1. Käesolevat määrust kohaldatakse abi suhtes, mida antakse
a)
kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega tegelevatele mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (edaspidi „VKEd“),
b)
artikli 54 ja 55 kohastele omavalitsusüksustele ning
c)
artikli 29 kohaste kalasadamate, lossimiskohtade, oksjonihoonete ja varjualuste jaoks.
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka sellise abi suhtes, mida antakse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise või turustamisega tegelevatele ettevõtjatele järgmistel eesmärkidel ja sõltumata abi saava ettevõtja suurusest:
a)
loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks;
b)
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks;
c)
kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks ning
d)
innovatsiooniks kalanduse ja vesiviljeluse valdkonnas.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
a)
abi, mille summa määratakse kindlaks turule viidud toodangu hinna või koguse alusel;
b)
abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega;
c)
abi, mille tingimus on omamaiste toodete kasutamine importtoodete asemel;
d)
sihtotstarbeline üksikabi käesoleva artikli lõikes 5 osutatud ettevõtjale;
e)
abi, mida antakse järgmiseks tegevuseks või järgmisteks kulutusteks:
i)
millega suurendatakse kalalaeva püügivõimsust;
ii)
selliste seadmete soetamine, mis suurendavad kalalaeva võimekust leida kala;
iii)
kalalaevade ehitamine, soetamine või import, kui artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
iv)
kalalaevade kolmandatesse riikidesse üleandmine või ümberregistreerimine, muu hulgas luues ühisettevõtteid kolmandate riikide partneritega;
v)
püügitegevuse ajutine peatamine või püsiv lõpetamine;
vi)
uurimuslik kalapüük;
vii)
ettevõtte omandiõiguse üleandmine, kui artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
viii)
otsene taasasustamine, välja arvatud juhul, kui tegemist on eksperimentaalse taasasustamisega;
ix)
uute sadamate või uute oksjonihoonete ehitamine;
x)
turusekkumismehhanismid, mille eesmärk on kõrvaldada turult pakkumise vähendamiseks ajutiselt või püsivalt kalapüügi- või vesiviljelustooteid, et vältida hinnalangust või saavutada hinnatõus;
xi)
investeeringud kalalaevadesse, et täita abitaotluse esitamise ajal kehtivate liidu õigusaktide kohaseid nõudeid, sealhulgas liidu kohustustest tulenevaid nõudeid piirkondlike kalandusorganisatsioonide raames;
xii)
investeeringud kalalaevadesse, mis on abitaotluse esitamise aastale eelneva kahe kalendriaasta jooksul tegelenud kalapüügiga vähem kui 60 päeva;
xiii)
kalalaeva pea- või abimootori asendamine või moderniseerimine;
f)
abi ettevõtjatele, kes:
i)
on nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 (14) artikli 42 või määruse (EÜ) nr 1224/2009 (15) artikli 90 kohaselt pannud toime tõsise õigusrikkumise;
ii)
on olnud seotud sellise kalalaeva käitamise, haldamise või omamisega, mis on kantud määruse (EÜ) nr 1005/2008 artikli 40 punktis 3 sätestatud ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelevate laevade liidu nimekirja, või selliste riikide lipu all sõitvate laevade käitamise, haldamise või omamisega, mis on kooskõlas nimetatud määruse artikliga 33 kindlaks määratud kui koostööd mittetegevad kolmandad riigid, või
iii)
on toime pannud ükskõik millise Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/99/EÜ (16) artiklites 3 ja 4 nimetatud keskkonnaalastest õigusrikkumistest, kui toetustaotlus on esitatud käesoleva määruse artiklite 32–39 alusel.
