Määrus 2023/1805

Käesolevas määruses sätestatakse ühtsed normid, millega kehtestatakse a) liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse saabuva, seal viibiva või sealt väljuva laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäär ning b) kohustus kasutada liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas kaldaelektri toidet või heitevaba tehnoloogiat. Selle eesmärk on suurendada taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ja asendusenergiaallikate järjepidevat kasutamist meretranspordis kogu liidus kooskõlas eesmärgiga saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu liidus kliimaneutraalsus, tagades samal ajal meretranspordi sujuva toimimise, luues õiguskindluse taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ja säästva tehnoloogia kasutuselevõtuks ja vältides siseturu moonutusi.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kõikide laevade suhtes, mille kogumahutavus on üle 5 000 ja mille otstarve on reisijate või kauba vedu ärieesmärkidel, olenemata laeva lipuriigist, seoses a) energiaga, mida kasutatakse nende viibimisel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas; b) kogu energiaga, mida kasutatakse reisidel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast külastatavast sadamast liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse; c) olenemata punktist b, poole energiaga sellest energiast, mida kasutatakse reisidel, mis liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse äärepoolseimas piirkonnas asuvasse külastatavasse sadamasse saabuvad või sealt väljuvad, ning d) poole energiaga sellest energiast, mida kasutatakse reisidel, mis liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse külastatavasse sadamasse saabuvad või sealt väljuvad, kui eelmine või järgmine külastatav sadam kuulub kolmanda riigi jurisdiktsiooni alla. 2. Komisjon võtab 31. detsembriks 2025 vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse konteinerite ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu. Seejärel ajakohastab komisjon kõnealust loetelu hiljemalt iga teise aasta 31. detsembril. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktides loetletakse konteinerite ümberlaadimisega tegelevad naabersadamad, kus 20 jala pikkusel konteineril põhinevas standardühikus väljendatud konteinerite ümberlaadimise osakaal ületab 65 % selle sadama konteinervedude kogumahust viimase 12 kuu jooksul, mille kohta on asjakohased andmed olemas, ja kõnealune sadam asub väljapool liitu, kuid vähem kui 300 meremiili kaugusel liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvast sadamast. Osutatud rakendusaktide kohaldamisel loetakse konteinerid ümberlaadimisele kuuluvaks, kui need lossitakse laevalt sadamasse ainsa eesmärgiga need teisele laevale laadida. Komisjoni koostatud ümberlaadimisega tegelevate naabersadamate loetelu ei sisalda kolmandas riigis asuvaid sadamaid, kus kõnealune kolmas riik kohaldab tegelikult meetmeid, mis on käesoleva määrusega samaväärsed. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Liikmesriigid võivad teha lõike 1 punktidest a ja b erandi teatavatele marsruutidele ja sadamatele seoses energiaga, mida kasutavad muud reisilaevad kui kruiisilaevad, kui nad teevad reise liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva külastatava sadama ja sama liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluva sellise külastatava sadama vahel, mis asub saarel, mille püsielanike arv on väiksem kui 200 000, ning seoses energiaga, mida kasutatakse sellel saarel asuvas külastatavas sadamas viibimise ajal. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029. Enne kõnealuste erandite jõustumist teatavad liikmesriigid nendest komisjonile. Komisjon avaldab erandid Euroopa Liidu Teatajas. 4. Liikmesriigid võivad teha lõike 1 punktidest a ja c erandi teatavatele marsruutidele ja sadamatele seoses energiaga, mida kasutavad laevad kahe äärepoolseimas piirkonnas asuva külastatava sadama vahelistel reisidel, ning seoses energiaga, mida kasutatakse nendes äärepoolseimates piirkondades asuvates külastatavates sadamates viibimise ajal. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029. Enne kõnealuste erandite jõustumist teatavad liikmesriigid nendest komisjonile. Komisjon avaldab erandid Euroopa Liidu Teatajas. 5. Liikmesriigid, kes ei jaga maismaapiiri ühegi teise liikmesriigiga, võivad teha lõikest 1 erandi reisilaevadele, mis teevad piiriüleseid reise avaliku teenindamise kohustuste või avaliku teenindamise lepingute alusel teistes liikmesriikides asuvatesse külastatavatesse sadamatesse. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029. Enne kõnealuste erandite jõustumist teatavad liikmesriigid nendest komisjonile. Komisjon avaldab erandid Euroopa Liidu Teatajas. 6. Liikmesriigid võivad teha lõikest 1 erandi reisilaevadele, mis osutavad mereveoteenuseid määruse (EMÜ) nr 3577/92 tähenduses avaliku teenindamise kohustuste või avaliku teenindamise lepingute alusel ja mis tegutsevad enne 12. oktoobrit 2023 teatavatel marsruutidel nende mandriosas asuvate külastatavate sadamate ja saarel või Ceuta ja Melilla linnades asuvate nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate külastatavate sadamate vahel. Selliseid erandeid ei kohaldata pärast 31. detsembrit 2029. Enne kõnealuste erandite jõustumist teatavad liikmesriigid nendest komisjonile. Komisjon avaldab erandid Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva lõike kohaldamisel käsitatakse Ceuta ja Melilla linnu saarel asuvate külastatavate sadamatena. 7. Käesolevat määrust ei kohaldata sõjalaevade, mereväe abilaevade, kalalaevade- ja -kalatöötlemislaevade, lihtsa ehitusega puitlaevade, mehaanilise jõuajamita laevade ega riigi omandis või kasutuses olevate laevade suhtes, mida kasutatakse üksnes mitteärilistel eesmärkidel.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kasvuhoonegaaside heide“ – süsinikdioksiidi (CO2), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heide atmosfääri; 2) „biokütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 33 määratletud biokütused; 3) „biogaas“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 28 määratletud biogaas; 4) „ringlussevõetud süsinikupõhised kütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 35 määratletud ringlussevõetud süsinikupõhised kütused; 5) „muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36 määratletud muust kui bioloogilise päritoluga taastuvtoorainest toodetud kütused; 6) „toidu- ja söödakultuurid“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 40 määratletud toidu- ja söödakultuurid; 7) „heitevaba tehnoloogia“ – tehnoloogia, mille kasutamisel energia andmiseks ei paiska laevad atmosfääri järgmisi kasvuhoonegaase ega õhusaasteaineid: süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), vääveloksiidid (SOx), lämmastikoksiidid (NOx) ja tahked osakesed (PM); 8) „asendusenergiaallikad“ – pardal toodetav taastuvenergia või kaldaelektri toitest saadav elekter; 9) „tuuleenergial põhinev veojõud“ – laeva osaliselt või täielikult tuuleenergial põhinev veojõud, mille saamiseks kasutatakse tuuleenergial põhinevaid jõuseadmeid, näiteks rootorpurjed, kerged ülapurjed, kõvad või jäigad purjed, pehmed purjed, imitiivad või turbiinid; 10) „külastatav sadam“ – sadam, kus laev peatub kauba lastimiseks või lossimiseks või reisijate pealevõtmiseks või maale laskmiseks, välja arvatud üksnes tankimise, varude täiendamise, meeskonna vahetamise, kuivdokki minemise või laeva või selle seadmete parandamise eesmärgil tehtavad peatused, abi vajava või ohus oleva laeva peatused sadamas, laevadevaheline reisijate või lasti üleandmine väljaspool sadamaid, üksnes ebasoodsate ilmastikutingimuste eest varjumise või vajaliku otsingu- ja päästetegevuse eesmärgil tehtavad peatused sadamas ning konteinerilaevade peatused konteinerite ümberlaadimisega tegelevas naabersadamas, mis on loetletud artikli 2 lõike 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktis; 11) „reis“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis c määratletud reis; 12) „äärepoolseim piirkond“ – ELi toimimise lepingu artiklis 349 osutatud territoorium; 13) „ettevõtja“ – laevaomanik või mõni muu organisatsioon või isik, näiteks haldaja või laevapereta prahtija, kes on võtnud laevaomanikult üle vastutuse laeva käitamise eest ning on nõustunud üle võtma kõik kohustused ja kogu vastutuse, mis on sätestatud laevade ohutu ekspluateerimise ja reostuse vältimise korraldamise rahvusvahelises koodeksis; 14) „kogumahutavus“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis e määratletud kogumahutavus; 15) „kai ääres seisev laev“ – määruse (EL) 2015/757 artikli 3 punktis n määratletud kai ääres seisev laev; 16) „ankrualal viibiv laev“ – kai ääres seisev laev, mis ei ole kai äärde sildunud; 17) „pardal kasutatav energia“ – megadžaulides (MJ) väljendatud energiahulk, mida laev kasutab käitursüsteemi jaoks ja pardal olevate seadmete käitamiseks merel või kai ääres; 18) „allikast pardani“ – heite arvutamise meetod, milles võetakse arvesse energia tootmise, transpordi, jaotamise ja pardal kasutamise mõju kasvuhoonegaaside heitele, sealhulgas põlemise ajal; 19) „pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus“ – kasvuhoonegaaside heite kogus väljendatuna CO2 ekvivalendi grammides, mis on kindlaks määratud allikast pardani meetodi alusel pardal kasutatava energia MJ kohta; 20) „heitekoefitsient“ – kasvuhoonegaasi keskmine heitemäär võrreldes lähtevoo tegevusandmetega, eeldades täielikku oksüdeerumist põlemisel ja täielikku muundumist kõigi teiste keemiliste reaktsioonide puhul; 21) „jääklass“ – laevale lipuriigi pädeva asutuse või selle riigi tunnustatud organisatsiooni antud tähis, mis näitab, et laev on projekteeritud navigeerimiseks merejää oludes; 22) „jääserv“ – lahtise mere ja igasuguse merejää (kinnis- või ajujää) vaheline piiriala teataval ajahetkel, nagu see on kindlaks määratud Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni 2014. aasta märtsis avaldatud merejää nomenklatuuri punktis 4.4.8; 23) „jääoludes navigeerimine“ – jääklassiga laeva navigeerimine jääserva jääval merealal; 24) „kaldaelektri toide“ – süsteem, mille abil varustatakse elektriga kai ääres seisvaid laevu madal- või kõrgepingelise vahelduv- või alalisvooluga, sealhulgas laeval ja sadamas olevad seadmed, kui nad toidavad vahetult laeva peajaotuskilpi, varustades energiaga laeval olevaid eluruume, teeninduspunkte või laadides akusid; 25) „elektrienergia nõudlus kai ääres“ – kai ääres seisva laeva nõudlus elektrienergia järele, et rahuldada laeva pardal kõik elektripõhised energiavajadused; 26) „kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudlus“ – kai ääres seisva laeva elektrienergia kogunõudluse kõrgeim väärtus, mida väljendatakse kilovattides ning mis hõlmab laeval olevate eluruumide ja lastikäitlemise koormust; 27) „tõendaja“ – kontrollitoiminguid tegev juriidiline isik, kelle riiklik akrediteerimisasutus on akrediteerinud vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008 ja käesolevale määrusele; 28) „FuelEU vastavustunnistus“ – tõendaja poolt ettevõtjale konkreetse laeva kohta antud dokument, mis kinnitab, et kõnealune laev on täitnud teatava aruandeperioodi jooksul käesoleva määruse nõuded; 29) „reisilaev“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/802 (23) artikli 2 punktis i määratletud reisilaev; 30) „kruiisilaev“ – lastitekita reisilaev, mis on eranditult projekteeritud reisijate veoks ärieesmärkidel ja pakub merereisi ajal ööbimisega majutust; 31) „konteinerilaev“ – laev, mis on projekteeritud üksnes konteinerite veoks lastiruumis ja tekil; 32) „nõuetele mittevastav sadamakülastus“ – sadamakülastus, mille jooksul laev ei vasta artikli 6 lõike 1 nõuetele ning mille suhtes ei kohaldata ühtegi artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandit; 33) „kõige vähem soositud tootmisviis“ – kõige rohkem süsinikuheidet tekitav tootmisviis, mida kasutatakse konkreetse kütuse puhul; 34) „CO2 ekvivalent“ – mõõtühik, mida kasutatakse CO2, CH4 ja N2O heite arvutamiseks nende globaalse soojendamise potentsiaali põhjal, teisendades CH4 ja N2O kogused samaväärseks CO2 kogusega, millel on samasugune globaalse soojendamise potentsiaal; 35) „vastavusbilanss“ – laeva pardal kasutatava energia aasta keskmise kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärade ületäitmise või alatäitmise näitaja või muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärk, mis arvutatakse vastavalt IV lisa A osale; 36) „nõuetele vastavuse ülejääk“ – positiivse väärtusega vastavusbilanss; 37) „nõuetele vastavuse puudujääk“ – negatiivse väärtusega vastavusbilanss; 38) „laevade kogumi vastavusbilanss“ – kõigi kogumisse kuuluvate laevade nõuetele vastavuse bilansside summa; 39) „sadama pidaja“ – määruse (EL) 2017/352 artikli 2 punktis 5 määratletud sadama pidaja; 40) „haldav riik“ – liikmesriik, mis on määratud direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3 punkti y kohaldamisel ettevõtjale käesoleva määruse tähenduses, ilma et see piiraks vastutava pädeva asutuse määramist asjaomases liikmesriigis; 41) „aruandeperiood“ – ajavahemik 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini aastal, mille jooksul jälgitakse ja salvestatakse käesolevas määruses osutatud teavet, kusjuures kahel eri kalendriaastal algava ja lõppeva reisi korral arvestatakse asjakohased andmed asjaomase kalendriaasta alla; 42) „kontrolliperiood“ – vahetult aruandeperioodile järgnev kalendriaasta.

