Direktiiv 2022/2557

1. Käesolevas direktiivis: a) kehtestatakse liikmesriikidele kohustus võtta ELi toimimise lepingu artikli 114 kohaldamisalasse kuuluvaid erimeetmeid, mille eesmärk on tagada elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks elutähtsate teenuste takistamatu osutamine siseturul, eelkõige kohustus identifitseerida elutähtsa teenuse osutajad, ning aidata elutähtsa teenuse osutajatel täita neile pandud kohustusi; b) sätestatakse elutähtsa teenuse osutajate kohustused, mille eesmärk on suurendada nende toimepidevust ja suutlikkust osutada punktis a osutatud teenuseid siseturul; c) kehtestatakse normid, mis käsitlevad: i) järelevalvet elutähtsa teenuse osutajate üle; ii) nõuetele vastavuse tagamist; iii) üleeuroopaliselt oluliste elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimist ja nende nõuandemissiooni, et hinnata meetmeid, mida sellised teenuseosutajad on oma III peatüki kohaste kohustuste täitmiseks kehtestanud; d) kehtestatakse ühised koostöö- ja aruandlusmenetlused käesoleva direktiivi kohaldamiseks; e) meetmed elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrge taseme saavutamiseks, et tagada elutähtsate teenuste osutamine liidus ja parandada siseturu toimimist. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata direktiiviga (EL) 2022/2555 hõlmatud küsimuste suhtes, ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 8 kohaldamist. Pidades silmas elutähtsa teenuse osutajate füüsilise turvalisuse ning küberturvalisuse vahelist seost, tagavad liikmesriigid käesoleva direktiivi ja direktiivi (EL) 2022/2555 koordineeritud rakendamise. 3. Kui liidu valdkondlike õigusaktide sätetega nõutakse elutähtsa teenuse osutajatelt meetmete võtmist oma toimepidevuse suurendamiseks ja kui need nõuded on tunnistatud liikmesriikide poolt vähemalt samaväärseks vastavate käesolevas direktiivis sätestatud kohustustega, ei kohaldata käesoleva direktiivi asjaomaseid sätteid, sealhulgas VI peatükis kehtestatud sätteid järelevalve ja nõuetele vastavuse tagamise kohta. 4. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artikli 346 kohaldamist, tuleks teavet, mis on liidu või liikmesriigi õigusnormide, näiteks ärisaladust käsitlevate õigusnormide kohaselt konfidentsiaalne, vahetada käesolevale direktiivi kohaselt komisjoni ja teiste asjaomaste asutustega ainult siis, kui selline teabevahetus on vajalik käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Vahetada võib ainult teavet, mis on teabevahetuse eesmärki arvestades oluline ja proportsionaalne. Teabevahetus peab tagama asjaomase teabe konfidentsiaalsuse ning elutähtsa teenuse osutajate turvalisuse ja ärihuvid, pidades seejuures silmas liikmesriikide julgeoleku tagamist. 5. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide kohustusi tagada riiklik julgeolek ja kaitse ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas riigi territoriaalse terviklikkuse tagamist ja avaliku korra säilitamist. 6. Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende avaliku halduse üksuste suhtes, kes tegutsevad riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku, kaitse või õiguskaitse valdkonnas, sealhulgas kuritegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise valdkonnas. 7. Liikmesriigid võivad otsustada, et ei kohalda artiklit 11 ega III, IV ja VI peatüki sätteid täielikult või osaliselt konkreetsete elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kes tegutsevad riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku, kaitse või õiguskaitse valdkonnas, sealhulgas kuritegude uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise valdkonnas, või kes osutavad teenuseid üksnes käesoleva artikli lõikes 6 osutatud avaliku halduse üksustele. 8. Käesolevas direktiivis sätestatud kohustused ei hõlma sellise teabe edastamist, mille avalikustamine oleks vastuolus liikmesriikide oluliste riikliku julgeoleku, avaliku julgeoleku või riigikaitse huvidega. 9. Käesolev direktiiv ei piira isikuandmete kaitset käsitlevate liidu õigusnormide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (28) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/58/EÜ (29) kohaldamist.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „elutähtsa teenuse osutaja“ – avalik-õiguslik või eraõiguslik üksus, mille liikmesriik on kooskõlas artikliga 6 identifitseerinud ühte lisa tabeli kolmandas veerus esitatud kategooriasse kuuluvana; 2) „toimepidevus“ – elutähtsa teenuse osutaja suutlikkus intsidente ennetada, end nende vastu kaitsta, neile reageerida, neile vastu panna, neid leevendada, nendega toime tulla ja kohaneda ning neist taastuda; 3) „intsident“ – igasugune sündmus, mis võib oluliselt häirida või häirib elutähtsa teenuse osutamist, sealhulgas juhul, kui see mõjutab õigusriigi põhimõtteid kaitsvaid riiklikke süsteeme; 4) „elutähtis taristu“ – vara, vahend, seade, võrk, süsteem või vara, vahendi, seadme, võrgu või süsteemi osa, mis on vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks; 5) „elutähtis teenus“ – teenus, mis on kriitiline elutähtsate ühiskondlike funktsioonide, majandustegevuse, rahvatervise ja ohutuse või keskkonna säilitamiseks; 6) „risk“ – intsidendist tingitud kahju või häire võimalus, mida väljendatakse sellise kahju või häire ulatust ja intsidendi esinemise tõenäosust kajastava kombineeritud näitajana; 7) „riskianalüüs“ – üldine protsess, mille eesmärk on määrata kindlaks riski olemus ja ulatus, tehes kindlaks intsidendini viia võivad võimalikud asjakohased ohud ja nõrgad kohad, analüüsides neid ohte ja nõrku kohti ning hinnates sellest intsidendist tingitud potentsiaalset elutähtsa teenuse osutamise katkemist või häiret; 8) „standard“ – standard Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1025/2012 (30) artikli 2 punkti 1 tähenduses; 9) „tehniline spetsifikatsioon” – määruse (EL) nr 1025/2012 artikli 2 punktis 4 määratletud tehniline spetsifikatsioon; 10) „avaliku halduse üksus“ – üksus, mis ei hõlma kohtuid, parlamente ega keskpanku ning mida tunnustatakse liikmesriigi õigusnormide kohaselt ning mis vastab järgmistele kriteeriumidele: a) üksus on asutatud konkreetse eesmärgiga täita üldhuvivajadusi ja see ei tegele tööstuse ega kaubandusega; b) üksus on juriidiline isik või tal on seaduse kohaselt õigus tegutseda teise juriidilise isiku staatusega üksuse nimel; c) üksust rahastavad peamiselt riigiasutused või muud avalik-õiguslikud kesktasandi asutused, selle juhtimine toimub mainitud asutuste järelevalve all, või selle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmetest on üle poole määranud riigiasutused või muud avalik-õiguslikud kesktasandi asutused; d) üksusel on voli teha füüsilisi või juriidilisi isikuid puudutavaid halduslikke või reguleerivaid otsuseid, mis mõjutavad nende isikute õigusi seoses isikute, kaupade, teenuste või kapitali piiriülese liikumisega.

