Direktiiv 2024/1226

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemise ja nende eest määratavate karistuste miinimumnormid.

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „liidu piiravad meetmed“ – piiravad meetmed, mille liit on vastu võtnud ELi lepingu artikli 29 või ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel; 2) „loetellu kantud isik, üksus või asutus“ – füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid; 3) „rahalised vahendid“ – igasugune finantsvara ja tulud, sealhulgas: a) sularaha, tšekid, rahalised nõuded, käskvekslid, maksekorraldused ja muud makseinstrumendid, b) hoiused finantsasutustes või muudes üksustes, kontode saldod, võlad ja võlakohustused, c) avalikult ja eraviisiliselt kaubeldavad väärtpaberid ja võlainstrumendid, sealhulgas aktsiad ja osakud, väärtpaberite sertifikaadid, võlakirjad, vekslid, ostutähed, debentuurid ja tuletislepingud, d) intressid, dividendid või muu varadelt saadud või neist kogunenud tulu, e) krediit, tasaarvestusõigus, tagatised, täitmisgarantiid või muud finantskohustused, f) akreditiivid, veokirjad, ostukirjad, g) fondides või finantsvahendites osalemist tõendavad dokumendid, h) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 (20) artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara; 4) „majandusressursid“ – igasugune vara, nii materiaalne kui ka mittemateriaalne, nii kinnis- kui ka vallasvara, mis ei ole rahalised vahendid, kuid mida on võimalik kasutada rahaliste vahendite, kaupade või teenuste saamiseks; 5) „rahaliste vahendite arestimine“ – rahaliste vahendite liigutamise, ülekandmise, muutmise või nende kasutamise või neile juurdepääsu tõkestamine või tehingud nendega, mis võiks kaasa tuua muutusi nende mahus, väärtuses, asukohas, omandisuhetes, valduses, olemuses, määratud otstarbes või muid muutusi, mis võimaldaksid kõnealuseid rahalisi vahendeid kasutada, sealhulgas portfelli hallata; 6) „majandusressursside arestimine“ – majandusressursside kasutamise tõkestamine rahaliste vahendite, kaupade või teenuste hankimiseks, sealhulgas – kuid mitte ainult – neid müües, üürides või neile hüpoteeki seades.

