Direktiiv 2023/1544

1. Käesoleva direktiiviga kehtestatakse teatavate liidus teenuseid osutavate teenuseosutajate määratud majandusüksuste määramise ja nimetatud esindajate nimetamise normid elektrooniliste tõendite kogumiseks kriminaalmenetluses, et liikmesriikide pädevate asutuste tehtavaid otsuseid ja määruseid kätte saada, täita ning need täitmisele pöörata. 2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse otsuste ja määruste suhtes, mis käsitlevad määruse (EL) 2023/1543, direktiivi 2014/41/EL ja Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise vastastikust õigusabi kriminaalasjades käsitleva konventsiooni (mille nõukogu on koostanud Euroopa Liidu lepingu artikli 34 alusel) alusel elektrooniliste tõendite kogumist. Käesolevat direktiivi kohaldatakse samuti otsuste ja määruste suhtes, mis käsitlevad elektrooniliste tõendite kogumist riigisisese õiguse kohaselt ja mille liikmesriik on adresseerinud füüsilisele või juriidilisele isikule, kes tegutseb kõnealuse liikmesriigi territooriumil teenuseosutaja esindajana või määratud majandusüksusena. 3. Käesolev direktiiv ei piira riigi ametiasutuste liidu ja riigisisese õiguse kohaseid volitusi pöörduda otse nende territooriumil asuvate teenuseosutajate poole, et koguda kriminaalmenetluses elektroonilisi tõendeid. 4. Liikmesriigid ei tohi kehtestada teenuseosutajatele lõikes 1 sätestatud eesmärkidel muid kohustusi kui käesolevast direktiivist tulenevad kohustused, eelkõige seoses määratud majandusüksuse määramise või esindajate nimetamisega. 5. Käesolevat direktiivi kohaldatakse artikli 2 punktis 1 määratletud teenuseosutajate suhtes, kes osutavad liidus oma teenuseid. Direktiivi ei kohaldata teenuseosutajate suhtes, kes asuvad ühe liikmesriigi territooriumil ja osutavad teenuseid ainult selle liikmesriigi territooriumil.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „teenuseosutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab ühe või mitme järgmise kategooria teenuseid, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/123/EÜ (14) artikli 2 lõike 2 punktis b osutatud finantsteenuseid: a) elektroonilise side teenused, mis on määratletud direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4; b) interneti domeeninime ja IP-numbriteenused, nagu IP-aadressi määramine, domeeninimede register, domeeninimeregistraator ning domeeninimedega seotud privaatsus- ja proksiteenused; c) muud infoühiskonna teenused, millele on osutatud direktiivi (EL) 2015/1535 artikli 1 lõike 1 punktis b ja mis i) võimaldavad kasutajatevahelist suhtlust või ii) võimaldavad salvestada või muul viisil töödelda andmeid kasutajate nimel, kellele teenust osutatakse, tingimusel et andmete salvestamine on kasutajale osutatava teenuse määrav element; 2) „teenuste osutamine liikmesriigi territooriumil“ – a) liikmesriigis füüsilistel või juriidilistel isikutel punktis 1 loetletud teenuste kasutamise võimaldamine ja b) spetsiifilistel faktilistel kriteeriumitel põhineva sisulise seose esinemine punktis a osutatud liikmesriigiga; selline sisuline seos on olemas, kui teenuseosutajal on asjaomases liikmesriigis majandusüksus, või kui majandusüksust ei ole, siis, kui asjaomases liikmesriigis on märkimisväärne arv kasutajaid või kui tema tegevus on suunatud asjaomasesse liikmesriiki; 3) „teenuste osutamine liidus“ – a) liikmesriigis füüsilistel või juriidilistel isikutel punktis 1 loetletud teenuste kasutamise võimaldamine ja b) spetsiifilistel faktilistel kriteeriumitel põhineva sisulise seose esinemine punktis a osutatud liikmesriigiga; selline sisuline seos on olemas, kui teenuseosutajal on liikmesriigis majandusüksus, või kui majandusüksust ei ole, siis, kui ühes või mitmes liikmesriigis on märkimisväärne arv kasutajaid või kui tema tegevus on suunatud ühte või mitmesse liikmesriiki; 4) „majandusüksus“ – üksus, mis tegelikult tegeleb majandustegevusega määramata aja jooksul stabiilse taristu kaudu, kust osutatakse teenuseid või juhitakse majandustegevust; 5) „määratud majandusüksus“ – juriidilise isiku staatusega majandusüksus, mille on artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 1 osutatud eesmärkidel kirjalikult määranud teenuseosutaja, kes asub artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktis osalevas liikmesriigis; 6) „esindaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kelle on artikli 1 lõikes 1 ja artikli 3 lõikes 1 osutatud eesmärkidel kirjalikult nimetanud teenuseosutaja, kes ei asu artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktis osalevas liikmesriigis.