Käesolev direktiiv ei takista liikmesriike elutähtsa teenuse osutajate suurema toimepidevuse saavutamiseks vastu võtmast või säilitamast oma õigusnorme, kui sellised õigusnormid on kooskõlas liikmesriikide liidu õiguses sätestatud kohustustega.

1. Pärast konsulteerimist, mis on praktikas teostataval määral avatud asjaomastele sidusrühmadele, võtab iga liikmesriik hiljemalt 17. jaanuariks 2026 vastu strateegia elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks (edaspidi „strateegia“). Strateegiates kehtestatakse asjakohaste olemasolevate riiklike ja valdkondlike strateegiate või asjakohaste kavade või sarnaste dokumentide alusel strateegilised eesmärgid ja poliitikameetmed, mille eesmärk on saavutada ja säilitada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrge tase ning see hõlmab vähemalt lisas esitatud sektoreid. 2. Iga strateegia sisaldab vähemalt järgmisi elemente: a) strateegilised eesmärgid ja prioriteedid elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks, võttes arvesse piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvusi ja ristsõltuvusi; b) juhtimisraamistik nende strateegiliste eesmärkide ja prioriteetide saavutamiseks, sealhulgas eri ametiasutuste, elutähtsa teenuse osutajate ja teiste strateegia rakendamises osalevate isikute rollide ja vastutusalade kirjeldus; c) elutähtsa teenuse osutajate üldise toimepidevuse suurendamiseks vajalike meetmete kirjeldus, sealhulgas artiklis 5 osutatud riskianalüüsi kirjeldus; d) elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimise protsessi kirjeldus; e) elutähtsa teenuse osutajaid käesoleva peatüki kohaselt toetava protsessi kirjeldus, sealhulgas meetmed, millega tõhustatakse koostööd ühelt poolt avaliku sektori ning teiselt poolt erasektori ning avalik-õiguslike ja eraõiguslike üksuste vahel; f) loetelu strateegia rakendamisse kaasatud peamistest asutustest ja asjaomastest sidusrühmadest, kes ei ole elutähtsa teenuse osutajad; g) poliitikaraamistik käesoleva direktiivi kohaste pädevate asutuste (edaspidi ”pädevad asutused”) ja direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutuste vaheliseks koordineerimiseks küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente käsitleva teabe jagamise ning järelevalveülesannete täitmise eesmärgil; h) juba kehtestatud meetmete kirjeldus, mille eesmärk on hõlbustada seda, et käesoleva direktiivi III peatüki kohaseid kohustusi täidavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (31) lisas, kelle asjaomased liikmesriigid on identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena. Pärast konsulteerimist, mis on praktikas teostataval määral avatud asjaomastele sidusrühmadele, ajakohastavad liikmesriigid oma strateegiat vähemalt iga nelja aasta järel. 3. Liikmesriigid edastavad oma riiklikud strateegiad ja strateegiate olulised ajakohastused komisjonile kolme kuu jooksul alates nende vastuvõtmisest.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 23 vastu delegeeritud õigusakt hiljemalt 17. novembriks 2023, et täiendada käesolevat direktiivi, koostades lisas osutatud sektorites ja allsektorites esitatud elutähtsate teenuste mittetäieliku loetelu. Pädevad asutused kasutavad seda elutähtsate teenuste loetelu riskianalüüsi (edaspidi „liikmesriigi riskianalüüs“) tegemiseks hiljemalt 17. jaanuariks 2026 ning seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja aasta järel. Pädevad asutused kasutavad liikmesriigi riskianalüüsi elutähtsate teenuste osutajate identifitseerimiseks kooskõlas artikliga 6 ja aitavad neil võtta artikli 13 kohaseid meetmeid. Liikmesriigi riskianalüüsis võetakse arvesse asjakohaseid looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, sealhulgas valdkonna- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervisealaseid hädaolukordi, hübriidohte ja muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, muu hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2017/541 (32) sätestatud terroriakte. 2. Liikmesriigi riskianalüüsi tegemisel võtavad liikmesriigid arvesse vähemalt järgmist: a) otsuse nr 1313/2013/EL artikli 6 lõike 1 alusel tehtud üldine riskihindamine; b) muud asjakohased riskianalüüsid, mis on tehtud kooskõlas asjaomaste valdkondlike liidu õigusaktide, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2017/1938 (33) ja (EL) 2019/941 (34) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide 2007/60/EÜ (35) ja 2012/18/EL (36) nõuetega; c) asjakohased riskid, mis tulenevad lisas esitatud sektorite ristsõltuvuse ulatusest, sealhulgas sõltuvuse ulatusest muudes liikmesriikides ja kolmandates riikides asuvatest üksustest, ning ühes sektoris esineva olulise häire võimalikust mõjust teistele sektoritele, sealhulgas kõik märkimisväärsed riskid kodanikele ja siseturule; d) kogu teave intsidentide kohta, millest on teatatud kooskõlas artikliga 15. Esimese lõigu punkti c kohaldamisel teevad liikmesriigid asjakohasel juhul koostööd muude liikmesriikide pädevate asutustega ja kolmandate riikide pädevate asutustega. 3. Liikmesriigid teevad liikmesriigi riskianalüüside asjakohased elemendid – asjakohasel juhul oma ühtse kontaktpunkti kaudu – kättesaadavaks elutähtsa teenuse osutajatele, kelle nad on kooskõlas artikliga 6 identifitseerinud. Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajatele esitatav teave aitab neil teha artikli 12 kohase riskianalüüsi ja võtta artikli 13 alusel meetmed oma toimepidevuse tagamiseks. 4. Iga liikmesriik esitab komisjonile kolm kuud pärast liikmesriigi riskianalüüsi tegemist asjakohase teabe kindlakstehtud riskide liikide ja liikmesriigi riskianalüüsi tulemuste kohta lisas osutatud sektorite ja allsektorite kaupa. 5. Komisjon koostab koostöös liikmesriikidega lõike 4 nõuete täitmiseks ühise vabatahtliku aruandevormi.

