Määrus 2021/1139

Käesoleva määrusega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond (EMKVF) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. EMKVFi kestus on kooskõlas mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestusega. Selles sätestatakse EMKVFi prioriteedid, selle eelarve ning liidupoolse rahastamise erireeglid, mis täiendavad määruse (EL) 2021/1060 alusel EMKVFi suhtes kohaldatavaid üldreegleid.

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kasutatakse käesolevas määruses mõisteid, millele on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5, määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 4, määruse (EL) 2021/523 artiklis 2 ja määruse (EL) 2021/1060 artiklis 2. 2. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „ühine teabejagamiskeskkond“ või CISE – selliste süsteemide keskkond, mis on loodud valdkondadevahelise ja piiriülese mereseirega tegelevate ametiasutuste vahelise teabevahetuse toetamiseks, et suurendada teadlikkust merel toimuvast tegevusest; 2) „rannikuvalve“ – riigi ametiasutused, kes täidavad rannikuvalveülesandeid, mis hõlmavad meresõiduohutust, meresõidu turvalisust, merendusega seotud tollitoiminguid, salakaubaveo ja smugeldamise ennetamist ja peatamist, merendusvaldkonna ühendatud õiguskaitset, merepiiri valvet, mereseiret, merekeskkonna kaitset, päästet, õnnetustele ja katastroofidele reageerimist, kalanduskontrolli, inspekteerimist ja muud nende ülesannetega seotud tegevust; 3) „Euroopa merevaatlus- ja andmevõrk“ või EMODnet – merendusandmeid ja metaandmeid koguv partnerlus, et teha need killustatud allikad kättesaadavamaks ja kasutatavamaks avaliku ja erasektori kasutajatele, pakkudes kindla kvaliteediga, koostalitlevaid ja ühtlustatud merendusandmeid; 4) „uurimuslik kalapüük“ –püügitoiming, mida tehakse töönduslikul eesmärgil konkreetses piirkonnas, et hinnata kalavarude regulaarse pikaajalise ekspluateerimise kasumlikkust ja bioloogilist säästlikkust selliste varude puhul, mida ei ole varem kaubanduslikul eesmärgil püütud; 5) „kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb püügiga kaubanduslikul eesmärgil; 6) „sisevete kalapüük“ – laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud seadmetega püügitegevus sisevetel kaubanduslikul eesmärgil; 7) „rahvusvaheline ookeanide majandamine“ – liidu algatus, mille eesmärk on parandada rahvusvahelisi ja piirkondlikke protsesse, kokkuleppeid, kordi, reegleid ja institutsioone hõlmavat üldist raamistiku, kasutades selleks sidusat sektoritevahelist ja reeglitepõhist lähenemisviisi, et tagada ookeanide ja merede hea seisukord, ohutus, turvalisus, puhtus ja säästev majandamine; 8) „lossimiskoht“ – koht, mis ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (27) artikli 2 punktis 16 määratletud meresadam ning mida liikmesriik on ametlikult tunnustanud, mille kasutamine ei ole piiratud selle omanikuga ja mida kasutatakse peamiselt väikesemahulise rannapüügi laevade lossimiseks; 9) „merenduspoliitika“ – liidu poliitika, mille eesmärk on edendada integreeritud ja ühtset otsuste vastuvõtmist, et maksimeerida liidu, eelkõige rannikualade, saarte ja äärepoolseimate piirkondade, samuti säästva sinise majanduse valdkondade kestlikku arengut, majanduskasvu ning sotsiaalset ühtekuuluvust sidusa merepoliitika ja asjakohase rahvusvahelise koostöö abil; 10) „meresõidu turvalisus ja mereseire“ – tegevus, mille eesmärk on terviklikult mõista, ennetada, kui see on kohaldatav, ja hallata kõiki merendusvaldkonna sündmusi ja meetmeid, mis võiksid mõjutada meresõidu ohutust ja turvalisust, õiguskaitset, kaitset, piirikontrolli, merekeskkonna kaitset, kalanduskontrolli, kaubandust ja liidu majandushuve; 11) „mereruumi planeerimine“ – protsess, milles asjaomased liikmesriigi ametiasutused analüüsivad ja korraldavad inimtegevust merepiirkondades, et saavutada ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid; 12) „avaliku sektori asutus“ – riigi, piirkonna või kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik isik või ühe või mitme nimetatud asutuse või ühe või mitme avalik-õigusliku isiku moodustatud ühendus; 13) „mereala strateegia“ – integreeritud raamistik liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide konkreetse mereala või ühe või enama mereala osa ühiste mere- ja merendusprobleemide lahendamiseks ning koostöö ja koordineerimise edendamiseks, et saavutada majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Strateegia töötab välja komisjon koostöös liikmesriikide ja asjaomaste kolmandate riikide, nende piirkondade ja asjakohasel juhul muude sidusrühmadega; 14) „väikesemahuline rannapüük“ – a) kalapüük mere- ja siseveekalalaevadega, mille üldpikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta veetavaid püügivahendeid, mis on määratletud nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (28) artikli 2 punktis 1, või b) kalapüük, mida teevad jalgsi püügiga tegelevad kalurid, sealhulgas veeselgrootute korjajad; 15) „säästev sinine majandus“ – kogu ookeanide, merede, rannikualade ja siseveekogudega seotud valdkondlik ja valdkondadeülene majandustegevus kogu siseturu ulatuses, mis hõlmab liidu saari, äärepoolseimaid piirkondi ja sisemaariike, sealhulgas uusi sektoreid ning turuväliseid kaupu ja teenuseid, ja mille eesmärk on tagada pikaajaline keskkonnasäästlikkus ning sotsiaalne ja majanduslik kestlikkus ning mis on kooskõlas kestliku arengu eesmärkidega, eelkõige kestliku arengu eesmärgiga nr 14, ja liidu keskkonnaõigusaktidega.

EMKVFiga aidatakse kaasa ÜKP ja liidu merenduspoliitika elluviimisele. Sellega täidetakse järgmisi prioriteete: 1) säästva kalapüügi soodustamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamise ja kaitsmise edendamine; 2) säästva vesiviljelustegevuse soodustamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja turustamise edendamine, aidates seeläbi parandada toiduga kindlustatust liidus; 3) säästva sinise majanduse võimaldamine ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade arengu soodustamine; 4) rahvusvahelise ookeanide majandamise tugevdamine ning ohutute, turvaliste, puhaste ja säästvalt majandatud merede ja ookeanide tagamine. EMKVFist antava toetusega aidatakse saavutada liidu keskkonna- ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärke. Seda panust seiratakse vastavalt IV lisas sätestatud metoodikale.

1. EMKVFi rakendamise rahastamispakett ajavahemikul 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 on 6 108 000 000 eurot jooksevhindades. 2. Käesoleva määruse II jaotise kohaselt EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse eelarve jagatud täitmise korrasvastavalt määrusele (EL) 2021/1060 ning finantsmääruse artiklile 63. 3. Käesoleva määruse III jaotise kohaselt EMKVFile eraldatava rahastamispaketi osa rakendatakse kas otse komisjoni poolt vastavalt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktile a või eelarve kaudse täitmise korras vastavalt kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktile c.