1. Aruandeperioodil laeva pardal kasutatava energia aasta keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus ei tohi ületada lõikes 2 sätestatud piirmäära. 2. Lõikes 1 osutatud piirmäära arvutamiseks vähendatakse kontrollväärtust 91,16 grammi CO2 ekvivalenti MJ kohta järgmise protsendi võrra: — 2 % alates 1. jaanuarist 2025; — 6 % alates 1. jaanuarist 2030; — 14,5 % alates 1. jaanuarist 2035; — 31 % alates 1. jaanuarist 2040; — 62 % alates 1. jaanuarist 2045; — 80 % alates 1. jaanuarist 2050. 3. Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukus arvutatakse kasvuhoonegaaside heite kogusena energiaühiku kohta vastavalt I lisas sätestatud metoodikale. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et lisada võimalike uute energiaallikatega seotud allikast pardani heitekoefitsiente või kohandada olemasolevaid heitekoefitsiente, et tagada kooskõla tulevaste rahvusvaheliste standardite või liidu õigusaktidega energeetika valdkonnas parimate kättesaadavate teaduslike ja tehniliste teadmiste kohaselt.

1. Laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamiseks võib 1. jaanuarist 2025 kuni 31. detsembrini 2033 kasutada kordajat „2“, et premeerida laeva muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste kasutamise eest. Heitemahukuse arvutamise meetod on sätestatud I lisas. 2. Komisjon seirab, arvutab ja avaldab igal aastal artiklis 19 osutatud FuelEU andmebaasi salvestatud andmete põhjal hiljemalt 18 kuu jooksul pärast iga aruandeperioodi lõppu muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaalu käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate laevade pardal kasutatavast aastasest energiast. 3. Kui lõikes 2 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste osakaal aruandeperioodil 2031 on väiksem kui 1 %, kohaldatakse selliste kütuste suhtes alates 1. jaanuarist 2034 laeva pardal kasutatava aastase energia puhul 2 % suurust alleesmärki, kui lõikest 5 ei tulene teisiti. 4. Lõiget 3 ei kohaldata, kui lõikes 2 sätestatud ja enne 1. jaanuari 2033 kättesaadavatest seiretulemustest selgub, et lõikes 2 osutatud osakaal on suurem kui 2 %. 5. Kui lõikes 2 osutatud seire alusel ja pärast komisjoni hindamist on tõendeid selle kohta, et merendussektori jaoks ei ole piisavalt muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tootmisvõimsust ja kättesaadavust, et kõnealuste kütuste geograafiline jaotus on ebaühtlane või nende hind liiga kõrge, siis lõikes 3 sätestatud alleesmärki ei kohaldata. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse lõikes 5 sätestatud hindamise kriteeriumid ning IV lisa B osa tabeli lahtris 14 kasutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja fossiilkütuste hinnaerinevuse teguri arvutamise meetod. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, millega a) täiendatakse käesoleva artikli lõiget 5 täiendavate üksikasjadega; b) teavitatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alleesmärgi kohaldamata jätmisest tulenevalt käesoleva artikli lõikes 2 osutatud seirest või käesoleva artikli lõikes 5 osutatud hindamisest. 8. Kui kohaldatakse käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alleesmärki, võtab komisjon 31. detsembriks 2033 vastu rakendusaktid, et täpsustada käesoleva artikli lõike 3 kohaldamise reegleid seoses järgmisega: a) artiklis 16 osutatud kontroll ja arvutamine; b) artiklites 20 ja 21 sätestatud kohaldatavad paindlikkusmehhanismid; c) artiklis 23 ja IV lisas osutatud kohaldatavad FuelEU sanktsioonid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Kui see on asjakohane, ei kohaldata käesoleva artikli lõikes 3 osutatud alleesmärki laeva suhtes, mille puhul on tõendatud, et sama osakaal pardal kasutatavast aastasest energiast saavutatakse muude kütustega, mis võimaldavad samaväärset kasvuhoonegaaside heite vähenemist ja mis on sertifitseeritud vastavalt käesoleva määruse artiklile 10, välja arvatud biokütused, millele on osutatud direktiivi (EL) 2018/2001 IX lisa B osas. 10. Käesolevat artiklit ei kohaldata sellise osakaalu suhtes laevade pardal kasutatavast aastasest energiast, mis saadakse kaldaelektri toitest.

