Direktiiv 2024/1640

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse õigusnormid, mis käsitlevad järgmist: a) rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga kokku puutuvatele sektoritele riiklikul tasandil kohaldatavad meetmed; b) kohustatud isikute kõrgema juhtkonna ja tegelike kasusaajate registreerimise, kindlakstegemise ja kontrollimisega seotud nõuded; c) rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide tuvastamine liidu ja liikmesriigi tasandil; d) tegelike kasusaajate ja pangakontode registrite loomine ja kättesaadavus ning kinnisasjaandmete kättesaadavus; e) rahapesu andmebüroode vastutusala ja ülesanded; f) kohustatud isikute järelevalvega tegelevate organite vastutusala ja ülesanded; g) pädevate asutuste omavaheline koostöö ja koostöö liidu muude õigusaktidega hõlmatud ametitega.

Käesolevas direktiivis kasutatakse määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõikes 1 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „finantsjärelevalve tegija“ – krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle järelevalve tegija; 2) „finantssektorivälise järelevalve tegija“ – finantssektoriväline järelevalve tegija; 3) „finantssektoriväline“ – määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punktis 3 loetletud kohustatud isikud; 4) „kohustatud isik“ – määruse (EL) 2024/1624 artiklis 3 loetletud füüsiline või juriidiline isik, kellele ei kohaldata kõnealuse määruse artikli 4, 5 6 või 7 kohaseid erandeid; 5) „päritoluliikmesriik“ – liikmesriik, kus asub kohustatud isiku registrijärgne asukoht või kui kohustatud isikul ei ole registrijärgset asukohta, siis liikmesriik, kus asub kohustatud isiku peakontor; 6) „vastuvõttev liikmesriik“ – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus kohustatud isik kasutab püsivat tegevuskohta, näiteks tütarettevõtjat või filiaali, või kus ettevõtja tegutseb taristu kaudu teenuste osutamise vabaduse alusel; 7) „tolliasutused“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 952/2013 (34) artikli 5 punktis 1 määratletud toll ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1672 (35) artikli 2 lõike 1 punktis g määratletud pädevad asutused; 8) „rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve kolleegium“ – alaline koostöö- ja teabevahetusstruktuur kontserni või ettevõtja järelevalve jaoks, kes tegutseb vastuvõtvas liikmesriigis või kolmandas riigis; 9) „kavandatud riiklik meede“ – õigusakti tekst, olenemata selle vormist, millel on pärast jõustumist õiguslik toime ja mis on ettevalmistusetapis, mille käigus saab veel teha sisulisi muudatusi; 10) „väärtpaberikonto“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014 (36) artikli 2 lõike 1 punktis 28 määratletud väärtpaberikonto; 11) „väärtpaber“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL (37) artikli 4 lõike 1 punktis 15 määratletud finantsinstrument.

1. Kui liikmesriik leiab, et peale kohustatud isikute puutuvad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga kokku ka muudes sektorites tegutsevad ettevõtjad, võib liikmesriik otsustada kohaldada määrust (EL) 2024/1624 tervikuna või osaliselt ka nendele muudele ettevõtjatele. 2. Lõike 1 kohaldamisel teavitavad liikmesriigid komisjoni kavatsusest kohaldada määrust (EL) 2024/1624 tervikuna või osaliselt muude sektorite ettevõtjatele. Teatega koos esitatakse ka a) põhjendus, millistest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest on selline kavatsus tingitud; b) hinnang selle kohta, kuidas mõjutab selline kohaldamine teenuste osutamist liidu siseturul; c) määruse (EL) 2024/1624 nõuded, mida liikmesriik kavatseb nende ettevõtjate suhtes kohaldada; d) kavandatud riiklike meetmete tekst, sealhulgas selle muudatused, kui liikmesriik on oluliselt muutnud kõnealuste teatatud meetmete ulatust, sisu või rakendamist. 3. Liikmesriigid lükkavad riiklike meetmete vastuvõtmise edasi kuueks kuuks alates lõike 2 kohasest teatamisest. Käesoleva lõike 1 esimeses lõigus osutatud edasilükkamist ei kohaldata, kui riikliku meetme eesmärk on tegeleda tõsise ja tegeliku rahapesu või terrorismi rahastamise ohuga. Sellisel juhul tuleb lõikes 2 osutatud teatele lisada põhjendus selle kohta, miks liikmesriik ei lükka edasi selle vastuvõtmist. 4. Enne lõikes 3 nimetatud ajavahemiku möödumist koostab komisjon pärast määrusega (EL) 2024/1620 loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ametiga (AMLA) konsulteerimist üksikasjaliku arvamuse selle kohta, kas kavandatud meede: a) on tuvastatud riskidega tegelemiseks piisav ehk kas liikmesriigi tuvastatud risk on seotud siseturuga; b) võib tekitada siseturul teenuste või kapitali vabale liikumisele või teenuseosutaja asutamisvabadusele takistusi, mis ei ole proportsionaalsed nende rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, mida meede maandama peaks. Esimeses lõigus osutatud üksikasjalikus arvamuses märgitakse ka, kas komisjon kavatseb esitada liidu tasandi meetmete ettepaneku. 5. Kui komisjon ei pea liidu tasandi meetmeid asjakohaseks, annab asjaomane liikmesriik kahe kuu jooksul pärast lõikes 4 osutatud üksikasjaliku arvamuse saamist komisjonile teada, missuguseid meetmeid ta kavatseb kõnealuse arvamuse alusel võtta. Komisjon esitab liikmesriigi kavandatud meetmete kohta oma märkused. 6. Kui komisjon annab teada kavatsusest esitada liidu tasandi meetmete ettepanek vastavalt lõike 4 teisele lõigule, jätab liikmesriik lõike 2 punktis d osutatud riiklikud meetmed vastu võtmata, välja arvatud juhul, kui kõnealuste riiklike meetmete eesmärk on tegeleda tõsise ja tegeliku rahapesu või terrorismi rahastamise ohuga. 7. Kui 9. juulil 2024 on liikmesriigid juba kohaldanud direktiivi (EL) 2015/849 ülevõtmise sätteid muudele sektoritele kui kohustatud isikud, võivad nad määrust (EL) 2024/1624 tervikuna või osaliselt kohaldada kõnealuste sektorite suhtes. Hiljemalt 10. jaanuariks 2028 annavad liikmesriigid komisjonile teada, millistele käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt riiklikul tasandil kindlaks määratud sektoritele nad määruse (EL) 2024/1624 nõudeid kohaldavad, ning lisavad põhjenduse kõnealuste sektorite rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega kokku puutumise kohta. Kuue kuu jooksul pärast sellise teate saamist koostab komisjon pärast AMLAga konsulteerimist üksikasjaliku arvamuse vastavalt lõikele 4. Kui komisjon ei pea liidu tasandi meetmeid asjakohaseks, kohaldatakse lõiget 5. 8. Hiljemalt 10. juuliks 2028 ja seejärel igal aastal avaldab komisjon Euroopa Liidu Teatajas selliste sektorite konsolideeritud loetelu, mille suhtes liikmesriigid on otsustanud kohaldada määrust (EL) 2024/1624 tervikuna või osaliselt.

1. Liikmesriigid tagavad, et valuutavahetusasutustel, tšekkide sularahaks vahetamise asutustel ning usaldushalduse või äriühinguteenuste pakkujatel on tegevusluba või nad on registreeritud. 2. Liikmesriigid tagavad, et kõik hasartmänguteenuse osutajad on reguleeritud. 3. Liikmesriigid tagavad, et muude kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustatud isikute suhtes kohaldatakse registreerimise miinimumnõudeid, mis võimaldavad järelevalveasutustel neid tuvastada. Esimest lõiku ei kohaldata, kui muude kui lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustatud isikute suhtes kohaldatakse muude liidu õigusaktide kohaseid tegevusloa- või registreerimisnõudeid või liikmesriigi õigusnorme, millega reguleeritakse juurdepääsu kutsealale, või kohaldatakse selle suhtes tegevusloa- või registreerimisnõudeid, mis võimaldavad järelevalve tegijatel kohustatud isikuid tuvastada.

1. Liikmesriigid, mille õigusega võimaldatakse mis tahes liiki investeeringute eest, nagu kapitalisiirete, kinnisvara ostmise või rentimise või üürimise, riigivõlakirjadesse investeerimise, äriühingutesse investeerimise, avalike hüvedega seotud tegevuse heaks annetamise või rahastamise ning riigieelarvesse tehtavate maksete eest vastutasuks elamisõiguse andmist, kehtestavad rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seonduvate riskide maandamiseks vähemalt järgmised meetmed: a) riskijuhtimisprotsess, sealhulgas riskide tuvastamine, liigitamine ja maandamine määratud asutuse koordineerimisel; b) meetmed, millega nähakse ette rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seonduvate riskide maandamine seoses taotlejatega, kes taotlevad elamisõigust vastutasuks investeeringute eest, sealhulgas: i) määratud asutus kontrollib taotleja profiili, sealhulgas kogutakse teavet taotleja rahaliste vahendite ja vara allika kohta; ii) taotlejaid käsitlevat teavet võrreldakse määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktides a ja c osutatud pädevate asutuste valduses oleva teabega, tingimusel et järgitakse kohaldatavat riigisisest kriminaalmenetlusõigust, ning nende isikute ja üksuste loeteludega, kelle suhtes kohaldatakse liidu piiravaid meetmeid; iii) korrapäraselt vaadatakse läbi keskmist ja suurt riski kujutavad taotlejad. 2. Liikmesriigid tagavad riskijuhtimisprotsessi rakendamise seire, sealhulgas seda kord aastas hinnates. 3. Liikmesriigid võtavad vastu ja rakendavad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmed viisil, mis on kooskõlas artikli 8 kohaselt tehtud riskihindamise käigus tuvastatud riskidega. 4. Liikmesriigid avaldavad aastaaruande rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seonduvate riskide kohta seoses elamisõiguse andmisega vastutasuks investeeringute eest. Need aruanded on üldsusele kättesaadavad ja sisaldavad järgmist teavet: a) saadud taotluste arv ja taotlejate päritoluriigid; b) antud elamislubade ja tagasilükatud taotluste arv ning tagasilükkamise põhjused; c) kõik rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seonduvates riskides tuvastatud suundumused seoses elamisõiguse andmisega vastutasuks investeeringute eest. 5. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 10. juuliks 2028 komisjonile käesoleva artikli lõike 1 kohaselt võetud meetmetest. Teade sisaldab selgitust, mis põhineb artikli 8 kohaselt liikmesriigi poolt tehtud asjaomasel riskihindamisel. 6. Komisjon avaldab liikmesriikide poolt lõike 5 kohaselt teatatud meetmed Euroopa Liidu Teatajas. 7. Komisjon avaldab hiljemalt 10. juuliks 2030 aruande, milles hinnatakse lõike 5 kohaselt teatatud meetmeid seoses rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise riskide maandamisega, ning annab vajaduse korral soovitusi.

1. Liikmesriigid kohustavad järelevalve tegijaid kontrollima, kas artikli 4 lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustatud isikute ning finantssegavaldusettevõtjate kõrgema juhtkonna liikmed ja kõnealuste ettevõtjate tegelikud kasusaajad on hea mainega ning tegutsevad ausalt ja eetiliselt. Selliste ettevõtjate kõrgemal juhtkonnal peavad olema oma kohustuste täitmiseks ka vajalikud teadmised ja asjatundlikkus. 2. Määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a, b, d, e, f ja h–o osutatud kohustatud isikute puhul tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad võtavad vajalikud meetmed, et rahapesus, selle asjaomastes eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isikud ega nende kaasosalised ei saaks kutsealast akrediteeringut, kõrgemat juhtivat töökohta ega oleks kõnealuste kohustatud isikute tegelikud kasusaajad. 3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kontrollivad riskist lähtuvalt, kas lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuded on jätkuvat täidetud. Eelkõige kontrollitakse, kas lõikes 1 osutatud kohustatud isikute kõrgem juhtkond on hea mainega, tegutseb ausalt ja eetiliselt ning kas neil on oma töö jaoks vajalikud teadmised ja asjatundlikkus, kui on põhjust kahtlustada, et toimub või on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või kui kohustatud isikus on suurem risk selle toimumiseks. 4. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on volitus nõuda rahapesus, selle asjaomastes eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isiku kõrvaldamist kõrgemalt juhtivalt ametikohalt lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustatud isikutes. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on volitus kõrvaldada ametist lõikes 1 osutatud sellise kohustatud isiku kõrgema juhtkonna liikmed, kelle tegevust ei peeta ausaks ja eetiliseks, kes ei ole hea mainega ning kellel ei ole oma ülesannete täitmiseks vajalikke teadmisi ega asjatundlikkust, või kehtestada nende suhtes ajutine keeld. 5. Liikmesriigid peavad tagama, et kui rahapesus, selle asjaomastes eelkuritegudes või terrorismi rahastamises süüdi mõistetud isik on lõigetes 1 ja 2 osutatud kohustatud isiku tegelik kasusaaja, on järelevalve tegijatel volitus teda kohustatud isikust eraldada, sealhulgas andes järelevalve tegijatele volituse nõuda tegelikult kasusaajalt kohustatud isikus omandatud osaluse võõrandamist. 6. Käesoleva artikli kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad või muud riikliku tasandi pädevad asutused, kes hindavad käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud isikute suhtes kohaldatavaid nõudeid, kontrollivad kooskõlas riigisisese õigusega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise keskandmebaasi vastavalt määruse (EL) 2024/1620 artiklile 11 ning kas asjaomase isiku karistusregistri andmetes on kajastatud asjaomane karistus. Sel eesmärgil vahetatakse teavet kooskõlas raamotsusega 2009/315/JSK ja otsusega 2009/316/JSK, nagu neid rakendatakse riigisiseses õiguses. 7. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijate käesoleva artikli kohaselt tehtud otsuste suhtes saab kohaldada tõhusaid menetluslikke õiguskaitsevahendeid, sealhulgas edasikaebeõigust. 8. AMLA annab hiljemalt 10. juuliks 2029 suunised, milles käsitletakse a) lõikes 1 osutatud hea maine, aususe ja eetilisuse hindamise kriteeriume; b) lõikes 1 osutatud teadmiste ja asjatundlikkuse hindamise kriteeriume; c) käesoleva artikli kohaselt järelevalve tegijatele antud volituste ühtset kohaldamist. Esimeses lõigus osutatud suuniste koostamisel võtab AMLA arvesse iga sektori eripära, milles kohustatud isikud tegutsevad. 9. Liikmesriigid kohaldavad käesolevat artiklit seoses määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides n ja o osutatud kohustatud isikutega alates 10. juulist 2029.

