Direktiiv 2023/977

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse pädevate õiguskaitseasutuste vahelise piisava ja kiire teabevahetuse ühtlustatud normid süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks. Eelkõige kehtestatakse käesoleva direktiiviga normid, mis käsitlevad järgmist: a) taotlusi, mis esitatakse liikmesriigi loodud või määratud ühtsele kontaktpunktile, eelkõige taotluste sisu, taotluste alusel teabe edastamist, ühtse kontaktpunkti töökeeli, kohustuslikke tähtaegu taotletud teabe edastamiseks ja taotluste rahuldamata jätmise põhjusi; b) liikmesriigi omal algatusel asjakohase teabe edastamist teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele, eelkõige olukordi, kui sellist teavet tuleb edastada, ja teabe edastamise viisi; c) vaikimisi kasutatavat sidekanalit, mida tuleb kasutada käesoleva direktiivi kohaseks igasuguseks teabevahetuseks, ja teavet, mis tuleb edastada ühtsele kontaktpunktile pädevate õiguskaitseasutuste vahel otse toimuva teabevahetuse käigus; d) iga liikmesriigi ühtse kontaktpunkti loomist või määramist ja korraldust, ülesandeid, koosseisu ja suutlikkust, sealhulgas ühtse elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi kasutuselevõtmist ja haldamist ühtse kontaktpunkti käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks. 2. Käesolevat direktiivi ei kohaldata pädevate õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse suhtes, mille eesmärk on muude liidu õigusaktidega eraldi reguleeritud süütegude tõkestamine, avastamine või uurimine. Ilma et see piiraks liikmesriikide käesoleva direktiivi või muude liidu õigusaktide kohaseid kohustusi, võivad liikmesriigid vastu võtta või säilitada õigusnorme, mis hõlbustavad veelgi teabevahetust teiste liikmesriikide pädevate õiguskaitseasutustega süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil, sealhulgas kahe- või mitmepoolsete kokkulepete alusel. 3. Käesoleva direktiiviga ei kohustata liikmesriike a) koguma teavet sunnimeetmete abil; b) säilitama teavet üksnes sel eesmärgil, et edastada see teise liikmesriigi pädevatele õiguskaitseasutustele; c) edastama teise liikmesriigi pädevatele õiguskaitseasutustele teavet, et seda saaks kasutada kohtumenetluses tõendina. 4. Käesoleva direktiiviga ei kehtestata õigust kasutada selle kohaselt edastatud teavet kohtumenetluses tõendina. Teavet edastav liikmesriik võib anda nõusoleku kasutada seda kohtumenetluses tõendina.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „pädev õiguskaitseasutus“ – liikmesriigi politsei-, tolli- või muu asutus, kes on riigisisese õiguse kohaselt pädev kasutama volitusi ja võtma sunnimeetmeid süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, või muu asutus, kes osaleb kahe või enama liikmesriigi vahel süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks loodud ühisüksuses, välja arvatud peamiselt riikliku julgeoleku küsimustega tegelevad asutused või üksused ja Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artikli 47 kohaselt lähetatud kontaktametnikud; 2) „volitatud õiguskaitseasutus“ – pädev õiguskaitseasutus, kellel on õigus esitada taotlus teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile kooskõlas artikli 4 lõikega 1; 3) „raske kuritegu“ on: a) kuritegu, nagu on osutatud nõukogu raamotsuse 2002/584/JSK (28) artikli 2 lõikes 2; b) kuritegu, nagu on osutatud määruse (EL) 2016/794 artikli 3 lõigetes 1 või 2; 4) „teave“ – igasugune sisu, mis puudutab vähemalt üht füüsilist või juriidilist isikut, fakte või asjaolusid ning mis on pädevatele õiguskaitseasutustele asjakohane, et täita riigisisese õiguse kohaseid ülesandeid süütegude tõkestamiseks, avastamiseks või uurimiseks, sealhulgas kriminaalteave; 5) „kättesaadav teave“ – otse juurdepääsetav teave ja kaudselt juurdepääsetav teave; 6) „otse juurdepääsetav teave“ – teave, mida hoitakse andmebaasis, mis on selle liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevale õiguskaitseasutusele otse juurdepääsetav, kellelt teavet taotletakse; 7) „kaudselt juurdepääsetav teave“ – teave, mida selle liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või pädev õiguskaitseasutus, kellelt teavet taotletakse, võib saada ilma sunnimeetmeid rakendamata teistelt avaliku sektori asutustelt või selles liikmesriigis asutatud eraõiguslikelt isikutelt, kui see on riigisisese õigusega lubatud ja sellega kooskõlas; 8) „isikuandmed“ – isikuandmed, nagu on määratletud direktiivi (EL) 2016/680 artikli 3 punktis 1.