1. II jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras, on 5 311 000 000 eurot jooksevhindades kooskõlas V lisas sätestatud iga-aastase jaotusega. 2. Äärepoolseimates piirkondades teostatavatele tegevustele eraldab iga asjaomane liikmesriik talle eraldatud V lisas sätestatud liidu rahalisest toetusest vähemalt: a) 102 000 000 eurot Assooridele ja Madeirale; b) 82 000 000 eurot Kanaari saartele; c) 131 000 000 eurot Guadeloupe’ile, Prantsuse Guajaanale, Martinique’ile, Mayotte’ile, Réunionile ja Saint-Martinile. 3. Artiklis 24 osutatud hüvitus ei tohi olla suurem kui 60 % igast käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c osutatud eraldisest või 70 % igas äärepoolseimate piirkondade tegevuskavas põhjendatud juhtudel. 4. Vähemalt 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest eraldatakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 lõigete 1 ja 2 kohaselt koostatud ja esitatud programmi raames käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgile. Liidu vetele juurdepääsuta liikmesriigid võivad taotleda seoses oma kontrolli- ja andmekogumisülesannetega väiksemat protsendimäära. 5. EMKVFist liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahaline toetus artiklites 17–21 osutatud toetusele kokku ei tohi olla suurem järgmistest ülemmääradest: a) 6 000 000 eurot või b) 15 % liikmesriigi kohta eraldatud liidu rahalisest toetusest. 6. Määruse (EL) 2021/1060 artiklite 36 ja 37 kohaselt võib EMKVFist liikmesriigi algatusel toetada selle fondi tõhusamaks haldamiseks ja kasutamiseks tehnilist abi.

Artikli 5 lõikes 1 osutatud liikmesriikide kulukohustusteks kasutatavad vahendid ajavahemikul 2021–2027 on esitatud V lisas.

1. III jaotises sätestatud rahastamispaketi osa, mida rakendatakse eelarve otsese ja kaudse täitmise korras, on 797 000 000 eurot jooksevhindades. 2. Lõikes 1 osutatud summat võib kasutada EMKVFi rakendamiseks antava tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks, sealhulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide jaoks. Eelkõige võib EMKVFist toetada komisjoni algatusel järgmisi meetmeid, võttes arvesse artikli 4 lõikes 1 osutatud rahastamispaketi 1,5 % suurust piirmäära: a) määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud tehniline abi käesoleva määruse rakendamiseks; b) säästva kalapüügi partnerluskokkulepete koostamine, seire ja hindamine ning liidu osalemine piirkondlikes kalandusorganisatsioonides; c) kohalike tegevusrühmade üleeuroopalise võrgustiku loomine. 3. EMKVFist toetatakse käesoleva määruse rakendamisega seotud teabe- ja teavitustegevuse kulusid.

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 21 kohaselt koostab iga liikmesriik käesoleva määruse artiklis 3 osutatud prioriteetide elluviimiseks ühe programmi (edaspidi „programm“). Programmi koostamisel püüavad liikmesriigid asjakohasel juhul võtta arvesse piirkondlikke ja/või kohalikke probleeme ning võivad kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 71 lõikega 3 määrata kindlaks vahendusasutused. 2. Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 5 sätestatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks korraldatakse käesoleva määruse II jaotise kohaselt antav toetus vastavalt käesoleva määruse II lisas sätestatud prioriteetidele ja erieesmärkidele. 3. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 22 osutatud elementidele peab programm sisaldama järgmist: a) olukorra analüüs tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude seisukohast ning vajaduste kindlaksmääramine, mida programm peab asjaomase geograafilise ala, sealhulgas, kui see on asjakohane, asjaomaste mereala puhul käsitlema; b) asjakohasel juhul artiklis 35 osutatud äärepoolseimate piirkondade tegevuskavad. 4. Käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud olukorra analüüsimisel tugevuste ja nõrkuste, võimaluste ja ohtude seisukohast võtavad liikmesriigid arvesse väikesemahulise rannapüügi konkreetseid vajadusi, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 V lisas. Erieesmärkide puhul, mis aitavad kaasa säästva väikesemahulise rannapüügi arengule, kirjeldavad liikmesriigid sel eesmärgil kaalutavate meetmete liike, nagu on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktis i ja V lisas. Korraldusasutus püüab võtta arvesse väikesemahulise rannapüügi käitajate eripära, pidades silmas võimalikke lihtsustamismeetmeid, näiteks lihtsustatud taotlusvorme. 5. Komisjon hindab programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 23. Komisjon võtab oma hinnangus arvesse eelkõige järgmist: a) programmi poolt artiklis 3 sätestatud prioriteetidesse ning vastupanuvõime, roheülemineku ja digiülemineku eesmärkidesse antava panuse maksimeerimine, sealhulgas paljude uuenduslike lahenduste kaudu; b) programmi panus säästva väikesemahulise rannapüügi arendamisse; c) programmi panus keskkonnasäästlikkusse ning majanduslikku ja sotsiaalsesse kestlikkusse; d) tasakaal laevastike püügivõimsuse ja neile määratud püügivõimaluste vahel, mille kohta liikmesriigid annavad igal aastal aru vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikele 2; e) asjakohasel juhul määruse (EL) nr 1380/2013 artiklite 9 ja 10 kohaselt vastu võetud mitmeaastased majandamiskavad, määruse (EÜ) nr 1967/2006 artikli 19 kohaselt vastu võetud majandamiskavad ja piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud soovitused, mis on liidule siduvad; f) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamine; g) uusimaid tõendid säästva sinise majanduse, eelkõige kalapüügi- ja vesiviljelussektori sotsiaal-majanduslike tulemuste kohta; h) asjakohasel juhul komisjoni koostatud piirkondlik merealade analüüsid, milles märgitakse ära iga mereala ühised tugevad ja nõrgad küljed seoses määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärkide saavutamisega; i) programmi panus mereökosüsteemide kaitsesse ja taastamisse, sellal kui Natura 2000 aladega seotud toetus on kooskõlas direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 lõike 4 kohaselt kehtestatud prioriteetsete tegevusraamistikega; j) programmi panus mereprügi vähendamisse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2019/904 (29); k) programmi panus kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse.

III jaotise rakendamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse tööprogrammid. Tööprogrammides määratakse asjakohasel juhul kindlaks artiklis 56 osutatud segarahastamistoiminguteks reserveeritud kogusumma. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega, välja arvatud tehnilist abi käsitlevad rakendusaktid.

1. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, kohaldatakse liikmesriikide poolt kalapüügi- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele antava abi suhtes ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109. 2. ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 ei kohaldata siiski maksete suhtes, mida liikmesriigid teevad käesoleva määruse alusel ja mis jäävad ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse. 3. Riigisiseseid sätteid, mille alusel kehtestatakse avaliku sektori rahastamine, mis läheb lõikes 2 osutatud maksete puhul kaugemale käesoleva määruse sätetest, käsitatakse tervikuna lõike 1 alusel. 4. ELi toimimise lepingu I lisas loetletud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mille suhtes kohaldatakse nimetatud lepingu artikleid 107, 108 ja 109, võib komisjon kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 108 lubada anda ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud äärepoolseimatele piirkondadele tegevusabi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmis-, töötlemis- ja turustamissektorites, et leevendada spetsiifilisi piiranguid, mis tulenevad nende piirkondade eraldatusest, saarelisest asendist või kaugusest.