1. Hiljemalt 17. juuliks 2026 identifitseerib iga liikmesriik elutähtsa teenuse osutajad lisas esitatud sektorites ja allsektorites. 2. Lõike 1 kohasel elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimisel võtab liikmesriik arvesse oma liikmesriigi riskianalüüsi tulemusi ja strateegiat ning kohaldab kõiki järgmisi kriteeriume: a) teenuseosutaja osutab üht või mitut elutähtsat teenust; b) teenuseosutaja tegutseb ja tema elutähtis taristu asub sama liikmesriigi territooriumil ning c) intsidendil oleks oluline häiriv mõju, nagu on kindlaks määratud kooskõlas artikli 7 lõikega 1, ühe või mitme kõnealuse elutähtsa teenuse osutamisele või muude elutähtsate teenuste osutamisele lisas esitatud sektorites, mis nendest elutähtsatest teenustest sõltuvad. 3. Iga liikmesriik koostab identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajate loetelu vastavalt lõikele 2 ja tagab, et nendele elutähtsa teenuse osutajatele teatatakse nende identifitseerimisest elutähtsa teenuse osutajatena ühe kuu jooksul alates identifitseerimisest. Liikmesriigid teavitavad kõnealuseid elutähtsa teenuse osutajaid nende III ja IV peatüki kohastest kohustustest ning kuupäevast, millest alates kõnealused kohustused nende suhtes kehtivad, ilma et see piiraks artikli 8 kohaldamist. Liikmesriigid teavitavad lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites elutähtsa teenuse osutajaid sellest, et neil ei ole III ja IV peatüki kohaseid kohustusi, kui liikmesriigi õigusnormides ei ole ette nähtud teisiti. Asjaomaste elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohaldatakse III peatükki alates kümne kuu möödumisest käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teavitamise kuupäevast. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused teavitavad direktiivi (EL) 2022/2555 kohaseid pädevaid asutusi käesoleva artikli alusel identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajatest ühe kuu jooksul alates nende identifitseerimisest. Kui see on kohaldatav, täpsustatakse teavitamisel, et asjaomased elutähtsa teenuse osutajad on teenuseosutajad käesoleva direktiivi lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites ning neil ei ole selle direktiivi III ja IV peatüki kohaseid kohustusi. 5. Vajaduse korral ja igal juhul vähemalt iga nelja aasta järel vaatavad liikmesriigid lõikes 3 osutatud identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajate loetelu läbi ja ajakohastavad seda, kui see on asjakohane. Kui sellise ajakohastamise tulemusel identifitseeritakse täiendavaid elutähtsa teenuse osutajaid, kohaldatakse lõikeid 3 ja 4 nende täiendavatele elutähtsate teenuste osutajate suhtes. Lisaks tagavad liikmesriigid, et teenuseosutajatele, keda sellise ajakohastamise tulemusel enam ei identifitseerita elutähtsa teenuse osutajatena, teatatakse õigeaegselt sellest asjaolust ja asjaolust, et alates asjaomase teate kättesaamise kuupäevast III peatüki kohased kohustused nende suhtes enam ei kehti. 6. Komisjon töötab koostöös liikmesriikidega välja soovitused ja mittesiduvad suunised, et toetada liikmesriike elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimisel.

1. Artikli 6 lõike 2 punktis c osutatud häiriva mõju olulisuse kindlakstegemisel võtavad liikmesriigid arvesse järgmisi kriteeriume: a) asjaomase teenuseosutaja osutatavast elutähtsast teenusest sõltuvate kasutajate arv; b) muude lisas esitatud sektorite ja allsektorite sõltuvuse ulatus kõnealusest elutähtsast teenusest; c) intsidentide võimalik mõju (raskusaste ja kestus) majandus- ja ühiskondlikule tegevusele, keskkonnale, avalikule ohutusele ja julgeolekule ning elanikkonna tervisele; d) teenuseosutaja turuosa asjaomase elutähtsa teenuse või asjaomaste elutähtsate teenuste turul; e) geograafiline piirkond, mida intsident võib mõjutada, sealhulgas mis tahes piiriülene mõju, võttes arvesse teatavat liiki geograafiliste piirkondade, näiteks saarte, äärealade või mägipiirkondade eraldatuse astmega seotud haavatavust; f) teenuseosutaja tähtsus elutähtsa teenuse piisava taseme säilitamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu kõnealuse elutähtsa teenuse osutamiseks. 2. Pärast artikli 6 lõike 1 kohast elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimist esitab iga liikmesriik komisjonile põhjendamatu viivituseta järgmise teabe: a) elutähtsate teenuste loetelu asjaomases liikmesriigis, kui on kättesaadavad mis tahes lisateenused võrreldes artikli 5 lõikes 1 osutatud elutähtsate teenuste loeteluga; b) igas lisas esitatud sektoris ja allsektoris identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajate arv iga elutähtsa teenuse kohta; c) võimalikud lävendid, mida kohaldatakse ühe või mitme lõikes 1 esitatud kriteeriumi täpsustamiseks. Esimese lõigu punktis c osutatud lävendeid saab esitada kas sellisena või koondkujul. Liikmesriigid esitavad seejärel esimeses lõigus osutatud teabe vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja aasta järel. 3. Pärast artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga konsulteerimist võtab komisjon vastu mittesiduvad suuniseid, et hõlbustada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriteeriumide kohaldamist, võttes arvesse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teavet.

Liikmesriigid tagavad, et artiklit 11 ning III, IV ja VI peatükki ei kohaldata elutähtsa teenuse osutajate suhtes, kelle nad on identifitseerinud lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites. Liikmesriigid võivad vastu võtta või säilitada liikmesriigi õigusnormid, millega saavutada kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse kõrgem tase, tingimusel et need õigusnormid on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusenormidega.

