Direktiiv 2022/2523

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse ühised meetmed hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide minimaalseks tegelikuks maksustamiseks järgmises vormis: a) tulu arvessevõtmise reegel, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtja arvutab ja tasub oma jaotatava osa lisamaksust kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste kohta; ning b) alamaksustatud kasumi reegel, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluval üksusel on täiendav maksukulu, mis võrdub tema osaga lisamaksust, mida ei nõutud tulu arvessevõtmise reegli alusel kontserni kuuluvatelt madalalt maksustatud üksustelt. 2. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, mille kohaselt kõik nende jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad madalalt maksustatud üksused arvutavad ja tasuvad oma ülemääraselt kasumilt lisamaksu vastavalt käesolevale direktiivile.

1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis asuvad liikmesriigis ja mille aastatulu, sealhulgas lõike 3 kohaselt välja jäetud üksuste tulu, on lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes 750 000 000 eurot või rohkem, vähemalt kahel kontrollitavale majandusaastale vahetult eelnenud neljast järjestikusest majandusaastast. 2. Kui üks või mitu lõikes 1 osutatud neljast majandusaastast on pikemad või lühemad kui 12 kuud, korrigeeritakse kõnealuses lõikes osutatud tulukünnist proportsionaalselt iga kõnealuse majandusaasta kohta. 3. Käesolevat direktiivi ei kohaldata järgmiste üksuste (edaspidi „väljajäetud üksused“) suhtes: a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus, pensionifond, investeerimisfond, mis on lõplik emaüksus, või kinnisvarainvesteeringute vahend, mis on lõplik emaüksus; b) üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 95 % ühele või mitmele punktis a osutatud üksusele vahetult või ühe või mitme väljajäetud üksuse kaudu, välja arvatud pensioniteenuste üksused, ning mis i) tegutseb eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmiseks või rahaliste vahendite investeerimiseks punktis a osutatud üksuse või üksuste kasuks või ii) tegeleb eranditult punktis a osutatud üksuse või üksuste tegevusega seotud kõrvaltegevustega; c) üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 85 % ühele või mitmele punktis a osutatud üksusele vahetult või ühe või mitme väljajäetud üksuse kaudu, välja arvatud pensioniteenuste üksused, tingimusel et sisuliselt kogu tema tulu saadakse dividendidest või omakapitali kasumist või kahjumist, mis on artikli 16 lõike 2 punkti b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud. Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustada kooskõlas artikli 45 lõikega 1 mitte käsitada kõnealuse lõigu punktides b ja c osutatud üksust väljajäetud üksusena.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „üksus“ – mis tahes õiguslik moodustis, millel on eraldi finantsarvestus, või mis tahes juriidiline isik; 2) „kontserni kuuluv üksus“ – a) mis tahes majandusüksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni osa ning b) põhiüksuse mis tahes püsiv tegevuskoht, mis kuulub punktis a osutatud hargmaiste ettevõtete kontserni; 3) „kontsern“ – a) selliste majandusüksuste kogum, mis on seotud omandiõiguse või kontrolli kaudu, nagu on kindlaks määratud tunnustatud raamatupidamisstandardis, mille alusel koostatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded, sealhulgas mis tahes üksus, mis võidi lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetest välja jätta üksnes tema väiksuse, olulisuse või müügiks hoidmise alusel või b) majandusüksus, millel on üks või mitu püsivat tegevuskohta, tingimusel et see ei kuulu teise, punktis a määratletud kontserni; 4) „hargmaiste ettevõtete kontsern“ – mis tahes kontsern vähemalt ühe üksuse või püsiva tegevuskohaga, mis ei asu lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis; 5) „suur riigisisene kontsern“ – mis tahes kontsern, mille kõik kontserni kuuluvad üksused asuvad samas liikmesriigis; 6) „konsolideeritud finantsaruanded“ – a) finantsaruanded, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ning milles on selle üksuse ja kõigi tema kontrolliva osalusega üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega; b) punkti 3 alapunktis b määratletud kontserni puhul finantsaruanded, mille üksus on koostanud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile; c) lõpliku emaüksuse finantsaruanded, mis ei ole koostatud vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile ja mida on hiljem korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi; ning d) kui lõplik emaüksus ei koosta punktides a, b või c kirjeldatud finantsaruandeid, siis finantsaruanded, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt nõutaks selliste finantsaruannete koostamist kooskõlas i) tunnustatud raamatupidamisstandardiga või ii) muu raamatupidamisstandardiga ja tingimusel, et selliseid finantsaruandeid on korrigeeritud eesmärgiga vältida olulisi konkurentsimoonutusi; 7) „majandusaasta“ – arvestusperiood, millest lähtuvalt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus koostab konsolideeritud finantsaruanded või, kui lõplik emaüksus ei koosta konsolideeritud finantsaruandeid, siis kalendriaasta; 8) „aruande esitav kontserni kuuluv üksus“ – üksus, mis esitab lisamaksu deklaratsiooni vastavalt artiklile 44; 9) „valitsusüksus“ – üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: a) ta on osa valitsusest (sealhulgas selle poliitilisest allüksusest või kohalikust omavalitsusest) või valitsuse täisomandis; b) ta ei tegele kaubandus- ega äritegevusega ning tema peamine eesmärk on: i) valitsemisfunktsioonide täitmine või ii) kõnealuse valitsuse või jurisdiktsiooni varade haldamine või investeerimine investeeringute tegemise ja hoidmise, varade valitsemise ja seotud investeerimistegevuste kaudu valitsuse või jurisdiktsiooni varadega; c) ta annab valitsusele aru oma üldistest tulemustest ja esitab valitsusele igal aastal teabearuandeid ning d) tema varad lähevad likvideerimisel üle kõnealusele valitsusele ja kui ta jaotab netotulu, jaotatakse selline netotulu ainult sellele valitsusele, kusjuures ühtki osa tema netotulust ei kasutata eraisikute huvideks; 10) „rahvusvaheline organisatsioon“ – valitsustevaheline organisatsioon, sealhulgas rahvusülene organisatsioon, või täielikult sellele kuuluv asutus või amet, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: a) see koosneb peamiselt valitsustest; b) sellel on jurisdiktsiooniga, kus see on asutatud, kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping, näiteks kokkulepped, mis annavad organisatsiooni tööruumidele või tegevuskohale jurisdiktsioonis õiguse privileegidele ja immuniteetidele; ning c) seadus või organisatsiooni tegevust reguleerivad dokumendid takistavad tal eraisikute kasuks tulu teenimast; 11) „mittetulundusühendus“ – üksus, mis vastab kõigile järgmistele kriteeriumidele: a) ta on asutatud ja tegutseb oma asukohajurisdiktsioonis: i) eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul või muul sarnasel eesmärgil või ii) on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel; b) sisuliselt on kogu punktis a nimetatud tegevusest saadud tulu tema asukohajurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud; c) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu; d) üksuse tulu või varasid ei või jaotada eraisikule või mitteheategevuslikule üksusele ega kasutada neid nende kasuks, välja arvatud: i) üksuse heategevusliku tegevuse korral; ii) mõistliku tasu maksmiseks osutatud teenuste eest või vara või kapitali kasutamise eest või iii) maksena, mis kajastab üksuse ostetud kinnisvara õiglast turuväärtust, ja e) üksuse likvideerimisel või lõpetamisel tuleb kõik selle varad jaotada või tagastada mittetulundusühendusele või üksuse asukohajurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele (sealhulgas mis tahes valitsusasutusele); f) juhul, kui ta ei tegele ühegi sellise kaubanduse või äritegevusega, mis ei ole otseselt seotud tema asutamiseesmärkidega; 12) „maksustamise mõttes läbipaistev üksus“ – üksus, mis on maksustamise eesmärgil läbipaistev üksus selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes jurisdiktsioonis, kus see asutati, välja arvatud juhul kui ta ei ole teise jurisdiktsiooni maksuresident ja tema tulusid ega kasumit ei maksustata selles hõlmatud maksuga. „Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks“ loetakse: a) läbipaistvat majandusüksust selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd ta on maksustamise eesmärgil läbipaistev selles jurisdiktsioonis, kus asub omanik; b) ümberpööratud hübriidüksust selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd ta ei ole maksustamise eesmärgil läbipaistev selles jurisdiktsioonis, kus asub omanik. Käesolevas määratluses tähendab „maksustamise eesmärgil läbipaistev üksus“ majandusüksust, mille tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit käsitatakse jurisdiktsiooni seaduste kohaselt samal viisil, nagu need oleks saanud või kandnud selle üksuse otsene omanik proportsionaalselt oma osalusele selles üksuses. Osalust üksuses või püsivas tegevuskohas, mis on kontserni kuuluv üksus, käsitatakse maksustamise seisukohast läbipaistva struktuuri kaudu hoitavana, kui seda osalust hoitakse kaudselt läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu. Kontserni kuuluvat üksust, mis ei ole maksuresident ja mida ei maksustata hõlmatud maksuga või tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga, mis põhineb juhtkonna asukohal, asutamiskohal või sarnastel kriteeriumidel, käsitatakse maksustamise seisukohast läbipaistva üksusena ja läbipaistva majandusüksusena selle tulude, kulude, kasumi või kahjumi suhtes niivõrd, kuivõrd a) selle omanikud asuvad jurisdiktsioonis, kus majandusüksust käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvana; b) selle tegevuskoht ei ole jurisdiktsioonis, kus see asutati, ning c) tulu, kulud, kasum või kahjum ei ole omistatav püsivale tegevuskohale; 13) „püsiv tegevuskoht“ – a) tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mis asub jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse kehtiva kohaldatava maksulepingu kohaselt püsiva tegevuskohana, tingimusel et selline jurisdiktsioon maksustab tegevuskohale omistatavat tulu vastavalt muudetud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 7 sarnasele sättele; b) kui kehtiv kohaldatav maksuleping puudub, siis tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mis asub jurisdiktsioonis, kus maksustatakse sellisele tegevuskohale omistatavat tulu netoarvestuses samal viisil, nagu jurisdiktsioon maksustab oma maksuresidente; c) kui jurisdiktsioonis ei ole äriühingu tulumaksu süsteemi, siis sellises jurisdiktsioonis asuv tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mida käsitataks püsiva tegevuskohana vastavalt tulu ja kapitali käsitlevale OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni, tingimusel et sellisel jurisdiktsioonil oleks õigus maksustada tulu, mis oleks omistatav tegevuskohale vastavalt näidiskonventsiooni artiklile 7, või d) tegevuskoht või arvestuslik tegevuskoht, mida ei ole kirjeldatud punktides a–c, mille kaudu toimub tegevus väljaspool jurisdiktsiooni, kus asub üksus, juhul kui selline jurisdiktsioon annab selliste tehingutega seotud tulude kohta maksuvabastuse; 14) „lõplik emaüksus“ – a) üksus, millel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus mis tahes muus üksuses ja mis ei kuulu otseselt ega kaudselt teisele üksusele, millel on kõnealuses üksuses kontrolliv osalus või b) punkti 3 alapunktis b määratletud kontserni põhiüksus; 15) „minimaalne maksumäär“ – 15 protsenti (15 %); 16) „lisamaks“ – jurisdiktsioonile või kontserni kuuluvale üksusele artikli 27 kohaselt arvutatud lisamaks; 17) „välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteem“ – maksueeskirjade kogum, mis ei ole tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel, mille alusel maksustatakse püsiva tegevuskoha põhiüksuse või välismaise kontserni kuuluva üksuse otsesele või kaudsele aktsionärile kuuluvat osa välismaise üksuse teenitud osast või kogu tulust, olenemata sellest, kas seda tulu jaotatakse aktsionärile; 18) „tingimustele vastav tulu arvessevõtmise reegel“ – eeskirjade kogum, mida rakendatakse jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi, ning a) on samaväärne käesoleva direktiivi sätetega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus kokku lepitud teatisega „Majanduse digitaliseerimisest tulenevad probleemid, GloBE näidiseeskirjad“ (teine sammas) („OECD näidiseeskirjad“), mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtja arvutab ja tasub oma jaotatava osa lisamaksust sellesse kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste eest; b) seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega; 19) „kontserni kuuluv madalalt maksustatud üksus“ – a) hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, mis asub madalate maksudega riigis või b) kontserni kuuluv riikkondsuseta üksus, millel on tingimustele vastav tulu ja mille suhtes kohaldatav tegelik maksumäär majandusaasta kohta on madalam kui minimaalne maksumäär; 20) „vahepealne emaüksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses ning mida ei loeta lõplikuks emaüksuseks, osalises omandis olevaks emaüksuseks, püsivaks tegevuskohaks ega investeerimisettevõtteks; 21) „kontrolliv osalus“ – osalus majandusüksuses, mille puhul osanik peab või oleks pidanud konsolideerima üksuse varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood ridade kaupa kooskõlas tunnustatud raamatupidamisstandardiga; loetakse, et põhiüksusel on oma püsivates tegevuskohtades kontrolliv osalus; 22) „osalises omandis olev emaüksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses ning mille puhul üle 20 % tema osalusest kasumis kuulub otseselt või kaudselt ühele või mitmele isikule, kes ei ole hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused, ning mida ei loeta lõplikuks emaüksuseks, püsivaks tegevuskohaks ega investeerimisettevõtteks; 23) „osalus“ – mistahes osalus omakapitalis, millega kaasneb õigus majandusüksuse või püsiva tegevuskoha kasumile, kapitalile või reservile; 24) „emaettevõtja“ – lõplik emaüksus, mis ei ole väljajäetud üksus, vahepealne emaüksus või osalises omandis olev emaüksus; 25) „tunnustatud raamatupidamisstandard“ – rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002 (8)) ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, Euroopa Liidu liikmesriikide, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvate riikide, Hiina Rahvavabariigi, Hongkongi (Hiina), India Vabariigi, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Mehhiko, Singapuri, Šveitsi, Uus-Meremaa, Venemaa ja Ühendkuningriigi üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtted; 26) „lubatud raamatupidamisstandard“ – majandusüksuse puhul üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete kogum, mida on lubanud volitatud raamatupidamisasutus selle üksuse asukohajurisdiktsioonis. Käesolevas määratluses tähendab „volitatud raamatupidamisasutus“ asutust, millel on jurisdiktsioonis seaduslik volitus ette näha, kehtestada või tunnustada raamatupidamisstandardeid finantsaruandluse eesmärgil. 27) „oluline konkurentsimoonutus“ – konkreetse põhimõtte või protseduuri kohaldamise suhtes üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel sellist kohaldamist, mille tulemuseks on tulu või kulu koguerinevus rohkem kui 75 000 000 eurot majandusaastal võrreldes summaga, mis oleks olnud kindlaks määratud vastava põhimõtte või rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1606/2002) kohase protseduuri kohaldamisel. 28) „tingimustele vastav riigisisene lisamaks“ – lisamaks, mida rakendatakse jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi ning a) millega nähakse ette selles jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste ülemäärase kasumi kindlaksmääramine vastavalt käesoleva direktiivi sätetele või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadele ning minimaalse maksumäära kohaldamine kõnealuse jurisdiktsiooni ja kontserni kuuluvate üksuste ülemäärase kasumi suhtes vastavalt käesoleva direktiivi sätetele või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadele ning b) seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega; 29) „materiaalse vara raamatupidamislik väärtus“ – finantsaruannetes kajastatud materiaalse vara väärtuse keskmist alguses ja lõpus pärast akumuleeritud kulumi, vähenemise ja väärtuse languse arvessevõtmist. 30) „investeerimisettevõte“ – a) investeerimisfond või kinnisvarainvesteeringute vahend; b) üksus, mis vähemalt 95 % ulatuses kuulub punktis a osutatud üksusele otseselt või selliste üksuste ahela kaudu ning mille tegevuse eesmärk on eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmine või rahaliste vahendite investeerimine nende üksuste kasuks või c) üksus, mille väärtusest kuulub vähemalt 85 % punktis a osutatud üksusele, tingimusel et sisuliselt kogu tema tulu saadakse dividendidest või omakapitali kasumist või kahjumist, mis on käesoleva direktiivi mõistes tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud; 31) „investeerimisfond“ – majandusüksus või moodustis, mis vastab kõigile järgmistele tingimustele: a) see on ette nähtud paljude investorite, sealhulgas mitteseotud investorite, finants- või mittefinantsvarade koondamiseks; b) see teeb investeeringuid vastavalt kindlaksmääratud investeerimispoliitikale; c) see võimaldab investoritel vähendada tehingu-, uuringute ja analüüsikulusid või kollektiivselt hajutada riski; d) see on ette nähtud eelkõige investeerimistulu või -kasumi loomiseks või kaitseks konkreetse või üldise sündmuse või tulemuse eest; e) selle investoritel on oma sissemakse alusel õigus tulule fondi varadest või nendelt varadelt teenitud tulule; f) fondi või selle valitsemise suhtes kohaldatakse selle jurisdiktsiooni investeerimisfondide õiguskorda, sealhulgas asjakohaseid rahapesuvastaseid ja investorite kaitset käsitlevaid õigusakte, kus see on asutatud või kus seda valitsetakse, ning g) seda valitsevad investorite nimel investeerimisfondide valitsemise spetsialistid; 32) „kinnisvarainvesteeringute vahend“ – laia osanike ringiga majandusüksus, millele kuulub eelkõige kinnisasi ja mille suhtes kohaldatakse ühtset maksustamistaset (kas tema või osanike suhtes), kusjuures edasilükkamine ei tohi kesta kauem kui üks aasta; 33) „pensionifond“ – a) majandusüksus, mis on asutatud ja tegutseb jurisdiktsioonis eranditult või peaaegu eranditult eesmärgiga hallata või maksta üksikisikutele pensionihüvitisi ja lisa- või kõrvalhüvitisi, kusjuures i) seda üksust reguleeritakse sellisena selle jurisdiktsiooni või ühe selle poliitilise allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt või ii) need hüvitised on tagatud või muul viisil kaitstud siseriiklike õigusaktidega ning neid rahastatakse usaldusüksuse või usaldusfondi kaudu hoitava vara kogumist, et tagada vastavate pensionikohustuste täitmine hargmaiste ettevõttete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide maksejõuetuse korral; b) pensioniteenuste üksus; 34) „pensioniteenuste üksus“ – majandusüksus, mis on asutatud ja mida juhitakse eranditult või peaaegu eranditult selleks, et investeerida vahendeid punkti 33 alapunktis a osutatud üksuste kasuks või viia ellu tegevusi, mis on punkti 33 alapunktis a osutatud tegevuste kõrvaltegevused, tingimusel et pensioniteenuste üksus kuulub samasse kontserni nagu neid tegevusi läbiviivad üksused; 35) „madalate maksudega riik“ – hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni seisukohast selline liikmesriik või kolmas riik, kus mis tahes majandusaastal on hargmaiste ettevõtete kontsernil või suurel riigisisesel kontsernil tingimustele vastav tulu ja seda maksustatakse tegeliku maksumääraga, mis on madalam kui minimaalne maksumäär; 36) „tingimustele vastav tulu või kahjum“ – kontserni kuuluva üksuse finantsraamatupidamise netotulu või -kahjum, mida on korrigeeritud vastavalt III, VI ja VII peatükis sätestatud nõuetele; 37) „tingimustele mittevastav tagastatav dividendimaks“ – mis tahes maks, välja arvatud tingimustele vastav dividendimaks, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele või mille ta on tasunud ja mis a) tagastatakse sellise kontserni kuuluva üksuse jaotatud dividendi tegelikule tulusaajale või mille tegelik tulusaaja krediteerib muu maksukohustuse kui sellise dividendiga seotud maksukohustuse eest või b) tagastatakse dividende maksvale ettevõtjale dividendi jaotamisel aktsionärile. Käesolevas määratluses tähendab „tingimustele vastav dividendimaks“ hõlmatud maksu, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele, sealhulgas püsivale tegevuskohale või mille ta on tasunud ja mis on tagastatav või krediteeritav kontserni kuuluva üksuse jaotatud dividendi tegelikule tulusaajale või kui hõlmatud maks on kogunenud püsivale tegevuskohale või mille ta on tasunud, siis põhiüksuse jaotatud dividendi saajale, tingimusel et tagasimakse tehakse või krediiti antakse a) jurisdiktsiooni poolt, kes ei ole hõlmatud maksusid kehtestanud jurisdiktsioon; b) dividendi tegelikule tulusaajale, kelle suhtes kohaldatakse nominaalset maksumäära, mis on võrdne või suurem kui saadud dividendi minimaalne maksumäär selle jurisdiktsiooni siseriikliku õiguse alusel, kes on kehtestanud hõlmatud maksud kontserni kuuluvale üksusele; c) isikule, kes on dividendi tegelik tulusaaja ja maksuresident jurisdiktsioonis, kes on kehtestanud hõlmatud maksud kontserni kuuluvale üksusele, ja kelle suhtes kohaldatakse nominaalset maksumäära, mis on võrdne või suurem kui tavapärasele tulule kohaldatav harilik maksumäär, või d) valitsusüksusele, rahvusvahelisele organisatsioonile, residendist mittetulundusühendusele, residendist pensionifondile, residendist investeerimisettevõttele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni, või residendist elukindlustusseltsile niivõrd, kui dividend saadakse seoses residendist pensionifondi tegevusega ja seda maksustatakse samamoodi nagu pensionifondilt saadud dividendi; punkti d kohaldamisel lähtutakse järgmisest: i) mittetulundusühendus või pensionifond on jurisdiktsiooni resident, kui see on asutatud ja seda hallatakse selles jurisdiktsioonis; ii) investeerimisettevõte on jurisdiktsiooni resident, kui see on asutatud ja seda reguleeritakse selles jurisdiktsioonis; iii) elukindlustusselts on selle jurisdiktsiooni resident, kus ta asub; 38) „tingimustele vastav tagastatav maksukrediit“ – a) tagastatav maksukrediit, mis on kavandatud nii, et see tuleb tasuda kas rahalise maksena või raha ekvivalendina kontserni kuuluvale üksusele nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil kontserni kuuluval üksusel on õigus maksukrediidi andnud jurisdiktsiooni seaduste alusel tagastatavale maksukrediidile, või b) kui maksukrediit on osaliselt tagastatav, siis tagastatava maksukrediidi osa, mis kuulub tasumisele rahalise maksena või raha ekvivalendina kontserni kuuluvale üksusele nelja aasta jooksul alates kuupäevast, mil kontserni kuuluval üksusel on õigus osalisele tagastatavale maksukrediidile; Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit ei hõlma tingimustele vastava dividendimaksu ega tingimustele mittevastava tagastatava dividendimaksu alusel tagastatavat või krediteeritavat maksusummat. 39) „tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit“ – maksukrediit, mis ei ole tingimustele vastav tagastatav maksukrediit, kuid mis on täielikult või osaliselt tagastatav. 40) „põhiüksus“ – majandusüksus, mis kajastab oma püsiva tegevuskoha finantsaruandluse netotulu või -kahjumit finantsaruannetes; 41) „kontserni kuuluv omaniküksus“ – kontserni kuuluv üksus, millel on otseselt või kaudselt osalus samasse hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvas teises üksuses; 42) „kõlblik kasumijaotamismaksu süsteem“ – äriühingu tulumaksu süsteem, a) millega kehtestatakse tulumaks kasumile ainult siis, kui see kasum jaotatakse või loetakse aktsionäridele jaotatuks või kui ettevõtja kannab teatavaid kulusid, mis ei ole seotud ettevõtlusega; b) millega kehtestatakse maksumäär, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, ning c) mis kehtis 1. juulil 2021 või enne seda; 43) „tingimustele vastav alamaksustatud kasumi reegel“ – jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses rakendatud normide kogum, tingimusel et selline jurisdiktsioon ei anna mingeid nende sätetega seotud soodustusi ning a) mis on samaväärne käesolevas direktiivis või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjades sätestatud normidega, mille kohaselt jurisdiktsioon kogub oma jaotatava osa hargmaiste ettevõtete kontserni lisamaksust, mida ei nõutud tulu arvessevõtmise reegli alusel kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni madalalt maksustatud üksustelt; b) seda hallatakse viisil, mis on kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud eeskirjadega või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadega; 44) „määratud aruande esitav üksus“ – kontserni kuuluv üksus, mis ei ole lõplik emaüksus ja kelle hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern on määranud enda nimel täitma artikliga 44 ettenähtud aruande esitamise kohustusi.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel määratakse üksuse, mis ei ole maksustamise mõttes läbipaistev üksus, asukohana kindlaks jurisdiktsioon, kus teda peetakse maksuresidendiks tema juhtimise koha või tema asutamise koha või muude sarnaste kriteeriumide alusel. Kui muu üksuse kui maksustamise mõttes läbipaistva üksuse asukohta ei ole esimese lõigu alusel võimalik kindlaks määrata, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 2. Maksustamise mõttes läbipaistvat üksust käsitatakse riikkondsuseta üksusena, välja arvatud juhul, kui ta on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus või kui ta peab kohaldama tulu arvessevõtmise reeglit vastavalt artiklitele 5, 6, 7 ja 8, ning sellisel juhul käsitatakse maksustamise mõttes läbipaistvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 3. Artikli 3 punkti 13 alapunktis a kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus seda käsitatakse püsiva tegevuskohana ja kus ta on kohaldatava maksulepingu alusel maksukohustuslane. Artikli 3 punkti 13 alapunktis b kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana selles jurisdiktsioonis, kus ta on oma äritegevuse tõttu tulumaksukohustuslane. Artikli 3 punkti 13 alapunktis c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht määratakse kindlaks asuvana oma asukohajurisdiktsioonis. Artikli 3 punkti 13 alapunktis d kindlaks määratud püsivat tegevuskohta käsitatakse riikkondsuseta kohana. 4. Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel on kohaldatav kehtiv maksuleping, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus teda peetakse kõnealuse maksulepingu kohaselt maksuresidendiks. Kui kohaldatava maksulepinguga nõutakse, et pädevad asutused saavutaksid vastastikuse kokkuleppe kontserni kuuluva üksuse maksuresidentsuse kohta ja kokkuleppele ei jõuta, kohaldatakse lõiget 5. Kui kohaldatav maksuleping ei võimalda topeltmaksustamise leevendamist seetõttu, et kontserni kuuluv üksus on mõlema lepinguosalise maksuresident, kohaldatakse lõiget 5. 5. Kui kontserni kuuluv üksus asub kahes jurisdiktsioonis ja neil jurisdiktsioonidel ei ole kohaldatavat maksulepingut, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana selles jurisdiktsioonis, kus majandusaastal kohaldati suuremas summas hõlmatud makse. Esimeses lõigus osutatud hõlmatud maksude summa arvutamisel ei võeta arvesse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi kohaselt tasutud maksusummat. Kui kahes jurisdiktsioonis tasumisele kuuluvate hõlmatud maksude summa on sama või null, käsitatakse kontserni kuuluvat üksust asuvana jurisdiktsioonis, kus tema sisulistel põhjustel väljajäetav tulu, mis on arvutatud üksusepõhiselt vastavalt artiklile 28, on suurem. Kui sisulistel põhjustel väljajäetav tulu kahes jurisdiktsioonis on sama või null, loetakse kontserni kuuluv üksus riikkondsuseta üksuseks, välja arvatud juhul, kui tegemist on lõpliku emaüksusega ja sel juhul käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus ta asutati. 6. Kui lõigete 4 ja 5 kohaldamise tulemusena asub emaüksus jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, kohaldatakse tema suhtes teise jurisdiktsiooni tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, välja arvatud juhul, kui kohaldatava maksulepinguga on sellise reegli kohaldamine keelatud. 7. Kui kontserni kuuluv üksus muudab oma asukohta majandusaasta jooksul, käsitatakse teda asuvana jurisdiktsioonis, kus teda käsitati asuvana käesoleva artikli kohaselt kõnealuse majandusaasta alguses.

