Määrus 2023/955

Käesoleva määrusega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond (edaspidi „fond“) ajavahemikuks 2026 kuni 2032. Fondist antakse liikmesriikidele rahalist toetust nende kliimameetmete sotsiaalkavades (edaspidi „kavad“) sisalduvate meetmete ja investeeringute jaoks. Fondist toetatavatest meetmetest ja investeeringutest peavad saama kasu vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad ja vähekaitstud transpordikasutajad, keda hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse eriti mõjutab, eelkõige energiaostuvõimetud leibkonnad ja transpordivaesuses leibkonnad.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „energiaostuvõimetus“ – leibkondade puudulik juurdepääs põhilistele energiateenustele, mis on aluseks inimväärsele elatustasemele- ja tervisele, sealhulgas piisavale soojusele, jahutusele, valgustusele ja seadmete kasutamiseks vajalikule energiale asjaomase riigi, olemasoleva sotsiaalpoliitika ja muude asjakohaste poliitikameetmete kontekstis; 2) „transpordivaesus“ – üksikisikute ja leibkondade võimetus või raskus kanda era- või ühistranspordikulusid või nende puudulik või piiratud juurdepääs transpordile, mis on vajalik juurdepääsuks olulistele sotsiaalmajanduslikele teenustele ja tegevustele, võttes arvesse riiklikku ja ruumilist konteksti; 3) „kava hinnanguline kogumaksumus“ – kavaga hõlmatud meetmete ja investeeringute hinnanguline kogumaksumus; 4) „rahaeraldis“ – fondist antav tagastamatu rahaline toetus, mida on võimalik liikmesriigile eraldada või mis on juba eraldatud; 5) „vahe-eesmärk“ – kvalitatiivne saavutus, mille alusel mõõdetakse meetme või investeeringu elluviimisel tehtud edusamme; 6) „sihtväärtus“ – kvantitatiivne saavutus, mille alusel mõõdetakse meetme või investeeringu elluviimisel tehtud edusamme; 7) „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ või „taastuvenergia“ – taastuvatest allikatest toodetud energia, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/2001 (25) artikli 2 teise lõigu punktis 1; 8) „leibkond“ – tavaleibkond, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1700 (26) artikli 2 punktis 15; 9) „mikroettevõtja“ – ettevõtja, kellel on vähem kui kümme töötajat ja kelle aastakäive või aastabilanss ei ületa 2 miljonit eurot, arvutatuna vastavalt komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (27) I lisa artiklitele 3–6; 10) „vähekaitstud leibkond“ – energiaostuvõimetu leibkond või selline leibkond, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga leibkond, keda oluliselt mõjutavad hinnatõusud, mille tingib hoonetest pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ning kellel puudub võimalus kasutatava hoone renoveerimiseks; 11) „vähekaitstud mikroettevõtja“ – mikroettevõtja, keda oluliselt mõjutavad hinnatõusud, mille tingib hoonetest või maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ning kellel oma tegevuse eesmärgil puuduvad vahendid kas nende kasutatava hoone renoveerimiseks või heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või asjakohasel juhul alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks; 12) „vähekaitstud transpordikasutaja“ – transpordivaesuses üksikisik ja leibkond, kuid ka üksikisik ja leibkond, sealhulgas madala sissetulekuga ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisik ja leibkond, keda oluliselt mõjutavad hinnatõusud, mille tingib maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ning kellel puuduvad vahendid heiteta või vähese heitega sõidukite ostmiseks või alternatiivsetele säästvatele transpordiliikidele, sealhulgas ühistranspordile, üleminekuks; 13) „hoonete renoveerimine“ – igasugune hoonete renoveerimine, mis on seotud energiaga ja mille eesmärk on hoonete energiatõhususe suurendamine, nt hoone välispiirete, st seinte, katuse ja põranda isoleerimine, akende väljavahetamine ning hoone tehnosüsteemide paigaldamine, mis vastavad asjakohastele riiklikele ohutusnormidele, aidates sealhulgas täita renoveerimisnõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis hoonete energiatõhususe kohta (uuesti sõnastatud); 14) „hoone tehnosüsteem“ – tehnilised seadmed, mida kasutatakse hoone või hoone osa kütmiseks, jahutamiseks, ventileerimiseks, tarbevee soojendamiseks, automatiseerimiseks ja juhtimiseks ning kohapeal taastuvenergia tootmiseks ja salvestamiseks, või selliste tehniliste seadmete kogum, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud energiat kasutavad süsteemid; 15) „aktiivne tarbija“ – aktiivne tarbija, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/944 (28) artikli 2 punktis 8; 16) „kodanike energiakogukond“ – kodanike energiakogukond, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2019/944 artikli 2 punktis 11; 17) „taastuvenergiakogukond“ – taastuvenergiakogukond, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 16; 18) „taastuvenergiaga vastastikune kauplemine“ – taastuvenergiaga vastastikune kauplemine, nagu see on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 punktis 18; 19) „heiteta või vähese heitega sõiduk“ – heiteta või vähese heitega sõiduk, nagu see on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/631 (29) artikli 3 lõike 1 punktis m.

1. Fondi üldeesmärk on aidata saavutada sotsiaalselt õiglane kliimaneutraalsusele üleminek, leevendades sotsiaalset mõju, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. 2. Fondi erieesmärgid on toetada vähekaitstud leibkondi, vähekaitstud mikroettevõtjaid ja vähekaitstud transpordikasutajaid ajutise otsese sissetulekutoetusega ning meetmete ja investeeringutega, mille eesmärk on suurendada hoonete energiatõhusust, vähendada hoonete kütmise ja jahutamise süsinikuheidet, sealhulgas taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimise teel, ning tagada parem juurdepääs heiteta ja vähese heitega liikuvusele ja transpordile.

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile oma kava. Kava peab sisaldama sidusaid kehtivaid või uusi riiklikke meetmeid ja investeeringuid, millega leevendatakse süsiniku hinnastamise mõju vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, et tagada taskukohane küte, jahutus ja liikuvus, täiendades samal ajal liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalikke meetmeid ja kiirendades nende rakendamist. 2. Iga liikmesriik tagab kooskõla oma kava ning määruse (EL) 2018/1999 artikli 14 lõikes 2 osutatud ajakohastatud lõimitud riikliku energia- ja kliimakava vahel. 3. Kava võib sisaldada riiklikke meetmeid, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, et leevendada mõju, mida avaldab fossiilkütuste hinnatõus, mis tuleneb hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. 4. Kava sisaldab riiklikke ning asjakohasel juhul kohalikke ja piirkondlikke meetmeid ja investeeringuid vastavalt artiklile 8, et: a) renoveerida hooneid ning vähendada hoonete kütmise ja jahutamise süsinikuheidet, sealhulgas taastuvenergia tootmise ja salvestamise integreerimise teel; b) suurendada heiteta ja vähese heitega liikuvuse ja transpordi kasutuselevõttu. 5. Kui liikmesriigis on juba olemas riiklik hoonete ja maanteetranspordi heitkogustega kauplemise süsteem või süsinikumaks, võib kavasse lisada juba olemasolevad sotsiaalsete mõjude ja probleemide leevendamiseks mõeldud riiklikud meetmed, tingimusel et need on kooskõlas käesoleva määrusega.