1. Liikmesriigid tagavad, et järgmisi tegusid, mis on tahtlikud ja millega rikutakse keeldu või kohustust, mis kujutab endast liidu piiravat meedet või mis on sätestatud liidu piiravat meedet rakendavas riigisiseses õigusnormis, mille riigisisene rakendamine on kohustuslik, käsitatakse kuriteona: a) rahaliste vahendite või majandusressursside otseselt või kaudselt kättesaadavaks tegemine loetellu kantud isikule, üksusele või asutusele või sellise isiku, üksuse või asutuse kasuks, kui sellega rikutakse liidu piirava meetmena käsitatavat keeldu; b) loetellu kantud isikule, üksusele või asutusele kuuluvate või tema omandis, valduses või kontrolli all olevate rahaliste vahendite või majandusressursside arestimata jätmine, kui sellega rikutakse liidu piirava meetmena käsitatavat kohustust; c) loetellu kantud füüsilisele isikule liikmesriigi territooriumile sisenemise või selle territooriumi läbimise võimaldamine, kui sellega rikutakse liidu piirava meetmena käsitatavat keeldu; d) tehingu tegemine või tehingute tegemisega jätkamine kolmanda riigiga, kolmanda riigi asutusega või kolmanda riigi või selle asutuse omandis või kontrolli all otseselt või kaudselt oleva üksuse või asutusega, sealhulgas hanke- või kontsessioonilepingute sõlmimine või nende täitmise jätkamine, kui nimetatud teo keeld või piirang on käsitatav liidu piirava meetmena; e) kaupadega kauplemine, nende importimine, eksportimine, müümine, ostmine, edasitoimetamine, transiit või vedu ning nende kaupadega seotud vahendusteenuste, tehnilise abi või muude teenuste osutamine, kui nimetatud teo keeld või piirang on käsitatav liidu piirava meetmena; f) finantsteenuste osutamine või finantstegevusega tegelemine, kui nimetatud teo keeld või piirang on käsitatav liidu piirava meetmena; g) muude kui punktis f osutatud teenuste osutamine, kui nimetatud teo keeld või piirang on käsitatav liidu piirava meetmena; h) liidu piiravast meetmest kõrvalehoidmine sellega, et i) loetellu kantud isikud, üksused või asutused kannavad rahaliste vahendite või majandusressursside varjamiseks selle isiku, üksuse või asutuse otseses või kaudses omandis, valduses või kontrolli all olevad rahalised vahendid või majandusressursid, mis tuleb liidu piirava meetme kohaselt arestida, kolmandale isikule üle või kasutavad või käsutavad neid muul viisil, ii) esitatakse vale- või eksitavat teavet, varjamaks asjaolu, et loetellu kantud isik, üksus või asutus on liidu piirava meetme kohaselt arestimisele kuuluvate rahaliste vahendite või majandusressursside lõplik omanik või tegelik kasusaaja, iii) loetellu kantud füüsiline isik või loetellu kantud üksuse või asutuse esindaja ei täida kohustust, mis on käsitatav liidu piirava meetmena, mille kohaselt tuleb pädevale haldusasutusele endale kuuluvatest või enda omandis, valduses või kontrolli all olevatest liikmesriigi jurisdiktsiooni alla kuuluvatest rahalistest vahenditest või majandusressurssidest teatada, iv) ei täideta kohustust, mis on käsitatav liidu piirava meetmena, mille kohaselt tuleb esitada pädevale haldusasutusele teavet arestitud rahaliste vahendite või majandusressursside kohta või teavet loetellu kantud isikule, üksusele või asutusele kuuluvate või tema omandis, valduses või kontrolli all olevate, liikmesriigi territooriumil asuvate rahaliste vahendite või majandusressursside kohta, mida ei ole arestitud, juhul kui selline teave saadi tööalase tegevuse raames; i) sellistes lubades sätestatud tingimuste rikkumine või täitmata jätmine, mille pädevad asutused on andnud tegevuse jaoks, mis sellise loa puudumise korral kujutaks endast liidu piirava meetmena käsitatava keelu või piirangu rikkumist. 2. Liikmesriigid võivad sätestada, et kuriteona ei käsitata järgmisi tegusid: a) käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja h loetletud tegu, kui selline tegu on seotud rahaliste vahendite või majandusressurssidega, mille väärtus on alla 10 000 euro; b) käesoleva artikli lõike 1 punktides d–g ja i loetletud tegu, kui selline tegu on seotud kaupade, teenuste, tehingute või toimingutega, mille väärtus on alla 10 000 euro. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vähemalt 10 000 euro suurust künnist on võimalik saavutada mitme teoga, mis on loetletud käesoleva artikli lõike 1 punktides a, b ja d–i, mis on omavahel seotud ja sama laadi, kui nimetatud teo on toime pannud sama teo toimepanija. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 punktis e loetletud tegu käsitatakse kuriteona ka siis, kui see on toime pandud raskest hooletusest, vähemalt juhul, kui selline tegu on seotud sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupadega või määruse (EL) 2021/821 I ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupadega. 4. Lõiget 1 ei tohi tõlgendada selliselt, nagu kehtestataks sellega õigustöötajatele kohustus edastada teavet, mida nad saavad mõnelt oma kliendilt või mõne oma kliendi kohta tema õigusliku olukorra selgitamisel või täites ülesannet kaitsta või esindada seda klienti kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas anda nõu sellise menetluse algatamise või vältimise kohta. 5. Lõiget 1, 2 ja 3 ei tohi tõlgendada selliselt, nagu kriminaliseeritaks sellega humanitaarabi andmine abivajajatele või inimeste põhivajadusi toetav tegevus, mida tehakse kooskõlas erapooletuse, humaansuse, neutraalsuse ja sõltumatuse põhimõtetega ning kohaldataval juhul rahvusvahelise humanitaarõigusega.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegudele kihutamine ja kaasaaitamine on karistatav kuriteona. 2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 3 lõike 1 punktides a, c–g ja punkti h alapunktides i ja ii osutatud kuriteokatse on karistatav kuriteona.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest nähakse ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 3 osutatud kuritegude eest mõistetav maksimaalne karistus on vangistus. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et: a) artikli 3 lõike 1 punkti h alapunktidega iii ja iv hõlmatud kuritegude eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt üks aasta, kui kuriteoga seotud rahaliste vahendite või majandusressursside väärtus on kuriteo toimepanemise kuupäeval vähemalt 100 000 eurot; b) artikli 3 lõike 1 punktidega a ja b ning punkti h alapunktidega i ja ii hõlmatud kuritegude eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, kui kuriteoga seotud rahaliste vahendite või majandusressursside väärtus on kuriteo toimepanemise kuupäeval vähemalt 100 000 eurot; c) artikli 3 lõike 1 punktiga c hõlmatud kuriteo eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt kolm aastat; d) artikli 3 lõike 1 punktidega d–g ja i hõlmatud kuritegude eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, kui selliste kuritegudega seotud kaupade, teenuste, tehingute või toimingute väärtus on kuriteo toimepanemise kuupäeval vähemalt 100 000 eurot; e) kui artikli 3 lõike 1 punktiga e hõlmatud kuritegu hõlmab sõjaliste kaupade ühisesse Euroopa Liidu nimekirja kantud kaupu või määruse (EL) 2021/821 I ja IV lisas loetletud kahesuguse kasutusega kaupu, karistatakse sellise kuriteo eest vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat, olenemata asjaomaste kaupade väärtusest. 4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et vähemalt 100 000 eurost künnist on võimalik saavutada mitme artikli 3 lõike 1 punktidega a, b ja punktidega d–i hõlmatud kuriteoga, mis on omavahel seotud ja sama laadi, kui nimetatud kuriteod on toime pannud sama teo toimepanija. 5. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et füüsilisele isikule, kes on toime pannud artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid, saab mõista täiendavaid kriminaalkaristusi või muid lisakaristusi või kohaldada täiendavaid kriminaalmeetmeid või muid lisameetmeid, mis võivad hõlmata järgmist: a) rahalised karistused, mis on teo raskusastme ja asjaomase füüsilise isiku individuaalsete, rahaliste ja muude asjaoludega proportsionaalsed; b) nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tagajärjeks oli asjaomane kuritegu; c) keeld olla juriidilises isikus sama liiki juhtival kohal, mida kasutati kuriteo toimepanemiseks; d) ajutine keeld töötada avalikus teenistuses; e) kui olemas on avalik huvi, mis tehakse kindlaks juhtumipõhisel hindamisel, avaldatakse toimepandud kuriteoga ning mõistetud karistuste või kohaldatavate meetmetega seotud kohtuotsus, mis võib sisaldada süüdimõistetute isikuandmeid, tervikuna või osaliselt üksnes igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel.