1. Komisjon hindab rahapesu ja terrorismi rahastamise ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske, mis mõjutavad siseturgu ning on seotud piirülese tegevusega. 2. Komisjon koostab hiljemalt 10. juuliks 2028 aruande nende riskide liidu tasandil tuvastamise, analüüsimise ja hindamise kohta. Seejärel ajakohastab komisjon aruannet iga nelja aasta tagant. Asjakohasel juhul võib komisjon aruande teatavaid osi ajakohastada sagedamini. Kui komisjon tuvastab aruande ajakohastamise käigus uued riskid, võib ta soovitada liikmesriikidel kaaluda oma riiklike riskihindamiste ajakohastamist või artikli 8 kohaste sektoripõhiste riskihindamiste tegemist kõnealuste riskide hindamiseks. Esimeses lõigus osutatud aruanne avalikustatakse, välja arvatud need osad, mis sisaldavad salastatud teavet. 3. Lõikes 1 osutatud aruanne hõlmab vähemalt järgmist: a) siseturu valdkonnad ja sektorid, mis puutuvad kokku rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga; b) iga asjaomase valdkonna ja sektoriga seotud riskide laad ja suurus; c) kõige levinumad ebaseaduslikult saadud raha pesemise viisid, sealhulgas teabe olemasolu korral meetodid, mida kasutatakse eelkõige liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistes tehingutes, olenemata sellest, kas kolmas riik on määruse (EL) 2024/1624 III peatüki 2. jao kohane kolmas riik või mitte; d) hinnang rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta, mis on seotud juriidiliste isikute ja õiguslike üksustega, sealhulgas välismaistest juriidilistest isikutest ja õiguslikest üksustest tulenevate riskidega; e) sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riskid. 4. Komisjon soovitab liikmesriikidele kindlaks tehtud riskidega tegelemiseks sobilikke meetmeid. Kui liikmesriik otsustab mõnd soovitust oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras mitte järgida, teavitab ta sellest komisjoni, esitades sellise otsuse üksikasjaliku põhjenduse. 5. Hiljemalt 10. juuliks 2030 ja seejärel iga kahe aasta tagant koostab AMLA kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 55 komisjonile mõeldud arvamuse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide kohta, mis liitu mõjutavad. AMLA võib esitada arvamusi või ajakohastada oma varasemaid arvamusi sagedamini, kui ta peab seda asjakohaseks. AMLA esitatud arvamused avalikustatakse, välja arvatud need osad, mis sisaldavad salastatud teavet. 6. Lõike 1 kohase hinnangu koostamisel korraldab komisjon töö liidu tasandil, võtab arvesse lõikes 5 osutatud arvamusi ning kaasab liikmesriikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna eksperte ning riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode, AMLA ja muude liidu tasandi organite esindajaid ning kohasel juhul muid asjaomaseid sidusrühmi. 7. Kahe aasta jooksul pärast lõikes 2 osutatud aruande vastuvõtmist ja seejärel iga nelja aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande kõnealuse aruande järelduste alusel võetud meetmete kohta.

1. Iga liikmesriik teeb oma riikliku riskihindamise, et tuvastada, hinnata, mõista ja maandada teda mõjutavaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske, samuti sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske. Liikmesriik ajakohastab oma riskihindamist ning vaatab selle vähemalt iga nelja aasta tagant läbi. Kui liikmesriigid leiavad, et riskiolukord seda nõuab, võivad nad riikliku riskihindamise sagedamini läbi vaadata või teha sektoripõhiseid ad hoc riskihindamisi. 2. Lõike 1 kohaste riskidega tegelemiseks võetavate riiklike meetmete koordineerimiseks määrab iga liikmesriik ametiasutuse või kehtestab mehhanismi. Kõnealuse ametiasutuse andmed või mehhanismi kirjeldus edastatakse komisjonile. Komisjon avaldab määratud asutuste või kehtestatud mehhanismide loetelu Euroopa Liidu Teatajas. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riikliku riskihindamise tegemisel võtab liikmesriik arvesse artikli 7 lõikes 2 osutatud aruannet, sealhulgas hõlmatud sektoreid ja tooteid ning kõnealuse aruande järeldusi. 4. Liikmesriigid kasutavad oma riskihindamise tulemusi, et a) parandada oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda, tehes eelkõige kindlaks valdkonnad, kus kohustatud isikud peavad kooskõlas riskipõhise käsitusviisiga kohaldama täiustatud meetmeid, ja täpsustades vajaduse korral kõnealuseid meetmeid; b) teha kohasel juhul kindlaks väiksema või suurema rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga sektorid või valdkonnad; c) hinnata nende territooriumil asutatud igat liiki juriidiliste isikute ja igat liiki õiguslike üksustega, mida riigisisese õigusega reguleeritakse või nende territooriumil hallatakse, või mille usaldushaldurid või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavad isikud elavad nende territooriumil, seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning saada aru välismaistest juriidilistest isikutest ja välismaistest õiguslikest üksusetest tulenevatest riskidest; d) otsustada sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise jaoks vahendite eraldamise ja prioriseerimise üle; e) tagada, et iga sektori või valdkonna jaoks koostatakse asjakohased normid, mis on kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega; f) teha pädevatele asutustele ja kohustatud isikutele kiiresti kättesaadavaks asjakohane teave, et hõlbustada neil oma rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide hindamist ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riskide hindamist vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 10. Riiklikus riskihindamises kirjeldavad liikmesriigid oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korra institutsioonilist struktuuri ja üldisi menetlusi, mis hõlmab rahapesu andmebürood, maksuhaldureid ja prokuratuuri, liidus või kolmandates riikides asuvate samalaadsete asutustega tehtava koostöö mehhanisme ning juhul, kui see teave on kättesaadav, ka eraldatud inimressursse ja rahalisi vahendeid. 5. Liikmesriigid tagavad pädevate asutuste ja asjaomaste sidusrühmade asjakohase osalemise oma riiklikus riskihindamises. 6. Liikmesriigid teevad oma riikliku riskihindamise tulemused, sealhulgas ajakohastatud tulemused ja ülevaated kättesaadavaks komisjonile, AMLA-le ja teistele liikmesriikidele. Teised liikmesriigid võivad asjakohasel juhul anda riiklikku riskihindamist tegevale liikmesriigile asjassepuutuvat lisateavet. Hindamise tulemuste kokkuvõte avaldatakse. See kokkuvõte ei tohi sisaldada salastatud teavet. Käesoleva lõike alusel edastatud või avaldatud dokumendid ei tohi sisaldada teavet, mille alusel on võimalik tuvastada füüsilisi isikuid või nimetada juriidilisi isikuid.

1. Liikmesriigid koguvad oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistiku tulemuslikkust mõjutavate asjaolude kohta igakülgset statistikat, et kõnealuste raamistike tulemuslikkus läbi vaadata. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud statistika hõlmab: a) andmeid, millega mõõdetakse käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate eri sektorite suurust ja olulisust, sealhulgas füüsiliste ja juriidiliste isikute arvu ning iga sektori majanduslikku tähtsust; b) andmeid, millega mõõdetakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riikliku korra kohaseid aruandlus-, uurimis- ja kohtumenetluse etappe, sealhulgas rahapesu andmebüroole esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete arv, selliste teadete põhjal võetud järelmeetmed, teave määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 kohaselt rahapesu andmebüroole edastatud füüsiliselt üle piiri viidud raha kohta ja teatamisega seoses võetud järelmeetmete kohta ning igal aastal uuritud juhtumite arv, rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud rikkumiste eest kohtu alla antud ja süüdi mõistetud isikute arv, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1673 artikli 2 (38) kohaste eelkuritegude liigid, kui selline teave on kättesaadav, ning külmutatud, arestitud või konfiskeeritud vara väärtus eurodes; c) teistele pädevatele asutustele edastamiseni viinud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete arvu ja osakaalu, ning kui see on kättesaadav, täiendavate uurimisteni viinud teadete arvu ja osakaalu koos rahapesu andmebüroo artikli 27 kohase aastaaruandega; d) andmeid rahapesu andmebüroo koostatud, saadud, tagasi lükatud ning osaliselt või täielikult vastatud piiriüleste teabetaotluste arvu kohta partnerriikide kaupa; e) vastastikuse õigusabi taotluste ning muude määruse (EL) 2024/1624 IV peatüki ning käesoleva direktiivi II peatüki 1. ja 2. jao kohaste, tegelike kasusaajate ja pangakonto andmetega seotud rahvusvaheliste saadud ja saadetud teabetaotluste arvu väljaspool liitu asuvate pädevate partnerasutuste ja -riikide kaupa; f) järelevalve tegijatele ning rahapesu andmebüroodele artiklis 19 sätestatud ülesannete täitmiseks eraldatud inimressursse; g) kohapealsete ja kaugjärelevalvetoimingute arvu, järelevalve käigus tuvastatud rikkumiste arvu ning järelevalveasutuste ja iseregulatsiooni organite määratud, IV peatüki 4. jao kohaste rahaliste karistuste ning sunniraha või haldusmeetmete arvu; h) määruse (EL) 2024/1624 IV peatükis sätestatud kohustustega seoses tuvastatud rikkumiste arvu ja liiki ning nende eest määratud rahalisi karistusi või haldusmeetmeid, käesoleva direktiivi artiklis 10 osutatud keskregistrile teatatud lahknevuste arvu, samuti kontrollide arvu, mille keskregistripidaja on teinud käesoleva direktiivi artikli 10 lõike 11 kohaselt või mis on tehtud tema nimel; i) järgmist teavet artikli 12 rakendamise kohta: i) keskregistrite tegelike kasusaajate teabele juurdepääsu saamiseks esitatud taotluste arv artikli 12 lõikes 2 sätestatud kategooriate alusel; ii) tagasilükatud juurdepääsutaotluste osakaal igas artikli 12 lõikes 2 sätestatud kategoorias; iii) selliste isikute kategooriate kokkuvõte, kellele on antud juurdepääs artikli 12 lõike 2 teise lõigu alusel tegelike kasusaajate andmetele; j) pangakontode registrites või andmeotsingusüsteemides pädevate asutuste tehtud päringute arv pädevate asutuste kategooriate kaupa ning rahapesu andmebüroode ja järelevalveasutuste tehtud pangakontode registrite sidestamise päringute arv; k) järgmisi andmeid sihipäraste finantssanktsioonide rakendamise kohta: i) külmutatud rahaliste vahendite või muu vara väärtus liikide kaupa; ii) sihipäraste finantssanktsioonide rakendamise ja täitmise tagamise eest vastutavatele asutustele eraldatud inimressursid. 3. Liikmesriigid hoolitsevad selle eest, et lõikes 2 osutatud statistikat kogutakse ja edastatakse komisjonile igal aastal. Lõike 2 punktides a, c, d ja f osutatud statistika edastatakse ka AMLA-le. AMLA hoiab seda statistikat oma andmebaasis kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 11. 4. Hiljemalt 10. juuliks 2029 võtab AMLA vastu komisjonile mõeldud arvamuse lõike 2 punktides a, c, d, f ja g osutatud statistika kogumise metoodika kohta. 5. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada käesoleva artikli lõikes 2 osutatud statistika kogumise metoodika ning statistika komisjonile ja AMLA-le esitamise korra. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Hiljemalt 10. juuliks 2030 ja seejärel iga kahe aasta tagant avaldab komisjon aruande, milles on lõikes 2 osutatud statistiliste andmete kokkuvõte ja selgitused ning teeb selle kättesaadavaks oma veebisaidil.