1. Liikmesriik esitab kava komisjonile pärast avalikku konsulteerimist kohalike ja piirkondlike omavalitsuste, majandus- ja sotsiaalpartnerite esindajate, asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide, noorteorganisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Liikmesriik korraldab konsultatsiooni kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikli 10 nõuetega ja vastavalt liikmesriigi õigusraamistikule. 2. Liikmesriik lisab oma kavasse kokkuvõtte järgmisest: a) lõike 1 kohaselt korraldatud konsultatsioonist ning b) sellest, kuidas on kavas arvesse võetud konsultatsioonis osalenud sidusrühmade seisukohti. 3. Artikli 16 lõike 3 kohaldamisel hindab komisjon, kas kava on välja töötatud sidusrühmadega konsulteerides vastavalt käesoleva artikli lõikele 1. 4. Komisjon toetab liikmesriike, tuues näiteid kavade üle peetavate konsultatsioonide headest tavadest vastavalt artikli 6 lõikele 4.

1. Kava peab sisaldama järgmisi elemente: a) artiklite 4 ja 8 kohased konkreetsed meetmed ja investeeringud käesoleva lõike punktis d osutatud mõju leevendamiseks koos selgitusega selle kohta, kuidas need meetmed ja investeeringud aitavad tõhusalt kaasa artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele liikmesriigi asjaomase poliitika üldises raamistikus; b) kui see on asjakohane, konkreetsed, vastastikku sidusad ja tugevdatud kaasnevad meetmed kava meetmete ja investeeringute elluviimiseks ning punktis d osutatud mõju leevendamiseks; c) teave muudest liidu, rahvusvahelistest, avaliku või asjakohasel juhul erasektori allikatest meetmete ja investeeringute rahastamiseks juba saadud või kavandatud vahendite kohta, millega antakse panus kavas esitatud meetmetesse ja investeeringutesse, sealhulgas teave ajutise otsese sissetulekutoetuse kohta; d) hinnang selle kohta, milline on hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse tuleneva hinnatõusu tõenäoline mõju leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse osas, ning mikroettevõtjatele; seda mõju tuleb analüüsida sobival territoriaalsel tasandil, mille on kindlaks määranud liikmesriik, võttes arvesse riiklikku eripära ja selliseid aspekte nagu juurdepääs ühistranspordile ja põhiteenustele ning tehes kindlaks kõige enam mõjutatud piirkonnad; e) vähekaitstud leibkondade, vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate hinnanguline arv ja nende tuvastamine; f) selgitus selle kohta, kuidas energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse mõisteid riiklikul tasandil kohaldatakse; g) kui kavas on ette nähtud artikli 4 lõikes 3 osutatud meetmed, siis kriteeriumid, mille alusel tuvastatakse toetusõiguslikud lõplikud vahendite saajad, kõnealuste meetmete kavandatud tähtaeg ja nende põhjendus kvantitatiivse hinnangu alusel ning kvalitatiivne selgitus selle kohta, kuidas need meetmed peaksid eeldatavasti leevendama energiaostuvõimetust, transpordivaesust ning leibkondade vähest kaitstust maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu eest; h) kavandatavad vahe-eesmärgid, sihtväärtused ja esialgne kõikehõlmav ajakava meetmete rakendamiseks ja investeeringute tegemiseks, mis tuleb lõpule viia 31. juuliks 2032; i) asjakohasel juhul vähese heitega sõidukitele antava toetuse järkjärgulise vähendamise ajakava; j) kava hinnanguline kogumaksumus koos piisava põhjendusega ja selgitustega, kuidas see on kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses kava eeldatava mõjuga; k) artikli 15 kohaselt arvutatud kavandatav riigi osalus kava hinnangulise kogumaksumuse katmisel; l) välja arvatud käesoleva määruse artikli 4 lõikes 3 osutatud meetmete puhul, selgitus selle kohta, kuidas kavaga tagatakse, et ükski meede ega investeering ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses; m) kava, eelkõige kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste tõhusa seire ja rakendamise kord asjaomases liikmesriigis ning IV lisas osutatud asjakohased ühised näitajad, või kui ükski neist näitajatest ei ole konkreetse meetme või investeeringu puhul asjakohane, siis liikmesriigi kavandatud täiendavad individuaalsed näitajad; n) kava koostamiseks, ning kui see on asjakohane, selle rakendamiseks korraldatud artiklis 5 osutatud avaliku konsultatsiooni kokkuvõte; o) selgitus selle kohta, millist süsteemi rakendatakse liikmesriigis fondi kaudu eraldatud rahaeraldiste kasutamisel pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmiseks, avastamiseks ja kõrvaldamiseks ning milline kord on kehtestatud selleks, et vältida topeltrahastamist fondist ja muudest liidu programmidest; p) kui see on kohaldatav ja asjakohane, selgitus selle kohta, kuidas on kavas arvesse võetud geograafilist paiknemist, nagu saared, äärepoolseimad piirkonnad ja territooriumid, maapiirkonnad või äärepoolsed piirkonnad, vähem ligipääsetavad äärealad, mägipiirkonnad või mahajäänud piirkonnad; q) kohasel juhul selgitus selle kohta, kuidas meetmete ja investeeringutega soovitakse vähendada soolist ebavõrdsust. 2. Kava võib sisaldada tehnilise abi meetmeid, mis on vajalikud meetmete ja investeeringute tõhusaks haldamiseks ja rakendamiseks. 3. Kava peab olema kooskõlas järgmistes liidu instrumentides sisalduva teabega ning nende alusel liikmesriigi poolt võetud kohustustega: a) Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava; b) määruse (EL) 2021/1060 kohased riiklikud ühtekuuluvuspoliitika programmid; c) määruse (EL) 2021/241 kohane riiklik taaste- ja vastupidavuskava; d) hoonete energiatõhusust käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (uuesti sõnastatud) kohane riiklik hoonete renoveerimise kava; e) määruse (EL) 2018/1999 kohane ajakohastatud lõimitud riiklik energia- ja kliimakava ning f) määruse (EL) 2021/1056 kohased riiklikud õiglase ülemineku territoriaalsed kavad. 4. Kava koostamise ajal korraldab komisjon heade tavade vahetamise, sealhulgas kavadesse lisatavate kulutõhusate meetmete ja investeeringute kohta. Liikmesriigid võivad taotleda tehnilist abi komisjoni ja Euroopa Investeerimispanga vahel 2009. aastal sõlmitud kokkuleppega loodud Euroopa kohaliku energia abivahendi (ELENA) raames või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (30) loodud tehnilise toe instrumendist. 5. Käesoleva artikli lõike 1 punkti l kohaldamisel annab komisjon liikmesriikidele fondi kohaldamisalale kohandatud tehnilisi suuniseid selle kohta, kas meetmed ja investeeringud on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. 6. Selleks et aidata liikmesriikidel esitada käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud teavet, esitab komisjon ühise väärtuse, mida tuleb võtta hinnanguna arvesse süsinikuhinnas, mis tuleneb hoonetest, maanteetranspordist ja muudest sektoritest pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. 7. Liikmesriik kasutab kava koostamisel V lisas esitatud vormi.

