lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
EL õigus·32021R1149

Määrus 2021/1149

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1149, 7. juuli 2021, millega luuakse Sisejulgeolekufond

Vastu võetud 07.07.202135 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Sisejulgeolekufond (edaspidi „fond“) mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 kestuseks. 2. Käesolevas määruses sätestatakse: a) fondi poliitikaeesmärk, b) fondi erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide täitmiseks, c) eelarve alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027, d) liidupoolse rahastamise vormid ja reeglid.

Artikkel 2 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „segarahastamistoiming“ – liidu eelarvest toetatav toiming, sealhulgas segarahastamisvahend finantsmääruse artikli 2 punktis 6 tähenduses, mille puhul kombineeritakse liidu eelarvest tagastamatul kujul antav toetus, tagastataval kujul antav toetus või mõlemad tugi-, arengut rahastavate asutuste või muude avalik-õiguslike või erasektori finantseerimisasutuste ja investorite antava tagastatava toetusega; 2) „pädevad asutused“ – liikmesriigi asutused, kes vastutavad kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise eest, nagu on osutatud ELi toimimise lepingu artikli 87 lõikes 1, sealhulgas politsei-, tolli- ja muud spetsialiseerunud õiguskaitseasutused; 3) „ennetamine“ – seoses kuritegevusega kõik abinõud, mis on suuantud kuritegevuse ja kodanike ebakindlustunde vähendamisele või muul moel sellele kaasaaitamisele, nagu on osutatud nõukogu otsuse 2009/902/JSK (27) artikli 2 lõikes 2; 4) „elutähtis taristu“ – vara, võrgustik, süsteem või nende osa, mis on hädavajalik esmatähtsate ühiskondlike funktsioonide, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku, inimeste majandusliku või sotsiaalse heaolu toimimiseks ning mille kahjustamine, rikkumine või hävimine mõjutaks nimetatud funktsioonide toimimishäire tulemusena oluliselt liikmesriiki või liitu; 5) „küberkuritegevus“ – kuriteod, mida saab toime panna üksnes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteeme (IKT-süsteemid) kasutades ning mille puhul kõnealused süsteemid on kas kuriteo toimepanemise vahendid või kuriteo peamised sihtmärgid (küberneetilistest vahenditest sõltuvad kuriteod) või traditsioonilised kuriteod, mille ulatust või haaret saab arvutite, arvutivõrkude ja muude IKT-süsteemide kasutamise läbi suurendada (küberruumi kasutades toime pandud kuriteod); 6) „ELi poliitikatsükli/EMPACTi operatiivmeede“ – meede, mida võetakse organiseeritud ja raske rahvusvahelise kuritegevuse vastu suunatud ELi poliitikatsükli raamistikus kuritegevusega seotud ohte käsitleva valdkondadevahelise Euroopa platvormi (EMPACT) kaudu; selle eesmärk on võidelda raskest ja organiseeritud kuritegevusest liidule tulenevate kõige olulisemate ohtudega, soodustades koostööd liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite, ametite ja asutuste ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja organisatsioonide vahel; 7) „teabevahetus“ – sellise teabe turvaline kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüs ja edastamine ning sellele juurdepääs, mis on ELi toimimise lepingu artiklis 87 osutatud asutustele ning Europolile ja muudele asjaomastele liidu asutustele asjakohane seoses kuritegude, eelkõige piiriülese, raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi ennetamise, avastamise, uurimise ja nende eest vastutusele võtmisega; 8) „organiseeritud kuritegevus“ – karistatav tegevus, mis on seotud osalusega nõukogu raamotsuse 2008/841/JSK (28) artikli 1 punktis 1 määratletud kuritegelikus ühenduses; 9) „valmisolek“ – tegevus, mille konkreetne eesmärk on ennetada või vähendada võimalike terroriaktide või muude julgeolekuintsidentide riski; 10) „Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanism“ – määruses (EL) nr 1053/2013 sätestatud hindamis- ja järelevalvemehhanism; 11) „terrorism“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (29) osutatud tahtlikud teod ja kuriteod; 12) „hädaolukord“ – käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluv julgeolekuintsident, uus esilekerkiv oht või äsja avastatud haavatavus, millel on või võib olla märkimisväärne negatiivne mõju ühe või mitme liikmesriigi inimeste, avaliku ruumi või elutähtsa taristu turvalisusele; 13) „ettenäidatav raha“ – sularaha, mis näidatakse ette kriminaaluurimise raames, et tõendada kahtlustatavatele või muudele isikutele, kellel on teavet teatava kauba kättesaadavuse või tarnimise kohta või kes tegutsevad vahendajana, likviidsust ja maksevõimet, et teha fiktiivne ostutoiming eesmärgiga võtta kahtlustatavad vahi alla, teha kindlaks ebaseaduslikud tootmiskohad või aidata muul viisil kaasa kuritegeliku organisatsiooni likvideerimisele; 14) „radikaliseerumine“ – etapiviisiline ja keeruline protsess, mis viib vägivaldse äärmusluse ja terrorismini ning mille käigus üksikisik või isikute rühm võtab omaks radikaalse ideoloogia või veendumuse, mis aktsepteerib, kasutab või toetab vägivalda, sealhulgas terroriakte, et saavutada konkreetne poliitiline, usuline või ideoloogiline eesmärk; 15) „erimeetmed“ – fondi eesmärkidele vastava liidu lisaväärtusega riikidevahelised või riiklikud projektid, mille jaoks võivad üks, mitu või kõik liikmesriigid saada oma programmi jaoks lisaeraldise; 16) „tegevustoetus“ – osa liikmesriigi eraldisest, mida võib kasutada nende avaliku sektori asutuste toetamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest niivõrd, kuivõrd need aitavad tagada kõrgetasemelist julgeolekut liidus; 17) „liidu meetmed“ – riikidevahelised projektid või liidu erihuvides olevad projektid, mida rakendatakse kooskõlas fondi eesmärkidega.