1. Alates 1. jaanuarist 2030 ühendatakse laev, mis on sildunud kai äärde määruse (EL) 2023/1804 artikliga 9 hõlmatud ja liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas, kaldaelektri toitega ning seda kasutatakse laeva kogu elektrienergia nõudluse rahuldamiseks kai ääres seismise ajal. 2. Alates 1. jaanuarist 2035 ühendatakse laev, mis on sildunud kai äärde külastatavas sadamas, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) 2023/1804 artikliga 9, kuid mis kuulub liikmesriigi jurisdiktsiooni alla ja mille kai on varustatud kättesaadava kaldaelektri toitega, kõnealuse kaldaelektri toitega, mida kasutatakse laeva kogu elektrienergia nõudluse rahuldamiseks kai ääres seismise ajal. 3. Alates 1. jaanuarist 2030 ja kuni 31. detsembrini 2034 ning pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas asjakohasel juhul sadama pidajaga, võib liikmesriik otsustada, et laev, mis on sildunud kai äärde tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas külastatavas sadamas, mis ei ole hõlmatud määruse (EL) 2023/1804 artikliga 9, või sellise sadama teatavates osades, ühendatakse kaldaelektri toitega, mida kasutatakse laeva kogu elektrienergia nõudluse rahuldamiseks kai ääres seismise ajal. Liikmesriik teavitab komisjoni kõnealuse nõude kehtestamise otsusest üks aasta enne selle kohaldamist. Kõnealust otsust kohaldatakse alates aruandeperioodi algusest. Komisjon avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas ja teeb üldsusele kättesaadavaks asjaomaste sadamate ajakohastatud loetelu. Loetelu peab olema kergesti kättesaadav. 4. Lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse a) konteinerilaevadele, b) reisilaevadele. 5. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata laevade suhtes, a) mis on sildunud kai äärde vähem kui kaks tundi, arvutatuna saabumise ja väljumise aja alusel, mida seiratakse ja registreeritakse vastavalt artiklile 15; b) mis kasutavad kai äärde sildumise ajal kogu elektrienergia nõudluse rahuldamiseks kai ääres seismise ajal heitevaba tehnoloogiat, mis vastab sellise tehnoloogia üldnõuetele, mis on sätestatud III lisas ning loetletud ja täpsustatud käesoleva artikli lõigete 6 ja 7 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktides ja rakendusaktides; c) mis laevast sõltumatute ettenägematute asjaolude tõttu peavad tegema plaanivälise ja mittesüstemaatilise sadamakülastuse ohutuse või merel elu päästmise eesmärgil, välja arvatud artikli 3 punkti 10 alusel juba välja arvatud asjaolud; d) mida ei saa ühendada kaldaelektri toitega, kuna sadamas ei ole võimalik kasutada kaldaelektri toite ühenduspunkte; e) mida ei saa ühendada kaldaelektri toitega, kui erandkorras on ohus elektrivõrgu stabiilsus, sest kaldaelektri toidet ei ole piisavalt, et rahuldada laeva elektrienergia nõudlus kai ääres seismise ajal; f) mida ei saa ühendada kaldaelektri toitega, kuna sadamas paiknev kaldarajatis ei ühildu pardal olevate kaldaelektri toitega ühendamise seadmetega, tingimusel et pardal olevad kaldaelektri toitega ühendamise seadmed on sertifitseeritud kooskõlas määruse (EL) 2023/1804 II lisas sätestatud merelaevade kaldaelektri toitega ühendamise süsteemide tehnilistele kirjeldustega; g) mis vajavad piiratud aja jooksul energia tootmist pardal hädaolukordades, mis kujutavad otsest ohtu elule, laevale, keskkonnale või muul vääramatu jõu põhjusel; h) mis vajavad kaldaelektri toitega ühendatuna ja rangelt vajalikuga piirduva aja jooksul energia tootmist pardal hoolduskatsete jaoks või toimivuskatsete läbiviimiseks ülevaatust või kontrolli tegeva pädeva asutuse ametniku või tunnustatud organisatsiooni esindaja taotlusel. 6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte ja neid korrapäraselt ajakohastada, et muuta III lisas esitatud mitteammendavat tabelit ja lisada muid heitevabu tehnoloogiaid artikli 3 punkti 7 tähenduses. 7. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et kehtestada üksikasjalikud aktsepteerimiskriteeriumid, sealhulgas määrata kindlaks süsteemipiirid ja sertifitseerimisnõuded, mida käsitatakse III lisas ja selle edasistes ajakohastatud versioonides sätestatud heitevaba tehnoloogia üldnõuetele vastavatena. III lisas esitatud olemasoleva tehnoloogia loetelu puhul võetakse rakendusaktid vastu 30. juuniks 2024, kui see on asjakohane. Uue tehnoloogia puhul võetakse rakendusaktid vastu põhjendamatu viivituseta, kui III lisas osutatud muu tehnoloogia muutub kättesaadavaks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 8. Enne sadamasse sisenemist teavitavad laevad külastatava sadama liikmesriigi pädevat asutust või muud nõuetekohaselt volitatud üksust oma kavatsusest ühendada laev kaldaelektri toitega või kavatsusest kasutada heitevaba tehnoloogiat vastavalt lõike 5 punktile b. Kui laev kavatsetakse ühendada kaldaelektri toitega, tuleb ära märkida ka elektrikogus, mida sadamakülastuse ajal eeldatavasti vajatakse. Kui saadakse esimeses lõigus osutatud teave selle kohta, et laev ühendatakse kaldaelektri toitega, kinnitab külastatava sadama liikmesriigi pädev asutus või muu nõuetekohaselt volitatud üksus laevale, kas ühendus kaldaelektri toitega on kättesaadav. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles täpsustatakse kooskõlas esimese ja teise lõiguga esitatav teave ja teabe esitamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 9. Külastatava sadama liikmesriigi pädev asutus või muu nõuetekohaselt volitatud üksus, olles asjakohasel juhul konsulteerinud sadama pidajaga, määrab kindlaks ja registreerib FuelEU andmebaasis viivitamata järgmise teabe: a) lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamine; b) laeva mittevastavus lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud nõuetele, kui ei kohaldata ühtegi lõikes 5 sätestatud erandit. 10. Alates 1. jaanuarist 2035 on sadamates, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2023/1804 artikli 9 nõudeid, võimalik kohaldada lõike 5 punktides d, e ja f sätestatud erandeid üksnes maksimaalse arvu sadamakülastuste suhtes, mis vastab 10 %-le aruandeperioodil toimunud laeva sadamakülastuste koguarvust, ümardatuna lähima täisarvuni, kui see on asjakohane, või maksimaalselt kümne sadamakülastuse suhtes asjaomasel aruandeperioodil, olenevalt sellest, kumb on väiksem. Sadamakülastust ei arvestata käesoleva sätte järgimise eesmärgil, kui ettevõtja tõendab lõikes 8 sätestatud teabevahetuse alusel, et ta ei oleks saanud mõistlikult teada, et laeva ei olnud võimalik mõnel lõike 5 punktis d, e või f osutatud põhjusel kaldaelektri toitega ühendada. 11. Liikmesriik võib otsustada, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas või sadama teatavates osades kehtivad ankrualal viibivatele konteinerilaevadele või reisilaevadele samasugused kohustused, nagu on käesolevas määruses kehtestatud kai äärde sildunud laevadele. Liikmesriik teavitab komisjoni kõnealuse nõude kehtestamise otsusest üks aasta enne selle kohaldamist. Kõnealust otsust kohaldatakse alates aruandeperioodi algusest. Komisjon avaldab teabe Euroopa Liidu Teatajas ja teeb üldsusele kättesaadavaks asjaomaste sadamate ajakohastatud loetelu. Loetelu peab olema kergesti kättesaadav.

1. Kooskõlas artiklitega 8, 9 ja 10 teevad ettevõtjad aruandeperioodil iga oma laeva puudutavate andmete üle seiret ja esitavad sellekohase aruande. Ettevõtjad viivad kõnealuse seire ja aruandluse läbi kõikides liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvates sadamates ning kõikide artikli 2 lõikes 1 osutatud reiside kohta. 2. Seire ja aruandlus peavad olema täielikud ning hõlmama laeva pardal kasutatavat energiat igal ajal, nii merel kui ka kai ääres seismisel. Ettevõtjad rakendavad sobivaid meetmeid, et vältida aruandeperioodil andmelünkade tekkimist. 3. Seire ja aruandlus peavad olema järjepidevad ja ajas võrreldavad. Selleks kasutavad ettevõtjad samu seiremeetodeid ja andmekogumeid, mida võib muuta, kui tõendaja on muudatusi hinnanud. Ettevõtjad tagavad põhjendatud kindlusega seire- ja aruandekohustuse alla kuuluvate andmete tervikluse. 4. Ettevõtjad koguvad, analüüsivad ja säilitavad vähemalt viie aasta jooksul kõiki seireandmeid ja dokumente, sealhulgas kasutatud eeldusi, võrdlusaluseid, heitekoefitsiente ja kütusemahuti saatelehti, mida on täidetud kooskõlas I lisaga, samuti tegevusandmeid ja muud teavet, mis on vajalik käesoleva määruse täitmise kontrollimiseks, tehes seda läbipaistvalt ja täpselt paberil või elektrooniliselt, et tõendaja saaks määrata kindlaks laeva pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse. 5. Käesoleva määruse artiklites 8, 9, 10 ja 15 sätestatud seire- ja aruandlustegevuse puhul kasutatakse asjakohasel juhul määruse (EL) 2015/757 kohaldamiseks kogutud teavet ja andmeid.