1. Fondist antakse liikmesriikidele rahalist toetust nende kavades esitatud meetmete ja investeeringute rahastamiseks. 2. Rahalise toetuse maksmine igale liikmesriigile käesoleva artikli lõike 1 kohaselt sõltub sellest, kas liikmesriik saavutab käesoleva määruse artikli 8 kohaste meetmete ja investeeringute vahe-eesmärgid ja sihtväärtused. Need vahe-eesmärgid ja sihtväärtused peavad olema kooskõlas liidu kliimaeesmärkidega ja määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärgiga ning hõlmama eelkõige järgmist: a) energiatõhusus; b) hoonete renoveerimine; c) heiteta ja vähese heitega liikuvus ja transport; d) kasvuhoonegaaside heite vähendamine; e) vähekaitstud leibkondade, eelkõige energiaostuvõimetute leibkondade ning vähekaitstud mikroettevõtjate ja vähekaitstud transpordikasutajate arvu vähendamine. 3. Fondist toetatakse üksnes neid meetmeid ja investeeringuid, mis vastavad põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. 4. Fondist toetatavate meetmete ja investeeringutega vähendatakse sõltuvust fossiilkütustest ning asjakohasel juhul aidatakse kaasa Euroopa sotsiaalõiguste samba elluviimisele ning kestlike ja kvaliteetsete töökohtade loomisele fondi meetmete ja investeeringutega hõlmatud valdkondades.

1. Liikmesriigid võivad kava hinnangulise kogumaksumuse hulka arvata järgmised püsiva mõjuga meetmed ja investeeringud, tingimusel et need on peamiselt suunatud vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele ning nende eesmärk on: a) toetada hoonete renoveerimist, eelkõige vähekaitstud leibkondade ja vähekaitstud mikroettevõtjate puhul, kelle kasutuses on suurima energiakuluga hooned, sealhulgas üürnike ja sotsiaaleluruumides elavate inimeste puhul; b) toetada juurdepääsu taskukohastele energiatõhusatele eluasemetele, sealhulgas sotsiaaleluruumidele; c) aidata kaasa hoonete kütmise ja jahutamise ning neis toiduvalmistamise süsinikuheite vähendamisele, nt elektrifitseerimise kaudu, pakkudes juurdepääsu taskukohastele ja energiatõhusatele süsteemidele ning integreerides taastuvenergia tootmist ja salvestamist, muu hulgas taastuvenergiakogukondade, kodanike energiakogukondade ja muude aktiivsete tarbijate kaudu, et edendada taastuvenergia omatarbimise kasutuselevõttu, nt energiajagamist ja taastuvenergiaga vastastikust kauplemist ning arukate võrkude ja kaugküttevõrkudega ühinemist, mis aitab saavutada energiasäästu või vähendada energiaostuvõimetust; d) pakkuda sihipärast, ligipääsetavat ja taskukohast teavet, koolitust, teadlikkuse tõstmist ja nõustamist kulutõhusate meetmete ja investeeringute, hoonete renoveerimiseks saadaolevate toetuste, energiatõhususe ning kestliku ja taskukohase liikuvuse ja transpordi alternatiivide kohta; e) toetada avaliku ja erasektori üksusi, sealhulgas sotsiaaleluruumide pakkujaid, eelkõige avaliku ja erasektori ühistuid, taskukohaste energiatõhusate lahenduste ja asjakohaste rahastamisvahendite väljatöötamisel ja pakkumisel kooskõlas fondi sotsiaalsete eesmärkidega; f) tagada võimalused heiteta ja vähese heitega sõidukite ja jalgrataste kasutamiseks, säilitades samal ajal tehnoloogianeutraalsuse, sealhulgas rahaline toetus või maksusoodustused nende ostmiseks, samuti asjakohase avaliku ja erasektori taristu rajamiseks, eelkõige, kui see on ajakohane, heiteta ja vähese heitega sõidukite ostmiseks, laadimise ja tankimise taristu rajamiseks ning kasutatud heiteta sõidukite turu arendamiseks; liikmesriigid püüavad tagada, et kui heiteta sõidukid on taskukohane ja kasutatav lahendus, seatakse nende kavades esikohale toetused selliste sõidukite jaoks; g) stimuleerida taskukohase ja kättesaadava ühistranspordi kasutamist ning toetada era- ja avaliku sektori üksusi, sealhulgas ühistuid, kestliku nõudetranspordi, jagatud liikuvusteenuste ja aktiivse liikuvuse võimaluste arendamisel ja pakkumisel. 2. Liikmesriigid võivad kavade hinnanguliste kogumaksumuse hulka arvata kulud, mis on seotud meetmetega, millega antakse otsest sissetulekutoetust vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele maanteetranspordikütuste ja kütteainete hinnatõusu mõju vähendamiseks. Selline sissetulekutoetus peab olema ajutine ja vähenema aja jooksul. Liikmesriigid võivad anda ajutist otsest sissetulekutoetust, kui nende kavad sisaldavad meetmeid või investeeringuid, mis on suunatud vähekaitstud leibkondadele ja vähekaitstud transpordikasutajatele vastavalt käesoleva määruse artikli 8 lõikele 1. Selline toetus peab piirduma otsese mõjuga, mille tingib hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. Meetmete kulud, millega antakse ajutist otsest sissetulekutoetust, võivad moodustada kuni 37,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest, nagu on osutatud käesoleva määruse artikli 6 lõike 1 punktis j. 3. Liikmesriigid võivad kavade hinnangulise kogumaksumuse hulka arvata tehnilise abi kulud, et katta fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku koolitus-, programmeerimis-, seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, näiteks kulusid, mis on seotud uuringute, infotehnoloogia (IT), sidusrühmadega avaliku konsulteerimise ning info- ja kommunikatsioonimeetmetega. Sellise tehnilise abi kulud võivad moodustada kuni 2,5 % kava hinnangulisest kogumaksumusest, nagu on osutatud artikli 6 lõike 1 punktis j.

1. Liikmesriigid võivad kavade hulka arvata rahalise toetuse, mida antakse muude avaliku ja erasektori üksuste vahendusel kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad ja vähekaitstud transpordikasutajad tingimusel, et need üksused võtavad meetmeid ja teevad investeeringuid, millest saavad lõppkokkuvõttes kasu vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad või vähekaitstud transpordikasutajad. 2. Liikmesriigid näevad ette vajalikud õiguslikud ja lepingulised kaitsemeetmed tagamaks, et kogu kasu kandub edasi vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele või vähekaitstud transpordikasutajatele.

1. Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2026 kuni 31. detsembrini 2032 tehakse fondi rakendamiseks kättesaadavaks maksimaalselt 65 000 000 000 eurot jooksevhindades vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 8b ja artikli 30d lõigetele 3 ja 4. Ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kuuenda lõigu kohaldamist, käsitatakse seda summat sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 tähenduses. Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud maksimumsumma piires fondile eraldatavad iga-aastased summad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 neljandas lõigus osutatud summasid. Kui direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaselt loodud heitkogustega kauplemise süsteem lükatakse kõnealuse direktiivi artikli 30k kohaselt edasi kuni 2028. aastani, on fondile kättesaadavaks tehtav maksimumsumma 54 600 000 000 eurot ja fondile eraldatavad iga-aastased summad ei ületa direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 viiendas lõigus osutatud vastavaid summasid. 2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 22 lõikest 2 ja ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 19 kohaldamist, tehakse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud asjaomast maksimumsummat hõlmavad kulukohustuste assigneeringud automaatselt kättesaadavaks iga eelarveaasta alguses alates 1. jaanuarist 2026 lõike 1 teises ja kolmandas lõigus osutatud asjakohaste kohaldatavate iga-aastaste summade ulatuses. 3. Lõikes 1 osutatud summad võivad katta ka fondi haldamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks vajaliku ettevalmistava ning seire-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevuse kulusid, sealhulgas eelkõige kulutusi uuringutele, ekspertide kohtumistele, sidusrühmadega konsulteerimisele, info- ja kommunikatsioonimeetmetele, sealhulgas kaasavale teavitustegevusele, ning liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on seotud käesoleva määruse eesmärkidega, samuti kulutusi teabe töötlemiseks ja vahetamiseks vajalikele infotehnoloogiavõrkudele ning asutusesisestele infotehnoloogiavahenditele ning kõiki muid tehnilise ja haldusabi kulusid, mis komisjonil fondi haldamisel tekivad. Samuti võib katta kulud, mis on seotud sellise toetava tegevusega nagu projektide kvaliteedi kontroll ja seire kohapeal, ning rahastamiskõlblike meetmete hindamisel ja rakendamisel korraldatava kogemusnõustamise ja ekspertidepoolse nõustamise kulud.

