lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
EL õigus·32021R1755

Määrus 2021/1755

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1755, 6. oktoober 2021, millega luuakse Brexitiga kohanemise reserv

Vastu võetud 06.10.202118 artiklitEUR-Lex

Tekst artiklite kaupa

Artikkel 1 - Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega luuakse Brexitiga kohanemise reserv (edaspidi „reserv“). 2. Käesolevas määruses sätestatakse reservi eesmärgid, selle vahendid, liidu rahastamise vormid ning selle rakendamist käsitlevad normid, sealhulgas kulude rahastamiskõlblikkuse, juhtimise ja kontrolli ning finantsjuhtimise kohta.

Artikkel 2 - Eesmärgid

1. Reservist antakse toetust, et võidelda Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ebasoodsate majanduslike, sotsiaalsete, territoriaalsete ja asjakohasel juhul keskkonnaalaste tagajärgede vastu liikmesriikides, sealhulgas nende piirkondades ja kohalikes kogukondades, ning sektorites, eelkõige neis, mida väljaastumine kõige ebasoodsamalt mõjutab, ning leevendada sellega seotud negatiivset mõju majanduslikule, sotsiaalsele ja territoriaalsele ühtekuuluvusele. 2. Reservi eesmärkide poole püüeldakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, Pariisi kokkulepet ja olulise kahju ärahoidmise põhimõtet.

Artikkel 3 - Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „vaatlusperiood“ – finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis a osutatud vaatlusperiood, mis kestab 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023; 2) „kohaldatav õigus“ – liidu õigus ja selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õigus; 3) „õigusnormide rikkumine“ – kohaldatava õiguse rikkumine, mis tuleneb reservist antava rahalise toetuse rakendamisega seotud avaliku või erasektori üksuse, sealhulgas liikmesriigi ametiasutuste tegevusest või tegevusetusest, mis on kahjustanud või oleks võinud kahjustada liidu eelarvet sellest põhjendamatu kulutuse debiteerimise tõttu; 4) „süstemaatiline õigusnormide rikkumine“ – õigusnormide rikkumine, mis võib olla korduvat laadi ja võib suure tõenäosusega toimuda sarnast liiki meetmete puhul; 5) „koguvead“ – prognoositavate juhuslike vigade ja, kui see on asjakohane, piiritlemata süsteemsete vigade ja korrigeerimata anomaalsete vigade summa; 6) „koguveamäär“ – koguvead jagatuna auditikogumiga; 7) „jääkvigade määr“ – koguvead, millest on lahutatud liikmesriigi kohaldatud finantskorrektsioonid eesmärgiga vähendada sõltumatu auditeerimisasutuse tuvastatud riske, jagatuna reservist rahalise toetuse saamise taotluses deklareeritavate kuludega; 8) „üleviimine“ – sama või sarnase tegevuse või selle osa ümberpaigutamine komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (20) artikli 2 punkti 61a tähenduses; 9) „eristaatusega territooriumid“ – käesoleva määruse kontekstis asjakohasel juhul Briti ülemereterritooriumid ja Briti krooni sõltkonnad.