1. Ettevõtjad esitavad tõendajatele 31. augustiks 2024 seirekava iga oma laeva kohta, näidates ära meetodi, mis on valitud I lisas sätestatud meetodite hulgast laeva pardal kasutatava energia hulga, liigi ja heitekoefitsiendi ning muu asjakohase teabe seireks ja aruandluseks. 2. Käesoleva määruse kohaldamisalasse esimest korda pärast 31. augustit 2024 kuuluvate laevade kohta esitavad ettevõtjad tõendajale seirekava ilma põhjendamatu viivituseta ja mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast seda, kui laev on külastanud esimest korda liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat. 3. Seirekava koosneb täielikust ja läbipaistvast dokumentatsioonist ning sisaldab vähemalt järgmist: a) laeva identifitseerimisandmed ja tüüp, sealhulgas nimi, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) identifitseerimisnumber, registreerimis- või kodusadam ning laevaomaniku nimi; b) ettevõtja nimi ning kontaktisiku aadress, telefon ja e-posti aadress; c) pardale paigaldatud energiamuundamissüsteemide kirjeldus ja seotud võimsus megavattides (MW); d) artikli 6 lõike 4 punktis b osutatud laevade puhul selliste seadmete standardite ja omaduste kirjeldus, mis võimaldavad ühendada laeva kaldaelektri toitega või heitevaba tehnoloogiaga; e) kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudluse väärtus, nagu on ette nähtud selle elektrikoormuse bilansis või elektrikoormuse uuringus, mida on kasutatud vastavuse tõendamiseks inimelude ohutust merel käsitleva rahvusvahelise konventsiooni (SOLASi konventsioon) peatüki II-1 reeglitele 40 ja 41, nagu selle on heaks kiitnud lipuriigi ametiasutus või tunnustatud organisatsioon, nagu on määratletud IMO tunnustatud organisatsioonide koodeksis, mis on vastu võetud resolutsioonidega MEPC.237(65) ja MSC.349(92). Kui laeval ei ole võimalik seda väärtust esitada, loetakse väärtuseks 25 % laeva peamootorite kestva koormuse maksimaalsest väljundvõimsusest, mis on kindlaks määratud rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (MARPOLi konventsioon) alusel välja antud EIAPP sertifikaadis, või kui mootorite puhul ei nõuta EIAPP sertifikaadi olemasolu, siis mootorite nimivõimsusest; f) selliste energiaallikate kirjeldus, mis on ette nähtud kasutamiseks pardal navigeerimise ajal ja kai ääres seismisel, et vastata artiklites 4 ja 6 sätestatud nõuetele; g) selliste menetluste kirjeldus, mida kasutatakse laeva kütusekulu ning asendusenergiaallikate või heitevaba tehnoloogia abil saadud energia seireks; h) selliste menetluste kirjeldus, mida kasutatakse pardal kasutatava energia allikast paagini ja paagist pardani heitekoefitsientide seireks ja aruandluseks kooskõlas artikliga 10 ning I ja II lisas osutatud meetoditega; i) reiside loendi täielikkuse seire menetluste kirjeldus; j) selliste menetluste kirjeldus, mida kasutatakse reisiga seotud tegevusandmete kindlaksmääramisel, sealhulgas menetlused, vastutusalad, valemid ja andmeallikad, mille abil määratakse kindlaks ja registreeritakse lähte- ja sihtsadama vahel merel veedetud aeg ning kai ääres seismise aeg; k) aruandeperioodil seirekavas sisalduvate andmete ajakohastamiseks kasutatavate menetluste, süsteemide ja vastutusalade kirjeldus; l) andmelünkade täitmiseks või vigaste andmete tuvastamiseks ja parandamiseks kasutatavate asendusandmete kindlaksmääramise meetodi kirjeldus; m) läbivaatusdokument, milles jäädvustatakse kõik läbivaatuse üksikasjad; n) kui ettevõtja taotleb laeva jääklassi tõttu kasutatava lisaenergia väljaarvamist IV lisas sätestatud laeva vastavusbilansi arvutamisest, teave laeva jääklassi kohta; o) kui ettevõtja taotleb jääoludes navigeerimise tõttu kasutatava lisaenergia väljaarvamist IV lisas sätestatud laeva vastavusbilansi arvutamisest, teave laeva jääklassi kohta ja kontrollitava menetluse kirjeldus, mida kasutatakse kogu reisi jooksul läbitud vahemaa ning jääoludes navigeerimisel läbitud vahemaa, jääoludesse sisenemise ja sealt väljumise kuupäeva, kellaaja ja asukoha ning jääoludes sõitmise kütusekulu seireks; p) tuuleenergial põhineva veojõuga varustatud laeva puhul pardale paigaldatud tuuleenergial põhinevate jõuseadmete kirjeldus ning I lisas kindlaks määratud PWind ja PProp väärtused. 4. Ettevõtjad kasutavad standardseid seirekava vorme. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, milles määratakse kindlaks need vormid, sealhulgas nende ühtse kohaldamise tehnilised reeglid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Ettevõtjad kontrollivad regulaarselt ja vähemalt kord aastas, kas laeva seirekava vastab laeva tüübi ja talitluse eripärale ning kas selles sisalduvaid andmeid on võimalik täiendada, parandada või ajakohastada. 2. Ettevõtjad muudavad seirekava põhjendamatu viivituseta järgmistel juhtudel: a) vahetub ettevõtja; b) võetakse kasutusele uued energiamuundamissüsteemid, uut liiki energia, uued süsteemid kaldaelektri toitega ühendamiseks või uued asendusenergiaallikad või uus heitevaba tehnoloogia; c) muutub andmete kättesaadavus uut tüüpi mõõteseadmete, uute proovivõtu- või analüüsimeetodite tõttu või muudel põhjustel, mis võib kogutud andmete täpsust mõjutada; d) ettevõtjad, tõendajad või pädevad asutused on avastanud, et kasutatud seiremeetodiga saadud andmed on valed; e) tõendajad on kindlaks teinud, et seirekava mõni osa ei vasta käesoleva määruse nõuetele ning tõendaja nõuab ettevõtjalt kava läbivaatamist kooskõlas artikli 11 lõikega 1; f) ettevõtjad, tõendajad või pädevad asutused on avastanud, et andmelünkade vältimise ja vigaste andmete tuvastamise meetodid on ebapiisavad andmete täpsuse, täielikkuse ja läbipaistvuse tagamiseks. 3. Ettevõtjad teatavad tõendajatele põhjendamatu viivituseta kõigist seirekava muutmise ettepanekutest.

1. Kui käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel tuleb arvesse võtta biokütuseid, biogaasi, muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuseid ja ringlussevõetud süsinikupõhiseid kütuseid, nagu need on määratletud direktiivis (EL) 2018/2001, kohaldatakse järgmisi norme: a) biokütustel ja biogaasil, mis ei vasta direktiivi (EL) 2018/2001 artiklis 29 sätestatud säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele või mida toodetakse toidu- ja söödakultuuridest, on samad heitekoefitsiendid kui seda liiki kütuse kõige vähem soositud fossiilkütuste tootmise viisil; b) muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustel ja ringlussevõetud süsinikupõhistel kütustel, mis ei vasta direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 25 lõikes 2 sätestatud kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miinimumlävendile, on samad heitekoefitsiendid kui seda liiki kütuse kõige vähem soositud fossiilkütuste tootmise viisil. 2. Lõikega 1 hõlmamata kütustel on samad heitekoefitsiendid kui seda liiki kütuse kõige vähem soositud fossiilkütuste tootmise viisil, välja arvatud siis, kui need on sertifitseeritud kooskõlas liidu õigusaktidega, mis käsitlevad taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturge ning millega kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise miimimumlävend ja sellega seotud metoodika selliste kütuste tootmisest tuleneva kasvuhoonegaaside heite arvutamiseks. 3. Kooskõlas käesoleva määruse I lisaga täidetud kütusemahuti saatelehtede alusel esitavad ettevõtjad täpsed, täielikud ja usaldusväärsed andmed kütuste kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja säästvusnäitajate kohta, mida tuleb arvesse võtta käesoleva määruse artikli 4 lõikes 1 osutatud eesmärkidel ning mis on sertifitseeritud sellise kava kohaselt, mida komisjon tunnustab kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigetega 5 ja 6, või kui see on kohaldatav, kooskõlas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturge käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaste sätetega. 4. Fossiilkütuste puhul ei tohi ettevõtjad kalduda kõrvale käesoleva määruse II lisas sätestatud allikast paagini heitekoefitsientide vaikeväärtustest. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on ettevõtjatel õigus kalduda kõrvale käesoleva määruse II lisas sätestatud allikast paagini heitekoefitsientide vaikeväärtustest, tingimusel et tegelikud väärtused on sertifitseeritud komisjoni poolt tunnustatud kava kohaselt. Kõnealune sertifitseerimine toimub biokütuste, biogaasi, muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste ja ringlussevõetud süsinikupõhiste kütuste puhul kooskõlas direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 30 lõigetega 5 ja 6, või kui see on kohaldatav, kooskõlas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside, maagaasi ja vesiniku siseturge käsitlevate liidu õigusaktide asjakohaste sätetega. 5. Ettevõtjatel on õigus kalduda kõrvale II lisas sätestatud paagist pardani heitekoefitsientide vaikeväärtustest, välja arvatud fossiilkütuste paagist pardani CO2 heite koefitsientide puhul, tingimusel et tegelikud väärtused on tõendatud laborikatsete või heitkoguste otsese mõõtmisega. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada, milliseid rahvusvahelisi standardeid ja sertifitseerimise võrdlusaluseid aktsepteeritakse tegelike paagist pardani heitekoefitsientide tõendamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tõendaja hindab seirekava vastavust artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud nõuetele iga laeva puhul ja juhul, kui tõendaja on muutunud. Kui tõendaja hinnangus tuvastatakse kõnealustele nõuetele mittevastavusi, vaatab asjaomane ettevõtja põhjendamatu viivituseta seirekava läbi ja esitab läbivaadatud kava enne aruandeperioodi algust tõendajale lõplikuks hindamiseks. Asjaomane ettevõtja lepib tõendajaga kokku kõnealuste muudatuste tegemiseks vajaliku aja. See aeg ei tohi mingil juhul olla hilisem aruandeperioodi algusest. 2. Tõendaja hindab artikli 9 lõike 2 punktide b, c ja d kohaseid seirekava muudatusi. Pärast hindamist teatab tõendaja asjaomasele ettevõtjale, kas kõnealused muudatused vastavad artiklites 7, 8 ja 9 sätestatud nõuetele. 3. Kui seirekava ja muudetud seirekava on rahuldavalt hinnatud, registreerib tõendaja need FuelEU andmebaasis. Seirekava ja muudetud seirekava on haldavale riigile kättesaadavad.

1. Tõendaja on ettevõtjast või laeva käitajast sõltumatu ning teeb käesoleva määruse kohaselt nõutavaid toiminguid avalikust huvist lähtudes. Sel eesmärgil ja selleks, et vältida võimalikku huvide konflikti, ei tohi tõendaja ega juriidiline isik, kelle alla ta kuulub, olla ettevõtja, laeva käitaja ega ettevõtja omanik. Lisaks ei tohi tõendaja olla ettevõtja, laeva käitaja ega ettevõtja omaniku omandis ning tal ei tohi olla suhteid ettevõtjaga, mis võiks mõjutada tema sõltumatust ja erapooletust. 2. Tõendaja hindab laeva pardal kasutatava energia hulga, liigi ja heitekoefitsiendiga seotud andmete ja teabe usaldusväärsust, usutavust, täpsust ja täielikkust, eelkõige seoses a) kütusekulu määramise ja asendusenergiaallikate kasutamisega reisidel ja kai ääres seismise ajal; b) esitatud kütusekulu andmete ning sellega seotud mõõtmiste ja arvutustega; c) heitekoefitsientide valiku ja kasutamisega; d) kaldaelektri toite kasutamise või FuelEU andmebaasis registreeritud erandite kohaldamisega kooskõlas artikli 6 lõike 9 punktiga a; e) artikli 10 lõike 3 alusel nõutavate andmetega. 3. Lõikes 2 osutatud hindamine peab põhinema järgmistel kaalutlustel: a) kas esitatud andmed on kooskõlas laeva jälgimisandmetel ja omadustel (näiteks paigaldatud mootori võimsus) põhinevate hinnanguliste andmetega; b) kas esitatud andmed ei sisalda lahknevusi, eelkõige kui igale laevale ostetud aastast kütuse üldkogust võrreldakse reisidel kulunud summaarse kütusekuluga; c) kas andmed on kogutud kooskõlas kohaldatavate normidega ning d) kas asjaomased laevadokumendid on täielikud ja järjepidevad.

