lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32021R1148

Määrus 2021/1148

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1148, 7. juuli 2021, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

Vastu võetud 07.07.202134 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

Käesoleva määrusega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi (edaspidi „fond“) osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi „rahastu“) ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Fond luuakse koos käesoleva määruse ja määrusega (EL) 2021/1077 ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. Käesolevas määruses sätestatakse rahastu poliitikaeesmärk, erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks, eelarve ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ning liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „piiripunkt“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 8 määratletud piiripunkt; 2) „Euroopa integreeritud piirihaldus“ – määruse (EL) 2019/1896 artiklis 3 osutatud Euroopa integreeritud piirihaldus; 3) „välispiirid“ – määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punktis 2 määratletud välispiirid ja sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud; 4) „välispiiri piirilõik“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 11 määratletud välispiiri piirilõik; 5) „esmase vastuvõtu piirkond“ – määruse (EL) 2019/1896 artikli 2 punktis 23 määratletud esmase vastuvõtu piirkond; 6) „sisepiirid, millel ei ole kontrolle veel kaotatud“ – a) ühine piir Schengeni acquis’d täielikult rakendava liikmesriigi ja oma ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud; b) ühine piir kahe oma vastava ühinemisakti alusel Schengeni acquis’d täielikult kohaldama kohustunud liikmesriigi vahel, kelle puhul nimetatud acquis’ täielikku kohaldamist lubav asjakohane nõukogu otsus ei ole veel jõustunud; 7) „hädaolukord“ – olukord, mis tuleneb kiireloomulisest ja erakorralisest survest, mille puhul suur või ebaproportsionaalne hulk kolmanda riigi kodanikke on ületanud, ületab või võib eeldatavasti ületada ühe või mitme liikmesriigi välispiire või mille puhul ühe või mitme liikmesriigi välispiiridel leiavad aset ebaseadusliku sisserände või piiriülese kuritegevusega seotud juhtumid, millel on otsustav mõju piiri turvalisusele sellisel määral, et need intsidendid võivad seada ohtu Schengeni ala toimimise, või muu olukord, mille puhul on igakülgselt põhjendatud, et välispiiridel on nõutav kohene tegutsemine rahastu eesmärkide piires; 8) „erimeetmed“ – rahastu eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise; 9) „tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest; 10) „liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas rahastu eesmärkidega.

Artikkel 3 - Rahastu eesmärgid

1. Fondi osana on rahastu poliitikaeesmärk tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. 2. Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab rahastu järgmiste erieesmärkide saavutamist: a) toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge; b) toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske. 3. Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse rahastut II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4 - Diskrimineerimiskeeld ja põhiõiguste austamine

Rahastust rahastatavaid meetmeid rakendatakse täielikus kooskõlas liidu acquis’s ja hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning liidu rahvusvaheliste kohustustega põhiõiguste vallas, tagades eelkõige kooskõla diskrimineerimiskeelu ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõttega.

Artikkel 5 - Toetuse kohaldamisala

1. Rahastu eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse rahastust eelkõige III lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte III lisas esitatud meetmete loetelu muutmiseks, et lisada uusi meetmeid. 2. Rahastu eesmärkide saavutamiseks võidakse rahastust kooskõlas artikliga 20 toetada III lisas osutatud, liidu prioriteetidega kooskõlas olevaid meetmeid, mida võetakse kolmandates riikides ja nendega seoses, kui see on asjakohane. 3. Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed: a) viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse muudest liidu vahenditest; b) on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega; c) keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning d) teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega. 4. Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised meetmed: a) III lisa punkti 1 alapunktis a osutatud meetmed sellistel sisepiiridel, millel ei ole kontrolle veel kaotatud; b) meetmed, mis on seotud piirikontrolli ajutise taaskehtestamisega sisepiiridel määruse (EL) 2016/399 artikli 2 punkti 1 tähenduses; c) meetmed, mille peamine otstarve on tollikontroll. Erandina esimesest lõigust võib hädaolukorras käsitada esimeses lõigus osutatud meetmeid rahastamiskõlblikena.