1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude eest, kui sellised kuriteod on nende juriidiliste isikute kasuks toime pannud isik, kes on juriidilises isikus juhtival kohal ning kelle tegutsemine iseseisvalt või kõnealuse juriidilise isiku organi osana põhineb järgmisel: a) õigus esindada juriidilist isikut; b) õigus teha otsuseid juriidilise isiku nimel või c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 2. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 1 osutatud isikute puuduliku järelevalve või kontrolli tagajärjel on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on kõnealuse juriidilise isiku kasuks pannud toime artiklis 3 või 4 osutatud kuriteo. 3. Juriidiliste isikute vastutuselevõtmine vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsilise isiku suhtes, kes paneb toime, kihutab või aitab kaasa artiklis 3 või 4 osutatud kuriteole.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 6 kohaselt vastutusele võetud juriidilisele isikule nähakse ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- või muud karistused või kriminaal- või muud meetmed, mille hulka kuuluvad rahalised karistused või trahvid ning mille hulka võivad kuuluda teistsugused kriminaal- või muud karistused või kriminaal- või muud meetmed, näiteks: a) riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine; b) avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest ilmajätmine; c) ettevõtluskeeld; d) nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu toime pandi; e) kohtuliku järelevalve alla võtmine; f) sundlõpetamine; g) kuriteo toimepanekuks kasutatud üksuste sulgemine; h) toimepandud kuritegu ja mõistetud karistusi või kohaldatavaid meetmeid käsitleva kohtuotsuse täielik või osaline avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevate reeglite kohaldamist. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 6 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute puhul karistatakse artikli 3 lõikes 1 osutatud kuritegude eest rahalise karistuse või trahviga, mille suurus on asjaomase juriidilise isiku teo raskusastme ning individuaalsete, rahaliste ja muude asjaoludega proportsionaalne. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et selliste rahaliste karistuste või trahvide ülemmäär ei ole: a) artikli 3 lõike 1 punkti h alapunktidega iii ja iv hõlmatud kuritegude puhul väiksem kui: i) 1 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse mõistmise või trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal või ii) rahasumma, mis vastab 8 000 000 eurole; b) artikli 3 lõike 1 punktides a–g, punkti h alapunktidega i ja ii ning punktiga i hõlmatud kuritegude puhul väiksem kui: i) 5 % juriidilise isiku ülemaailmsest kogukäibest kas kuriteo toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse mõistmise või trahvi määramise otsusele eelnenud majandusaastal või ii) rahasumma, mis vastab 40 000 000 eurole. Liikmesriigid võivad kehtestada normid juhtudeks, kui rahalise karistuse või trahvisummat ei ole võimalik kindlaks määrata selle alusel, mis oli juriidilise isiku ülemaailmne kogukäive rikkumise toimepanemisele eelnenud majandusaastal või rahalise karistuse mõistmisele või trahvi määramise otsusele tegemisele eelnenud majandusaastal.