1. Tõendaja teeb kindlaks seire ja aruandlusega seotud võimalikud riskid, võrreldes aruandes esitatud laeva pardal kasutatava energia hulka, liiki ja heitekoefitsiente hinnanguliste andmetega, mis põhinevad sellistel laeva jälgimisandmetel ja omadustel nagu paigaldatud mootori võimsus. Oluliste lahknevuste leidmise korral teeb tõendaja täiendavaid analüüse. 2. Tõendaja teeb kindlaks eri arvutusetappidega seotud võimalikud riskid, vaadates läbi kõik asjaomase ettevõtja kasutatud andmeallikad ja meetodid. 3. Tõendaja võtab arvesse kõiki tõhusaid riskikontrollimeetodeid, mida asjaomane ettevõtja on rakendanud, et vähendada kasutatud seiremeetodite täpsusega seotud mõõtemääramatust. 4. Tõendaja taotlusel esitab asjaomane ettevõtja kogu lisateabe, mis võimaldab tõendajal kontrollitoiminguid teha. Kui see on vajalik esitatud andmete ja teabe usaldusväärsuse, usutavuse, täpsuse ja täielikkuse kindlakstegemiseks, teeb tõendaja kontrolliprotsessi raames täiendavaid järelevalvetoiminguid. Kahtluse korral võib tõendaja teha kontrollkäike ettevõtja valdustesse või laeva pardale. Ettevõtja võimaldab tõendajal pääseda oma valdustesse või laeva, et hõlbustada tõendaja kontrollitoiminguid. 5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, et täpsustada käesolevas määruses osutatud kontrollitoimingute tegemist reguleerivaid norme seoses vähemalt järgmisega: tõendajate pädevus; ettevõtjate poolt tõendajatele esitatavad dokumendid; seirekava ja muudetud seirekava nõuetele vastavuse hindamine; tõendajate tehtav riskihindamine, sealhulgas järelevalvetoimingud; artikli 15 lõikes 3 osutatud FuelEU aruande kontroll; olulisuse lävi; tõendajate antud põhjendatud kindlus; väärkajastamised ja nõuetele mittevastavused; kontrolliaruande sisu; soovitused parendamiseks; valdustesse tehtavad kontrollkäigud ning ettevõtjate, tõendajate, pädevate asutuste ja komisjoni vaheline teabevahetus. Nendes rakendusaktides täpsustatud normid põhinevad artiklites 11 ja 12 ning käesolevas artiklis sätestatud kontrollipõhimõtetel, samuti asjaomastel rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditel. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Tõendaja akrediteerib käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kontrollitoimingute jaoks riiklik akrediteerimisasutus vastavalt määrusele (EÜ) nr 765/2008. Iga aasta lõpuks esitab riiklik akrediteerimisasutus komisjonile akrediteeritud tõendajate nimekirja koos kõigi asjakohaste kontaktandmetega. 2. Kui käesolevas määruses ei ole erisätteid tõendajate akrediteerimise kohta, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 765/2008 asjaomaseid sätteid. 3. Tõendajal peab alati olema piisavalt vahendeid ja töötajaid, et käsitleda selle laevastiku suurust, mille suhtes nad käesoleva määruse alusel kontrollitoiminguid teevad. Eelkõige peavad tõendajal alati olema piisavad eksperditeadmised, eelkõige meretranspordi valdkonnas, et täita käesolevas määruses nõutud ülesandeid. Tõendaja peab olema suuteline suunama oma vahendeid ja töötajaid kõikidesse tööpaikadesse, kui see on vajalik käesolevas määruses nõutud ülesannete täitmiseks. 4. Pädev asutus, kes tuvastab käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluva tõendaja tegevuse mittevastavuse, teatab sellest tõendaja akrediteerinud riikliku akrediteerimisasutuse liikmesriigi pädevale asutusele. Riikliku akrediteerimisasutuse liikmesriigi pädev asutus palub oma riiklikul akrediteerimisasutusel seda teavet oma järelevalvetegevuse osana arvesse võtta. 5. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, kehtestades tõendajate akrediteerimise jaoks täiendavaid meetodeid ja kriteeriume vähemalt järgmise kohta: akrediteerimistaotlus käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kontrollitoimingute jaoks; tõendajate hindamine riiklike akrediteerimisasutuste poolt; riiklike akrediteerimisasutuste tehtav järelevalve, et kinnitada akrediteeringu jätkuvat kehtivust; haldusmeetmed, mis võetakse siis, kui tõendaja ei vasta käesoleva määruse nõuetele, ning nõuded riiklikele akrediteerimisasutustele, et nad oleksid pädevad akrediteerima tõendajaid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate kontrollitoimingute jaoks, sealhulgas viide harmoneeritud standarditele. Nendes rakendusaktides täpsustatud meetodid ja kriteeriumid põhinevad artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud kontrollipõhimõtetel ning asjaomastel rahvusvaheliselt heakskiidetud standarditel.

1. Alates 1. jaanuarist 2025, pärast seda, kui tõendaja on artiklis 8 osutatud seirekava hinnanud, teevad ettevõtjad alljärgneva teabe üle seiret ja registreerivad sellise teabe asjaomase seirekava alusel iga laeva kohta, mis saabub külastatavasse sadamasse või väljub sealt, ja iga artikli 2 lõikes 1 osutatud reisi kohta: a) lähtesadam ja sihtsadam koos väljumise ja saabumise kuupäeva ja ajaga ning kai ääres seismise ajaga; b) iga laeva kohta, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõiget 1, kaldaelektri toitega ühendamine ja selle kasutamine või artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandi kohaldamine, mis on kinnitatud vastavalt artikli 6 lõike 8 punktile a, kui see on kohaldatav; c) iga kai ääres seismisel ja merel tarbitud kütuseliigi kogus; d) kaldaelektri toite kaudu laevale tarnitud elektrienergia kogus; e) iga kai ääres seismisel ja merel tarbitava kütuseliigi puhul allikast paagini heitekoefitsent, põletatud kütuse paagist pardani heitekoefitsendid ja põletamata kütuse paagist pardani heitekoefitsiendid, mis on seotud erinevate kütusetarbijatega pardal, hõlmates kõiki asjaomaseid kasvuhoonegaase; f) kai ääres seismisel ja merel tarbitud iga asendusenergiaallikast toodetud kütuseliigi kogus; g) laeva jääklass, kui ettevõtja taotleb laeva jääklassi tõttu kasutatava lisaenergia väljaarvamist IV lisas sätestatud vastavusbilansi arvutamisest, kasutades Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) soovitust 25/7 talvise navigeerimise ohutuse kohta Läänemerel, et määrata kindlaks jääklasside vaheline vastavus; h) laeva jääklass, kuupäev, kellaaeg ja asukoht jääoludesse sisenemise ja sealt väljumise ajal, jääoludes navigeerimise ajal tarbitud igat liiki kütuse kogus ja läbitud vahemaa ning aruandeperioodil tehtud kõigi reiside läbitud vahemaa kokku, kui ettevõtja taotleb jääoludes navigeerimise tõttu kasutatava lisaenergia väljaarvamist IV lisas sätestatud vastavusbilansi arvutamisest. 2. Ettevõtjad registreerivad lõikes 1 loetletud teabe ja andmed aegsasti ja läbipaistvalt ning koondavad need aastate kaupa, et tõendaja saaks kontrollida käesoleva määruse täitmist. 3. Ettevõtjad esitavad aruandeperioodi kohta tõendajale iga kontrolliperioodi 31. jaanuariks konkreetse laeva kohta koostatud aruande (edaspidi „FuelEU aruanne“), milles sisaldub kogu käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teave ning artikli 7 lõikes 4 osutatud seireandmed ja dokumendid. 4. Laeva üleandmisel ühelt ettevõtjalt teisele a) esitab üle andev ettevõtja tõendajale käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe ajaperioodi kohta, mil tema vastutas laeva käitamise eest; b) lõpliku üleandmise päevale võimalikult lähedasel ajal ning hiljemalt ühe kuu jooksul pärast seda kontrollib tõendaja, kes tegi kõnealuse laeva puhul kontrollitoiminguid siis, kui see kuulus üle andvale ettevõtjale, punktis a osutatud teavet ning registreerib selle FuelEU andmebaasis kooskõlas artikliga 16, ning c) ilma et see piiraks punktide a ja b kohaldamist, vastutab ettevõtja, kes vastutab laeva käitamise eest aruandeperioodi 31. detsembril, selle eest, et laev vastab artiklites 4 ja 6 sätestatud nõuetele kogu aruandeperioodi jooksul, mil toimus üleandmine või mitu üleandmist.