1. Liikmesriigid tagavad, et määruse (EL) 2024/1624 artiklis 62 osutatud tegelike kasusaajate andmeid, nimetatud määruse artikli 63 lõike 4 kohast märget ja nimetatud määruse artiklis 66 osutatud esindaja kasutamise kokkulepete andmeid hoitakse selle liikmesriigi keskregistris, kus juriidiline isik on asutatud või kus on loodud või elab lepingulise usaldushalduse haldur või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omav isik, või kus õiguslikku üksust hallatakse. Seda nõuet ei kohaldata määruse (EL) 2024/1624 artiklis 65 osutatud juriidiliste isikute või õiguslike üksuste suhtes. Esimeses lõigus osutatud tegelike kasusaajate keskregistris (edaspidi „keskregister“) sisalduv teave on kättesaadav masinloetavas vormingus ja seda kogutakse kooskõlas lõikes 6 osutatud rakendusaktidega. 2. Erandina lõike 1 esimesest lõigust tagavad liikmesriigid, et määruse (EL) 2024/1624 artiklis 62 osutatud teavet kõnealuse määruse artiklis 67 osutatud välismaiste juriidiliste isikute ja välismaiste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta hoitakse liikmesriigi keskregistris vastavalt kõnealuse määruse artiklis 67 sätestatud tingimustele. Liikmesriigid tagavad ka, et keskregistris on märge selle kohta, milline määruse (EL) 2024/1624 artikli 67 lõikes 1 loetletud olukord on välismaise juriidilise isiku või välismaise õigusliku üksuse registreerimise aluseks. 3. Kui lepingulise usaldushalduse haldurid või sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavad isikud on asutatud või elavad eri liikmesriikides, loetakse registreerimiskohustuse täitmiseks piisavaks registreerimistõendit või ühe liikmesriigi keskregistrisse kantud tegelike kasusaajate andmete väljavõtet. 4. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajatele antakse volitus nõuda juriidilistelt isikutelt, lepingulise usaldushalduse halduritelt ja sarnases õiguslikus üksuses samaväärset positsiooni omavatelt isikutelt ning nende juriidilistelt ja tegelikelt kasusaajatelt igasugust teavet, mida on vaja nende tegelike kasusaajate kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas juhatuse otsused, juhatuse koosolekute protokollid ja partnerluslepingud, usalduslepingud, volikirjad või muud lepingulised kokkulepped ja dokumendid. 5. Kui määruse (EL) 2024/1624 artikli 63 lõike 3 ja artikli 64 lõike 6 kohaselt ei ole teada ühtegi tegelikku kasusaajat, sisaldab keskregister järgmist: a) märge, et tegelikku kasusaajat ei ole või neid ei olnud võimalik kindlaks teha ja andmete õigsust kontrollida, millele lisatakse põhjendus vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 63 lõike 4 punktile a ja artikli 64 lõike 7 punktile a; b) andmed kõigi füüsiliste isikute kohta, kes on juriidilise isiku kõrgema juhtkonna liikmed, mis on samaväärsed määruse (EL) 2024/1624 artikli 62 lõike 1 teise lõigu punkti a kohaselt nõutava teabega. Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punktis a osutatud teave on kättesaadav nii pädevatele asutustele kui ka AMLA-le käesoleva direktiivi artikli 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artikli 40 kohaselt ühisanalüüside tegemisel, samuti iseregulatsiooni organitele ja kohustatud isikutele. Kohustatud isikutel on juurdepääs ainult juriidilise isiku või õigusliku üksuse esitatud märkele, välja arvatud juhul, kui nad teatavad lahknevusest vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 24 või kui nad esitavad tõendid meetmete kohta, mida nad on võtnud juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja kindlakstegemiseks, millisel juhul on neil juurdepääs ka põhjendusele. 6. Hiljemalt 10. juuliks 2025 kehtestab komisjon rakendusaktidega määruse (EL) 2024/1624 artiklis 62 osutatud keskregistrile tegelike kasusaajate andmete esitamise vormingu, sealhulgas keskregistripidaja poolt kontrollitava teabe miinimumnõuete kontrollnimekirja. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Liikmesriigid tagavad, et keskregistris hoitavad tegelike kasusaajate andmed on piisavad, tõesed ja ajakohased, ja kehtestavad selleks vajalikud mehhanismid. Sel eesmärgil kohaldavad liikmesriigid vähemalt järgmisi nõudeid: a) keskregistripidajad kontrollivad mõistliku aja jooksul pärast tegelikke kasusaajaid käsitleva teabe esitamist ja seejärel korrapäraselt, et selline teave on piisav, tõene ja ajakohane; b) pädevad asutused peavad vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see nõue ei takista nende ülesannete täitmist, andma keskregistripidajale teada kõigist lahknevustest keskregistris olevate ja neile kättesaadavate andmete vahel. Kontrolli ulatus ja sagedus on vastavuses artikli 7 lõike 3 punkti d ja artikli 8 lõike 4 punkti c kohaselt kindlaks määratud juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste kategooriatega seotud riskidega; Hiljemalt 10. juuliks 2028 annab komisjon soovitusi meetodite ja menetluste kohta, mida keskregistripidajad peavad kasutama tegelike kasusaajate andmete kontrollimiseks ning kohustatud isikud ja pädevad asutused peavad kasutama selleks, et teha kindlaks tegelike kasusaajate andmete lahknevused ja neist teatada. 8. Liikmesriigid tagavad, et keskregistrites sisalduv teave kajastab kõiki juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate ning esindaja kasutamise kokkulepete muudatusi pärast nende esmakordset keskregistrisse kandmist. 9. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidaja kontrollib, kas registris olev teave tegelike kasusaajate kohta puudutab isikuid või üksusi, kelle suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone. Selline kontroll toimub sihipäraste finantssanktsioonide puhul kohe pärast loetellu kandmist ja korrapäraste ajavahemike järel. Liikmesriigid tagavad, et keskregistrisse kantud teave sisaldab märget selle kohta, et juriidiline isik on seotud isikute või üksustega, kelle suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone, järgmistes olukordades: a) juriidilise isiku või õigusliku üksuse suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone; b) juriidilist isikut või õiguslikku üksust kontrollib isik või üksus, kelle suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone; c) juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegeliku kasusaaja suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone. Käesoleva lõike teises lõigus osutatud märge on nähtav kõigile isikutele või üksustele, kellele on artiklite 11 ja 12 alusel antud juurdepääs keskregistrites hoitavatele andmetele, ning on seal seni, kuni sihipäraste finantssanktsioonide rakendamine lõpetatakse. 10. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad võtavad 30 tööpäeva jooksul alates lahknevustest teatamisest sobivad meetmed pädevate asutuste või kohustatud isikute poolt määruse (EL) 2024/1624 artikli 24 kohaselt teatatud lahknevuste kaotamiseks, sealhulgas keskregistris oleva teabe parandamine, kui nad suudavad tegeliku kasusaaja andmeid kontrollida. Keskregistrisse lisatakse erimärge lahknevustest teatamise kohta, ning see peab olema seal seni, kuni lahknevus on kaotatud, ning nähtav kõigile isikutele või üksustele, kellele on käesoleva direktiivi artiklite 11 ja 12 alusel antud juurdepääs. Kui lahknevuse olemus on keerukas ja keskregistripidajad ei saa seda 30 tööpäeva jooksul kaotada, registreerivad nad juhtumi ja võetud meetmed ning võtavad kõik vajalikud meetmed lahknevuse võimalikult kiireks kaotamiseks. 11. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajale antakse volitus teha otse või teise asutuse, sealhulgas õigusasutuste poole pöördudes kontrolle, sealhulgas kohapealseid inspekteerimisi juriidiliste isikute äriruumides või registrijärgses asukohas, millega selgitada välja ettevõtja olemasolev tegelik kasusaaja ning kontrollida, kas keskregistrile esitatud andmed on õiged, piisavad ja ajakohased. Keskregistripidaja õigust kontrollida tegelike kasusaajate andmeid ei tohi mingil moel piirata, takistada ega välistada. Kui usaldushaldur või samaväärset positsiooni omav isik on määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktis a, b või c osutatud kohustatud isik, tagavad liikmesriigid, et keskregistripidajale antakse ka volitus teha kontrolle, sealhulgas kohapealseid inspekteerimisi, usaldushalduri või samaväärset positsiooni omava isiku äriruumides või registrijärgses asukohas. Nende kontrollide puhul järgitakse vähemalt järgmisi kaitsemeetmeid: a) füüsiliste isikute puhul, kui äriruumid või registrijärgne asukoht ja füüsilise isiku isiklik elukoht on samad, on kohapealseks inspekteerimiseks vaja kohtu eelnevat luba; b) peetakse kinni kõigist liikmesriigis kutsesaladuse kaitsmiseks kehtestatud menetluslikest tagatistest ning juurdepääsu ei tohi saada kutsesaladusega kaitstud teabele. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajatele antakse volitus nõuda teavet teistelt registritelt, sealhulgas kolmandates riikides, niivõrd, kui teavet on vaja keskregistripidajate ülesannete täitmiseks. 12. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajate käsutuses on lõike 7 punktis a ja lõikes 9 osutatud kontrollide tegemiseks vajalikud automatiseeritud mehhanismid, sealhulgas nendes registrites sisalduva teabe võrdlemiseks teiste allikate valduses oleva teabega. 13. Liikmesriigid tagavad, et kui tegeliku kasusaaja andmete esitamise ajal tehakse lõike 7 punktis a osutatud kontroll ja selle kontrolli tulemusel teeb keskregistripidaja järelduse, et tegeliku kasusaaja andmetes esineb vastuolusid või vigu, on sellel keskregistripidajal võimalik registreerimistõend väljastamine edasi lükata või selle väljastamisest keelduda. 14. Liikmesriigid tagavad, et kui pärast tegeliku kasusaaja andmete esitamist tehakse lõike 7 punktis a osutatud kontroll ja kontrolli tulemusel teeb keskregistripidaja järelduse, et teave ei ole enam piisav, tõene ega ajakohane, on registripidajal võimalik peatada registreerimistõendi kehtivus seni, kuni esitatud tegelikku kasusaajat käsitlev teave on nõuetekohane, välja arvatud juhul, kui lahknevused piirduvad trükivigade, eri transliteratsiooniviiside või väikeste ebatäpsustega, mis ei mõjuta tegelike kasusaajate tuvastamist ega nende majanduslikku huvi. 15. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajale antakse volitus rakendada otse või teise asutuse, sealhulgas õigusasutuste poole pöördudes, talle tegeliku kasusaaja kohta tõese, piisava ja ajakohase teabe mitteesitamise eest mõjusaid, proportsionaalseid ja heidutavaid meetmeid või määrata rahalisi karistusi, sealhulgas korduvaid meetmeid või karistusi. 16. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 71 vastu delegeeritud õigusakte, et täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks näitajad, mille alusel liigitada keskregistritele piisava, tõese ja ajakohase teabe esitamata jätmise raskusastet, sealhulgas korduvate rikkumiste korral. 17. Liikmesriigid tagavad, et kui keskregistripidajad avastavad käesoleva artikli kohaste kontrollide käigus või mõnel muul viisil asjaolusid, mis võivad olla seotud rahapesuga või terrorismi rahastamisega, teatavad nad sellest viivitamata rahapesu andmebüroole. 18. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad täidavad oma ülesandeid lubamatu mõjutamiseta ning kohaldavad oma töötajate suhtes huvikonflikte ja ranget konfidentsiaalsust käsitlevaid nõudeid. 19. Keskregistrid sidestatakse omavahel direktiivi (EL) 2017/1132 artikli 22 lõike 1 kohaselt loodud Euroopa keskse platvormi kaudu. 20. Lõikes 1 osutatud teave peab olema keskregistrite ja keskregistrite omavahelise sidestamise süsteemi kaudu kättesaadav viie aasta jooksul pärast juriidilise isiku likvideerimist või õigusliku üksuse tegevuse lõpetamist. Liikmesriik võib poolelioleva kriminaaluurimise ja kohtumenetluse suhtes kohaldatavate tõendeid reguleerivate riigisiseste kriminaalõigusnormide kohaldamist piiramata erijuhtudel lubada või nõuda sellise teabe säilitamist veel kuni viie aasta jooksul, kui liikmesriik on kindlaks teinud, et selline säilitamine on vajalik ja proportsionaalne kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. Esimeses lõigus osutatud säilitamisperioodi möödumisel tagab liikmesriik, et isikuandmed kustutatakse keskregistrist. 21. Komisjon avaldab hiljemalt 10. juuliks 2031 aruande, milles a) hinnatakse meetmete tõhusust, mida keskregistripidajad on võtnud piisava, ajakohase ja tõese teabe olemasolu tagamiseks; b) kirjeldatakse peamiste lahknevuste liike, mille kohustatud isikud ja pädevad asutused on tuvastanud seoses keskregistrites hoitavate tegelike kasusaajate andmetega; c) esitatakse parimad tavad, ja kui see on asjakohane, soovitused seoses meetmetega, mida keskregistripidajad on võtnud, et neis registrites hoitaks piisavat, õiget ja ajakohast teavet; d) antakse ülevaade kõigi liikmesriikide poolt sisse seatud keskregistrite omadustest, sealhulgas teave mehhanismide kohta, millega tagatakse, et kõnealustes registrites hoitavad tegelike kasusaajate andmed on õiged, piisavad ja ajakohased; e) hinnatakse keskregistrites hoitavale teabele juurdepääsu eest nõutava tasu proportsionaalsust.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused pääsevad artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale teabele juurde kiiresti, filtreerimata, vahetult ja tasuta ning ilma asjaomast juriidilist isikut või õiguslikku üksust ette hoiatamata. 2. Lõikes 1 osutatud juurdepääs artiklis 10 osutatud keskregistrile antakse a) pädevatele asutustele; b) iseregulatsiooni organitele järelevalvefunktsioonide täitmisel vastavalt artiklile 37; c) maksuhalduritele; d) riiklikele asutustele, kelle ülesandeks on rakendada asjakohastes nõukogu määrustes kindlaks määratud ja ELi toimimise lepingu artikli 215 alusel vastu võetud liidu piiravaid meetmeid; e) AMLA-le ühisanalüüside tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artiklile 40; f) Euroopa Prokuratuurile; g) OLAFile; h) Europolile ja Eurojustile, kui nad pakuvad operatiivtuge liikmesriikide pädevatele asutustele. 3. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikud saavad määruse (EL) 2024/1624 III peatüki kohaselt kliendi suhtes hoolsusmeetmeid rakendades aegsasti juurdepääsu käesoleva direktiivi artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale teabele. 4. Liikmesriigid võivad otsustada teha oma keskregistrites hoitavad tegelike kasusaajate andmed kohustatud isikutele kättesaadavaks tingimusel, et makstakse tasu, mis ei ole suurem, kui on rangelt vajalik keskregistrites hoitavate andmete kvaliteedi tagamise ja andmete kättesaadavaks tegemise kulude katmiseks. Need tasud kehtestatakse nii, et see ei kahjustaks tõhusat juurdepääsu keskregistrites hoitavatele andmetele. 5. Hiljemalt 10. oktoobriks 2026 esitavad liikmesriigid komisjonile selliste pädevate asutuste, iseregulatsiooni organite ja kohustatud isikute kategooriate nimekirja, kellele on antud juurdepääs keskregistrile, samuti selle kohta, mis liiki teave on kohustatud isikutele kättesaadav. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui toimuvad muutused pädevate asutuste või kohustatud isikute kategooriate nimekirjas või kui muutub kohustatud isikutele juurdepääsetavate andmete ulatus. Komisjon teeb teabe pädevate asutuste ja kohustatud isikute juurdepääsuõiguse, sealhulgas selle muudatuste kohta kättesaadavaks teistele liikmesriikidele.