4. Käesolevat määrust ei kohaldata raskustes olevatele ettevõtjatele antava abi suhtes, välja arvatud abi puhul, mida antakse:
a)
kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevatele või neist kasu saavatele ettevõtjatele,
b)
loomataudide ennetamise, tõrje ja likvideerimisega seotud kulude hüvitamiseks,
c)
abikavade alusel, mida rakendatakse loodusõnnetuste tekitatud kahju korvamiseks, või
d)
järgmistel juhtudel, kui ettevõtjast sai kõnealuse sündmuse põhjustatud kahju tõttu raskustes olev ettevõtja:
i)
loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju korvamiseks või
ii)
kaitsealuste loomade tekitatud kahju korvamiseks.
5. Käesolevat määrust ei kohaldata selliste abikavade suhtes, milles ei ole sõnaselgelt välistatud üksikabi väljamaksmine ettevõtjale, kellele on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks tulenevalt komisjoni varasemast otsusest, millega abi tunnistati ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, välja arvatud:
a)
abikavad, mille alusel korvatakse loodusõnnetuste või loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud kahju, või
b)
abikavad, mille alusel hüvitatakse kogukonna juhitud kohaliku arengu projektides osalevate VKEde kulud ja antakse abi ettevõtjatele, kes osalevad kogukonna juhitud kohalikus arengus või saavad sellest kasu, kooskõlas artiklitega 54 ja 55.
6. Käesolevat määrust ei kohaldata riigiabimeetmete suhtes, kui meetme enda, selle tingimuste või rahastamisviisiga kaasneks paratamatult liidu õiguse rikkumine, eelkõige järgneva puhul:
a)
abi, mille andmise tingimus on abi saava ettevõtja peakorteri asumine asjaomases liikmesriigis või tema tegutsemine peamiselt selles liikmesriigis. Siiski on lubatud nõue, et abi maksmise hetkel peab ettevõtjal olema abi andvas liikmesriigis ettevõte või filiaal;
b)
abi, mille andmise tingimus on abi saava ettevõtja kohustus kasutada omamaiseid tooteid või teenuseid, või
c)
abi, millega piiratakse abi saava ettevõtja võimalust kasutada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tulemusi teistes liikmesriikides;
d)
elupaikade direktiiv, linnudirektiiv, laevade põhjustatud reostuse direktiiv ja jäätmekäitlust käsitlevad sätted.
7. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
a)
artiklite 20, 21, 24, 26 kuni 30, 33, 43, 46, 48, 50 ja 52 kohaste riigiabikavade raames antav abi, mis vastab artikli 12 tingimustele, alates 1. juulist 2023;
b)
punktis a osutatud abikavade võimalikud muudatused, välja arvatud sellised muudatused, mis ei mõjuta abikava kokkusobivust siseturuga käesoleva määruse kohaselt või ei mõjuta märkimisväärselt heakskiidetud hindamiskava sisu.
Komisjon võib otsustada, et käesolevat määrust kohaldatakse ükskõik millise suhtes käesoleva lõike punktis a osutatud abiliikidest kauem, kui ta on hinnanud asjaomast hindamiskava, mille liikmesriik on komisjonile esitanud.