1. Eelarve jagatud täitmisel liikmesriikidele eraldatud vahendeid võib nende taotlusel paigutada ümber fondi vastavalt määruse (EL) 2021/1060 asjakohastes sätetes kindlaks määratud tingimustele. Komisjon haldab neid vahendeid otse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 62 lõike 1 esimese lõigu punktiga a. Neid vahendeid kasutatakse üksnes asjaomase liikmesriigi huvides. 2. Liikmesriigid võivad käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 kohaselt esitatud kavades taotleda nende maksimaalsest iga-aastasest rahaeraldisest kuni 15 % ümberpaigutamist määruse (EL) 2021/1060 kohastesse eelarve jagatud täitmise alla kuuluvatesse fondidesse. Ümberpaigutatud vahenditest rahastatakse käesoleva määruse artiklis 8 osutatud meetmeid ja investeeringuid ning neid rakendatakse kooskõlas nende fondide reeglitega, kuhu vahendid ümber paigutatakse. Liikmesriigid paigutavad vahendid ümber ühe või mitme programmi muutmise teel (välja arvatud Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) alla kuuluvate programmide puhul) kooskõlas määruse (EL) 2021/1060 artikliga 26a ning neid rakendatakse vastavalt kõnealuse määruse sätetele ja nende fondide reeglitele, kuhu vahendid ümber paigutatakse. 3. Liikmesriigid võivad kliimameetmete sotsiaalfondist toetatavate meetmete ja investeeringute elluviimise teha ülesandeks määruse (EL) 2021/1060 kohaste ühtekuuluvuspoliitika kavade korraldusasutustele, kui see on asjakohane, pidades silmas koostoimet kõnealuste ühtekuuluvuspoliitika kavadega, ja kooskõlas fondi eesmärkidega. Liikmesriigid teatavad oma vastavast kavatsusest oma kavades. Sellistel juhtudel loetakse olemasolevad juhtimis- ja kontrollisüsteemid, mille liikmesriigid on kehtestanud ja millest nad on komisjonile teatanud, käesoleva määruse nõuetele vastavaks. 4. Liikmesriigid võivad lisada oma kavadesse hinnangulise kogumaksumuse osana maksed tehnilise lisatoe jaoks vastavalt määruse (EL) 2021/240 artiklile 7 ja rahalise panuse liikmesriigi osa jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/523 (31) asjakohastele sätetele. Need kulud ei tohi ületada 4 % kava jaoks ette nähtud maksimaalsest eraldisest ning kavas esitatud asjakohased meetmed peavad vastama käesoleva määruse nõuetele.

Fondi rakendab komisjon eelarve otsese täitmise korras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud õigusnormidega, eelkõige määrusega (EL, Euratom) 2018/1046 ning määrusega (EL, Euratom) 2020/2092, mis käsitleb üldist tingimuslikkuse korda liidu eelarve kaitsmiseks.

1. Fondist antav toetus täiendab muudest liidu fondidest, programmidest ja rahastamisvahenditest antavat toetust. Fondist toetatavad meetmed ja investeeringud võivad saada toetust muudest liidu fondidest, programmidest ja rahastamisvahenditest tingimusel, et selline toetus ei kata samu kulusid. 2. Fondist antav toetus, sealhulgas artikli 4 lõikes 3 osutatud ajutine otsene sissetulekutoetus, on täiendav ega või asendada korduvaid riiklikke eelarvekulusid. 3. Liikmesriikidele antava tehnilise abi puhul ei käsitata halduskulusid, mis on otseselt seotud kava rakendamisega, korduvate riiklike eelarvekuludena.

1. Igale liikmesriigile võimaldatav maksimaalne rahaeraldis arvutatakse kooskõlas artikliga 10 ning vastavalt I ja II lisale. 2. Iga liikmesriik võib esitada oma kava rakendamiseks maksetaotluse talle ette nähtud maksimaalse rahaeraldise ulatuses.

Liikmesriik rahastab vähemalt 25 % oma kava hinnangulisest kogumaksumusest.

1. Komisjon hindab kava, ja kui see on asjakohane, siis artikli 18 kohaselt liikmesriigi poolt esitatud kava muudatust, et kontrollida vastavust käesolevale määrusele. Kava hindamisel teeb komisjon asjaomase liikmesriigiga tihedat koostööd. Komisjon võib esitada märkusi või küsida lisateavet kahe kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriik kava esitas. Liikmesriik esitab nõutud lisateabe ja võib kava vajaduse korral muuta, sealhulgas ka pärast kava esitamist. Liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et hindamise tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. 2. Komisjon hindab seda, kas artikli 11 kohaselt taotletud ümberpaigutused vastavad käesoleva määruse eesmärkidele. 3. Komisjon hindab kava asjakohasust, tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust, võttes arvesse konkreetseid probleeme ja liikmesriigi rahaeraldist järgmiselt: a) asjakohasuse hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume: i) kas kavaga leevendatakse piisavalt asjaomase liikmesriigi vähekaitstud leibkondadele, eelkõige energiaostuvõimetutele või transpordivaesuses leibkondadele, ning vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele avalduvat sotsiaalset mõju ja tekkivaid probleeme, mis tulenevad hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, võttes igakülgselt arvesse probleeme, mis on määratletud komisjoni hinnangutes asjaomase liikmesriigi lõimitud riikliku energia- ja kliimakava ajakohastatud versioonile ja sellega seoses tehtud edusammudele määruse (EL) 2018/1999 artikli 9 lõike 3 ning artiklite 13 ja 29 alusel, samuti soovitustes, mille komisjon on liikmesriigile andnud määruse (EL) 2018/1999 artikli 34 alusel seoses liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkidega ning pikaajalise eesmärgiga saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus; ii) kas kavaga tagatakse eeldatavasti, et kavas sisalduvad meetmed ja investeeringud ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist määruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses ning kas kava aitab vähendada sõltuvust fossiilkütustest; iii) kas kava sisaldab meetmeid ja investeeringuid, mis aitavad kaasa rohepöördele, sealhulgas sellest tulenevate sotsiaalsete mõjude ja probleemide lahendamisele, ning eelkõige liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisele, samuti pikaajalisele eesmärgile saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning liidu säästva ja aruka liikuvuse strateegia 2030. aasta vahe-eesmärkide saavutamisele; b) tulemuslikkuse hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume: i) kas kaval on selles liikmesriigis kooskõlas liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide ning pikaajalise eesmärgiga saavutada liidus hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsus eeldatavasti püsiv mõju kavas käsitletud probleemidele ning eelkõige vähekaitstud leibkondadele, vähekaitstud mikroettevõtjatele ja vähekaitstud transpordikasutajatele, eelkõige energiaostuvõimetutele või transpordivaesuses leibkondadele; ii) kas liikmesriigi pakutud tegevuskord, sealhulgas kavandatud ajakava, vahe-eesmärgid ja sihtväärtused ning nendega seotud näitajad, tagavad eeldatavasti kava tõhusa seire ja rakendamise; iii) kas liikmesriigi kavandatud meetmed ja investeeringud on järjepidevad ning vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu energiatõhususe direktiivi (uuesti sõnastatud), direktiivi (EL) 2018/2001, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (milles käsitletakse alternatiivkütuste taristu kasutuselevõttu ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/94/EL), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2009/33/EÜ (32) ning direktiivi 2010/31/EL nõuetele ning iv) kas liikmesriigi kavandatud meetmed ja investeeringud edendavad vastastikust täiendavust, koostoimet, sidusust ja järjepidevust artikli 6 lõikes 3 osutatud liidu instrumentidega; c) tõhususe hindamisel võtab komisjon arvesse järgmisi kriteeriume: i) kas põhjendused, mille liikmesriik on kava hinnangulise kogumaksumuse summa kohta esitanud, on mõistlikud ja usutavad, kooskõlas kulutõhususe põhimõttega ja vastavuses riigis eeldatava riigisisese keskkonna- ja sotsiaalmõjuga, võttes arvesse ka liikmesriigi eripära, mis võib kavas esitatud kulusid mõjutada; ii) kas liikmesriigi kavandatud tegevuskord, sealhulgas tegevuskord, mille eesmärk on vältida topeltrahastamist fondist ja muudest liidu programmidest, tagab fondist eraldatud rahaeraldise kasutamisel eeldatavasti korruptsiooni, pettuste ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamise; iii) kas liikmesriigi kavandatud vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on fondi kohaldamisala ja eesmärke ning rahastamiskõlblikke meetmeid silmas pidades tõhusad; d) sidususe hindamisel võtab komisjon arvesse seda, kas kava sisaldab meetmeid ja investeeringuid, mis kujutavad endast sidusat tegevust.