Artikkel 6 - Üldpõhimõtted

1. Rahastust antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda rahastu eesmärkidele liidu lisaväärtust. 2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et rahastust antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest antavat toetust. 3. Rahastut rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve otsese, jagatud või kaudse täitmise korras.

Artikkel 7 - Eelarve

1. Rahastu rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 5 241 000 000 eurot. 2. Määruse (EL, Euratom) 2020/2093 artiklis 5 sätestatud programmispetsiifilise kohandamise tulemusel suurendatakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat veel 1 000 000 000 euro (2018. aasta püsivhindades) suuruse lisaeraldisega, nagu on täpsustatud kõnealuse määruse II lisas. 3. Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt: a) 3 668 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele ja sellest summast 200 568 000 eurot eraldatakse artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemile, b) 1 573 000 000 eurot eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule. 4. Lõikes 2 osutatud lisaeraldis eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule. 5. Komisjoni algatusel eraldatakse kuni 0,52 % rahastamispaketist rahastu rakendamise tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35. 6. Selleks et täpsustada Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega seotud riikide rahastus osalemise laadi ja viisi, töötatakse kooskõlas nende riikide vastavate assotsieerimislepingute asjaomaste sätetega välja vastav kord. Võimalikult kiiresti pärast seda, kui asjaomane riik on teatanud oma otsusest kiita heaks rahastu sisu ja rakendada seda oma riigisiseses õiguskorras vastavalt asjaomasele assotsieerimislepingule, esitab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 3 alusel nõukogule soovituse alustada läbirääkimisi kõnealuse korra üle. Kui nõukogu on soovituse kätte saanud, teeb ta viivitamata otsuse nende läbirääkimiste alustamiseks loa andmise kohta. Kõnealuste riikide osamaksed lisatakse lõikes 1 osutatud rahastamispaketist saadavatele koguvahenditele. 7. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle rahastusse. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 8 - Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1. Artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammidele kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Võttes arvesse rahastu olemust, teenib temaatiline rahastu peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente: a) erimeetmed, b) liidu meetmed ning c) artiklis 25 osutatud erakorraline abi. Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 3 punktis b. 2. Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele, sealhulgas vajadusele kaitsta välispiire ning ennetada ja tuvastada piiriülest kuritegevust välispiiridel, eelkõige rändajate ebaseaduslikku üle piiri toimetamist, inimkaubandust ja ebaseaduslikku sisserännet, ning vajadusele tõhusalt hallata rändevooge ja toetada ühist viisapoliitikat. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rahastamisega, välja arvatud artikli 25 kohaselt erakorraliseks abiks kasutatavad rahalised vahendid, toetatakse üksnes III lisas loetletud meetmeid. 3. Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige rahastust rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel. 4. Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või projektide tulemuslikkuse. 5. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse. 6. Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. 7. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 32 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Komisjon tagab vahendite õiglase ja läbipaistva jaotuse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide vahel. Komisjon annab aru temaatilise rahastu kasutamise ja käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavatele meetmetele. 9. Pärast lõikes 7 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon liikmesriikide programme vastavalt muuta.

Artikkel 9 - Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa suhtes ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 8 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele. 2. Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 10 - Eelarvevahendid

1. Artikli 7 lõike 3 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt: a) 3 057 000 000 eurot kooskõlas I lisaga, b) 611 000 000 eurot artikli 14 lõikes 1 osutatud liikmesriikide programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks. 2. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata täielikult, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11 - Eelmaksed

1. Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse rahastule eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt: a) 2021: 4 %, b) 2022: 3 %, c) 2023: 5 %, d) 2024: 5 %, e) 2025: 5 %, f) 2026: 5 %. 2. Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 12 - Kaasrahastamise määrad