1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat lõplikku emaüksust, mis on kontserni kuuluv üksus, maksustatakse lisamaksuga (edaspidi „tulu arvessevõtmise reegli lisamaks“) majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kontserni kuuluv üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka kõiki samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat ja kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui a) lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit või b) teine vahepealne emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus tema suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta ja tal on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus vahepealses emaüksuses.

1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olevat vahepealset emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui väljajäetud lõpliku emaüksuse valduses olev vahepealne emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata juhul, kui teine vahepealne emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus tema suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit ning mis omab otseselt või kaudselt kontrollivat osalust lõigetes 1 ja 2 osutatud vahepealses emaüksuses.

1. Liikmesriigid tagavad, et liikmesriigis asuvat osalises omandis olevat emaüksust maksustatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta seoses tema kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksustega, mis asuvad teises jurisdiktsioonis või on riikkondsuseta. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui osalises omandis olev emaüksus asub madalate maksudega liikmesriigis, maksustatakse nii teda kui ka samas liikmesriigis asuvaid kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi tulu arvessevõtmise reegli lisamaksuga majandusaasta kohta. 3. Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui teisel osalises omandis oleval emaüksusel, mille suhtes kohaldatakse kõnealusel majandusaastal tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, on kas otseselt või kaudselt täielik osalus kõnealuses osalises omandis olevas emaüksuses.

1. Tulu arvessevõtmise reegli lisamaks, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 1, artikli 6 lõike 1, artikli 7 lõike 1 ja artikli 8 lõike 1 kohaselt kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta tasuma, võrdub kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse vastavalt artiklile 27 arvutatud lisamaksuga, mis korrutatakse emaettevõtja jaotatava osaga sellisest lisamaksust majandusaasta kohta. 2. Emaettevõtja jaotatav osa lisamaksust kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kohta peab olema proportsionaalne emaettevõtja osalusega kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastavas tulus. Proportsionaalne osalus on võrdne madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal, millest on lahutatud teiste omanike osalustele omistatav tulu, jagatuna kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tingimustele vastava tuluga majandusaastal. Madalalt maksustatud üksuse teiste omanike osalustele omistatav tingimustele vastava tulu summa on selline summa, mida käsitataks sellistele omanikele omistatavana vastavalt lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtetele, kui madalalt maksustatud üksuse netotulu oleks võrdne selle tingimustele vastava tuluga, ja: a) emaettevõtja koostas konsolideeritud finantsaruanded vastavalt kõnealusele raamatupidamisstandardile (hüpoteetilised konsolideeritud finantsaruanded); b) emaettevõtjal oli kontserni kuuluvas madalalt maksustatud üksuses kontrolliv osalus, nii et kõik kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse tulud ja kulud konsolideeriti ridade kaupa emaettevõtja tulude ja kuludega hüpoteetilistes konsolideeritud finantsaruannetes; c) kogu kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse kvalifitseeruv tulu on omistatav tehingutele isikutega, kes ei kuulu kontserni ning d) kõik osalused, mis ei ole otseselt ega kaudselt emaettevõtja omandis, kuulusid isikutele, kes ei kuulu kontserni. 3. Lisaks emaettevõtjale käesoleva artikli lõike 1 alusel jaotatud summale lisatakse tulu arvessevõtmise reegli lisamaksule, mida emaettevõtja peab artikli 5 lõike 2, artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 2 ja artikli 8 lõike 2 kohaselt tasuma majandusaasta kohta, vastavalt artiklile 27 järgmine: a) kõnealusele emaettevõtjale arvutatud lisamaksu kogusumma; ning b) lisamaksu summa, mis on arvutatud tema samas liikmesriigis asuvate madalalt maksustatud kontserni kuuluvatele üksustele, korrutatuna emaettevõtja jaotatava osaga sellises lisamaksus majandusaastal.

Kui liikmesriigis asuval emaüksusel on kaudne osalus kontserni kuuluvas madalalt maksustatud üksuses teise vahepealse emaüksuse või osalises omandis oleval emaüksuse kaudu, kus tema suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta, vähendatakse artiklite 5–8 kohaselt tasumisele kuuluvat lisamaksu summa võrra, mis on võrdne esimese nimetatud emaüksuse jaotatava osaga teise vahepealse emaüksuse või osalises omandis oleval emaüksuse tasumisele kuuluvast lisamaksust.

1. Liikmesriigid võivad otsustada kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu. Kui liikmesriik, kus asuvad hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused, otsustab kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, maksustatakse selles liikmesriigis kõiki hargmaiste ettevõtete või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaid madalalt maksustatud üksusi kõnealuse riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta. Tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel võidakse arvutada madalalt maksustatud üksuste riigisisene ülemäärane kasum, lähtudes pigem sellisest lubatud raamatupidamisstandardist või lubatud raamatupidamisstandardist, mille on heaks kiitnud volitatud raamatupidamisasutus ja mida on korrigeeritud, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi, kui konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardist. 2. Kui hargmaiste ettevõtete või suure riigisisese kontserni emaettevõtja asub liikmesriigis ja otseselt või kaudselt tema valduses olevaid samas liikmesriigis või teises jurisdiktsioonis asuvaid kontserni kuuluvaid üksusi maksustatakse kõnealustes jurisdiktsioonides tingimustele vastava riigisisese lisamaksuga majandusaasta kohta, vähendatakse vastavalt artiklile 27 arvutatud ja artiklite 5–8 kohaselt emaettevõtja poolt tasumisele kuuluva lisamaksu summat kuni nullini nende kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluva tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summa võrra. Olenemata esimesest lõigust, ei arvutata selles liikmesriigis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvate üksuste puhul majandusaasta kohta täiendavat lisamaksu vastavalt artiklile 27 juhul, kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastav riigisisene lisamaks on arvutatud vastavalt emaettevõtja tunnustatud raamatupidamisstandardile või rahvusvahelistele aruandlusstandarditele (IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002). Käesoleva lõigu kohaldamine ei piira mis tahes täiendava lisamaksu arvutamist vastavalt artiklile 29 juhul, kui liikmesriik ei kohalda tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, et koguda mis tahes artiklist 29 tulenevat täiendavat lisamaksu. 3. Kui majandusaasta kohta arvesse võetud tingimustele vastava riigisisese lisamaksu summat ei ole selle sissenõutavaks muutumise majandusaastale järgnenud nelja majandusaasta jooksul tasutud, lisatakse maksmata jäetud riigisisese lisamaksu summa jurisdiktsiooni lisamaksule, mis arvutatakse vastavalt artikli 27 lõikele 3, ja seda ei saa käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse teinud liikmesriik sisse nõuda. 4. Liikmesriigid, kes otsustavad kohaldada tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, teatavad sellest komisjonile nelja kuu jooksul pärast tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kehtestavate siseriiklike õigus- ja haldusnormide vastuvõtmist. Sellised otsused kehtivad ja neid ei või kolme aasta jooksul tagasi võtta. Iga kolme aasta järel uuendatakse otsuseid automaatselt, välja arvatud juhul, kui liikmesriik oma otsused tagasi võtab. Igast otsuse tagasivõtmisest teatatakse komisjonile hiljemalt neli kuud enne kolmeaastase perioodi lõppu.

1. Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus ei kohaldata tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, või kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14. Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks. 2. Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14. Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

1. Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis, tagavad liikmesriigid, et liidus asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis korrigeerimist, mis on võrdne alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summaga majandusaasta kohta summa ulatuses, mis on määratud sellele liikmesriigile vastavalt artiklile 14. Sel eesmärgil võib kõnealaune korrigeerimine olla kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks või kontserni kuuluvate üksuste maksustatavast tulust mahaarvamise mitte lubamine, mille tulemusel tekib maksukohustus, mis on vajalik sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa sissenõudmiseks. Esimest lõiku ei kohaldata, kui madalate maksudega kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuva lõpliku emaüksuse suhtes kohaldatakse tema enda ja selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste suhtes tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit. 2. Kui liikmesriik kohaldab käesoleva artikli lõike 1 kohast korrigeerimist, mitte lubades mahaarvamist maksustatavast tulust, kohaldatakse sellist korrigeerimist võimalikult suures ulatuses selle maksustamisaasta suhtes, mil lõppes majandusaasta, mille kohta arvutati sellele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa vastavalt artiklile 14. Mis tahes alamaksustatud maksete reegli majandusaastal tasumisele kuuluv lisamaksu summa, mis tuleneb kõnealuse majandusaasta maksustatavast tulust mahaarvamise keelamise kohaldamisest, kantakse üle vajalikus ulatuses ja seda korrigeeritakse iga järgmise majandusaasta puhul vastavalt lõikele 1, kuni kõnealusele liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa kõnealuse majandusaasta kohta on täies ulatuses tasutud. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata nende kontserni kuuluvate üksuste suhtes, mis on investeerimisettevõtted.