Artikkel 3 - Fondi eesmärgid

1. Fondi poliitikaeesmärk on aidata tagada kõrget julgeolekutaset liidus, eelkõige ennetades terrorismi ja radikaliseerumist, rasket ja organiseeritud kuritegevust ja küberkuritegevust ja võideldes nende vastu, abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid ja valmistudes ette käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvateks julgeolekuintsidentideks, riskideks ja kriisideks, tagades nendevastase kaitse ja neid tõhusalt juhtides. 2. Lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgi raames toetab fond järgmiste erieesmärkide saavutamist: a) tõhustada ja hõlbustada teabevahetust pädevates asutustes ja asjaomastes liidu organites, ametites ja asutustes ning nende vahel ning asjakohasel juhul kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; b) parandada ja tõhustada piiriülest koostööd, sealhulgas ühisoperatsioone pädevate asutuste vahel seoses terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevusega, millel on piiriülene mõõde, ning c) toetada liikmesriikide suutlikkuse suurendamist seoses kuritegevuse, terrorismi ja radikaliseerumise ennetamisel ja nende vastu võitlemisel ning julgeolekuintsidentide, riskide ja kriiside juhtimisel, muu hulgas eri liikmesriikide avaliku sektori asutuste, asjaomaste liidu organite, ametite või asutuste, kodanikuühiskonna ja erasektori partnerite tihedama koostöö kaudu. 3. Lõikes 2 sätestatud erieesmärkide raames rakendatakse fondi II lisas loetletud rakendusmeetmete kaudu.

Artikkel 4 - Põhiõiguste austamine

Fondist rahastatavate meetmete rakendamisel austatakse täiel määral põhiõigusi ja inimväärikust. Eelkõige peavad need meetmed olema kooskõlas hartaga, liidu andmekaitseõiguse ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga. Liikmesriigid pööravad meetmete rakendamisel võimaluse korral erilist tähelepanu haavatavate isikute, eelkõige laste ja saatjata alaealiste abistamisele ja kaitsele.

Artikkel 5 - Toetuse kohaldamisala

1. Fondi eesmärkide raames ja kooskõlas II lisas loetletud rakendusmeetmetega toetatakse fondist eelkõige III lisas loetletud meetmeid. 2. Fondi eesmärkide saavutamiseks võidakse vastavalt liidu prioriteetidele ning järgides asjakohaseid kaitsemeetmeid fondist toetada asjakohasel juhul kolmandates riikides ja nendega seoses võetavaid III lisas osutatud meetmeid kooskõlas artikliga 19. 3. Komisjon ja liikmesriigid koos Euroopa välisteenistusega tagavad oma vastavate kohustuste kohaselt kolmandas riigis ja seoses kolmandate riikidega võetavate meetmete koordineerimise asjaomaste liidu poliitikameetmete, strateegiate ja vahenditega. Eelkõige tagavad nad, et kolmandas riigis ja seoses kolmanda riigiga võetavad meetmed: a) viiakse ellu koostoimes ja kooskõlas muude väljaspool liitu võetavate meetmetega, mida toetatakse teistest liidu vahenditest; b) on kooskõlas liidu välispoliitikaga, järgivad poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet ning on kooskõlas asjaomase piirkonna või riigi jaoks koostatud strateegiliste programmitöö dokumentidega; c) keskenduvad meetmetele, mis ei ole arengule suunatud, ning d) teenivad liidu sisepoliitika huve ning on kooskõlas liidus toimuva tegevusega. 4. Fondist rahastatavaid seadmeid ja IKT-süsteeme võib lisaks kasutada määrusega (EL) 2021/1148 hõlmatud täiendavates valdkondades. Sellised seadmed ja IKT-süsteemid on fondi eesmärkide saavutamiseks jätkuvalt kättesaadavad ja kasutatavad. Seadmete kasutamine esimeses lõigus osutatud täiendavates valdkondades ei tohi ületada 30 % nende seadmete kogu kasutusajast. IKT-süsteemid, mida kasutatakse esimeses lõigus osutatud täiendavas valdkonnas, pakuvad andmeid ja teenuseid kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ja uurimiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni oma iga-aastastes tulemusaruannetes igast sellisest seadmete ja IKT-süsteemide lisaotstarbel kasutamisest ning nende kasutuselevõtu kohast. 5. Rahastamiskõlblikud ei ole a) meetmed, mille ulatus on piiratud avaliku korra säilitamisega riigi tasandil; b) meetmed, millel on sõjaväeline või kaitseotstarve; c) seadmed, mille peamine otstarve on tollikontroll; d) sunnivahendid, sealhulgas relvad, laskemoon, lõhkeained ja kumminuiad, välja arvatud koolituseesmärgil; e) informaatorite tasud ja ettenäidatav raha, mida on makstud/kasutatud väljaspool ELi poliitikatsükli/EMPACTi operatiivmeedet. Erandina esimesest lõigust võib hädaolukorras esimese lõigu punktis a osutatud toetuskõlbmatuid meetmeid käsitada toetuskõlblike meetmetena.

Artikkel 6 - Üldpõhimõtted

1. Fondist antava toetusega täiendatakse riiklikke, piirkondlikke ja kohaliku tasandi sekkumisi ning keskendutakse sellele, et anda fondi eesmärkidele liidu lisaväärtust. 2. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et fondist antav ja liikmesriikidelt saadav toetus on kooskõlas liidu asjaomaste meetmete, poliitika ja prioriteetidega ning täiendab muudest liidu vahenditest antavat toetust. 3. Fondi rakendatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktidega a, b ja c kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras.

Artikkel 7 - Eelarve

1. Fondi rakendamiseks on ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 ette nähtud rahastamispakett, mille suurus jooksevhindades on 1 931 000 000 eurot. 2. Rahastamispaketti kasutatakse järgmiselt: a) 1 352 000 000 eurot eraldatakse liikmesriikide programmidele, b) 579 000 000 eurot eraldatakse artiklis 8 osutatud temaatilisele rahastule. 3. Komisjoni algatusel eraldatakse kuni 0,84 % rahastamispaketist fondi rakendamise tehniliseks abiks, nagu on osutatud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35. 4. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26 võib kuni 5 % kõnealuse määruse mis tahes fondi eelarve jagatud täitmise korras tehtavatest esialgsetest eraldistest liikmesriigile kanda nimetatud liikmesriigi taotluse korral eelarve otsese või kaudse täitmise korras üle fondi. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas kõnealuse lõigu punktiga c. Neid vahendeid kasutatakse asjaomase liikmesriigi huvides.

