Direktiiv 2024/1069

Käesoleva direktiiviga nähakse ette kaitsemeetmed ilmselgelt põhjendamatute nõuete ja kuritarvituslike kohtumenetluste eest piiriülese mõjuga tsiviilasjades, mis on esitatud füüsiliste ja juriidiliste isikute vastu nende osalemise tõttu avalikus elus.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse tsiviilkohtumenetlustes käsitletavate piiriülese mõjuga tsiviil- või kaubandusasjade, sealhulgas ajutiste ja kaitsemeetmete menetluste ning vastuhagide suhtes igat liiki kohtutes. Seda ei kohaldata eeskätt maksu-, tolli- ja haldusasjade suhtes ega riigivastutuse suhtes tegevuse või tegevusetuse eest riigivõimu teostamisel (acta iure imperii). Käesolevat direktiivi ei kohaldata kriminaalasjade ega vahekohtumenetluste suhtes ning see ei piira kriminaalmenetlusõiguse kohaldamist.

1. Liikmesriigid võivad kehtestada või säilitada soodsamad sätted avalikus elus osalevate isikute kaitsmiseks ilmselgelt põhjendamatute nõuete või kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste eest tsiviilasjades, sealhulgas riigisisesed sätted, millega kehtestatakse tõhusamad menetluslikud tagatised seoses õigusega sõna- ja teabevabadusele. 2. Käesoleva direktiivi rakendamine ei õigusta mingil juhul niisuguse kaitsetaseme alandamist, mis oli käesoleva direktiiviga hõlmatud küsimustes liikmesriikides juba varem olemas.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „avalikus elus osalemine“ – füüsilise või juriidilise isiku seisukoha võtmine või tegevus, millega teostatakse sõna- ja teabevabadust, kunsti ja teaduse vabadust või kogunemis- ja ühinemisvabadust ja sellega otseselt seotud ettevalmistav, toetav või abistav tegevus, ning mis on seotud avalikku huvi pakkuva küsimusega; 2) „avalikku huvi pakkuv küsimus“ – küsimus, mis mõjutab üldsust sellisel määral, et ta võib selle vastu õigustatult huvi tunda, sellistes valdkondades nagu: a) põhiõigused, rahvatervis, ohutus, keskkond või kliima; b) füüsilisest või juriidilisest isikust avaliku elu tegelase tegevus avalikus või erasektoris; c) küsimused, mida arutab või vaatab läbi seadusandlik, täitev- või kohtuorgan, või muu ametlik menetlus; d) selliste küsimustega seotud süüdistused korruptsioonis, pettuses või kelmuses, mis tahes muus kuriteos või haldusrikkumises; e) tegevused, mille eesmärk on kaitsta Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 sätestatud väärtusi, sealhulgas demokraatlikke protsesse põhjendamatu sekkumise eest, eelkõige desinformatsiooni vastu võitlemise kaudu; 3) „kuritarvituslik avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus“ – kohtumenetlus, mida ei algatata õiguse tegelikuks kaitsmiseks või kasutamiseks, vaid mille peamine eesmärk on avalikus elus osalemise tõkestamine, piiramine või selle eest karistamine, kasutades sageli ära poolte vahelist võimu tasakaalustamatust, ning mille eesmärk on esitada põhjendamatuid nõudeid. Sellisele eesmärgile võivad osutada näiteks järgmised asjaolud: a) nõue või selle osa, sealhulgas liiga kõrge hagihind, on ebaproportsionaalne, ülemäärane või ebamõistlik; b) hageja või seotud osalised on sarnastes küsimustes algatanud mitu kohtumenetlust; c) esineb hirmutamist, ahistamist või ähvardamist hageja või hageja esindajate poolt enne kohtumenetlust või selle ajal, samuti hageja samasugust käitumist sarnastes või samaaegsetes kohtuasjades; d) pahauskse menetlustaktika kasutamine, näiteks menetluse venitamine, meelepärase kohtualluvuse valimine pettuse või kuritarvitamise eesmärgil või kohtuasjade pahauskne lõpetamine menetluse hilisemas faasis.