Iga liikmesriik tagab käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse korral, et a) kättesaadava teabe saab edastada teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele (edaspidi „kättesaadavuse põhimõte“); b) teise liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või pädevalt õiguskaitseasutuselt teabe taotlemise tingimused ning neile teabe edastamise tingimused on samaväärsed tingimustega, mida kohaldatakse asjaomases liikmesriigis sarnase teabe taotlemise ja edastamise suhtes (edaspidi „samaväärse juurdepääsu põhimõte“); c) ta kaitseb tema ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele edastatud konfidentsiaalsena tähistatud teavet kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud tema riigisiseses õiguses ja millega on tagatud samasugune konfidentsiaalsuse tase nagu teabe edastanud liikmesriigi riigisiseses õiguses (edaspidi „konfidentsiaalsuse põhimõte“); d) kui taotletud teave saadi algselt teiselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, edastab ta sellist teavet teisele liikmesriigile või Europolile ainult juhul, kui algselt teabe edastanud liikmesriik või kolmas riik annab selleks nõusoleku, ja vastavalt tingimustele, mille kõnealune liikmesriik või kolmas riik teabe kasutamisele on kehtestanud (edaspidi „andmete omandiõiguse põhimõte“); e) käesoleva direktiivi alusel vahetatud isikuandmed, mis on osutunud ebaõigeks, mittetäielikuks või aegunuks, kustutatakse või parandatakse või nende töötlemist piiratakse vastavalt vajadusele ning kõiki nende andmete vastuvõtjaid teavitatakse sellest viivitamata (edaspidi „andmete usaldusväärsuse põhimõte“).

1. Liikmesriik tagab, et taotlus, mille tema ühtne kontaktpunkt ja, kui see on ette nähtud tema riigisiseses õiguses, volitatud õiguskaitseasutus esitab teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, vastab lõigetes 2–6 sätestatud tingimustele. Liikmesriik esitab komisjonile nimekirja oma volitatud õiguskaitseasutustest. Liikmesriik teavitab komisjoni nimekirja kõigist muudatustest. Komisjon avaldab nimekirjad ja nende ajakohastatud versioonid internetis. Liikmesriik tagab, et kui tema volitatud õiguskaitseasutus esitab taotluse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile, saadab ta samal ajal selle taotluse koopia enda ühtsele kontaktpunktile. 2. Liikmesriik võib lubada, et üksikjuhtumipõhiselt ei pea tema volitatud õiguskaitseasutus saatma tema ühtsele kontaktpunktile taotluse koopiat samal ajal, kui see edastatakse teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile kooskõlas lõikega 1, kui sellega seataks ohtu vähemalt üks järgmistest: a) käimasolev väga tundlik uurimine, mille puhul on teabe töötlemiseks vajalik asjakohane konfidentsiaalsuse tase; b) terrorismijuhtumid, mis ei hõlma häda- ega kriisiolukordade ohjamist; c) üksikisiku turvalisus. 3. Liikmesriik tagab, et teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile esitatakse taotlus üksnes juhul, kui on objektiivselt alust arvata, et a) taotletav teave on vajalik ja proportsionaalne, et saavutada artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus osutatud eesmärk, ning b) taotletav teave on sellele teisele liikmesriigile kättesaadav. 4. Liikmesriik tagab, et teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile esitatud taotluses täpsustatakse, kas see on kiireloomuline, ja kui on, esitatakse kiireloomulisuse põhjused. Taotlust käsitatakse kiireloomulisena, kui juhtumi kõiki asjakohaseid fakte ja asjaolusid arvesse võttes on objektiivselt alust arvata, et taotletud teabel on vähemalt üks järgmistest omadustest: a) see on hädavajalik liikmesriigi avalikku julgeolekut ähvardava vahetu ja kõrgendatud ohu ennetamiseks; b) see on vajalik selleks, et ennetada vahetut ohtu isiku elule või kehalisele puutumatusele; c) see on vajalik, otsuse vastuvõtmiseks, millega võivad kaasneda piirangud kuni vabaduse võtmiseni; d) on vahetu oht, et teave kaotab asjakohasuse, kui seda kiiresti ei edastata, ning seda teavet peetakse oluliseks süütegude tõkestamisel, avastamisel või uurimisel. 5. Liikmesriik tagab, et teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile esitatav taotlus sisaldab kõiki vajalikke üksikasju, et võimaldada selle nõuetekohast ja kiiret menetlemist kooskõlas käesoleva direktiiviga, sealhulgas vähemalt järgmist: a) taotletava teabe kirjeldus, mis on nii üksikasjalik kui seda võib vastavas olukorras eeldada; b) teabe taotlemise eesmärgi kirjeldus, sealhulgas faktide kirjeldus ja viide aluseks olevale kuriteole; c) objektiivsed põhjused, mille alusel arvatakse, et taotletud teave on taotluse saanud liikmesriigile kättesaadav; d) asjakohasel juhul selgitus teabe taotlemise eesmärgi ja selle füüsilise või juriidilise isiku või üksuse vahelise seose kohta, kellega teave on seotud; e) asjakohasel juhul ja kooskõlas lõikega 4 põhjused, miks taotlust peetakse kiireloomuliseks; f) piirangud taotletud teabe kasutamisele muudel eesmärkidel kui need, mille jaoks seda taotleti. 6. Liikmesriik tagab, et teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile esitatakse taotlus keeles, mis on kantud selle teise liikmesriigi koostatud loetellu kooskõlas artikliga 11.

1. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt edastab artikli 4 kohaselt taotletud teabe võimalikult kiiresti ja igal juhul järgmiste tähtaegade jooksul: a) kaheksa tundi kiireloomulise taotluse korral, mis on seotud otse juurdepääsetava teabega; b) kolm kalendripäeva kiireloomulise taotluse korral, mis on seotud kaudselt juurdepääsetava teabega; c) seitse kalendripäeva kõigi teiste taotluste korral. Esimeses lõigus sätestatud tähtajad hakkavad kulgema taotluse kättesaamise hetkest. 2. Kui liikmesriik saab taotletud teabe edastada riigisisese õiguse kohaselt alles pärast õigusasutuselt loa saamist vastavalt artiklile 9, võib see liikmesriik käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kõrvale kalduda, kui see on vajalik sellise loa saamise eesmärgil. Sellisel juhul tagab liikmesriik, et tema ühtne kontaktpunkt teeb järgmist: a) teavitab viivitamata taotluse esitanud liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutust eeldatavast viivitusest, täpsustades eeldatava viivituse pikkuse ja selle põhjused; b) hoiab taotluse esitanud liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutust olukorraga kursis ja edastab taotletud teabe võimalikult kiiresti pärast õigusasutuselt loa saamist. 3. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt edastab artikli 4 kohaselt taotletud teabe taotluse esitanud liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutusele keeles, milles taotlus vastavalt artikli 4 lõikele 6 esitati. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt saadab taotletud teabe koopia taotluse esitanud liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile samal ajal, kui ta edastab taotletud teabe selle liikmesriigi volitatud õiguskaitseasutusele. Liikmesriik võib lubada, et tema ühtne kontaktpunkt ei pea saatma koopiat asjakohasest teabest selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile samal ajal, kui see edastatakse käesoleva artikli kohaselt teise liikmesriigi volitatud õiguskaitseasutusele, kui sellega seataks ohtu vähemalt üks järgmistest: a) käimasolev väga tundlik uurimine, mille puhul on teabe töötlemiseks vajalik asjakohane konfidentsiaalsuse tase; b) terrorismijuhtumi lahendamine, mis ei hõlma häda- ega kriisiolukordade ohjamist; c) üksikisiku turvalisus.

1. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt keeldub edastamast vastavalt artiklile 4 taotletud teavet üksnes juhul, kui ilmneb mõni järgmistest põhjustest: a) taotletud teave ei ole taotluse saanud liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ega pädevatele õiguskaitseasutustele kättesaadav; b) taotlus ei vasta artiklis 4 sätestatud tingimustele; c) taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt nõutavast õigusasutuse loa andmisest on artikli 9 alusel keeldutud; d) taotletud teave kujutab endast isikuandmeid, mis ei kuulu artikli 10 punktis b osutatud isikuandmete kategooriatesse; e) taotletud teave on osutunud ebaõigeks, mittetäielikuks või aegunuks ning seda ei saa kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 7 lõikega 2 edastada; f) on objektiivselt alust arvata, et taotletud teabe edastamine i) oleks vastuolus taotluse saanud liikmesriigi oluliste riiklike julgeolekuhuvidega või kahjustaks neid; ii) seaks ohtu süüteo käimasoleva uurimise edukuse või üksikisiku turvalisuse; iii) kahjustaks põhjendamatult juriidilise isiku kaitstud olulisi huve; g) taotlus on seotud i) süüteoga, mille eest karistatakse taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt kuni ühe aasta pikkuse vangistusega, või ii) teoga, mis ei ole taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt süütegu; h) taotletud teave saadi algselt teiselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt ning see liikmesriik või kolmas riik ei ole andnud oma nõusolekut teabe edastamiseks. Liikmesriigid hindavad nõuetekohase hoolsusega seda, kas tema ühtsele kontaktpunktile esitatud taotlus on kooskõlas artiklis 4 sätestatud tingimustega, eelkõige seda, kas ilmselgelt rikutakse põhiõiguseid. Taotluse rahuldamata jätmine mõjutab üksnes taotletud teabe seda osa, mille suhtes ilmnevad esimeses lõigus nimetatud põhjused, ja see ei mõjuta asjakohasel juhul kohustust edastada muud osa teabest vastavalt käesolevale direktiivile. 2. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt teavitab taotluse rahuldamata jätmisest taotluse esitanud liikmesriigi ühtset kontaktpunkti või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutust ja täpsustab rahuldamata jätmise põhjuseid artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaegade jooksul. 3. Liikmesriik tagab asjakohasel juhul, et tema ühtne kontaktpunkt taotleb taotluse esitanud liikmesriigi ühtselt kontaktpunktilt või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutuselt viivitamata selgitusi või täpsustusi, mis on vajalikud, et menetleda taotlust, mis tuleks vastasel juhul rahuldamata jätta. Artikli 5 lõikega 1 sätestatud tähtaegade kulgemine peatatakse alates hetkest, mil taotluse esitanud liikmesriigi ühtne kontaktpunkt või, kui see on asjakohane, volitatud õiguskaitseasutus saab taotluse esitada selgitusi või täpsustusi, kuni hetkeni, mil taotletud selgitused või täpsustused esitatakse. 4. Taotluse rahuldamata jätmine, rahuldamata jätmise põhjused, taotlus selgituste või täpsustuste saamiseks ja selgitused või täpsustused, millele on osutatud käesoleva artikli lõikes 3, ning muud taotlusega seotud teated teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile edastatakse keeles, milles vastavalt artikli 4 lõikele 6 esitati taotlus.

1. Liikmesriik võib oma ühtse kontaktpunkti või pädevate õiguskaitseasutuste kaudu edastada omal algatusel neile kättesaadavat teavet teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele, kui on objektiivselt alust arvata, et selline teave võib olla selle teise liikmesriigi jaoks asjakohane süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil. 2. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused edastavad omal algatusel neile kättesaadava teabe teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele, kui on objektiivselt alust arvata, et selline teave võib olla selle teise liikmesriigi jaoks asjakohane raskete süütegude tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil. Nimetatud kohustus puudub, kui sellise teabe suhtes kehtivad artikli 6 lõike 1 punktis c või f osutatud põhjused. 3. Liikmesriik tagab, et kui tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused edastavad teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile teavet omal algatusel vastavalt lõikele 1 või 2, teevad nad seda ühes keeltest, mis on kantud selle teise liikmesriigi artikli 11 kohaselt koostatud loetellu. Liikmesriik tagab, et kui tema ühtne kontaktpunkt edastab teabe omal algatusel teise liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele, saadab ta samal ajal selle teabe koopia ka selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. Liikmesriik tagab, et kui tema pädevad õiguskaitseasutused edastavad teabe omal algatusel teisele liikmesriigile, saadavad nad samal ajal teabe koopia oma liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ning asjakohasel juhul selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. 4. Liikmesriik võib lubada, et tema pädevad õiguskaitseasutused ei pea saatma koopiat asjakohasest teabest tema liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile samal ajal, kui teavet edastatakse käesoleva artikli kohaselt selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele, kui sellega seataks ohtu vähemalt üks järgmistest: a) käimasolev väga tundlik uurimine, mille puhul on teabe töötlemiseks vajalik asjakohane konfidentsiaalsuse tase; b) terrorismijuhtumid, mis ei hõlma häda- ega kriisiolukordade ohjamist; c) üksikisiku turvalisus.