1. Liikmesriigid tagavad, et igal füüsilisel või juriidilisel isikul, kes suudab tõendada õigustatud huvi seoses rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega, on juurdepääs artiklis 10 osutatud omavahel sidestatud keskregistrites hoitavale järgmisele teabele juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate kohta, ilma asjaomast juriidilist isikut või õiguslikku üksust hoiatamata: a) tegeliku kasusaaja nimi; b) tegeliku kasusaaja sünnikuu ja -aasta; c) tegeliku kasusaaja elukohariik ja kodakondsus või kodakondsused; d) juriidiliste isikute tegelike kasusaajate puhul asjaomase majandusliku huvi laad ja ulatus; e) lepingulise usaldushalduse või sarnaste õiguslike üksuste tegelike kasusaajate puhul nende kasusaamise olemus. Lisaks käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabele tagavad liikmesriigid, et kõigil lõike 2 punktides a, b ja e osutatud füüsilistel või juriidilistel isikutel on juurdepääs ka varasemale teabele juriidilise isiku või õigusliku üksuse tegelike kasusaajate kohta, sealhulgas viimase viie aasta jooksul likvideeritud või tegevuse lõpetanud juriidiliste isikute või õiguslike üksuste puhul ning kontrolli- või omandistruktuuri kirjeldusele. Käesoleva lõike kohane juurdepääs antakse elektrooniliselt. Liikmesriigid tagavad, et füüsilised ja juriidilised isikud, kes suudavad tõendada õigustatud huvi, pääsevad asjaomasele teabele juurde ka muul viisil, kui neil ei ole võimalik kasutada elektroonilisi vahendeid. 2. Järgmistel füüsilistel ja juriidilistel isikutel loetakse olevat õigustatud huvi pääseda juurde lõikes 1 loetletud teabele: a) isikud, kes tegutsevad ajakirjanduse, teavitamise või muu meedias väljendamise eesmärgil ja kes on seotud rahapesu, sellega seotud eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega; b) kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas valitsusvälised organisatsioonid ja akadeemilised ringkonnad, mis on seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega; c) füüsilised või juriidilised isikud, kes tõenäoliselt teevad tehingu juriidilise isiku või õigusliku üksusega ja kes soovivad vältida seost sellise tehingu ning rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise vahel; d) isikud, kelle suhtes kohaldatakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid kolmandates riikides, tingimusel et nad suudavad tõendada vajadust pääseda juurde lõikes 1 osutatud teabele seoses juriidilise isiku või õigusliku üksusega, et rakendada kliendi või potentsiaalse kliendi suhtes hoolsusmeetmeid vastavalt nendes kolmandates riikides kehtivatele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele; e) liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevate asutustega samalaadsed asutused kolmandates riikides, tingimusel et nad suudavad tõendada vajadust pääseda juurde lõikes 1 osutatud teabele seoses juriidilise isiku või õigusliku üksusega, et täita konkreetse juhtumi kontekstis oma ülesandeid nende kolmandate riikide rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise raamistike alusel; f) direktiivi (EL) 2017/1132 I jaotise II ja III peatüki rakendamise eest vastutavad liikmesriigi asutused, eelkõige asutused, kes vastutavad äriühingute registreerimise eest kõnealuse direktiivi artiklis 16 osutatud registris, ning liikmesriigi asutused, kes vastutavad piiratud vastutusega äriühingute ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise seaduslikkuse kontrollimise eest vastavalt kõnealuse direktiivi II jaotisele; g) programmi haldavad asutused, mille liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt määruse (EL) 2021/1060 artiklile 71, seoses liidu vahenditest toetuse saajatega; h) avaliku sektori asutused, kes rakendavad määruse (EL) 2021/241 alusel taaste- ja vastupidavusrahastut, seoses rahastust toetuse saajatega; i) liikmesriikide avaliku sektori asutused riigihankemenetluse raames seoses pakkujate ja ettevõtjatega, kellega sõlmitakse riigihankemenetluse raames leping; j) rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise toodete pakkujad, rangelt vaid sellises ulatuses, mil tooteid, mis on välja töötatud lõikes 1 osutatud teabe põhjal või mis sisaldavad seda teavet, antakse üksnes klientidele, kes on kohustatud isikud või pädevad asutused, tingimusel et need toodete pakkujad suudavad tõendada vajadust pääseda juurde lõikes 1 osutatud teabele seoses kohustatud isiku või pädeva asutusega sõlmitud lepinguga. Lisaks esimeses lõigus kindlaks määratud kategooriatele tagavad liikmesriigid, et muudele isikutele, kes suudavad tõendada õigustatud huvi rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning nende vastu võitlemise suhtes, antakse juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele igal üksikjuhul eraldi. 3. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 10. juuliks 2026 järgmise teabe: a) selliste avaliku sektori asutuste loetelu, kellel on õigus tutvuda tegelike kasusaajate andmetega lõike 2 punktide f, g ja h alusel, ning selliste avaliku sektori asutuste või selliste avaliku sektori asutuste kategooriate loetelu, kellel on õigus tutvuda tegelike kasusaajate andmetega lõike 2 punkti i alusel; b) täiendavad selliste isikute kategooriad, kelle puhul on leitud, et neil on õigustatud huvi pääseda juurde tegelike kasusaajate andmetele vastavalt lõike 2 teisele lõigule. Liikmesriigid teatavad komisjonile viivitamata ja igal juhul ühe kuu jooksul esimeses lõigus osutatud kategooriate muudatustest või täiendustest. Komisjon teeb käesoleva lõike kohaselt saadud teabe kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. 4. Liikmesriigid tagavad, et keskregistrid peavad arvestust nende isikute kohta, kes kasutavad käesoleva artikli alusel juurdepääsu teabele, ja et neil on võimalik avaldada need tegelikele kasusaajatele, kui viimased esitavad määruse (EL) 2016/679 artikli 15 lõike 1 punkti c kohase taotluse. Liikmesriigid tagavad, et keskregistritest saadava teabe põhjal ei tehta kindlaks registri andmetega tutvunud isikut, kui registri andmetega tutvuvad: a) isikud, kes tegutsevad ajakirjanduse, teavitamise või muu meedias väljendamise eesmärgil ja kes on seotud rahapesu, sellega seotud eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise või nende vastu võitlemisega; b) kodanikuühiskonna organisatsioonid, kes on seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise ja nende vastu võitlemisega. Lisaks tagavad liikmesriigid, et keskregistripidajad hoiduvad avaldamast määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktides a ja c osutatud liidu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise pädevate asutustega samalaadsete kolmandate riikide asutuste identiteeti niikaua, kui on vaja nende asutuste analüüside või uurimiste kaitsmiseks. Käesoleva lõike teise lõigu punktides a ja b osutatud isikute puhul tagavad liikmesriigid, et kui tegelikud kasusaajad esitavad määruse (EL) 2016/679 artikli 15 lõike 1 punkti c kohase taotluse, antakse neile teavet nende kui tegelike kasusaajate andmetega tutvunud isikute ametiülesannete või ameti kohta. Kolmanda lõigu kohaldamisel teatavad asutused tegelike kasusaajate andmetele käesoleva artikli alusel juurdepääsu taotlemisel ajavahemiku, mille puhul nad taotlevad keskregistritelt teabe avaldamisest hoidumist, mis ei tohi olla pikem kui viis aastat, ning piirangu põhjused, sealhulgas märkides, kuidas teabe avaldamine ohustaks nende analüüside ja uurimiste eesmärki. Liikmesriigid tagavad, et kui keskregistrid ei avalda tegeliku kasusaaja andmetega tutvunud isiku identiteeti, pikendatakse asjaomast ajavahemikku üksnes kolmanda riigi asutuse põhjendatud taotluse alusel kõige enam ühe aasta võrra, pärast mida peab kõnealune asutus esitama uue põhjendatud pikendamistaotluse.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 10 osutatud keskregistripidajad võtavad meetmeid, et kontrollida artiklis 12 osutatud õigustatud huvi olemasolu füüsilisest või juriidilisest isikust keskregistri andmetele juurdepääsu taotlejalt (edaspidi „taotleja“) saadud dokumentide, teabe ja andmete ning vajaduse korral neile artikli 12 lõike 3 kohaselt kättesaadava teabe alusel. 2. Õigustatud huvi olemasolu tegeliku kasusaaja andmetele juurde pääsemiseks tehakse kindlaks, võttes arvesse järgmist: a) taotleja ametiülesanded või amet ning b) seos konkreetsete juriidiliste isikute või õiguslike üksustega, kelle andmeid taotletakse, välja arvatud artikli 12 lõike 2 esimese lõigu punktides a ja b osutatud isikute puhul. 3. Liikmesriigid tagavad, et kui juurdepääsu andmetele taotleb isik, kelle õigustatud huvi pääseda juurde tegeliku kasusaaja andmetele vastavalt artikli 12 lõike 2 esimeses lõigus sätestatud kategooriatele on teise liikmesriigi keskregister juba kontrollinud, piisab käesoleva artikli lõike 2 punktis a sätestatud tingimuse kontrollimiseks õigustatud huvi olemasolu kohta asjaomase teise liikmesriigi keskregistri väljastatud tõendist. Liikmesriigid võivad kohaldada käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud korda täiendavate kategooriate suhtes, mille teised liikmesriigid on kindlaks määranud vastavalt artikli 12 lõike 2 teisele lõigule. 4. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad kontrollivad registritele juurdepääsul taotleja isikusamasust. Selleks tagavad liikmesriigid, et taotleja isikusamasuse kontrollimiseks on olemas piisavad menetlused, sealhulgas võimaldades kasutada e-identimise vahendeid ja asjakohaseid kvalifitseeritud usaldusteenuseid, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 910/2014 (39). 5. Lõike 2 punkti a kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et keskregistrites on seatud sisse mehhanismid, mis võimaldavad korduvat juurdepääsu isikute jaoks, kellel on õigustatud huvi pääseda juurde tegeliku kasusaaja andmetele, ilma et andmetele juurdepääsul oleks vaja hinnata nende ametiülesandeid või ametit. 6. Liikmesriigid tagavad, et alates 10. novembrist 2026 teevad keskregistripidajad lõikes 1 osutatud hindamise ja annavad taotlejale vastuse 12 tööpäeva jooksul. Erandina esimesest lõigust võib käesoleva artikli kohaste tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääsu taotluste ootamatult suure arvu korral pikendada taotlejale vastamise tähtaega 12 tööpäeva võrra. Kui pärast pikendatud tähtaja möödumist on saabuvate taotluste arv jätkuvalt suur, võib seda tähtaega pikendada veel 12 tööpäeva võrra. Liikmesriigid teavitavad komisjoni aegsasti igast teises lõigus osutatud pikendamisest. Kui keskregistripidajad otsustavad anda juurdepääsu tegelike kasusaajate andmetele, väljastavad nad tunnistuse, millega antakse juurdepääs kolmeks aastaks. Keskregistripidajad vastavad iga sama isiku järgnevale tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsuks taotlusele seitsme tööpäeva jooksul. 7. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad võivad tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu taotluse tagasi lükata ainult ühel järgmistest põhjustest: a) taotleja ei ole esitanud vajalikku teavet või dokumente vastavalt lõikele 1; b) õigustatud huvi olemasolu tegeliku kasusaaja andmetele juurde pääsemiseks ei ole tõendatud; c) kui keskregistripidajal on tema valduses oleva teabe põhjal tekkinud põhjendatud kahtlus, et andmeid ei kavatseta kasutada eesmärkidel, milleks neid taotleti, või et andmeid kavatsetakse kasutada eesmärkidel, mis ei ole seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamisega; d) artiklis 15 osutatud ühes või mitmes olukorras; e) lõikes 3 osutatud juhtudel, kui õigustatud huvi, mille alusel teise liikmesriigi keskregister on andnud juurdepääsu tegeliku kasusaaja andmetele, ei laiene eesmärkidele, mil andmeid taotletakse; f) kui taotleja asub kolmandas riigis ja andmetele juurdepääsu taotlusele vastamine ei oleks kooskõlas määruse (EL) 2016/679 V peatüki sätetega. Liikmesriigid tagavad, et enne juurdepääsutaotluse esimese lõigu punktides a, b, c ja e loetletud põhjustel tagasi lükkamist kaaluvad keskregistripidajad taotlejalt lisateabe või -dokumentide nõudmist. Kui keskregistripidajad nõuavad lisateavet, pikendatakse vastamise tähtaega seitsme tööpäeva võrra. 8. Liikmesriigid näevad ette, et kui keskregistripidajad keelduvad lõike 7 alusel andmetele juurdepääsu andmast, teavitavad nad taotlejat keeldumise põhjustest ja tema kaebeõigusest. Keskregistripidaja dokumenteerib taotluse hindamiseks ja lõike 7 teise lõigu kohaselt lisateabe saamiseks tehtud toimingud. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajad saavad juurdepääsu kehtetuks tunnistada, kui tekib mõni lõikes 7 loetletud põhjustest või kui see saab keskregistripidajale teatavaks pärast juurdepääsu andmist, sealhulgas asjakohasel juhul juurdepääsu teise liikmesriigi keskregistri poolt kehtetuks tunnistamise alusel. 9. Liikmesriigid tagavad, et lõike 7 kohase juurdepääsu andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise vaidlustamiseks on olemas kohtulikud või halduslikud õiguskaitsevahendid. 10. Liikmesriigid tagavad, et keskregistripidajatel on võimalik lõike 2 punkti a kohast ametiülesannete või ameti kontrollimist aeg-ajalt korrata, ent igal juhul mitte varem kui 12 kuud pärast juurdepääsu andmist, välja arvatud juhul, kui keskregistripidajal on põhjendatud alus arvata, et õigustatud huvi enam ei esine. 11. Liikmesriigid näevad ette, et isikud, kes on käesoleva artikli kohaselt saanud juurdepääsu, peavad teavitama keskregistripidajat muutustest, mis võivad kaasa tuua tõendatud õigustatud huvi lõppemise, sealhulgas nende ametiülesannete või ameti muutumisest. 12. Liikmesriigid võivad otsustada teha oma keskregistrites hoitavad tegelike kasusaajate andmed taotlejatele kättesaadavaks tingimusel, et makstakse tasu, mis ei ole suurem, kui on rangelt vajalik registrites hoitavate andmete kvaliteedi tagamise ja andmete kättesaadavaks tegemise kulude katmiseks. Need tasud kehtestatakse nii, et see ei kahjustaks tõhusat juurdepääsu keskregistrites hoitavatele andmetele.

1. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks tehnilised kirjeldused ja reeglid, mis on vajalikud selleks, et artiklis 10 osutatud keskregistrid saaksid rakendada õigustatud huvil põhinevat juurdepääsu, sealhulgas: a) standardvormid keskregistrile juurdepääsu taotlemiseks ning juriidiliste isikute ja õiguslike üksuste tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu taotlemiseks; b) standardvormid, mida keskregistrid kasutavad registrile juurdepääsu või tegelike kasusaajate andmetele juurdepääsu taotluse rahuldamiseks või tagasilükkamiseks; c) reeglid, mis hõlbustavad tegelike kasusaajate andmetele juurde pääsemiseks õigustatud huvi vastastikust tunnustamist keskregistrites, mis asuvad muudes liikmesriikides kui see, kus juurdepääsutaotlus esimest korda esitati ja rahuldati, sealhulgas reeglid, millega tagatakse taotlejat käsitleva teabe turvaline edastamine; d) reeglid, mille kohaselt keskregistrid teavitavad üksteist artikli 13 lõike 8 kohasest tegeliku kasusaaja andmetele juurdepääsu kehtetuks tunnistamisest. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse teel.

Liikmesriigi õiguses sätestatavateks erandjuhtudeks, kui artikli 11 lõike 3 ja artikli 12 lõike 1 kohane juurdepääs seaks tegeliku kasusaaja ebaproportsionaalselt suurde pettuse, kelmuse, inimröövi, šantažeerimise, väljapressimise, ahistamise, vägivalla või hirmutamise ohtu või kui tegelik kasusaaja on alaealine või muul viisil juriidiliselt teovõimetu, näevad liikmesriigid ette tegeliku kasusaaja kõigile või osadele isikuandmetele juurdepääsu erandi. Liikmesriigid tagavad, et selliseid erandeid tehakse igal üksikjuhul eraldi pärast asjaolude erandlikkuse põhjalikku hindamist ja nende ebaproportsionaalsete riskide olemasolu kinnitamist. Tagatakse õigus erandi tegemise otsuse halduskorras läbivaatamisele ja tõhusale õiguskaitsevahendile. Erandeid teinud liikmesriik avaldab igal aastal statistilised andmed tehtud erandite arvu ja põhjuste kohta ning esitab need komisjonile. Käesoleva artikli kohaseid erandeid ei kohaldata määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktis b osutatud kohustatud isikute suhtes, kes on ametiisikud.