Artikkel 4 - Reservi geograafiline kaetus ja vahendid

1. Reservist võivad toetust saada kõik liikmesriigid. 2. Reservi vahendite kogusumma on jooksevhindades 5 470 435 000 eurot. 3. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud vahendid eraldatakse esialgu vastavalt I lisas sätestatud metoodikale nii kulukohustuste kui ka maksete assigneeringutena. Vahendid tehakse kättesaadavaks järgmiselt: a) eelmaksed tehakse kättesaadavaks jooksevhindades kogusummas 4 321 749 000 eurot ning makstakse vastavalt artiklile 9 välja kolme osamaksena: 2021. aastal 1 697 933 000 eurot, 2022. aastal 1 298 919 000 eurot ja 2023. aastal 1 324 897 000 eurot; b) ülejäänud esialgu eraldatud summa, mille suurus on jooksevhindades 1 148 686 000 eurot, tehakse kättesaadavaks 2025. aastal vastavalt artiklile 12. Käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud summasid käsitatakse eelmaksetena finantsmääruse artikli 115 lõike 2 punkti b alapunkti i tähenduses. 4. Liikmesriigid, kelle esialgne eraldis reservi vahenditest hõlmab summat, mis ületab 10 miljonit eurot, mis määratakse kindlaks Ühendkuningriigi majandusvööndis püütud kalaga seotud teguri põhjal, kulutavad vähemalt 50 % sellest summast või 7 % neile esialgu eraldatud summast, olenevalt sellest, kumb on väiksem, meetmetele, millega toetatakse kohalikke ja piirkondlikke rannikukogukondi, sealhulgas kalandussektorit, eelkõige väikesemahulise rannapüügi sektorit, mis sõltub püügitegevusest. Kui esialgset eraldist ei kasutata täielikult ära, vähendatakse proportsionaalselt summasid, mis tuleb kulutada esimeses lõigus osutatud eesmärgil. Kui summat, mis tuleb kulutada kohalike ja piirkondlike rannikukogukondade toetamisele, ei kasutata sel eesmärgil täielikult ära, arvatakse heakskiidetud kogusumma arvutamisel maha 50 % kasutamata summast. Artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud heakskiidetud rahastamiskõlblike kulude summa raames täpsustatakse asjakohasel juhul kohalike ja piirkondlike rannikukogukondade toetamiseks ette nähtud heakskiidetud kulude summa. Kooskõlas II lisaga esitatakse reservist rahalise toetuse saamise taotluses nende kulude jaotus, mis on tekkinud ja kantud seoses meetmetega, millega toetatakse kohalikke ja piirkondlikke rannikukogukondi. 5. Komisjon määrab rakendusaktiga kindlaks igale liikmesriigile eraldatavad esialgsed summad I lisas sätestatud kriteeriumide alusel. Nimetatud rakendusaktis sätestatakse ka minimaalne rahasumma, mida kulutatakse vastavalt lõikele 4.