Kui järgmised asjaolud ei kuulu artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude koosseisu tunnuste hulka, võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et kooskõlas riigisisese õigusega võib käsitada raskendavana üht või mitut järgmist asjaolu: a) kuritegu pandi toime raamotsuses 2008/841/JSK määratletud kuritegeliku ühenduse raames; b) kuritegu hõlmas valedokumentide või võltsitud dokumentide kasutamist teo toimepanija poolt; c) kuriteo pani toime kutseline teenuseosutaja, rikkudes niisugusele teenuseosutajale kehtestatud kutsealaseid kohustusi; d) kuriteo pani toime ametiisik oma ülesannete täitmisel või mõni muu isik avaliku ülesande täitmisel; e) kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb oluline rahaline kasu või otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude vältimist on võimalik kindlaks teha; f) teo toimepanija on tõendeid hävitanud või tunnistajaid või kaebuse esitajaid hirmutanud; g) füüsiline või juriidiline isik on varem artiklites 3 ja 4 sätestatud kuritegude eest lõpliku kohtuotsusega süüdi mõistetud.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et asjaomaste artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude puhul võib kooskõlas riigisisese õigusega käsitada kergendavana üht või mitut järgmist asjaolu: a) teo toimepanija esitab pädevatele asutustele teavet, mida asjaomased asutused ei oleks muul teel saanud, aidates neil sel viisil teisi teo toimepanijaid kindlaks teha või vastutusele võtta; b) teo toimepanija esitab pädevatele asutustele teavet, mida asjaomased asutused ei oleks muul teel saanud, aidates neil tõendeid leida.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude toimepanemise vahendite ja saadud tulu arestimist ja konfiskeerimist. Liikmesriigid, kelle jaoks on siduv direktiiv 2014/42/EL, võtavad vajalikud meetmed kooskõlas kõnealuse direktiiviga. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et oleks võimalik arestida ja konfiskeerida rahalisi vahendeid või majandusressursse, mille suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid, millega seoses on loetellu kantud füüsiline isik või loetellu kantud üksuse või asutuse esindaja toime pannud artikli 3 lõike 1 punkti h alapunktidega i või ii hõlmatud kuriteo või osalenud sellises kuriteos. Liikmesriigid võtavad kõnealused vajalikud meetmed kooskõlas direktiiviga 2014/42/EL.