1. Pärast artiklites 11, 12 ja 13 sätestatud kontrolli hindab tõendaja FuelEU aruande kvaliteeti, terviklikkust ja täpsust. Selleks kasutab tõendaja FuelEU andmebaasis sisalduvat teavet, sealhulgas teavet, mis on esitatud sadamakülastuste kohta kooskõlas artikliga 6. 2. Kui tõendaja järeldab lõikes 1 osutatud kontrollis tehtava hindamise käigus põhjendatud kindlusega, et FuelEU aruanne ei sisalda sisulisi väärkajastamisi ega nõuetele mittevastavusi, väljastab tõendaja asjaomasele ettevõtjale kontrolliaruande, milles märgitakse, et FuelEU aruanne vastab käesolevale määrusele. Kontrolliaruandes kirjeldatakse kõiki tõendaja tehtud tööga seotud üksikasju. 3. Kui kontrollis tehtava hindamise käigus tuvastatakse väärkajastamisi või käesolevale määrusele mittevastavusi, teavitab tõendaja sellest aegsasti asjaomast ettevõtjat. Ettevõtja parandab väärkajastamised või nõuetele mittevastavused põhjendamatu viivituseta, et kontrolli saaks õigeks ajaks lõpule viia, ning esitab tõendajale muudetud FuelEU aruande ja muu teabe, mida oli vaja tuvastatud väärkajastamise või nõuetele mittevastavuse parandamiseks. Tõendaja märgib oma kontrolliaruandes, kas muudetud FuelEU aruanne on käesoleva määrusega kooskõlas. Kui teada antud väärkajastamisi või nõuetele mittevastavusi ei ole parandatud, esitab tõendaja ettevõtjale kontrolliaruande, milles märgitakse, et FuelEU aruanne ei ole käesoleva määrusega kooskõlas. 4. Käesoleva määrusega kooskõlas oleva FuelEU aruande põhjal arvutab tõendaja järgmise: a) I lisas esitatud meetodil asjaomase laeva pardal kasutatava energia aasta keskmine kasvuhoonegaaside heitemahukus; b) laeva vastavusbilanss IV lisa A osas esitatud valemi abil; c) laeva nõuetele mittevastavate sadamakülastuste arv eelmisel aruandeperioodil, sealhulgas kai äärde sildumise aeg, ja kui see on kooskõlas artikli 6 lõikega 9 kohaldatav, ankrualal viibitud aeg artiklis 6 sätestatud nõuetele mittevastavate sadamakülastuste puhul; d) laeva pardal kasutatava energia aastane energiakogus, välja arvatud kaldaelektri toite kaudu saadud energia; e) muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütustest laeva pardal kasutatava energia aastane energiakogus. 5. Tõendaja esitab kontrolliperioodi 31. märtsiks ettevõtjale lõikes 4 osutatud teabe ja registreerib FuelEU andmebaasis käesoleva määrusega kooskõlas oleva FuelEU aruande, kontrolliaruande ja lõikes 4 osutatud teabe. Kogu FuelEU andmebaasis registreeritud teave on haldavale riigile kättesaadav.

1. Ettevõtjaga seotud haldava riigi pädev asutus võib igal ajal seoses kahe eelmise aruandeperioodiga teha järgmisi täiendavaid järelevalvetoiminguid ettevõtja laevade suhtes: a) vastavalt artiklitele 15 ja 16 koostatud käesoleva määrusega kooskõlas olev FuelEU aruanne; b) vastavalt artiklile 16 koostatud kontrolliaruanne; c) tõendaja poolt kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tehtud arvutused. 2. Lõikes 1 osutatud pädeva asutuse taotlusel esitab ettevõtja kogu vajaliku teabe ja dokumendid, mis võimaldavad pädeval asutusel teha täiendavaid järelevalvetoiminguid, ning annab juurdepääsu ettevõtja valdustele või laevale, et selliseid toiminguid hõlbustada. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus väljastab täiendavate järelevalvetoimingute aruande, mis kohaldataval juhul sisaldab artikli 17 lõike 1 punkti c kohaldamisel tehtud ajakohastatud arvutusi, nõuetele vastavuse ülejäägi või nõuetele vastavuse eelneva ülejäägi ajakohastatud summat ja FuelEU sanktsiooni ajakohastatud summat. 4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud täiendavate järelevalvetoimingute aruande raames tuvastatakse väärkajastamisi, nõuetele mittevastavusi või valesid arvutusi, mis põhjustavad artiklis 4 või 6 sätestatud nõuetele mittevastavuse ja sellest tulenevalt FuelEU sanktsiooni või juba tasutud FuelEU sanktsiooni summa muutmise, teatab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud pädev asutus asjaomasele ettevõtjale FuelEU sanktsiooni või muudetud FuelEU sanktsiooni summa. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtja, kes vastutab laeva eest ajavahemikul, mille suhtes kohaldatakse täiendavaid järelevalvetoiminguid, tasub ühe kuu jooksul pärast asjaomasest sanktsioonist teatamist FuelEU sanktsiooniga või muudetud FuelEU sanktsiooniga võrdse summa artiklis 23 sätestatud korras. 5. Lõikes 1 osutatud pädev asutus eemaldab viivitamata FuelEU andmebaasist sellise laeva FuelEU vastavustunnistuse, mille puhul asjaomane ettevõtja ei ole lõikes 4 osutatud FuelEU sanktsiooni summasid õigeks ajaks tasunud, ning teatab sellest eemaldamisest aegsasti asjaomasele ettevõtjale. Ta väljastab asjaomase FuelEU vastavustunnistuse uuesti ainult siis, kui FuelEU sanktsiooniga võrdne summa on makstud, tingimusel et ettevõtja täidab muid käesolevas määruses FuelEU vastavustunnistuse omamiseks sätestatud tingimusi. 6. Lõiget 5 ei kohaldata laeva suhtes, mis on üle antud muule ettevõtjale kui see, kes vastutas laeva käitamise eest ajavahemikul, mille suhtes tehakse täiendavaid järelevalvetoiminguid. 7. Asjaomaste toimingute tegijad, aruande koostajad ja makse tegijad registreerivad käesolevas artiklis osutatud toimingud, lõikes 3 osutatud täiendavate järelevalvetoimingute aruande ja FuelEU sanktsiooni summade maksetõendid viivitamata FuelEU andmebaasis.

Komisjon töötab välja asjakohased seirevahendid ning suunised ja riskipõhised sihipärased vahendid, et hõlbustada ja kooskõlastada käesoleva määrusega seotud kontrolli- ja täitmise tagamise toiminguid. Võimaluse korral tehakse sellised suunised ja vahendid kättesaadavaks liikmesriikidele, tõendajatele ja riiklikele akrediteerimisasutustele, et jagada teavet ning tagada paremini käesoleva määruse tõhus täitmine.

1. Komisjon töötab välja käesolevale määrusele vastavuse seire elektroonilise andmebaasi (edaspidi „FuelEU andmebaas“) ning tagab selle toimimise ja ajakohastamise. FuelEU andmebaasi kasutatakse selleks, et dokumenteerida kontrollitoimingud, laevade vastavusbilanss, sealhulgas artiklites 20 ja 21 sätestatud paindlikkusmehhanismide kasutamine, artikli 6 lõikes 5 sätestatud erandite kohaldamine, artikli 23 alusel määratud FuelEU sanktsiooni summade tasumisega seotud meetmed ning FuelEU vastavustunnistuse väljastamine. Andmebaas on kättesaadav ettevõtjatele, tõendajatele, pädevatele asutustele ja kõigile nõuetekohaselt volitatud üksustele, riiklikele akrediteerimisasutustele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (24) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Ametile ja komisjonile, koos asjakohaste juurdepääsuõiguste ja funktsioonidega, mis vastavad nende kohustustele käesoleva määruse rakendamisel. 2. Kõigist FuelEU andmebaasis registreeritud või muudetud üksikasjadest teavitatakse üksusi, kellele need on kättesaadavad. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse normid FuelEU andmebaasile juurdepääsu õiguste kohta ning FuelEU andmebaasi funktsionaalsed ja tehnilised kirjeldused, sealhulgas teavitamise reeglite ja filtreerimise kohta. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tehtud arvutuste põhjal võib ettevõtja juhul, kui laeval on aruandeperioodil artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse nõuetele vastavuse ülejääk, või kui see on kohaldatav, artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgi nõuetele vastavuse ülejääk, kanda selle sama laeva vastavusbilanssi järgmiseks aruandeperioodiks. Pärast tõendaja heakskiitu registreerib ettevõtja nõuetele vastavuse ülejäägi järgmisele aruandeperioodile ülekandmise FuelEU andmebaasis. Pärast FuelEU vastavustunnistuse väljastamist ei tohi ettevõtja nõuetele vastavuse ülejääki enam üle kanda. 2. Kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tehtud arvutuste põhjal võib ettevõtja juhul, kui laeval on aruandeperioodil nõuetele vastavuse puudujääk, laenata vastava koguse nõuetele vastavuse eelnevat ülejääki järgmise aruandlusperioodi nõuetele vastavusest. Asjaomane nõuetele vastavuse eelnev ülejääk lisatakse aruandeperioodil laeva vastavusbilanssi ning nõuetele vastavuse eelnev ülejääk, mis on korrutatud 1,1ga, arvatakse maha sama laeva järgmise aruandeperioodi vastavusbilansist. Nõuetele vastavuse eelnevat ülejääki ei tohi laenata a) koguse puhul, mis ületab artikli 4 lõikes 2 sätestatud piirmäära rohkem kui 2 %, korrutatuna laeva energiakuluga, mis on arvutatud kooskõlas I lisaga; b) kahel järjestikusel aruandeperioodil. 3. Kontrolliperioodi 30. aprilliks registreerib ettevõtja pärast tõendaja heakskiitu nõuetele vastavuse eelneva ülejäägi FuelEU andmebaasis. 4. Kui laeval ei ole aruandeperioodil liidus sadamakülastusi ja kui laev on eelmisel aruandeperioodil laenanud nõuetele vastavuse eelneva ülejäägi, teatab haldava riigi pädev asutus asjaomasele ettevõtjale kontrolliperioodi 1. juuniks artikli 23 lõikes 2 osutatud FuelEU sanktsiooni summa, mida esialgu välditi kõnealuse nõuetele vastavuse eelneva ülejäägi laenamisega ja mis on korrutatud 1,1ga.