1. Liikmesriigid tagavad, et liidus teenuseid osutavad teenuseosutajad määravad või nimetavad vähemalt ühe adressaadi selliste otsuste ja määruste kättesaamiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks, mis kuuluvad artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse (edaspidi „artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvad otsused ja määrused“) ning mille on teinud liikmesriikide pädevad asutused kriminaalmenetluses tõendite kogumiseks, järgmiselt: a) liidus asuvate juriidilisest isikust teenuseosutajate puhul tagavad liikmesriigid, kus teenuseosutajad asuvad, et sellised teenuseosutajad määravad käesoleva lõike sissejuhatavas osas kirjeldatud tegevuste eest vastutava määratud asutuse või määratud asutused; b) väljaspool liitu asuva juriidilisest isikust teenuseosutajate puhul tagavad liikmesriigid, et sellised nende territooriumil teenuseid osutavad teenuseosutajad määravad esindaja või esindajad, kes vastutavad käesoleva lõike sissejuhatavas osas kirjeldatud tegevuste eest artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides osalevates liikmesriikides; c) artikli 1 lõikes 2 osutatud õigusaktides mitteosalevates liikmesriikides asuvate teenuseosutajate puhul tagavad liikmesriigid, et niisugused nende territooriumil teenuseid osutavad teenuseosutajad määravad kõnealustes õigusaktides osalevates liikmesriikides esindaja või esindajad, kes vastutavad käesoleva lõike sissejuhatavas osas kirjeldatud tegevuste eest. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud adressaat a) asub või elab liikmesriigis, kus teenuseosutajad oma teenuseid osutavad, ja b) tema suhtes võib kohaldada täitmisele pööramise menetlust. 3. Liikmesriigid tagavad, et artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvad otsused ja määrused adresseeritakse sel eesmärgil käesoleva artikli lõike 1 kohaselt määratud majandusüksusele või nimetatud esindajale. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil asuvad või teenuseid osutavad teenuseosutajad annavad oma määratud majandusüksustele või esindajatele vajalikud volitused ja vahendid liikmesriigilt saadud artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate otsuste ja määruste täitmiseks. Liikmesriigid kontrollivad samuti, et nende territooriumil asuvad majandusüksused või seal elavad või asuvad esindajad on teenuseosutajatelt saanud vajalikud volitused ja vahendid nende liikmesriigilt saadud otsuste ja määruste täitmiseks ning et nad teevad kooskõlas kohaldatava õigusraamistikuga kõnealuste otsuste ja määruste kättesaamisel pädevate asutustega koostööd. 5. Liikmesriigid tagavad, et määratud majandusüksust või esindajat ja teenuseosutajat saab artikli 1 lõikes 2 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate otsuste ja määruste kättesaamisega seoses pidada solidaarselt vastutavaks kohaldatavast õigusraamistikust tulenevate kohustuste täitmata jätmise eest selliselt, et neist igaühe suhtes võib kohaldada karistusi, kui üks nendest on oma kohustuse täitmata jätnud. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et teenuseosutajal, määratud majandusüksusel või, kui see on kohaldatav, esindajal ei ole võimalik nende kohustuste täitmata jätmise põhjendusena kasutada teenuseosutaja ja määratud majandusüksuse või esindaja vahelise asjakohase sisekorra puudumist. Solidaarset vastutust ei kohaldata teenuseosutaja, määratud majandusüksuse või, kui see on kohaldatav, esindaja tegevuse või tegevusetuse korral, mis on karistust kohaldavas liikmesriigis käsitatav kuriteona. 6. Liikmesriigid tagavad, et teenuseosutajatel, kes osutavad liidus teenuseid 18. veebruaril 2026, on kohustus määrata määratud majandusüksused või esindajad hiljemalt 18. augustiks 2026 ning et teenuseosutajatel, kes hakkavad liidus teenuseid osutama pärast 18. veebruari 2026, on kohustus määrata määratud majandusüksused või esindajad kuue kuu jooksul alates kuupäevast, mil nad hakkavad liidus teenuseid osutama.