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„sihtotstarbeline üksikabi“ – abi, mida ei anta abikava alusel;
2)
„loodusõnnetusega võrreldavad ebasoodsad ilmastikutingimused“ – ebasoodsad ilmastikutingimused, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev või pikaajaline vihm või ränk põud, mis vähendavad enam kui 30 % võrra keskmist toodangut, mis arvutatakse, tuginedes ühele järgmistest meetoditest:
a)
kolme eelnenud aasta põhjal;
b)
eelnenud viieaastase perioodi kolme aasta keskmisena, jättes arvestamata kõige suurema ja kõige väiksema näitaja;
3)
„abi“ – meede, mis vastab kõikidele ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kriteeriumidele;
4)
„abi osakaal“ – abi kogusumma, mis on väljendatud protsendina rahastamiskõlblikest kuludest enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
5)
„abikava“ – mis tahes dokument, mille alusel võidakse ilma edasiste rakendusmeetmeteta anda üksikabi kõnealuses dokumendis üldiselt ja abstraktselt määratletud ettevõtjatele, ning mis tahes dokument, mille alusel võidakse anda konkreetse projektiga mitteseotud abi ühele või mitmele ettevõtjale määramata ajaks ja/või määramata ulatuses;
6)
„bioturvalisus“ – korralduslikud ja füüsilised meetmed, mille eesmärk on vähendada riski seoses: a) taudi sissetoomisega loomapopulatsiooni, selle arenguga populatsiooni sees ja levimisega sealt välja või b) taudi sissetoomisega ettevõttesse, tsooni, bioturvarühmikusse, veovahendisse või muusse rajatisse, hoonesse või kohta, selle arenemisega seal ja levimisega sealt välja;
7)
„tõrje- ja likvideerimismeetmed“ – meetmed seoses loomataudidega, mille puhangut pädev asutus on ametlikult tunnistanud, või seoses taimekahjustajate või invasiivsete võõrliikidega, mille esinemist pädev asutus on ametlikult tunnistanud;
8)
„abi andmise kuupäev“ – kuupäev, mil abi saaval ettevõtjal tekib kohaldatava siseriikliku õiguse alusel seaduslik õigus abi saada;
9)
„rüüstamine“ – võrku püütud või tiikides hoitava kala langemine kaitsealuste loomade, näiteks hüljeste, silesaarmaste ja merelindude saagiks;
10)
„hindamiskava“ – dokument, milles käsitletakse üht või mitut abikava ja mis sisaldab vähemalt järgmisi elemente: hinnatavad eesmärgid, hindamisküsimused, tulemusnäitajad, kavandatud hindamismeetod, andmekogumisnõuded, hindamise kavandatud ajakava, sealhulgas vahearuannete ja lõpliku hindamisaruande esitamise kuupäev, hindamist tegeva sõltumatu asutuse kirjeldus või valikukriteeriumid ning hindamise üldsusele kättesaadavaks tegemise kord;
11)
„maksumeetme kava järglaskava“ – maksusoodustuste vormis kava, mis kujutab endast eelneva maksusoodustuste vormis kava muudetud versiooni ja millega asendatakse eelnev kava;
12)
„kalur“ – asjaomase liikmesriigi tunnustatud füüsiline isik, kes tegeleb töönduspüügiga;
13)
„kalapüügi- ja vesiviljelustooted“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 (17) I lisas loetletud tooted;
14)
„kalandus- ja vesiviljelussektor“ – majandussektor, mis hõlmab kõiki kalandus- või vesiviljelustoodete tootmist, töötlemist ja turustamist;
15)
„püügivõimsus“ – laeva tonnaaž brutotonnides (GT) ja võimsus kilovattides (kW), nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1130 (18) artiklites 4 ja 5;
16)
„kalasadam“ – mere või siseveekogu juures asuv maismaa- ja veeala, mida liikmesriik on ametlikult tunnustanud ning mis hõlmab taristut ja seadmeid, mis võimaldavad eelkõige kalalaevade vastuvõtmist, nende laadimist ja saagi lossimist, nimetatud saagi ladustamist, vastuvõtmist ja tarnimist ning kalurite pardaleminekut ja pardalt lahkumist;
17)
„brutotoetusekvivalent“ – abi summa, kui see oleks antud abi saavale ettevõtjale toetuse vormis, enne maksude või muude tasude mahaarvamist;
18)
„üksikabi“ – sihtotstarbeline üksikabi ja abikava raames üksikutele abisaajatele antav abi;
19)
„sisevetekalandus“ – kommertseesmärgiga püügitegevus sisevetel laevade või muude, sealhulgas jääpüügiks mõeldud vahenditega;
20)