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitatakse küsimust piiriülesena, välja arvatud juhul, kui mõlema poole elu- või asukoht on samas liikmesriigis, kus asub asja menetlev kohus, ja kõik muud asjaomase olukorra asjakohased elemendid asuvad ainult selles liikmesriigis. 2. Elu- või asukoht määratakse kindlaks kooskõlas määrusega (EL) nr 1215/2012.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui füüsilise või juriidilise isiku suhtes algatatakse kohtuasi tema osalemise tõttu avalikus elus, siis saab see isik kooskõlas riigisisese õigusega taotleda: a) tagatist, nagu on ette nähtud artiklis 10; b) ilmselgelt põhjendamatu nõude rahuldamata jätmist varajases faasis, nagu on ette nähtud III peatükis; c) kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste vastaseid õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis. 2. Liikmesriigid võivad ette näha, et III ja IV peatüki kohaseid menetluslikke tagatisi käsitlevaid meetmeid võib asja menetlev kohus võtta ex officio.

1. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punktide a ja b kohaseid taotlusi käsitletakse kiirendatud viisil kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele. 2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 6 lõike 1 punkti c kohaseid taotlusi võidakse samuti käsitleda võimaluse korral kiirendatud viisil, kooskõlas liikmesriigi õigusega, võttes arvesse kohtuasja asjaolusid, õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtumenetlusele.

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul ei mõjuta hageja nõuete või menetlusdokumentide hilisem muutmine, sealhulgas nõuete tagasivõtmine, kostja võimalust kasutada õiguskaitsevahendeid, nagu on ette nähtud IV peatükis, kooskõlas riigisisese õigusega. Esimene lõik ei mõjuta artikli 6 lõike 2 kohaldamist.

Liikmesriigid tagavad, et asja menetlev kohus, füüsiliste või juriidiliste isikute vastu seoses nende osalemisega avalikus elus, võib lubada, et ühendused, organisatsioonid, ametiühingud ja muud üksused, kellel on kooskõlas riigisiseses õiguses sätestatud kriteeriumidega õigustatud huvi kaitsta või edendada avalikus elus osalevate isikute õigusi, võivad toetada kostjat kostja nõusolekul või anda selles menetluses teavet kooskõlas riigisisese õigusega.

Liikmesriigid tagavad, et füüsiliste või juriidiliste isikute suhtes seoses nende osalemisega avalikus elus algatatud kohtumenetluste puhul võib asja menetlev kohus, ilma et see mõjutaks õigust õiguskaitse kättesaadavusele, nõuda hagejalt hinnanguliste menetluskulude, mis võib hõlmata kostjal tekkinud esindamisega seotud kulusid, tagatist ning kui nii on ette nähtud riigisiseses õiguses, kahju hüvitamise tagatist.

Liikmesriigid tagavad, et kohtud võivad kooskõlas riigisisese õigusega avalikus elus osalemise vastased nõuded pärast asjakohast läbi vaatamist võimalikult varajases menetluse faasis rahuldamata jätta, kuna need on ilmselgelt põhjendamatud.

1. Nõude põhjendatuse tõendamiskoormis lasub hagejal, kes hagi esitas. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kostja on taotlenud nõude rahuldamata jätmist menetluse varajases faasis, peab hageja nõuet põhistama, et kohus saaks hinnata, kas see on ilmselgelt põhjendamatu või mitte.

Liikmesriigid tagavad, et otsuse, millega jäetakse artikli 11 kohaselt rahuldamata nõue menetluse varajases faasis, saab edasi kaevata.

1. Liikmesriigid tagavad, et hagejalt, kes on algatanud kuritarvitusliku avalikus elus osalemise vastase kohtumenetluse, tohib välja mõista kõik riigisisese õiguse kohased menetluskulude liigid, sealhulgas kõik kostjal tekkinud esindamisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased. 2. Kui riigisisese õigusega ei ole tagatud riiklikes tasumäärade tabelites kindlaks määratud esindamiskulude täielikku väljamõistmist hagejalt, tagavad liikmesriigid, et sellised kulud kaetakse täielikult muude riigisisese õiguse alusel kättesaadavate vahendite abil, välja arvatud juhul, kui need kulud on ülemäärased.