1. Liidu eelarvest eraldatav rahaline osalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. 2. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest. 3. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest. 4. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, sealhulgas artiklis 17 osutatud transiidi eriskeemi rahastamiskõlblikest kogukuludest. 5. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni rahastamiskõlblikest kogukuludest kooskõlas määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõikega 2 või 3. 6. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 25 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest. 7. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides. 8. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning rahastust lõigetes 1–7 osutatud osalusega hõlmatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma. 9. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetme liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse: a) kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või b) ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 13 - Liikmesriikide programmid

1. Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid. Võttes arvesse rahastu olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega. Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23. 2. Artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile. 3. Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist. 4. Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (50) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades. 5. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga meetmete osas, mis on hõlmatud tegevustoetusega, et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide piirihalduse valdkonna meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus, samuti selleks, et hoiduda topeltrahastamisest ja saavutada kulutõhusus. Komisjon konsulteerib vajaduse korral eu-LISAga tegevustoetusega hõlmatud meetmete osas, mille kohta eu-LISA-l on oma volitustele vastavad eriteadmised. 6. Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada rahastu toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. 7. Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja haavatavuse hindamiste raames antud soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid soovitusi käesoleva rahastu toel ellu viia. 8. Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit osalema selles protsessis, mille käigus tehakse kindlaks sobivaim viis, kuidas neid lõikes 7 osutatud soovitusi rahastu toel ellu viia. Sellega seoses võib komisjon asjakohasel juhul kasutada teiste liidu organite, ametite ja asutuste eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes. 9. Lõike 7 rakendamisel seab asjaomane liikmesriik oma programmis esikohale iga kindlakstehtud puuduse, eelkõige tõsiste puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed ning nõuete mittejärgimist käsitlevate hindamiste tulemusena võetavad meetmed. 10. Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud soovitusi. 11. Komisjoni ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tema pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid ümber jagada, sealhulgas tegevustoetuseks ette nähtud vahendeid, et rakendada lõikes 7 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju. 12. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib asjaomane liikmesriik enne projekti heakskiitmist komisjoniga. 13. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada koos kolmanda riigiga võetavaid, kolmandas riigis võetavaid või kolmanda riigiga seotud meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, tagab kõnealune liikmesriik, et ta on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 76 lõikega 3 teavitanud komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahe- või mitmepoolsest koostöölepingust. 14. Tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks, sealhulgas otsingu- ja päästetöödeks vajalike seadmete, sealhulgas transpordivahendite ja IKT-süsteemide suhtes, mis on soetatud rahastu toel: a) liikmesriigid tagavad, et rahastu toel arendatavate seadmete ja IKT-süsteemide ostumenetluste algatamisel järgitakse määruse (EL) 2019/1896 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid; b) kogu liikmesriikide ostetud suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus, nagu õhu- ja meretranspordi- ja seirevahendid, registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha operatiivvarustus kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 9; c) neid võib ristkasutada järgmistes täiendavates valdkondades: tollikontroll, mitmeks eri otstarbeks korraldatavad mereoperatsioonid ja Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamine; d) selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 29 kohase aruandluskohustuse osana olemasolevad mitmeaastased plaanid selle kohta, milliseid seadmeid neil on kavas rahastu toel osta, ning komisjon edastab kõnealuse teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile. Esimeses lõigus osutatud seadmed ja IKT-süsteemid on rahastust rahalise toetuse saamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis a osutatud nõue on täidetud. Esimese lõigu punkti c kohaldamisel jäävad seadmed ja IKT-süsteemid tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks jätkuvalt kättesaadavaks ja kasutatavaks. Seadmete kasutamine esimese lõigu punktis c osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast. Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks välja töötatud IKT-süsteemid edastavad piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutavad teenuseid riiklikul või liidu tasandil. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga-aastases tulemusaruandes igast sellisest esimese lõigu punktis c osutatud ristkasutusest ning mitmeotstarbeliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutuselevõtu kohast. 15. Kui liikmesriigid rakendavad rahastust meetmeid, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Lõike 14 esimese lõigu punktides a–d osutatud seadmeid ja IKT-süsteeme võib kasutada merepiiride valvamise käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks. 16. Piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse rahastu toel, põhineb piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval. 17. Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamise määraga meetmete loetelu. 18. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 14 - Vahehindamine