1. Kahe või enama laeva artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukuse vastavusbilansi, ja kui see on kohaldatav, artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgi vastavusbilansi, mis on arvutatud kooskõlas artikli 16 lõikega 4, võib artiklis 4, ja kui see on kohaldatav, artikli 5 lõikes 3 sätestatud nõuete täitmise eesmärgil ühendada. Laeva vastavusbilanssi ei või sama aruandeperioodi jooksul lisada rohkem kui ühte kogumisse. Kasvuhoonegaaside heitemahukuse eesmärgi ja muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgi puhul võib kasutada kahte eraldi kogumit. 2. Ettevõtja registreerib FuelEU andmebaasis oma kavatsuse lisada laeva vastavusbilanss kogumisse, laevade kogumi vastavusbilansi jaotuse laevade vahel ning selle jaotuse kontrollimiseks valitud tõendaja. 3. Kui kogumisse kuuluvad laevad on kahe või enama ettevõtja kontrolli all, peavad kõik asjaomased ettevõtjad FuelEU andmebaasis heaks kiitma FuelEU andmebaasis registreeritud teabe, mis hõlmab laevade kogumi vastavusbilansi jaotust kogumisse kuuluvate laevade vahel ja seda, milline tõendaja on valitud kontrollima kogumisse kuuluvate laevade vastavusbilansi jaotust laevade vahel. 4. Kogum on kehtiv ainult juhul, kui laevade kogumi vastavusbilanss on positiivne, kui kooskõlas artikli 16 lõikega 4 arvutatud nõuetele vastavuse puudujäägiga laevadel ei ole pärast kogumisse koondatud nõuetele vastavuse jaotamist suuremat nõuetele vastavuse puudujääki ning kui kooskõlas artikli 16 lõikega 4 arvutatud nõuetele vastavuse ülejäägiga laevadel ei ole pärast kogumisse koondatud nõuetele vastavuse jaotamist nõuetele vastavuse puudujääki. 5. Laeva ei lisata kogumisse, kui see ei täida artiklis 24 sätestatud kohustust. 6. Kui laevade kogumi vastavusbilansi tulemuseks konkreetse laeva puhul on nõuetele vastavuse ülejääk, kohaldatakse artikli 20 lõiget 1. 7. Kogumisse kuuluva laeva suhtes ei kohaldata artikli 20 lõiget 2. 8. Valitud tõendaja registreerib kontrolliperioodi 30. aprilliks FuelEU andmebaasis kogumi lõpliku koosseisu ja igale konkreetsele laevale kogumi vastavusbilansist jaotatud osa.

1. Tõendaja väljastab kontrolliperioodi 30. juuniks asjaomasele laevale FuelEU vastavustunnistuse tingimusel, et laeval ei ole nõuetele vastavuse puudujääki pärast artiklite 20 ja 21 kohaldamist ega nõuetele mittevastavaid sadamakülastusi ning et laev täidab artiklis 24 sätestatud kohustust. 2. Kui tasuda tuleb artikli 23 lõikes 2 või 5 osutatud FuelEU sanktsiooni summasid, väljastab haldava riigi pädev asutus kontrolliperioodi 30. juuniks asjaomasele laevale FuelEU vastavustunnistuse tingimusel, et FuelEU sanktsiooniga võrdne summa on tasutud. 3. FuelEU vastavustunnistus sisaldab järgmist teavet: a) laeva identifitseerimisandmed (nimi, IMO identifitseerimisnumber ja registreerimis- või kodusadam); b) laevaomaniku nimi, aadress ja peamine tegevuskoht; c) tõendaja identifitseerimisandmed; d) vastavustunnistuse väljastamise kuupäev, kehtivusaeg ja käsitletud aruandeperiood. 4. FuelEU vastavustunnistus kehtib 18 kuud pärast aruandeperioodi lõppu või kuni uue FuelEU vastavustunnistuse väljastamiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 5. Tõendaja, või kui see on kohaldatav, haldava riigi pädev asutus registreerib väljastatud FuelEU vastavustunnistuse viivitamata FuelEU andmebaasis. 6. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse FuelEU vastavustunnistuse näidised, sealhulgas elektroonilised vormid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 29 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Enne kontrolliperioodi 1. maid registreerib tõendaja kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tehtud arvutuste põhjal ja pärast artiklite 20 ja 21 võimalikku kohaldamist FuelEU andmebaasis artikli 4 lõikes 2 osutatud laeva kasvuhoonegaaside heitemahukuse kontrollitud vastavusbilansi, ning kui see on kohaldatav, artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgi vastavusbilansi. Kui laeval on artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgi osas nõuetele vastavuse puudujääk, arvutatakse FuelEU sanktsioon vastavalt IV lisa B osas esitatud valemile. 2. Ettevõtjaga seotud haldav riik tagab, et ettevõtja iga laeva puhul, millel on kontrolliperioodi 1. juunil nõuetele vastavuse puudujääk seoses artikli 4 lõikes 2 osutatud kasvuhoonegaaside heitemahukusega, või kui see on kohaldatav, artikli 5 lõikes 3 osutatud muu kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste alleesmärgiga, tasub ettevõtja pärast pädeva asutuse poolset võimalikku kinnitust kontrolliperioodi 30. juuniks summa, mis on võrdne IV lisa B osas esitatud valemite kohaldamisest tuleneva FuelEU sanktsiooniga. Kui laeval on nõuetele vastavuse puudujääk kahel järjestikusel aruandeperioodil või kauem, korrutatakse see summa 1 + (n –1)/10ga, mille puhul n on nende järjestikuste aruandeperioodide arv, mille eest ettevõtja suhtes kohaldatakse konkreetse laeva puhul FuelEU sanktsiooni. 3. Ettevõtjaga seotud haldav riik tagab, et ettevõtja iga laeva puhul, mis on artikli 20 lõikes 4 osutatud olukorras, tasub ettevõtja kontrolliperioodi 30. juuniks summa, mis on võrdne FuelEU sanktsiooniga, millest on nimetatud lõike kohaselt teavitatud. 4. Kui see on kohaldatav, registreerib tõendaja enne kontrolliperioodi 1. maid kooskõlas artikli 16 lõikega 4 tehtud arvutuste alusel, FuelEU andmebaasis nende tundide koguarvu, mille jooksul laev on sildunud kai äärde artiklis 6 sätestatud nõudeid rikkudes. 5. Ettevõtjaga seotud haldav riik tagab, et pärast pädeva asutuse poolset võimalikku kinnitust tasub ettevõtja iga oma laeva kohta, mis on teinud vähemalt ühe nõuetele mittevastava sadamakülastuse, kontrolliperioodi 30. juuniks summa, mis on võrdne FuelEU sanktsiooniga ja mis saadakse, kui 1,5 eurot korrutatakse kai ääres seisva laeva kindlakstehtud elektrienergia kogunõudlusega ja nende tundide koguarvuga, ümardatuna lähima täisarvuni, mille jooksul laev seisis kai ääres artiklis 6 sätestatud nõudeid rikkudes. 6. Liikmesriigid kehtestavad riiklikul tasandil vajaliku õigus- ja haldusraamistiku, et tagada FuelEU sanktsioonide määramise, summade tasumise ja sissenõudmisega seotud kohustuste täitmine. 7. Asjaomaste toimingute ja makse tegijad registreerivad käesolevas artiklis osutatud toimingud ja FuelEU sanktsiooni summade maksetõendid viivitamata FuelEU andmebaasis. 8. Ettevõtja jääb FuelEU sanktsiooni summade tasumise eest vastutavaks, ilma et see piiraks tema võimalust sõlmida laeva reederitega lepinguid, milles nähakse ette reederite kohustus hüvitada ettevõtjale FuelEU sanktsiooni summad, mis ettevõtja on tasunud, kui vastutus kütuse ostmise või laeva käitamise eest lasub reederil. Käesoleva lõike kohaldamisel mõistetakse laeva käitamise all veetava lasti, marsruudi ja laeva kiiruse kindlaksmääramist. 9. Ettevõtja jääb FuelEU sanktsiooni summade tasumise eest vastutavaks, ilma et see piiraks tema võimalust sõlmida kütusetarnijatega lepinguid, milles nähakse ette kütusetarnijate kohustus FuelEU sanktsiooni summad ettevõtjale hüvitada. 10. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 28 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et kohandada nimetatud lisa B osa tabeli lahtris 7, ja kui see on kohaldatav, lahtris 14 märgitud koefitsienti, mida on kasutatud käesoleva artikli lõikes 1 osutatud valemis, võttes arvesse energiakulude arengut, ning selleks, et muuta käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud korrutustegurit, mis põhineb liidu elektrienergia keskmiste kulude indekseerimisel. 11. Liikmesriigid püüavad tagada, et FuelEU sanktsioonidest saadud tulu või selle tulu rahalise väärtusega samaväärset summat kasutatakse selleks, et toetada taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste kiiret kasutuselevõttu ja kasutamist merendussektoris, soodustades suurema koguse taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste tootmist merendussektori jaoks, hõlbustades sobivate punkerdamisrajatiste või kaldaelektri toite taristu ehitamist sadamates ning toetades kõige uuenduslikumate tehnoloogiate väljatöötamist, katsetamist ja kasutuselevõttu laevastikus, et saavutada heite märkimisväärne vähendamine. 30. juuniks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant avaldavad liikmesriigid aruande FuelEU sanktsioonidest saadud tulu kasutamise kohta iga sellise aruande esitamise aastale eelnenud viieaastasel ajavahemikul, sealhulgas teabe kasusaajate kohta ja esimeses lõigus loetletud eesmärkidega seotud kulude taseme.

1. Kontrolliperioodi 30. juuniks peab liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvat sadamat külastavatel laevadel, mis saabuvad liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvasse sadamasse, seisavad seal või lahkuvad sealt või mis on vastaval kontrolliperioodil teinud reise, olema kehtiv FuelEU vastavustunnistus. 2. Asjaomasele laevale kooskõlas artikliga 22 väljastatud FuelEU vastavustunnistus tõendab vastavust käesolevale määrusele.

