Direktiivi 2006/1/EÜ muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)
lõiget 1 muudetakse järgmiselt:
i)
sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„1. Iga liikmesriik lubab oma territooriumil selliste sõidukite kasutamist, mille on rentinud mõne teise liikmesriigi territooriumil asuvad ettevõtjad, tingimusel et:“;
ii)
punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt mis tahes liikmesriigi õigusaktidele ja kui see on kohaldatav, kasutatakse seda kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 1071/2009 (*1) ja (EÜ) nr 1072/2009 (*2);
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1071/2009, millega kehtestatakse ühiseeskirjad autoveo-ettevõtja tegevusalal tegutsemise tingimuste kohta ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 96/26/EÜ (ELT L 300, 14.11.2009, lk 51)."
(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1072/2009 rahvusvahelisele autoveoturule juurdepääsu käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 300, 14.11.2009, lk 72).“;"
b)
lõike 2 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:
„2. Lõike 1 punktides a–d loetletud tingimuste täitmise tõendamiseks tuleb esitada paberil või elektroonilisel kujul järgmised dokumendid, mida tuleb hoida sõidukis:“.
2)
Artikkel 3 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 3
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et nende territooriumil asuvad ettevõtjad võivad kaupade autoveoks kasutada renditud sõidukeid nende omandis olevate sõidukitega samadel tingimustel, kui artiklis 2 sätestatud tingimused on täidetud.
2. Kui renditud sõiduk on registreeritud või kasutusele võetud vastavalt teise liikmesriigi õigusaktidele, võib autoveo-ettevõtja asukohaliikmesriik:
a)
piirata renditud sõiduki oma territooriumil kasutamise aega, tingimusel et samal autoveo-ettevõtjal võimaldatakse kasutada renditud sõidukit vähemalt kaks järjestikust kuud igal konkreetsel kalendriaastal; sellisel juhul võib liikmesriik nõuda, et rendilepingu kestus ei ületaks kõnealuse liikmesriigi määratud tähtaega;
b)
nõuda, et renditud sõiduk registreeritaks kooskõlas riiklike registreerimist käsitlevate õigusnormidega pärast vähemalt 30 päevase ajavahemiku möödumist; sellisel juhul võib liikmesriik nõuda, et rendilepingu kestus ei ületaks registreerimisnõude kohaldamise eelse kasutamise kestust;
c)
piirata selliste renditud sõidukite arvu, mida ettevõtja võib kasutada, tingimusel et minimaalne sõidukite arv on vähemalt 25 % määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 5 lõike 1 punkti g kohaselt ettevõtja käsutuses olevast kaubaveokite pargist kas renditud sõiduki kasutamisele eelneva aasta 31. detsembri seisuga või selle päeva seisuga, mil ettevõtja asub renditud sõidukit kasutama, sõltuvalt liikmesriigi kindlaksmääratud korrast; kui aga ettevõtja sõidukipargis on rohkem kui üks ja vähem kui neli sõidukit, siis on tal lubatud kasutada vähemalt ühte sellist sõidukit; käesoleva punkti kohane minimaalne arv viitab kaubaveokitele, mis on ettevõtja käsutuses kui kõnealuse liikmesriigi õigusaktide kohaselt registreeritud või kasutusele võetud sõidukid;
d)
piirata selliste sõidukite kasutamist omal kulul toimuvateks vedudeks.“
3)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 3a
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et sellise renditud sõiduki registreerimisnumber, mida kasutab ettevõtja, kes tegeleb kaupade autoveoga rendi või tasu eest, kantakse määruse (EÜ) nr 1071/2009 artiklis 16 osutatud riiklikesse elektroonilistesse registritesse.
2. Liikmesriikide pädevad asutused teevad tihedat koostööd ning annavad kiiresti üksteisele vastastikust abi ja kogu asjakohast teavet, et hõlbustada käesoleva direktiivi rakendamist ja täitmise tagamist. Selleks määravad liikmesriigid riikliku kontaktpunkti, mis vastutab teabe teiste liikmesriikidega vahetamise eest.