1. Käitaja esitatud toetustaotlus ei ole käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui pädev asutus on teinud kindlaks, et asjaomane käitaja: a) on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (30) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt ÜKP raames vastu võetud muu õigusakti kohaselt pannud toime tõsiseid rikkumisi; b) on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 lõikes 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd mittetegevad kolmandad riigid, või c) on toime pannud mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (31) artiklites 3 ja 4 sätestatud keskkonnaalase õigusrikkumise, kui toetustaotlus esitatakse käesoleva määruse artikli 27 alusel. 2. Kui mõni käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olukord ilmneb ajavahemikul alates toetuse taotluse esitamisest kuni viie aasta möödumiseni viimase makse tegemisest, nõutakse seoses asjaomase taotlusega EMKVFist makstud toetus määruse (EL) 2021/1060 artiklite 44 ja 103 kohaselt käitajalt tagasi. 3. Ilma et see piiraks rangemate riiklike õigusnormide kohaldamist, nagu on kokku lepitud asjaomase liikmesriigiga sõlmitud partnerluslepingus, ei ole käitaja esitatud toetustaotlus käesoleva artikli lõike 4 kohaselt kindlaks määratud ajavahemiku jooksul vastuvõetav, kui asjaomane pädev asutus on teinud lõpliku otsusega kindlaks, et käitaja on EMKFi või EMKVFi kontekstis toime pannud direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 3 määratletud pettuse. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, mis täiendavad käesolevat määrust seoses järgmisega: a) vastuvõetamatuse rakendumise künnise ning käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 osutatud vastuvõetamatuse ajavahemiku kindlaksmääramine, mis on proportsionaalne raske rikkumise, süüteo või kelmuse või pettuse laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning mille pikkus on vähemalt üks aasta; b) vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklitele 44 ja103 käesoleva artikli lõike 2 kohase toetuse tagasinõudmise kord, mis on proportsionaalne toimepandud raskete rikkumiste või süütegude laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega; c) lõigetes 1 ja 3 osutatud ajavahemikkude asjaomased algus- või lõppkuupäevad ning vastuvõetamatuse lühendatud ajavahemiku tingimused. 5. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega kohaldada vastuvõetamatuse ajavahemikku, mis on lõike 4 kohaselt kehtestatud ajavahemikust pikem. Liikmesriigid võivad vastuvõetamatuse ajavahemikku kohaldada ka toetuse taotluste suhtes, mille on esitanud need sisevete kalapüügiga tegelevad käitajad, kes on toime pannud riigisisestes õigusnormides määratletud raskeid rikkumisi. 6. Liikmesriigid nõuavad, et EMKVFile toetustaotluse esitavad käitajad esitaksid korraldusasutusele allkirjastatud avalduse, milles kinnitavad, et tegemist ei ole ühegi käesoleva artikli lõigetes 1 ja 3 loetletud olukorraga. Liikmesriigid kontrollivad enne taotlusele heakskiidu andmist selle avalduse tõelevastavust, tuginedes määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus rikkumiste registris kättesaadavale teabele või muudele kättesaadavatele andmetele. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud kontrollimise eesmärgil edastab liikmesriik teise liikmesriigi taotlusel oma määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 93 osutatud riiklikus rikkumiste registris sisalduva teabe.

1. Ilma et see piiraks määruses (EL) 2021/1060 sätestatud kulude rahastamiskõlblikkuse normide kohaldamist, võivad liikmesriigid käesoleva jaotise kohase toetuse saamiseks valida tegevusi, mis: a) on hõlmatud artikli 8 lõikes 2 sätestatud prioriteetide ja erieesmärkidega; b) ei ole artikli 13 kohaselt rahastamiskõlbmatud ning c) on kooskõlas kohaldatava liidu õigusega. 2. EMKVFist võib toetada laevadesse tehtavaid investeeringuid, mis on vajalikud liikmesriigi kehtestatud nõuete täitmiseks, et jõustada direktiivi (EL) 2017/159 kohased vabatahtlikud sätted.

Järgmised tegevused ja kulud ei ole EMKVFist rahastamiskõlblikud: a) tegevused, mis suurendavad kalalaeva püügivõimsust, kui artiklis 19 ei ole sätestatud teisiti; b) selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala; c) kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 17 ei ole sätestatud teisiti; d) kalalaevade üleandmine või ümberregistreerimine kolmandatesse riikidesse sealhulgas ühisettevõtete loomise abil kolmandate riikide partneritega; e) püügitegevuse ajutine peatamine või alaline lõpetamine, kui artiklites 20 ja 21 ei ole sätestatud teisiti; f) uurimuslik kalapüük; g) ettevõtte omandi üleandmine; h) varude otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui see on liidu õigusaktis sõnaselgelt sätestatud uuesti loodusesse laskmise meetmena või muu kaitsemeetmena või kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega; i) uute sadamate või uute oksjonihoonete ehitamine, välja arvatud uute lossimiskohtade ehitamine; j) turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on pakkumise vähendamiseks kõrvaldada turult ajutiselt või alaliselt kalapüügi- või vesiviljelustooted, et vältida hinnalangust või hinnatõusu esilekutsumist, kui artikli 26 lõikes 2 ei ole sätestatud teisiti; k) investeeringud kalalaevadesse, et täita toetuse taotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames, kui artiklis 22 ei ole sätestatud teisiti; l) investeeringud kalalaevadesse, mis on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva; m) kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine, kui artiklis 18 ei ole sätestatud teisiti.

1. Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärke ühe või mitme järgmise erieesmärgi kaudu: a) majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku püügitegevuse tugevdamine; b) energiatõhususe suurendamine ja CO2 heite vähendamine kalalaevade mootorite asendamise või moderniseerimise kaudu; c) püügivõimsuse püügivõimalustele kohandamise edendamine püügitegevuse alalise lõpetamise korral ning rahuldava elatustaseme saavutamisele kaasaaitamine püügitegevuse ajutise peatamise korral; d) kalapüügi tõhusa kontrolli ja õigusnormide täitmise tagamise edendamine, sealhulgas võitlemine ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vastu, ning andmete usaldusväärsuse edendamine, et teha teadmistel põhinevaid otsuseid; e) õiglaste tingimuste edendamine äärepoolseimatest piirkondadest pärit kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jaoks ning f) veekeskkonna elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmisele ja taastamisele kaasa aitamine. 2. Käesoleva peatüki kohast toetust võib artiklis 16 sätestatud tingimustel anda ka sisevete kalapüügile.

Kui liidu kalalaeva jaoks antakse toetust käesoleva peatüki alusel, ei tohi seda laeva üle anda ega ümber registreerida väljaspool liitu vähemalt viie aasta jooksul pärast toetatava tegevuse jaoks lõppmakse tegemist.

1. Käesoleva määruse artikli 17 lõike 6 punkti a, artikli 18 lõike 2 punkti a, artikli 19 lõike 2 punkte a ja d, artiklit 20, artikli 21 lõike 2 punkte a–d ja artikli 19 lõike 3 punktis d esitatud viidet määrusele (EÜ) nr 1224/2009 ei kohaldata siseveekalalaevade suhtes. 2. Siseveekalalaevade puhul asendatakse artikli 17 lõike 6 punktides d ja e, artikli 18 lõike 2 punktis b ja artikli 19 lõike 2 punktis c osutatud viited liidu laevastikuregistrisse kandmise kuupäevale viidetega kasutuselevõtu kuupäevale kooskõlas riigisisese õigusega.