1. Iga liikmesriik määrab või loob ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesolevas direktiivis sätestatud normide nõuetekohase kohaldamise ja vajaduse korral nende jõustamise eest riigi tasandil. Käesoleva direktiivi lisatabeli punktides 3 ja 4 esitatud sektorites elutähtsa teenuse osutajate puhul on pädevad asutused põhimõtteliselt määruse (EL) 2022/2554 artiklis 46 osutatud pädevad asutused. Käesoleva direktiivi lisa tabeli punktis 8 esitatud sektori elutähtsa teenuse osutajate puhul on pädevad asutused põhimõtteliselt direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused. Liikmesriigid võivad määrata käesoleva direktiivi lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites mõne muu pädeva riikliku asutuse kooskõlas kehtivate riiklike raamistikega. Kui liikmesriigid määravad või loovad rohkem kui ühe pädeva asutuse, kehtestavad nad selgelt iga asjaomase asutuse ülesanded ja tagavad, et need asutused teevad käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmisel tõhusat koostööd, muu hulgas seoses lõikes 2 osutatud ühtse kontaktpunkti määramise ja tegevusega. 2. Iga liikmesriik määrab või loob ühe ühtse kontaktpunkti, kes täidab sidepidamisfunktsiooni, et tagada piiriülene koostöö teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktidega ja artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga (edaspidi „ühtne kontaktpunkt“). Asjakohasel juhul määrab liikmesriik oma ühtse kontaktpunkti pädeva asutuse juurde. Asjakohasel juhul võib liikmesriik ette näha, et tema ühtne kontaktpunkt peab sidet ka komisjoniga ja tagab koostöö kolmandate riikidega. 3. 17. juuliks 2028 ja seejärel iga kahe aasta järel esitavad ühtsed kontaktpunktid komisjonile ja artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmale saadud teadete kohta kokkuvõtva aruande, mis hõlmab teavet teadete arvu, teatatud intsidentide laadi ja artikli 15 lõike 3 alusel võetud meetmete kohta. Komisjon töötab koostöös elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga välja ühise aruandevormi. Pädevad asutused võivad vabatahtlikkuse alusel esimeses lõigus osutatud kokkuvõtvate aruannete esitamiseks kasutada nimetatud ühist aruandevormi. 4. Iga liikmesriik tagab, et pädeval asutusel ja ühtsel kontaktpunktil on volitused ning piisavad finants-, inim- ja tehnilised ressursid, et neile pandud ülesandeid tulemuslikult ja tõhusalt täita. 5. Iga liikmesriik tagab, et tema pädevad asutused konsulteerivad vajaduse korral ning kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusnormidega teiste asjakohaste riiklike asutustega, sealhulgas elanikkonnakaitse, õiguskaitse ja isikuandmete kaitse eest vastutavate asutustega, samuti elutähtsa teenuse osutajatega ja asjaomaste huvitatud isikutega. 6. Iga liikmesriik tagab, et tema käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused teevad direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutustega koostööd ja vahetavad nendega teavet küsimustes, mis puudutavad elutähtsa teenuse osutajaid mõjutavaid küberturvalisuse riske, küberohte ja -intsidente ning muid kui küberriske, -ohte ja -intsidente, sealhulgas seoses asjakohaste meetmetega, mille on võtnud tema direktiivi (EL) 2022/2555 kohased pädevad asutused. 7. Kolme kuu jooksul alates pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti määramisest teatab iga liikmesriik komisjonile nende andmed ja käesoleva direktiivi kohased ülesanded ja kohustused, nende kontaktandmed ja selliste andmete hilisemad muudatused. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nad on otsustanud määrata lisa tabeli punktides 3, 4 ja 8 esitatud sektorites elutähtsa teenuse osutajate puhul määratavaks pädevateks asutusteks muu kui lõike 1 teises lõigus osutatud pädeva asutuse. Iga liikmesriik avalikustab määratud pädeva asutuse ja ühtse kontaktpunkti andmed. 8. Komisjon teeb ühtsete kontaktpunktide loetelu üldsusele kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid toetavad elutähtsa teenuse osutajaid nende toimepidevuse suurendamisel. Kõnealune toetus võib hõlmata juhendmaterjalide ja metoodikate koostamist, elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks õppuste korraldamise toetamist ning nende töötajatele nõustamise ja koolituse pakkumist. Ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade kohaldamist võivad liikmesriigid anda elutähtsa teenuse osutajatele rahalisi vahendeid, kui see on vajalik ja põhjendatud avaliku huvi eesmärkidega. 2. Iga liikmesriik tagab, et tema pädevad asutused teevad lisas esitatud sektorite elutähtsa teenuse osutajatega koostööd ning jagavad nendega teavet ja häid tavasid. 3. Liikmesriigid hõlbustavad käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes elutähtsa teenuse osutajate vahelist vabatahtlikku teabe jagamist, eelkõige kooskõlas salastatud ja tundliku teabe, konkurentsi ja isikuandmete kaitse valdkonda käsitlevate liidu ja liikmesriikide õigusnormidega.

1. Asjakohasel juhul konsulteerivad liikmesriigid käesoleva direktiivi järjepideva kohaldamise huvides üksteisega elutähtsa teenuse osutajate teemal. Sellised konsultatsioonid toimuvad eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutajatega, kes: a) kasutavad kahe või enama liikmesriigi vahel füüsiliselt ühendatud elutähtsat taristut; b) on osa ettevõttestruktuurist, mis on seotud teistes liikmesriikides asuvate elutähtsa teenuse osutajatega; c) on ühes liikmesriigis identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajana ja kes osutavad elutähtsaid teenuseid teistele liikmesriikidele või teistes liikmesriikides. 2. Lõikes 1 osutatud konsultatsioonide eesmärk on suurendada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust ja võimaluse korral vähendada nende halduskoormust.

1. Vaatamata artikli 6 lõike 3 teises lõigus sätestatud tähtpäevale tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutajad viivad läbi riskianalüüsi üheksa kuu jooksul pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teate saamist ning seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja aasta järel liikmesriigi riskianalüüside ja muude asjakohaste teabeallikate põhjal kõiki asjaomaseid riske, mis võivad nendepoolset asjaomaste elutähtsate teenuste osutamist häirida (edaspidi „elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüs“). 2. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsides võetakse arvesse kõiki looduslikke ja inimtegevusest tingitud riske, mille realiseerumine võib põhjustada intsidendi, sealhulgas sektori- ja piiriüleseid riske, õnnetusi, looduskatastroofe, rahvatervise hädaolukordi ja hübriidohte või muid vaenulikest aktidest tingitud ohte, sealhulgas direktiivis (EL) 2017/541 sätestatud terroriohte. Elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsis võetakse arvesse lisas esitatud muude sektorite ristsõltuvuse ulatust ja nende sõltuvuse ulatust elutähtsast teenusest, mida osutab selle elutähtsa teenuse osutaja ja selle elutähtsa teenuse osutaja sõltuvuse ulatust muude selle sektori teenuseosutajate pakutavatest elutähtsatest teenustest, sealhulgas asjakohasel juhul naaberliikmesriikides ja kolmandates riikides. Kui elutähtsa teenuse osutaja on teinud riskianalüüse või koostanud dokumente vastavalt muudes õigusaktides sätestatud kohustustele, mis on elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi jaoks asjakohased, võib ta neid analüüse ja dokumente kasutada käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Oma järelevalveülesannete täitmisel võib pädev asutus tunnistada elutähtsa teenuse osutaja läbiviidud olemasoleva riskianalüüsi, milles käsitletakse käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud riske ja sõltuvuse ulatust, käesolevast artiklist tulenevatele kohustustele osaliselt või täielikult vastavaks.

1. Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajad võtavad liikmesriikide esitatud asjaomase teabe alusel, mis käsitleb riiklikku riskianalüüsi ja elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi tulemusi, oma toimepidevuse tagamiseks asjakohased ja proportsionaalsed tehnilised, turva- ja korralduslikud meetmed, sealhulgas meetmed, mis on vajalikud selleks, et: a) ennetada intsidente, kaaludes nõuetekohaselt katastroofiohu vähendamise ja kliimamuutustega kohanemise meetmeid; b) tagada nende rajatiste ja elutähtsa taristu piisav füüsiline kaitse, kaaludes nõuetekohaselt selliseid näiteks tarade ehitamist, tõkete püstitamist, e ja -rutiine, samuti tuvastamisseadmeid ja juurdepääsukontrolle; c) reageerida ja panna vastu intsidentidele ja leevendada nende tagajärgi, kaaludes nõuetekohaselt riski- ja kriisiohje menetluste ja protokollide ja hoiatusrutiinide rakendamist; d) taastuda intsidentidest, kaaludes nõuetekohaselt toimepidevusmeetmeid ja alternatiivsete tarneahelate kindlakstegemist, et jätkata elutähtsa teenuse osutamist; e) tagada töötajate turvalisuse piisav haldamine, kaaludes nõuetekohaselt selliseid meetmeid nagu elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramine, rajatistele, elutähtsale taristule ja tundlikule teabele juurdepääsu õiguste kehtestamine, taustakontrolli menetluste kehtestamine kooskõlas artikliga 14 ning selliste isikute kategooriate määramine, kellelt nõutakse sellise taustakontrolli läbimist, ning asjakohaste koolitusnõuete ja kvalifikatsioonide kehtestamine; f) suurendada asjaomaste töötajate teadlikkust punktides a–e osutatud meetmetest, kaaludes nõuetekohaselt koolituskursusi, teabematerjale ja õppusi. Esimese lõigu punkti e kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et elutähtsate teenuste osutajad võtavad elutähtsaid ülesandeid täitvate töötajate kategooriate määramisel arvesse väliste teenuseosutajate töötajaid. 2. Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajad on koostanud toimepidevusplaan või samaväärse(d) dokumendi(d), milles kirjeldatakse lõike 1 kohaseid meetmeid, ja et nad seda kava või neid dokumente järgivad. Kui elutähtsa teenuse osutajad on koostanud dokumente või võtnud meetmeid vastavalt muudes õigusaktides sätestatud kohustustele, mis on lõikes 1 osutatud meetmete jaoks asjakohased, võivad nad neid dokumente ja meetmeid kasutada käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Oma järelevalveülesannete täitmisel võib pädev asutus tunnistada elutähtsa teenuse osutaja olemasolevad toimepidevuse suurendamise meetmed, millega asjakohasel ja proportsionaalsel viisil käsitletakse lõikes 1 osutatud tehnilisi, turva- ja korralduslikke meetmeid, käesolevast artiklist tulenevatele kohustustele osaliselt või täielikult vastavaks. 3. Liikmesriigid tagavad, et iga elutähtsa teenuse osutaja määrab kontaktametniku või samaväärse isiku kontaktisikuks suhtlemiseks pädevate asutustega. 4. Elutähtsa teenuse osutaja identifitseerinud liikmesriigi taotlusel ja asjaomase teenuseosutaja nõusolekul korraldab komisjon kooskõlas artikli 18 lõigetes 6, 8 ja 9 kehtestatud korraga nõuandemissioone, et nõustada asjaomast elutähtsa teenuse osutajat tema III peatüki kohaste kohustuste täitmisel. Nõuandemissiooni tulemustest teavitatakse komisjoni, asjaomast liikmesriiki ja elutähtsa teenuse osutajat. 5. Komisjon võtab pärast artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmaga konsulteerimist vastu mittesiduvad suunised, et täpsustada tehnilisi, turva- ja korralduslikke meetmeid, mida võib võtta käesoleva artikli lõike 1 kohaselt. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et kehtestada vajalikud tehnilised ja metoodilised spetsifikatsioonid käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete kohaldamise kohta. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Liikmesriigid täpsustavad tingimused, mille alusel on elutähtsa teenuse osutajatel lubatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja liikmesriigi riskianalüüsi arvesse võttes esitada taotlusi nende töötajate taustakontrolliks: a) kes täidavad elutähtsa teenuse osutaja juures või tema jaoks tundlikke ülesandeid, eelkõige seoses elutähtsa teenuse osutaja toimepidevusega; b) kellel on õigus saada otsene või kaudne juurdepääs elutähtsa teenuse osutaja rajatistele, teabele või kontrollisüsteemidele, sealhulgas seoses elutähtsa teenuse osutaja turvalisusega; c) kelle puhul kaalutakse töölevõtmist punktides a või b sätestatud kriteeriumitele vastavatele ametikohtadele. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud taotlusi hinnatakse mõistliku aja jooksul ning menetletakse kooskõlas liikmesriigi õigus- ja menetlusnormidega ning asjakohaste ja kohaldatavate liidu õigusenormidega, sealhulgas määrusega (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2016/680 (37). Sellised taustakontrollid peavad olema proportsionaalsed ja rangelt piirduma vajalikuga. Neid tehakse üksnes selleks, et hinnata võimalikku julgeolekuriski asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale. 3. Lõikes 1 osutatud taustakontroll peab vähemalt: a) kinnitama taustakontrolli objektiks oleva isiku isikusamasust; b) kontrollima kõnealuse isiku karistusregistri andmeid seoses süütegudega, mis võiksid olla konkreetse ametikoha seisukohast olulised. Taustakontrolli läbi viies kasutavad liikmesriigid Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kooskõlas menetlustega, mis on sätestatud raamotsuses 2009/315/JSK ning, kui see on asjakohane ja kohaldatav, määruses (EL) 2019/816, selleks, et saada teistelt teavet teiste liikmesriikide hallatavate karistusregistriandmete kohta. Raamotsuse 2009/315/JSK artiklis 3 lõikes 1 ja määruse (EL) 2019/816 artikli 3 esimese lõigu punktis 5 osutatud keskasutused vastavad sellistele teabepäringutele kümne tööpäeva jooksul alates päringu saamise kuupäevast kooskõlas raamotsuse 2009/315/JSK artikli 8 lõikega 1.

1. Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutajad teavitavad pädevat asutust põhjendamatu viivituseta intsidentidest, mis oluliselt häirivad või võivad oluliselt häirida elutähtsate teenuste osutamist. Liikmesriigid tagavad, et välja arvatud juhul, kui see ei ole operatiivselt võimalik, esitavad elutähtsa teenuse osutajad esmase teate 24 tunni jooksul pärast seda, kui nad intsidendist teada said, millele vajaduse korral järgneb üksikasjalik aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul. Häire olulisuse kindlakstegemiseks võetakse arvesse eelkõige järgmisi parameetreid: a) häirest mõjutatud kasutajate arv ja osakaal; b) häire kestus; c) häirest mõjutatud geograafiline piirkond, võttes arvesse ka seda, kas piirkond on geograafiliselt eraldatud. Kui intsidendil on või võib olla oluline mõju elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele kuues või enamas liikmesriigis, teavitavad intsidendist mõjutatud liikmesriikide pädevad asutused sellest intsidendist komisjoni. 2. Lõike 1 esimeses lõigus osutatud teated sisaldavad kogu kättesaadavat teavet, mis on vajalik selleks, et pädev asutus saaks aru intsidendi olemusest, põhjustest ja võimalikest tagajärgedest, muu hulgas kogu kättesaadavat teavet, mis võimaldab teha kindlaks intsidendi võimaliku piiriülene mõju. Selline teatamine ei suurenda elutähtsa teenuse osutajate vastutust. 3. Elutähtsa teenuse osutaja lõikes 1 osutatud teates esitatud teabe põhjal teavitab asjaomane pädev asutus oma ühtse kontaktpunkti kaudu teiste mõjutatud liikmesriikide ühtseid kontaktpunkte, kui intsidendil on või võib olla oluline mõju elutähtsa teenuse osutajatele ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamisele ühes või mitmes muus liikmesriigis. Esimese lõigu kohaselt teavet saates ja vastu võttes peab ühtne kontaktpunkt vastavalt liidu või liikmesriigi õigusnormidele käsitlema teavet viisil, milles võetakse arvesse selle konfidentsiaalsust ning kaitstakse asjaomase elutähtsa teenuse osutaja turvalisust ja ärihuve. 4. Asjaomane pädev asutus esitab elutähtsa teenuse osutajale võimalikult kiiresti pärast lõike 1 kohast teavitamist täiendava teabe, sealhulgas teabe, mis võib aidata elutähtsa teenuse osutajal kõnealusele intsidendile tulemuslikult reageerida. Liikmesriigid teavitavad üldsust, kui nad leiavad, et see on avalikes huvides.

Selleks et edendada käesoleva direktiivi ühtset rakendamist, toetavad liikmesriigid – kui see on kasulik ja ilma et nad seejuures nõuaksid või soosiksid konkreetset tüüpi tehnoloogia kasutamist – elutähtsa teenuse osutajate suhtes kohaldatavaid turva- ja toimepidevusmeetmeid käsitlevate Euroopa ja rahvusvaheliste standardite ja tehniliste spetsifikatsioonide kasutamist.

1. Teenuseosutajat käsitatakse üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutajana juhul, kui: a) ta on artikli 6 lõike 1 kohaselt identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajana, b) ta osutab samu või sarnaseid elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis ning c) teda on käesoleva artikli lõike 3 kohaselt teavitatud. 2. Liikmesriigid tagavad, et elutähtsa teenuse osutaja esitab pärast artikli 6 lõikes 3 osutatud teavitamist pädevale asutusele asjaomase teabe, kui ta osutab elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis. Sellisel juhul tagavad liikmesriigid, et elutähtsa teenuse osutaja teavitab oma pädevat asutust sellest, milliseid elutähtsaid teenuseid ta nendele või nendes liikmesriikides osutab ning nendest liikmesriikidest kellele või kus ta selliseid elutähtsaid teenuseid osutab. Liikmesriigid edastavad komisjonile põhjendamatu viivituseta kõnealuste elutähtsa teenuse osutajate nimed ja nende poolt käesoleva lõike alusel esitatud teabe. Komisjon konsulteerib esimeses lõigus osutatud elutähtsa teenuse osutaja identifitseerinud liikmesriigi ja teiste asjaomaste liikmesriikide pädevate asutustega ning kõnealuse elutähtsa teenuse osutajaga. Nende konsultatsioonide käigus teavitab iga liikmesriik komisjoni, kui ta leiab, et elutähtsa teenuse osutaja poolt kõnealusele liikmesriigile osutatavad teenused on elutähtsad teenused. 3. Kui komisjon teeb käesoleva artikli lõikes 2 osutatud konsultatsioonide põhjal kindlaks, et asjaomane elutähtsa teenuse osutaja osutab elutähtsaid teenuseid kuuele või enamale liikmesriigile või kuues või enamas liikmesriigis, teatab komisjon elutähtsa teenuse osutajale tema pädeva asutuse kaudu, et teda käsitatakse üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutajana, teavitades teda tema käesolevast peatükist tulenevatest kohustustest ja kuupäevast, alates millest need kohustused tema suhtes kehtivad. Kui komisjon on pädevat asutust teavitanud oma otsusest käsitada teenuseosutajat üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutajana, edastab pädev asutus teate põhjendamatu viivituseta nimetatud teenuseosutajale. 4. Käesolevat peatükki kohaldatakse asjaomase üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja suhtes alates käesoleva artikli lõikes 3 osutatud teate kättesaamise kuupäevast.