1. Komisjon teeb artikli 16 kohaselt läbiviidud hindamise põhjal rakendusaktiga otsuse liikmesriigi kava kohta hiljemalt viie kuu jooksul alates kõnealuse kava esitamisest vastavalt artikli 4 lõikele 1. 2. Kui komisjon annab kavale positiivse hinnangu, sätestatakse lõikes 1 osutatud rakendusaktis: a) liikmesriigi elluviidavad meetmed ja investeeringud, kava hinnangulise kogumaksumuse summa ning vahe-eesmärgid ja sihtväärtused; b) artikli 14 lõike 1 kohaselt võimaldatav maksimaalne rahaeraldis, mis makstakse artikli 20 kohaselt välja osamaksetena pärast seda, kui liikmesriik on rahuldavalt saavutanud kava rakendamisega seoses kindlaks määratud asjaomased vahe-eesmärgid ja sihtväärtused; c) liikmesriigi osalus; d) kava seire- ja rakendamise kord ja ajakava, sealhulgas, kui see on asjakohane, artikliga 21 kooskõla tagamise meetmed; e) kavandatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamisega seotud asjakohased näitajad ning f) kord, mille kohaselt antakse komisjonile juurdepääs vajalikele alusandmetele. 3. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud maksimaalne rahaeraldis määratakse kindlaks liikmesriigi esitatud ja artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumide põhjal hinnatud kava hinnangulise kogumaksumuse alusel. Käesoleva artikli lõike 2 punktis b osutatud maksimaalse rahaeraldise summa määratakse kindlaks järgmiselt: a) kui kava vastab artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnanguline kogumaksumus, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus, on liikmesriigi jaoks artikli 14 lõike 1 kohaselt ette nähtud maksimaalse rahaeraldisega võrdne või sellest suurem, on liikmesriigile võimaldatav rahaeraldis võrdne artikli 14 lõikes 1 osutatud maksimaalse rahaeraldise kogusummaga; b) kui kava vastab artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ning kava hinnanguline kogumaksumus, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus, on väiksem kui liikmesriigi jaoks artikli 14 lõike 1 kohaselt ette nähtud maksimaalne rahaeraldis, on liikmesriigile võimaldatav rahaeraldis võrdne kava hinnangulise kogumaksumusega, millest on maha arvatud liikmesriigi osalus; c) kui kava vastab artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt, kuid hindamise käigus tuvastatakse sisekontrollisüsteemide puudusi, võib komisjon nõuda, et kavasse lisatakse täiendavad meetmed nende puuduste kõrvaldamiseks ning et liikmesriik kõrvaldab need enne esimest makset; d) kui kava artikli 16 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele rahuldavalt ei vasta, siis liikmesriigile rahaeraldist ei tehta. 4. Kui komisjon annab kavale negatiivse hinnangu, esitatakse lõikes 1 osutatud otsuses negatiivse hinnangu põhjused. Liikmesriik esitab pärast komisjoni hinnangu arvessevõtmist kava uuesti.

1. Kui objektiivsete asjaolude tõttu, sealhulgas eelkõige tegeliku otsese mõju tõttu, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse, ei ole liikmesriigil enam võimalik kava, sealhulgas selle asjaomaseid vahe-eesmärke ja sihtväärtusi, osaliselt või täielikult täita või kui seda on vaja oluliselt muuta, esitab asjaomane liikmesriik komisjonile muudetud kava, et lisada kavasse vajalikud ja igakülgselt põhjendatud muudatused. Liikmesriik võib muudetud kava koostamiseks paluda tehnilist tuge vastavalt artikli 11 lõikele 4. 2. Komisjon hindab muudetud kava kooskõlas artikliga 16. 3. Kui komisjon annab muudetud kavale positiivse hinnangu, võtab ta kooskõlas artikli 17 lõikega 1 rakendusaktiga vastu otsuse, milles põhjendab oma positiivset hinnangut. Erandina artikli 17 lõikest 1 võtab komisjon käesoleva lõike kohase otsuse vastu kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil asjaomane liikmesriik muudetud kava esitas. 4. Kui komisjon annab muudetud kavale negatiivse hinnangu, lükkab ta muudetud kava tagasi lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates muudetud kava käsitleva komisjoni hinnangu teatavakstegemise kuupäevast. 5. Iga liikmesriik hindab 15. märtsiks 2029 oma kava asjakohasust, pidades silmas tegelikku otsest mõju, mida avaldab hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamine direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse. Need hinnangud esitatakse komisjonile koos lõimitud riiklike energia- ja kliimaalaste eduaruannetega, mis esitatakse komisjonile iga kahe aasta tagant vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17. 6. Kui kavas tehakse väiksemaid kohandusi, mis kujutavad endast kavas esitatud sihtväärtuse suurenemist või vähenemist vähem kui 5 % võrra, nagu kavas sätestatud meetmete ja investeeringute väikesemad ajakohastused või tehniliste vigade parandused, teatab liikmesriik sellistest muudatustest komisjonile.

1. Kui komisjon on käesoleva määruse artiklis 17 osutatud positiivse otsuse vastu võtnud, sõlmib ta aegsasti asjaomase liikmesriigiga lepingu, millega võetakse määruse (EL, Euratom) 2018/1046 tähenduses individuaalne juriidiline kohustus aastateks 2026–2032, ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 ning artiklite 30i ja 30k kohaldamist. Kõnealune leping sõlmitakse kõige varem üks aasta enne direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatüki kohaste enampakkumiste algust või kaks aastat enne kõnealust aastat, kui kohaldatakse käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kolmandat lõiku. 2. Eelarvelised kulukohustused võivad põhineda üldistel kulukohustustel ja asjakohasel juhul võib need jagada mitme aasta jooksul tehtavateks iga-aastasteks osamakseteks.