1. Erandina artikli 13 punktist c võib EMKVFist toetada esimese kalalaeva soetamist või sellise kalalaeva osalise omandiõiguse soetamist. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult füüsilisele isikule, kes: a) ei ole toetustaotluse esitamise kuupäeval vanem kui 40-aastane ning b) on töötanud kalurina vähemalt viis aastat või omandanud asjakohase kvalifikatsiooni. 3. Lõike 1 kohast toetust võib anda ka juriidilistele isikutele, kes kuuluvad täielikult ühele või mitmele füüsilisele isikule, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. 4. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda esimese kalalaeva ühiseks soetamiseks mitmele füüsilisele isikule, kes vastavad lõikes 2 sätestatud tingimustele. 5. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ka kalalaeva osalise omandiõiguse soetamiseks füüsilisele isikule, kes vastab lõikes 2 sätestatud tingimustele ja kellel loetakse olevat kõnealusel laeval kontrolliõigused, omades vähemalt 33 % laevast või selle osakutest, või juriidilisele isikule, kes vastab lõikes 3 sätestatud tingimustele ja kellel loetakse olevat kõnealusel laeval kontrolliõigused, omades vähemalt 33 % laevast või selle osakutest. 6. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda ainult sellise kalalaeva jaoks: a) mis kuulub kalalaevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega; b) mis on seadmestatud püügitegevuseks; c) mille kogupikkus on kuni 24 meetrit; d) mis on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul väikesemahulise rannapüügi laeva puhul ja vähemalt viie kalendriaasta jooksul teist liiki laeva puhul ning e) mis on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud maksimaalselt toetustaotluse esitamise aastale eelneva 30 kalendriaasta jooksul. 7. Käesoleva artikli alusel toetatavat esimese kalalaeva soetamist ei loeta artikli 13 punkti g kohaseks ettevõtte omandi üleminekuks.

1. Erandina artikli 13 punktist m võib EMKVFist toetada kuni 24 meetrise kogupikkusega kalalaeva pea- või abimootori asendamist või moderniseerimist. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel: a) laev kuulub laevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega; b) laev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva viie kalendriaasta jooksul; c) väikesemahulise rannapüügi laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning d) muude kuni 24-meetrise kogupikkusega laevade puhul ei ole uuel või moderniseeritud mootoril rohkem võimsust kilovattides kui senisel mootoril ning selle CO2 heide on vähemalt 20 % väiksem kui senisel mootoril. 3. Liikmesriigid tagavad, et kõiki asendatud või moderniseeritud mootoreid kontrollitakse füüsiliselt. 4. Pea- või abimootori asendamise või moderniseerimise tulemusel kõrvaldatud püügivõimsust ei asendata. 5. Lõike 2 punktis d nõutud CO2 heitkoguse vähendamine loetakse saavutatuks ühel järgmistest juhtudest: a) kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest ilmneb, et uus mootor tekitab 20 % vähem CO2 heidet kui asendatud mootor või b) kui asjaomaste mootorite tootja poolt tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomasest teabest ilmneb, et uus mootor kasutab 20 % vähem kütust kui asendatud mootor. Kui asjaomaste mootorite tootja poolt ühe või mõlema mootori tüübikinnituse või tootesertifikaadi raames kinnitatud asjaomane teave ei võimalda CO2 heitkoguse või kütusekulu võrdlemist, loetakse lõike 2 punktis d nõutud CO2 heitkoguse vähendamine saavutatuks mis tahes järgmisel juhul: a) uus mootor kasutab energiatõhusat tehnoloogiat ja asendatav mootor on uuest mootorist vähemalt seitse aastat vanem; b) uus mootor kasutab teatavat tüüpi kütust või käitursüsteemi, mille puhul loetakse, et see tekitab vähem CO2 heidet kui asendatav mootor; c) liikmesriik mõõdab, et asjaomase laeva tavalise püügikoormuse juures tekitab uus mootor 20 % vähem CO2 heidet või kasutab 20 % vähem kütust kui asendatavmootor. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et määrata kindlaks käesoleva lõike teise lõigu punktis a osutatud energiatõhusa tehnoloogia ja veelgi täpsustada nimetatud lõigu punkti c rakendamise metoodilisi elemente. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Erandina artikli 13 punktist a võib EMKVFist toetada tegevusi, millega suurendatakse kalalaeva kogumahutavust, et parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel: a) kalalaev kuulub laevastiku osasse, mille kohta näitab määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne, et püügivõimsus on tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega; b) kalalaeva kogupikkus on kuni 24 meetrit; c) kalalaev on olnud liidu laevastikuregistris registreeritud vähemalt toetustaotluse esitamise aastale eelneva kümne kalendriaasta jooksul ning d) tegevuse tulemusena tekkinud uue püügivõimsuse arvamine kalalaevastiku koosseisu kompenseeritakse vähemalt sama koguse püügivõimsuse eelneva kõrvaldamise teel ilma avaliku sektori toetuseta kas siis samas laevastiku osas või laevastiku osas, mille puhul määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 2 osutatud viimane püügivõimsuse aruanne näitab, et püügivõimsus ei ole tasakaalus selle osa jaoks määratud püügivõimalustega. 3. Lõike 1 kohaldamisel on rahastamiskõlblikud üksnes järgmised tegevused: a) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik üksnes laevapere poolt kasutamiseks ette nähtud majutuskohtade, sealhulgas sanitaarruumide, üldkasutatavate ruumide, köökide ja kaitseteki konstruktsioonide hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks; b) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik tulekahju vältimise pardasüsteemide, ohutus- ja häiresüsteemide või müra vähendamise süsteemide hilisemaks täiustamiseks või paigaldamiseks; c) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik integreeritud sillasüsteemide hilisemaks paigaldamiseks, et parandada navigeerimist või mootori juhtimist; d) kogumahutavuse suurendamine, mis on vajalik sellise mootori või käitursüsteemi hilisemaks paigaldamiseks või renoveerimiseks, mille energiatõhusus on varasema olukorraga võrreldes parem või CO2 heide on varasema olukorraga võrreldes väiksem ning mille võimsus ei ületa kalalaeva mootorivõimsust, mis on eelnevalt määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 1 alusel sertifitseeritud, ning mille maksimaalse väljundvõimsuse on tootja kõnealuse mootori või käitursüsteemi mudeli jaoks sertifitseerinud; e) pirnvööri väljavahetamine või renoveerimine, tingimusel et see parandab kalalaeva üldist energiatõhusust. 4. Artikli 46 lõike 3 kohaselt esitatud andmete osana teatavad liikmesriigid komisjonile käesoleva artikli alusel toetatavate tegevuste näitajad, sealhulgas suurendatud püügivõimsuse koguse ja selle suurendamise eesmärgi. 5. Käesoleva artikli kohane toetus ei hõlma tegevusi, mis on seotud investeeringutega, mille eesmärk on parandada ohutust, töötingimusi või energiatõhusust, kui sellised tegevused ei suurenda asjaomase laeva püügivõimsust. Neid tegevusi võib toetada kooskõlas artikliga 12.

1. Erandina artikli 13 punktist e võib EMKVFist toetada hüvituse maksmist püügitegevuse alalise lõpetamise eest. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel tingimustel: a) tegevuse lõpetamine on võimaliku vahendina ette nähtud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõikes 4 osutatud tegevuskavas; b) tegevuse lõpetamiseks kalalaev lammutatakse või kõrvaldatakse ja seadistatakse ümber muuks tegevuseks kui töönduspüügiks, võttes arvesse ÜKP eesmärke ja määruses (EL) nr 1380/2013 osutatud mitmeaastaste kavade eesmärke; c) kalalaev on registreeritud aktiivse laevana ja see on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 90 päeva aastas toetustaotluse esitamise päevale eelneva kahe kalendriaasta jooksul; d) samaväärne püügivõimsus eemaldatakse lõplikult liidu kalalaevastiku registrist ning kalalaevatunnistused ja kalapüügiload võetakse jäädavalt ära vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6 ning e) toetusesaaja ei registreeri ühtki kalalaeva viie aasta jooksul pärast toetuse saamist. 3. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes: a) püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaevade omanikele ja b) kaluritele, kes on merel püügitegevuse alalise lõpetamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 90 päeva aastas. Pärast toetuse saamist lõpetavad esimese lõigu punktis b osutatud kalurid kogu püügitegevuse viieks aastaks. Kui kalur siiski alustab kõnealusel ajavahemikul uuesti püügitegevust, nõuab asjaomane liikmesriik tegevuse jaoks alusetult makstud summad tagasi proportsionaalselt selle ajaga, mille puhul käesoleva lõigu esimeses lauses sätestatud tingimus ei olnud täidetud.