„invasiivsed võõrliigid“ – liidu jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid ja liikmesriigi jaoks probleemsed looduslikku tasakaalu ohustavad võõrliigid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1143/2014 (19) artikli 3 punkti 3 ja artikli 3 punkti 4 määratlusele;
21)
„loodusõnnetused“ – maavärinad, laviinid, maalihked, üleujutused, tornaadod, orkaanid, vulkaanipursked ja looduslikult alguse saanud metsa- või maastikupõlengud;
22)
„äärepoolseimad piirkonnad“ – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud piirkonnad;
23)
„kaitsealune loom“ – liidu või siseriiklike õigusaktide kohaselt kaitse all olev loom, v.a kalad;
24)
„tagasimakstav ettemakse“ – projekti jaoks antav laen, mis makstakse välja ühe või mitme osamaksena ja mille tagasimaksmise tingimused sõltuvad projekti tulemustest;
25)
„VKEd“ ehk „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ – ettevõtjad, kes vastavad I lisas sätestatud kriteeriumidele;
26)
„väikesemahuline rannapüük“ – püügitegevus, mida teostavad a) mere- ja sisevetekalalaevad, mille kogupikkus on alla 12 meetri ja mis ei kasuta nõukogu määruse (EÜ) nr 1967/2006 (20) artikli 2 punktis 1 määratletud veetavaid püüniseid või b) kaldakalurid, sealhulgas karpide kogujad;
27)
„tööde alustamine“ – kas investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida seadmeid või varustust või muu kohustus, mis muudab investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, kumb on varasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist või teostatavusuuringute tegemist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke;
28)
„subsideeritud teenused“ – abi vorm, mille puhul abi antakse lõplikule abi saavale ettevõtjale kaudselt ja mitterahaliselt ning seda makstakse kõnealuse teenuse osutajale või tegevuse teostajale;
29)
„raskustes olev ettevõtja“ – ettevõtja, kes vastab komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (21) artikli 2 punktis 18 sätestatud kriteeriumidele;
2. Lisaks lõikes 1 loetletud mõistetele kasutatakse määruse (EL) nr 1380/2013 artiklis 4, määruse (EL) 2021/1139 artiklis 2 ja määruse (EL) nr 1379/2013 artiklis 5 sätestatud mõisteid.
Artikkel 21 - Abi kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks
1. Kalurite tervishoiu-, ohutus- ja töötingimuste parandamiseks antav abi, mis vastab käesoleva määruse I peatükis sätestatud tingimustele, on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 3 punkti c tähenduses siseturuga kokkusobiv ja vabastatakse ELi toimimise lepingu artikli 108 lõike 3 kohasest teatamiskohustusest, tingimusel et:
a)
abi antakse üksnes laeva või individuaalvarustusse tehtavateks investeeringuteks ning nende tulemusena ületatakse liidu või liikmesriigi õigusest tulenevaid nõudeid ning
b)
abiga ei toetata kalalaeva kogumahutavuse suurendamist.
2. Tegevuse puhul, mille eesmärk on parandada kalurite ohutust, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
a)
päästeparved;
b)
päästeparvede hüdrostaadid;
c)
isiklikud asukohamajakad, näiteks õnnetuskoha määramise raadiopoi, mis võidakse integreerida kalurite päästevestidesse ja tööriietesse;
d)
isiklikud ujuvpäästevahendid, eelkõige vee- ja kaitseülikonnad, päästerõngad ja päästevestid;
e)
signaalraketid;
f)
liiniheiteseadmed;
g)
üle parda kukkunute väljatõstmise seadmed;
h)
tuletõrjevahendid, näiteks tulekustutid, tuletõkketekid, tulekahju- ja suitsuandurid, hingamisaparaadid;
i)
tuletõkkeuksed;
j)
kütusemahuti sulgeklapid;
k)
gaasiandurid ja -häiresüsteemid;
l)
pilsipumbad ja -häiresüsteemid;
m)
raadio- ja satelliitsideseadmed;
n)
veekindlad luugid ja uksed;
o)
masinate, näiteks vintsi või võrgupooli ohutuspiirded;
p)
laevatrepid ja juurdepääsuredelid;
q)
helgiheitjad, tekivalgustid ja avariivalgustid;
r)
ohutuse tagamiseks kasutatav vabastusmehhanism juhuks, kui kalapüügivahend jääb veealuse takistuse külge kinni;
s)
turvakaamerad ja -monitorid;
t)
laevatekil ohutuse suurendamiseks vajalikud seadmed ja varustus.
3. Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada kalurite tervishoiutingimusi, võib toetada järgmisi meetmeid:
a)
esmaabikomplektide ostmine ja paigaldamine;
b)
ravimite ja kiireloomulise ravi jaoks vajaliku varustuse ostmine;
c)
telemeditsiini teenuste korraldamine, sealhulgas elektroonilised tehnoloogialahendused, seadmed ja meditsiinilised pildindusvahendid laevadelt tehtavate kaugkonsultatsioonide jaoks;
d)
tervise parandamise juhendite ja käsiraamatute hankimine;
e)
teavituskampaaniad tervise parandamiseks.
4. Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada kalurite hügieenitingimusi, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
a)
sanitaarsõlmed, näiteks tualetid ja pesuruumid;
b)
köögivarustus ja seadmed toiduainete säilitamiseks;
c)
joogivee puhastamise seadmed;
d)
ventilatsiooni-, puhastus- või desinfitseerimisseadmed või -süsteemid piisavate sanitaartingimuste tagamiseks pardal;
e)
pardal hügieenitingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud, sealhulgas tarkvaravahendid.
5. Sellise tegevuse või varustuse hankimise puhul, mille eesmärk on parandada töötingimusi kalalaevadel, võib toetada järgmise varustuse ostmist ja vajaduse korral paigaldamist:
a)
tekireelingud;
b)
kaitseteki konstruktsioonid ja kajutite ajakohastamine kaitse pakkumiseks loodusõnnetusega võrreldavate ebasoodsate ilmastikutingimuste eest;
c)
kajutite ohutuse parandamise ja meeskonna ühisruumide korraldamisega seotud varustus;
d)
varustus suurte raskuste käsitsi tõstmise vajaduse vähendamiseks, välja arvatud sellised otseselt püügitegevusega seotud masinad nagu vintsid;
e)
libisemisvastane värv ja libisemisvastased kummimatid;
f)
müra-, soojus- või külmaisolatsioon ning ventilatsiooni parandamise seadmed;
g)
tööriietus ja ohutusvahendid, näiteks veekindlad ohutussaapad, silmade ja hingamisteede kaitsevahendid, kaitsekindad ja kiivrid ning kukkumisvastased kaitsevahendid;
h)
hädaolukordades ja ohutuse tagamiseks kasutatavad hoiatusmärgid;
i)
riskianalüüs ja -hindamine, mille abil määratakse kindlaks ohud kaluritele nii sadamas kui ka laevasõidu ajal, et võtta meetmeid kõnealuste ohtude ärahoidmiseks või vähendamiseks;
j)
pardal töötingimuste parandamist käsitlevad juhendid ja käsiraamatud;
k)
ühissõidukid transpordiks karbipiirkondadest esmamüügikohtadesse;
l)
transpordivahendita kaluritele mõeldud maismaarajatised, mis parandavad töötingimusi, näiteks riietusruumid, pesu- ja muud sanitaarruumid, eelkõige sellised, mis soodustavad naiste sisenemist tööturule.
6. Abi antakse kaluritele, sealhulgas vajaduse korral transpordivahendita kaluritele, või kalalaevade omanikele.
7. Kui tegevus seisneb laeva tehtavas investeeringus, võib ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2029 sama liiki investeeringu ja sama kalalaeva jaoks anda abu ainult ühel korral. Kui tegevus seisneb investeeringus individuaalvarustusse, võib ajavahemikul 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2029 sama liiki varustuse jaoks ja samale abi saavale ettevõtjale anda abi ainult ühel korral.
8. Käesoleva artikli kohaselt antud abi summa ei tohi brutotoetusekvivalendina ületada abi ülemmäära, mis on 50 % rahastamiskõlblikest kogukuludest. Abi konkreetsed ülemmäärad on sätestatud IV lisas. Kui üks tegevus on hõlmatud mitme reaga IV lisa ridade 1–11 seast, kohaldatakse kõrgeimat abi ülemmäära.