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Iga liikmesriik tagab, et tema jurisdiktsiooni alla kuuluvas sadamas viibiva laeva kontrollimine kooskõlas direktiiviga 2009/16/EÜ hõlmab selle kontrollimist, kas laeval on kehtiv FuelEU vastavustunnistus. 3. Kui laev ei täida artiklis 24 sätestatud kohustust kahel või enamal järjestikusel aruandeperioodil ja kui muud täitmise tagamise meetmed ei ole käesoleva määruse nõuete täitmist taganud, võib külastatava sadama liikmesriigi pädev asutus laeva puhul, mis ei sõida selle liikmesriigi lipu all, ja pärast asjaomasele ettevõtjale märkuste esitamiseks võimaluse andmist teha väljasaatmiskorralduse. Kui külastatava sadama liikmesriigi pädev asutus otsustab teha väljasaatmiskorralduse, teavitab ta sellest FuelEU andmebaasi kaudu komisjoni, teisi liikmesriike ja asjaomast lipuriiki. Ükski liikmesriik, välja arvatud liikmesriik, kelle lipu all laev sõidab, ei luba väljasaatmiskorralduse saanud laeval siseneda oma sadamatesse, kuni ettevõtja täidab oma kohustused. Kui laev, mis ei ole artiklis 24 sätestatud kohustust täitnud kahel või enamal järjestikusel aruandeperioodil, siseneb mõnda selle liikmesriigi sadamasse, mille lipu all ta sõidab, annab asjaomane liikmesriik sel ajal, kui kõnealune laev asub ühes tema sadamas, pärast asjaomasele ettevõtjale märkuste esitamiseks võimaluse andmist korralduse laeva kinnipidamiseks, kuni ettevõtja täidab oma kohustused. 4. Asjaomane ettevõtja kinnitab kehtiva FuelEU vastavustunnistuse omamise kohustuse täitmist, teatades kehtivast FuelEU vastavustunnistusest väljasaatmiskorralduse teinud pädevale riiklikule asutusele. Käesolev lõige ei piira merehädas olevate laevade suhtes rakendatavate rahvusvahelise õiguse sätete kohaldamist. 5. Liikmesriikide määratud karistustest konkreetse laeva suhtes teatatakse komisjonile, teistele liikmesriikidele ja asjaomasele lipuriigile FuelEU andmebaasi kaudu.

1. Ettevõtjatel on õigus taotleda neile käesoleva määruse alusel tõendaja poolt esitatud arvutuste ja meetmete, sealhulgas kooskõlas artikli 22 lõikega 1 FuelEU vastavustunnistuse väljastamisest keeldumise läbivaatamist. Läbivaatamistaotlus esitatakse selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus tõendaja on akrediteeritud, ühe kuu jooksul pärast seda, kui tõendaja on arvutuse tulemusest või meetmest teatanud. 2. Liikmesriigi pädeva asutuse poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsused vaadatakse läbi kõnealuse pädeva asutuse liikmesriigi kohtus.

Liikmesriigid määravad ühe või mitu pädevat asutust, kes vastutavad käesoleva määruse kohaldamise ja täitmise tagamise eest (edaspidi „pädevad asutused“), ning edastavad nende nimed ja kontaktandmed komisjonile. Komisjon avaldab pädevate asutuste nimekirja oma veebisaidil.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 7, artikli 6 lõikes 6, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 12. oktoobrist 2023. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 4 lõikes 4, artikli 5 lõikes 7, artikli 6 lõikes 6, artikli 14 lõikes 5 ja artikli 23 lõikes 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 4 lõike 4, artikli 5 lõikes 7, artikli 6 lõikes 6, artikli 14 lõike 5 ja artikli 23 lõike 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab laevade põhjustatud merereostuse vältimise ja meresõiduohutuse komitee (COSS), mis on loodud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2099/2002 (25). Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Hiljemalt 23. septembriks 2024 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles uuritakse käesoleva määruse ja määruse (EL) 2015/757 või muude asjaomase valdkonna õigusaktide vastastikust mõju ja ühtlustamist. Asjakohasel juhul võib selle aruandega koos esitada seadusandliku ettepaneku. 2. 31. detsembriks 2027 ja seejärel hiljemalt iga viie aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse toimimise hindamise tulemuste kohta, milles muu hulgas käsitletakse turumoonutuste või sadamatest kõrvalehoidmise võimalikku mõju, meretranspordis kasutatava heitevaba tehnoloogia ja selle turu arengut, taastuvkütuste ja vähese süsinikuheitega kütuste ning kaldaelektri toite (sealhulgas ankrualadel) tehnoloogia ja turu arengut, FuelEU sanktsioonidest saadava tulu kasutamist ning käesoleva määruse mõju liidu merendussektori konkurentsivõimele. Aruandes võtab komisjon muu hulgas arvesse järgmist: a) käesoleva määruse sisuline ja geograafiline kohaldamisala seoses artikli 2 lõikes 1 osutatud kogumahutavuse künnise alandamisega või artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud kolmandatesse riikidesse suunduvate ja sealt saabuvate laevade poolt kasutatud energia osakaalu suurendamisega; b) artikli 4 lõikes 2 osutatud piirmäär, et saavutada määruses (EL) 2021/1119 sätestatud eesmärgid; c) laevatüübid ja laevade suurused, mille suhtes kohaldatakse artikli 6 lõiget 1, ning artikli 6 lõikes 1 osutatud kohustuste laiendamine ankrualal viibivatele laevadele; d) artikli 6 lõikes 5 ette nähtud erandid; e) kaldaelektri toite kaudu tarnitud elektrienergia arvestamine I lisas ning selle elektrienergiaga seotud allikast paagini heitekoefitsent, mis on kindlaks määratud II lisas; f) võimalus lisada käesoleva määruse kohaldamisalasse erimehhanisme selliste kõige säästvamate ja uuenduslikumate kütusetehnoloogiate jaoks, millel on märkimisväärne süsinikuheite vähendamise potentsiaal, et luua selge ja prognoositav õigusraamistik ning soodustada selliste kütusetehnoloogiate turu arengut ja nende kasutuselevõttu; g) vastavusbilansi arvutamine laevade puhul, mis taotlevad IV ja V lisas sätestatud jääoludes navigeerimise tõttu kasutatava lisaenergia väljaarvamist, ning nende sätete kehtivuse võimalik pikendamine pärast 31. detsembrit 2034; h) võimalus lisada I lisas sätestatud pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse arvutamisse tuuleenergia, tingimusel et on olemas kontrollitav meetod tuuleenergia seireks ja arvestamiseks; i) võimalus lisada I ja IV lisas sätestatud pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse ja vastavusbilansi arvutamisse uusi kasvuhoonegaaside heite vähendamise tehnoloogiaid, nagu süsiniku kogumine pardal, tingimusel et on olemas kontrollitav meetod kogutud süsiniku seireks ja arvestamiseks; j) võimalus lisada käesolevasse määrusesse täiendavaid üksikasju, eelkõige musta süsiniku heitkogused; k) vajadus meetmete järele, et tegeleda ettevõtjate katsetega hoida käesolevas määruses sätestatud nõuetest kõrvale. Asjakohasel juhul kaalub komisjon, kas lisada aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks. 3. Komisjon lisab lõikes 2 ette nähtud aruandesse hinnangu käesoleva määruse sotsiaalse mõju kohta merendussektorile, sealhulgas selle tööjõule. 4. Lõikes 2 osutatud aruande koostamisel kaalub komisjon seda, mil määral on käesoleva määruse rakendamine täitnud oma eesmärgid ja mil määral on see mõjutanud merendussektori konkurentsivõimet. Komisjon kaalub aruandes ka käesoleva määruse koostoimet muude asjakohaste liidu õigusaktidega ning teeb kindlaks need käesoleva määruse sätted, mida saaks ajakohastada ja lihtsustada, samuti tegevuse ja meetmed, mida on ellu viidud ja võetud või võidakse ellu viia ja võtta, et vähendada kogukulude survet merendussektorile. Osana komisjoni analüüsist käesoleva määruse tõhususe kohta sisaldab aruanne ka hinnangut koormuse kohta, mida käesolev määrus ettevõtjatele põhjustab. Asjakohasel juhul kaalub komisjon, kas lisada aruandele ettepanek käesoleva määruse muutmiseks, võttes arvesse esimeses lõigus osutatud aruande järeldusi. 5. Kui IMO võtab vastu üleilmse kütuste kasvuhoonegaaside standardi või üleilmsed laevade pardal kasutatava energia kasvuhoonegaaside heitemahukuse piirmäärad, esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule viivitamata aruande. Aruandes analüüsib komisjon kõnealuse üleilmse meetme kaugelevaatavust, pidades silmas Pariisi kokkuleppe eesmärke ja selle üldist keskkonnaalast terviklikkust. Samuti analüüsib komisjon kõiki küsimusi, mis on seotud käesoleva määruse ja kõnealuse üleilmse meetme võimaliku koostoime või omavahelise vastavusseviimisega, sealhulgas vajadust vältida meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heite dubleerivat reguleerimist liidu ja rahvusvahelisel tasandil. Asjakohasel juhul võib aruandele lisada seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks kooskõlas liidu poolt kogu majanduse kasvuhoonegaaside heitega seoses võetud kohustustega ning eesmärgiga säilitada liidu kliimameetmete keskkonnaalane terviklikkus ja tulemuslikkus. 6. Komisjon jälgib käesoleva määruse rakendamist seoses meretranspordiga, eelkõige nõuetest kõrvalehoidmise tuvastamiseks, et ennetada sellist tegevust varajases etapis ning muu hulgas seosesäärepoolseimate piirkondadega. Jälgimise tulemusi kajastatakse direktiivi 2003/87/EÜ artikli 3gg lõikes 3 osutatud iga kahe aasta tagant esitatavas aruandes.

Direktiivi 2009/16/EÜ IV lisas sätestatud loetelusse lisatakse järgmine punkt: „51. FuelEU vastavustunnistus, mis on väljastatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2023/1805 (*1).

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2025, välja arvatud artiklid 8 ja 9, mida kohaldatakse alates 31. augustist 2024.