1. Erandina artikli 13 punktist e võib EMKVFist toetada hüvituse maksmist püügitegevuse ajutise peatamise eest. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis c osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes järgmistel juhtudel: a) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 7 lõike 1 punktides a, b, c, i ja j osutatud kaitsemeetmeks või piirkondlike kalandusorganisatsioonide poolt vastu võetud samaväärseteks kaitsemeetmeteks, kui need on liidu suhtes kohaldatavad; b) komisjoni meetmed mere bioloogilistele ressurssidele avalduva tõsise ohu korral, nagu on osutatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 12; c) määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 13 kohasteks liikmesriikide erakorralisteks meetmeteks; d) säästva kalapüügi partnerluslepingu või selle protokolli kohaldamise katkemise korral vääramatu jõu tõttu või e) asjaomase liikmesriigi pädevate asutuste poolt ametlikult kinnitatud loodusõnnetuste, keskkonnajuhtumite või tervisekriiside korral. 3. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes siis, kui asjaomase laeva või kaluri püügitegevus peatatakse asjaomase kalendriaasta jooksul vähemalt 30 päevaks. 4. Lõike 2 punktis a osutatud toetust võib anda üksnes juhul, kui teadusliku nõuande põhjal on vaja vähendada püügikoormust, et saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõikes 2 ja artikli 2 lõike 5 punktis a osutatud eesmärgid. 5. Lõikes 1 osutatud toetust võib anda üksnes: a) selliste liidu kalalaevade omanikele või käitajatele, mis on registreeritud aktiivsete laevadena ja mis on tegelenud kalapüügiga merel vähemalt 120 päeva toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul; b) kaluritele, kes on merel püügitegevuse ajutise peatamisega seotud liidu kalalaeva pardal toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul töötanud vähemalt 120 päeva, või c) jalgsi püügiga tegelevad kalurid, kes on toetustaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud püügitegevusega vähemalt 120 päeva. Käesolevas lõikes olevat viidet merel oldud päevade arvule ei kohaldata angerjapüügile. 6. Lõikes 1 osutatud toetust võib programmitöö perioodi jooksul anda laeva või kaluri kohta kõige rohkem 12 kuuks. 7. Kogu asjaomaste kalalaevade või kalurite püügitegevus peatatakse reaalselt püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul. Asjaomane liikmesriik veendub, et asjaomane kalalaev või kalur on püügitegevuse ajutise peatamise ajavahemikul kogu püügitegevuse peatanud ja et välditakse laeva muul otstarbel kasutamisest tulenevat ülemäärast hüvitamist.

1. EMKVFist võib toetada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määrustes (EÜ) nr 1224/2009 ja (EÜ) nr 1005/2008 täiendavalt täpsustatud liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamist ja rakendamist. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Erandina artikli 13 punktist k võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus hõlmata järgmist: a) selliste komponentide ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kontrollimiseks kasutatava kohustusliku laevade liikumistee jälgimise ja elektroonilise laevaandmete esitamise süsteemide jaoks; b) selliste komponentide ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud kohustuslike elektrooniliste kaugseiresüsteemide jaoks, mida kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 15 osutatud lossimiskohustuse rakendamise kontrollimiseks; c) selliste seadmete ostmine, pardale paigaldamine ja haldamine, mis on vajalikud mootori tõukejõu pideva kohustusliku mõõtmise ja salvestamise jaoks. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetusega võib edendada ka artiklis 33 osutatud mereseiret ja artiklis 34 osutatud koostööd rannikuvalveülesannete täitmisel.

1. EMKVFist võib toetada bioloogiliste, keskkonnaalaste, tehniliste ja sotsiaal-majanduslike andmete kogumist, haldamist, kasutamist ja töötlemist kalandussektoris, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 25 lõigetes 1 ja 2 ja täiendavalt täpsustatud määruses (EL) 2017/1004, tuginedes määruse (EL) 2017/1004 artiklis 6 osutatud riiklikele töökavadele. EMKVFist võib toetada ka kalapüügi ja vesiviljelusalaseid teadusuuringuid ja innovatsiooniprogramme, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 27. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud erieesmärgi saavutamisele.

1. EMKVFist võib toetada äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel käitajatele tekkivate lisakulude hüvitamist. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis e osutatud erieesmärgi saavutamisele. 3. Käesoleva artikli kohast toetust võib anda üksnes artiklis 36 sätestatud tingimustel.

1. EMKVFist võib toetada veekeskkonna, sealhulgas sisevete elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamise meetmeid. Esimeses lõigus osutatud toetus aitab kaasa artikli 14 lõike 1 punktis f osutatud erieesmärgi saavutamisele. 2. Lõikes 1 osutatud toetus võib hõlmata muu hulgas järgmist: a) hüvitus kaluritele kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi passiivse kogumise eest merest; b) investeeringud sadamatesse ja muusse taristusse, et tagada merest kogutud kaotatud kalapüügivahendite ja mereprügi jaoks sobivad vastuvõturajatised; c) meetmed merekeskkonna hea seisundi saavutamiseks või säilitamiseks vastavalt direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikele 1; d) direktiivi 2008/56/EÜ artikli 13 lõike 4 kohaselt kehtestatud ruumiliste kaitsemeetmete rakendamine; e) Natura 2000 alade majandamine, taastamine, järelevalve ja seire, võttes arvesse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetseid tegevusraamistikke; f) liikide kaitse vastavalt direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ, võttes arvesse direktiivi 92/43/EMÜ artikli 8 kohaselt kehtestatud prioriteetseid tegevusraamistikke; g) sisevete taastamine kooskõlas direktiivi 2000/60/EÜ artikli 11 kohaselt välja töötatud meetmete programmiga.

1. Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 2 sätestatud ÜKP eesmärke järgmiste erieesmärkide kaudu: a) säästva vesiviljelustegevuse edendamine, eelkõige vesiviljelustootmise konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevused on pikas perspektiivis keskkonnasäästlikud; b) kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete töötlemise edendamine. 2. Erandina artikli 13 punktist j võib märkimisväärseid turuhäireid põhjustavate erandlike sündmuste korral käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud toetus hõlmata järgmist: a) saamata jäänud tulu või lisakulude hüvitamine kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele ning b) hüvituse maksmine tunnustatud tootjaorganisatsioonidele ja tootjaorganisatsioonide liitudele, kes ladustavad määruse (EL) nr 1379/2013 II lisas loetletud kalapüügitooteid, tingimusel et neid tooteid ladustatakse kooskõlas nimetatud määruse artiklitega 30 ja 31. Esimeses lõigus osutatud toetus võib olla rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui komisjon on rakendusotsusega kinnitanud erakorralise sündmuse toimumist. Kulud on rahastamiskõlblikud üksnes kõnealuses rakendusotsuses sätestatud ajavahemiku jooksul. 3. Lisaks käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud tegevustele, mis kuuluvad määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 kohaldamisalasse, võib kõnealuse punkti kohane toetus hõlmata ka sekkumisi, mis aitavad kaasa vesiviljeluse keskkonnateenustele ning loomade tervise ja heaolu tagamisele vesiviljeluses vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 (32) kohaldamisalale. 4. Käesoleva artikli lõike 1 punkti b kohane toetus võib samuti aidata saavutada määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 35 sätestatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse eesmärke, sealhulgas rakendada määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 28 kirjeldatud tootmis- ja turustamiskavasid.