Artikkel 5 - Rahastamiskõlblikkus

1. Reservist antava rahalise toetusega toetatakse üksnes neid meetmeid, mida liikmesriigid on võtnud, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, konkreetselt artiklis 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning mis võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) meetmed, millega toetatakse Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest ebasoodsalt mõjutatud era- ja avaliku sektori ettevõtjaid, eelkõige VKEsid, füüsilisest isikust ettevõtjaid, kohalikke kogukondi ja organisatsioone; b) meetmed Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest kõige ebasoodsamalt mõjutatud majandussektorite toetamiseks; c) meetmed, millega toetatakse ettevõtjaid, piirkondlikke ja kohalikke kogukondi ja organisatsioone, sealhulgas väikesemahulise rannapüügiga tegelejaid, kes sõltuvad püügitegevusest Ühendkuningriigi vetes, eristaatusega territooriumide vetes ja rannikuäärsete riikidega sõlmitud kalanduskokkulepetega hõlmatud vetes, kus liidu kalalaevastike kalapüügivõimalused on Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tõttu vähenenud; d) meetmed, millega toetatakse töökohtade loomist ja kaitsmist, sealhulgas rohelisi töökohtasid, lühendatud tööaja kavasid, ümberõpet ja koolitust Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest kõige ebasoodsamalt mõjutatud sektorites; e) meetmed, millega tagatakse piiri-, tolli-, sanitaar- ja fütosanitaar-, turva- ja kalanduskontroll ning kaudsete maksude kogumine, sealhulgas lisapersonal ja selle koolitamine ning taristu; f) meetmed, mis hõlbustavad toodete sertifitseerimise ja lubade andmise korra toimimist, aitavad täita asutamisnõudeid, hõlbustavad märgistamist ja tähistamist, näiteks ohutus-, tervise- ja keskkonnastandardite puhul, ning on abiks vastastikuse tunnustamise vallas; g) teabevahetuse, teavitus- ja teadlikkuse suurendamise meetmed, millega teavitatakse kodanikke ja ettevõtjaid muutustest nende õigustes ja kohustustes, mida Ühendkuningriigi liidust väljaastumine kaasa toob; h) meetmed, mille eesmärk on taasintegreerida Ühendkuningriigi liidust väljaastumise tagajärjel Ühendkuningriigist lahkunud liidu kodanikke ja liidu territooriumil elamise õigust omavaid isikuid. 2. Kulud on reservist rahalise toetuse saamiseks rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud liikmesriikide ametiasutustel ja on nende poolt kantud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, hõlmates ka makseid avaliku või erasektori üksustele, vaatlusperioodi jooksul seoses asjaomases liikmesriigis või asjaomase liikmesriigi kasuks võetud meetmetega. 3. Toetusmeetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse Ühendkuningriigi liidust väljaastumise erisugust mõju erinevatele piirkondadele ja kohalikele kogukondadele ning suunavad reservist antava rahalise toetuse väljaastumisest kõige ebasoodsamalt mõjutatud piirkondadele ja kohalikele kogukondadele, võttes arvesse partnerluse põhimõtet ning ergutades mitmetasandilist dialoogi kohalike ja piirkondlike ametiasutuste ning kogukondadega väljaastumisest kõige ebasoodsamalt mõjutatud piirkondades ja sektorites, ning sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga, kui see on asjakohane, ning tehes seda kooskõlas oma institutsioonilise, õigus- ja finantsraamistikuga. 4. Kalandusvaldkonna toetusmeetmete kavandamisel võtavad liikmesriigid arvesse ühise kalanduspoliitika eesmärke, tagades, et need meetmed aitavad kaasa kalavarude säästvale majandamisele, ning püüavad toetada kalureid, keda Ühendkuningriigi liidust väljaastumine kõige ebasoodsamalt mõjutab, sealhulgas väikesemahulise rannapüügi valdkonnas. 5. Lõikes 1 osutatud meetmed peavad olema kooskõlas kohaldatava õigusega. 6. Lõike 1 kohaselt rahastamiskõlblikud meetmed võivad saada toetust muudest liidu fondidest ja programmidest, tingimusel et sellise toetusega ei kaeta ühtesid ja samu kulusid. 7. Liikmesriik maksab tagasi reservist saadud toetuse meetme jaoks, mis hõlmab taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, kui viie aasta jooksul pärast toetusesaajale lõppmakse tegemist või, kui see on kohaldatav, riigiabi reeglites kehtestatud aja jooksul toimub seoses kõnealuse meetmega mõni alljärgnev sündmus: a) tootmistegevuse lõpetamine või üleviimine väljapoole seda liikmesriiki, kus see reservist rahalist toetust sai; b) selline muutus taristuüksuse omandisuhetes, mis annab ettevõttele või avaliku sektori asutusele põhjendamatu eelise; c) oluline muutus selle iseloomus, eesmärkides või rakendustingimustes, mille tulemusena kahjustataks selle algseid eesmärke. Liikmesriik võib lühendada esimeses lõigus sätestatud tähtaega kolme aastani, kui tegu on VKEde investeeringute või nende loodud töökohtade säilitamisega. Käesolevat lõiget ei kohaldata meetme suhtes, mille korral tootmistegevus on lõpetamisel pankroti tõttu, mis ei ole seotud pettusega.

Artikkel 6 - Tehniline abi

1. Igale liikmesriigile reservist antavast rahalisest toetusest makstakse 2,5 % tehnilise abina, mis on ette nähtud reservi haldamiseks, seireks, kontrollimiseks ja auditeerimiseks ning reserviga seotud teavituseks ja teabevahetuseks, sealhulgas piirkondlikul ja kohalikul tasandil, kui see on asjakohane. 2. Tehnilise abi suurus arvutatakse ühtse määra alusel, mis saadakse artikli 12 lõike 2 punktis a osutatud komisjoni heaks kiidetud rahastamiskõlblike kulude summa suhtes teguri 25/975 kohaldamisel.