1. Liikmesriigile määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa arvutatakse, korrutades vastavalt lõikele 2 kindlaksmääratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsendiga, mis määratakse kindlaks vastavalt lõikele 5. 2. Alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma majandusaasta kohta võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate kõigi madalalt maksustatud üksuste lisamaksu summaga kõnealuse majandusaasta kohta vastavalt artiklile 27, võttes arvesse käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud korrigeerimisi. 3. Kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaks võrdub nulliga, kui lõplikul emaüksusel on majandusaastal sellises madalalt maksustatud üksuses täielik osalus kas otseselt või kaudselt ühe või mitme emaettevõtja kaudu, kes peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit majandusaasta kohta seoses kõnealuse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusega. 4. Kui lõiget 3 ei kohaldata, vähendatakse kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu vastavalt emaettevõtja jaotatavale osale sellise kontserni kuuluva üksuse lisamaksust, mida tuleb tasuda tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel. 5. Liikmesriigi alamaksustatud maksete reegli protsent arvutatakse iga majandusaasta ja iga hargmaiste ettevõtete kontserni kohta vastavalt järgmisele valemile: kus a) töötajate arv liikmesriigis on töötajate koguarv kõigis selles liikmesriigis asuvates hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvates üksustes; b) töötajate arv kõigis jurisdiktsioonides, kus rakendatakse alamaksustatud maksete reeglit, on töötajate koguarv kõigis hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvates üksustes, mis asuvad sellises jurisdiktsioonis, kus majandusaasta kohta kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel; c) materiaalse vara koguväärtus liikmesriigis on kõigi selles liikmesriigis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa; d) materiaalse vara koguväärtus kõigis alamaksustatud maksete reegliga jurisdiktsioonides on kõigi sellises jurisdiktsioonis, kus kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel, asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa majandusaasta kohta. 6. Töötajate arv on kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste, sealhulgas sõltumatute töövõtjate töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel, tingimusel et nad osalevad kontserni kuuluva üksuse tavapärases põhitegevuses. Materiaalne vara hõlmab kõigi asjaomases jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste materiaalset vara, kuid ei hõlma raha või raha ekvivalente ega immateriaalseid või finantsvarasid. 7. Töötajad, kelle palgakulusid kajastatakse artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile. Materiaalne vara, mis on kajastatud artikli 18 lõike 1 kohases püsiva tegevuskoha eraldiseisvas finantsarvestuses ning mida korrigeeritakse vastavalt artikli 18 lõikele 2, jaotatakse põhiüksuse püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile. Põhiüksuse jurisdiktsiooni töötajate arvu ja materiaalse vara hulka ei arvata püsiva tegevuskoha jurisdiktsioonile jaotatud töötajate arvu ja materiaalset vara. Investeerimisettevõtte töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja. Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus jäetakse lõikes 5 sätestatud valemist välja, välja arvatud juhul, kui need on määratud püsivale tegevuskohale või selle puudumisel kontserni kuuluvatele üksustele, mis asuvad jurisdiktsioonis, kus maksustamise mõttes läbipaistev üksus asutati. 8. Erandina lõikest 5 loetakse, et jurisdiktsiooni hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta on null, tingimusel et sellele jurisdiktsioonile eelneval majandusaastal jaotatud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusumma ei ole toonud kaasa selle jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatele üksustele täiendavat maksukulu, mis võrdub kokku sellele jurisdiktsioonile eelneva majandusaasta eest määratud alamaksustatud maksete reegli lisamaksusummaga. Üksuste töötajate arv ja materiaalse vara raamatupidamislik väärtus sellises hargmaiste ettevõtete kontsernis, mis asub jurisdiktsioonis, mille alamaksustatud maksete reegli protsent on majandusaasta kohta null, jäetakse välja sellest valemist, mille alusel määratakse hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusumma kõnealuse majandusaasta kohta. 9. Lõiget 8 ei kohaldata majandusaasta suhtes, kui kõikides jurisdiktsioonides, kus majandusaasta kohta kehtib tingimustele vastav alamaksustatud maksete reegel, on hargmaiste ettevõtete kontsernile alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

1. Kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks tehakse artiklites 16–19 sätestatud korrigeerimised kontserni kuuluva üksuse majandusaasta finantsaruandluse netotulus või -kahjumis enne kontsernisiseste tehingute välistamiseks konsolideerimise eesmärgil tehtavat korrigeerimist, nagu on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardiga. 2. Kui lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud tunnustatud raamatupidamisstandardi või lubatud raamatupidamisstandardi alusel ei ole finantsaruandluse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramine mõistlikult teostatav, võib kontserni kuuluva üksuse majandusaasta netotulu või kahjumi kindlaks määrata, kasutades muud tunnustatud raamatupidamisstandardit või lubatud raamatupidamisstandardit, tingimusel et a) kontserni kuuluva üksuse finantsarvestust hallatakse kõnealuse raamatupidamisstandardi alusel; b) finantsarvestuses sisalduv teave on usaldusväärne ning c) alalisi 1 000 000 eurot ületavaid erinevusi, mis tulenevad lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatavast raamatupidamisstandardist erineva konkreetse põhimõtte või standardi kohaldamisest tulu- või kuluobjektide või tehingute suhtes, korrigeeritakse nii, et need vastaksid konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardi kohaselt selle objekti jaoks nõutavale käsitlusele. 3. Kui lõplik emaüksus ei ole koostanud oma konsolideeritud finantsaruandeid kooskõlas artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis c osutatud tunnustatud raamatupidamisstandardiga, korrigeeritakse oluliste konkurentsimoonutuste vältimiseks lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandeid. 4. Kui lõplik emaüksus ei koosta artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktides a, b ja c osutatud konsolideeritud finantsaruandeid, on artikli 3 esimese lõigu punkti 6 alapunktis d osutatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruanded need, mis oleks koostatud, kui lõplikult emaüksuselt oleks nõutud selliste konsolideeritud finantsaruannete koostamist kooskõlas a) tunnustatud raamatupidamisstandardiga või b) lubatud raamatupidamisstandardiga, tingimusel et selliseid konsolideeritud finantsaruandeid korrigeeritakse eesmärgiga vältida olulisi konkurentsimoonutusi. 5. Kui liikmesriik või kolmanda riigi jurisdiktsioon kohaldab tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, võib selles liikmesriigis või kolmanda riigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste finantsarvestuses netotulu või kahjumi kindlaks määrata tunnustatud raamatupidamisstandardi põhimõtete või lubatud raamatupidamisstandardi alusel, mis erineb lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardist, tingimusel et sellist finantsarvestuse netotulu või -kahjumit korrigeeritakse, et vältida olulisi konkurentsimoonutusi. 6. Kui konkreetse põhimõtte või protseduuri kohaldamine üldtunnustatud raamatupidamispõhimõtete alusel toob kaasa olulise konkurentsimoonutuse, korrigeeritakse selle põhimõtte või protseduuri alla kuuluva mis tahes objekti või tehingu arvestuslikku käsitlust nii, et see vastaks rahvusvaheliste finantsaruandlusstandardite kohaselt ((IFRS või IFRS liidus vastuvõetud kujul vastavalt määrusele (EÜ) nr 1606/2002)) objekti või tehingu jaoks nõutavale käsitlusele.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „maksu netokulu“ – järgmiste kirjete netosumma: i) kuluna kogunenud hõlmatud maksud ning kõik tasumisele kuuluvad ja edasilükatud hõlmatud maksud, mis on võetud arvesse tulumaksu kulus, sealhulgas hõlmatud tulumaksud, mis jäetakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja; ii) majandusaasta kahjumist tulenev edasilükkunud tulumaksu vara; iii) kuluna kogunenud tingimustele vastavad riigisisesed lisamaksud; iv) kuluna kogunenud käesoleva direktiivi sätetest või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjadest tulenevad maksud ning v) kuluna kogunenud tingimustele mittevastavad tagastatavad dividendimaksud; b) „väljajäetud dividend“ – dividendid või muud eraldised, mis on saadud või kogunenud seoses osalusega, välja arvatud dividendid või muud eraldised, mis on saadud või kogunenud seoses i) osalusega, — mis kuulub kontsernile üksuses, mille õigused on alla 10 % selle üksuse kasumist, kapitalist või reservidest või hääleõigusest jaotamise või võõrandamise kuupäeval (edaspidi „portfelliosalus“) ning — mis kuulub majanduslikult kontserni kuuluvale üksusele, mis saab dividende või muid kasumieraldisi või millele need kogunevad vähem kui ühe aasta jooksul alates väljamaksmise kuupäevast; ii) osalusega investeerimisettevõttes, mille kohta tehakse otsus vastavalt artiklile 43; c) „väljajäetud omakapitali kasum või kahjum“ – kasum, tulu või kahjum, mis sisaldub kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulus või -kahjumis ja mis tuleneb i) kasumist ja kahjumist, mis tuleneb osaluse õiglase väärtuse muutustest, välja arvatud portfelliosalus; ii) kasumist või kahjumist seoses osalusega, mis kuulub omakapitali arvestusmeetodi alla, ning iii) osaluse võõrandamisest tulenevast kasumist ja kahjumist, välja arvatud portfelliosaluse võõrandamise korral; d) „hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum“ – majandusaasta seotud hõlmatud maksude võrra suurenenud või vähenenud netokasum või -kahjum, mis tuleneb sellise raamatupidamismeetodi või -tava kohaldamisest, mis kogu materiaalse põhivara puhul i) korrigeerib regulaarselt materiaalse põhivara vara bilansilist väärtust selle õiglase väärtuse järgi, ii) kirjendab väärtuse muutused muus koondkasumis ning iii) ei kajasta hiljem muus koondkasumis kogunenud kasumit ega kahjumit; e) „asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum“ – sellise üksuse välisvaluuta kasum või kahjum, mille arvestus- ja maksuarvestusvaluutad on erinevad ning mis: i) võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse maksustatava tulu või kahjumi arvutamisel ja mis on tingitud kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta ja maksu arvestusvaluuta vahelise vahetuskursi kõikumisest; ii) võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi arvutamisel ja mis on tingitud kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta ja maksu arvestusvaluuta vahelise vahetuskursi kõikumisest; iii) võetakse arvesse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi arvutamisel, mis on tingitud kolmanda välisvaluuta ja kontserni kuuluva üksuse raamatupidamise arvestusvaluuta vahetuskursi kõikumisest ning iv) mis on tingitud välisvaluuta ja kontserni kuuluva üksuse maksu arvestusvaluuta vahetuskursi kõikumisest, olenemata sellest, kas sellist kolmanda välisvaluuta kasumit või -kahjumit võetakse maksustatavas tulus arvesse või mitte; Maksu arvestusvaluuta on arvestusvaluuta, mida kasutatakse maksustatava kontserni kuuluva üksuse maksustatava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks hõlmatud maksu puhul selle asukohajurisdiktsioonis. Raamatupidamise arvestusvaluuta on arvestusvaluuta, mida kasutatakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramiseks. Kolmas välisvaluuta on vääring, mis ei ole kontserni kuuluva üksuse maksu arvestusvaluuta ega raamatupidamise arvestusvaluuta; f) „tagasilükatud poliitiline kulu“ – i) kontserni kuuluva üksuse kulu ebaseaduslike maksete, sealhulgas altkäemaksu ja katuseraha eest ning ii) kulu, mis kontserni kuuluval üksusel on tekkinud trahvide ja karistuste eest vähemalt 50 000 euro ulatuses või samaväärse summa ulatuses arvestusvaluutas, milles arvutatakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum; g) „eelmise perioodi vead või muutused arvestuspõhimõtetes“ – kontserni kuuluva üksuse omakapitali algsaldo muutus majandusaasta alguses, mis tuleneb i) eelmise majandusaasta finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kindlaksmääramisel tehtud vea korrigeerimisest, mis mõjutas eelmise majandusaasta tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetavaid laekumisi või kulusid, välja arvatud juhul, kui sellise vea artikli 25 kohase korrigeerimise tulemusel vähenes oluliselt hõlmatud maksudega seotud kohustus, ning ii) arvestuspõhimõtete või -poliitika muudatus, mis mõjutas tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetud laekumisi või kulusid; h) „kogunenud pensionikulu“ – finantsarvestuse netotulu või -kahjumiga hõlmatud pensionikohustise kulusumma ja majandusaastal pensionifondi tehtud sissemakse vahe. 2. Tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramiseks korrigeeritakse kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit järgmiste kirjete summaga: a) maksu netokulu, b) väljajäetud dividendid, c) väljajäetud omakapitali kasum või kahjum, d) hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum, e) artikli 35 kohaselt väljajäetud varade ja kohustuste võõrandamisest tulenev kasum või kahjum, f) asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum, g) tagasilükatud poliitiline kulu, h) eelmise perioodi vead ja muutused arvestuspõhimõtetes ning i) kogunenud pensionikulud. 3. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluv üksus asendada summa, mis on kantud tema finantskontodele sellise kontserni kuuluva üksuse kulu eest, mis maksti aktsiapõhise hüvitisega, oma asukohas maksustatava tulu arvutamisel mahaarvatava summaga. Kui aktsiaoptsioonide kasutamise võimalust ei ole kasutatud, liidetakse aktsiapõhise hüvitise kulu, mis on maha arvatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulust või -kahjumist tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kõigi eelmiste majandusaastate kohta, hõlmatakse sellel majandusaastal, mil optsiooni kehtivusaeg lõppes. Kui osa aktsiapõhise hüvitise kulust on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuses otsuse tegemise majandusaastale eelnevatel majandusaastatel, siis võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutustes selle majandusaasta kohta arvesse summat, mis võrdub vahega järgmiste summade vahel: aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis on maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta, ja aktsiapõhise hüvitise kulu kogusumma, mis oleks olnud maha arvatud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks eelnevate majandusaastate kohta juhul, kui see otsus oleks tehtud nendel eelnevatel majandusaastatel. Otsus tehakse kooskõlas artikli 45 lõikega 1 ja seda kohaldatakse järjepidevalt kõigi samas jurisdiktsioonis asuvate üksuste suhtes otsuse tegemise aastal ja kõigil järgnevatel majandusaastatel. Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, võetakse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse välja maksmata otsuse alusel maha arvatud aktsiapõhise hüvitise kulu, mis ületab tekkinud raamatupidamiskulu. 4. Kõiki erinevates jurisdiktsioonides asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahelisi tehinguid, mis ei ole mõlema kontserni kuuluva üksuse finantsaruannetes kirjendatud samas summas või mis ei ole kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse nii, et need oleksid samas summas ja kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega. Kahjumit, mis tuleneb vara müügist või muust üleandmisest samas jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste vahel, mida ei kirjendata järjepidevalt kooskõlas reaalturuväärtuse põhimõttega, korrigeeritakse reaalturuväärtuse põhimõtte alusel, kui seda kahjumit võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „reaalturuväärtuse põhimõte“ põhimõtet, mille kohaselt tuleb kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud kirjendada sellistel tingimusel, nagu need oleksid toimunud sõltumatute ettevõtjate vahel võrreldavates tehingutes ja võrreldavates tingimustes. 5. Artikli 3 punktis 38 osutatud tingimustele vastavat tagastatavat maksukrediiti käsitatakse tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Tingimustele mittevastavat tagastatavat maksukrediiti ei käsitata tuluna kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. 6. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kasumi ja kahjumi, mis on seotud varade ja kohustustega, mille suhtes kohaldatakse majandusaasta konsolideeritud finantsaruannetes õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevaid raamatupidamispõhimõtteid, kindlaks määrata tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks kasutatava realiseerimispõhimõtte alusel. Kasum või kahjum, mis tuleneb õiglasel väärtusel või väärtuse langusel põhinevate raamatupidamispõhimõtete kohaldamisest vara või kohustuse suhtes, jäetakse esimese lõigu alusel välja kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Vara või kohustuse bilansiline väärtus kasumi või kahjumi kindlaksmääramiseks esimese lõigu alusel on bilansiline väärtus vara omandamise või kohustuse tekkimise ajal või otsuse tegemise majandusaasta esimesel päeval, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem. Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate otsusega hõlmatud kontserni kuuluvate üksuste suhtes, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustab piirata valiku kontserni kuuluvate üksuste või investeerimisettevõtete materiaalse varaga. Majandusaastal, mil otsus tühistatakse, arvutatakse kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavat tulu või kahjumit nii, et lisatakse sellele kui õiglane väärtus on bilansilisest väärtusest suurem järgmiste summade vahe: vara või kohustuse õiglane väärtus ja bilansiline väärtus otsuse tühistamise majandusaasta esimesel päeval, mis määrati kindlaks otsuse alusel, või arvatakse see vahe maha (kui bilansiline väärtus on suurem kui õiglane väärtus). 7. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavat tulu või kahjumit, mis tuleneb majandusaastal selles jurisdiktsioonis asuva kohaliku materiaalse vara võõrandamisest kolmandatele isikutele, kes ei ole kontserni liikmed, selle üksuse poolt, korrigeerida vastavalt käesolevas lõikes sätestatule. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „kohalik materiaalne vara“ kinnisasja, mis asub kontserni kuuluva üksusega samas jurisdiktsioonis. Esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest saadav netokasum valiku tegemise majandusaastal tasaarvestatakse esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva kõnealuses jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse netokahjumiga otsuse tegemise majandusaastal ja sellele majandusaastale eelnenud neljal majandusaastal (edaspidi „viieaastane periood“). Netokasum tasaarvestatakse kõigepealt viieaastase perioodi varaseimal majandusaastal tekkinud puhaskahjumiga, kui see on olemas. Netokasumi jääk kantakse edasi ja tasaarvestatakse mis tahes puhaskahjumiga, mis on tekkinud viieaastase perioodi järgnevatel majandusaastatel. Pärast teise lõigu kohaldamist järelejäänud netokasumi jääk jaotatakse võrdselt selles jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamise viieaastase perioodi peale, kes on saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal. Kontserni kuuluvale üksusele jaotatud netokasumi jääk on summa, mis on proportsionaalne selle üksuse netokasumiga jagatuna kõigi kontserni kuuluvate üksuste netokasumiga. Kui ükski jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus ei ole saanud esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest netokasumit otsuse tegemise majandusaastal, jaotatakse kolmandas lõigus osutatud netokasumi jääk võrdselt igale selles jurisdiktsioonis asuvale kontserni kuuluvale üksusele ja jagatakse võrdselt viieaastase perioodi peale iga üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamiseks. Kõiki käesoleva lõike alusel tehtud korrigeerimisi otsuse tegemise majandusaastale eelnevate majandusaastate osas korrigeeritakse vastavalt artikli 29 lõikele 1. Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel. 8. Mis tahes kulusid, mis on seotud rahastuga, millega üks või mitu kontserni kuuluvat üksust annab krediiti sama kontserni ühele või mitmele teisele üksusele või nendesse muul viisil investeerib (edaspidi „kontsernisisene rahastu“), ei võeta arvesse kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel, kui esinevad järgmised tingimused: a) kontserni kuuluv üksus asub madalate maksudega riigis või jurisdiktsioonis, mis oleks olnud madalate maksudega, kui kulu ei oleks tekkinud kontserni kuuluvale üksusele; b) võib põhjendatult prognoosida, et kontsernisisese rahastu eeldatava kestuse jooksul suurendab see kulude summat, mida tuleb arvesse võtta kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel, ilma et see tooks kaasa kontserni kuuluva krediiti andva üksuse (edaspidi „vastaspool“) maksustatava tulu proportsionaalset suurenemist; c) vastaspoole asukoht ei ole madalate maksudega jurisdiktsioonis ega jurisdiktsioonis, mis ei oleks olnud madalate maksudega, kui kuluga seotud tulu ei oleks tekkinud vastaspoolele; 9. Lõplik emaüksus võib otsustada kohaldada konsolideeritud arvestuslikku käsitlust selliste tulude, kulude, kasumi ja kahjumi välistamiseks, mis tulenevad samas jurisdiktsioonis asuvate ja maksude konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest, nende üksuste tingimustele vastava netotulu või -kahjumi arvutamiseks. Otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1. Otsuse tegemise või tühistamise majandusaastal tehakse asjakohased korrigeerimised nii, et tingimustele vastavat tulu või kahjumit ei võeta arvesse rohkem kui üks kord või see jäetakse välja sellise otsuse tegemise või selle tühistamise tagajärjel. 10. Kindlustusselts jätab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja kõik summad, mida kindlustusvõtjatelt nõutakse maksude eest, mida kindlustusselts maksab seoses tuluga kindlustusvõtjatele. Kindlustusselts võtab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse kindlustusvõtjale väljamakstud tulu, mis ei kajastu tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis sel määral, et kindlustusvõtjate ees oleva kohustuse vastav suurenemine või vähenemine kajastuks tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis. 11. Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali vähenemisena, mis tuleneb eraldistest, mis makstakse välja või kuuluvad väljamaksmisele seoses instrumendiga, mille see üksus on emiteerinud vastavalt regulatiivsetele usaldatavusnõuetele (edaspidi „täiendavad esimese taseme omavahendid“), käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel kuluna. Mis tahes summat, mis on kajastatud kontserni kuuluva üksuse omakapitali suurenemisena ja mis tuleneb sellele üksusele kuuluvatest täiendavatest esimese taseme omavahenditest saadud või saadavatest eraldistest, võetakse arvesse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „rahvusvaheline laevandustulu“ – netotulu, mida kontserni kuuluv üksus saab järgmistest tegevustest, tingimusel et vedu ei toimu samasse jurisdiktsiooni kuuluvate siseveeteede kaudu: i) reisijate või lasti vedu laevaga rahvusvahelises liikluses, olenemata sellest, kas laev on selle kontserni kuuluva üksuse omandis, renditud või muul viisil kasutatav; ii) reisijate või lasti vedu laevaga rahvusvahelises liikluses, osaprahingute korraldamise alusel; iii) rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatava täielikult seadistatud, mehitatud ja varustatud laeva rentimine prahilepingu alusel; iv) rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatava laeva rentimine laevapereta prahtimise lepingu alusel teisele kontserni kuuluvale üksusele; v) osalemine rahvusvahelises laevaliikluses reisijate või lasti veoga tegelevas puulis, ühisettevõttes või rahvusvahelises ettevõttes ning vi) rahvusvahelises liikluses reisijate või lasti vedamiseks kasutatud laeva müük, tingimusel et laev on olnud kontserni kuuluva üksuse kasutuses vähemalt üks aasta; b) „tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu“ – netotulu, mida kontserni kuuluv üksus saab järgmistest tegevustest, tingimusel et need tegevused on peamiselt seotud rahvusvahelises laevaliikluses reisijate või lasti veoga: i) laeva rentimine laevapereta prahtimise lepingu alusel teisele laevandusettevõttele, mis ei ole kontserni kuuluv üksus, tingimusel et prahtimise kestus ei ületa kolme aastat; ii) teiste laevandusettevõtete väljastatud piletite müük rahvusvahelise merereisi riigisiseseks etapiks; iii) konteinerite rentimine ja lühiajaline ladustamine või üleseisutasu; iv) inseneride, hooldustöötajate, lastikäitlejate, toitlustustöötajate ja klienditeenindustöötajate teenuste osutamine teistele laevandusettevõtetele ning v) investeerimistulu, kui tulu teeniv investeering tehakse lahutamatu osana laevade kasutamisest rahvusvahelises liikluses. 2. Kontserni kuuluva üksuse rahvusvaheline laevandustulu ja tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu jäetakse selle üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja, tingimusel et üksus tõendab, et kõigi asjaomaste laevade strateegiline või äriline juhtimine toimub tegelikult kõnealuse üksuse asukohajurisdiktsiooni piires. 3. Kui kontserni kuuluva üksuse rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu arvutamise tulemuseks on kahjum, jäetakse selline kahjum kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja. 4. Kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud kogutulu ei tohi ületada 50 % nende kontserni kuuluvate üksuste rahvusvahelise laevanduse tulust. 5. Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis on otseselt seotud tema lõike 1 punktis a loetletud rahvusvahelise laevandustegevuse ja lõike 1 punktis b loetletud tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega, eraldatakse sellistele tegevustele üksuse rahvusvahelise laevanduse netotulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud netotulu arvutamiseks. Kontserni kuuluva üksuse kulud, mis tulenevad kaudselt tema rahvusvahelisest laevandustegevusest ja vastavatest rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustest, arvatakse maha üksuse sellistest tegevustest saadud tulust selle rahvusvahelise laevanduse tulu ja tingimustele vastavate rahvusvahelise laevanduse kõrvaltegevustega seotud tulu arvutamiseks selliste tegevuste äritulu alusel proportsionaalselt kogutuluga. 6. Tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel jäetakse välja kõik kontserni kuuluva üksuse otsesed ja kaudsed kulud, mis on arvatud tema rahvusvahelise laevandustulu ja tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu hulka vastavalt lõikele 5.