Artikkel 8 - Üldsätted temaatilise rahastu rakendamise kohta

1. Artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summast eraldatakse temaatilise rahastu kaudu vahendeid paindlikult ning vastavalt tööprogrammidele kas eelarve jagatud, otsese või kaudse täitmise korras. Temaatilisest rahastust rahastatakse selle järgmiseid komponente: a) erimeetmed, b) liidu meetmed ja c) artiklis 25 osutatud erakorraline abi. Samuti toetatakse määruse (EL) 2021/1060 artiklis 35 osutatud komisjoni algatusel antavat tehnilist abi summast, millele on osutatud käesoleva määruse artikli 7 lõike 2 punktis b. 2. Temaatilisest rahastust eraldatavate vahenditega toetatakse kooskõlas II lisas kajastatud liidu kokkulepitud prioriteetidega selliseid prioriteete, millel on liidu jaoks suur lisaväärtus, või reageeritakse pakilistele vajadustele. Temaatilise rahastu vahendeid kasutatakse kolmandates riikides või nendega seoses võetavate meetmete toetamiseks fondi eesmärkide raames, eelkõige selleks, et aidata võidelda kuritegevuse, sealhulgas uimastikaubanduse ja inimkaubanduse vastu ja neid ennetada ning võidelda ebaseadusliku üle piiri toimetamisega tegelevate kuritegelike võrgustikega. Temaatilise rahastu vahendite jaotamine erinevate prioriteetide vahel peab olema võimaluse piires proportsionaalne väljakutsete ulatuse ja vajadustega, et tagada fondi eesmärkide saavutamine. 3. Komisjon teeb koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja asjaomaste võrgustikega, eelkõige fondist rahastatavaid liidu meetmeid käsitlevate tööprogrammide ettevalmistamisel ja hindamisel. 4. Komisjon tagab, et kui liikmesriikidele antakse temaatilisest rahastust toetust eelarve otsese või kaudse täitmise korras, ei valita välja projekte, mida mõjutab ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni esitatud põhjendatud arvamus seoses rikkumismenetlusega, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või nende projektide tulemuslikkuse. 5. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 23 ja artikli 24 lõike 2 kohaldamisel, kui temaatilisest rahastust antakse toetust eelarve jagatud täitmise korras, peab asjaomane liikmesriik tagama ja komisjon kontrollima, et kavandatud meetmeid ei mõjuta ELi toimimise lepingu artikli 258 alusel komisjoni seoses rikkumismenetlusega esitatud põhjendatud arvamus, mis seab kahtluse alla kulude seaduslikkuse ja korrektsuse või meetmete tulemuslikkuse. 6. Komisjon kehtestab temaatilise rahastu jaoks üldsumma, mis tehakse kättesaadavaks liidu eelarve iga-aastaste assigneeringute alusel. 7. Komisjon võtab temaatilise rahastu jaoks rakendusaktidega vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsused, milles määratakse kindlaks toetatavad eesmärgid ja meetmed ning täpsustatakse iga käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud komponendi jaoks ette nähtud summad. Rahastamisotsustes esitatakse asjakohasel juhul segarahastamistoimingute jaoks ette nähtud kogusumma. Rahastamisotsused võib teha üheks või mitmeks aastaks ning need võivad hõlmata käesoleva artikli lõike 1 teises lõigus osutatud temaatilise rahastu üht või mitut komponenti. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 33 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Pärast lõikes 7 osutatud rahastamisotsuse vastuvõtmist võib komisjon rakendatavaid liikmesriikide programme vastavalt muuta.

Artikkel 9 - Kohaldamisala

1. Käesolevat jagu kohaldatakse artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud summast ja lisavahendite suhtes, mida rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras vastavalt artiklis 8 osutatud temaatilist rahastut käsitlevale rahastamisotsusele. 2. Käesoleva jao kohast toetust kasutatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63 ja ühissätete määrusega (EL) 2021/1060.

Artikkel 10 - Eelarvevahendid

1. Artikli 7 lõike 2 punktis a osutatud summa eraldatakse liikmesriikide programmidele esialgu järgmiselt: a) 1 127 000 000 eurot kooskõlas I lisaga, b) 225 000 000 eurot artikli 14 lõikes 1 osutatud liikmesriikidele programmide jaoks ette nähtud eraldiste kohandamiseks. 2. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis b osutatud summat ei eraldata, võib järelejäänud summa lisada artikli 7 lõike 2 punktis b osutatud summale.

Artikkel 11 - Eelmaksed

1. Vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artikli 90 lõikele 4 tehakse fondile eelmaksed aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne iga aasta 1. juulit järgmiselt: a) 2021: 4 %, b) 2022: 3 %, c) 2023: 5 %, d) 2024: 5 %, e) 2025: 5 %, f) 2026: 5 %. 2. Kui liikmesriigi programm võetakse vastu pärast 1. juulit 2021, tasutakse varasemad osamaksed selle vastuvõtmise aastal.