1. Rahaeraldisest tehakse käesoleva artikli alusel asjaomasele liikmesriigile maksed pärast artikli 17 kohaselt heaks kiidetud kavas esitatud asjakohaste kokkulepitud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist ning rahaliste vahendite olemasolu korral. Kui kõnealused vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud, esitab liikmesriik komisjonile rahaeraldisest makse saamiseks igakülgselt põhjendatud maksetaotluse. Liikmesriik esitab maksetaotlused komisjonile üks või kaks korda aastas 31. juuliks või 31. detsembriks. 2. Liikmesriigilt maksetaotluse saamisel hindab komisjon, kas artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses sätestatud asjaomased vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on saavutatud rahuldavalt. Vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste rahuldava saavutamise korral eeldatakse, et liikmesriik ei ole varem rahuldavalt saavutatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtustega seotud meetmeid muutnud. 3. Kui komisjon annab individuaalsele maksetaotlusele positiivse hinnangu, võtab ta vastu eraldi otsuse rahaeraldise väljamaksmise heakskiitmise kohta kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2018/1046, sõltuvalt rahaliste vahendite kättesaadavusest ja tagades liikmesriikide võrdse kohtlemise. Komisjon võtab eraldi otsuse vastu mitte varem kui kaks kuud ja mitte hiljem kui kolm kuud pärast käesoleva artikli lõike 1 kohast asjaomast maksetaotluse esitamise tähtpäeva. 4. Kui komisjon teeb käesoleva artikli lõikes 3 osutatud hindamise tulemusel kindlaks, et artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses sätestatud vahe-eesmärke ja sihtväärtusi ei ole rahuldavalt saavutatud, peatatakse saavutamata vahe-eesmärgile või sihtväärtusele proportsionaalse rahaeraldise osa väljamaksmine. Liikmesriik võib ühe kuu jooksul alates komisjoni hinnangu teatavakstegemisest esitada oma tähelepanekud. Maksed taastatakse vaid juhul, kui vahe-eesmärgid ja sihtväärtused on rahuldavalt saavutatud, nagu on sätestatud artiklis 17 osutatud komisjoni otsuses. 5. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 116 lõikest 2 hakatakse maksetähtaega arvestama kuupäevast, mil liikmesriiki teavitatakse käesoleva artikli lõike 3 kohasest komisjoni otsusest rahaeraldise väljamaksmise lubamise kohta, või kuupäevast, mil teatatakse maksete taastamisest vastavalt käesoleva artikli lõike 4 teisele lõigule. 6. Kui vahe-eesmärke ja sihtväärtusi ei ole rahuldavalt saavutatud üheksa kuu jooksul alates lõike 4 esimeses lõigus osutatud maksete peatamisest, vähendab komisjon rahaeraldise summat proportsionaalselt, olles andnud liikmesriigile võimaluse esitada kahe kuu jooksul pärast vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist käsitlevate komisjoni järelduste teatavakstegemist oma tähelepanekud. 7. Kui liikmesriik ei ole 15 kuu jooksul alates artiklis 19 osutatud asjakohaste lepingute sõlmimise kuupäevast ühegi asjaomase vahe-eesmärgi ega sihtväärtuse saavutamisel reaalseid edusamme teinud, lõpetab komisjon kõnealused lepingud ning vabastab rahaeraldise summa kulukohustusest, ilma et see piiraks määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 14 lõike 3 kohaldamist. Komisjon teeb otsuse nende lepingute lõpetamise kohta pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud kahe kuu jooksul alates sellest, kui komisjon on teinud liikmesriigile teatavaks oma hinnangu reaalsete edusammude puudumise kohta. 8. Kõik maksed peavad olema tehtud 31. detsembriks 2033. 9. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklist 116 ja käesoleva artikli lõikest 5, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teatavas maksetaotluste voorus ei ole direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kohaselt fondile eraldatud tulu piisav esitatud maksetaotluste katmiseks, maksab komisjon liikmesriikidele proportsionaalselt, mis määratakse kindlaks maksevõimaluste osana heakskiidetud maksete kogusummast. Järgmises maksetaotluste voorus seab komisjon prioriteediks need liikmesriigid, kelle maksed eelmisest maksetaotluste voorust hilinesid, ning alles seejärel rahuldama hiljuti esitatud maksetaotlused. 10. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 4 punktist c ja ilma et see piiraks direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõike 4 kuuenda lõigu kohaldamist, eraldab komisjon liikmesriikidele summad, mis vastavad mis tahes assigneeringutele, mis on 31. detsembriks 2033 kasutamata kooskõlas direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõikes 5 määratletud heitkoguse ühikute eraldamise normidega, et saavutada käesoleva määruse artiklis 3 osutatud eesmärgid.