Artikkel 7 - Toetusest väljajätmine

Reservist antavast toetusest ei kaeta käibemaksu ega artikli 3 punktis 8 määratletud üleviimise kulusid.

Artikkel 8 - Liidu rahastamise rakendamine ja vormid

1. Liikmesriigile reservist antavat rahalist toetust rakendatakse eelarve jagatud täitmise korras kooskõlas finantsmääruse artikliga 63. 2. Liikmesriigid kasutavad reservist saadavat rahalist toetust artiklis 5 osutatud meetmete rakendamiseks, et pakkuda tagastamatus vormis antavat toetust. Liidu osalust makstakse liikmesriikide ametiasutuste võetud meetmetega seoses tegelikult tekkinud ja kantud rahastamiskõlblike kulude, mis hõlmavad ka makseid avaliku ja erasektori üksustele, hüvitamise vormis või tehnilise abi puhul ühtse määra alusel toimuva rahastamisena. 3. Käesoleva määruse kohased kulukohustused ja maksed sõltuvad rahaliste vahendite kättesaadavusest. 4. Erandina finantsmääruse artikli 63 lõigetest 5, 6 ja 7 esitatakse nimetatud sätetes osutatud dokumendid üks kord vastavalt käesoleva määruse artiklile 10. 5. Erandina finantsmääruse artiklist 12 kantakse käesoleva määruse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle järgmisse eelarveaastasse ja neid võib kasutada kuni 31. detsembrini 2026. Ülekantud assigneeringud kasutatakse ära järgmisel eelarveaastal esmajärjekorras.

Artikkel 9 - Eelmaksed

1. Kui komisjon on saanud käesoleva määruse artikli 14 lõike 1 punktis d nõutud teabe, sätestab ta rakendusaktiga käesoleva määruse artikli 4 lõike 3 punktis a osutatud vahendite jaotuse liikmesriikide kaupa. Kõnealune rakendusakt on rahastamisotsus finantsmääruse artikli 110 lõike 1 tähenduses ja juriidiline kohustus kõnealuse määruse tähenduses. Erandina finantsmääruse artikli 110 lõikest 2 ei sisalda rahastamisotsus rahastatavate meetmete kirjeldust. 2. Komisjon määrab liidu eelarvekohustused iga liikmesriigi puhul iga-aastaste osamaksetena ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023. Erandina finantsmääruse artikli 111 lõikest 2 võetakse esimese osamakse eelarvelised kulukohustused pärast seda, kui komisjon on võtnud vastu rakendusakti, mis kujutab endast juriidilist kohustust. 3. Komisjon teeb eelmaksete 2021. aasta osamakse 30 päeva jooksul pärast käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusakti vastuvõtmise kuupäeva. Eelmaksete 2022. aasta osamakse teeb komisjon 30. aprilliks 2022 ja 2023. aasta osamakse 30. aprilliks 2023. Eelmaksed tasaarvestatakse kooskõlas artikliga 12. 4. Eelmaksetena eraldatud, kuid välja maksmata summad kantakse üle ja neid kasutatakse kooskõlas artikli 12 lõikega 6 lisamaksete tegemiseks.

Artikkel 10 - Reservist rahalise toetuse saamise taotluste esitamine

1. Iga liikmesriik esitab reservist rahalise toetuse saamise taotluse komisjonile 30. septembriks 2024. Komisjon hindab liikmesriikide taotlusi ja teeb kindlaks, kas liikmesriikidele tuleb välja maksta ülejäänud esialgse eraldise summa ja lisasummad või tuleb liikmesriikidelt teatud summad tagasi nõuda vastavalt artiklile 12. 2. Kui liikmesriik ei esita 30. septembriks 2024 reservist rahalise toetuse saamise taotlust, nõuab komisjon tagasi kogu kõnealusele liikmesriigile eelmaksena makstud summa.