Selleks et saavutada käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktis a osutatud erieesmärk seoses vesiviljelustegevuse edendamisega, peab toetus olema kooskõlas määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 34 lõikes 2 osutatud vesiviljeluse arendamist käsitlevate mitmeaastaste riiklike strateegiakavadega.

Selleks et saavutada käesoleva määruse artikli 26 lõike 1 punktis b osutatud erieesmärk seoses kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, antakse toetust muudele ettevõtjatele kui VKEdele üksnes määruse (EL) 2021/1060 artikliga 58 ette nähtud rahastamisvahendite kaudu või InvestEU kaudu vastavalt määruse (EL) 2021/523 artiklile 10.

Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad kaasa säästva sinise majanduse võimaldamisele ranniku-, saare- ja sisemaapiirkondades ning kalapüügi ja vesiviljelusega tegelevate kogukondade kestliku arengu soodustamisele.

1. Selleks et saavutada käesoleva määruse artiklis 29 osutatud erieesmärk, kasutatakse toetust kogukonna juhitud kohaliku arengu lähenemisviisi kaudu, mis on sätestatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 31. 2. Käesoleva artikli kohaldamisel määruse (EL) 2021/1060 artiklis 32 osutatud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad tagavad, et kogukonnad kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondades kasutavad paremini säästva sinise majanduse pakutavaid võimalusi ja saavad neist rohkem kasu, rakendades kasutoovalt ja tugevdades keskkonna-, kultuuri-, sotsiaalseid ja inimressursse. Kõnealused kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiad võivad ulatuda kalapüügile või vesiviljelusele keskenduvatest strateegiatest laiemate strateegiateni, mis on suunatud kohalike kogukondade mitmekesistamisele.

Käesoleva peatüki kohane toetus hõlmab sekkumisi, mis aitavad kaasa merede ja ookeanide säästva majandamise tugevdamisele merealaste teadmiste, mereseire või rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu.

Toetust käesoleva määruse artiklis 31 osutatud erieesmärgi saavutamiseks merealaste teadmiste edendamise kaudu antakse meetmete jaoks, mille eesmärk on koguda, hallata, analüüsida, töödelda ja kasutada andmeid teadmiste parandamiseks merekeskkonna seisundi kohta, et: a) täita direktiivide 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ kohaseid seire- ning alade määramise ja haldamise nõudeid; b) toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL (33) kohast mereruumi planeerimist või c) parandada andmete kvaliteeti ja jagamist Euroopa merevaatlus- ja andmevõrgu (EMODnet) kaudu.

1. Selleks et saavutada artiklis 31 sätestatud erieesmärk mereseire edendamise kaudu, antakse toetust meetmete jaoks, mis aitavad saavutada ühise teabejagamiskeskkonna (CISE) eesmärke. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega võib panustada ka liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamisse ja rakendamisse artiklis 22 sätestatud tingimustel.

1. Toetust artiklis 31 sätestatud erieesmärgi saavutamiseks rannikuvalvealase koostöö edendamise kaudu antakse meetmete jaoks, mida riiklikud ametiasutused võtavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1896 (34) artiklis 69, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1406/2002 (35) artiklis 2b ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/473 (36) artiklis 8 osutatud Euroopa koostöö raames rannikuvalveülesannete täitmisel. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete toetamisega aidatakse kaasa ka liidu kalanduse kontrollisüsteemi väljatöötamisele ja rakendamisele artiklis 22 sätestatud tingimustel.

Kooskõlas artikli 8 lõikega 3 koostavad asjaomased liikmesriigid oma programmi osana iga oma äärepoolseima piirkonna kohta tegevuskava, mis sisaldab järgmist: a) kalavarude säästva kasutamise ja säästva sinise majanduse harude arendamise strateegia; b) peamiste kavandatud meetmete ja neile vastavate finantsvahendite kirjeldus, sealhulgas: i) käesoleva jaotise kohane kalapüügi- ja vesiviljelussektori struktuuriabi; ii) artiklites 24 ja 36 osutatud lisakulude hüvitamine, sealhulgas selle arvutamise metoodika; iii) muud säästva sinise majanduse investeeringud, mis on vajalikud rannikualade kestliku arengu saavutamiseks.

1. Artiklis 24 osutatud äärepoolseimatest piirkondadest pärit teatavate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete püüdmisel, kasvatamisel, töötlemisel ja turustamisel käitajatele tekkivate lisakulude hüvitamiseks koostab iga asjaomane liikmesriik kooskõlas käesoleva artikli lõikes 6 sätestatud kriteeriumidega iga äärepoolseima piirkonna kohta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete loetelu ning määrab kindlaks rahastamiskõlblike toodete koguse. 2. Lõikes 1 osutatud loetelu koostamisel ja koguste kindlaksmääramisel võtavad liikmesriigid arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, eelkõige vajadust tagada, et hüvitus oleks kooskõlas ühise kalanduspoliitika normidega. 3. Hüvitust ei maksta kalapüügi- ja vesiviljelustoodete puhul, mida: a) püüavad kolmanda riigi laevad, välja arvatud kalapüügilaevad, mis sõidavad Venezuela lipu all ja tegutsevad liidu vetes, vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2015/1565 (37); b) püüavad liidu kalapüügilaevad, mis ei ole registreeritud mõne äärepoolseima piirkonna sadamas; c) imporditakse kolmandatest riikidest. 4. Lõike 3 punkti b ei kohaldata, kui asjaomase äärepoolseima piirkonna töötlemissektori olemasolev võimsus ületab tooraine koguse. 5. Hüvituse puhul, mida makstakse toetusesaajatele, kes tegelevad äärepoolseimates piirkondades lõikes 1 osutatud tegevusega või omavad nende piirkondade sadamas registreeritud laeva ja tegutsevad neis piirkondades, võetakse ülemäärase hüvitamise vältimiseks arvesse: a) iga kalapüügi- või vesiviljelustoote või tootekategooria puhul lisakulu, mis tuleneb asjaomaste piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest, ning b) muud liiki riiklikku sekkumist, mis mõjutab lisakulude suurust. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 65 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, sätestades asjaomaste piirkondade konkreetsetest ebasoodsatest tingimustest tulenevate lisakulude arvutamise kriteeriumid.

Liikmesriigid võivad eraldada täiendavaid rahalisi vahendeid artiklis 24 osutatud hüvituse kasutamiseks. Sellisel juhul teatavad nad komisjonile riigiabist, mille komisjon võib kõnealuse hüvituse osana kooskõlas käesoleva määrusega heaks kiita. Selliselt teatatud riigiabi loetakse teatatuks ka ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 esimese lause tähenduses.

Määruse (EL) 2021/1060 artiklis 45 osutatud vahehindamise läbiviimisel vaatab komisjon eelkõige läbi käesoleva peatüki sätted, sealhulgas need, mis on seotud lisakulude hüvitamisega.

Hüvitust lisakulude või saamata jäänud tulu eest ja muud käesolevas määruses sätestatud hüvitust antakse määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktides b–e osutatud vormis.

EMKVFi maksimaalne kaasrahastamise määr erieesmärgi kohta on 70 % rahastamiskõlblikest avaliku sektori kuludest, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis e osutatud erieesmärgi puhul, kus see on 100 %.

1. Liikmesriigid kohaldavad abi ülemmäära 50 % tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest. 2. Erandina lõikest 1 esitatakse III lisas abi eriülemmäärad. 3. Kui üks tegevus kuulub mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–19 alla, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära. 4. Kui üks tegevus kuulub ühe või mitme III lisas esitatud tabeli rea 2–19 alla ja samal ajal ka kõnealuse lisa tabeli rea 1 alla, kohaldatakse reas 1 osutatud abi ülemmäära.