Artikkel 12 - Kaasrahastamise määrad

1. Liidu eelarvest eraldatav ossalus ei või ületada 75 % projekti rahastamiskõlblikest kogukuludest. 2. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni erimeetmete raames rakendatavate projektide rahastamiskõlblikest kogukuludest. 3. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 90 %-ni IV lisas loetletud meetmete rahastamiskõlblikest kogukuludest. 4. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni tegevustoetuse rahastamiskõlblikest kogukuludest. 5. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni artiklis 25 osutatud erakorralise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest. 6. Liidu eelarvest eraldatavat osalust võib suurendada 100 %-ni liikmesriikide algatusel antava tehnilise abi rahastamiskõlblikest kogukuludest määruse (EL) 2021/1060 artikli 36 lõike 5 punkti b alapunktis vi sätestatud piirides. 7. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse kindlaks kaasrahastamise määr ning fondist lõigetes 1–6 osutatud osalusega hõlmatud meetmete liikidele antava toetuse maksimumsumma. 8. Komisjoni otsuses, millega liikmesriigi programm heaks kiidetakse, määratakse iga meetmete liigi jaoks kindlaks, kas kaasrahastamise määra kohaldatakse: a) kogu osalusele, sealhulgas avaliku ja erasektori osalusele, või b) ainult avaliku sektori osalusele.

Artikkel 13 - Liikmesriikide programmid

1. Iga liikmesriik tagab, et tema programmis käsitletavad prioriteedid on kooskõlas liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetide ja probleemidega ning vastavad neile ning et need on täielikus kooskõlas asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. Oma programmide prioriteetide kindlaksmääramisel tagavad liikmesriigid, et nende programmides käsitletakse piisavalt II lisas loetletud rakendusmeetmeid. Komisjon hindab liikmesriikide programme kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 23. 2. Lõike 1 kohaldamiseks ja ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist eraldavad liikmesriigid: a) vähemalt 10 % artikli 10 lõikes 1 eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis a sätestatud erieesmärgile ning b) vähemalt 10 % artikli 10 lõikes 1 eraldatud vahenditest artikli 3 lõike 2 punktis b sätestatud erieesmärgile. 3. Liikmesriik võib eraldada vähem vahendeid kui lõikes 2 osutatud miinimumprotsendid üksnes juhul, kui ta selgitab oma programmis üksikasjalikult, miks vahendite eraldamine alla selle taseme ei sea ohtu asjaomase eesmärgi saavutamist. 4. Komisjon tagab, et liikmesriikide programmide väljatöötamisel võetakse varases etapis ja õigel ajal arvesse asjaomaste detsentraliseeritud asutuste teadmisi ja oskusteavet. 5. Kattumiste vältimiseks konsulteerivad liikmesriigid asjaomaste liidu organite, ametite ja asutustega oma meetmete kavandamisel, eelkõige ELi poliitikatsükli / EMPACTi operatiivmeetmete või Europoli ühise küberkuritegevuse vastase rakkerühma (J-CAT) koordineeritud meetmete rakendamisel, ning koolitustegevuse kavandamisel. 6. Komisjon võib asjakohasel juhul kaasata asjaomaseid detsentraliseeritud asutusi 5. jaos osutatud seire- ja hindamisülesannete täitmisse, eelkõige selleks, et tagada fondi toel rakendatavate meetmete kooskõla asjaomase liidu acquis’ga ja kokkulepitud liidu prioriteetidega. 7. Kuni 35 % liikmesriigi programmile ette nähtud eraldisest võib kasutada seadmete ja transpordivahendite ostmiseks või julgeolekuga seotud rajatiste ehitamiseks. Seda ülemmäära võib ületada ainult igakülgselt põhjendatud juhtudel. 8. Oma programmides keskenduvad liikmesriigid esmajärjekorras: a) liidu julgeolekuvaldkonna prioriteetidele ja acquis’le, eriti asjakohase ja täpse teabe tõhusale vahetamisele ning ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistiku komponentide rakendamisele; b) määruse (EL) nr 1053/2013 alusel antud ja käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvatele soovitustele, millel on finantsmõju; c) vajaduste hindamise raamistikus, näiteks Euroopa poolaasta raames korruptsiooni valdkonna soovitustes tuvastatud riigispetsiifilistele puudujääkidele, millel on finantsmõju. 9. Vajaduse korral muudetakse asjaomast liikmesriigi programmi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 24, et võtta arvesse käesoleva artikli lõike 8 punktis b osutatud soovitusi. 10. Liikmesriigid püüavad oma programmides rakendada eelkõige IV lisas loetletud meetmeid. Ettenägematute või uute asjaolude korral ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta IV lisa. 11. Kui liikmesriik otsustab fondi toel rakendada projekte koos kolmanda riigiga, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga, konsulteerib ta enne projekti heakskiitmist komisjoniga. 12. Ühissätete määruse (EL) 2021/1060 artikli 22 lõikes 5 osutatud programmitöö põhineb käesoleva määruse VI lisa tabelis 2 sätestatud sekkumise liikidel ja sisaldab iga käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud erieesmärgi raames kavandatud vahendite esialgset jaotust sekkumise liikide kaupa.

Artikkel 14 - Vahehindamine

1. 2024. aastal eraldab komisjon asjaomaste liikmesriikide programmidele kooskõlas I lisa esimese lõigu punktis 2 osutatud kriteeriumidega artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud lisasumma. Rahastamine hakkab kehtima 1. jaanuarist 2025. 2. Kui vähemalt 10 % käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis a osutatud esialgsest programmi eraldisest ei ole määruse (EL) 2021/1060 artikli 91 kohaselt maksetaotlustega kaetud, ei ole asjaomasel liikmesriigil õigust saada oma käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 punktis b osutatud programmi jaoks lisaeraldist. 3. Käesoleva määruse artiklis 8 osutatud temaatilisest rahastust alates 1. jaanuarist 2025 vahendite eraldamisel võtab komisjon arvesse edu, mida liikmesriigid on saavutanud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 16 osutatud tulemusraamistiku põhipunktide täitmisel, ning rakendamisel tuvastatud puudusi.

Artikkel 15 - Erimeetmed

1. Lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele võib liikmesriik saada rahalisi vahendeid erimeetmete jaoks, tingimusel et vahendid on seejärel tema programmis sihtotstarbelisena märgitud ja et selle abil aidatakse rakendada fondi eesmärke, sealhulgas reageerida uutele esilekerkivatele ohtudele. 2. Erimeetmetele mõeldud vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja komisjon peab olema nende kasutamise liikmesriigi programmi muutmise kaudu heaks kiitnud.