Artikkel 11 - Reservist rahalise toetuse saamise taotluse sisu

1. Reservist rahalise toetuse saamise taotlus koostatakse II lisas esitatud vormi kohaselt. Taotlus sisaldab teavet kogukulude kohta, mis on liikmesriikide ametiasutustel tekkinud ja mille nad on kandnud riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil, kaasa arvatud kulude territoriaalne jaotus NUTS 2. tasandi piirkondade vahel, kui see on asjakohane, ning võetud meetmete väljundnäitajate väärtusi. Taotlusele lisatakse finantsmääruse artikli 63 lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud dokumendid ning rakendusaruanne. 2. Reservi rakendamise aruanne sisaldab järgmist: a) Ühendkuningriigi liidust väljaastumise negatiivse majandusliku, sotsiaalse, territoriaalse ja asjakohasel juhul keskkonnaalase mõju kirjeldus, sealhulgas tehakse kindlaks väljaastumisest kõige ebasoodsamalt mõjutatud sektorid, piirkonnad, alad ja asjakohasel juhul kohalikud kogukonnad; b) kirjeldus selle kohta, milliseid meetmeid võeti Ühendkuningriigi liidust väljaastumise ebasoodsate tagajärgede vastu võitlemiseks, mil määral need meetmed leevendasid punktis a osutatud piirkondlikku ja sektoritele avalduvat mõju ning kuidas neid meetmeid rakendati; c) põhjendus, miks tekkinud ja kantud kulu on rahastamiskõlblik ning otseselt seotud Ühendkuningriigi liidust väljaastumisega; d) selliste abinõude kirjeldus, mis võeti tarvitusele topeltrahastamise ärahoidmiseks ja selleks, et tagada vastastikune täiendavus muude liidu rahastamisvahendite ja riikliku rahastamisega; e) kirjeldus selle kohta, kuidas meetmed aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele. 3. Finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktis b osutatud kokkuvõte peab sisaldama komisjonile esitatud reservist rahalise toetuse saamise taotluses kajastatud kulude koguveamäära ja parandusmeetmete võtmise tulemusena saadud jääkvigade määra.

Artikkel 12 - Ülejäänud esialgse eraldise eelmaksete tasaarvestamine ja liikmesriikidele tasumisele kuuluvate lisasummade arvutamine