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada aegumistähtajad, mis võimaldavad artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegusid pärast nende toimepanemist piisava aja jooksul uurida, nende eest süüdistus esitada, neid kohtulikult menetleda ja nende kohta kohtuotsus teha, et kõnealuste kuritegude menetlemine oleks tulemuslik. 2. Lõikes 1 osutatud aegumistähtaeg on vähemalt viis aastat alates kuriteo toimepanemisest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat. 3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada aegumistähtaeg, mis on vähemalt viis aastat alates lõpliku süüdimõistva otsuse tegemise kuupäevast artiklites 3 ja 4 osutatud kuriteo eest ja mis võimaldab pöörata täitmisele järgmisi kõnealuse otsusega mõistetud karistusi: a) rohkem kui ühe aasta pikkune vangistus või b) vangistus kuriteo eest, mille eest karistatakse vangistusega, mille maksimaalne pikkus on vähemalt viis aastat. 4. Erandina lõigetest 2 ja 3 võivad liikmesriigid kehtestada aegumistähtaja, mis on lühem kui viis aastat, ent mitte lühem kui kolm aastat, tingimusel et sellist aegumistähtaja kulgemist on võimalik teatavate toimingute korral katkestada või peatada.

1. Liikmesriik võtab vajalikud meetmed, et kehtestada artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude üle oma jurisdiktsioon, kui a) kuritegu on tervikuna või osaliselt toime pandud tema territooriumil; b) kuritegu pandi toime asjaomases liikmesriigis registreeritud või tema lipu all sõitva laeva või õhusõiduki pardal või c) teo toimepanija on selle liikmesriigi kodanik. 2. Liikmesriik teavitab komisjoni otsusest oma jurisdiktsiooni laiendada ühele või mitmele artiklites 3 ja 4 osutatud kuriteole, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, kui: a) teo toimepanija peamine elukoht on tema territooriumil; b) teo toimepanija on üks asjaomase liikmesriigi ametnikke, kes täitis oma ametiülesandeid; c) kuritegu on toime pandud tema territooriumil asuva juriidilise isiku kasuks või d) kuritegu on toime pandud juriidilise isiku kasuks seoses äritegevusega, mis toimub kas tervikuna või osaliselt tema territooriumil. 3. Kui artiklis 3 või 4 osutatud kuritegu kuulub rohkem kui ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla, teevad need liikmesriigid koostööd, et määrata kindlaks, milline liikmesriik kriminaalmenetlust läbi viib. Asjakohasel juhul edastatakse juhtum kooskõlas nõukogu raamotsuse 2009/948/JSK (21) artikli 12 lõikega 2 Eurojustile. 4. Lõike 1 punktis c osutatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et nende jurisdiktsiooni teostamine ei sõltu tingimusest, mille kohaselt saab süüdistuse esitada ainult pärast kuriteost teatamist selle riigi poolt, kelle territooriumil kuritegu toime pandi.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude uurimiseks või nende eest süüdistuse esitamiseks on kättesaadavad tulemuslikud ja proportsionaalsed uurimisvahendid. Asjakohasel juhul hõlmavad need vahendid spetsiaalseid uurimisvahendeid, näiteks organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses või muude raskete kuritegude puhul kasutatavaid vahendeid.

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklites 3 ja 4 osutatud liidu piiravate meetmete rikkumistest teavitamise ja sellistest rikkumistest teavitavate isikute kaitse suhtes kõnealuses direktiivis kehtestatud tingimuste kohaselt.

Ilma et see piiraks kohtute sõltumatust, määravad liikmesriigid oma pädevate asutuste hulgast üksuse või organi, et tagada õiguskaitseasutuste ja liidu piiravate meetmete rakendamise eest vastutavate asutuste vaheline koordineerimine ja koostöö seoses käesoleva direktiiviga hõlmatud kuritegudega. Esimeses lõigus osutatud üksusel või organil on järgmised ülesanded: a) tagada ühised prioriteedid ning kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine mõistmine; b) kohaldatavas liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides strateegilistel eesmärkidel toimuv teabevahetus; c) kohaldatavas liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud piirides konkreetse uurimise raames toimuv konsulteerimine.