Artikkel 16 - Tegevustoetus

1. Liikmesriik võib kasutada kuni 20 % fondist oma programmi jaoks eraldatud summast nende avaliku sektori asutuste tegevuskulude rahastamiseks, kes vastutavad liidu avaliku teenuse moodustavate ülesannete täitmise ja teenuste osutamise eest. 2. Tegevustoetuse kasutamisel peab liikmesriik järgima liidu julgeolekuvaldkonna acquis’d. 3. Liikmesriik selgitab oma programmis ja artiklis 30 osutatud iga-aastastes tulemusaruannetes, kuidas tegevustoetuse kasutamine aitab saavutada fondi eesmärke. Enne liikmesriigi programmi heakskiitmist hindab komisjon tegevustoetuse taotlemise soovist teatanud liikmesriikide lähteolukorda, võttes arvesse nende liikmesriikide esitatud teavet ning kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide, näiteks Schengeni hindamis- ja järelevalvemehhanismi või asjakohastel juhtudel muude kvaliteedikontrolli- ja hindamismehhanismide raames antud soovitusi. 4. Tegevustoetuse keskmes on meetmed, mis on hõlmatud VII lisas ette nähtud kuludega. 5. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks või tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks seoses tegevustoetuse jaoks rahastamiskõlblike kuludega.

Artikkel 17 - Juhtimiskontrollid ja auditid projektide puhul, mille viivad ellu rahvusvahelised organisatsioonid

1. Käesolevat artiklit kohaldatakse finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punkti c alapunktis ii osutatud rahvusvaheliste organisatsioonide või nende asutuste suhtes, kelle süsteeme, reegleid ja menetlusi on komisjon vastavalt kõnealuse määruse artikli 154 lõigetele 4 ja 7 kohaselt hinnanud ja pidanud neid liidu eelarvest rahastatavate toetuste kaudse rakendamise eesmärgil piisavaks (edaspidi „rahvusvahelised organisatsioonid“). 2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2021/1060 artikli 83 esimese lõigu punkti a ja finantsmääruse artikli 129 kohaldamist, ei pea korraldusasutus juhul, kui rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, tegema määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis a osutatud juhtimiskontrolle, tingimusel et rahvusvaheline organisatsioon esitab korraldusasutusele finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja c osutatud dokumendid. 3. Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punkti c kohaldamist, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et projekt vastab kohaldatavale õigusele ja projekti toetamise tingimustele. 4. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti a alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses lisaks, et: a) arveid ja toetusesaaja maksetõendeid on kontrollitud; b) toetusesaaja raamatupidamisdokumente või raamatupidamiskoode on kontrollitud tehingute puhul, mis on seotud korraldusasutusele deklareeritud kuludega. 5. Kui kulud tuleb hüvitada määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punkti b, c või d alusel, kinnitatakse rahvusvahelise organisatsiooni esitatavas vahendite haldaja kinnituses, et kulude hüvitamise tingimused on täidetud. 6. Finantsmääruse artikli 155 lõike 1 esimese lõigu punktides a ja c osutatud dokumendid esitatakse korraldusasutusele koos iga maksetaotlusega, mille toetusesaaja on esitanud. 7. Toetusesaaja esitab korraldusasutusele igal aastal 15. oktoobriks aruande. Aruandele on lisatud sõltumatu auditeerimisasutuse arvamus, mis on koostatud rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandardite kohaselt. Selles arvamuses märgitakse, kas kehtestatud kontrollisüsteemid toimivad nõuetekohaselt ja on kulutõhusad ning kas raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on seaduslikud ja korrektsed. Selles arvamuses märgitakse samuti, kas audit seab rahvusvahelise organisatsiooni esitatud vahendite haldaja kinnitustes esitatud väited kahtluse alla, sealhulgas teave kelmuse- või pettusekahtluse kohta. Arvamuses antakse kinnitus, et korraldusasutusele rahvusvahelise organisatsiooni esitatud maksetaotlustes märgitud kulutused on seaduslikud ja korrektsed. 8. Ilma et see piiraks olemasolevaid võimalusi finantsmääruse artiklis 127 osutatud täiendavate auditite tegemiseks, koostab korraldusasutus määruse (EL) 2021/1060 artikli 74 lõike 1 esimese lõigu punktis f osutatud liidu vahendite haldaja kinnituse. Selle asemel et tugineda nimetatud määruse artikli 74 lõikes 1 osutatud juhtimiskontrollidele koostab korraldusasutus kinnituse käesoleva artikli lõigete 2–5 ja 7 kohaselt rahvusvahelise organisatsiooni esitatud dokumentide põhjal. 9. Dokument, milles määratakse kindlaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikes 3 osutatud toetuse andmise tingimused, sisaldab käesolevas artiklis sätestatud nõudeid. 10. Lõiget 2 ei kohaldata ja korraldusasutuselt nõutakse seetõttu juhtimiskontrolli tegemist, kui a) korraldusasutus tuvastab seoses rahvusvahelise organisatsiooni algatatud või rakendatud projektiga konkreetse õigusnormide rikkumise ohu või märgi kelmusest või pettusest; b) rahvusvaheline organisatsioon ei esita korraldusasutusele lõigetes 2–5 ja 7 osutatud dokumente või c) lõigetes 2–5 ja 7 osutatud ning rahvusvahelise organisatsiooni poolt esitatud dokumendid on puudulikud. 11. Kui projekt, milles rahvusvaheline organisatsioon on määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 9 määratletud toetusesaaja, on osa nimetatud määruse artiklis 79 osutatud valimist, võib auditeerimisasutus teha oma tööd selle projekti tehingute allvalimi alusel. Kui allvalimis leitakse vigu, võib auditeerimisasutus, kui see on asjakohane, paluda rahvusvahelise organisatsiooni audiitoril hinnata vigade kogu ulatust ja kogusummat selles projektis.

Artikkel 18 - Kohaldamisala

Komisjon rakendab käesoleva jao kohast toetust kas otse kooskõlas finantsmääruse artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a või kaudselt kooskõlas nimetatud lõigu punktiga c.