1. Komisjon hindab artiklis 11 osutatud taotlust ja veendub, et taotlus on täielik, täpne ja tõene. Liikmesriigile reservist tasumisele kuuluva rahalise toetuse arvutamisel arvab komisjon liidu rahastatavatest kuludest välja kulud, mis on seotud meetmetega, mida võeti või mille jaoks tehti väljamakseid kohaldatavat õigust rikkudes. 2. Hindamise põhjal määrab komisjon rakendusaktiga kindlaks järgmise: a) heakskiidetud rahastamiskõlblike kulude summa; b) tehnilise abi summa, mis on arvutatud artikli 6 lõike 2 kohaselt; c) punktides a ja b osutatud summade summa (edaspidi „heakskiidetud kogusumma“); d) kas liikmesriigile tuleb kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3 maksta artikli 4 lõike 5 kohase rakendusaktiga esialgu eraldatud summa (edaspidi „esialgne eraldis“) või tuleb teatavad summad kooskõlas käesoleva artikli lõikega 6 tagasi nõuda. 3. Kui heakskiidetud kogusumma ületab tasutud eelmakse summat, kuulub kõnealusele liikmesriigile tasumisele summa artikli 4 lõike 3 punktis b osutatud eraldisest, kuni täitub kõnealuse liikmesriigi esialgse eraldise summa. 4. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt tasumisele kuuluvate summade puhul on käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusakt rahastamisotsus finantsmääruse artikli 110 lõike 1 tähenduses ja juriidiline kohustus kõnealuse määruse tähenduses. 5. Komisjon tasaarvestab eelmaksed ja maksab kõik liikmesriikidele tasumisele kuuluvad summad 30 päeva jooksul alates lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmisest. 6. Komisjon teeb esialgsetest eraldistest kasutamata jäänud vahendid kättesaadavaks lisamaksetena, suurendades proportsionaalselt reservist antavat rahalist toetust liikmesriikidele, kelle heakskiidetud kogusumma ületab nende esialgset eraldist. Kasutamata vahendid koosnevad artikli 9 lõike 4 kohaselt üle kantud summadest, ülejäänud osast esialgsest eraldisest liikmesriigile, kelle heakskiidetud kogusumma on väiksem kui tema esialgne eraldis, ning käesoleva lõike teise lõigu kohaselt tagasi nõutud summadest. Kui heakskiidetud kogusumma on väiksem kui asjaomasele liikmesriigile tehtud eelmakse, nõutakse vaheosa tagasi vastavalt finantsmäärusele. Tagasinõutud summasid käsitatakse kooskõlas finantsmääruse artikli 21 lõike 3 punktiga b sihtotstarbelise sisetuluna. Kui kõigi nende liikmesriikide jaoks, kelle heakskiidetud kogusumma ületab nende esialgset eraldist, arvutatud lisasummad kokku on suuremad kui esimese lõigu kohaselt kättesaadavad vahendid, vähendatakse reservi rahalist toetust esialgseid eraldisi ületavate summade jaoks proportsionaalselt. Kui lisamaksed liikmesriikidele, kelle heakskiidetud kogusumma ületab nende esialgset eraldist, on tehtud 100 % ulatuses, tagastatakse kõik ülejäänud summad liidu eelarvesse. 7. Komisjon kehtestab käesoleva artikli lõike 6 esimese lõigu kohaselt tasumisele kuuluvad lisasummad rakendusaktiga. Kõnealune rakendusakt on rahastamisotsus finantsmääruse artikli 110 lõike 1 tähenduses ja juriidiline kohustus kõnealuse määruse tähenduses. Komisjon maksab kõik tasumisele kuuluvad lisasummad 30 päeva jooksul alates kõnealuse rakendusakti vastuvõtmisest. 8. Enne lõigetes 2 ja 7 osutatud rakendusaktide vastuvõtmist teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma hinnangust ja palub liikmesriigil esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul pärast liikmesriigi hinnangust teavitamist.

Artikkel 13 - Euro kasutamine

Kõik summad, mille liikmesriigid deklareerivad reservist rahalise toetuse saamise taotluses komisjonile, esitatakse eurodes. Liikmesriigid, kelle rahaühik ei ole euro, peavad reservist rahalise toetuse saamise taotluses esitatavad summad arvestama ümber eurodesse, kasutades komisjoni määratud igakuist raamatupidamise vahetuskurssi, mis kehtib kuul, mil kulud kantakse reservist antava rahalise toetuse haldamise eest vastutava asutuse või asutuste raamatupidamissüsteemi.