1. Liikmesriigi taotlusel, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana, võib paluda komisjonil korraldada nõuandemissiooni, et hinnata meetmeid, mille see teenuseosutaja on oma III peatüki kohaste kohustuste täitmiseks kehtestanud. 2. Komisjon korraldab lõikes 1 osutatud nõuandemissiooni omal algatusel või ühe või mitme liikmesriigi taotlusel, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, ning juhul kui sellega nõustub liikmesriik, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana. 3. Komisjoni või ühe või mitme liikmesriigi, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, põhjendatud taotlusel esitab liikmesriik, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana, komisjonile järgmise teabe: a) elutähtsa teenuse osutaja riskianalüüsi asjaomased osad; b) kooskõlas artikliga 13 võetud asjaomaste meetmete loetelu; c) järelevalve- või nõuetele vastavuse tagamise meetmed, sealhulgas tema pädeva asutuse poolt artiklite 21 ja 22 kohaselt asjaomase elutähtsa teenuse osutaja suhtes läbi viidud nõuete täitmise hindamised või antud korraldused. 4. Aruanne nõuandemissiooni järelduste kohta esitatakse komisjonile, liikmesriigile, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana, liikmesriikidele, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, ja asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale kolme kuu jooksul pärast nõuandemissiooni lõpuleviimist. Liikmesriigid, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, analüüsivad esimeses lõigus osutatud aruannet ja annavad komisjonile vajaduse korral nõu selle kohta, kas asjaomane üleeuroopaliselt oluline elutähtsa teenuse osutaja täidab III peatüki kohaseid kohustusi, ja kui see on asjakohane, siis selle kohta, mis meetmeid saaks tema toimepidevuse parandamiseks võtta. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud nõuannete põhjal esitab komisjon liikmesriigile, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana, liikmesriikidele, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, ja asjaomasele elutähtsa teenuse osutajale oma arvamuse selle kohta, kas see elutähtsa teenuse osutaja täidab III peatüki kohaseid kohustusi, ja kui see on asjakohane, siis selle kohta, mis meetmeid saaks tema toimepidevuse parandamiseks võtta. Liikmesriik, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana tagab, et tema pädev asutus ja asjaomane elutähtsa teenuse osutaja võtavad käesoleva lõike kolmandas lõigus osutatud arvamust hoolikalt arvesse, ning esitab komisjonile ja liikmesriikidele, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, teabe meetmete kohta, mida ta on selle arvamuse põhjal võtnud. 5. Igas nõuandemissioonis osalevad eksperdid üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja asukohaliikmesriigist ja eksperdid liikmesriikidest, kellele või kus elutähtsat teenust osutatakse, ning komisjoni esindajad. Asjaomased liikmesriigid võivad pakkuda välja kandidaate nõuandemissioonil osalemiseks. Pärast konsulteerimist liikmesriigiga, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana, valib ja nimetab komisjon iga nõuandemissiooni liikmed vastavalt nende ametialasele pädevusele ning tagades võimaluse korral kõigi nende liikmesriikide geograafiliselt tasakaalustatud esindatuse. Vajaduse korral peab nõuandemissiooni liikmetel olema kehtiv ja asjakohane juurdepääsuluba. Nõuandemissioonil osalemisega seotud kulud katab komisjon. Komisjon koostab iga nõuandemissiooni programmi, konsulteerides konkreetse nõuandemissiooni liikmetega ja kokkuleppel liikmesriigiga, kes on vastavalt artikli 6 lõikele 1 identifitseerinud üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutaja elutähtsa teenuse osutajana. 6. Komisjon võtab vastu rakendusakti, millega kehtestatakse õigusnormid nõuandemissiooni korraldamise taotluste ja nende menetlemise, nõuandemissioonide korraldamise ja aruannete esitamise ning käesoleva artikli lõike 4 kolmandas lõigus osutatud komisjoni arvamust ja võetud meetmeid käsitleva teabe menetlemise korra kohta, võttes nõuetekohaselt arvesse asjaomase teabe konfidentsiaalsust ja tundlikkust äriteabena. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Liikmesriigid tagavad, et üleeuroopaliselt olulise elutähtsa teenuse osutajad annavad nõuandemissioonile juurdepääsu asjaomase nõuandemissiooni läbiviimiseks vajalikule teabele, süsteemidele ja rajatistele, mis on seotud nende elutähtsate teenuste osutamisega. 8. Nõuandemissioonid toimuvad kooskõlas selles liikmesriigis kohaldatavate õigusnormidega, kus need läbi viiakse, võttes arvesse kõnealuse liikmesriigi vastutust riikliku julgeoleku ja oma julgeolekuhuvide kaitse eest. 9. Nõuandemissioonide korraldamisel võtab komisjon arvesse määruste (EÜ) nr 725/2004 ja (EÜ) nr 300/2008 alusel tehtud komisjoni poolt läbi viidud kontrollide aruandeid ning direktiivi 2005/65/EÜ alusel toimunud komisjoni poolt teostatud järelevalve aruandeid asjaomase elutähtsa teenuse osutaja kohta. 10. Komisjon teavitab artiklis 19 osutatud elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma nõuandemissiooni korraldamisest. Liikmesriik, kus nõuandemissioon toimus, ja komisjon teavitavad elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma ka nõuandemissiooni peamistest järeldustest ja saadud kogemustest, et edendada vastastikust õppimist.

1. Käesolevaga asutatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm toetab komisjoni ning hõlbustab liikmesriikidevahelist koostööd ja teabevahetust käesoleva direktiiviga seotud küsimustes. 2. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest, kellel on vajaduse korral juurdepääsuluba. Kui see on tema ülesannete täitmiseks asjakohane, võib elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm kutsuda oma töös osalema asjaomaseid sidusrühmi. Euroopa Parlamendi taotlusel võib komisjon kutsuda elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma koosolekutele Euroopa Parlamendi eksperte. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma juhib komisjoni esindaja. 3. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmal on järgmised ülesanded: a) toetada komisjoni liikmesriikide abistamisel, et suurendada nende suutlikkust panustada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse tagamisse kooskõlas käesoleva direktiiviga; b) analüüsida strateegiaid, et teha kindlaks strateegiatega seotud parimad tavad; c) hõlbustada parimate tavade artikli 6 lõike 1 kohast vahetamist seoses liikmesriikidepoolse elutähtsa teenuse osutajate identifitseerimisega, sealhulgas selles osas, mis puudutab piiri- ja valdkonnaüleseid sõltuvussuhteid ning riske ja intsidente; d) asjakohasel juhul panustada käesoleva direktiiviga seotud küsimustes dokumentidesse, mis käsitlevad toimepidevust liidu tasandil; e) panustada artikli 7 lõikes 3 ja artikli 13 lõikes 5 osutatud suuniste ning taotluse korral käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetavate delegeeritud või rakendusaktide koostamisse; f) analüüsida artikli 9 lõikes 3 osutatud kokkuvõtvaid aruandeid, et edendada parimate tavade jagamist artikli 15 lõike 3 kohaselt võetud meetmete kohta; g) vahetada parimaid tavasid seoses artiklis 15 osutatud intsidentidest teatamisega; h) arutada nõuandemissioonide kokkuvõtvaid aruandeid ja saadud kogemusi kooskõlas artikli 18 lõikega 10; i) vahetada kooskõlas käesoleva direktiiviga teavet ja parimaid tavasid elutähtsa teenuse osutajate toimepidevusega seotud innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse kohta; j) asjakohasel juhul vahetada elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse küsimustes teavet liidu asjaomaste institutsioonide, organite ja asutustega. 4. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm koostab 17. jaanuariks 2025 ja seejärel iga kahe aasta järel eesmärkide ja ülesannete täitmiseks võetavate meetmete kohta tööprogrammi. Nimetatud tööprogramm peab olema kooskõlas käesoleva direktiivi nõuete ja eesmärkidega. 5. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühm kohtub korrapäraselt ja igal juhul vähemalt üks kord aastas direktiivi (EL) 2022/2555 alusel loodud koostöörühmaga, et edendada ja hõlbustada nii koostööd kui ka teabevahetust. 6. Komisjon võib artikli 1 lõiget 4 järgides võtta vastu rakendusakte, milles kehtestatakse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma toimimiseks vajalik menetluskord. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 24 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Komisjon esitab 17. jaanuariks 2027 ning seejärel vastavalt vajadusele ja vähemalt iga nelja aasta järel elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühmale kokkuvõtliku aruande teabest, mille liikmesriigid on esitanud artikli 4 lõike 3 ja artikli 5 lõike 4 alusel.