Artikkel 19 - Toetuskõlblikud üksused

1. Liidu vahenditest võib rahastada järgmisi üksusi: a) juriidilised isikud, kelle asukoht on: i) liikmesriigis või sellega seotud ülemeremaal või –territooriumil, ii) tööprogrammis loetletud kolmandas riigis vastavalt lõikes 3 osutatud tingimustele, b) liidu õiguse alusel loodud juriidilised isikud või fondi jaoks asjakohased rahvusvahelised organisatsioonid. 2. Liidu vahenditest ei või rahastada füüsilisi isikuid. 3. Lõike 1 punkti a alapunktis ii osutatud üksused osalevad sellise konsortsiumi osana, kuhu kuulub vähemalt kaks sõltumatut üksust, millest vähemalt ühe asukoht on liikmesriigis. Üksused, mis osalevad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud konsortsiumi osana, tagavad, et meetmed, milles nad osalevad, on kooskõlas hartas sätestatud põhimõtetega ning aitavad kaasa fondi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 20 - Liidu meetmed

1. Komisjoni algatusel võib fondist rahastada liidu meetmeid, mis on seotud fondi eesmärkidega. 2. Liidu meetmete raames võidakse vahendeid eraldada finantsmääruses sätestatud vormis, eelkõige toetuste, auhindade ja hangetena. Rahastamine võib toimuda ka segarahastamistoimingutes kasutatavate rahastamisvahendite kaudu. 3. Erandkorras võivad detsentraliseeritud asutused olla kõlblikud saama toetust ka liidu meetmetest, kui nad aitavad rakendada nende detsentraliseeritud asutuste pädevusse kuuluvaid liidu meetmeid ja neid meetmeid ei kaeta aastaeelarve kaudu kõnealuste asutuste eelarvesse makstavast liidu osalusest. 4. Eelarve otsesel täitmisel rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. 5. Ettepanekuid hindava, finantsmääruse artiklis 150 osutatud komisjoni liikmeteks võivad olla väliseksperdid. 6. Vastastikuse kindlustusmehhanismi osamaksetega võib katta riske, mis on seotud rahaliste vahendite saaja poolt tasumisele kuuluvate vahendite sissenõudmisega ning neid osamakseid käsitatakse finantsmääruse kohase piisava tagatisena. Kohaldatakse määruse (EL) 2021/695 artikli 37 lõiget 7.

Artikkel 21 - Segarahastamistoimingud

Fondi raames otsustatud segarahastamistoimingud tehakse kooskõlas määrusega (EL) 2021/523 ja finantsmääruse X jaotisega.

Artikkel 22 - Komisjoni algatusel antav tehniline abi

Määruse (EL) 2021/1060 artikli 35 kohaselt võib fondist toetada komisjoni algatusel või tema nimel rakendatavat tehnilist abi 100 % ulatuses.

Artikkel 23 - Auditid

Liidu osaluse kasutamise auditid, mille on teinud isikud või üksused, sealhulgas muud isikud või üksused kui need, kes on saanud selleks volituse liidu institutsioonidelt, organitelt, ametitelt või asutustelt, võetakse aluseks finantsmääruse artikli 127 kohasele üldisele kindlusele.

Artikkel 24 - Teavitamine, teabevahetus ja avalikustamine

1. Liidu rahaliste vahendite saajad märgivad ära nende vahendite päritolu ja tagavad liidu rahastamise nähtavuse eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele selle kohta sidusat, tulemuslikku, sisulist ja proportsionaalset teavet. Tagatakse liidu rahastamise nähtavus ja antakse sellekohast teavet, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, kui teabe avalik esitamine ei ole võimalik või asjakohane või kui teabe avaldamine on õigusaktidega piiratud eelkõige julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimise või isikuandmete kaitse tõttu. Liidu rahastamise nähtavuse tagamiseks peavad liidu rahaliste vahendite saajad osutama asjaomase meetme kohta avalikkusele teabe andmisel rahastamise päritolule ja tõstma esile liidu embleemi. 2. Võimalikult laia avalikkuseni jõudmiseks rakendab komisjon fondi ning fondi alusel võetud meetmete ja tulemustega seotud teabe- ja teavitusmeetmeid. Fondile eraldatud rahaliste vahenditega panustatakse samuti liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisse niivõrd, kuivõrd need prioriteedid on seotud fondi eesmärkidega. 3. Komisjon avaldab artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu tööprogrammid. Eelarve otsese või kaudse täitmise korras antava toetuse puhul avaldab komisjon finantsmääruse artikli 38 lõikes 2 osutatud teabe avalikult kättesaadaval veebisaidil ja ajakohastab seda teavet korrapäraselt. See teave avaldatakse avatud masinloetavas vormingus, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha ja neid võrrelda.

Artikkel 25 - Erakorraline abi

1. Fondist antakse rahalist abi kiireloomuliste ja erivajaduste rahuldamiseks igakülgselt põhjendatud hädaolukorras. Sellisele igakülgselt põhjendatud hädaolukorrale reageerimiseks võib komisjon otsustada anda erakorralist abi olemasolevate vahendite piires. 2. Erakorraline abi võib olla otse detsentraliseeritud asutustele antava toetuse vormis. 3. Erakorralise abi võib eraldada liikmesriikide programmidele lisaks artikli 10 lõike 1 kohasele eraldisele, tingimusel et see on seejärel liikmesriigi programmis sihtotstarbelisena märgitud. Neid vahendeid ei tohi kasutada liikmesriigi programmi muude meetmete jaoks, välja arvatud igakülgselt põhjendatud juhtudel, ja kui komisjon on liikmesriigi programmi muutmisega nende kasutamise heaks kiitnud. Erakorraliseks abiks ette nähtud eelmaksed võivad olla kuni 95 % liidu osalusest, sõltuvalt rahaliste vahendite olemasolust. 4. Eelarve otsese täitmise korras rakendatavaid toetusi antakse ja hallatakse kooskõlas finantsmääruse VIII jaotisega. 5. Kui see on meetme rakendamiseks vajalik, võib erakorraline abi katta kulutusi, mis tekkisid enne meetme toetustaotluse või abitaotluse esitamise kuupäeva, tingimusel, et kulutused ei tekkinud enne 1. jaanuari 2021. 6. Nõuetekohaselt põhjendatud tungiva kiireloomulisuse korral ja selleks, et tagada erakorralise abi jaoks vajalike vahendite õigeaegne kättesaadavus, võib komisjon võtta viivitamata kohaldatavate rakendusaktidega eraldi vastu finantsmääruse artiklis 110 osutatud rahastamisotsuse erakorralise abi kohta kooskõlas artikli 33 lõikes 4 osutatud menetlusega. Asjaomane rakendusakt kehtib kuni 18 kuud.