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 96 lõike 4 kohaselt võib komisjon maksetähtaja edasi lükata maksetaotluse puhul kas tervikuna või osaliselt, kui liikmesriik on jätnud täitmata ÜKP alusel kohaldatavad normid, juhul kui täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. 2. Enne lõikes 1 osutatud edasilükkamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile täitmata jätmisest ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud. 3. Lõikes 1 osutatud edasilükkamine on proportsionaalne täitmata jätmise laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud täitmata jätmise juhtumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 65 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 97 lõike 3 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega peatatakse kõik programmi vahemaksed või osa nendest, kui liikmesriik on jätnud olulisel määral täitmata ÜKP alusel kohaldatavad normid, juhul kui selline täitmata jätmine võib mõjutada maksetaotluses sisalduvaid kulusid, mille kohta vahemakset taotletakse. 2. Enne lõikes 1 osutatud peatamist teatab komisjon asjaomasele liikmesriigile, et komisjoni arvates on tegemist ÜKP alusel kohaldatavate normide olulisel määral täitmata jätmisega liikmesriigi poolt ja annab talle võimaluse esitada mõistliku aja jooksul oma tähelepanekud. 3. Lõikes 1 osutatud peatamine on proportsionaalne olulisel määral täitmata jätmise laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud olulisel määral täitmata jätmise juhtumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

Artikli 11 lõikes 2 osutatud finantskorrektsioonide puhul määravad liikmesriigid kindlaks korrektsiooni summa, mis on proportsionaalne asjaomase toetusesaaja poolse kohustuste täitmata jätmise või raskete rikkumiste laadi, raskusastme, kestuse ja korduvusega ning sellega, kui tähtis on EMKVFi toetus toetusesaaja majandustegevuse jaoks.

1. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 104 lõike 5 kohaselt võib komisjon võtta vastu rakendusaktid, millega tehakse finantskorrektsioonid, tühistades kogu või osa liidu toetusest programmile, kui komisjon leiab pärast vajalikku kontrollimist, et: a) maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab artikli 11 lõikes 2 osutatud olukorra tekkimine, mida asjaomane liikmesriik ei ole enne käesolevas lõikes sätestatud korrektsioonimenetluse alustamist kõrvaldanud; b) maksetaotluses sisalduvaid kulusid mõjutab liikmesriigi poolt ÜKP normide olulisel määral täitmata jätmine, mille tulemusena on maksed käesoleva määruse artikli 43 alusel peatatud ning asjaomane liikmesriik ei suuda endiselt tõendada, et ta on võtnud vajalikke parandusmeetmeid kohaldatavate ÜKP normide järgimiseks ja täitmise tagamiseks tulevikus. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse ÜKP normide asjaomase liikmesriigi või toetusesaaja poolse olulisel määral täitmata jätmise laadi, raskusastet, kestust ja korduvust ning seda, kui tähtis on EMKVFi toetus asjaomase toetusesaaja majandustegevuse jaoks. 3. Kui liikmesriigi poolt ÜKP normide olulisel määral täitmata jätmisega seotud kulude summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata, kohaldab komisjon kindlamääralist või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni kooskõlas lõikega 4. 4. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et määrata kindlaks kohaldatava finantskorrektsiooni taseme kindlaksmääramise kriteeriumid ning kindlamääralise või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni kohaldamise kriteeriumid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Käesoleva määruse I lisas sätestatud EMKVFi ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmispetsiifilisi näitajaid kasutatakse kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõike 1 teise lõigu punktiga a, artikli 22 lõike 3 punkti d alapunktiga ii ja artikli 42 lõike 2 punktiga b. 2. Kooskõlas oma aruandlusnõudega finantsmääruse artikli 41 lõike 3 punkti h alapunkti iii alusel esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande EMKVFi tulemuslikkuse kohta. Selles aruandes kasutab komisjon käesoleva määruse I lisas sätestatud peamisi tulemusnäitajaid. 3. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42 sätestatud üldnormidele esitab korraldusasutus komisjonile asjakohased tegevuse tasandi rakendusandmed, mis hõlmavad põhinäitajaid toetusesaaja (nimi, toetusesaaja liik, ettevõtte suurus, sugu ja kontaktandmed) ja toetatavate tegevuste kohta (erieesmärk, tegevuse liik, asjaomane sektor, näitajate väärtused, tegevuse rakendamise seis, ühtse laevastikuregistri number, finantsandmed ja toetuse vorm). Andmed esitatakse iga aasta 31. jaanuariks ja 31. juuliks. Need andmed tuleb edastada esimest korda 31. jaanuariks 2022 ja viimast korda 31. jaanuariks 2030. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles sätestatakse normid, mis veelgi täpsustavad käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täpseid andmeid ja nende esitamise korda. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta I lisa, lisades tulemuslikkuse põhinäitajaid, et kohaneda programmitöö perioodil ilmnenud muutustega.

1. Toetusesaajad esitavad asjaomaste tulemusnäitajate väärtuse pärast tegevuse lõpetamist ja hiljemalt lõppmaksetaotluses. Korraldusasutus kontrollib toetusesaaja teatatud tulemusnäitajate väärtuse usutavust samal ajal lõppmakse tegemisega. 2. Liikmesriigid võivad lõikes 1 kehtestatud tähtaegu edasi lükata.

EMKVF toetab ÜKP rakendamist järgmise abil: a) teaduslike nõuannete ja teadmiste pakkumine, et toetada ÜKP raames tehtavaid usaldusväärseid ja tõhusaid kalavarude majandamise otsuseid, sealhulgas ekspertide osalemisega teadusasutuste tegevuses; b) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 18 osutatud piirkondlik koostöö kaitsemeetmete valdkonnas, eelkõige selle artiklites 9 ja 10 osutatud mitmeaastaste kavade raames; c) määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 36 sätestatud ja määruses (EÜ) nr 1224/2009 täiendavalt täpsustatud liidu kalanduse kontrollisüsteemi arendamine ja rakendamine; d) selliste määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 43 alusel loodud nõuandekomisjonide toimimine, millel on ÜKP osaks olev ja seda toetav eesmärk; e) rahvusvaheliste kalandusorganisatsioonide tegevuse vabatahtlik toetamine vastavalt määruse (EL) nr 1380/2013 artiklitele 29 ja 30.

1. EMKVF toetab puhaste ja heas seisukorras merede ja ookeanide edendamist, sealhulgas meetmetega, millega toetatakse direktiivi 2008/56/EÜ rakendamist, ja meetmetega, millega tagatakse sidusus hea keskkonnaseisundi saavutamisega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 2 lõike 5 punktis j, ning plasti ringmajanduses käsitleva Euroopa strateegia rakendamist. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud toetus peab olema kooskõlas liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, eelkõige eesmärgiga saavutada või säilitada hea keskkonnaseisund, nagu on sätestatud direktiivi 2008/56/EÜ artikli 1 lõikes 1.

EMKVF toetab kalapüügi- ja vesiviljelustooteid käsitleva turuteabe arendamist ja levitamist komisjoni poolt kooskõlas määruse (EL) nr 1379/2013 artikliga 42.

EMKVF toetab merenduspoliitika rakendamist ja säästva sinise majanduse arendamist järgmise abil: a) säästva, vähese CO2 heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise sinise majanduse edendamine; b) merenduspoliitika integreeritud juhtimise ja haldamise edendamine, sealhulgas mereruumi planeerimine, merealastrateegiad ja piirkondlik merenduskoostöö; c) teadusuuringute, innovatsiooni ja tehnoloogia ülekandmise ja kasutuselevõtu edendamine säästvas sinises majanduses; d) merendusoskuste, ookeanialaste teadmiste ning säästvat sinist majandust käsitlevate sotsiaal-majanduslike ja keskkonnaandmete jagamise parandamine; e) projektikavade ja innovatiivsete rahastamisvahendite arendamine.