1. Liikmesriigid seavad sisse automatiseeritud keskmehhanismid, nagu keskregistrid või kesksed elektroonilised andmeotsingu süsteemid, mille abil saab õigel ajal tuvastada kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel või kelle kontrolli all on liikmesriigi territooriumil asuvas krediidiasutuses või finantseerimisasutuses maksekontosid või rahvusvahelise pangakontonumbriga (IBAN), sealhulgas virtuaalse IBANiga pangakontosid, väärtpaberikontosid, krüptovarakontosid ja hoiulaekaid. Liikmesriigid esitavad komisjonile kõnealuste riiklike mehhanismide kirjelduse ning kriteeriumid, mille alusel kõnealustesse riiklikesse mehhanismidesse andmeid sisestatakse. 2. Liikmesriigid tagavad nii rahapesu andmebüroodele kui ka AMLA-le ühisanalüüside tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artiklile 40 viivitamata, kiire ja filtreerimata juurdepääsu automatiseeritud keskmehhanismides hoitavale teabele. See teave peab olema käesolevas direktiivis sätestatud kohustuste täitmiseks aegsasti kättesaadav ka järelevalveasutustele. 3. Automatiseeritud keskmehhanismide kaudu on juurdepääsetav ja otsitav järgmine teave: a) kliendikonto omaniku ja kõigi kliendikonto omaniku nimel tegutsevana esinevate isikute kohta: nimi koos muude määruse (EL) 2024/1624 artikli 22 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodiga ning kuupäev, mil asjakohasel juhul kliendi nimel tegutsevana esineva isiku kliendi nimel tegutsemise volitused hakkasid kehtima ja kaotasid kehtivuse; b) kliendikonto omaniku asemel tegeliku kasusaaja kohta: nimi koos muude määruse (EL) 2024/1624 artikli 22 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodiga ning kuupäev, mil asjakohasel juhul kliendi nimel tegutsevana esineva isiku kliendi nimel tegutsemise volitused hakkasid kehtima ja kaotasid kehtivuse; c) pangakonto või maksekonto kohta: IBAN, või kui maksekontol ei ole IBANi, siis konto kordumatu tunnus, ning konto avamise ja kohasel juhul sulgemise kuupäev; d) krediidiasutuse või finantseerimisasutuse väljastatud virtuaalse IBANi kohta: virtuaalne IBAN, selle konto kordumatu tunnus, kuhu virtuaalsele IBANile suunatud maksed automaatselt ümber suunatakse, ning konto avamise ja sulgemise kuupäev; e) väärtpaberikonto kohta: konto kordumatu tunnus ning konto avamise ja sulgemise kuupäev; f) krüptovarakonto kohta: konto kordumatu tunnus ning konto avamise ja sulgemise kuupäev; g) hoiulaeka kohta: üürilevõtja nimi koos muude määruse (EL) 2024/1624 artikli 22 lõike 1 kohaselt isikusamasuse tuvastamiseks nõutavate andmete või kordumatu tunnuskoodiga ning üüri algus-, ja kohaldataval juhul lõpukuupäev. Virtuaalse IBANi korral on kliendikonto omanik selle konto omanik, kuhu virtuaalsele IBANile suunatud maksed automaatselt ümber suunatakse. Esimese lõigu punktide a ja b kohaldamisel hõlmab nimi füüsiliste isikute puhul kõiki ees- ja perekonnanimesid ning juriidiliste isikute, õiguslike üksuste või muude õigusvõimega organisatsioonide puhul nime, mille all nad on registreeritud. 4. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada andmete keskregistrile esitamisel kasutatava vormingu. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Liikmesriigid võivad nõuda, et muu teave, mida peetakse vajalikuks rahapesu andmebüroode ja AMLA jaoks seoses ühisanalüüside tegemisega vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artiklile 40 ning järelevalveasutuste jaoks nende käesolevast direktiivist tulenevate kohustuste täitmiseks, oleks automatiseeritud keskmehhanismide kaudu kättesaadav ja otsitav. 6. Automatiseeritud keskmehhanismid sidestatakse omavahel pangakontode registrite sidestamise süsteemi kaudu (edaspidi „keskne juurdepääsupunkt“), mille töötab välja ja mida haldab komisjon. Komisjon tagab koostöös liikmesriikidega sellise sidestamise hiljemalt 10. juuliks 2029. Komisjon võib kehtestada rakendusaktidega liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide keskse juurdepääsupunktiga ühendamise tehnilise kirjelduse ja korra. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 7. Liikmesriigid tagavad lõike 3 kohase teabe kättesaadavuse keskse juurdepääsupunkti kaudu. Liikmesriigid võtavad piisavad meetmed, mis tagavad, et keskse juurdepääsupunkti kaudu tehakse kättesaadavaks üksnes selline lõikes 3 osutatud teave, mis on ajakohane ja vastab tegelikule pangakontole ja maksekontole, sealhulgas virtuaalsele IBANile, väärtpaberikontole, krüptovarakontole ja hoiulaekale. Juurdepääs kõnealusele teabele antakse kooskõlas andmekaitsealaste õigusnormidega. Muud teavet, mida liikmesriigid peavad lõike 4 kohaselt rahapesu andmebüroode ja muude pädevate asutuste jaoks vajalikuks, ei tehta keskse juurdepääsupunkti kaudu juurdepääsetavaks ega otsitavaks. 8. Liikmesriigid tagavad, et teave pangakontode või maksekontode, sealhulgas virtuaalsete IBANide, väärtpaberikontode ja hoiulaegaste omanike kohta tehakse kättesaadavaks nende riiklike automatiseeritud keskmehhanismide ja keskse juurdepääsupunkti kaudu viieks aastaks pärast konto sulgemist. Liikmesriik võib poolelioleva kriminaaluurimise ja kohtumenetluse suhtes kohaldatavate tõendeid reguleerivate riiklike kriminaalõigusnormide kohaldamist piiramata erijuhtudel lubada või nõuda sellise teabe säilitamist kuni veel kuni viie aasta jooksul, kui liikmesriik on kindlaks teinud, et selline säilitamine on vajalik ja proportsionaalne kahtlustatava rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks, uurimiseks või selle eest vastutusele võtmiseks. 9. Rahapesu andmebüroodele ja AMLA-le ühisanalüüside tegemiseks vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artiklile 40 antakse viivitamatu ja filtreerimata juurdepääs keskse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavale teabele teistes liikmesriikides asuvate IBANiga, sealhulgas virtuaalse IBANiga maksekontode ja pangakontode, väärtpaberikontode, krüptovarakontode ja hoiulaegaste kohta. Järelevalveasutustele antakse aegsasti juurdepääs keskse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavale teabele. Liikmesriigid teevad käesoleva lõike rakendamisel koostööd üksteise ja komisjoniga. Liikmesriigid tagavad, et nende riiklike rahapesu andmebüroode ja järelevalveasutuste töötajad, kellel on juurdepääs keskse juurdepääsupunkti kaudu, järgivad rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud. Teises lõigus sätestatud nõudeid kohaldatakse ka AMLA-le ühisanalüüside raames ja kui ta teeb järelevalvet. 10. Liikmesriigid tagavad, et kasutusele võetakse tehnilised ja korralduslikud meetmed, mis tagavad andmete rangetele tehnoloogiastandarditele vastava turvalisuse seoses rahapesu andmebüroode ja järelevalveasutuste õigusega näha ja otsida keskse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavat teavet kooskõlas lõigetega 5 ja 6. Esimeses lõigus sätestatud nõudeid kohaldatakse ka AMLA-le ühisanalüüside raames ja kui ta teeb järelevalvet.

1. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada liikmesriikide keskregistrite artikli 10 lõike 19 kohase sidestamise jaoks vajaliku tehnilise kirjelduse ja korra, mis hõlmab alljärgnevat: a) tehniline kirjeldus, millega määratakse kindlaks platvormi toimimiseks vajalikud tehnilised andmed ning nende andmete talletamise, kasutamise ja kaitsmise meetodid; b) ühised kriteeriumid, mille kohaselt on tegelike kasusaajate andmed keskregistrite sidestamise süsteemi kaudu kättesaadavad, olenevalt liikmesriikide antud juurdepääsu tasemest; c) tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas tegelike kasusaajate andmed tuleb kättesaadavaks teha; d) keskregistrite sidestamise süsteemi pakutavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused; e) tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas tagada erisugune juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele kookõlas käesoleva direktiivi artiklitega 11 ja 12, sealhulgas kasutajate autentimine e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste abil, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014; f) maksetingimused, kui juurdepääs tegelike kasusaajate andmetele on artikli 11 lõike 4 ja artikli 13 lõike 12 kohaselt tasuline, võttes arvesse olemasolevaid makseviise, nagu kaugmaksetehingud. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada liikmesriikide automatiseeritud keskmehhanismide artikli 16 lõike 6 kohase sidestamise jaoks vajaliku tehnilise kirjelduse ja korra, mis hõlmab alljärgnevat: a) tehniline kirjeldus, millega määratakse keskse juurdepääsupunkti jaoks kindlaks elektroonilise teabevahetuse meetodid; b) sideprotokollide tehniline kirjeldus; c) tehnilised kirjeldused, millega määratakse kindlaks andmeturve, andmekaitse meetmed ning keskse juurdepääsupunkti kaudu otsitava ja kättesaadava teabe kasutamine ja kaitse; d) ühtsed kriteeriumid, mille alusel on pangakonto andmed keskse juurdepääsupunkti kaudu otsitavad; e) tehnilised üksikasjad selle kohta, kuidas andmed keskse juurdepääsupunkti kaudu kättesaadavaks tehakse, sealhulgas kasutajate autentimine e-identimise vahendite ja asjakohaste usaldusteenuste abil, nagu on sätestatud määruses (EL) nr 910/2014; f) keskse juurdepääsupunkti osutatavate teenuste kättesaadavuse tehnilised tingimused. Need rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 72 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse ennast õigustanud tehnoloogiat ja levinud tavasid. Komisjon tagab, et keskse juurdepääsupunkti väljatöötamise ja kasutamisega ei kaasne suuremaid kulusid kui käesoleva direktiivi rakendamiseks vältimatult vajalik.

1. Liikmesriigid tagavad, et pädevatel asutustel on viivitamatu ja otsene tasuta juurdepääs andmetele, mis võimaldavad teha aegsasti kindlaks kinnistu ning füüsilised või juriidilised isikud või õiguslikud üksused, kellele asjaomane kinnistu kuulub, samuti andmetele, mille alusel saab tuvastada ja analüüsida kinnisvaratehinguid. Kõnealune juurdepääs antakse igas liikmesriigis loodava ühtse juurdepääsupunkti kaudu, mis võimaldab pädevatel asutustel pääseda elektrooniliselt juurde digitaalses vormingus andmetele, mis on võimaluse korral masinloetavad. Juurdepääs esimeses lõigus osutatud ühtsetele juurdepääsupunktidele antakse ka AMLA-le ühisanalüüside tegemiseks käesoleva direktiivi artikli 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artikli 40 kohaselt. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 1 osutatud ühtse juurdepääsupunkti kaudu tehakse kättesaadavaks vähemalt järgmised andmed: a) kinnistu andmed: i) katastriüksus ja katastritunnus; ii) geograafiline asukoht, sealhulgas kinnistu aadress; iii) kinnistu pindala / suurus; iv) kinnistu liik, sealhulgas kas tegemist on hoonestatud või hoonestamata kinnistuga ja mis on selle sihtotstarve; b) omandiga seotud andmed: i) omaniku nimi ja kõik kliendi nimel tegutsevana esinevad isikud; ii) kui omanik on juriidiline isik, siis selle juriidilise isiku nimi ja õiguslik vorm ning ettevõtja kordumatu tunnusnumber ja maksukohustuslasena registreerimise number; iii) kui omanik on õiguslik üksus, siis selle õigusliku üksuse nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number; iv) hind, mille eest kinnistu soetati; v) õigused või kitsendused, kui need on olemas; c) koormatistega seotud andmed: i) hüpoteegid; ii) kohtulikud kitsendused; iii) omandiõigused; iv) muud tagatised, kui need on olemas; d) kinnistu omandi, hinna ja asjaomaste koormatiste varasemad andmed; e) asjakohased dokumendid. Liikmesriigid tagavad, et kui katastriüksusel paikneb mitu kinnistut, esitatakse esimeses lõigus osutatud andmed iga sellel katastriüksusel paikneva kinnistu kohta. Liikmesriigid tagavad, et esimese lõigu punkti d kohased varasemad andmed hõlmavad vähemalt ajavahemikku alates 8. juulist 2019. 3. Liikmesriigid seavad sisse mehhanismid, millega tagatakse, et lõikes 1 osutatud ühtse juurdepääsupunkti kaudu esitatud andmed on ajakohased ja tõesed. 4. Liikmesriigid kehtestavad meetmed, millega tagatakse, et elektroonilisel kujul hoitavad andmed edastatakse taotluse esitanud pädevale asutusele viivitamata. Kui kõnealuseid andmeid ei hoita elektroonilisel kujul, tagavad liikmesriigid, et need esitatakse aegsasti ja nii, et see ei kahjusta taotluse esitanud pädeva asutuse tegevust. 5. Liikmesriigid esitavad komisjonile hiljemalt 10. oktoobriks 2029 järgmise teabe: a) riiklikul tasandil loodud lõikes 1 osutatud ühtse juurdepääsupunkti omadused, sealhulgas veebisait, millel see on kättesaadav; b) selliste pädevate asutuste nimekiri, kellele on antud juurdepääs lõikes 1 osutatud ühtsele juurdepääsupunktile; c) kõik pädevatele asutustele kättesaadavaks tehtud andmed lisaks lõikes 2 loetletud andmetele. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui toimuvad muutused pädevate asutuste nimekirjas või neile kättesaadavaks tehtud andmete ulatuses. Komisjon teeb selle teabe, sealhulgas selles tehtud muudatused, kättesaadavaks teistele liikmesriikidele. 6. Komisjon esitab hiljemalt 10. juuliks 2032 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse tingimusi, tehnilisi kirjeldusi ja korda, millega tagatakse lõikes 1 osutatud ühtsete juurdepääsupunktide turvaline ja tõhus sidestamine. Asjakohasel juhul lisatakse aruandele seadusandlik ettepanek.