1. Kui see on asjakohane, toetab komisjon liikmesriike ja elutähtsa teenuse osutajaid nende käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmisel. Komisjon koostab liidu tasandi ülevaate piiri- ja valdkonnaülestest riskidest elutähtsate teenuste osutamisel, korraldab artikli 13 lõikes 4 ja artiklis 18 osutatud nõuandemissioone ning hõlbustab liikmesriikide- ja ekspertidevahelist teabevahetust kogu liidus. 2. Komisjon täiendab artiklis 10 osutatud liikmesriikide meetmeid, töötades välja parimaid tavasid, juhendmaterjale ja metoodikaid ning korraldades piiriülest koolitustegevust ja elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse testimiseks ette nähtud õppusi. 3. Komisjon teavitab liikmesriike neile liidu tasandil elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse suurendamiseks kättesaadavatest rahalistest vahenditest.

1. Selle hindamiseks, kas liikmesriikide poolt artikli 6 lõike 1 kohaselt elutähtsa teenuse osutajatena identifitseeritud teenuseosutajad täidavad käesolevas direktiivis sätestatud kohustusi, tagavad liikmesriigid, et pädevatel asutustel on õigused ja vahendid teha järgmist: a) teha elutähtsa teenuse osutajate poolt elutähtsate teenuste osutamiseks kasutatavate elutähtsate taristute ja rajatiste kohapealseid kontrolle ja elutähtsa teenuse osutajate artikli 13 kohaselt võetud meetmete kaugjärelevalvet; b) teha elutähtsate teenuseosutajate auditeid või nõuda nende tegemist. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui see on vajalik nende käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks, on pädevatel asutustel õigused ja vahendid nõuda, et direktiivi (EL) 2022/2555 kohased teenuseosutajad, kelle liikmesriigid on käesoleva direktiivi kohaselt identifitseerinud elutähtsa teenuse osutajatena, esitavad asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul: a) teabe, mis on vajalik selle hindamiseks, kas kõnealuste teenuseosutajate võetud meetmed oma toimepidevuse tagamiseks vastavad artiklis 13 sätestatud nõuetele; b) tõendid nende meetmete tegeliku rakendamise kohta, sealhulgas asjaomase teenuseosutaja valitud sõltumatu ja kvalifitseeritud audiitori poolt ning kõnealuse teenuseosutaja kulul tehtud auditi tulemused. Kõnealust teavet taotledes esitavad pädevad asutused taotluse eesmärgi ja täpsustavad, millist teavet nõutakse. 3. Ilma et see piiraks võimalust määrata karistusi kooskõlas artikliga 22, võivad pädevad asutused käesoleva artikli lõikes 1 osutatud järelevalvemeetmete või käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe hindamise põhjal anda asjaomastele elutähtsa teenuse osutajatele korralduse võtta vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid kõikide käesoleva direktiivi kindlakstehtud rikkumiste kõrvaldamiseks asjaomaste asutuste määratud mõistliku tähtaja jooksul ning esitada nendele asutustele võetud meetmeid käsitleva teabe. Selliste korralduste puhul võetakse eelkõige arvesse rikkumise raskusastet. 4. Liikmesriigid tagavad, et lõigetega 1, 2 ja 3 ette nähtud õigusi saab teostada üksnes juhul, kui selle suhtes kohaldatakse nõuetekohaseid kaitsemeetmeid. Kõnealuste kaitsemeetmetega tagatakse eelkõige see, et selliseid õigusi teostatakse objektiivselt, läbipaistvalt ja proportsionaalselt ning et nõuetekohaselt on kaitstud mõjutatud elutähtsa teenuse osutajate õigused ja õigustatud huvid, nagu ärisaladuste kaitse, sealhulgas õigus olla ära kuulatud, kaitseõigus ja õigus tõhusale õiguskaitsevahendile sõltumatus kohtus. 5. Liikmesriigid tagavad, et kui käesoleva direktiivi kohane pädev asutus hindab kooskõlas käesoleva artikliga, kas elutähtsa teenuse osutaja täidab nõudeid, teavitab nimetatud pädev asutus asjaomaste liikmesriikide direktiivi (EL) 2022/2555 kohaseid pädevaid asutusi. Selleks tagab liikmesriik, et käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused võivad taotleda direktiivi (EL) 2022/2555 kohastelt pädevatelt asutustelt oma järelevalve- ja nõuetele vastavuse tagamise volituste rakendamist seoses nimetatud direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teenuse osutajaga, kes on käesoleva direktiivi alusel identifitseeritud elutähtsa teenuse osutajana. Selleks tagab liikmesriik, et käesoleva direktiivi kohased pädevad asutused teevad koostööd ja vahetavad direktiivi (EL) 2022/2555 kohaste pädevate asutustega teavet.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi alusel vastu võetud liikmesriigi meetmete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 17. oktoobriks 2024 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 5 lõikes 1 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 16. jaanuarist 2023. 3. Euroopa Parlament või nõukogu võivad artikli 5 lõikes 1 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 5 lõike 1 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja lõppemist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Komisjon esitab hiljemalt 17. juuliks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on iga liikmesriik võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid. Komisjon vaatab käesoleva direktiivi selle toimivuse hindamiseks korrapäraselt läbi ning esitab sellekohase aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Aruandes hinnatakse eelkõige käesoleva direktiivi lisaväärtust, selle mõju elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse tagamisele ning seda, kas direktiivi lisa tuleks muuta. Komisjon esitab esimese sellise aruande hiljemalt 17. juuniks 2029. Käesoleva artikli kohase aruandluse eesmärgil võtab komisjon arvesse elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse töörühma asjakohaseid dokumente.

1. Liikmesriigid võtavad vastu ja avaldavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud normid hiljemalt 17. oktoobriks 2024. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Nad kohaldavad kõnealuseid norme alates 18. oktoobrist 2024. 2. Kui liikmesriigid lõikes 1 osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Direktiiv 2008/114/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 18. oktoobrist 2024. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.