EMKVF toetab EMODneti rakendamist.

EMKVF toetab meresõidu turvalisuse ja seire edendamist, sealhulgas andmete jagamisega, rannikuvalvealase ja asutustevahelise koostööga ning merel toimuva kriminaalse ja ebaseadusliku tegevuse vastu võitlemisega.

EMKVF toetab rahvusvahelise ookeanide majandamise poliitika rakendamist järgmise abil: a) vabatahtlikud osamaksud ookeanide majandamise valdkonnas tegutsevatele rahvusvahelistele organisatsioonidele; b) vabatahtlik koostöö ja koordineerimine rahvusvahelistel foorumitel ning rahvusvahelistes organisatsioonides, asutustes ja institutsioonides Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni, kestliku arengu tegevuskava 2030 ja muude asjaomaste rahvusvahelised lepingute, kokkulepete ja partnerluste raames; c) liidu ja ookeanide valdkonna asjaomaste tegijate vaheliste partnerluste rakendamine; d) selliste asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, kokkulepete ja vahendite rakendamine, mille eesmärk on edendada paremat ookeanide majandamist, samuti selliste tegevuste, meetmete, vahendite ja teadmiste arendamine, millega tagatakse ohutud, turvalised, puhtad ja säästvalt majandatud mered ja ookeanid; e) asjaomaste rahvusvaheliste lepingute, meetmete ja vahendite rakendamine, et vältida ebaseaduslikku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, seda ära hoida ja see lõpetada; f) ookeanialaste teadusuuringute ja andmetega seotud rahvusvaheline koostöö ja nende arendamine.

1. EMKVFist võib anda rahalist toetust finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige kõnealuse määruse VII ja VIII jaotise kohaste hangete ja toetustena. Rahastamine võib toimuda ka käesoleva määruse artiklis 56 osutatud segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu. 2. Toetuse andmise ettepanekuid võivad hinnata sõltumatud eksperdid.

EMKVFi kohaseid segarahastamistoiminguid rakendatakse vastavalt määrusele (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisele.

1. Hindamised viiakse läbi piisavalt aegsasti, et nende tulemusi saaks otsustamisprotsessis arvesse võtta. Hindamine tehakse ülesandeks sise- või välisekspertidele, kes tegutsevad sõltumatult. 2. III jaotise kohase toetuse vahehindamine tehakse 2024. aasta lõpuks. 3. Lõplik hindamisaruanne III jaotise kohase toetuse kohta koostatakse 2031. aasta lõpuks. 4. Komisjon esitab lõigetes 2 ja 3 osutatud hindamisaruannete tulemused Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele.

1. Komisjon kasutab I lisas sätestatud tulemus- ja väljundnäitajaid, et jälgida EMKVFi kasutamise tulemusi eelarve otsesel ja kaudse täitmisel . 2. Komisjon kogub andmeid toetamiseks välja valitud tegevuste kohta, sealhulgas toetusesaaja ja tegevuse põhinäitajate kohta eelarve otsese ja kaudse täitmise korral, nagu on sätestatud artikli 46 lõikes 3.

Auditid liidu rahalise toetuse kasutamise kohta, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud kui need isikud või üksused, kes on saanud selleks volitused liidu institutsioonidelt või asutustelt, on aluseks finantsmääruseartikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 2. Komisjon rakendab EMKVFiga ning EMKVFi raames võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid. EMKVFile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud artiklis 3 osutatud eesmärkidega.

1. Lisaks finantsmääruse artiklis 197 sätestatud kriteeriumidele kohaldatakse käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 esitatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumeid. 2. Rahastamiskõlblikud on järgmised üksused: a) juriidilised isikud, kelle asukoht on liikmesriigis või programmis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõigetes 3 ja 4 osutatud tingimustele; b) iga juriidiline isik, kes on loodud liidu õiguse alusel, või iga rahvusvaheline organisatsioon. 3. Juriidilised isikud, kelle asukoht on kolmandas riigis, võivad erandkorras osaleda, kui see on vajalik konkreetse meetme eesmärkide saavutamiseks. 4. Juriidilised isikud, kelle asukoht on kolmandas riigis, mis ei ole programmiga seotud, peaksid põhimõtteliselt ise kandma oma osalemiskulud. 5. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a ning erandina selle artikli 193 lõikest 4, võttes arvesse käesoleva määruse hilinenud jõustumist, võib rahastamisotsuses ja piiratud ajavahemiku jooksul käsitada käesoleva määruse alusel toetatavaid tegevusi ja nende aluseks olevaid kulusid rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui tegevusi rakendati ja kulud tekkisid enne toetustaotluse esitamist.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklites 11, 36, 46 ja 65 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile alates 14. juulist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 11, 36, 46 ja 65 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artiklite 11, 36, 46 ja 65 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Määruse (EL) 2017/1004 artiklit 6 muudetakse järgmiselt. 1) Lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Ilma et see mõjutaks nende liidu õigusest tulenevaid kehtivaid andmekogumiskohustusi, koguvad liikmesriigid andmeid töökava raames, mis on koostatud kooskõlas mitmeaastase liidu programmiga (edaspidi „riiklik töökava“). Liikmesriigid esitavad komisjonile elektrooniliselt oma riiklikud töökavad sellele aastale eelneva aasta 15. oktoobriks, millest alates riiklikku töökava tuleb kohaldada, välja arvatud juhul, kui juba kehtib mõni olemasolev kava; sellisel juhul teavitavad nad sellest komisjoni. 2. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kiidetakse heaks lõikes 1 osutatud riiklikud töökavad, sellele aastale eelneva aasta 31. detsembriks, millest alates riiklikku töökava tuleb kohaldada. Riiklike töökavade heakskiitmisel võtab komisjon arvesse hindamist, mille on läbi viinud STECF (kalanduse teadus-, tehnika- ja majanduskomitee) kooskõlas artikliga 10. Kui STECFi hindamisest ilmneb, et riiklik töökava ei ole kõnealuse artikliga vastavuses või ei taga andmete olulisust teaduse jaoks või kavandatud meetodite ja menetluste piisavat kvaliteeti, teavitab komisjon sellest viivitamata asjaomast liikmesriiki ja annab teada, missugused muudatused tuleks töökavas komisjoni arvates teha. Seejärel esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud riikliku töökava.“ 2) Lisatakse järgmine lõige: „5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, milles sätestatakse lõikes 1 osutatud riiklike töökavade esitamise kord, vorm ja ajakava. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 25 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“

1. Määrust (EL) nr 508/2014 ja nimetatud määruse kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakte ja rakendusakte kohaldatakse jätkuvalt EMKFi raames programmitöö perioodil 2014–2020 toetust saavate programmide ja tegevuste suhtes. 2. Selleks et hõlbustada üleminekut määrusega (EL) nr 508/2014 kehtestatud toetuskavalt käesoleva määrusega kehtestatud kavale, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, milles käsitletakse tingimusi, mille alusel võib komisjoni poolt määruse (EL) nr 508/2014 kohaselt heaks kiidetud toetuse integreerida käesoleva määruse alusel antava toetusega. 3. Viiteid määrusele (EL) nr 508/2014 käsitatakse programmitöö perioodi 2021–2027 puhul viidetena käesolevale määrusele.

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. III jaotises sätestatud eelarve otsese ja kaudse täitmise korras antava toetuse suhtes kohaldatakse seda alates 1. jaanuarist 2021.