1. Iga liikmesriik loob rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks, avastamiseks ja nende vastu tulemuslikult võitlemiseks rahapesu andmebüroo. 2. Rahapesu andmebüroo on keskne riiklik üksus, kelle ülesanne on võtta vastu ja analüüsida teateid, mille kohustatud isikud esitavad talle määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 kohaselt, teateid, mille kohustatud isikud esitavad talle nimetatud määruse artikli 74 ja artikli 80 lõike 4 teise lõigu kohaselt, ja muud teavet, mis on olulised rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise seisukohast, sealhulgas teave, mille edastavad tolliasutused määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 alusel, samuti teave, mille esitavad järelevalve- või muud asutused. 3. Rahapesu andmebüroo edastab oma analüüside tulemused ja lisateabe asjaomastele pädevatele asutustele, kui on alust kahtlustada rahapesu, selle eelkuritegusid või terrorismi rahastamist. Tal peab olema võimalik hankida kohustatud isikutelt lisateavet. Rahapesu andmebüroo finantsanalüüsifunktsioon hõlmab järgmist: a) operatiivanalüüs, mis keskendub üksikjuhtudele ja konkreetsetele eesmärkidele või asjakohasele valitud teabele, mis on seatud tähtsuse järjekorda, lähtuvalt riskist, rahapesu andmebüroole avaldatud teabe liigist ja mahust ning teabe eeldatavast kasutamisest pärast selle edastamist, b) strateegiline analüüs, mis käsitleb rahapesu ja terrorismi rahastamise suundumusi ja tavasid ning nende muutumist. 4. Iga rahapesu andmebüroo peab olema oma tegevuses sõltumatu ja autonoomne, mis tähendab, et tal peavad olema volitused ja suutlikkus täita oma ülesandeid vabalt, sealhulgas suutlikkus teha autonoomselt otsuseid konkreetse teabe analüüsimise, taotlemise ja lõike 3 kohase edastamise kohta. Rahapesu andmebüroo peab olema vaba põhjendamatust poliitilisest, valitsuse või ettevõtjate mõjust või sekkumisest. Kui rahapesu andmebüroo kuulub mõne muu asutuse olemasolevasse struktuuri, peavad rahapesu andmebüroo põhifunktsioonid olema sõltumatud ja asutuse teistest ülesannetest tegevuslikult lahus. 5. Liikmesriigid annavad rahapesu andmebüroodele nende ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Rahapesu andmebürood peavad saama hankida ja kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke ressursse. 6. Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroode töötajad on kohustatud järgima ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on samaväärsed artiklis 67 sätestatutega, ning et nad järgivad rangeid kutsealaseid standardeid, sealhulgas rangeid andmekaitsestandardeid, ning on suurandmekogumite eetiliseks käitlemiseks usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodes on kehtestatud huvikonflikti ennetamise ja haldamise kord. 7. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodes on kehtestatud teabe turvalisuse ja konfidentsiaalsuse reeglid. 8. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodes on seatud sisse turvalised ja kaitstud kanalid pädevate asutuste ja kohustatud isikutega elektroonilisel teel suhtlemiseks ja teabe vahetamiseks. 9. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood saavad artikli 46 kohaselt teha teiste riigisiseste pädevate asutustega teabevahetuse kokkuleppeid. 10. AMLA annab hiljemalt 10. juuliks 2028 rahapesu andmebüroodele mõeldud suunised, milles käsitletakse järgmist: a) meetmed, mis tuleb kehtestada, et säilitada rahapesu andmebüroo tegevusautonoomia ja sõltumatus, sealhulgas meetmed vältimaks seda, et huvikonfliktid mõjutavad tema tegevusautonoomiat ja sõltumatust; b) tegevus- ja strateegilise analüüsi olemus, omadused ja eesmärgid; c) rahapesu andmebüroodele kättesaadava finants-, haldus- ja õiguskaitsealase teabe kasutamise ja ristkontrolli vahendid ja meetodid ning d) tavad ja menetlused tehingu peatamiseks või keelamiseks ning konto kasutamise või ärisuhte peatamiseks või jälgimiseks vastavalt artiklitele 24 ja 25.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood määravad ametisse põhiõiguste ametniku. Põhiõiguste ametnik võib olla rahapesu andmebüroo olemasolev töötaja. 2. Põhiõiguste ametniku ülesanded on järgmised: a) nõustada rahapesu andmebüroo töötajaid seoses rahapesu andmebüroo tegevusega, kui põhiõiguste ametnik peab seda vajalikuks või kui töötajad seda taotlevad, ilma asjaomast tegevust takistamata või edasi lükkamata; b) edendada ja jälgida rahapesu andmebüroos põhiõiguste järgimist; c) esitada mittesiduvaid arvamusi selle kohta, kas rahapesu andmebüroo tegevus on kooskõlas põhiõigustega; d) teavitada rahapesu andmebüroo juhti võimalikest põhiõiguste rikkumistest rahapesu andmebüroo tegevuses. 3. Rahapesu andmebüroo tagab, et põhiõiguste ametnik ei saa oma ülesannete täitmiseks juhiseid.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodel on olenemata nende organisatsioonilisest staatusest juurdepääs teabele, mida nad vajavad oma ülesannete täitmiseks, sealhulgas finants-, haldus- ja õiguskaitsealasele teabele. Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroodel on vähemalt: a) viivitamatu ja otsene juurdepääs alljärgnevale finantsteabele: i) riiklikes automatiseeritud keskmehhanismides artikli 16 kohaselt sisalduv teave; ii) kohustatud isikutelt pärinev teave, sealhulgas teave määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 punktis 9 määratletud rahaülekannete ja nimetatud määruse artikli 3 punktis 10 määratletud krüptovaraülekannete kohta; iii) teave hüpoteekide ja laenude kohta; iv) riiklikes valuuta- ja valuutavahetuse andmebaasides olev teave; v) teave väärtpaberite kohta; b) viivitamatu ja otsene juurdepääs alljärgnevale haldusteabele: i) maksuandmed, sealhulgas maksuhaldurite valduses olevad andmed, samuti andmed, mis on saadud nõukogu direktiivi 2011/16/EL (40) artikli 8 lõike 3a kohaselt; ii) teave kaupade või teenuste riigihankemenetluse või kontsessioonilepingute kohta; iii) artiklis 16 osutatud kesksest juurdepääsupunktist saadud teave ja teave, mis on saadud riiklikest kinnistusraamatutest või elektroonilistest andmeotsingu süsteemidest ning katastritest; iv) riiklikes kodakondsus- ja rahvastikuregistrites olev teave; v) riiklikes passide ja viisade registrites olev teave; vi) piiriülese liikumise andmebaasides olev teave; vii) äriandmebaasides, sealhulgas äriregistrites ja riikliku taustaga isikute andmebaasides olev teave; viii) riiklikes mootor-, õhu- ja veesõidukite registrites olev teave; ix) riiklikes sotsiaalkindlustusregistrites olev teave; x) tolliandmed, sealhulgas sularaha füüsiliselt üle piiri viimine; xi) riiklikes relvaregistrites olev teave; xii) riiklikes tegelike kasusaajate registrites olev teave; xiii) keskregistrite artikli 10 lõike 19 kohase sidestamise kaudu kättesaadavad andmed; xiv) mittetulundusühenduste registrites olev teave; xv) artikli 61 ja artikli 67 lõike 2 kohane, riiklike finantsjärelevalve tegijate ja reguleerivate asutuste valduses olev teave; xvi) komisjoni määruse (EL) nr 389/2013 (41) kohaselt loodud andmebaasid, kus hoitakse CO2 heitkogustega kauplemise andmeid; xvii) äriühingute raamatupidamise aastaaruannete teave; xviii) riiklikud ränderegistrid; xix) kaubanduskohtute valduses olev teave; xx) maksejõuetuse andmebaasides ja pankrotihaldurite valduses olev teave; xxi) teave rahaliste vahendite ja muu vara kohta, mis on külmutatud või immobiliseeritud sihipäraste finantssanktsioonide alusel; c) otsene või kaudne juurdepääs järgmisele õiguskaitsealasele teabele: i) kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seoses pädevate asutuste valduses olev igat liiki teave või andmed; ii) kuritegude ennetamise, avastamise ja uurimise või nende eest vastutusele võtmisega seoses avaliku sektori asutuste või eraõiguslike ettevõtjate valduses olev igat liiki teave või andmed, mis on pädevatele asutustele kättesaadav liikmesriigi õiguse kohaseid sunnimeetmeid võtmata. Esimese lõigu punktis c osutatud teave hõlmab karistusregistri andmeid ning teavet uurimiste, vara külmutamise või arestimise või muude uurimis- või ajutiste meetmete ning süüdimõistmiste ja konfiskeerimiste kohta. Liikmesriigid võivad üksikjuhtumite kaupa lubada piirata juurdepääsu esimese lõigu punktis c osutatud õiguskaitsealasele teabele, kui sellise teabe esitamine tõenäoliselt ohustab käimasolevat uurimist. 2. Juurdepääsu lõikes 1 loetletud teabele loetakse otseseks ja viivitamatuks, kui teave sisaldub IT-andmebaasis, registris või andmeotsingusüsteemis, kust rahapesu andmebüroo saab teavet hankida ilma vaheetappideta, või kui on täidetud järgmised tingimused: a) üksused või asutused, kelle valduses teave on, edastavad selle kiiresti rahapesu andmebüroodele ja b) ükski üksus, asutus ega kolmas isik ei saa taotletud andmeid või esitatavat teavet mõjutada. 3. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroole antakse võimaluse korral otsene juurdepääs lõike 1 esimese lõigu punktis c loetletud teabele. Kui rahapesu andmebüroole antakse teabele kaudne juurdepääs, peab teavet valdav üksus või asutus esitama taotletud teabe aegsasti. 4. Iga rahapesu andmebüroo peab oma ülesannete täitmisel saama nõuda ja hankida kõigilt kohustatud isikutelt oma käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 3 kohaste ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ning seda kasutada ka siis, kui talle ei ole enne määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punkti a või artikli 70 lõike 1 kohast teadet esitatud. Kohustatud isikud ei ole kohustatud käesoleva lõike kohaseid teabetaotlusi täitma, kui need puudutavad teavet, mis on saadud kõnealuse määruse artikli 70 lõikes 2 osutatud olukordades.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood suudavad aegsasti vastata määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktides c ja d osutatud oma riigi pädevate asutuste põhjendatud teabetaotlustele, mis on tingitud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega seotud mureküsimustest, kui see teave on juba rahapesu andmebüroo valduses ja on iga üksikjuhtumi puhul eraldi kaalutledes vajalik. Otsuse teabe edastamise kohta teeb rahapesu andmebüroo. Kui objektiivselt on alust eeldada, et sellise teabe andmine võib negatiivselt mõjutada pooleliolevat uurimist või analüüsi, või erandjuhtudel, kui teabe avaldamine oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne mõne füüsilise või juriidilise isiku õigustatud huvidega või ei oleks teabetaotluse otstarbe seisukohast asjakohane, ei ole rahapesu andmebüroo kohustatud teabetaotlust rahuldama. Sellisel juhul esitab rahapesu andmebüroo taotluse esitanud asutusele kirjaliku põhjenduse. 2. Pädevad asutused annavad rahapesu andmebüroole tagasisidet käesoleva artikli ja artikli 19 lõike 3 kohaselt esitatud teabe kasutamise ja kasulikkuse kohta ning selle teabe alusel võetud meetmete ja läbi viidud uurimiste tulemuste kohta. Selline tagasiside antakse võimalikult kiiresti ja igal juhul kokkuvõtlikul kujul vähemalt kord aastas ning selliselt, et rahapesu andmebüroo saaks oma operatiivanalüüsi ülesannet paremini täita.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood esitavad järelevalve tegijatele omal algatusel või taotluse korral teavet, mis võib olla IV peatüki kohase järelevalve seisukohast oluline, sealhulgas vähemalt järgmise kohta: a) kohustatud isikute esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete kvaliteet ja hulk; b) kohustatud isikute poolt rahapesu andmebüroo taotlustele määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaselt vastamise kvaliteet ja õigeaegsus; c) käesoleva direktiivi artikli 19 lõike 3 punkti b kohaselt tehtud strateegiliste analüüside asjakohased tulemused ning kogu asjakohane teave rahapesu, selle eelkuritegude ja terrorismi rahastamise suundumuste ja meetodite, sealhulgas geograafiliste, piiriüleste ja tekkivate riskide kohta. 2. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood teavitavad järelevalve tegijaid, kui nende valduses oleva teabe põhjal võivad kohustatud isikud rikkuda määrusi (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113. 3. Välja arvatud juhul, kui see on rangelt vajalik lõike 2 kohaldamiseks, tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroode poolt käesoleva artikli kohaselt esitatav teave ei sisalda teavet konkreetsete füüsiliste või juriidiliste isikute kohta ega juhtumite kohta, mis puudutavad füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle suhtes on pooleli analüüs või uurimine, või teavet, mis võib viia füüsiliste või juriidiliste isikute tuvastamiseni.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodel on õigus võtta juhul, kui esineb kahtlus, et tehing on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, viivitamata otse või kaudselt meetmeid, et kõnealune tehing peatada või keelata. Liikmesriigid tagavad, et kui tehingu peatamise või keelamise vajadus põhineb kahtlusel, millest on teatatud vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 69, esitatakse tehingu peatamise nõue või tehingu tegemise keeld kohustatud isikule kõnealuse määruse artiklis 71 osutatud ajavahemiku jooksul. Kui tehingu peatamise vajadus põhineb rahapesu andmebüroo analüüsitööl, siis olenemata sellest, kas kohustatud isik on eelnevalt esitanud teate, esitab rahapesu andmebüroo tehingu peatamise nõude nii kiiresti kui võimalik. Rahapesu andmebüroo esitab tehingu peatamise nõude või keelab tehingu tegemise, et säilitada rahalised vahendid, teha oma analüüsid, sealhulgas analüüsida tehingut, hinnata kahtluste tõele vastavust, ja kui vastab, siis edastada analüüside tulemused asjaomastele pädevatele asutustele, võimaldamaks võtta asjakohaseid meetmeid. Liikmesriigid määravad rahapesu andmebüroode analüüsitöö tarvis kohaldatava peatamise või tehingu keelu perioodi, mis ei ole pikem kui kümme tööpäeva. Liikmesriigid võivad määrata pikema ajavahemiku, kui rahapesu andmebürood täidavad liikmesriigi õiguse kohaselt kuritegeliku vara jälitamise, arestimise, külmutamise või konfiskeerimise ülesannet. Kui on määratud pikem peatamise või tehingu keelu periood, tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroode ülesande täitmisega seoses kohaldatakse asjakohaseid riiklikke kaitsemeetmeid, nagu isiku, kelle tehing on peatatud, võimalus vaidlustada see peatamine kohtus. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodel on õigus peatamine või tehingu keeld igal ajal lõpetada, kui rahapesu andmebüroo jõuab järeldusele, et peatamine või tehingu keeld ei ole enam vajalik kolmandas lõigus sätestatud eesmärkide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürool on õigus nõuda käesolevas lõikes osutatud peatamist või keeldu teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotlusel. 2. Kahtluse korral, et pangakonto või maksekonto, krüptovarakonto või ärisuhe on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega, tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroo saab võtta viivitamata otse või kaudselt meetmeid asjaomase konto kasutamise või ärisuhte peatamiseks, et säilitada rahalised vahendid, teha oma analüüsid, hinnata kahtluste tõele vastavust, ja kui vastab, siis edastada analüüside tulemused asjaomastele pädevatele asutustele, võimaldamaks võtta asjakohaseid meetmeid. Liikmesriigid määravad rahapesu andmebüroode analüüsitöö tarvis kohaldatava peatamisperioodi, mis ei ole pikem kui viis tööpäeva. Liikmesriigid võivad sätestada pikema ajavahemiku, kui rahapesu andmebürood täidavad liikmesriigi õiguse kohaselt kuritegeliku vara jälitamise, arestimise, külmutamise või konfiskeerimise ülesannet. Kui on määratud pikem peatamisperiood, tagavad liikmesriigid, et rahapesu andmebüroode ülesande täitmisega seoses kohaldatakse asjakohaseid riiklikke kaitsemeetmeid, nagu isiku, kelle pangakonto või maksekonto või krüptovarakonto kasutamine või ärisuhe on peatatud, võimalus vaidlustada see peatamine kohtus. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürool on õigus peatamine igal ajal lõpetada, kui ta jõuab järeldusele, et peatamine ei ole enam esimeses lõigus sätestatud tingimuste täitmiseks vajalik. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürool on õigus nõuda käesolevas lõikes osutatud konto kasutamise või ärisuhte peatamist teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotlusel. 3. Käesoleva artikli kohase peatamise või keelu kohaldamine ei too rahapesu andmebüroole ega selle juhtidele ega töötajatele kaasa mingit vastutust.

Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürool on õigus anda kohustatud isikutele korraldus jälgida rahapesu andmebüroo määratud ajavahemiku jooksul tehinguid või tegevust, mida tehakse ühe või mitme pangakonto või maksekonto või krüptovarakonto või muu ärisuhte kaudu, mida kohustatud isik haldab selliste isikute eest, kelle puhul esineb märkimisväärne rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise risk. Liikmesriigid tagavad ka, et rahapesu andmebürool on õigus anda sellisele kohustatud isikule korraldus anda kõnealuse jälgimise tulemuste kohta aru. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürool on käesoleva artikli kohaselt õigus kehtestada jälgimismeetmeid teise liikmesriigi rahapesu andmebüroo taotlusel.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood saavad esitada kohustatud isikutele ohuteateid seoses teabega, mis on oluline kliendi suhtes hoolsusmeetmete rakendamiseks vastavalt määruse (EL) 2024/1624 III peatükile. Kõnealune teave hõlmab järgmist: a) tehingute või tegevuse liigid, mille puhul esineb märkimisväärne rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise risk; b) konkreetsed isikud, kelle puhul esineb märkimisväärne rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise risk; c) konkreetsed geograafilised piirkonnad, mille puhul esineb märkimisväärne rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise risk. 2. Lõikes 1 osutatud nõuet kohaldatakse liikmesriigi õiguses kindlaks määratud ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kuut kuud. 3. Rahapesu andmebürood annavad kohustatud isikutele igal aastal strateegilist teavet rahapesu ja terrorismi rahastamise tüpoloogiate, riskinäitajate ja suundumuste kohta.

Iga liikmesriik tagab, et tema rahapesu andmebüroo avaldab igal aastal tegevusaruande. Aruandes esitatakse järgmine statistika: a) rahapesu andmebüroo võetud järelmeetmed seoses talle esitatud teadetega kahtlaste tehingute või tegevuse kohta; b) kohustatud isikute esitatud teated kahtlaste tehingute kohta; c) järelevalve tegijate ja tegelike kasusaajate registrite avaldatud teave; d) teabe edastamised pädevatele asutustele ja sellega seoses võetud järelmeetmed; e) teistele rahapesu andmebüroodele esitatud ja neilt saadud taotlused; f) määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktis c osutatud pädevatele asutustele esitatud ja neilt saadud taotlused; g) eraldatud inimressursid; h) tolliasutuste poolt määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 kohaselt edastatud andmed sularaha üle piiri viimise kohta. Esimeses lõigus osutatud aruandes esitatakse ka teistele pädevatele asutustele edastatud toimikutes täheldatud suundumused ja tüpoloogiad. Aruandes esitatud teabe alusel ei tohi olla võimalik tuvastada ühtegi füüsilist ega juriidilist isikut.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroo annab kohustatud isikutele määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 kohaselt kahtlustest teatamise kohta tagasisidet. See hõlmab vähemalt esitatud teabe kvaliteeti, selle esitamise õigeaegsust, kahtluse kirjeldust ja esitatud dokumente. Käesoleva artikliga ette nähtud tagasiside andmist ei tõlgendata nii, et see hõlmab igat kohustatud isikute esitatud teadet. Rahapesu andmebüroo esitab tagasiside kohustatud isikutele olenevalt teada antud kahtlaste tehingute arvust kas individuaalselt või rühmiti või nende kategooriate kaupa vähemalt kord aastas. Selline tagasiside tehakse kättesaadavaks ka järelevalve tegijatele, et nad saaksid teha artikli 40 kohast riskipõhist järelevalvet. Rahapesu andmebürood esitavad AMLA-le igal aastal aruande kohustatud isikutele käesoleva artikli kohase tagasiside andmise kohta ning esitavad statistika kohustatud isikute esitatud kahtlasi tehinguid käsitlevate teadete arvu kohta kohustatud isikute kategooriate kaupa. AMLA esitab hiljemalt 10. juuliks 2028 rahapesu andmebüroodele soovitused tagasiside andmise parimate tavade ja käsitusviiside kohta, sealhulgas tagasiside liigi ja sageduse kohta. Tagasiside andmise kohustus ei tohi seada ohtu rahapesu andmebüroo käimasolevaid analüüse, büroo teabeedastusele järgnevaid uurimisi ja haldusmeetmeid ega mõjutada andmekaitse ja konfidentsiaalsusnõuete kohaldatavust. 2. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood annavad vähemalt kord aastas tolliasutustele tagasisidet määruse (EL) 2018/1672 artikli 9 kohase teabeedastuse tulemuslikkuse ja järelmeetmete kohta.

Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood teevad omavahel koostööd nii suures ulatuses kui võimalik, olenemata nende organisatsioonilisest staatusest.

1. Luuakse liikmesriikide rahapesu andmebüroode omavahelise teabevahetuse süsteem (FIU-net). FIU-net tagab turvalise sideühenduse ja teabevahetuse ning on võimeline looma kirjaliku kirje kõigi töötlustoimingute kohta. FIU-net-i võib kasutada ka teabevahetuseks rahapesu andmebüroodega samalaadsete asutustega kolmandates riikides ning muude ametiasutuste ning liidu organite ja asutustega. FIU-net-i haldab AMLA. FIU-net-i kasutatakse rahapesu andmebüroode ja AMLA vaheliseks teabevahetuseks ühisanalüüside tegemisel vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 32 ja määruse (EL) 2024/1620 artiklile 40. 2. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroode artiklite 31 ja 32 kohane teabevahetus toimub FIU-net-i kaudu. FIU-net-i tehnilise rikke korral edastatakse teave mõnel muul asjakohasel viisil, millega tagatakse andmete kõrgetasemeline turvalisus ja kaitse. Rahapesu andmebüroode teabevahetus kolmandate riikide samalaadsete asutustega, kes ei ole FIU-net-i ühendatud, toimub kaitstud sidekanalite kaudu. 3. Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürood teevad käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks võimalikult ulatuslikku koostööd tipptasemel tehnoloogia kasutamisel vastavalt liikmesriigi õigusele. Liikmesriigid tagavad ka, et rahapesu andmebürood teevad võimalikult ulatuslikku koostööd selliste lahenduste rakendamisel, mille AMLA on välja töötanud ja mida ta haldab kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikli 5 lõike 5 punktiga i, artikli 45 lõike 1 punktiga d ja artikliga 47. 4. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood saavad kasutada FIU-net-i funktsioone, et teha kokkulangevuse/mittekokkulangevuse alusel selliste andmete ristvõrdlust, mille nad on FIU-net-is kättesaadavaks teinud, andmetega, mille teised rahapesu andmebürood ning liidu organid ja asutused on selles süsteemis kättesaadavaks teinud, niivõrd kui selline ristvõrdlus kuulub kõnealuste liidu organite ja asutuste pädevusse. 5. AMLA võib peatada rahapesu andmebüroo või kolmanda riigi samalaadse asutuse või liidu organi või asutuse juurdepääsu FIU-net-ile, kui tal on alust arvata, et selline juurdepääs ohustaks käesoleva peatüki rakendamist ning rahapesu andmebüroode valduses oleva ja FIU-net kaudu vahetatava teabe turvalisust ja konfidentsiaalsust, sealhulgas juhul, kui esineb mureküsimusi seoses rahapesu andmebüroo sõltumatuse ja autonoomia.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood vahetavad omal algatusel või taotluse korral teavet, mis võib olla oluline rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega ning sellesse kaasatud füüsiliste või juriidiliste isikutega seotud teabe töötlemisel või analüüsimisel rahapesu andmebüroo poolt, olenemata sellega seotud eelkuritegude liigist, ja isegi juhul, kui võimalike eelkuritegude liik ei ole teabevahetuse ajal teada. Teabetaotlus sisaldab asjaomaseid asjaolusid, taustteavet, taotluse põhjust, seoseid taotluse adressaadiks oleva rahapesu andmebüroo riigiga, ja teavet selle kohta, kuidas taotletavat teavet kavatsetakse kasutada. Kui rahapesu andmebüroo saab määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohase teate, mis puudutab teist liikmesriiki, edastab ta teate või kogu sellest saadud teabe viivitamata kõnealuse liikmesriigi rahapesu andmebüroole. 2. AMLA koostab hiljemalt 10. juuliks 2026 rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks lõike 1 kohase teabevahetuse vorming. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 53 vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid. 3. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse, kuidas tehakse kindlaks asjakohasus ja millised on valikukriteeriumid, kui hinnatakse, kas määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohaselt esitatud teade puudutab teist liikmesriiki, nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 1 kolmandas lõigus. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid. 4. AMLA annab hiljemalt 10. juuliks 2028 rahapesu andmebüroodele mõeldud suunised korra kohta, mis tuleb kehtestada määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punkti a kohase teist liikmesriiki puudutava teate edastamiseks ja vastuvõtmiseks, ning sellise teate suhtes võetavate järelmeetmete kohta. 5. Liikmesriigid tagavad, et teiselt rahapesu andmebüroolt saadud lõike 1 kohasele teabetaotlusele vastates kasutab rahapesu andmebüroo, kellele taotlus on esitatud, kõiki olemasolevaid õigusi, mida ta tavaliselt kasutaks riigisiseselt teabe kogumiseks ja analüüsimiseks. Kui rahapesu andmebüroo soovib saada lisateavet oma territooriumil tegutsevalt teises liikmesriigis asutatud kohustatud isikult, edastatakse asjaomane taotlus selle liikmesriigi rahapesu andmebüroole, kelle territooriumil asjaomane kohustatud isik on asutatud. Kõnealune rahapesu andmebüroo hangib teabe kooskõlas määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõikega 1 ning edastab vastused viivitamata. 6. Liikmesriigid tagavad, et kui rahapesu andmebürool palutakse esitada lõike 1 kohaselt teavet, vastab ta teabetaotlusele võimalikult kiiresti ja igal juhul mitte hiljem kui taotluse saamisele järgneva viie tööpäeva jooksul, eeldusel et taotletud teave on rahapesu andmebüroo valduses või asub andmebaasis või registris, millele taotluse saanud rahapesu andmebürool on otsene juurdepääs. Igakülgselt põhjendatud erandjuhtudel võib seda tähtaega pikendada kuni kümne tööpäevani. Kui taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei suuda taotletud teavet hankida, annab ta sellest taotluse teinud rahapesu andmebüroole teada. 7. Liikmesriigid tagavad, et põhjendatud erandlikel asjaoludel ja kiireloomustel juhtudel ning erandina lõikest 6, kui rahapesu andmebürool palutakse esitada lõike 1 kohaselt teavet, mis on juba tema valduses või asub andmebaasis või registris, millele tal on otsene juurdepääs, esitab taotluse saanud rahapesu andmebüroo kõnealuse teabe taotluse saamisele järgneva ühe tööpäeva jooksul. Kui taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei suuda vastata ühe tööpäeva jooksul või tal puudub otsene juurdepääs teabele, esitab ta selle kohta põhjenduse. Kui taotletud teabe esitamine ühe tööpäeva jooksul tekitaks taotluse saanud rahapesu andmebüroole ebaproportsionaalselt suure koormuse, võib ta teabe esitamise edasi lükata. Sellisel juhul teavitab taotluse saanud rahapesu andmebüroo edasilükkamisest viivitamata taotluse esitanud rahapesu andmebürood. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo võib teabetaotlusele vastamise tähtaega pikendada maksimaalselt kolme tööpäevani. 8. Rahapesu andmebüroo võib teabevahetusest keelduda üksnes erandjuhtudel, kui teabe edastamine oleks vastuolus liikmesriigi õiguse üldpõhimõtetega. Kõnealused erandjuhud tuleb täpsustada nii, et hoitaks ära analüüsimise eesmärgil toimuva vaba teabevahetuse kuritarvitamine ja põhjendamatu piiramine. Liikmesriigid teavitavad esimeses lõigus osutatud erandjuhtudest komisjoni hiljemalt 10. juuliks 2028. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui riigi tasandil kindlaks määratud erandjuhud muutuvad. Komisjon avaldab selliste teadete koondnimekirja, millele on osutatud teises lõigus. 9. Komisjon esitab hiljemalt 10. juuliks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas lõike 8 kohaselt teatatud erandjuhud on põhjendatud.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebürood saavad teha kahtlaste tehingute ja tegevuse ühisanalüüse. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamiseks moodustavad asjaomased rahapesu andmebürood, keda abistab määruse (EL) 2024/1620 artikli 40 kohaselt AMLA, konkreetseks otstarbeks ja piiratud ajavahemikuks, mida võib vastastikusel kokkuleppel pikendada, ühise analüüsirühma, kes teeb nendest rahapesu andmebüroodest ühe või mitme pädevusalasse kuuluvate kahtlaste tehingute või tegevuse operatiivanalüüse. 3. Ühise analüüsirühma võib moodustada, kui: a) ühe rahapesu andmebüroo operatiivanalüüs nõuab teiste liikmesriikidega seotud keerukat ja vaevanõudvat analüüsi; b) mitu rahapesu andmebürood teevad operatiivanalüüsi, mille puhul juhtumi asjaolud õigustavad asjaomastes liikmesriikides kooskõlastatud tegevust. Ühise analüüsirühma moodustamise taotluse võib esitada ükskõik milline asjaomane rahapesu andmebüroo või AMLA vastavalt määruse (EL) 2024/1620 artiklile 44. 4. Liikmesriigid tagavad, et nende rahapesu andmebüroo liige ühises analüüsirühmas saab kohaldatava liikmesriigi õiguse kohaselt ja oma pädevuse piirides anda rühmale tema rahapesu andmebüroole kättesaadavat teavet, mida rühmal on ühisanalüüsi tegemiseks vaja. 5. Kui ühisel analüüsirühmal on vaja abi rühmaväliselt rahapesu andmebüroolt, võib rühm esitada kõnealusele teisele rahapesu andmebüroole: a) ühise analüüsirühmaga ühinemise ettepaneku; b) ühisele analüüsirühmale vajalike finantsandmete taotluse. 6. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebüroodel on võimalik kutsuda ühisanalüüsides osalema kolmandaid isikuid, sealhulgas liidu organeid ja asutusi, kui see on ühisanalüüside jaoks asjakohane ja kui selline osalemine kuulub kõnealuste kolmandate isikute pädevusse. Liikmesriigid tagavad, et ühisanalüüsides osalevad rahapesu andmebürood määravad kindlaks tingimused, mida kohaldatakse kolmandate isikute osalemise suhtes, ning kehtestavad meetmed, millega tagatakse vahetatava teabe konfidentsiaalsus ja turvalisus. Liikmesriigid tagavad, et vahetatavat teavet kasutatakse üksnes asjaomase ühisanalüüsi eesmärgil.

Artiklite 29, 31 ja 32 kohaselt saadud teavet ja dokumente kasutatakse rahapesu andmebüroo käesoleva direktiivi kohaste ülesannete täitmiseks. Teabe või dokumentide vahetamisel vastavalt artiklitele 29 ja 31 võib edastav rahapesu andmebüroo kehtestada kõnealuse teabe kasutamisele piiranguid ja tingimusi, välja arvatud juhul, kui edastatakse teade, mille on esitanud kohustatud isik vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõikele 1, või sellisest teatest saadud teavet, mis puudutab teist liikmesriiki, kus kohustatud isik tegutseb teenuste osutamise vabaduse alusel, ja mis ei sisalda seost edastava rahapesu andmebüroo liikmesriigiga. Vastuvõttev rahapesu andmebüroo peab kõnealuseid piiranguid ja tingimusi järgima. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood määravad vähemalt ühe kontaktisiku või -punkti, kes vastutab teistes liikmesriikides asuvate rahapesu andmebüroode teabetaotluste vastuvõtmise eest.

1. Liikmesriigid tagavad, et artiklite 29, 31 ja 32 kohaselt vahetatud teavet kasutatakse üksnes sel otstarbel, milleks seda taotleti või milleks see esitati, ning et kõnealuse teabe edastamiseks vastuvõtva rahapesu andmebüroo poolt muule asutusele, ametile või teenistusele või selle teabe kasutamiseks väljaspool algselt kokku lepitud otstarvet on vaja teabe esitanud rahapesu andmebüroo eelnevat luba. Käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud nõudeid ei kohaldata, kui rahapesu andmebüroo esitatud teave koosneb kohustatud isiku poolt määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 kohaselt esitatud teatest, mis puudutab teist liikmesriiki, kus kohustatud isik tegutseb teenuste osutamise vabaduse alusel, ja millel ei ole seost teabe esitanud rahapesu andmebüroo liikmesriigiga. 2. Liikmesriigid tagavad, et taotluse saanud rahapesu andmebüroo eelnev luba edastada teavet pädevatele asutustele antakse viivitamata ja võimalikult suures ulatuses, olenemata eelkuritegude liigist ja sellest, kas eelkuritegu on kindlaks tehtud või mitte. Taotluse saanud rahapesu andmebüroo ei saa keelduda selliseks edastamiseks loa andmisest, välja arvatud juhul, kui see jääb väljapoole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sätete kohaldamisala, võib kahjustada uurimist või on muul viisil vastuolus asjaomase liikmesriigi õiguse üldpõhimõtetega. Loa andmisest keeldumisele tuleb alati lisada asjakohane põhjendus. Asjaolud, mille puhul rahapesu andmebüroo võib loa andmisest keelduda, tuleb sätestada nii, et hoitaks ära pädevatele asutustele teabe edastamise kuritarvitamine ja põhjendamatu piiramine. 3. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 10. juuliks 2028 komisjonile erandjuhtudest, mille puhul väljapoole edastamine ei oleks kooskõlas lõikes 2 osutatud liikmesriigi õiguse aluspõhimõtetega. Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet, kui riigi tasandil kindlaks määratud erandjuhud muutuvad. Komisjon avaldab selliste teadete koondnimekirja, millele on osutatud esimeses lõigus. 4. Komisjon esitab hiljemalt 10. juuliks 2029 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, kas lõike 3 kohaselt teatatud erandjuhud on põhjendatud.

Eelkuritegude määratluste erinevused liikmesriikide õiguses ei tohi takistada rahapesu andmebüroode suutlikkust abistada mõnda teist rahapesu andmebürood ega piira teabe vahetamist, väljapoole edastamist ja kasutamist kooskõlas artiklitega 31, 32, 33 ja 34.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood on seadnud sisse mehhanismid, millega kaitsta kohustatud isikute ja nende töötajate või samaväärset positsiooni omavate isikute, sealhulgas esindajate ja turustajate identiteeti, kes teatavad kahtlustest vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõike 1 esimese lõigu punktile a. 2. Liikmesriigid tagavad, et rahapesu andmebürood ei avalda käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teate allikat, kui nad vastavad pädevate asutuste artikli 22 kohaselt esitatud teabetaotlustele või edastavad oma analüüside tulemusi vastavalt artiklile 19. Käesolev lõige ei piira liikmesriigi kriminaalmenetlusõiguse kohaldamist.