1. Liikmesriik tagab, et kui tema ühtne kontaktpunkt esitab taotluse otse teise liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele, saadab ta samal ajal selle taotluse koopia selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. Liikmesriik tagab, et kui üks tema pädevatest õiguskaitseasutustest edastab sellise taotluse alusel teavet, saadab ta samal ajal selle teabe koopia oma liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. 2. Liikmesriik tagab, et kui üks tema pädevatest õiguskaitseasutustest esitab taotluse või edastab taotluse alusel teavet otse teise liikmesriigi pädevale õiguskaitseasutusele, saadab ta samal ajal taotluse või teabe koopia ka oma liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ja selle teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile. 3. Liikmesriik võib lubada, et tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused ei pea saatma lõikes 1 või 2 osutatud taotluse või teabe koopiaid, kui sellega seataks ohtu vähemalt üks järgmistest: a) käimasolev väga tundlik uurimine, mille puhul on teabe töötlemiseks vajalik asjakohane konfidentsiaalsuse tase; b) terrorismijuhtumid, mis ei hõlma häda- ega kriisiolukordade ohjamist; c) üksikisiku turvalisus.

1. Liikmesriik ei nõua teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele II ja III peatüki kohaselt teabe edastamiseks õigusasutuse luba, kui tema riigisisese õiguse kohaselt ei ole õigusasutuse luba nõutav sarnase teabe riigisiseseks edastamiseks. 2. Liikmesriik tagab, et kui tema riigisisese õiguse kohaselt on teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või pädevatele õiguskaitseasutustele II ja III peatüki kohaselt teabe edastamiseks nõutav õigusasutuse luba, võtavad tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused viivitamata kooskõlas oma riigisisese õigusega kõik vajalikud meetmed, et saada õigusasutuse luba võimalikult kiiresti. 3. Lõikes 2 osutatud õigusasutuse loa taotlusi hinnatakse ja nende kohta tehakse otsus kooskõlas pädeva õigusasutuse riigisisese õigusega.

Liikmesriik tagab, et kui tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused edastavad II või III peatüki kohaselt teavet, mida käsitatakse isikuandmetena, siis a) isikuandmed on täpsed, täielikud ja ajakohased kooskõlas direktiivi (EL) 2016/680 artikli 7 lõikega 2; b) piirduvad andmesubjekti kategooriate kaupa edastatavad isikuandmete kategooriad määruse (EL) 2016/794 II lisa B jaos loetletud kategooriatega ning need on vajalikud ja proportsionaalsed taotluse eesmärgi saavutamiseks; c) edastab tema ühtne kontaktpunkt või pädev õiguskaitseasutus samal ajal ja nii palju kui võimalik ka vajalikke andmeid, mis võimaldavad teise liikmesriigi ühtsel kontaktpunktil või pädeval õiguskaitseasutusel hinnata isikuandmete õigsust, täielikkust ja usaldusväärsust ning seda, mil määral isikuandmed on ajakohased.

1. Liikmesriik koostab loetelu, kus on ära toodud üks või mitu keelt, milles tema ühtne kontaktpunkt saab teavet vahetada, ja ajakohastab seda loetelu. Kõnealune loetelu peab sisaldama ka inglise keelt. 2. Liikmesriik edastab lõikes 1 osutatud loetelu ja selle ajakohastatud versioonid komisjonile. Komisjon avaldab selliste loetelude koondloendi internetis ja ajakohastab seda.

1. Liikmesriik tagab, et kui tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused saadavad taotluse, edastavad taotluse kohaselt teavet või edastavad teavet omal algatusel käesoleva direktiivi II ja III peatüki kohaselt, hindavad tema ühtse kontaktpunkti või pädevate õiguskaitseasutuste töötajad üksikjuhtumipõhiselt ja kooskõlas määruse (EL) 2016/794 artikli 7 lõikega 7 ka seda, kas Europolile on vaja saata taotluse või edastatud teabe koopia, kui teates sisalduv teave puudutab süütegusid, mis on hõlmatud määruse (EL) 2016/794 artiklis 3 sätestatud Europoli eesmärkidega. 2. Liikmesriik tagab, et kui Europolile saadetakse käesoleva artikli lõike 1 kohaselt taotluse koopia või teabe koopia, edastatakse Europolile nõuetekohaselt teabe töötlemise eesmärk ja sellise töötlemise võimalikud piirangud vastavalt määruse (EL) 2016/794 artiklile 19. Liikmesriik tagab, et teave, mis algselt saadi teiselt liikmesriigilt või kolmandalt riigilt, saadetakse Europolile vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 ainult juhul, kui see teine liikmesriik või see kolmas riik on andnud selleks oma nõusoleku.

1. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused kasutavad Europoli turvalist teabevahetusvõrku (SIENA), et saata taotlus, edastada sellise taotluse alusel teavet või edastada teavet omal algatusel II või III peatüki või artikli 12 kohaselt. 2. Liikmesriik võib lubada, et tema ühtne kontaktpunkt või pädevad õiguskaitseasutused ei pea SIENAt kasutama, et saata taotlus, edastada taotluse alusel teavet või edastada teavet omal algatusel II või III peatüki või artikli 12 kohaselt vähemalt ühel järgmisel juhul: a) teabevahetus eeldab kolmandate riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide kaasamist või kui on objektiivselt alust arvata, et kolmandaid riike või rahvusvahelisi organisatsioone on vajalik hiljem kaasata, sealhulgas Interpoli sidekanali kaudu; b) taotluse kiireloomulisus eeldab teise sidekanali ajutist kasutamist; c) ootamatu tehniline või operatiivne intsident takistab nende ühtsel kontaktpunktil või pädevatel õiguskaitseasutustel SIENAt teabevahetuseks kasutada. 3. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt ja kõik tema pädevad õiguskaitseasutused, kes võivad osaleda käesoleva direktiivi kohases teabevahetuses, on SIENAga otse ühendatud, sealhulgas asjakohasel juhul mobiilseadmete vahendusel.

1. Iga liikmesriik loob või määrab ühtse kontaktpunkti. Ühtne kontaktpunkt on üksus, mis vastutab käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse koordineerimise ja hõlbustamise eest. 2. Liikmesriik tagab, et tema ühtsel kontaktpunktil on vahendid ja volitus täita vähemalt kõiki järgmisi ülesandeid: a) võtta vastu ja hinnata taotlusi, mis on esitatud kooskõlas artikliga 4 keeltes, millest on artikli 11 lõike 2 kohaselt teavitatud; b) suunata taotlus asjaomastele pädevatele õiguskaitseasutustele ning vajaduse korral koordineerida nende vahel taotluse menetlemist ja taotluse alusel teabe edastamist; c) koordineerida analüüsi koostamist ja teabe struktureerimist, et edastada see teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile ja, kui see on asjakohane, pädevatele õiguskaitseasutustele; d) edastada taotluse alusel või omal algatusel teavet teistele liikmesriikidele vastavalt artiklitele 5 ja 7; e) keelduda teabe edastamisest vastavalt artiklile 6 ja paluda vajaduse korral selgitusi või täpsustusi vastavalt artikli 6 lõikele 3; f) saata taotlus teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile vastavalt artiklile 4 ja esitada vajaduse korral selgitusi või täpsustusi vastavalt artikli 6 lõikele 3. 3. Liikmesriik tagab, et a) tema ühtne kontaktpunkt i) omab juurdepääsu kogu teabele, mis on kättesaadav tema pädevatele õiguskaitseasutustele, niivõrd kui see on vajalik tema käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks; ii) täidab oma ülesandeid ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas; iii) saab kvalifitseeritud töötajad, asjakohased operatiivvahendid, tehnilised ja rahalised vahendid, taristu ja suutlikkuse, sealhulgas tõlkimiseks, et nõuetekohaselt, tulemuslikult ja kiiresti täita oma ülesandeid kooskõlas käesoleva direktiiviga, sealhulgas asjakohasel juhul artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaegade jooksul; b) õigusasutused, kes on pädevad andma riigisisese õiguse kohaselt nõutavaid õigusasutuse lube vastavalt artiklile 9, on ühtsele kontaktpunktile kättesaadavad ööpäev läbi ja seitse päeva nädalas. 4. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ühe kuu jooksul oma ühtse kontaktpunkti loomisest või määramisest. Liikmesriigid teavitavad komisjoni, kui nende ühtse kontaktpunktiga seoses toimub muudatusi. Komisjon avaldab kõnealuse teabe ja selle ajakohastatud versioonid Euroopa Liidu Teatajas.