1. 2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. See eraldis tehakse I lisa punkti 1 alapunktis c ja punktides 2–10 osutatud kriteeriumide kohta leiduvate kõige uuemate kättesaadavate statistiliste andmete alusel. Rahastamine hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2025. 2. Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist. 3. Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 15 - Erimeetmed

1. Lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et selle abil aidatakse täita rahastu eesmärke. 2. Erimeetmetele mõeldud rahalisi vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16 - Tegevustoetus

1. Liikmesriik võib kasutada kuni 33 % rahastust oma programmi jaoks eraldatud summast nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. 2. Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima asjaomast liidu acquis’d. 3. Liikmesriik selgitab oma programmis ja artiklis 29 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada rahastu eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist ning pärast Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga ning asjakohasel juhul eu-LISAga vastavalt nende volitustele artikli 13 lõike 4 kohast konsulteerimist hindab komisjon tegevustoetuse kasutamise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning asjakohasel juhul Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste raames kättesaadavat teavet, sealhulgas Schengeni hindamiste ja haavatavuse hindamiste järel esitatud soovitusi. 4. Ilma et see piiraks artikli 5 lõike 4 punkti c kohaldamist, on tegevustoetuse keskmes meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega. 5. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks seoses tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega.

Artikkel 17 - Tegevustoetus transiidi eriskeemile

1. Rahastust antakse toetust viisalõivudena saamata jäänud tulu ning transiiti hõlbustava kava rakendamise lisakulu kompenseerimiseks kooskõlas määrustega (EÜ) nr 693/2003 ja (EÜ) nr 694/2003. 2. Leedule artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid tehakse kättesaadavaks täiendava tegevustoetusena Leedu jaoks, sealhulgas taristuinvesteeringuteks, kooskõlas tema programmi raames tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega, nagu on osutatud VII lisas. 3. Erandina artikli 16 lõikest 1 võib Leedu talle artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt eraldatud summat kasutada tegevustoetuse rahastamiseks lisaks artikli 16 lõikes 1 osutatud summale. 4. Transiidi eriskeemi olemasolu või toimimist mõjutavate muudatuste korral vaatavad komisjon ja Leedu käesoleva artikli kohaldamise läbi. 5. Leedu põhjendatud taotluse korral vaadatakse artikli 7 lõike 3 punkti a kohaselt transiidi eriskeemi jaoks eraldatavad vahendid enne artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu viimase tööprogrammi vastuvõtmist läbi ja vajaduse korral kohandatakse neid artikli 7 lõike 3 punktis b osutatud eelarveliste vahendite piires artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kaudu.

Artikkel 18 - Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul,mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 154 lõigetele 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“). 2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud dokumendid. 3. Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele. 4. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et: a) arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud; b) toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega. 5. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud. 6. Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud. 7. Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed. 8. Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda nimetatud määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal. 9. Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid. 10. Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui a) korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest, b) rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente või c) lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud dokumendid on puudulikud. 11. Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projektiga seotud tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

Artikkel 19 - Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 20 - Toetuskõlblikud üksused

1. Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi: a) juriidilised isikud, kelle asukoht on: i) liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või -territooriumil, ii) tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele, b) liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või rahastu jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid. 2. Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid. 3. Lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt üks asub liikmesriigis. Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa rahastu eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 21 - Liidu meetmed

1. Komisjoni algatusel võib kooskõlas III lisaga rahastada rahastust neid liidu meetmeid, mis on seotud rahastu eesmärkidega. 2. Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. 3. Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. 4. Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid. 5. Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega, ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/695 (51) artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 22 - Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib rahastust toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 23 - Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse finantsmääruse artikli 127 kohaselt üldise kindluse aluseks.