Artikkel 14 - Juhtimine ja kontroll

1. Reservi rakendamisega seotud ülesandeid täites võtavad liikmesriigid liidu finantshuvide kaitsmiseks kõik vajalikud meetmed, sealhulgas seadusandlikud, regulatiivsed ja haldusmeetmed, tehes eelkõige järgmist: a) määravad reservist antava rahalise toetuse haldamise eest vastutava asutuse või kui see on liikmesriigi põhiseadusliku raamistiku kohaselt nõutav, siis asutused, ja sõltumatu auditeerimisasutuse vastavalt finantsmääruse artikli 63 lõikele 3 ning teevad kõnealuste asutuste üle järelevalvet; b) loovad kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega reservi jaoks juhtimis- ja kontrollisüsteemid ning tagavad nende süsteemide tulemusliku toimimise; c) koostavad III lisas esitatud vormi kasutades reservi jaoks juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjelduse, ajakohastavad seda ja teevad selle komisjonile nõudmise korral kättesaadavaks; d) teatavad komisjonile hiljemalt 10. detsembriks 2021 määratud asutuse või asutuste ja eelmakse saava asutuse nimed ning kinnitavad, et reservi juhtimis- ja kontrollisüsteemide kirjeldused on koostatud; e) tagavad, et muude liidu fondide ja programmide raames toetatavaid kulusid ei lisata reservist antava toetuse hulka; f) hoiavad ära, avastavad ja kõrvaldavad õigusnormide rikkumisi, kelmuseid ja pettusi ning hoiavad ära huvide konflikti; nimetatud meetmed hõlmavad teabe kogumist toetusesaajate tegelike kasu saavate omanike kohta kooskõlas III lisa punkti 4 alapunktiga a; selliste andmete kogumise ja töötlemisega seotud normid peavad vastama kohaldatavatele andmekaitsenormidele; g) teevad koostööd komisjoni, OLAFi ja kontrollikojaga ning määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuuriga. Punktis f osutatud andmeid võivad kasutada ja neile juurdepääsu omada punktis a osutatud asutused, komisjon, OLAF, kontrollikoda ja määruse (EL) 2017/1939 kohases tõhustatud koostöös osalevate liikmesriikide puhul Euroopa Prokuratuur. Liikmesriigid ja komisjon võivad töödelda isikuandmeid üksnes juhul, kui see on vajalik nende käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, ning nad töötlevad isikuandmeid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (21) või määrusega (EL) 2018/1725, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. 2. Lõike 1 punktide a ja b kohaldamisel võivad liikmesriigid kasutada asjakohase territoriaalse tasandi asutusi ning juhtimis- ja kontrollisüsteeme, mis on juba olemas ühtekuuluvuspoliitika vahendite või Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rakendamiseks. 3. Reservist antava rahalise toetuse haldamise eest vastutav asutus peab või vastutavad asutused peavad a) tagama tulemusliku ja tõhusa sisekontrollisüsteemi toimimise; b) kehtestama rahastatavate meetmete valimise kriteeriumid ja menetlused ning määrama kindlaks reservist rahalise toetuse saamise tingimused; c) kontrollima, et reservist rahastatavaid meetmeid rakendatakse kooskõlas kohaldatava õiguse ja reservist rahalise toetuse saamise tingimustega ning et kulutused on tehtud kontrollitavate tõendavate dokumentide alusel; d) kehtestama tulemuslikud meetmed, et vältida samade kulude topeltrahastamist reservist ja muudest liidu rahastamisallikatest; e) tagama tagantjärele avaldamise kooskõlas finantsmääruse artikli 38 lõigetega 2–6; f) kasutama raamatupidamissüsteemi, et salvestada ja säilitada elektrooniliselt andmed reservist antava rahalise toetusega kaetavate tekkinud kulude kohta, mis annavad õigeaegset, täpset, täielikku ja usaldusväärset teavet; g) hoidma viie aasta jooksul pärast reservist rahalise toetuse saamise taotluse esitamise tähtaega kättesaadavana kõik tõendavad dokumendid, mis käsitlevad reservist antud rahalise toetusega kaetud kulusid, ning lisama selle kohustuse teiste reservi rakendamises osalevate üksustega sõlmitavatesse kokkulepetesse; h) lõike 1 punkti f kohaldamisel koguma elektroonilises standardvormingus teavet, et vastavalt III lisale oleks võimalik teha kindlaks reservist rahalise toetuse saajad ja nende tegelikult kasu saavad omanikud. 4. Sõltumatu auditeerimisasutus auditeerib reservi juhtimis- ja kontrollisüsteemi ning rahastatud meetmeid, et anda komisjonile sõltumatu kindlus nimetatud süsteemi tulemusliku toimimise ning komisjonile esitatud raamatupidamise aastaaruannetega hõlmatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Auditit tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt tunnustatud auditeerimisstandarditega. Rahastatud meetmete auditid tehakse kulude valimi põhjal. Valim peab olema representatiivne ja põhinema statistilistel valimi moodustamise meetoditel. Kui andmekogus on vähem kui 300 valimikontrolli ühikut, võib sõltumatu auditeerimisasutuse ametialasele arvamusele tuginedes kasutada mittestatistilist valimi moodustamise meetodit. Sellistel juhtudel peab valimi suurus olema piisav selleks, et sõltumatu auditeerimisasutus saaks koostada põhjendatud auditiarvamuse. Mittestatistiline valimi moodustamise meetod hõlmab vähemalt 10 % vaatlusperioodi andmekogumi valimikontrolli ühikutest, mis valitakse juhumeetodil. 5. Komisjon võib seoses reservist rahastatud meetmetega teha iga reservi rakendamises osaleva üksuse ruumides kohapealseid auditeid ning tal peab olema juurdepääs tõendavatele dokumentidele, mis käsitlevad reservist antud rahalise toetusega kaetavaid kulusid. 6. Komisjon pöörab erilist tähelepanu reservi juhtimis- ja kontrollisüsteemi loomisele juhul, kui liikmesriigid ei kasuta ühtekuuluvuspoliitika vahendite või Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rakendamiseks määratud olemasolevaid asutusi. Kui tuvastatakse riskid, teeb komisjon hindamise, et tagada reservi juhtimis- ja kontrollisüsteemi tulemuslik toimimine liidu finantshuvide kaitse tagamiseks. Komisjon teavitab asjaomast liikmesriiki oma esialgsetest järeldustest ja palub liikmesriigil esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul pärast esialgsetest järeldustest teavitamist.