1. Liikmesriik määrab kindlaks oma ühtse kontaktpunkti korralduse ja koosseisu nii, et see saaks täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid tõhusalt ja tulemuslikult. 2. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt koosneb selliste pädevate õiguskaitseasutuste töötajatest, mille kaasamine on vajalik käesoleva direktiivi kohaseks piisavaks ja kiireks teabevahetuseks, sealhulgas vähemalt töötajad järgmistest asutustest, kui asjaomasele liikmesriigile on siduvad asjakohased õigusaktid või rahvusvahelised lepingud selliste üksuste või büroode loomiseks või määramiseks: a) Europoli riiklik üksus, mis on loodud määruse (EL) 2016/794 artikliga 7; b) SIRENE büroo, mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1862 artikli 7 lõikega 2; c) Interpoli riiklik keskbüroo, mis on loodud Rahvusvahelise Kriminaalpolitsei Organisatsiooni (Interpoli) põhikirja artikliga 32. 3. Liikmesriik tagab, et tema ühtse kontaktpunkti töötajad on oma käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks piisavalt kvalifitseeritud. Selleks tagab liikmesriik oma ühtse kontaktpunkti töötajatele juurdepääsu piisavale ja korrapärasele koolitusele, eelkõige seoses järgmisega: a) ühtses kontaktpunktis kasutatavate andmetöötlusvahendite, eelkõige SIENA ja juhtumite haldamise süsteemi kasutamine; b) käesoleva direktiivi kohase ühtse kontaktpunkti tegevuse seisukohast asjakohase liidu ja liikmesriigi õiguse kohaldamine, eelkõige seoses isikuandmete kaitsega, sealhulgas direktiiviga (EL) 2016/680, õiguskaitseasutuste vahelise piiriülese koostööga, sealhulgas käesoleva direktiivi ja määrusega (EL) 2016/794, ning konfidentsiaalse teabe käsitlemisega; c) asjaomase liikmesriigi poolt artikli 11 kohaselt koostatud loetellu kantud keelte kasutamine.

1. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt võtab hoidlana kasutusele ühtse elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi, mis võimaldab tal täita käesolevast direktiivist tulenevaid ülesandeid, ja haldab seda. Juhtumite haldamise süsteemil on vähemalt kõik järgmised funktsioonid ja võimalused: a) artiklites 5 ja 8 osutatud sissetulevate ja väljaminevate taotluste ning teiste liikmesriikide ühtsete kontaktpunktidega ja, kui see on asjakohane, pädevate õiguskaitseasutustega vahetatavate muude taotlustega seotud teadete, sealhulgas teave artikli 6 lõikes 2 osutatud taotluse rahuldamata jätmise ning artikli 6 lõikes 3 osutatud selgituste või täpsustuste taotlemise ja esitamise registreerimise kohta; b) ühtse kontaktpunkti ja artikli 14 lõike 2 punkti b kohaste pädevate õiguskaitseasutuste vahelise teabevahetuse registreerimine; c) teise liikmesriigi ühtsele kontaktpunktile või, kui see on asjakohane, pädevatele õiguskaitseasutusele artiklite 5, 7 ja 8 kohaselt teabe edastamise registreerimine; d) artiklites 5 ja 8 osutatud sissetulevate taotluste võrdlemine ühtse kontaktpunkti käsutuses oleva teabega, sealhulgas artikli 5 lõike 3 teise lõigu ja artikli 7 lõike 3 teise lõigu kohaselt edastatud teabega ning muu juhtumite haldamise süsteemis registreeritud asjakohase teabega; e) artiklis 4 osutatud sissetulevatele taotlustele piisavate ja kiirete järelmeetmete võtmise tagamine, eelkõige selleks, et pidada kinni artiklis 5 sätestatud taotletud teabe edastamise tähtaegadest; f) SIENAga koostalitlusvõime, mis eelkõige tagab, et SIENA kaudu saab saabuvaid teateid registreerida otse ning et SIENA kaudu väljaminevaid teateid saab saata otse juhtumite haldamise süsteemist; g) statistika koostamine käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse kohta hindamise ja seire eesmärgil, eelkõige artikli 18 kohaldamise eesmärgil; h) juhtumite haldamise süsteemis sisalduvale teabele juurdepääsu ja seda teavet puudutavate muude isikuandmete töötlemise toimingute logimise aruandekohustuse täitmise ja küberturvalisuse eesmärgil vastavalt direktiivi (EL) 2016/680 artiklile 25. 2. Liikmesriik tagab, et kõiki juhtumite haldamise süsteemi, eelkõige selle ülesehitust, haldamist ja kontrolli ohustavaid küberturvalisuse riske juhitakse ja käsitletakse hoolsalt ja tulemuslikult ning et nähakse ette piisavad kaitsemeetmed volitamata juurdepääsu ja väärkasutamise vastu. 3. Liikmesriik tagab, et juhtumite haldamise süsteem sisaldab isikuandmeid ainult seni, kuni see on vajalik ja proportsionaalne, et ühtne kontaktpunkt saaks täita talle käesoleva direktiiviga pandud ülesandeid, ning et selles sisalduvad isikuandmed kustutatakse seejärel jäädavalt. 4. Liikmesriik tagab, et tema ühtne kontaktpunkt vaatab esimest korda hiljemalt kuus kuud pärast teabevahetuse lõppu ja seejärel korrapäraselt läbi vastavuse lõikele 3.