1. Kui kontserni kuuluv üksus on artikli 3 punkti 13 alapunktides a, b või c kindlaks määratud püsiv tegevuskoht, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum püsiva tegevuskoha eraldi finantsarvestuses kajastatud netotulu või -kahjum. Kui püsival tegevuskohal ei ole eraldi finantsarvestust, on tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum summa, mis oleks kajastatud eraldi finantsarvestuses, kui see oleks koostatud eraldi ja kooskõlas raamatupidamisstandardiga, mida kasutatakse lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel. 2. Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis a või b esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes talle omistatavaid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid vastavalt kohaldatavale maksulepingule või tema asukohajurisdiktsiooni siseriiklikule õigusele, olenemata maksustatava tulu summast ja mahaarvatavate kulude summast selles jurisdiktsioonis. Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis c esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, korrigeeritakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjumit nii, et see kajastaks üksnes neid tulu- ja kulusummasid ja -artikleid, mis oleks talle omistatud muudetud OECD tulu- ja kapitalimaksu näidiskonventsiooni artikli 7 kohaselt. 3. Kui kontserni kuuluv üksus vastab artikli 3 punkti 13 alapunktis d esitatud püsiva tegevuskoha määratlusele, arvutatakse tema finantsarvestuse netotulu või -kahjum tulusummade ja -artiklite põhjal, mis on põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksust vabastatud ja mis on seotud väljaspool seda jurisdiktsiooni tehtud tehingutega, ning kulusummade ja -artiklite põhjal, mida ei ole põhiüksuse asukohajurisdiktsioonis maksustamise eesmärgil maha arvatud ja mis on seotud selliste tehingutega. 4. Põhiüksuse tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaksmääramisel ei võeta arvesse püsiva tegevuskoha finantsarvestuse netotulu või -kahjumit, välja arvatud lõikes 5 sätestatud juhul. 5. Püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat kahjumit käsitatakse tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel põhiüksuse kuluna niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kahjumit käsitatakse sellise põhiüksuse riigisisese maksustatava tulu arvutamisel kuluna ja seda ei arvata maha riigisisesest maksustatavast tulust, mida maksustatakse nii põhiüksuse kui ka püsiva tegevuskoha jurisdiktsiooni õigusaktide alusel. Püsiva tegevuskoha hiljem teenitavat tingimustele vastavat tulu käsitatakse põhiüksuse tingimustele vastava tuluna sellises tingimustele vastava kahjumi summa ulatuses, mida varem käsitati põhiüksuse kuluna esimese lõigu alusel.

1. Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summat vähendatakse summa võrra, mis jaotatakse üksuse omanikele, kes ei kuulu kontserni ja kellel on otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu osalus sellises maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses, välja arvatud juhul, kui a) maksustamise mõttes läbipaistev üksus on lõplik emaüksus või b) maksustamise mõttes läbipaistev üksus kuulub otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu punktis a osutatud lõplikule emaüksusele. 2. Maksustamise mõttes läbipaistvaks üksuseks oleva kontserni kuuluva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjumit vähendatakse teisele kontserni kuuluvale üksusele jaotatava finantsarvestuse netotulu või -kahjumi summa võrra. 3. Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb äritegevusega täielikult või osaliselt püsiva tegevuskoha kaudu, jaotatakse pärast käesoleva artikli lõike 1 kohaldamist järelejäänud finantsarvestuse netotulu või -kahjum sellele püsivale tegevuskohale kooskõlas artikliga 18. 4. Kui läbipaistev majandusüksus ei ole lõplik emaüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum selle kontserni kuuluvatele omaniküksustele vastavalt nende osalusele maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses. 5. Kui lõplikuks emaüksuseks või ümberpööratud hübriidüksuseks on maksustamise mõttes läbipaistev üksus või läbipaistev majandusüksus, jaotatakse pärast lõigete 1 ja 3 kohaldamist järelejäänud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse finantsarvestuse netotulu või -kahjum lõplikule emaüksusele või ümberpööratud hübriidüksusele. 6. Lõikeid 3, 4 ja 5 rakendatakse eraldi iga osaluse suhtes maksustamise mõttes läbipaistvas üksuses.

1. Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka kuuluvad järgmised maksud: a) maksud, mis on kirjendatud kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses seoses tema tulu või kasumiga või tema osaga selle kontserni kuuluva üksuse tulust või kasumist, milles tal on osalus; b) kõlbliku kasumijaotamismaksu süsteemi alusel kehtestatud maksud kasumieraldistelt, kasumieraldistena käsitletavalt kasumiosalt ja muudelt kuludelt kui ettevõtlusega seotud kulud; c) üldiselt kohaldatava äriühingu tulumaksu asemel kehtestatud maksud ning d) jaotamata kasumi ja äriühingu omakapitaliga seotud maksud, sealhulgas tulul ja omakapitalil põhinevad mitme komponendi maksud. 2. Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude hulka ei kuulu järgmised maksud: a) lisamaks, mis on kogunenud emaettevõtjale tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel; b) lisamaks, mis on kogunenud kontserni kuuluvale üksusele tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel; c) maksud, mis tulenevad korrigeerimisest, mille kontserni kuuluv üksus on teinud tingimustele vastava alamaksustatud maksete reegli rakendamise tulemusena; d) tingimustele mittevastav tagastatav dividendimaks ning e) maksud, mida kindlustusselts maksab seoses kindlustusvõtjale väljamakstud tuluga. 3. Hõlmatud maksud, mis on seotud artikli 16 lõike 7 esimeses lõigus osutatud kohaliku materiaalse vara võõrandamisest tuleneva netokasumi või -kahjumiga selles lõikes osutatud otsuse tegemise majandusaastal, jäetakse korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel välja.

1. Kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud majandusaasta kohta määratakse kindlaks, korrigeerides tema finantsarvestuse netotulus või -kahjumis kogunenud jooksva maksukulu summat hõlmatud maksude suhtes sellel majandusaastal järgmiselt: a) lõigetes 2 ja 3 sätestatud majandusaasta hõlmatud maksudele lisanduvate ja vähendatud maksude netosumma võrra; b) artiklis 22 sätestatud edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma võrra ning c) omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud hõlmatud maksude suurendamise või vähendamise võrra, mis on seotud kohalike maksueeskirjade kohaselt maksustatava tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse võetud summadega. 2. Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksudele lisanduvate summade hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad: a) finantskontodel kajastatud maksustamiseelses kasumiaruandes kuluna kogunenud hõlmatud maksude summa; b) tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara summa, mida on kasutatud vastavalt artikli 23 lõikele 2; c) majandusaasta kohta makstav hõlmatud maksude summa, mis on seotud lõike 3 punkti d alusel eelnevalt välja jäetud ebaselge maksusituatsiooniga ning d) jooksva maksukulu vähendamise tulemusena kogunenud tingimustele vastava tagastatava maksukrediidi või tagasimakse summa. 3. Kontserni kuuluva üksuse hõlmatud maksude vähenduste hulka majandusaasta kohta kuuluvad järgmised summad: a) jooksva maksukulu summa seoses tuluga, mis on III peatüki kohaselt välja jäetud tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel; b) maksukulu vähendamise tulemusena kirjendamata tingimustele mittevastava tagastatava maksukrediidi või tagasimakse summa; c) kontserni kuuluvale üksusele tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksude summa, mida ei käsitatud finantsarvestuses jooksva maksukulu korrigeerimisena, välja arvatud juhul, kui see on seotud tingimustele vastava tagastatava maksukrediidiga; d) jooksva maksukulu summa, mis on seotud ebaselge maksusituatsiooniga ning e) jooksva maksukulu summa, mida eeldatavasti ei tasuta kolme aasta jooksul pärast majandusaasta lõppu. 4. Kui hõlmatud maksu summat on lõigetes 1–3 kirjeldatud rohkem kui ühes punktis, võetakse seda korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamisel arvesse ainult üks kord. 5. Kui majandusaastal ei teki jurisdiktsioonis tingimustele vastavat puhastulu ning korrigeeritud hõlmatud maksude summa on selles jurisdiktsioonis negatiivne ja väiksem kui summa, mis võrdub tingimustele vastava puhaskahjumiga, korrutatuna minimaalse maksumääraga (edaspidi „eeldatav korrigeeritud hõlmatud maks“), käsitatakse korrigeeritud hõlmatud maksude summa ja eeldatavate korrigeeritud hõlmatud maksude summa vahega võrdset summat kõnealuse majandusaasta täiendava lisamaksuna. Täiendava lisamaksu summa jaotatakse jurisdiktsiooni iga kontserni kuuluva üksuse vahel vastavalt artikli 29 lõikele 3.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „tagasilükatud viitlaekumine“ – i) kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses kogunenud edasilükkunud tulumaksu kulu igasugune muutus, mis on seotud ebaselge maksusituatsiooniga; ii) kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses kogunenud edasilükkunud tulumaksu kulu muutus, mis on seotud kontserni kuuluvalt üksuselt saadavate eraldistega; b) „väljanõudmata viitlaekumine“ – kontserni kuuluva üksuse majandusaasta finantsaruannetes kirjendatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse igasugune suurenemine, mida eeldatavasti ei tasuta käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud ajavahemiku jooksul ja mida aruande esitav kontserni kuuluv üksus otsustab kooskõlas artikli 45 lõikega 2 mitte arvestada selle majandusaasta edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas. 2. Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on võrdne minimaalse maksumääraga või sellest madalam, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, tema finantskontodel seoses hõlmatud maksudega tekkinud edasilükkunud tulumaksu kulu, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt. Kui maksumäär, mida kasutatakse edasilükkunud tulumaksu kulu arvutamiseks on minimaalsest maksumäärast kõrgem, on edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma, mis lisatakse artikli 21 lõike 1 punkti b kohaselt kontserni kuuluva üksuse korrigeeritud hõlmatud maksudele majandusaasta kohta, edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on tekkinud tema finantsaruandluses seoses hõlmatud maksudega, mis on korrigeeritud minimaalse maksumääraga, mida korrigeeritakse käesoleva artikli lõigete 3–6 kohaselt. 3. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat suurendatakse a) majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud viitlaekumiste või väljanõudmata viitlaekumiste summa võrra ning b) eelneval majandusaastal kindlaksmääratud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse summa võrra, mis on tasutud majandusaasta jooksul. 4. Kui majandusaastal ei kajastata finantsaruandluses edasilükkunud tulumaksu vara, sest kajastamiskriteeriumid ei ole täidetud, vähendatakse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat summa võrra, mis oleks vähendanud edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat, kui majandusaastal oleks tekkinud edasilükkunud tulumaksu vara. 5. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma hulka ei kuulu järgmised summad: a) edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses kirjetega, mis on III peatüki kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja jäetud; b) edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses tagasilükatud ja väljanõudmata viitlaekumisega; c) väärtuse korrigeerimise või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimise mõju edasilükkunud tulumaksu varale; d) edasilükkunud tulumaksu kulu summa, mis tuleneb kohaldatava riigisisese maksumäära muutuse ümberhindamisest, ning e) edasilükkunud tulumaksu kulu summa seoses maksukrediidi loomise ja kasutamisega. 6. Kui edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavast kahjumist, on kirjendatud majandusaastal miinimummäärast madalama maksumääraga, võib selle sama majandusaasta minimaalse maksumääraga korrigeerida, tingimusel et maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile. Kui edasilükkunud tulumaksu vara suurendatakse esimese lõigu kohaselt, vähendatakse vastavalt edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummat. 7. Edasilükkunud tulumaksu kohustus, mida ei ole viie järgneva majandusaasta jooksul tasutud või tühistatud, arvestatakse tagasi ulatuses, milles seda võeti arvesse kontserni kuuluva üksuse edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas. Jooksva majandusaasta kohta kindlaks määratud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustuse summat käsitatakse viienda jooksvale majandusaastale eelneva majandusaasta hõlmatud maksude vähendusena ning sellise majandusaasta tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse uuesti artikli 29 lõike 1 kohaselt. Jooksval majandusaastal tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus on edasilükkunud tulumaksu kohustuse kategooria suurenemise summa, mis sisaldub edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas jooksvale majandusaastale eelnenud viiendal majandusaastal, mida ei ole jooksva majandusaasta viimase päeva lõpuks tühistatud. 8. Kui edasilükkunud tulumaksu kohustus on kogunenud tagasiarvestamise erand, siis erandina lõikest 7 ei võeta seda uuesti arvesse, isegi siis, kui seda ei ole viie järgneva aasta jooksul tühistatud ega tasutud. Kogunenud tagasiarvestamise erand on kogunenud maksukulu summa, mis tuleneb seotud edasilükkunud tulumaksu kohustuste muutustest seoses järgmiste kirjetega: a) materiaalse varaga seotud kulude katmise hüvitised; b) valitsuse litsentsist või sarnasest kokkuleppest tulenevad kulud kinnisasja kasutamiseks või loodusvarade kasutamiseks, millega kaasneb märkimisväärne investeering materiaalsesse varasse; c) teadus- ja arendustegevuse kulud; d) tegevuse lõpetamise ja parandamise kulud; e) realiseerimata netokasumi õiglase väärtuse arvestus; f) välisvaluuta vahetuskursi netokasum; g) kindlustuseraldised ja kindlustuspoliisi kapitaliseeritud sõlmimiskulutused; h) kontserni kuuluva üksusega samas jurisdiktsioonis asuva materiaalse vara müügist saadav kasum, mis reinvesteeritakse materiaalsesse varasse samas jurisdiktsioonis ning i) raamatupidamispõhimõtete muutustest tulenevad täiendavad summad seoses punktides a–h loetletud kirjetega.