Artikkel 26 - Kumulatiivne ja alternatiivne rahastamine

1. Meede, mis on saanud toetust fondist, võib saada toetust ka mõnest muust liidu programmist, sealhulgas eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatest fondidest, tingimusel, et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Iga meedet toetava liidu programmi reegleid kohaldatakse vastavalt selle osa suhtes, millega on meedet toetatud. Kumulatiivne rahastamine ei tohi ületada meetme rahastamiskõlblikke kogukulusid. Liidu eri programmidest saadud toetuse võib arvutada proportsionaalselt kooskõlas dokumentidega, milles on sätestatud toetuse tingimused. 2. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõikega 4 võib Euroopa Regionaalarengu Fondist või Euroopa Sotsiaalfond+-ist toetada meetmeid, mis on saanud nimetatud määruse artikli 2 punktis 45 määratletud kvaliteedimärgise. Kvaliteedimärgise saamiseks peavad meetmed vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: a) neid on hinnatud fondi konkursikutse alusel, b) need vastavad kõnealuse konkursikutsega ette nähtud kvaliteedi miinimumnõuetele ning c) neid ei saa eelarvepiirangute tõttu kõnealuse konkursikutse alusel rahastada.

Artikkel 27 - Seire ja aruandlus

1. Vastavalt finantsmääruse artikli 41 lõike 3 esimese lõigu punkti h alapunkti iii kohastele aruandlusnõuetele esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe käesoleva määruse V lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajate kohta. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, et teha vajalikke kohandusi kõnealuses lisas loetletud tulemuslikkuse põhinäitajates. 3. Näitajad, mille abil antakse aru artikli 3 lõikes 2 sätestatud fondi erieesmärkide saavutamisel tehtud edusammudest, on esitatud VIII lisas. Väljundnäitajate baasväärtuseks võetakse null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihid on kumulatiivsed. 4. Tulemusaruannete süsteemiga tagatakse, et programmi rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigel ajal. Selleks kehtestatakse liidu rahaliste vahendite saajatele ja asjakohasel juhul liikmesriikidele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 5. Fondi eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude tõhusa hindamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VIII lisa muutmiseks, et vaadata läbi või täiendada näitajaid, kui seda peetakse vajalikuks, ning täiendada käesolevat määrust seire ja hindamisraamistiku kehtestamist käsitlevate sätetega, sealhulgas liikmesriikide esitatavat projektiteavet käsitlevate sätetega. VIII lisa muudatusi kohaldatakse üksnes nende projektide suhtes, mis on välja valitud pärast kõnealuse muudatuse jõustumist.

Artikkel 28 - Aruandlus temaatilise rahastu kohta

Komisjon annab aru artiklis 8 osutatud temaatilise rahastu kasutamise ja selle komponentide vahelise jaotuse kohta, sealhulgas toetuse kohta, mida liidu meetmete raames antakse kolmandates riikides võetavatele või nendega seotud meetmetele. Kui Euroopa Parlament teeb talle esitatud teabe põhjal soovitusi temaatilise rahastu raames toetatavate meetmete kohta, püüab komisjon neid soovitusi arvesse võtta.

Artikkel 29 - Hindamine

1. Komisjon teeb 31. detsembriks 2024 käesoleva määruse kohta vahehindamise. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 1 sätestatule hinnatakse vahehindamisel järgmist: a) fondi tõhusus, sealhulgas selle eesmärkide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav, eelkõige artiklis 30 osutatud iga-aastaseid tulemusaruandeid ning VIII lisas sätestatud väljund- ja tulemusnäitajaid; b) fondile eraldatud vahendite ning selle rakendamiseks kehtestatud juhtimis- ja kontrollimeetmete kasutamise tõhusus; c) II lisas loetletud rakendusmeetmete jätkuv asjakohasus ja sobivus; d) fondist toetatavate meetmete ja muudest liidu fondidest antava toetuse koordineerimine, sidusus ja vastastikune täiendavus; e) fondi raames rakendatud meetmete liidu lisaväärtus. Vahehindamisel võetakse arvesse aastateks 2014–2020 loodud Sisejulgeolekufondi mõju käsitleva järelhindamise tulemusi. 2. Lisaks määruse (EL) 2021/1060 artikli 45 lõikes 2 sätestatule hõlmab järelhindamine käesoleva artikli lõikes 1 loetletud elemente. Samuti hinnatakse fondi mõju. 3. Vahe- ja järelhindamine tehakse õigel ajal, et nende tulemusi saaks arvesse võtta otsustusprotsessis, sealhulgas asjakohasel juhul käesoleva määruse läbivaatamisel. 4. Komisjon tagab, et hindamised ei hõlma teavet, mille levitamine võib ohustada julgeolekuoperatsioone. 5. Vahe- ja järelhindamises pöörab komisjon kooskõlas artikli 13 lõikega 11 ja artikliga 19 erilist tähelepanu kolmanda riigiga rakendatud, kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete hindamisele.