1. Liikmesriigid tagavad, et iga nende territooriumil asuv või teenuseid osutav teenuseosutaja teavitab kirjalikult artikli 6 kohaselt määratud keskasutust selles liikmesriigis, kus asub tema määratud majandusüksus või kus asub või elab tema esindaja, asjaomase majandusüksuse või esindaja kontaktandmed ja nendega seotud muudatused. 2. Lõikes 1 osutatud teavituses täpsustatakse nõukogu määruses nr 1 (15) osutatud liidu ametlik keel või ametlikud keeled, milles võib esindaja või määratud majandusüksuse poole pöörduda. Kõnealused keeled hõlmavad ühte või mitut ametlikku keelt nagu on kehtestatud selle liikmesriigi õiguses, kus asub määratud majandusüksus või kus elab või asub esindaja. 3. Kui teenuseosutaja määrab kooskõlas artikli 3 lõikega 1 mitu määratud majandusüksust või nimetab mitu esindajat, tagavad liikmesriigid, et teenuseosutajad täpsustavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teavituses asjaomaste määratud majandusüksuste või nimetatud esindajate määramise või nimetamise täpse territoriaalse ulatuse. Teavituses täpsustatakse liidu ja liikmesriikide ametlik keel või ametlikud keeled, milles saab pöörduda iga määratud majandusüksuse ja esindaja poole. 4. Liikmesriigid tagavad, et neile käesoleva artikli kohaselt edastatud teave tehakse avalikult kättesaadavaks kriminaalasjade valdkonna Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku spetsiaalsel veebilehel. Liikmesriigid tagavad kõnealuse teabe korrapärase ajakohastamise. Kõnealust teavet võib edasi levitada, et hõlbustada pädevate asutuste juurdepääsu.

Liikmesriigid kehtestavad karistusnormid, mida kohaldatakse artiklite 3 ja 4 alusel vastu võetud liikmesriigi sätete rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada kõnealuste normide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 18. veebruariks 2026 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. Samuti teavitavad liikmesriigid komisjoni igal aastal nõuded täitmata jätnud teenuseosutajatest ja nende suhtes võetud asjaomastest täitemeetmetest ning määratud karistustest.

1. Kooskõlas oma õigussüsteemiga määravad liikmesriigid ühe või mitu keskasutust, et tagada käesoleva direktiivi järjepidev ja proportsionaalne kohaldamine. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni lõike 1 kohaselt määratud keskasutusest või keskasutustest. Komisjon edastab liikmesriikidele määratud keskasutuste nimekirja ja teeb selle avalikult kättesaadavaks. 3. Liikmesriigid tagavad, et nende keskasutused kooskõlastavad oma tegevust ja teevad koostööd üksteisega ning asjakohasel juhul komisjoniga ning et keskasutused annavad üksteisele asjakohast teavet ja abi, et kohaldada käesolevat direktiivi järjepideval ja proportsionaalsel viisil. Kooskõlastamine, koostöö ning teabe ja abi pakkumine hõlmab eelkõige täitemeetmeid.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 18. veebruariks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. 2. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 3. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Hiljemalt 18. augustiks 2029 hindab komisjon käesolevat direktiivi. Komisjon edastab hindamisaruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Hindamine viiakse läbi kooskõlas komisjoni parema õigusloome suunistega. Liikmesriigid esitavad komisjonile teabe, mida on vaja kõnealuse aruande koostamiseks.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.