1. Kava rakendamisel võtavad liikmesriigid kui fondist toetuse saajad liidu finantshuvide kaitsmiseks ning selle tagamiseks, et fondist toetatavate meetmete ja investeeringutega (sealhulgas nendega, mida artikli 9 kohaselt võtavad ja teevad muud avaliku või erasektori üksused kui vähekaitstud leibkonnad, vähekaitstud mikroettevõtjad või vähekaitstud transpordikasutajad) seotud rahaeraldisi kasutatakse kooskõlas kohaldatava liidu ja riigisisese õigusega, kõik asjakohased meetmed, mis puudutavad eelkõige pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmist, avastamist ja kõrvaldamist. Selleks tagavad liikmesriigid tõhusa ja tulemusliku sisekontrollisüsteemi, mis on kehtestatud III lisas, ning alusetult makstud või vääralt kasutatud summade tagasinõudmise. Liikmesriigid võivad tugineda oma tavapärastele riiklikele eelarve haldamise süsteemidele. 2. Artiklis 19 osutatud lepingutes sätestatakse järgmised liikmesriikide kohustused: a) korrapäraselt kontrollida, et eraldatud vahendeid on nõuetekohaselt kasutatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega ning et kõiki kava kohaseid meetmeid ja investeeringuid on nõuetekohaselt ellu viidud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eelkõige seoses pettuste, korruptsiooni ja huvide konfliktide ärahoidmise, avastamise ja kõrvaldamisega; b) võtta asjakohaseid meetmeid, et hoida ära, avastada ja kõrvaldada pettusi, korruptsiooni ja määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 61 määratletud huvide konflikte, mis mõjutavad liidu finantshuve, ning võtta õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid, sealhulgas seoses kava alusel rakendatud mis tahes meetme või investeeringuga; c) lisada maksetaotlusele järgmised dokumendid: i) liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et rahaeraldisi on kasutatud sihtotstarbeliselt, et koos maksetaotlusega edastatud teave on täielik, täpne ja usaldusväärne ning et kehtestatud sisekontrollisüsteemid annavad vajaliku kindluse, et rahaeraldisi on hallatud kooskõlas kõigi kohaldatavate õigusnormidega, eeskätt nendega, mis kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega on kehtestatud huvide konfliktide, pettuse, korruptsiooni ning fondist ja muudest liidu programmidest topeltrahastamise ärahoidmiseks, ning ii) rahvusvaheliselt tunnustatud auditistandardite kohaselt tehtud auditite kokkuvõte, mis sisaldab teavet nende auditite ulatuse kohta auditiga hõlmatud kulutuste summa ja ajavahemiku mõttes ning tuvastatud puuduste ja võimalike võetud parandusmeetmete analüüsi; d) koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning kavakohaste meetmete ja investeeringute elluviimisega seotud rahaeraldiste kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi standarditud kategooriatesse kuuluvaid andmeid, salvestada need andmed ja säilitada neid elektroonilises süsteemis ja tagada neile juurdepääs: i) rahaeraldiste lõplike saajate nimed, nende käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrid või maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja fondi rahaeraldistest saadud summad; ii) töövõtja(te) ja alltöövõtja(te) nimi (nimed) ja nende käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning lepingu (lepingute) maksumus, kui lõplik rahaeraldiste saaja on avaliku sektori hankija vastavalt riigihankeid käsitlevale liidu või siseriiklikule õigusele; iii) rahaeraldiste saaja või töövõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (33) artikli 3 punktis 6 sätestatud määratlusele vastava tegelikult kasusaava omaniku (tegelikult kasusaavate omanike) eesnimi (eesnimed), perekonnanimi (perekonnanimed), sünniaeg ja käibemaksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) või maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid); iv) fondi raames ellu viidud meetmete ja investeeringute loetelu koos nende meetmete ja investeeringute jaoks ette nähtud avaliku sektori toetuse kogusummaga, tuues välja muude liidu eelarvest rahastatavate fondide raames makstud summa; e) anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja seoses nende liikmesriikidega, kes osalevad määruse (EL) 2017/1939 kohaselt tõhustatud koostöös, Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus neile määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õiguste kasutamiseks ning kehtestada kõigile lõplikele vahendite saajatele, kellele makstakse kavas sisalduvate meetmete ja investeeringute elluviimiseks rahaeraldisi, ja kõigile muudele nende elluviimises osalevatele isikutele või üksustele kohustus anda komisjonile, OLAFile, kontrollikojale ja asjakohasel juhul Euroopa Prokuratuurile sõnaselge volitus neile määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 129 lõikega 1 ette nähtud õiguste kasutamiseks ning kehtestada kõigile väljamakstud vahendite lõplikele saajatele samad kohustused; f) säilitada andmeid vastavalt määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklile 132, kusjuures võrdlusaluseks on asjaomase meetme või investeeringuga seotud maksetehing. Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d alapunktis ii osutatud teave on nõutav üksnes juhul, kui riigihanke maksumus ületab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (34) artiklis 4 sätestatud liidu piirmäärasid. Alltöövõtjate puhul nõutakse seda teavet üksnes: a) alltöövõtu esimese tasandi puhul; b) kui teave on registreeritud asjaomase töövõtja kohta ning c) alltöövõtulepingute puhul, mille kogumaksumus on üle 50 000 euro. 3. Liikmesriigid ja komisjon töötlevad käesoleva artikli lõike 2 punktis d osutatud isikuandmeid seoses eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetlusega, auditi- ja kontrollimenetlustega ning teavitamis-, teabevahetus- ja nähtavusmeetmetega, mis on seotud artiklis 19 osutatud lepingute alusel rahaeraldiste kasutamisega, ning üksnes nende menetluste kestuse ajal. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 või määrusega (EL) 2018/1725, olenevalt sellest, kumb on kohaldatav. Komisjoni eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse raames kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 319 antakse fondi kohta aru määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artiklis 247 osutatud integreeritud finants- ja vastutusaruannetes ning eraldi iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. 4. Artiklis 19 osutatud lepingutes nähakse ka ette, et liidu finantshuve kahjustava, liikmesriikide poolt kõrvaldamata jäetud pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti esinemise või nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste olulise rikkumise korral on komisjonil õigus fondist antavat toetust proportsionaalselt vähendada ning nõuda sisse summad, mis tuleb liidu eelarvesse tagasi maksta. Tagasinõutava ja vähendatava summa suuruse üle otsustamisel järgib komisjon proportsionaalsuse põhimõtet ning võtab arvesse liidu finantshuve kahjustava pettuse, korruptsiooni või huvide konflikti või kohustuste rikkumise raskusastet. Komisjon annab enne vähendamist liikmesriigile võimaluse esitada oma tähelepanekud.

Komisjon ja asjaomased liikmesriigid soodustavad oma vastutusaladele vastaval viisil koostoimet ning tagavad tulemusliku koordineerimise fondi ning käesoleva määruse artikli 6 lõikes 3 osutatud liidu programmide ja instrumentide ning direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10d kohase moderniseerimisfondi vahel. Sel eesmärgil nad: a) tagavad nii kavandamisetapis kui ka rakendamise ajal eri vahendite vahelise vastastikuse täiendavuse, koostoime, sidususe ja järjepidevuse liidu, riiklikul ja asjakohasel juhul kohalikul või piirkondlikul tasandil; b) optimeerivad koordineerimismehhanisme, et vältida jõupingutuste kattumist, ning c) tagavad tiheda koostöö nende vahel, kes vastutavad liidu, riiklikul ja asjakohasel juhul kohalikul või piirkondlikul tasandil rakendamise ja kontrolli eest, et saavutada fondi eesmärgid.

1. Liikmesriigid teevad käesoleva määruse artikli 21 lõike 2 punkti d alapunktides i, ii ja iv osutatud andmed ühel veebisaidil üldsusele kättesaadavaks ja hoiavad neid ajakohasena, kasutades Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/1024 (35) artikli 5 lõikes 1 sätestatud avatud masinloetavat vormingut, mis võimaldab andmeid sortida, otsida, neist väljavõtet teha, neid võrrelda ja taaskasutada. Käesoleva määruse artikli 21 lõike 2 punkti d alapunktides i ja ii osutatud teavet ei avaldata määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 38 lõikes 3 osutatud juhtudel või vähekaitstud leibkondadele makstava ajutise otsese sissetulekutoetuse korral. 2. Fondist toetuse saajaid teavitatakse nende rahaliste vahendite päritolust, sealhulgas juhul, kui nad saavad neid rahalisi vahendeid vahendajate kaudu. Selleks tuleb meetme rakendamisega seotud dokumentidele ja materjalidele, mis on ette nähtud toetusesaajatele, lisada teave, mis sisaldab liidu logo ja asjakohast rahastamise päritolu käsitlevat märget järgmises sõnastuses: „Rahastatud Euroopa Liidu kliimameetmete sotsiaalfondist“. Fondist toetuse saajad, välja arvatud füüsilistele isikutele ette nähtud toetuse puhul või, kui on oht, et avaldatakse tundlikku äriteavet, tagavad liidu rahastamise nähtavuse, eriti meetmete ja nende tulemuste tutvustamisel, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, tulemuslikku ja proportsionaalset suunatud teavet. 3. Komisjon rakendab fondi, käesoleva määruse kohaselt võetud meetmete ja saavutatud tulemustega seotud teabe- ja teavitamismeetmeid, sealhulgas, kui see on asjakohane ja selleks on liikmesriigi ametiasutuste nõusolek, ühise teavitustegevuse kaudu koos liikmesriigi ametiasutustega ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni esindustega asjaomases liikmesriigis.

1. Iga liikmesriik esitab komisjonile iga kahe aasta järel aruande oma kava rakendamise kohta koos oma lõimitud riikliku energia- ja kliimaalase eduaruandega vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artiklile 17 ja kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 28. Rakendamise seire peab olema sihipärane ja kava kohaselt elluviidava tegevusega proportsionaalne. Liikmesriigid lisavad oma lõimitud eduaruandesse käesoleva määruse IV lisas sätestatud näitajad. 2. Komisjon seirab fondi rakendamist ja mõõdab selle eesmärkide saavutamist. Rakendamise seire peab olema sihipärane ja fondi raames elluviidava tegevusega proportsionaalne. 3. Komisjoni tulemusaruannete süsteem tagab, et tegevuse rakendamise ja tulemuste seireks vajalikke andmeid kogutakse tõhusalt, tulemuslikult ja õigeaegselt. Selleks kehtestatakse fondist toetuse saajatele proportsionaalsed aruandlusnõuded. 4. Komisjon kasutab IV lisas sätestatud ühiseid näitajaid edusammude kohta aru andmiseks ning fondi seireks ja hindamiseks seoses artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisega.