1. Erandina artiklist 22 võib aruande esitav kontserni kuuluv üksus teha jurisdiktsiooni kohta tingimustele vastava kahjumi otsuse, mille kohaselt määratakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kindlaks iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netokahjum. Sel eesmärgil peab tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara võrduma tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta majandusaastal, korrutatuna minimaalse maksumääraga. Tingimustele vastava kahjumi otsust ei tehta jurisdiktsiooni puhul, kus kehtib artikli 40 kohane kõlblik kasumijaotamismaksu süsteem. 2. Lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara kasutatakse mis tahes järgmisel majandusaastal, mil jurisdiktsioonis tekib tingimustele vastav netotulu summas, mis võrdub tingimustele vastava netotuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga või, kui see on väiksem, siis olemasoleva tingimustele vastava edasilükkunud tulumaksu vara summaga. 3. Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastavat edasilükkunud tulumaksu vara vähendatakse majandusaastal kasutatava summa võrra ja jääk kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse. 4. Lõike 1 kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastava kahjumi otsuse tühistamise korral vähendatakse mis tahes järelejäänud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara nullini alates selle esimese majandusaasta esimesest päevast, mil tingimustele vastava kahjumi otsust enam ei kohaldata. 5. Artiklis 44 osutatud tingimustele vastav kahjum esitatakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni esimese lisamaksu deklaratsiooniga, mis hõlmab jurisdiktsiooni, mille kohta otsus tehakse. 6. Kui maksustamise mõttes läbipaistev üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, teeb käesoleva artikli alusel tingimustele vastava kahjumi otsuse, arvutatakse tingimustele vastav edasilükkunud tulumaksu vara, võttes aluseks maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava kahjumi pärast vähendamist vastavalt artikli 38 lõikele 3.

1. Püsivale tegevuskohale jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad kontserni kuuluva üksuse finantsaruandluses ja mis on seotud püsiva tegevuskoha tingimustele vastava tulu või kahjumiga. 2. Kontserni kuuluvale omaniküksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad läbipaistva majandusüksuse finantsaruandluses ja on seotud tingimustele vastava tulu või kahjumiga, mis on jaotatud kõnealusele kontserni kuuluvale omaniküksusele kooskõlas artikli 19 lõikega 4. 3. Kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema otseste või kaudsete kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel vastavalt nende osale välismaise kontrollitava äriühingu tulus. 4. Hübriidüksusena tegutsevale kontserni kuuluvale üksusele jaotatakse kõik hõlmatud maksud, mis sisalduvad tema kontserni kuuluva omaniküksuse finantsaruandluses ja mis on seotud hübriidüksuse tingimustele vastava tuluga. „Hübriidüksus“ tähendab üksust, keda käsitatakse tulumaksu kohaldamise eesmärgil eraldi isikuna tema asukohajurisdiktsioonis, kuid maksustamise mõttes läbipaistvana tema omaniku asukohajurisdiktsioonis. 5. Kontserni kuuluvale üksusele, mis majandusaasta jooksul maksis välja eraldise, jaotatakse tema otseste kontserni kuuluvate omaniküksuste finantsaruandluses nende eraldiste kohta kogunenud hõlmatud maksud. 6. Kontserni kuuluv üksus, millele jaotati vastavalt lõigetele 3 ja 4 passiivse tuluga seotud hõlmatud maksud, lisab sellised hõlmatud maksud oma kohandatud hõlmatud maksudesse summas, mis võrdub sellise passiivse tuluga seoses jaotatud hõlmatud maksudega. Erandina esimesest lõigust lisab esimeses lõigus osutatud kontserni kuuluv üksus oma kohandatud hõlmatud maksudesse summa, mis saadakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäära korrutamisel kontserni kuuluva üksuse passiivse tuluga, mis lisatakse välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi või fiskaalläbipaistvuse eeskirja alusel, kui tulemus on väiksem kui esimeses lõigus kindlaksmääratud summa. Käesolevas lõigus määratakse jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär kindlaks, võtmata arvesse hõlmatud makse, mida kontserni kuuluv omaniküksus sellise passiivse tulu kohta on tasunud. Kõiki kontserni kuuluva omaniküksuse hõlmatud makse, mis on tekkinud pärast käesoleva lõike kohaldamist järele jäänud passiivse tuluga seoses, ei jaotata lõigete 3 ja 4 alusel. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „passiivne tulu“ järgmisi tingimustele vastavas tulus arvesse võetud tuluartikleid ulatuses, milles omanik-kontserni kuuluv üksus on maksustatud välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemi alusel, või seetõttu, et tal on järgmine osalus hübriidüksuses: a) dividend või dividendiekvivalendid, b) intress või intressiekvivalendid, c) renditulu, d) litsentsitasu, e) annuiteet või f) netokasum varast, mis toodab punktides a–e kirjeldatud tulu. 7. Kui püsiva tegevuskoha tingimustele vastavat tulu käsitatakse artikli 18 lõike 5 kohaselt põhiüksuse tingimustele vastava tuluna, käsitatakse püsiva tegevuskoha asukohajurisdiktsioonis tekkivaid ja sellise tuluga seotud hõlmatud makse põhiüksuse hõlmatud maksudena summas, mis ei ületa sellist tulu, korrutatuna põhiüksuse asukohajurisdiktsiooni tavapärase tulu kõrgeima maksumääraga.

1. Kui kontserni kuuluv üksus kirjendab hõlmatud maksude korrigeerimise oma eelmise majandusaasta finantsaruannetes, käsitatakse sellist korrigeerimist hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse, välja arvatud juhul, kui korrigeerimine on seotud majandusaastaga, mil hõlmatud maksud jurisdiktsioonis vähenevad. Kui kontserni kuuluva üksuse eelmise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes sisalduvad hõlmatud maksud vähenevad, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artikli 29 lõikele 1, vähendades korrigeeritud hõlmatud makse hõlmatud maksude vähenemise summa võrra. Majandusaasta ja mis tahes eelmiste majandusaastate tingimustele vastavat tulu korrigeeritakse vastavalt. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse iga-aastasel kooskõlas artikli 45 lõikega 2 tehtud otsusel võib hõlmatud maksude ebaolulist vähenemist käsitada hõlmatud maksude korrigeerimisena sellel majandusaastal, mil korrigeerimine tehakse. Hõlmatud maksude ebaoluline vähenemine on jurisdiktsiooni jaoks majandusaasta kohta kindlaksmääratud korrigeeritud hõlmatud maksude koguvähenemine vähem kui 1 000 000 euro võrra. 2. Kui kohaldatavat riigisisest maksumäära vähendatakse allapoole minimaalset maksumäära ja sellise vähendamise tulemuseks on edasilükkunud tulumaksu kulu, käsitatakse selle tulemusel edasilükkunud tulumaksu kulu summat kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida võetakse arvesse artikli 21 kohaselt eelneval majandusaastal. 3. Kui edasilükkunud tulumaksu kulu võeti arvesse määraga, mis on madalam minimaalsest maksumäärast, ja kohaldatavat maksumäära hiljem suurendatakse, käsitatakse sellisest suurenemisest tulenevat edasilükkunud tulumaksu kulu makse tegemisel kontserni kuuluva üksuse maksukohustuse korrigeerimisena hõlmatud maksude suhtes, mida nõuti eelmisel majandusaastal vastavalt artiklile 21. Esimese lõigu kohane korrigeerimine ei tohi ületada summat, mis võrdub minimaalse maksumääraga korrigeeritud edasilükkunud tulumaksu kuluga. 4. Kui rohkem kui 1 000 000 eurot summast, mis kontserni kuuluvale üksusele on tekkinud jooksva maksukuluna ja mis sisaldub majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksudes, ei maksta kolme aasta jooksul pärast kõnealuse majandusaasta lõppu, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks selle majandusaasta kohta, mil tasumata summat nõuti hõlmatud maksuna, artikli 29 lõike 1 kohaselt ümber, jättes sellise tasumata summa korrigeeritud hõlmatud maksudest välja.

1. Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta ja iga jurisdiktsiooni kohta, tingimusel et jurisdiktsioonis on olemas tingimustele vastav netotulu, järgmise valemiga: kus kontserni kuuluvate üksuste IV peatüki kohaselt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksud on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksude summa. 2. Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav netotulu või -kahjum majandusaastal määratakse kindlaks järgmise valemiga: kus a) kontserni kuuluvate üksuste III peatüki kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastav tulu on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu summa, kui see on olemas. b) kontserni kuuluvate üksuste III peatüki kohaselt kindlaks määratud tingimustele vastavad kahjumid on jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavate kahjumite summa. 3. Investeerimisettevõtetena tegutsevate kontserni kuuluvate üksuste korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse lõike 1 kohasest tegeliku maksumäära arvutamisest ja lõike 2 kohasest tingimustele vastava netotulu arvutamisest välja. 4. Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse tegelik maksumäär arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste tegelikust maksumäärast eraldi.

1. Kui tegelik maksumäär kontserni kuuluvate üksuste asukohajurisdiktsioonis on majandusaasta minimaalsest maksumäärast madalam, arvutab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern lisamaksu eraldi iga oma kontserni kuuluva üksuse kohta, mille tingimustele vastavat tulu on arvesse võetud selle jurisdiktsiooni tingimustele vastava netotulu arvutamisel. Lisamaks arvutatakse jurisdiktsiooni alusel. 2. Jurisdiktsiooni lisamaksu protsendimäär majandusaasta kohta on positiivne erinevus protsendipunktides, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: kus tegelik maksumäär on artikli 26 alusel arvutatud määr. 3. Jurisdiktsiooni lisamaks majandusaasta kohta on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: kus a) täiendav lisamaks on artikli 29 alusel kindlaks määratud maksusumma majandusaasta kohta; b) riigisisene lisamaks on artikli 11 alusel või kolmanda riigi jurisdiktsioonis tingimustele vastava riigisisese lisamaksu alusel kindlaks määratud maksusumma majandusaasta kohta. 4. Jurisdiktsiooni ülemäärane kasum lõikes 3 osutatud majandusaastal on positiivne summa, kui see on olemas, mis arvutatakse järgmise valemi alusel: kus a) tingimustele vastav netotulu jurisdiktsioonis on artikli 26 lõike 2 alusel kindlaks määratud tulu; b) sisulistel põhjustel väljajäetav tulu jurisdiktsioonis on artikli 28 alusel kindlaks määratud summa. 5. Kontserni kuuluva üksuse jooksva majandusaasta lisamaks arvutatakse järgmise valemi alusel: kus a) kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu jurisdiktsioonis majandusaasta kohta on III peatüki alusel kindlaks määratud tulu; b) kontserni kuuluvate üksusete tingimustele vastav kogutulu jurisdiktsioonis majandusaasta kohta on kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastavate tulude summa majandusaasta kohta. 6. Kui jurisdiktsiooni lisamaks tuleneb artikli 29 lõike 1 kohasest ümberarvutamisest ja jurisdiktsioonis ei teki majandusaastal tingimustele vastavat netotulu, jaotatakse lisamaks igale kontserni kuuluvale üksusele käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud valemi järgi, võttes aluseks kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava tulu majandusaastatel, mille kohta tehakse ümberarvutused vastavalt artikli 29 lõikele 1. 7. Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse lisamaks arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi teiste kontserni kuuluvate üksuste lisamaksust eraldi.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kõlblikud töötajad“ – kontserni kuuluva üksuse täis- või osalise tööajaga töötajad ja sõltumatud töövõtjad, kes osalevad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tavapärases tegevuses hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni juhtimise ja kontrolli all; b) „kõlblikud palgakulud“ – töötajate hüvitiste kulud, sealhulgas palgad ja muud kulud, mis annavad töötajale otsest ja eraldi isiklikku kasu, näiteks ravikindlustus- ja pensionimaksed, palga- ja tööhõivemaksud ning tööandja sotsiaalkindlustusmaksed; c) „kõlblik materiaalne vara“ – i) selles jurisdiktsioonis asuv materiaalne põhivara; ii) selles jurisdiktsioonis asuvad loodusvarad; iii) rentniku õigus kasutada selles jurisdiktsioonis asuvat materiaalset vara ning iv) valitsuse litsents või sarnane kokkulepe kinnisasja kasutamiseks või loodusvarade kasutamiseks, millega kaasneb märkimisväärne investeering materiaalsesse varasse. 2. Lisamaksu arvutamiseks vähendatakse tingimustele vastavat netotulu jurisdiktsiooni kohta summa võrra, mis võrdub jurisdiktsioonis asuva iga kontserni kuuluva üksuse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud palgakuludega seotud erandi ja käesoleva artikli lõikes 4 osutatud materiaalse varaga seotud erandi summaga, välja arvatud juhul, kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv aruande esitav üksus otsustab vastavalt artikli 45 lõikele 2 mitte kohaldada majandusaasta kohta tulu väljajätmist sisulistel põhjustel. 3. Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse palgakuludega seotud erand on 5 % üksuse kõlblikest palgakuludest kõlblike töötajate kohta, kes tegutsevad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni heaks selles jurisdiktsioonis, välja arvatud kõlblikud palgakulud, mis on a) kapitaliseeritud ja kaasatud kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse hulka; b) seostatavad tuluga, mis on artikli 17 alusel välistatud. 4. Jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse materiaalse varaga seotud erand on võrdne 5 % jurisdiktsioonis asuva kõlbliku materiaalse vara bilansilisest väärtusest, välja arvatud a) müügiks, rentimiseks või investeerimiseks hoitava kinnisvara, sealhulgas maa ja hoonete bilansilisest väärtusest; b) sellise materiaalse vara bilansilisest väärtusest, mida kasutatakse artikli 17 alusel välja jäetud tulu saamiseks. 5. Lõike 4 kohaldamisel on kõlbliku materiaalse vara bilansiline väärtus kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse keskmine majandusaasta alguses ja lõpus, nagu on kirjendatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamise eesmärgil ja millest on lahutatud akumuleeritud kulum, amortisatsioon ja vähenemine ning millele on liidetud palgakulude kapitaliseerimisega seotud mis tahes summa. 6. Lõigetes 3 ja 4 on püsivaks tegevuskohaks oleva kontserni kuuluva üksuse kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara need, mis on kajastatud selle eraldiseisvas finantsaruandluses vastavalt artikli 18 lõigetele 1 ja 2, tingimusel et kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad asuvad püsiva tegevuskohaga samas jurisdiktsioonis. Põhiüksuse kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade hulka ei arvata püsiva tegevuskoha kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara. Kui püsiva tegevuskoha tulu jäeti täielikult või osaliselt artikli 19 lõike 1 ja artikli 38 lõike 5 kohaselt välja, jäetakse käesoleva artikli alusel sellise püsiva tegevuskoha kõlblikud palgakulud ja kõlblik materiaalne vara samas ulatuses hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni arvutusest välja. 7. Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse makstavad kõlblike töötajate kõlblikud palgakulud ja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõlblik materiaalne vara, mida ei jaotata lõike 6 alusel, jaotatakse järgmistele üksustele: a) kontserni kuuluva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse omanikele proportsionaalselt neile artikli 19 lõike 4 kohaselt eraldatud summaga, tingimusel et kõlblikud töötajad ja kõlblik materiaalne vara asuvad kontserni kuuluvate omaniküksuste jurisdiktsioonis ning b) lõplikuks emaüksuseks olevale maksustamise mõttes läbipaistvale üksusele, proportsionaalselt vähendatuna tuluga, mis on välja jäetud maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastava tulu arvutamisel vastavalt artikli 38 lõigetele 1 ja 2, tingimusel et kõlblikud töötajad ja kõlblik materiaalne vara asuvad maksustamise mõttes läbipaistva üksuse jurisdiktsioonis. Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni sisulistel põhjustel väljajäetava tulu arvutustest jäetakse välja maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõik muud kõlblikud palgakulud ja kõlblikud materiaalsed varad. 8. Iga kontserni kuuluva riikkondsuseta üksuse sisulistel põhjustel väljajäetav tulu arvutatakse iga majandusaasta kohta kõigi kontserni kuuluvate üksuste sisulistel põhjustel väljajäetavast tulust eraldi. 9. Käesoleva artikli alusel arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu ei hõlma selles jurisdiktsioonis kontserni kuuluvate investeerimisettevõtete palgakuludega seotud erandit ega materiaalse varaga seotud erandit.

1. Kui artiklite 11 lõike 3, artikli 16 lõike 7, artikli 22 lõike 6, artikli 25 lõigete 1 ja 4 ning artikli 40 lõike 5 kohaselt toob hõlmatud maksude või tingimustele vastava tulu või kahjumi korrigeerimine kaasa hargmaiste ettevõtete kontserni eelmise majandusaasta tegeliku maksumäära ja lisamaksu ümberarvutamise, arvutatakse tegelik maksumäär ja lisamaks ümber vastavalt artiklites 26–28 sätestatud eeskirjadele. Mis tahes lisanduvat lisamaksu summat, mis tuleneb sellisest ümberarvutamisest, käsitatakse artikli 27 lõike 3 kohaldamisel täiendava lisamaksuna majandusaasta kohta, mille jooksul ümberarvutamine toimub. 2. Kui jurisdiktsioonis tuleb maksta täiendavat lisamaksu ja seal puudub tingimustele vastav netotulu majandusaasta koha, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellistele kontserni kuuluvatele üksustele artikli 27 lõigete 5 ja 6 kohaselt määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga. 3. Kui artikli 21 lõike 5 kohaselt tuleb maksta täiendavat lisamaksu, on iga jurisdiktsioonis asuva kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu summa, mis võrdub sellisele kontserni kuuluvale üksusele määratud lisamaksuga, jagatuna minimaalse maksumääraga. Lisamaks jaotatakse proportsionaalselt igale kontserni kuuluvale üksusele järgmise valemi alusel: Täiendav lisamaks määratakse üksnes kontserni kuuluvatele üksustele, mis kirjendavad korrigeeritud hõlmatud maksu summa, mis on väiksem kui null ja väiksem kui selliste kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum, korrutatuna minimaalse maksumääraga. 4. Kui kontserni kuuluvale üksusele eraldatakse täiendav lisamaks vastavalt käesolevale artiklile ja artikli 27 lõigetele 5 ja 6, käsitatakse sellist kontserni kuuluvat üksust II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksusena.