Artikkel 30 - Iga-aastased tulemusaruanded

1. Liikmesriigid esitavad 15. veebruariks 2023 ja iga järgneva aasta 15. veebruariks kuni 2031. aastani (kaasa arvatud) komisjonile määruse (EL) 2021/1060 artikli 41 lõikes 7 osutatud iga-aastase tulemusaruande. Aruandeperiood hõlmab aruande esitamise aastale eelnevat viimast aruandeaastat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punktis 29. Aruanne, mis esitatakse 15. veebruariks 2023, hõlmab 1. jaanuaril 2021 algavat perioodi. 2. Iga-aastastes tulemusaruannetes esitatakse eelkõige järgmine teave: a) liikmesriigi programmi rakendamisel ning vahe-eesmärkide ja sihtide saavutamisel tehtud edusammud, võttes arvesse kõige uuemaid andmeid, nagu on nõutud määruse (EL) 2021/1060 artiklis 42; b) liikmesriigi programmi tulemuslikkust mõjutavad probleemid ja nende lahendamiseks võetud meetmed, sealhulgas teave komisjoni poolt ELi toimimise lepingu artikli 258 kohase rikkumismenetlusega seoses esitatud põhjendatud arvamuse kohta, mis puudutab fondi rakendamist; c) fondist toetatud meetmete, eelkõige kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga võetavate meetmete ning muudest liidu fondidest antava toetuse vastastikune täiendavus; d) liikmesriigi programmi panus liidu asjaomase acquis’ ja tegevuskavade rakendamisse; e) teavitus- ja nähtavusmeetmete rakendamine; f) kohaldatavate rakendamistingimuste täitmine ja nende kohaldamine kogu programmitöö perioodi vältel, eelkõige kooskõla põhiõigustega; g) projektide rakendamine kolmandas riigis või seoses kolmanda riigiga. Iga-aastased tulemusaruanded sisaldavad kokkuvõtet, mis hõlmab kõiki käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud punkte. Komisjon tagab, et liikmesriikide esitatud kokkuvõtted tõlgitakse kõikidesse liidu ametlikesse keeltesse ja tehakse üldsusele kättesaadavaks. 3. Komisjon võib esitada iga-aastase tulemusaruannete kohta märkusi kahe kuu jooksul alates nende kättesaamise kuupäevast. Kui komisjon ei ole nimetatud tähtajaks oma märkusi esitanud, loetakse aruanne vastuvõetuks. 4. Komisjon esitab oma veebisaidil lingid määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõikes 1 osutatud veebisaitidele. 5. Käesoleva artikli rakendamiseks ühetaoliste tingimuste tagamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, millega kehtestatakse iga-aastase tulemusaruande vorm. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 33 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Artikkel 31 - Seire ja aruandlus eelarve jagatud täitmise korral

1. Kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 IV jaotisega toimuva seire ja aruandluse puhul kasutatakse asjakohasel juhul käesoleva määruse VI lisas sätestatud sekkumise liikide koode. Ettenägematute või uute asjaolude käsitlemiseks ja tulemusliku rahastamise tagamiseks on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 32 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks. 2. Kasutatakse käesoleva määruse VIII lisas sätestatud näitajaid kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikli 16 lõikega 1 ning artiklitega 22 ja 42.

Artikkel 32 - Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 13 lõikes 10, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 31 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile kuni 31. detsembrini 2027. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 13 lõikes 10, artikli 16 lõikes 5, artikli 27 lõigetes 2 ja 5 ning artikli 31 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 13 lõike 10, artikli 16 lõike 5, artikli 27 lõigete 2 ja 5 või artikli 31 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 33 - Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab määruse (EL) 2021/1148 artikliga 32 loodud siseasjade fondide komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku. 4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8 koostoimes artikliga 5.

Artikkel 34 - Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta nende meetmete jätkamist või muutmist, mis on algatatud määrusega (EL) nr 513/2014 loodud Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi (2014–2020) alusel, mille kohaldamist nende meetmete suhtes jätkatakse kuni nende lõpetamiseni. 2. Fondi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mida on vaja selleks, et tagada üleminek fondi ja Sisejulgeolekufondi politseikoostöö rahastamisvahendi alusel vastu võetud meetmete vahel. 3. Kooskõlas finantsmääruse artikli 193 lõike 2 teise lõigu punktiga a, võttes arvesse käesoleva määruse viibinud jõustumist ning selleks, et tagada järjepidevus, võib piiratud ajavahemiku jooksul kulusid, mis on tekkinud seoses käesoleva määruse alusel eelarve otsese täitmise korras toetatavate meetmetega ja mis on juba alanud, käsitada rahastamiskõlblikena alates 1. jaanuarist 2021, isegi kui need kulud tekkisid enne toetustaotluse või abitaotluse esitamist. 4. Liikmesriigid võivad jätkata pärast 1. jaanuari 2021 määruse (EL) nr 513/2014 alusel valitud ja alustatud projekti toetamist kooskõlas määrusega (EL) nr 514/2014, tingimusel et täidetud on kõik järgmised tingimused: a) valitud projektil on rahastamise seisukohast kaks eristatavat etappi, millest kummalgi on eraldi kontrolljälg; b) projekti kogumaksumus on üle 500 000 euro; c) vastutava asutuse poolt toetusesaajatele projekti esimese etapi jaoks tehtavad maksed lisatakse määruse (EL) nr 514/2014 kohaselt komisjonile esitatavatesse maksetaotlustesse ja projekti teise etapi kulud lisatakse määruse (EL) 2021/1060 kohastesse maksetaotlustesse; d) projekti teine etapp vastab kohaldatavale õigusele ning on käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 kohaselt kõlblik fondist toetuse saamiseks; e) liikmesriik kohustub projekti lõpule viima, muutma selle toimivaks ja esitama selle kohta aruande iga-aastases tulemusaruandes, mis esitatakse 15. veebruariks 2024. Käesoleva lõike esimeses lõigus esitatud projekti teise etapi suhtes kohaldatakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2021/1060 sätteid. Käesolevat lõiget kohaldatakse üksnes selliste projektide suhtes, mis on valitud eelarve jagatud täitmise korras määruse (EL) nr 514/2014 alusel.

Artikkel 35 - Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021.