1. Komisjon edastab liikmesriikide esitatud kavad ja komisjoni avalikustatud otsused põhjendamatu viivituseta samaaegselt ja võrdsetel tingimustel Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 2. Teave, mille komisjon edastab seoses käesoleva määrusega või selle rakendamisega nõukogule, tehakse samal ajal kättesaadavaks Euroopa Parlamendile, kohaldades vajaduse korral konfidentsiaalsuskorda. 3. Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid võivad paluda Euroopa Komisjonil esitada teavet kavade komisjonipoolse hindamise seisu kohta.

1. Et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni vahel ning tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, võivad Euroopa Parlamendi pädevad komisjonid kutsuda Euroopa Komisjoni kaks korda aastas arutama järgmisi küsimusi: a) liikmesriikide esitatud kavad; b) Euroopa Komisjoni hinnang liikmesriikide esitatud kavadele; c) liikmesriikide esitatud kavades seatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamise seis; d) makse-, peatamis- ja lõpetamismenetlused, sealhulgas kõik esitatud tähelepanekud ja parandusmeetmed, mida liikmesriigid on võtnud, et tagada nende esitatud kavades seatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste rahuldav saavutamine. 2. Komisjon võtab arvesse kõiki kliimameetmete sotsiaaldialoogi käigus, sealhulgas võimalikes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadest tulenevaid üksikasju.

1. Kaks aastat pärast kavade rakendamise algust esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele hindamisaruande fondi rakendamise ja toimimise kohta, võttes arvesse liikmesriikide poolt vastavalt artiklile 24 esitatud esimeste aruannete tulemusi, ning esitab kohasel juhul ettepanekud käesoleva määruse muutmiseks. 2. Lõikes 1 osutatud hindamisaruandes hinnatakse eelkõige järgmist: a) artiklis 3 sätestatud fondi eesmärkide saavutamise ulatust, vahendite kasutamise tõhusust ja liidu lisaväärtust; b) meetmete ja investeeringute tõhusust ning otsese sissetulekutoetuse kasutamist riikide kaupa, pidades silmas kavades seatud vahe-eesmärkide ja sihtväärtuste saavutamist; c) energiaostuvõimetuse ja transpordivaesuse määratluste kohaldamist liikmesriikides, tuginedes artikli 6 lõike 1 punktis f osutatud teabele, samuti nende määratluste muutmise vajadust; d) kõigi käesoleva määruse artiklis 8 sätestatud eesmärkide, meetmete ja investeeringute jätkuvat asjakohasust, pidades silmas kasvuhoonegaaside heitele avalduvat mõju, mis tuleneb hoonetest ja maanteetranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite lisamisest direktiivi 2003/87/EÜ kohaldamisalasse ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/842 (36) kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks liikmesriikidele pandud iga-aastaste kohustuste täitmiseks võetud riiklikest meetmetest, ning sihtotstarbeliste tulude jätkuvat asjakohasust, võttes arvesse võimalikke muutusi seoses lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel müümisega hoonete, maanteetranspordi ja muude sektorite heitkogustega kauplemise süsteemi raames vastavalt direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükile ja muid asjakohaseid kaalutlusi. 3. Komisjon esitab 31. detsembriks 2033 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele sõltumatu järelhindamise aruande. Järelhindamise aruandes antakse fondi kohta üldhinnang ja esitatakse teave fondi mõju kohta. 4. Ilma et see piiraks pärast 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku kohaldamist ja juhul, kui direktiivi 2003/87/EÜ artikli 30d lõikes 5 osutatud lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavat tulu käsitatakse omavahenditena vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 311 lõikele 3, esitab komisjon asjakohasel juhul vajalikud ettepanekud, et 2027. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames tagada fondi, mida ajutiselt ja erandkorras rahastatakse heitkogustega kauplemise süsteemi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisest saadavast sihtotstarbelisest välistulust, rakendamise tulemuslikkus ja järjepidevus.

Määrusesse (EL) 2021/1060 lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 26a Kliimameetmete sotsiaalfondist ümberpaigutatud vahendid 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/955 (*1) loodud kliimameetmete sotsiaalfondist ümberpaigutatud vahendeid rakendatakse kooskõlas käesoleva määrusega ja seda fondi reguleerivate sätetega, kuhu vahendid ümber paigutatakse, ning need ümberpaigutused on lõplikud. Selliseid vahendeid käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 21 lõike 5 kohaldamisel ning need täiendavad käesoleva määruse artiklis 110 osutatud vahendeid. 2. Kui liikmesriigid rakendavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud vahendeid eelarve jagatud täitmisel, esitavad nad käesoleva määruse artikli 24 kohaselt programmi muudatused ühe või mitme programmi kohta. Liikmesriigid kavandavad selliste vahendite kasutamist liidu eelarve jaoks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks kooskõlas käesoleva määruse artikli 6 lõikega 1. Need vahendid aitavad saavutada kliimameetmete sotsiaalfondi asjaomaseid eesmärke, mis on sätestatud määruse (EL) 2023/955. artiklis 3, ning neid kasutatakse kõnealuse määruse artiklis 8 sätestatud meetmete ja investeeringute toetamiseks. Need kavandatakse ühe või mitme spetsiaalse prioriteedi alla, mis vastavad ümberpaigutatavaid vahendeid saava fondi ühele või mitmele erieesmärgile, ning kohaldataval juhul ühe või mitme piirkonnakategooria jaoks, näidates ära vahendite aastase jaotuse. Neid ei võeta arvesse fondispetsiifilistes reeglites sätestatud valdkondliku keskendamise nõuete täitmise arvutamisel. 3. Kui komisjon on juba heaks kiitnud liikmesriigi taotluse programmi muutmiseks seoses vahendite kliimameetmete sotsiaalfondist ümberpaigutamisega, võib liikmesriik mis tahes edasise vahendite ümberpaigutamise korral järgnevatel aastatel esitada programmi muudatuse asemel finantstabelid, tingimusel et kavandatud muudatused on seotud üksnes rahaliste vahendite suurendamisega ja programmi muul moel ei muudeta. 4. Erandina käesoleva määruse artiklist 18 ja artikli 86 lõike 1 teisest lõigust ei võeta käesoleva artikli ja määruse (EL) 2023/955 artikli 11 lõike 2 kohaselt ümberpaigutatud vahendeid arvesse vahehindamise ja paindlikkuse piires kohandatava summa puhul. 5. Erandina määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 14 lõikest 3 algab tähtaeg, mille möödumisel komisjon vabastab summad vastavalt käesoleva määruse artikli 105 lõikele 1, aastast, mil vastavad eelarvelised kulukohustused võetakse. Vahendeid ei paigutata ümber Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmidesse.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 30. juunist 2024 ehk kuupäevast, milleks liikmesriigid peavad jõustama õigus- ja haldusnormid, mis on vajalikud, et järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2023/959, (37) millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ seoses direktiivi 2003/87/EÜ IVa peatükiga.