Artikkel 24 - Teave, teavitamine ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse sellekohast teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama asjaomase meetme kohta avalikkusele teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi. 2. Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon rahastu ning rahastu alusel võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe ja teavitusmeetmeid. Rahastule eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide edastamisse institutsioonilistes sõnumites niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud rahastu eesmärkidega. 3. Komisjon avaldab artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. Kõnealune teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

Artikkel 25 - Erakorraline abi

1. Rahastust antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukorras. Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires. 2. Erakorraline abi võib olla otse detsentraliseeritud asutustele antava toetuse vormis. 3. Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmides sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest. 4. Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. 5. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulusid, mis tekkisid enne toetustaotluse või meetme abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel et kulutused ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021. 6. Erakorralise abi andmisel järgitakse täielikult nii asjaomast liidu acquis’d kui ka liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. 7. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatava rakendusaktiga eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 32 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 26 - Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1. Meede, mis on saanud rahastust toetust, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise korras hallatavatest fondidest, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Asjakohase liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. 2. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: a) neid on hinnatud rahastu konkursikutse alusel, b) need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning c) neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

Artikkel 27 - Seire ja aruandlus

1. Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates. 3. Näitajad, mille abil antakse aru rahastu artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed. 4. Komisjon annab samuti aru artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kasutamise kohta kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete toetamiseks ning temaatilise rahastu osa kohta, mida on kasutatud selliste meetmete toetamiseks. 5. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 6. Rahastu eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire- ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat teavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 28 - Hindamine

1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule, hinnatakse vahehindamisel järgmist: a) rahastu tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 29 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid; b) rahastule eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete tõhusus; c) II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus; d) rahastust toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus; e) rahastu raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus. Vahehindamisel võetakse arvesse Sisejulgeolekufondi osaks oleva välispiiride ja viisade rahastamisvahendi (2014–2020) mõju käsitleva järelhindamise tulemusi. 2. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse rahastu mõju. 3. Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel. 4. Komisjon tagab, et vahe- ja järelhindamistes sisalduv teave tehakse avalikult kättesaadavaks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud, eelkõige välispiiride toimimise või julgeolekuga seotud põhjustel osana Euroopa integreeritud piirihaldusest või julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. 5. Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikliga 5 ja artikli 13 lõigetega 12 ja 13 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete hindamisele.

Artikkel 29 - Iga-aastased tulemusaruanded

1. Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande. Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi. 2. Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave: a) liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42; b) liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab rahastu rakendamist; c) rahastust toetatud meetmete, eelkõige kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus; d) liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja tegevuskavade rakendamisse; e) teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine; f) kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega; g) määruse (EL) 2018/1240 artikli 85 lõigete 2 ja 3 kohaste kulutuste tase, mis on kantud määruse (EL) 2021/1060 artikli 98 alusel raamatupidamisarvestusse; h) projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigu sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. 3. Komisjon võib esitada iga-aastaste tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates selle kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma tähelepanekuid esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks. 4. Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele. 5. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 32 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 30 - Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute ja uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks. 2. Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.

Artikkel 31 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 30 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 5 lõike 1 teises lõigus, artikli 13 lõikes 17, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 6 ning artikli 30 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõike 1 teise lõigu, artikli 13 lõike 17, artikli 16 lõike 5, artikli 27 lõigete 2 ja 6 või artikli 30 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 32 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee (edaspidi „siseasjade fondide komitee“). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes nimetatud määruse artikliga 5.

Artikkel 33 - Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määruse (EL) nr 515/2014 alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni. 2. Rahastu rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek rahastu ja määruse (EL) nr 515/2014 alusel vastu võetud meetmete vahel. 3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on seotud käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega, mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist. 4. Liikmesriigid võivad jätkavad pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 515/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: a) valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg; b) projekti kogumaksumus on üle 2 500 000 euro; c) vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulutused lisatakse määruse (EL) 2021/1060 kohastesse maksetaotlustesse; d) projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kõlblik rahastust toetust saama; e) liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, tagama selle toimivuse ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 sätteid. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 34 - Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