Artikkel 13 - Liikmesriikide programmid
1. Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu prioriteetide ja väljakutsetega piirihalduse ja viisapoliitika valdkonnas ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ning liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid.
Võttes arvesse rahastu olemust, teenivad liikmesriikide programmid peamiselt liidu sisepoliitikat kooskõlas käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärkidega.
Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23.
2. Artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahendite piires ning ilma et see mõjutaks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, eraldab iga liikmesriik oma programmis vähemalt 10 % artikli 10 lõike 1 kohaselt eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile.
3. Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist.
4. Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varajases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste, eelkõige Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti, eu-LISA ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 168/2007 (50) loodud Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti teadmisi ja eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates valdkondades.
5. Komisjon konsulteerib Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga meetmete osas, mis on hõlmatud tegevustoetusega, et tagada Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti ja liikmesriikide piirihalduse valdkonna meetmete kooskõla ja vastastikune täiendavus, samuti selleks, et hoiduda topeltrahastamisest ja saavutada kulutõhusus. Komisjon konsulteerib vajaduse korral eu-LISAga tegevustoetusega hõlmatud meetmete osas, mille kohta eu-LISA-l on oma volitustele vastavad eriteadmised.
6. Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi, sealhulgas lõikes 4 osutatud asutusi, 5. jaos täpsustatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada rahastu toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega.
7. Pärast käesoleva määruse kohaldamisalasse jäävate soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) nr 1053/2013 ja haavatavuse hindamiste raames antud soovituste vastuvõtmist kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 teeb asjaomane liikmesriik koos komisjoniga kindlaks sobivaima viisi, kuidas neid soovitusi käesoleva rahastu toel ellu viia.
8. Asjakohasel juhul kutsub komisjon Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametit osalema selles protsessis, mille käigus tehakse kindlaks sobivaim viis, kuidas neid lõikes 7 osutatud soovitusi rahastu toel ellu viia. Sellega seoses võib komisjon asjakohasel juhul kasutada teiste liidu organite, ametite ja asutuste eksperditeadmisi nende pädevusse kuuluvates konkreetsetes küsimustes.
9. Lõike 7 rakendamisel seab asjaomane liikmesriik oma programmis esikohale iga kindlakstehtud puuduse, eelkõige tõsiste puuduste kõrvaldamiseks võetavad meetmed ning nõuete mittejärgimist käsitlevate hindamiste tulemusena võetavad meetmed.
10. Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõikes 7 osutatud soovitusi.
11. Komisjoni ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga tema pädevuse raames koostööd tehes ja konsulteerides võib asjaomane liikmesriik oma programmi piires vahendeid ümber jagada, sealhulgas tegevustoetuseks ette nähtud vahendeid, et rakendada lõikes 7 osutatud soovitusi, kui neil soovitustel on finantsmõju.
12. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada projekti koos kolmanda riigiga või kolmandas riigis, konsulteerib asjaomane liikmesriik enne projekti heakskiitmist komisjoniga.
13. Kui liikmesriik otsustab rahastu toel rakendada koos kolmanda riigiga võetavaid, kolmandas riigis võetavaid või kolmanda riigiga seotud meetmeid, mis on seotud ebaseadusliku piiriületamise seire, avastamise, tuvastamise, jälgimise, tõkestamise ja peatamisega, eesmärgiga avastada ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning nende vastu võidelda või aidata kaitsta ja päästa rändajate elu, tagab kõnealune liikmesriik, et ta on kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 76 lõikega 3 teavitanud komisjoni kõnealuse kolmanda riigiga sõlmitud kahe- või mitmepoolsest koostöölepingust.
14. Tõhusaks ja turvaliseks piirikontrolliks, sealhulgas otsingu- ja päästetöödeks vajalike seadmete, sealhulgas transpordivahendite ja IKT-süsteemide suhtes, mis on soetatud rahastu toel:
a)
liikmesriigid tagavad, et rahastu toel arendatavate seadmete ja IKT-süsteemide ostumenetluste algatamisel järgitakse määruse (EL) 2019/1896 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid;
b)
kogu liikmesriikide ostetud suuremahuline piirihalduse operatiivvarustus, nagu õhu- ja meretranspordi- ja seirevahendid, registreeritakse Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti tehniliste seadmete reservis, et teha operatiivvarustus kättesaadavaks kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 64 lõikega 9;
c)
neid võib ristkasutada järgmistes täiendavates valdkondades: tollikontroll, mitmeks eri otstarbeks korraldatavad mereoperatsioonid ja Sisejulgeolekufondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi eesmärkide saavutamine;
d)
selleks et toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve võimearenduse järjepidevat plaanimist ja ühishangete võimalikku kasutamist, esitavad liikmesriigid komisjonile artikli 29 kohase aruandluskohustuse osana olemasolevad mitmeaastased plaanid selle kohta, milliseid seadmeid neil on kavas rahastu toel osta, ning komisjon edastab kõnealuse teabe Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile.
Esimeses lõigus osutatud seadmed ja IKT-süsteemid on rahastust rahalise toetuse saamiseks kõlblikud üksnes juhul, kui esimese lõigu punktis a osutatud nõue on täidetud.
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel jäävad seadmed ja IKT-süsteemid tõhusa ja turvalise piirikontrolli jaoks jätkuvalt kättesaadavaks ja kasutatavaks. Seadmete kasutamine esimese lõigu punktis c osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast. Esimese lõigu punkti c kohaldamiseks välja töötatud IKT-süsteemid edastavad piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutavad teenuseid riiklikul või liidu tasandil. Liikmesriigid teavitavad komisjoni iga-aastases tulemusaruandes igast sellisest esimese lõigu punktis c osutatud ristkasutusest ning mitmeotstarbeliste seadmete ja IKT-süsteemide kasutuselevõtu kohast.
15. Kui liikmesriigid rakendavad rahastust meetmeid, pööravad nad erilist tähelepanu oma rahvusvahelistele kohustustele seoses otsingu- ja päästetöödega merel. Lõike 14 esimese lõigu punktides a–d osutatud seadmeid ja IKT-süsteeme võib kasutada merepiiride valvamise käigus tekkida võivate otsingu- ja päästeolukordade lahendamiseks.
16. Piirihalduse alane koolitus, mis korraldatakse rahastu toel, põhineb piiri- ja rannikuvalve valdkonna asjaomastel ühtlustatud ja tagatud kvaliteediga Euroopa haridus- ja ühistel koolitusstandarditel, eelkõige määruse (EL) 2019/1896 artikli 62 lõikes 6 osutatud ühisel põhiõppekaval.
17. Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 31 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisas esitatud kõrgema kaasrahastamise määraga meetmete loetelu.
18. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 1 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.