3. Lõikes 1 osutatud teabevahetus toimub Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kaudu, nagu on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2016/480 (*3).
4. Liikmesriigid tagavad, et kooskõlas käesoleva artikliga neile edastatud teavet kasutatakse üksnes seoses nende küsimustega, mille jaoks seda taotleti. Igasugune isikuandmete töötlemine peab toimuma üksnes käesoleva direktiivi järgimise eesmärgil ning olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (*4).
5. Vastastikust halduskoostööd tehakse ja haldusabi antakse tasuta.
6. Teabe taotlemine ei takista pädevatel asutustel võtta vastavalt asjakohasele liidu või liikmesriikide õigusele meetmeid, et uurida ja ennetada käesoleva direktiivi ülevõtmisest tulenevaid väidetavaid õigusnormide rikkumisi.
7. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud andmete töötlemine on kooskõlas määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõike 2 punktis g osutatud teabe suhtes kohaldatavate nõuetega, mida on täpsustatud kõnealuse määruse artikli 16 lõike 2 kolmandas ja viiendas lõigus ning artikli 16 lõigetes 3 ja 4.
8. Hiljemalt 14 kuu möödumisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/22/EÜ (*5) artikli 9 lõike 1 teises lõigus osutatud riskiastme arvutamise ühtse valemi kehtestamist käsitleva rakendusakti vastuvõtmisest võtab komisjon rakendusaktidega vastu riiklikesse elektroonilistesse registritesse kantavate andmete miinimumnõuded, et võimaldada registrite omavahelist ühendamist ning määrata kindlaks funktsioonid, mida on vaja, et kõnealune teave oleks pädevatele asutustele kättesaadav teel toimuvate kontrollide käigus. Kõnealused miinimumnõuded ja funktsioonid vastavad määruse (EÜ) nr 1071/2009 artikli 16 lõike 6 kohaselt kehtestatud nõuetele ja funktsioonidele. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 5b lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.
9. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud andmed on pädevate asutuste jaoks kättesaadavad teel toimuvate kontrollide käigus.
(*3) Komisjoni 1. aprilli 2016. aasta rakendusmäärus (EL) 2016/480, millega kehtestatakse autoveo-ettevõtjate riiklike elektrooniliste registrite omavahelist ühendamist käsitlevad ühiseeskirjad ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1213/2010 (ELT L 87, 2.4.2016, lk 4)."
(*4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1)."
(*5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/22/EÜ, mis käsitleb määruste (EÜ) nr 561/2006 ja (EL) nr 165/2014 ning direktiivi 2002/15/EÜ rakendamise miinimumtingimusi seoses autovedudega seotud sotsiaalõigusnormidega ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 88/599/EMÜ (ELT L 102, 11.4.2006, lk 35).“
"
4)
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 5a
Komisjon esitab 7. augustiks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise ja mõju kohta. Kõnealune aruanne sisaldab teavet muus liikmesriigis kui sõidukit rentiva ettevõtja asukohaliikmesriigis renditud sõidukite kasutamise kohta. Aruandes pööratakse erilist tähelepanu sellele, milline on mõju liiklusohutusele, keskkonnale, maksutulule ja kabotaažireeglite täitmise tagamisele kooskõlas määrusega (EÜ) nr 1072/2009. Kõnealuse aruande alusel hindab komisjon, kas on vaja teha ettepanek täiendavate meetmete kohta.
Artikkel 5b
1. Komisjoni abistab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 (*6) artikli 42 lõike 1 alusel loodud komitee. Nimetatud komitee on komitee Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 182/2011 (*7) tähenduses.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.
(*6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. veebruari 2014. aasta määrus (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.2.2014, lk 1)."
(*7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).“
"