1. Erandina artiklitest 26–29 ja artiklist 31 on aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tasumisele kuuluv lisamaks majandusaasta kohta null, kui kõnealusel majandusaastal a) kõnealuses jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste keskmine tingimustele vastav äritulu on väiksem kui 10 000 000 eurot ning b) kõigi kontserni kuuluvate üksuste keskmine tingimustele vastav tulu või kahjum kõnealuses jurisdiktsioonis on kahjum või väiksem tulu kui 1 000 000 eurot. Otsus tehakse igal aastal artikli 45 lõike 2 alusel. 2. Lõikes 1 osutatud keskmiseks tingimustele vastavaks ärituluks või keskmiseks tingimustele vastavaks tuluks või kahjumiks on jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi keskmine kõnealuse majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta. Kui jurisdiktsioonis puuduvad esimese või teise eelneva majandusaasta või mõlema majandusaasta jooksul tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava kahjumiga kontserni kuuluvad üksused, jäetakse need majandusaastad selle jurisdiktsiooni keskmise tingimustele vastava äritulu või tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest välja. 3. Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav äritulu majandusaasta kohta on selles jurisdiktsioonis asuvate kõigi kontserni kuuluvate üksuste äritulude summa, mida on vähendatud või suurendatud III peatüki kohaselt tehtud mis tahes korrigeerimiste võrra. 4. Jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tingimustele vastav tulu või kahjum majandusaasta kohta on selle jurisdiktsiooni tingimustele vastav netotulu või -kahjum, mis on arvutatud artikli 26 lõike 2 alusel. 5. Lõigetes 1–4 sätestatud miinimumtulu välistamist ei kohaldata riikkondsuseta kontserni kuuluvate üksuste ja investeerimisettevõtete suhtes. Selliste üksuste äritulu ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse miinimumtulu välistamise arvutustest välja.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus“ – kontserni kuuluv üksus, milles lõpliku emaüksuse otsene või kaudne osalus on 30 % või vähem; b) „vähemusosalusega emaettevõtja“ – kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus, millel on otseselt või kaudselt kontrolliv osalus teises kontserni kuuluvas vähemusosalusega üksuses, välja arvatud juhul, kui esimesena nimetatud üksuses on kontrolliv osalus otseselt või kaudselt teisel kontserni kuuluval vähemusosalusega üksusel; c) „vähemusosalusega allkontsern“ – vähemusosalusega emaettevõtja ja selle vähemusosalusega tütarettevõtjad ning d) „vähemusosalusega tütarettevõtja“ – kontserni kuuluv vähemusosalusega üksus, mille kontrolliv osalus kuulub otseselt või kaudselt vähemusosalusega emaettevõtjale. 2. Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära ja lisamaksu arvutamist vastavalt III–VII peatükile kohaldatakse vähemusosalusega allkontserni liikmete suhtes nii, nagu oleks iga vähemusosalusega allkontsern eraldi hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern. Vähemusosalusega allkontserni liikmete korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust. 3. Vähemusosalusega allkontserni mittekuuluva vähemusosalusega üksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse majandusüksuse põhiselt kooskõlas III–VII peatükiga. Kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse korrigeeritud hõlmatud maksud ja tingimustele vastav tulu või kahjum jäetakse välja artikli 26 lõike 1 alusel arvutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni tegeliku maksumäära jäägist ja artikli 26 lõike 2 alusel arvutatud tingimustele vastavast netotulust. Käesolevat lõiget ei kohaldata kontserni kuuluva vähemusosalusega üksuse suhtes, mis on investeerimisettevõte.

Erandina artiklitest 26–31 tagavad liikmesriigid, et aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel loetakse, et jurisdiktsioonis kontserni tasumisele kuuluv lisamaks majandusaasta kohta on null, kui selles jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste tegelik maksumäär vastab safe harbour-põhimõtteid käsitleva tingimustele vastava rahvusvahelise kokkuleppe tingimustele. Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „safe harbour-põhimõtteid käsitlev tingimustele vastav rahvusvaheline kokkulepe“ rahvusvahelisi norme ja tingimusi, millega kõik liikmesriigid on nõustunud ja millega antakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele võimalus otsustada, kas nad kasutavad jurisdiktsioonis ühte või mitut safe harbour-põhimõtet.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „ühinemine“ – kokkulepe, mille puhul i) kõik või sisuliselt kõik kahte või enamasse eraldi kontserni kuuluvad üksused tuuakse ühise kontrolli alla nii, et need moodustavad ühendatud kontserni üksused, või ii) majandusüksus, mis ei ole ühegi kontserni liige, viiakse teise üksuse või kontserniga ühise kontrolli alla sellisel viisil, et need moodustavad ühendatud kontserni üksused; b) „jagunemine“ – mis tahes kokkulepe, mille puhul ühte kontserni kuuluvad üksused jaotatakse kahte või enamasse erinevasse kontserni, mida ei konsolideeri enam sama lõplik emaüksus. 2. Kui kaks või enam kontserni ühinevad üheks kontserniks kontrollitavale aastale vahetult eelneva mis tahes nelja järjestikuse majandusaasta jooksul, loetakse artiklis 2 osutatud hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis mis tahes ühinemiseelsel aastal saavutatuks, kui igas selle majandusaasta konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem. 3. Kui majandusüksus, mis ei ole kontserni (edaspidi „sihtüksus“) liige, ühineb koontrollitava majandusaasta jooksul üksuse või kontserniga (edaspidi „omandav üksus“) ning sihtüksusel ega omandaval üksusel ei ole konsolideeritud finantsaruandeid ühelgi kontrollitavale aastale vahetult eelnevast neljast järjestikusest majandusaastast, loetakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud tulukünnis kõnealuse aasta kohta saavutatuks, kui igas selle majandusaasta finantsaruandes või konsolideeritud finantsaruandes kajastatud äritulude summa on 750 000 000 eurot või rohkem. 4. Kui käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluv üks hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern jaguneb kaheks või enamaks kontserniks (edaspidi „jagunenud kontsernid“), loetakse konsolideeritud tulukünnis saavutatuks jagunenud kontserni puhul, kui a) esimese kontrollitava majandusaasta puhul, mis lõpeb pärast jagunemist, on jagunenud kontserni aastatulu kõnealusel majandusaastal 750 000 000 eurot või rohkem; b) teise kuni neljanda kontrollitava majandusaasta puhul, mis lõpeb pärast jagunemist, on jagunenud kontserni aastatulu vähemalt kahel kõnealusel majandusaastal 750 000 000 eurot või rohkem.

1. Kui majandusüksus (edaspidi „sihtüksus“) saab hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvaks üksuseks või lakkab olemast sellisesse kontserni kuuluv üksus sihtüksuses otsese või kaudse osaluse üleandmise tõttu või kui sihtüksusest saab uue kontserni lõplik emaüksus majandusaasta jooksul (edaspidi „omandamisaasta“), käsitatakse sihtüksust käesoleva direktiivi kohaldamisel hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmena, tingimusel et osa tema varadest, kohustustest, tuludest, kuludest ja rahavoogudest kajastatakse omandamisaastal ridade kaupa lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandes. Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks arvutatakse lõigete 2–8 alusel. 2. Omandamisaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern käesoleva direktiivi kohaldamisel arvesse üksnes finantsraamatupidamise netotulu või -kahjumit ja sihtüksuse korrigeeritud hõlmatud makse, mis on lisatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruandesse. 3. Omandamisaastal ja igal järgneval majandusaastal põhinevad sihtüksuse tingimustele vastav tulu või kahjum ja korrigeeritud hõlmatud maksud tema varade ja kohustuste varasemal bilansilisel väärtusel. 4. Omandamisaastal võetakse vastavalt artikli 28 lõikele 3 sihtüksuse kõlblike palgakulude arvutamisel arvesse ainult kulusid, mis on kajastatud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes. 5. Sihtüksuse kõlbliku materiaalse vara bilansilise väärtuse arvutamist vastavalt artikli 28 lõikele 4 korrigeeritakse vajaduse korral proportsionaalselt ajavahemikuga, mil sihtüksus kuulus omandamisaastal hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni. 6. Omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern võtab sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu vara (välja arvatud artiklis 23 osutatud tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara) ja edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kantakse üle hargmaiste ettevõtete kontsernide või suurte riigisiseste kontsernide vahel, arvesse samal viisil ja samas ulatuses nagu siis, kui omandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern oleks kontrollinud sihtüksust selliste varade ja kohustuste tekkimise ajal. 7. Sihtüksuse edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mida on varem arvesse võetud selle edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusummas, käsitatakse artikli 22 lõike 7 kohaldamisel nii, nagu need oleks tühistanud võõrandav hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern ja nagu need oleks saadud omandava hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni omandamisaastal, välja arvatud juhul, kui artikli 22 lõike 7 kohaselt hõlmatud maksude mis tahes edasine vähendamine avaldab mõju aastal, mil see summa tagasi arvestatakse. 8. Kui sihtüksus on omandamisaasta vältel emaettevõtja ja kuulub kahte või enamasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, kohaldab ta eraldi tulu arvessevõtmise reeglit madalalt maksustatud üksuste lisamaksu jaotatavate osade suhtes, mis määratakse kindlaks iga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta. 9. Erandina lõigetest 1–8 käsitatakse sihtüksuses kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisena, kui sihtüksuse asukohajurisdiktsioon või läbipaistva majandusüksuse puhul varade asukohajurisdiktsioon käsitab kõnealuse kontrolliva osaluse omandamist või võõrandamist samal või sarnasel viisil varade ja kohustuste omandamise või võõrandamisega ning kehtestab müüjale hõlmatud maksu, mis põhineb maksubaasi ja kontrolliva osaluse eest makstud tasu või varade ja kohustuste õiglase väärtuse erinevusel.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „ümberkorraldamine“ – varade ja kohustuste ümberkujundamine või üleandmine, näiteks ühinemine, jagunemine, likvideerimine või muu sarnane tehing, mille puhul: i) tasu üleandmise eest on tervikuna või olulises osas omakapitali osalus, mille on emiteerinud kontserni kuuluv omandav üksus või omandava üksusega seotud isik, või likvideerimise korral sihtüksuse omakapitali osalus või, kui tasu puudub, siis ei ole omakapitali osalus majanduslikult oluline; ii) võõrandava kontserni kuuluva üksuse kasum või kahjum nendelt varadelt ei kuulu täielikult ega osaliselt maksustamisele ning iii) selle jurisdiktsiooni maksualastes õigusaktides, kus omandav kontserni kuuluv üksus asub, nõutakse, et omandav kontserni kuuluv üksus arvutaks maksustatava tulu pärast võõrandamist või omandamist, kasutades võõrandava kontserni kuuluva üksuse maksubaasi varades, mida on korrigeeritud võõrandamisest või omandamisest tuleneva tingimustele mittevastava kasumi või kahjumiga. b) „tingimustele mittevastav kasum või kahjum“ – väiksem järgnevast: võõrandava kontserni kuuluva üksuse kasum või kahjum, mis on saadud seoses maksustamisele kuuluva reorganiseerimisega võõrandava kontserni kuuluva üksuse asukohas, või kasum või kahjum, mis on saadud seoses reorganiseerimisega. 2. Vara ja kohustusi võõrandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „võõrandav kontserni kuuluv üksus“) võtab sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi arvesse oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel. Vara ja kohustusi omandav kontserni kuuluv üksus (edaspidi „omandav kontserni kuuluv üksus“) määrab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks omandatud vara ja kohustuste bilansilise väärtuse alusel, mis on kindlaks määratud lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannete koostamisel kasutatud raamatupidamisstandardi kohaselt. 3. Kui vara ja kohustuste võõrandamine või omandamine toimub ümberkorraldamise käigus, siis erandina lõikest 2 a) jätab võõrandav kontserni kuuluv üksus sellisest võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest välja ning b) omandav kontserni kuuluv üksus määrab oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks võõrandamisel omandatud võõrandava kontserni kuuluva üksuse vara ja kohustuste bilansilise väärtuse alusel. 4. Kui varade ja kohustuste võõrandamine toimub ümberkorraldamise käigus, mille tulemusena tekib võõrandavale kontserni kuuluvale üksusele tingimustele mittevastav kasum või kahjum, siis erandina lõigetest 2 ja 3 a) kajastab võõrandav kontserni kuuluv üksus võõrandamisest tuleneva kasumi või kahjumi oma tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel tingimustele mittevastava kasumi või kahjumi ulatuses ning b) määrab omandav kontserni kuuluv üksus oma tingimustele vastava tulu või kahjumi kindlaks pärast omandamist, kasutades võõrandava kontserni kuuluva üksuse omandatud varade ja kohususte bilansilist väärtust võõrandamisel, mida on korrigeeritud kooskõlas omandava kontserni kuuluva üksuse kohalike maksueeskirjadega, et võtta arvesse tingimustele mittevastavat kasumit või kahjumit. 5. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel, kui kontserni kuuluv üksus on kohustatud korrigeerima või kui tal on lubatud korrigeerida oma varade ja kohustuste baasi vastavalt õiglasele väärtusele maksustamise eesmärgil oma asukohajurisdiktsioonis, võib see üksus a) võtta tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel arvesse iga tema vara ja kohustusega seotud kasumi või kahjumi summat, mis i) võrdub vahega järgmiste väärtuste vahel: vara või kohustuse bilansiline väärtus finantsaruandluse eesmärgil vahetult enne maksu korrigeerimise põhjustanud sündmuse (edaspidi „vallandav sündmus“) kuupäeva ja vara või kohustuse õiglane väärtus vahetult pärast vallandavat sündmust ning ii) väheneb (või suureneb) vallandava sündmusega seoses tekkinud tingimustele mittevastava kasumi või kahjumi võrra, kui see on olemas; b) kasutada vara või kohustuse õiglast väärtust finantsaruandluse eesmärgil vahetult pärast vallandavat sündmust, et arvutada tingimustele vastav tulu või kahjum majandusaastatel, mis lõppevad pärast vallandavat sündmust; ning c) lisada punktis a kindlaks määratud summade kogusumma kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastavale tulule või kahjumile ühel järgmistest viisidest: i) summade kogusumma lisatakse majandusaastal, mil vallandav sündmus aset leiab, või ii) summa, mis võrdub viiega jagatud summade kogusummaga, lisatakse sellel majandusaastal, mil vallandav sündmus aset leiab, ja igal vahetult järgneval majandusaastal, välja arvatud juhul, kui kontserni kuuluv üksus lahkub hargmaiste ettevõtete kontsernist või suurest riigisisesest kontsernist sellesse perioodi jääval majandusaastal, millisel juhul lisatakse ülejäänud summa täielikult kõnealusel majandusaastal.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „ühisettevõte“ üksus, mille majandustulemusi kajastatakse kapitaliosaluse meetodil lõpliku emaüksuse konsolideeritud finantsaruannetes, tingimusel et lõplikul emaüksusel on otseselt või kaudselt vähemalt 50 % osalusest. Ühisettevõte ei hõlma järgmist: i) hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mis peab kohaldama tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit; ii) artikli 2 lõikes 3 määratletud väljajäetud üksus; iii) üksus, mis on hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni omandis otseselt artikli 2 lõikes 3 osutatud väljajäetud üksuse kaudu ja mis vastab ühele järgmistest tingimustest: — see tegutseb eranditult või peaaegu eranditult varade hoidmiseks või rahaliste vahendite investeerimiseks oma investorite kasuks; — see tegeleb väljajäetud üksuse kõrvaltegevustega või — sisuliselt kogu tema tulu jäetakse artikli 16 lõike 2 punktide b ja c kohaselt tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisel välja; iv) üksus, mis kuulub sellisele hargmaiste ettevõtete kontsernile või suurele riigisisesele kontsernile, mis koosneb eranditult väljajäetud üksustest, või v) ühisettevõtte seotud üksus. b) „ühisettevõtte seotud üksus“ tähendab järgmist: i) majandusüksus, mille varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood konsolideeritakse ühisettevõtte poolt vastavalt tunnustatud raamatupidamisstandardile, või oleks konsolideeritud, kui ühisettevõttelt oleks nõutud selliste varade, kohustuste, tulude, kulude ja rahavoogude konsolideerimist tunnustatud raamatupidamisstandardi kohaselt, või ii) püsiv tegevuskoht, mille põhiüksus on ühisettevõte või punktis 1 osutatud ettevõte. Sellistel juhtudel käsitatakse püsivat tegevuskohta eraldi ühisettevõtte seotud üksusena. 2. Emaettevõtja, kellel on otsene või kaudne osalus ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses, kohaldab tulu arvessevõtmise reeglit oma jaotatava osa suhtes ühisettevõttes või ühisettevõtte seotud üksuses iga liikme lisamaksust vastavalt artiklitele 5–10. 3. Ühisettevõte ja selle seotud üksuste (edaspidi koos „ühisettevõtte kontsern“) lisamaks arvutatakse vastavalt III–VII peatükile nii, nagu nad oleksid eraldi hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused ja ühisettevõte oleks selle kontserni emaüksus. 4. Ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluvat lisamaksu vähendatakse lõike 2 kohaselt iga emaettevõtja jaotatava osa võrra ühisettevõtte kontserni iga liikme lisamaksust, mida tuleb tasuda lõike 3 kohaselt. Kõik ülejäänud lisamaksusummad liidetakse alamaksustatud maksete reegli lisamaksu kogusummale vastavalt artikli 14 lõikele 2. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab „ühisettevõtte kontserni tasumisele kuuluv lisamaks“ emaettevõtja jaotatavat osa ühisettevõtte kontserni lisamaksust.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern“ – kaks või enam kontserni, mille puhul nende lõplikud emaüksused sõlmivad paarisstruktuuri või kaasnoteeritud tehingu lepingu, mis hõlmab vähemalt ühte ühendatud kontserni muude üksuste suhtes teises jurisdiktsioonis asuvat ühendatud kontserni üksust või püsivat tegevuskohta; b) „paarisstruktuur“ – kahe või enama eri kontserni kuuluva lõpliku emaüksuse vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel i) 50 % või rohkem osalusest eri kontsernide lõplikes emaüksustes, kui need on börsil noteeritud, on noteeritud ühtse hinnaga ning on omandiõiguse vormi, üleandmise piirangute või muude tingimuste tõttu omavahel ühendatud ja neid ei saa eraldi üle anda ega nendega eraldi tehinguid teha, ning ii) üks lõplik emaüksus koostab konsolideeritud finantsaruanded, milles kõigi asjaomaste kontsernide üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatakse nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega, ning millele tuleb õiguskorra kohaselt teha välisaudit; c) „kaasnoteeritud tehing“ – kahe või enama eri kontserni kuuluva lõpliku emaüksuse vahel sõlmitud kokkulepe, mille alusel i) lõplikud emaüksused lepivad kokku, et nad ühendavad oma ärid üksnes lepingu alusel; ii) vastavalt lepingulistele kokkulepetele teevad lõplikud emaüksused seoses dividendide ja likvideerimisega oma osanikele väljamakseid kindla koefitsiendi alusel; iii) lõplike emaüksuste tegevust juhitakse lepinguliste kokkulepete alusel ühe majandusüksusena, säilitades samas nende eraldiseisvad juriidilised isikud; iv) lepingu moodustavate lõplike emaüksuste osalused on eri kapitaliturgudel noteeritud ja nendega kaubeldakse või need kantakse üle sõltumatult ning v) lõplikud emaüksused koostavad konsolideeritud finantsaruanded, milles kõigi kontsernidesse kuuluvate üksuste varad, kohustused, tulud, kulud ja rahavood esitatakse nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega, ning millele tuleb õiguskorra kohaselt teha välisaudit. 2. Kui üksused ja kahte või enamasse kontserni kuuluvad üksused kuuluvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, käsitatakse neid üksusi ja iga kontserni üksusi mitme emaettevõtjaga ühe hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmetena. Artikli 2 lõikes 3 osutatud üksust, mis ei ole väljajäetud üksus, käsitatakse kontserni kuuluva üksusena, kui seda konsolideerib ridade kaupa mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern või kui kontrolliv osalus selles üksuses kuulub mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni üksustele. 3. Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni konsolideeritud finantsaruanded on ühendatud konsolideeritud finantsaruanded, millele on osutatud lõikes 1 esitatud paarisstruktuuri või kaasnoteeritud tehingu määratlustes ja mis on koostatud tunnustatud raamatupidamisstandardi kohaselt, mida käsitatakse lõpliku emaüksuse raamatupidamisstandardina. 4. Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni moodustavate eraldiseisvate kontsernide lõplikud emaüksused on mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused. Käesoleva direktiivi kohaldamisel mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni suhtes kasutatakse kõiki viiteid lõplikule emaüksusele vastavalt vajadusele nii, nagu oleks tegemist viidetega mitmele lõplikule emaüksusele. 5. Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni emaettevõtjad, sealhulgas iga lõplik emaüksus, kohaldavad artiklite 5–10 kohast tulu arvessevõtmise reeglit seoses oma jaotatava osaga kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste lisamaksust. 6. Liikmesriigis asuvad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused kohaldavad alamaksustatud maksete reeglit kooskõlas artiklitega 12, 13 ja 14, võttes arvesse iga mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni liikmeks oleva madalalt maksustatud üksuse lisamaksu. 7. Mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplikud emaüksused on kohustatud esitama lisamaksu deklaratsiooni vastavalt artiklile 44, välja arvatud juhul, kui nad määravad artikli 44 lõike 3 punkti b tähenduses ühe määratud aruande esitava üksuse. See deklaratsioon sisaldab teavet iga kontserni kohta, mis moodustavad mitme emaettevõtjaga hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni.

1. Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule (edaspidi „osaluse omanik“), tingimusel et a) osaluse omanik maksab maksustamisperioodil, mis lõpeb 12 kuu jooksul pärast selle majandusaasta lõppu, selliselt tulult maksu nominaalmääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, või b) võib põhjendatult eeldada, et lõpliku emaüksuse korrigeeritud hõlmatud maksude ja nende maksude kogusumma, mida osaluse omanik maksab selliselt tulult 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, on võrdne summaga, mis on võrdne kõnealuse tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, või ületab seda. 2. Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat tulu vähendatakse samuti majandusaasta kohta tingimustele vastava tulu summa võrra, mis määratakse maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule, tingimusel et osaluse omanik on a) füüsiline isik, kes on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis ja kellele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varadest, või b) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond, mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis, ning millele kuulub osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varast. 3. Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse tingimustele vastavat kahjumit vähendatakse majandusaasta kohta tingimustele vastava kahjumi summa võrra, mis on omistatav maksustamise mõttes läbipaistva üksuse osaluse omanikule. Esimest lõiku ei kohaldata ulatuses, milles osaluse omanikul ei ole lubatud kasutada sellist kahjumit oma maksustatava tulu arvutamiseks. 4. Lõplikuks emaüksuseks oleva maksustamise mõttes läbipaistva üksuse hõlmatud makse vähendatakse samuti proportsionaalselt tingimustele vastava tulu summaga, mida on vähendatud vastavalt lõigetele 1 ja 2. 5. Lõikeid 1– 4 kohaldatakse püsiva tegevuskoha suhtes, mille kaudu lõplikuks emaüksuseks olev maksustamise mõttes läbipaistev üksus tegeleb täielikult või osaliselt oma äritegevusega või mille kaudu toimub täielikult või osaliselt läbipaistva majandusüksuse äritegevus, tingimusel et osalus selles läbipaistvas majandusüksuses kuulub lõplikule emaüksusele otseselt või läbipaistvate majandusüksuste ahela kaudu.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „mahaarvatavate dividendide kord“ – maksusüsteem, millega kohaldatakse majandusüksuse omanike tulu suhtes ühtset maksustamistaset, lahutades või jättes üksuse tulust välja omanikele jaotatud kasumi või vabastades ühistu maksustamisest; b) „mahaarvatav dividend“ – kontserni kuuluva üksuse puhul, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, i) kasumieraldis kontserni kuuluvas üksuses osaluse omanikule, mis arvatakse maha kontserni kuuluva üksuse maksustatavast tulust vastavalt üksuse asukohajurisdiktsiooni seadustele, või ii) ühistu liikmele makstav soosingdividend ning c) „ühistu“ – majandusüksus, mis ühiselt turustab või omandab kaupu või teenuseid oma liikmete nimel ning mille suhtes kohaldatakse selle asukohajurisdiktsioonis maksusüsteemi, millega tagatakse maksustamise neutraalsus seoses kaupade või teenustega, mida tema liikmed müüvad või omandavad ühistu kaudu. 2. Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et a) dividendi saaja maksab maksustamisperioodil, mis lõpeb 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, dividendilt maksu nominaalmääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda, või b) võib põhjendatult eeldada, et korrigeeritud hõlmatud maksude ja nende lõpliku emaüksuse maksude kogusumma, mida saaja maksab selliselt dividendilt, on võrdne kõnealuse tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, või ületab seda. 3. Hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni lõplik emaüksus, mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, vähendab tingimustele vastavat tulu majandusaasta kohta kuni nullini summa võrra, mille ta jaotab mahaarvatava dividendina 12 kuu jooksul pärast majandusaasta lõppu, tingimusel et saaja on a) füüsiline isik ja saadud dividend on tarneühistu soosingdividend; b) füüsiline isik, kes on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis ja kellel on osalus, mis annab õiguse kuni 5 %-le lõpliku emaüksuse kasumist ja varadest, või c) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, mittetulundusühendus või pensionifond, mis ei ole pensioniteenuste üksus ja mis on maksuresident lõpliku emaüksuse asukohajurisdiktsioonis. 4. Lõpliku emaüksuse hõlmatud makse, välja arvatud maksud, mille puhul dividendide mahaarvamine oli lubatud, vähendatakse proportsionaalselt lõigete 2 ja 3 kohaselt vähendatud tingimustele vastava tulu summaga. 5. Kui lõplikul emaüksusel on otseselt või ühe või kontserni kuuluvate üksuse ahela kaudu osalus teises kontserni kuuluvas üksuses, kohaldatakse iga kontserni kuuluva teise üksuse suhtes, mis asub lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis ja mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda, lõikeid 2, 3 ja 4 ulatuses, milles lõplik emaüksus jaotab selle üksuse tingimustele vastava tulu edasi saajatele, kes vastavad lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. 6. Lõike 2 kohaldamisel käsitatakse tarneühistu jaotatud soosingdividende saajale maksustatavana, kui selline dividend vähendab mahaarvatavaid kulutusi või kulusid saaja maksustatava tulu või kahjumi arvutamisel.

1. Aruande esitav kontserni kuuluv üksus võib otsustada, et tema või teise kontserni kuuluva üksuse puhul, mille suhtes kohaldatakse kõlblikku kasumijaotamismaksu süsteemi, lisatakse lõike 2 kohaselt arvestusliku kasumijaotamismaksuna kindlaksmääratud summa asjaomase üksuse majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude hulka. Otsus tehakse kord aastas vastavalt artikli 45 lõikele 2 ja seda kohaldatakse kõigi jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste suhtes. 2. Arvestusliku kasumijaotamismaksu summa on üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on väiksem: a) korrigeeritud hõlmatud maksude summa, mis on vajalik artikli 27 lõike 2 kohaselt arvutatud tegeliku maksumäära suurendamiseks minimaalse maksumäärani jurisdiktsioonis majandusaasta kohta, või b) maksusumma, mis oleks kuulunud tasumisele, kui jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused oleksid sellise majandusaasta jooksul jaotanud kogu oma tulu, mille suhtes kohaldatakse kõlblikku kasumijaotamismaksu süsteemi. 3. Kui otsus tehakse lõike 1 alusel, tuleb iga majandusaasta kohta, mil selline otsus kehtib, koostada arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestus. Jurisdiktsioonis tasutud vastavalt lõikele 2 kindlaks määratud arvestusliku kasumijaotamismaksu summa lisatakse selle majandusaasta arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestusele, mil see koostati. Iga järgneva majandusaasta lõpus vähendatakse eelnevate majandusaastate kohta koostatud arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki kronoloogilises järjestuses kuni nullini maksude võrra, mida kontserni kuuluvad üksused on majandusaasta jooksul maksnud seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga. Arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast teise lõigu kohaldamist, vähendatakse kuni nullini summa võrra, mis võrdub tingimustele vastava netokahjumiga jurisdiktsiooni kohta, korrutatuna minimaalse maksumääraga. 4. Tingimustele vastava netokahjumi jääksumma korrutatuna minimaalse maksumääraga, mis jääb jurisdiktsioonile järele pärast lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamist, kantakse üle järgmistesse majandusaastatesse ja selle võrra vähendatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki, mis jääb järele pärast lõike 3 kohaldamist. 5. Sellise arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki (kui see on olemas) tagasiarvestuse tegemisele järgneva neljanda majandusaasta viimase päeva seisuga, mil tagasiarvestus tehti, käsitatakse sellise majandusaasta jaoks eelnevalt kindlaks määratud korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena. Sihtüksuse tegelik maksumäär ja lisamaks tuleb vastavalt ümber arvutada artikli 29 lõike 1 alusel. 6. Makse, mida tasutakse majandusaasta jooksul seoses tegelike eraldistega või kasumieraldistena käsitletava kasumiosaga, ei arvata korrigeeritud hõlmatud maksude hulka ulatuses, milles need vähendavad arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestust kooskõlas lõigetega 3 ja 4. 7. Kui kontserni kuuluv üksus, mille suhtes kohaldatakse lõike 1 kohast otsust, lahkub hargmaiste ettevõtete kontsernist või suurest riigisisesest kontsernist või sisuliselt kõik selle varad antakse üle isikule, kes ei ole samas jurisdiktsioonis asuvasse samasse hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, käsitatakse arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääki eelmiste majandusaastate kohta, mil selline tagasiarvestus tehti, iga sellise majandusaasta korrigeeritud hõlmatud maksude vähendusena vastavalt artikli 29 lõikele 1. Mis tahes täiendav tasumisele kuuluv lisamaksusumma korrutatakse järgmise suhtarvuga, eesmärgiga määrata kindlaks täiendav lisamaks, mis kuulub jurisdiktsioonis tasumisele: kus a) kontserni kuuluva üksuse tingimustele vastav tulu määratakse kindlaks vastavalt III peatükile iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsiooni kohta eksisteerib arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääk, ning b) jurisdiktsiooni tingimustele vastav netotulu määratakse kindlaks vastavalt artikli 26 lõikele 2 iga majandusaasta kohta, mil jurisdiktsiooni kohta eksisteerib arvestusliku kasumijaotamismaksu tagasiarvestuse jääk.

1. Kui hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus on investeerimisettevõte, mis ei ole läbipaistev majandusüksus ega ole teinud artiklite 42 ja 43 kohast otsust, arvutatakse sellise investeerimisettevõtte tegelik maksumäär eraldi tema asukohajurisdiktsiooni tegelikust maksumäärast. 2. Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte tegelik maksumäär võrdub tema korrigeeritud hõlmatud maksudega, jagatuna summaga, mis võrdub hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis. Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende korrigeeritud hõlmatud maksud ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis. 3. Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud, millele on osutatud lõikes 1, on korrigeeritud hõlmatud maksud, mis on omistatavad hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatavale osale investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, ja investeerimisettevõttele artikli 24 kohaselt jaotatud hõlmatud maksud. Investeerimisettevõtte korrigeeritud hõlmatud maksud ei sisalda investeerimisettevõtte kogunenud hõlmatud makse, mis on omistatavad tulule, mis ei ole osa investeerimisettevõtte tulust, mis jaotatakse hargmaiste ettevõtete kontsernile või suurele riigisisesele kontsernile. 4. Lõikes 1 osutatud investeerimisettevõtte lisamaks on summa, mis võrdub investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimääraga, korrutatuna summaga, mis on võrdne vahega järgmiste summade vahel: hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus ja investeerimisettevõtte kohta arvutatud sisulistel põhjustel väljajäetav tulu. Investeerimisettevõtte lisamaksu protsendimäär on positiivne summa, mis võrdub sellise investeerimisettevõtte minimaalse maksumäära ja tegeliku maksumäära vahega. Kui jurisdiktsioonis asub rohkem kui üks investeerimisettevõte, arvutatakse nende tegelik maksumäär, ühendades nende sisulistel põhjustel väljajäetava tulu summad ja hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa nende tingimustele vastavas tulus või kahjumis. Investeerimisettevõtte sisulistel põhjustel väljajäetav tulu määratakse kindlaks artikli 28 lõigete 1–7 kohaselt. Sellise investeerimisettevõtte puhul arvesse võetud kõlblike töötajate kõlblikke palgakulusid ja kõlblikku materiaalset vara vähendatakse proportsionaalselt hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatava osaga investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus, jagatuna sellise investeerimisettevõtte tingimustele vastava kogutuluga. 5. Käesoleva artikli kohaldamisel määratakse hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni jaotatav osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas tulus või kahjumis kindlaks artikli 9 kohaselt, võttes arvesse üksnes osalusi, mille suhtes ei kohaldata artikli 42 või 43 kohast otsust.

1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „kindlustusinvesteeringute ettevõte“ majandusüksust, mis vastaks artikli 3 punktis 31 sätestatud investeerimisfondi või artikli 3 punktis 32 sätestatud kinnisvarainvesteeringute vahendi määratlusele, kui ta ei oleks asutatud seoses kindlustus- või annuiteedilepingust tulenevate kohustustega ega kuuluks täielikult üksusele, mille suhtes kohaldatakse selle jurisdiktsiooni õigusnorme, kus ta kindlustusseltsina asub. 2. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib kontserni kuuluvat üksust, mis on investeerimisettevõte või kindlustusinvesteeringute ettevõte käsitada läbipaistva majandusüksusena, kui kontserni kuuluvat omaniküksust maksustatakse tema asukohajurisdiktsioonis õiglase turuväärtuse või sarnase korra alusel, mis põhineb selles üksuses olevate osaluste õiglase väärtuse iga-aastastel muutustel ja kontserni kuuluva omaniküksuse suhtes kohaldatav maksumäär selliselt tulult on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda. 3. Kontserni kuuluvat üksust, millel on kaudne osalus investeerimisettevõttes või osalus kindlustusinvesteeringute ettevõttes teise investeerimisettevõtte või kindlustusinvesteeringute ettevõtte kaudu, käsitatakse maksustamisele kuuluvana õiglase turuväärtuse või muu sarnase korra alusel seoses tema kaudse osalusega esimesena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes, kui tema suhtes kohaldatakse õiglast turuväärtust või sarnast korda seoses tema otsese osalusega teisena nimetatud üksuses või kindlustusinvesteeringute ettevõttes. 4. Käesoleva artikli lõike 2 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1. Kui otsus tühistatakse, määratakse investeerimisettevõttele või kindlustusinvesteeringute ettevõttele kuuluva vara või kohustuse võõrandamisest tulenev kasum või kahjum kindlaks vara või kohustuse õiglase turuväärtuse alusel, mis kehtis tühistamise aasta esimesel päeval.

1. Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse otsusel võib investeerimisettevõtte kontserni kuuluv omaniküksus kohaldada oma osaluse suhtes investeerimisettevõttes maksustatava kasumi jaotamise meetodit, tingimusel et kontserni kuuluv omaniküksus ei ole investeerimisettevõte ja põhjendatult võib eeldada, et tema investeerimisettevõttelt saadavad eraldised maksustatakse maksumääraga, mis on võrdne minimaalse maksumääraga või ületab seda. 2. Maksustatava kasumi jaotamise meetodi puhul arvatakse investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu eraldised ja kasumieraldistena käsitletav kasumiosa eraldise saanud omaniküksuse tingimustele vastava tulu hulka, tingimusel et see ei ole investeerimisettevõte. Investeerimisettevõtte hõlmatud maksude summa, mille võib lülitada kontserni kuuluva omaniküksuse investeerimisettevõttelt saadud eraldistest tuleneva maksukohustuse hulka, lisatakse eraldise saanud kontserni kuuluva omaniküksuse tingimustele vastava tulu ja korrigeeritud hõlmatud maksude hulka. Lõikes 3 osutatud kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus, mis on tekkinud majandusaastale eelneva kolmanda aasta (edaspidi „kontrollitav aasta“) jooksul, käsitatakse selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta. Investeerimisettevõtte tingimustele vastav majandusaasta tulu või kahjum ja sellisele tulule majandusaastal omistatavad korrigeeritud hõlmatud maksud jäetakse tegeliku maksumäära arvutamisel välja vastavalt V peatükile ja artikli 41 lõigetele 1–4, välja arvatud käesoleva lõike teises lõigus osutatud hõlmatud maksude summa. 3. Investeerimisettevõtte tingimustele vastav jaotamata netotulu kontrollitava aasta kohta on selle investeerimisettevõtte tingimustele vastava tulu summa kontrollitaval aastal, vähendatuna kuni nullini a) investeerimisettevõtte hõlmatud maksude võrra; b) eraldiste ja kasumieraldistena käsitletava kasumiosa võrra aktsionäridele, kes ei ole investeerimisettevõtted, ajavahemikul majandusaastale eelneva kolmanda aasta esimesest päevast kuni selle aruantava majandusaasta viimase päevani, mil osalust hoiti (edaspidi „kontrollimisperiood“); c) kontrollimisperioodi jooksul tekkinud tingimustele vastavate kahjumite võrra ning d) tingimustele vastava kahjumi jääk, millega ei ole veel vähendatud selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmise kontrollitava aasta kohta nimelt investeerimiskahjumi edasikandmine. Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata eraldiste või kasumieraldistena käsitletava kasumiosa võrra, millega juba vähendati selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti b kohaldamisel. Investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu ei vähendata sellise tingimustele vastava kahjumite summa võrra, millega on juba vähendatud selle investeerimisettevõtte tingimustele vastavat jaotamata netotulu eelmisel kontrollitaval aastal esimese lõigu punkti c kohaldamisel. 4. Käesoleva artikli kohaldamisel tekib kasumieraldisena käsitletav kasumiosa siis, kui otsene või kaudne osalus investeerimisettevõttes antakse üle üksusele, mis ei kuulu hargmaiste ettevõtete kontserni ega suurde riigisisesesse kontserni, ja mis on võrdne sellise osalusega seotud tingimustele vastava jaotamata netotulu osaga sellise üleandmise kuupäeval, mis määratakse kindlaks, võtmata arvesse kasumieraldisena käsitletavat kasumiosa. 5. Käesoleva artikli lõike 1 kohane otsus tehakse vastavalt artikli 45 lõikele 1. Kui otsus tühistatakse, käsitatakse kontserni kuuluva omaniküksuse osa investeerimisettevõtte tingimustele vastavas jaotamata netotulus kontrollitava aasta kohta tühistamisele eelnenud majandusaasta lõpus investeerimisettevõtte tingimustele vastava tuluna majandusaastal. Summat, mis võrdub sellise tingimustele vastava tuluga, korrutatuna minimaalse maksumääraga, käsitatakse II peatüki kohaldamisel kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse lisamaksuna majandusaasta kohta.

1. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid: a) „määratud kohalik üksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluv üksus, mis asub liikmesriigis ja mille on samas liikmesriigis asuvad hargmaiste ettevõtete kontserni või suurde riigisisesesse kontserni kuuluvad üksused määranud esitama nende nimel lisamaksu deklaratsiooni või käesoleva artikli kohased teatised; b) „tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe“ – kahe või enama pädeva asutuse vaheline kahe- või mitmepoolne leping või kokkulepe, millega nähakse ette iga-aastaste lisamaksu deklaratsioonide vahetamine. 2. Liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus esitab lisamaksu deklaratsiooni oma maksuhaldurile vastavalt lõikele 5. Deklaratsiooni võib esitada määratud kohalik üksus kontserni kuuluva üksuse nimel. 3. Erandina lõikest 2 ei ole kontserni kuuluval üksusel lisamaksu deklaratsiooni esitamise kohustust oma maksuhaldurile, kui sellise deklaratsiooni on esitanud vastavalt lõikes 5 sätestatud nõuetele a) lõplik emaüksus, mis asub jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus kõnealune kontserni kuuluv üksus asub, või b) määratud aruande esitav üksus, mis asub jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus kõnealune kontserni kuuluv üksus asub. 4. Lõike 3 kohaldamisel teatab liikmesriigis asuv kontserni kuuluv üksus või tema nimel määratud kohalik üksus oma maksuhaldurile lisamaksu deklaratsiooni esitava üksuse andmed ja tema asukohajurisdiktsiooni. 5. Lisamaksu deklaratsioon esitatakse standardvormil ja see peab hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni kohta sisaldama järgmist teavet: a) andmed kontserni kuuluvate üksuste kohta, sealhulgas nende maksukohustuslasena registreerimise numbrid, kui need on olemas, nende asukohajurisdiktsioon ja nende tsiviilõiguslik seisund käesoleva direktiivi eeskirjade kohaselt; b) andmed hargmaiste ettevõtete kontserni või suure riigisisese kontserni üldise struktuuri kohta, sealhulgas kontserni kuuluvate üksuste kontrolliva osaluse kohta teistes kontserni kuuluvates üksustes; c) andmed, mida on vaja järgmiste arvutuste tegemiseks: i) tegelik maksumäär iga jurisdiktsiooni kohta ja iga kontserni kuuluva üksuse lisamaks, ii) ühisettevõtja kontserni liikme lisamaks, iii) lisamaksu jaotamine tulu arvessevõtmise reegli alusel ja alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summa jaotamine igale jurisdiktsioonile ning d) käesoleva direktiivi kohaselt tehtud otsuste protokoll. 6. Kui kontserni kuuluv üksus asub liikmesriigis ja lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, kus kohaldatakse eeskirju, mis on tunnistatud samaväärseks käesoleva direktiivi sätetega vastavalt artiklile 52, esitab kontserni kuuluv üksus või määratud kohalik üksus erandina lõikest 5 lisamaksu deklaratsiooni, milles on järgmine teave: a) kogu vajalik info artikli 8 kohaldamiseks, sealhulgas i) andmed kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, milles liikmesriigis asuval osalises omandis oleval emaüksusel on mis tahes ajal majandusaasta jooksul otsene või kaudne osalus, ja sellise osaluse struktuuri kohta; ii) kõik andmed, mida on vaja nende jurisdiktsioonide tegeliku maksumäära arvutamiseks, kus liikmesriigis asuval osalises omandis oleval emaüksusel on osalus punktis i nimetatud kontserni kuuluvates üksustes, ja tasumisele kuuluva lisamaksu arvutamiseks ning iii) kogu info, mis on sel eesmärgil asjakohane kooskõlas artiklitega 9, 10 või 11; b) kogu vajalik info artikli 13 kohaldamiseks, sealhulgas i) andmed kõigi lõpliku emaüksuse jurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate üksuste ja sellise osaluse struktuuri kohta, ii) kõik andmed, mida on vaja lõpliku emaüksuse jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära ja tasumisele kuuluva lisamaksu arvutamiseks, ning iii) kogu info, mida on vaja sellise lisamaksu määramiseks artiklis 14 sätestatud alamaksustatud maksete reegli jaotusvalemi alusel. c) kogu info, mis on vajalik tingimustele vastava riigisisese lisamaksu kohaldamiseks mis tahes liikmesriigis, kes on otsustanud kohaldada sellist lisamaksu vastavalt artiklile 11. 7. Lõigetes 5 ja 6 osutatud lisamaksu deklaratsioon ja kõik asjakohased teatised esitatakse selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus kontserni kuuluv üksus asub, hiljemalt 15 kuud pärast aruantava majandusaasta viimast päeva.

1. Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6 ja 9, ning samuti artiklites 42 ja 43 osutatud otsused kehtivad viis aastat alates otsuse tegemise aastast. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse viieaastase perioodi lõpus. Otsuse tühistamine kehtib viis aastat alates otsuse tühistamise aasta lõpust. 2. Artikli 16 lõikes 7, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1 ja artikli 40 lõikes 1 osutatud otsused kehtivad ühe aasta. Otsust uuendatakse automaatselt, välja arvatud juhul, kui aruande esitav kontserni kuuluv üksus tühistab otsuse aasta lõpus. 3. Artikli 2 lõike 3 teises lõigus ning artikli 16 lõigetes 3, 6, 7 ja 9, artikli 22 lõike 1 punktis b, artikli 25 lõikes 1, artikli 28 lõikes 2, artikli 30 lõikes 1, artikli 40 lõikes 1 ning artiklites 42 ja 43 osutatud tehtud otsuse kohta edastatakse info selle liikmesriigi maksuhaldurile, kus aruande esitav kontserni kuuluv üksus asub.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, sealhulgas need, mis on seotud kontserni kuuluva üksuse kohustusega esitada ja tasuda oma osa lisamaksust või omada täiendavat maksukulu, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende kohaldamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Käesolevas artiklis tähendab „üleminekuaasta“ jurisdiktsiooni jaoks esimest majandusaastat, mil hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern kuulub kõnealuses jurisdiktsioonis käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. 2. Jurisdiktsiooni tegeliku maksumäära kindlaksmääramiseks üleminekuaastal ja igal järgneval majandusaastal võtab hargmaiste ettevõtete kontsern või suur riigisisene kontsern arvesse kogu edasilükkunud tulumaksu vara ja kõiki edasilükkunud tulumaksu kohustusi, mis kajastuvad või mis avaldatakse jurisdiktsioonis asuvate kõikide kontserni kuuluvate üksuste üleminekuaasta finantsaruannetes. Edasilükkunud tulumaksu varasid ja kohustusi võetakse arvesse minimaalse maksumäära ja kohaldatava riigisisese maksumäära alusel, olenevalt sellest, kumb on madalam. Minimaalsest maksumäärast madalama maksumääraga edasilükkunud tulumaksu vara võib siiski kirjendada minimaalse maksumääraga, kui maksumaksja suudab tõendada, et edasilükkunud tulumaksu vara on omistatav tingimustele vastavale kahjumile. Väärtuse korrigeerimise või raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimise mõju edasilükkunud tulumaksu varale ei võeta arvesse. 3. Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamisest kooskõlas III peatükiga välja jäetud artiklitest, jäetakse lõikes 2 osutatud arvutusest välja, kui sellised edasilükkunud tulumaksu varad tekivad pärast 30. novembrit 2021 toimuvas tehingus. 4. Varade ülekandmisel kontserni kuuluvate üksuste vahel pärast 30. novembrit 2021 ja enne üleminekuaasta algust põhineb omandatud varade, v.a põhivarad, baas võõrandava kontserni kuuluva üksuse üleantud varade bilansilisel väärtusel võõrandamise hetkel, ning edasilükkunud tulumaksu varad ja kohustused määratakse kindlaks selle alusel.

1. Artikli 28 lõike 3 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega: 2023 10 % 2024 9,8 % 2025 9,6 % 2026 9,4 % 2027 9,2 % 2028 9,0 % 2029 8,2 % 2030 7,4 % 2031 6,6 % 2032 5,8 % 2. Artikli 28 lõike 4 kohaldamisel asendatakse väärtus 5 % järgmise kalendriaasta 31. detsembril algava iga majandusaasta kohta järgmises tabelis esitatud väärtustega: 2023 8 % 2024 7,8 % 2025 7,6 % 2026 7,4 % 2027 7,2 % 2028 7,0 % 2029 6,6 % 2030 6,2 % 2031 5,8 % 2032 5,4 %

1. Vastavalt artikli 5 lõikele 2 liikmesriigis asuva lõpliku emaüksuse või vastavalt artikli 7 lõikele 2 liikmesriigis asuva vahepealse emaüksuse tasumisele kuuluvat lisamaksu, kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus, vähendatakse nullini: a) hargmaiste ettevõtete kontserni rahvusvahelise tegevuse esimese viie aasta jooksul, olenemata V peatükis sätestatud nõuetest; b) esimese viie aasta jooksul alates selle majandusaasta esimesest päevast, mil suur riigisisene kontsern kuulub esimest korda käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. 2. Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub kolmanda riigi jurisdiktsioonis, vähendatakse liikmesriigis asuva kontserni kuuluva üksuse poolt artikli 14 lõike 2 kohaselt tasumisele kuuluvat lisamaksu nullini kõnealuse hargmaiste ettevõtete kontserni rahvusvahelise tegevuse esimese viie aasta jooksul, olenemata V peatükis sätestatud nõuetest. 3. Hargmaiste ettevõtete kontserni käsitatakse rahvusvahelise tegevuse algetapis olevana, kui majandusaasta kohta kehtib järgmine: a) tema kontserni kuuluvad üksused ei asu rohkem kui kuues jurisdiktsioonis ning b) kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste, mis asuvad kõikides jurisdiktsioonides peale võrdlusjurisdiktsiooni, materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa ei ületa 50 000 000 eurot. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab „võrdlusjurisdiktsioon“ jurisdiktsiooni, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvatel üksuste materiaalse vara netoväärtuse kogusumma on suurim majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Materiaalse vara koguväärtus jurisdiktsioonis on kõigi selles jurisdiktsioonis asuvate hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste kogu materiaalse vara raamatupidamisliku väärtuse summa. 4. Lõike 1 punktis a ja lõikes 2 osutatud viie aasta pikkune periood algab selle majandusaasta algusest, mil hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis a osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023. Hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõikes 2 osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2024. Suurte riigisiseste kontsernide puhul, mis kuuluvad käesoleva direktiivi jõustumise ajal selle kohaldamisalasse, algab lõike 1 punktis b osutatud viieaastane periood 31. detsembril 2023. 5. Artiklis 44 osutatud määratud aruande esitav üksus teatab maksuhaldurile liikmesriigis, kus ta asub, et kontserni rahvusvahelise tegevuse esialgne etapp on alanud.

1. Erandina artiklitest 5–14 võivad liikmesriigid, kus ei asu rohkem kui 12 käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate kontsernide lõplikku emaüksust, otsustada mitte kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit ja alamaksustatud maksete reeglit kuue järjestikuse majandusaasta kohta, mis algab 31. detsembril 2023. Sellise otsuse teinud liikmesriigid teatavad sellest komisjonile 31. detsembriks 2023. 2. Kui hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus asub liikmesriigis, mis on teinud käesoleva artikli lõike 1 kohase otsuse, tagavad muud liikmesriigid kui liikmesriik, kus on lõpliku emaüksuse asukoht, et kõnealuste hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste suhtes kohaldatakse nende asukohaliikmesriigis alamaksustatud maksete reegli lisamaksu summat, mis on sellele liikmesriigile eraldatud 31. detsembril 2023 algavateks majandusaastateks vastavalt artiklile 14. Esimeses lõigus osutatud lõplik emaüksus määrab aruande esitava üksuse muus liikmesriigis kui see, kus asub lõplik emaüksus, või kui kontsernil ei ole teises liikmesriigis hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvat üksust, siis sellise kolmanda riigi jurisdiktsioonis, millel on aruantava majandusaasta kohta kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe selle liikmesriigiga, kus lõplik emaüksus asub. Sel juhul esitab määratud aruande esitav üksus kooskõlas artikli 44 lõikes 5 sätestatud nõuetega lisamaksu deklaratsiooni ning käesoleva artikli lõike 1 kohast võimalust kasutanud liikmesriigis asuvad kontserni kuuluvad üksused esitavad määratud aruande esitavale üksusele teabe, mis on vajalik artikli 44 lõike 5 nõuete täitmiseks, ning nad vabastatakse artikli 44 lõikes 2 osutatud deklaratsiooni esitamise kohustusest. 3. Lõike 1 kohaselt otsuse teinud liikmesriigile on alamaksustatud maksete reegli protsent majandusaasta kohta null.

Olenemata artikli 44 lõikest 7 esitatakse lisamaksu deklaratsioon ja artiklis 44 osutatud teatised liikmesriigi maksuhaldurile hiljemalt 18 kuud pärast üleminekuaastaks oleva artiklis 47 osutatud aruantava majandusaasta viimast päeva.

1. Kolmanda riigi jurisdiktsiooni siseriiklikus õiguses rakendatavat õigusraamistikku käsitatakse samaväärsena II peatükis sätestatud tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning seda ei käsitata välismaise kontrollitava äriühingu maksusüsteemina, kui see vastab järgmistele tingimustele: a) sellega jõustatakse eeskirjad, mille kohaselt hargmaiste ettevõtete kontserni emaüksus arvutab ja tasub hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate madalalt maksustatud üksuste jaotatava lisamaksu osa; b) sellega kehtestatakse vähemalt 15 %-line minimaalne tegelik maksumäär, millest madalama määra korral loetakse kontserni kuuluv üksus madalalt maksustatud üksuseks; c) minimaalse tegeliku maksumäära arvutamiseks võimaldab see liita ainult samas jurisdiktsioonis asuvate üksuste tulu ning d) lisamaksu arvutamiseks samaväärse tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli alusel nähakse sellega ette maksusoodustus mis tahes lisamaksu puhul, mis on tasutud liikmesriigis vastavalt tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reeglile, ning mis tahes tingimustele vastava riigisisese lisamaksu puhul, mis on sätestatud käesolevas direktiivis. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 53 vastu delegeeritud õigusakte, et määrata kindlaks nende kolmandate riikide jurisdiktsioonide loetelu, kes on oma siseriiklikus õiguses rakendanud õigusraamistiku, mida võib kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustega pidada samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga, ning ajakohastada seda loetelu pärast kolmanda riigi jurisdiktsiooni poolt siseriiklikus õiguses rakendatud õigusraamistiku hilisemat hindamist.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 52 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 23. detsembrist 2022. 3. Nõukogu võib artiklis 52 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle nõukogule teatavaks. 6. Artikli 52 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Euroopa Parlamenti teavitatakse komisjoni poolt delegeeritud õigusakti vastuvõtmisest, delegeeritud õigusakti suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise tagasivõtmisest nõukogu poolt.

Liit võib sõlmida kokkulepped selliste kolmandate riikide jurisdiktsioonidega, kelle õigusraamistikku on hinnatud samaväärseks tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegliga vastavalt artiklile 52, et luua raamistik artikli 44 lõikes 6 sätestatud aruandluskorra lihtsustamiseks.

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 31. detsembril 2023. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid norme majandusaastate suhtes, mis algavad 31. detsembril 2023. Nad kohaldavad artiklite 12, 13 ja 14 järgimiseks vajalikke sätteid (v.a artikli 50 lõikes 2 ette nähtud korra puhul) siiski majandusaastate suhtes, mis algavad 31. detsembril 2024. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Komisjon esitab 30. juuniks 2023 nõukogule aruande, milles hinnatakse OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasavas raamistikus 8. oktoobril 2021. aastal heaks kiidetud avalduse, mis käsitleb kahesambalist lahendust majanduse digitaliseerimisest tulenevate maksuprobleemide lahendamiseks, esimese samba rakendamise olukorda, ning esitab vajaduse korral seadusandliku ettepaneku nende maksuprobleemide lahendamiseks, kui esimese samba lahendust ei rakendata.

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.