Liikmesriigid tagavad, et kuritarvituslikku avalikus elus osalemise vastast kohtumenetlust menetlevad kohtud võivad määrata menetluse algatanud poolele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või võtta tema suhtes muid sama mõjusaid asjakohaseid meetmeid, sealhulgas kahju hüvitamine või kohtuotsuse avaldamine, kui see on riigisiseses õiguses ette nähtud.

Liikmesriigid tagavad, et keeldutakse tunnustamast või täitmast kolmanda riigi kohtuotsust, mis on tehtud füüsilise või juriidilise isiku suhtes seetõttu, et ta osales avalikus elus, kui kõnealust kohtumenetlust peetakse ilmselgelt põhjendamatuks või kuritarvituslikuks selle liikmesriigi õiguse kohaselt, kus sellist tunnustamist või täitmist taotletakse.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kolmanda riigi kohtus on hageja, kelle elu- või asukoht on väljaspool liitu, algatanud avalikus elus osalemise tõttu kuritarvitusliku kohtumenetluse füüsilise või juriidilise isiku suhtes, kelle elu- või asukoht on liikmesriigis, võib kõnealune isik taotleda kohtutelt, mis asuvad kohas, kus on tema elu- või asukoht, kahju ja kulude hüvitamist, mida ta kandis seoses hagi menetlemisega kolmanda riigi kohtus. 2. Liikmesriigid võivad piirata lõike 1 kohast kohtualluvuse teostamist, kui menetlus on kolmandas riigis veel pooleli.

Käesolev direktiiv ei mõjuta selliste kolmanda riigi ja liidu või liikmesriigi vaheliste kahe- või mitmepoolsete konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mis on sõlmitud enne 6. maid 2024.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 6 osutatud avalikus elus osalevatel füüsilistel või juriidilistel isikutel, on vajaduse korral juurdepääs teabele olemasolevate menetluslike tagatiste, õiguskaitsevahendite ja toetusmeetmete kohta, nagu õigusabi ning rahaline ja psühholoogiline tugi, kui see on kättesaadav. Esimeses lõigus osutatud teave hõlmab kogu kättesaadavat teavet teadlikkuse suurendamise kampaaniate kohta, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega. Selline teave esitatakse ühes kohas kergesti kättesaadavas vormis asjakohase kanali, näiteks teabekeskuse, olemasoleva koordinatsioonikeskuse või elektroonilise liidese, sealhulgas Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu. 2. Liikmesriigid tagavad, et piiriülestes tsiviilmenetlustes antakse õigusabi vastavalt nõukogu direktiivile 2003/8/EÜ (7). 3. Liikmesriigid avaldavad kergesti kättesaadaval ja elektroonilisel kujul riiklike apellatsioonikohtute või kõrgeima astme kohtu jõustunud otsused, mis on tehtud käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvates menetlustes, kooskõlas riigisisese õigusega.

Liikmesriigid esitavad komisjonile igal aastal eelistatavalt kokkuvõtlikul kujul II, III, IV ja V peatükis osutatud taotluste ja otsuste kohta järgmised kättesaadavad andmed: a) asjaomasel aastal algatatud kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetluste arv; b) kohtumenetluste arv kostja ja hageja liikide kaupa; c) käesoleva direktiivi alusel esitatud nõude liik.

Liikmesriigid edastavad komisjonile hiljemalt 7. maiks 2030 kättesaadavad andmed seoses käesoleva direktiivi kohaldamisega, eelkõige andmed, mis näitavad, kuidas isikud, kelle vastu on algatatud avalikus elus osalemise vastane kohtumenetlus, on kasutanud käesolevas direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid. Esitatud teabe põhjal esitab komisjon hiljemalt 7. maiks 2031 ja seejärel iga viie aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi kohaldamise kohta. Nimetatud aruandes antakse hinnang kuritarvituslike avalikus elus osalemise vastaste kohtumenetlustega seotud suundumustele ja käesoleva direktiivi mõjule liikmesriikides, võttes samal ajal arvesse iga liikmesriigi riigisisest konteksti, sealhulgas soovituse (EL) 2022/758 rakendamist. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva direktiivi muutmiseks. Kõnealused komisjoni aruanded tehakse üldsusele kättesaadavaks.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid 7. maiks 2026. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste õigusnormide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.