Artikkel 15 - Finantskorrektsioonid

1. Liikmesriikide artikli 14 lõike 1 punkti f kohaselt tehtavad finantskorrektsioonid seisnevad reservist antud rahalise toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriigid nõuavad tagasi kõik avastatud õigusnormide rikkumise tõttu kaotatud summad. 2. Komisjon võtab liidu finantshuvide kaitse tagamiseks asjakohaseid meetmeid, jättes käesoleva määruse artiklis 11 osutatud taotluses komisjonile esitatud õigusnormide rikkumisega seotud summad liidu rahastamisest välja ja nõudes alusetult makstud summad finantsmääruse artikli 101 kohaselt tagasi, kui õigusnormide rikkumine on tuvastatud. 3. Komisjon teeb finantskorrektsioone iga tuvastatud õigusnormide rikkumise juhtumi puhul eraldi, arvestades seejuures, kas rikkumine on süstemaatiline. Kui õigusnormidega vastuolus tehtud kulutuste summat ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata või kui komisjon järeldab, et reservi juhtimis- ja kontrollisüsteem ei toimi kulude seaduslikkuse ja korrektsuse tagamiseks tulemuslikult, kohaldab komisjon ühtse määraga või ekstrapoleeritud finantskorrektsiooni. Komisjon järgib proportsionaalsuse põhimõtet, võttes arvesse õigusnormide rikkumise laadi ja raskusastet ning selle finantsmõju liidu eelarvele. 4. Enne finantskorrektsioonide tegemist alusetult makstud summade tagasinõudmise kaudu teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma hinnangust ja palub liikmesriigil esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul pärast liikmesriigi hinnangust teavitamist.

Artikkel 16 - Teavitamine ja teabevahetus

Liikmesriikide ja asjakohasel juhul nende piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ülesanne on jagada ja avaldada teavitus- ja teabevahetusmeetmete abil liidu kodanikele, sealhulgas reservist potentsiaalselt kasu saavatele isikutele, teavet reservist antava liidu osaluse rolli, tulemuste ja mõju kohta ning sellega seoses suurendada teadlikkust Ühendkuningriigi liidust väljaastumisest tulenevatest muutustest.

Artikkel 17 - Hindamine ja aruandlus

1. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu 2024. aasta juuniks käesoleva määruse rakendamise seisust, tuginedes kättesaadavale teabele. 2. Komisjon viib 30. juuniks 2027 läbi hindamise, et analüüsida reservi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja liidu lisaväärtust. Komisjon võib kasutada kogu asjakohast teavet, mis on juba kättesaadav vastavalt finantsmääruse artiklile 128. 3. Komisjon esitab 30. juuniks 2028 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Euroopa Regioonide Komiteele aruande reservi rakendamise kohta.

Artikkel 18 - Jõustumine

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