1. Liikmesriigid ergutavad ühtsete kontaktpunktide ja pädevate õiguskaitseasutuste vahel praktilise koostöö tegemist käesoleva direktiivi kohaldamisel. 2. Liikmesriigid tagavad, et ühtsete kontaktpunktide juhid kohtuvad vähemalt kord aastas, et hinnata nende üksuste vahelise koostöö kvaliteeti, arutada probleemide korral vajalikke tehnilisi või korralduslikke meetmeid ning vajaduse korral selgitada menetlusi.

1. Iga aasta 1. märtsiks esitab iga liikmesriik komisjonile statistika käesoleva direktiivi alusel teiste liikmesriikidega toimunud teabevahetuse kohta, mis leidis aset eelmise kalendriaasta jooksul. 2. Iga liikmesriik tagab, et lõikes 1 osutatud statistika hõlmab vähemalt järgmist: a) nende ühtse kontaktpunkti ja asjakohasel juhul nende pädevate õiguskaitseasutuste esitatud taotluste arv; b) nende ühtse kontaktpunkti ja pädevate õiguskaitseasutuste saadud taotluste arv ning nende taotluste arv, millele nad vastasid, jaotatuna kiireloomuliste ja mittekiireloomuliste taotluste ning taotluse esitanud liikmesriikide kaupa; c) artikli 6 kohaselt rahuldamata jäetud taotluste arv, jaotatuna taotluse esitanud liikmesriigi ja rahuldamata jätmise põhjuste kaupa; d) selliste juhtumite arv, mille korral kalduti artikli 5 lõikes 1 sätestatud tähtaegadest kõrvale, kuna oli vaja saada õigusasutuse luba vastavalt artikli 5 lõikele 2, jaotatuna asjaomase taotluse esitanud liikmesriikide kaupa. 3. Komisjon koostab liikmesriikide poolt lõike 2 kohaselt esitatud miinimumstatistika ning teeb selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule kättesaadavaks.

1. Komisjon esitab hiljemalt 12. juuniks 2026 ning iga viie aasta tagant pärast 12. juunit 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi rakendamist ja mis sisaldab üksikasjalikku teavet selle kohta, kuidas iga liikmesriik on käesolevat direktiivi rakendanud. Aruande koostamisel pöörab komisjon erilist tähelepanu sellele, kui tõhusalt vahetasid pädevad õiguskaitseasutused teavet, taotluse rahuldamata jätmise põhjustele, eelkõige juhul, kui taotlus ei ole käesoleva direktiivi eesmärkidega hõlmatud, samuti andmekaitset ja Europolile teabe edastamist käsitlevate sätete järgimisele. 2. Komisjon esitab hiljemalt 12. juuniks 2027 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse käesoleva direktiivi tulemuslikkust, eelkõige selle mõju õiguskaitsealasele koostööle, artikli 14 lõike 3 punkti a alapunktis iii sätestatud kohustustele ja isikuandmete kaitsele. Komisjon võtab arvesse liikmesriikide esitatud teavet ja muud asjakohast teavet käesoleva direktiivi ülevõtmise ja rakendamise kohta, sealhulgas asjakohasel juhul praktilisi takistusi, mis takistavad direktiivi tulemuslikku rakendamist. Selle hindamise põhjal teeb komisjon otsuse asjakohaste järelmeetmete, sealhulgas seadusandliku ettepaneku kohta, kui see on asjakohane.

Alates 12. detsembrist 2024 asendatakse Schengeni lepingu rakendamise konventsiooni artiklite 39 ja 46 need osad, mida ei ole raamotsusega 2006/960/JSK asendatud, käesoleva direktiiviga niivõrd, kuivõrd need artiklid on seotud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva teabevahetusega.

Raamotsus 2006/960/JSK tunnistatakse kehtetuks alates 12. detsembrist 2024. Viiteid kehtetuks tunnistatud raamotsusele käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. detsembriks 2024. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile. Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 13 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 12. juuniks 2027. Nad teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid esimeses ja teises lõigus osutatud normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.