1. Kui tekib kahtlus, et artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegu on piiriülene, kaaluvad asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused selle kuriteoga seotud teabe edastamist asjaomastele pädevatele organitele. Ilma et see piiraks kriminaalasjades tehtavat piiriülest koostööd ja vastastikku antavat õigusabi käsitlevate õigusnormide kohaldamist, teevad liikmesriigid, Europol, Eurojust, Euroopa Prokuratuur ja komisjon oma pädevuse piires artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude vastu võitlemisel koostööd. Selleks annavad Europol ja Eurojust liikmesriikide pädevatele asutustele asjakohasel juhul vajalikku tehnilist ja operatiivabi, et aidata nende uurimisi koordineerida. 2. Komisjon võib vajaduse korral luua ekspertide ja praktikute võrgustiku, mille kaudu jagada parimaid tavasid ja abistada asjakohasel juhul liikmesriikide pädevaid asutusi, et hõlbustada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude uurimist. Kõnealune võrgustik annab asjakohasel juhul ka üldsusele kättesaadava ja korrapäraselt ajakohastatava ülevaate liidu piiravate meetmete rikkumise või nendest kõrvalehoidmise ohu kohta teatavates geograafilistes piirkondades ning seoses teatavate valdkondade ja tegevustega. 3. Kui lõikes 1 osutatud koostöö hõlmab koostööd kolmandate riikide pädevate asutustega, peaks see koostöö toimuma põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust täielikult austades. 4. Liikmesriikide pädevad asutused jagavad komisjoni ja teiste pädevate asutustega pidevalt ja korrapäraselt teavet praktilistes küsimustes, eelkõige piiravatest meetmetest kõrvalehoidmise viiside kohta, näiteks selliste skeemide kohta, millega varjatakse vara tegelikku kasusaajat ja kontrolli teostamist vara üle.

1. Liikmesriigid tagavad, et on olemas süsteem artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegudega seotud aruandlus-, uurimis- ja kohtumenetluse etappides anonüümitud statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks, et jälgida liidu piiravate meetmete rikkumise vastu võitlemise meetmete mõjusust. 2. Ilma et see piiraks muudes liidu õigusaktides sätestatud aruandluskohustusi, esitavad liikmesriigid komisjonile igal aastal artiklites 3 ja 4 osutatud kuritegude kohta statistilised andmed, mis sisaldavad vähemalt järgmisi olemasolevaid andmeid: a) liikmesriikides registreeritud kuritegude ja nende suhtes tehtud otsuste arv; b) kohtu poolt lõpetatud kohtuasjade arv, sealhulgas asjaomase kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu; c) nende füüsiliste isikute arv, i) kellele on esitatud süüdistus; ii) kes on süüdi mõistetud; d) nende juriidiliste isikute arv, i) kellele on esitatud süüdistus; ii) kes on süüdi mõistetud või kellele on mõistetud rahaline karistus; e) mõistetud karistuste liigid ja määrad. 3. Liikmesriigid tagavad, et vähemalt iga kolme aasta järel avaldatakse nende statistika koondülevaade.

Artikli 2 punkti 1 lisatakse järgmine alapunkt: „w) liidu piiravate meetmete rikkumine.“

1. Komisjon esitab hiljemalt 20. maiks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid võtnud. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe. 2. Hiljemalt 20. maiks 2030 hindab komisjon käesoleva direktiivi mõju ja tulemuslikkust, võttes arvesse liikmesriikide esitatud iga-aastaseid statistilisi andmeid ning käsitledes vajadust ajakohastada liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude loetelu, ja esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Liikmesriigid esitavad komisjonile aruande koostamiseks vajaliku teabe. Vajaduse korral esitatakse koos kõnealuse aruandega seadusandlik ettepanek.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 20. maiks 2025. Liikmesriigid teatavad nendest viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste normide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas aluslepingutega.