1. Iga liikmesriik tagab, et kõigi tema territooriumil asutatud kohustatud isikute üle tehakse piisavat ja tõhusat järelevalvet, välja arvatud artiklis 38 käsitletud juhtudel. Selleks määrab iga liikmesriik vähemalt ühe järelevalve tegija, kes teeb tõhusat järelevalvet ning võtab meetmeid, mis on vajalik, et kohustatud isikud järgiksid määrustes (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 sätestatud nõudeid. Kui liikmesriigid on ülekaaluka üldise huvi tõttu kehtestanud kohustatud isikutele nende territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel tegutsemiseks eriloanõuded, tagavad liikmesriigid, et nende riiklikud järelevalve tegijad teevad kõnealuste eriloanõuete alusel kohustatud isikute elluviidava tegevuse üle järelevalvet, olenemata sellest, kas lubatud tegevust viiakse ellu nende territooriumil asuva taristu kaudu või kaugmeetodil. Liikmesriigid tagavad ka, et käesoleva lõigu kohasest järelevalvest teavitatakse selle liikmesriigi järelevalve tegijaid, kus asub kohustatud isiku peakontor. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui järelevalveülesandeid täidab AMLA. 2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste asutuste töötajad on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgivad rangeid kutsealaseid nõudeid, sealhulgas konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning huvikonflikte käsitlevaid nõudeid. 3. Määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud kohustatud isikute puhul võivad liikmesriigid lubada, et käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ülesandeid täidavad iseregulatsiooni organid, kui neil iseregulatsiooni organitel on käesoleva artikli lõikes 6 osutatud volitused ning oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised, inim- ja tehnilised ressursid. Liikmesriigid tagavad, et kõnealuste organite töötajad on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud ning järgivad rangeid kutsealaseid nõudeid, sealhulgas konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning huvikonflikte käsitlevaid nõudeid. 4. Kui liikmesriik on usaldanud mõne kohustatud isikute kategooria järelevalve enam kui ühele järelevalve tegijale, tagab ta, et kõnealused järelevalve tegijad teevad kohustatud isikute üle järelevalvet kogu sektoris järjepidevalt ja tõhusalt. Selleks määrab asjaomane liikmesriik juhtiva järelevalve tegija või loob nende järelevalve tegijate koordineerimismehhanismi. Kui liikmesriik on usaldanud kõigi kohustatud isikute järelevalve enam kui ühele järelevalve tegijale, loob ta järelevalve tegijate koordineerimismehhanismi, mis tagab kohustatud isikute rangeimatele standarditele vastava tõhusa järelevalve. Selline koordineerimismehhanism hõlmab kõiki järelevalve tegijaid, välja arvatud juhul, kui: a) järelevalve on usaldatud iseregulatsiooni organile, mispuhul osaleb koordineerimismehhanismis artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutus; b) kohustatud isikute kategooria järelevalve on usaldatud mitmele järelevalve tegijale, mispuhul osaleb koordineerimismehhanismis juhtiv järelevalve tegija; kui juhtivat järelevalve tegijat ei ole määratud, nimetavad järelevalve tegijad enda hulgast esindaja. 5. Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et riikliku järelevalve tegijad täidavad järgmisi ülesandeid: a) edastavad kohustatud isikutele artikli 39 kohaselt asjakohast teavet; b) otsustavad nende juhtumite üle, mil sektorile omased spetsiifilised riskid on selged ja arusaadavad ning määruse (EL) 2024/1624 artikli 10 kohased individuaalsed dokumenteeritud riskihindamised ei ole vajalikud; c) kontrollivad määruse (EL) 2024/1624 II peatüki kohaste kohustatud isikute ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete asjakohasust ja rakendamist ning kõnealuse määruse kohaselt nõutavate ülesannete täitmiseks vajalike inimressursside piisavust ja kasutamist, kusjuures ühisinvesteerimisfondide üle järelevalve tegijad teevad ka otsuseid juhtude kohta, mil ühisinvesteerimisfond võib kahtlasest tegevusest teatamise ülesande vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 18 lõikele 7 teenuseosutajale edasi anda; d) hindavad ja jälgivad regulaarselt kohustatud isikute rahapesu ja terrorismi rahastamise riske ning sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmise ja neist kõrvalehoidmise riske; e) jälgivad, kuidas kohustatud isikud täidavad sihipäraste finantssanktsioonidega seotud kohustusi; f) teevad kõiki vajalikke kauguurimisi, kohapealseid inspekteerimisi ning temaatilisi kontrolle ja muid päringuid, hindamisi ja analüüse, mis on vajalikud kontrollimaks, kas kohustatud isikud täidavad määrust (EL) 2024/1624 ja artikli 56 kohaselt võetud haldusmeetmetega seotud nõudeid; g) võtavad sobivaid järelevalvemeetmeid kõrvaldamaks järelevalvega seotud hindamise käigus avastatud kohaldatavate nõuete rikkumisi, mille kohustatud isikud on toime pannud, ning võtavad kõnealuste meetmete rakendamise järelmeetmeid. 6. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijatel on lõikes 5 loetletud ülesannete täitmiseks piisavad volitused, sealhulgas volitus: a) nõuda kohustatud isikutelt, sealhulgas teenuseosutajatelt, kellele kohustatud isik on osa oma määruse (EL) 2024/1624 või määruse (EL) 2023/1113 täitmiseks vajalikest ülesannetest edasi andnud, igasugust teavet, mis on oluline kõnealuste määruste nõuete täitmise jälgimiseks ja kindlaksmääramiseks ning kontrollide tegemiseks; b) rakendada rikkumiste korral asjakohaseid ja proportsionaalseid haldusmeetmeid olukorra parandamiseks, sealhulgas käesoleva peatüki 4. jao kohaseid rahalisi karistusi. 7. Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijatel ja hasartmänguteenuse osutajate eest vastutavatel järelevalve tegijatel on lisaks lõikes 6 sätestatud volitustele ka lisavolitused, sealhulgas volitus inspekteerida kohustatud isiku äriruume eelnevalt ette hoiatamata, kui see on inspekteerimise korrektsuse ja tõhususe seisukohalt vajalik, ning et neil on kõik selliseks inspekteerimiseks vajalikud vahendid. Esimeses lõigus sätestatud volituste kasutamiseks peavad järelevalve tegijad saama vähemalt: a) uurida kohustatud isiku raamatupidamis- ja muid dokumente ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid; b) saada juurdepääs kohustatud isiku kasutuses olevale tarkvarale, andmebaasidele, IT-tööriistadele ja muudele elektroonilise teabe talletamise vahenditele; c) nõuda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimehhanismide eest vastutavatelt isikutelt, nende esindajatelt või töötajatelt, sealhulgas nende ettevõtjate esindajatelt või töötajatelt, kellele kohustatud isik on oma ülesanded määruse (EL) 2024/1624 artikli 18 kohaselt edasi andnud, kirjalikku või suulist teavet ning küsitleda uurimise esemega seotud teabe hankimiseks teisi sellise küsitlemisega soostuvaid isikuid.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende territooriumil toimuva järgmiste kohustatud isikute tegevuse üle, mida viiakse ellu teenuste osutamise vabaduse alusel esindajate või turustajate või muude taristuvormide kaudu, teeb järelevalvet nende riiklik järelevalve tegija, sealhulgas juhul, kui tegevust viiakse ellu direktiivi 2013/36/EL kohaselt saadud tegevusloa alusel: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/110/EÜ (42) artikli 2 punktis 3 määratletud e-raha väljastajad; b) direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 11 määratletud makseteenuse pakkujad ja c) krüptovarateenuse osutajad. Esimese lõigu kohaldamisel jälgivad selle liikmesriigi järelevalve tegijad, kus tegevust ellu viiakse, tulemuslikult määrusi (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113. 2. Erandina lõikest 1 teeb järelevalvet esindajate, turustajate või muude taristuvormide üle, millele on osutatud kõnealuses lõikes, selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus asub kohustatud isiku peakontor, tingimusel et: a) artikli 41 lõikes 2 osutatud regulatiivses tehnilises standardis sätestatud kriteeriumid ei ole täidetud ja b) selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus kõnealused esindajad, turustajad või muud taristuvormid asuvad, teavitab selle liikmesriigi järelevalve tegijat, kus asub kohustatud isiku peakontor, et võttes arvesse tema territooriumil asuva üksuse taristu piiratust, teeb lõikes 1 osutatud tegevuse üle järelevalvet selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus asub kohustatud isiku peakontor. 3. Käesoleva artikli kohaldamisel esitavad selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus asub kohustatud isiku peakontor, ja selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus kohustatud isik tegutseb teenuste osutamise vabaduse alusel esindajat või, turustajate või muude taristuvormide kaudu, teineteisele kogu teabe, mis on vajalik, et hinnata, kas lõike 2 punktis a osutatud kriteeriumid on täidetud, sealhulgas kohustatud isiku olukorra muutuste kohta, mis võivad mõjutada nende kriteeriumide täitmist. 4. Liikmesriigid tagavad, et selle liikmesriigi järelevalve tegija, kus asub kohustatud isiku peakontor, teavitab kohustatud isikut kahe nädala jooksul alates lõike 2 punkti b kohase teate saamisest, et ta teeb järelevalvet esindajate, turustajate või muude taristuvormide üle, mille kaudu kohustatud isik teenuste osutamise vabaduse alusel teises liikmesriigis tegutseb, ning hilisematest muudatustest nende üle järelevalve tegemises. 5. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui järelevalve tegija on AMLA.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad oma järelevalve all olevatele kohustatud isikutele kättesaadavaks teabe rahapesu ja terrorismi rahastamise kohta. 2. Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist: a) artikli 7 kohane komisjoni tehtud liiduülene riskihindamine ja nimetatud artikli kohased komisjoni soovitused; b) artikli 8 kohased riiklikud või sektoripõhised riskihindamised; c) asjaomased suunised, soovitused ja arvamused, mille AMLA on määruse (EL) 2024/1620 artiklite 54 ja 55 kohaselt esitanud; d) teave määruse (EL) 2024/1624 III peatüki 2. jao kohaselt välja selgitatud kolmandate riikide kohta; e) AMLA, teiste järelevalve tegijate ning asjakohasel juhul iseregulatsiooni organite üle järelevalvet tegeva avaliku sektori asutuse, rahapesu andmebüroo, muu pädeva asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või standardikoostaja koostatud suunised ja aruanded rahapesu ja terrorismi rahastamise meetodite kohta, mis võivad sektorit puudutada, ja märkide kohta, mis võivad lihtsustada asjaomases sektoris selliste tehingute või tegevuse tuvastamist, mis võivad olla seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega, samuti soovitused ja suunised kohustatud isikute kohustuste kohta seoses sihipäraste finantssanktsioonidega. 3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad asjakohasel juhul kommunikatsioonitööd, et teavitada nende järelevalve all olevaid kohustatud isikuid nende kohustustest. 4. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad oma järelevalve all olevatele kohustatud isikutele viivitamata kättesaadavaks teabe isikute ja üksuste kohta, kelle suhtes rakendatakse sihipäraseid finantssanktsioone ja ÜRO finantssanktsioone.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kasutavad riskipõhist käsitusviisi. Selleks tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad: a) omavad selget arusaama nende liikmesriigis esinevatest rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidest; b) hindavad kogu teavet kohustatud isikute klientide, toodete ja teenustega seotud konkreetsete riigisiseste ja rahvusvaheliste riskide kohta; c) võtavad kohapealse, kaug- ja temaatilise järelevalve sageduse ja intensiivsuse üle otsustamisel aluseks kohustatud isikute riskiprofiili ning kõnealuses liikmesriigis esinevad rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid. Käesoleva lõike esimese lõigu punkti c kohaldamiseks koostavad järelevalve tegijad igal aastal järelevalveprogrammid, milles võetakse arvesse aega ja ressursse, mida on vaja kiireks reageerimiseks, kui on objektiivseid ja olulisi märke määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 rikkumisest. 2. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks võrdlusalused ning kohustatud isikutele omase riski- ja jääkriskiprofiili hindamise ja liigitamise metoodika ning sellise riskiprofiili läbivaatamise sagedus. Kõnealuse sageduse määramisel võetakse arvesse kõiki suuri sündmusi või muudatusi kohustatud isiku juhtimises ja tegevuses ning selle äritegevuse laadi ja suurust. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid. 3. AMLA annab hiljemalt 10. juuliks 2028 järelevalve tegijatele mõeldud suunised, milles käsitletakse järgmist: a) riskipõhise järelevalve laad; b) järelevalve tegija asutuses kehtestatavad meetmed piisava ja tõhusa järelevalve tagamiseks, sealhulgas töötajate koolitamiseks; c) meetmed, mis tuleb võtta riskist lähtuva järelevalve tegemisel. Kui see on asjakohane, võetakse esimeses lõigus osutatud suunistes arvesse määruse (EL) 2024/1620 artiklite 30 ja 35 kohaselt tehtud hindamiste tulemusi. 4. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad võtavad arvesse nii kohustatud isikule antud kaalutlusõigust ja vaatavad sobivalt läbi selle aluseks olevad riskihinnangud kui ka kohustatud isiku ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimehhanismide piisavust. 5. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad koostavad üksikasjaliku iga-aastase tegevusaruande ning et selle aruande kokkuvõte avalikustatakse. Kõnealune kokkuvõte ei sisalda konfidentsiaalset teavet ja selles esitatakse muu hulgas järgmine teave: a) järelevalve all olevate kohustatud isikute kategooriad ja kohustatud isikute arv kategooriate kaupa; b) järelevalveasutustele antud volituste ja ülesannete kirjeldus ning asjakohasel juhul artikli 37 lõikes 4 osutatud selliste mehhanismide kirjeldus, milles nad osalevad ning juhtiva järelevalve tegija puhul tehtud koordineerimistoimingute kokkuvõte; c) ülevaade ellu viidud järelevalvetegevusest.

1. Artikli 37 lõike 1 ja artikli 38 lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid nõuda, et e-raha väljastajad, makseteenuse pakkujad, krüptovarateenuse osutajad ja teenuseosutajad, kellel on nende territooriumil muid üksusi kui tütarettevõtja või filiaal või kes tegutsevad nende territooriumil teenuste osutamise vabaduse alusel esindajate või turustajate või muude taristuvormide kaudu, määraksid nende territooriumil keskse kontaktpunkti. Kõnealune keskne kontaktpunkt tagab kohustatud isiku nimel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise õigusnormide täitmise ning hõlbustab järelevalve tegijate tööd, sealhulgas esitab neile taotluse korral dokumendid ja teabe. 2. AMLA koostab hiljemalt 10. juuliks 2026 regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks asjaolud, mille korral on asjakohane määrata lõike 1 kohaselt keskne kontaktpunkt, samuti sellise keskse kontaktpunkti ülesanded. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52 vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalve tegijad avastavad kohustatud isikute juures tehtavate kontrollide käigus või mõnel muul viisil asjaolud, mis võivad olla seotud rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamisega, teatavad nad sellest viivitamata rahapesu andmebüroole. 2. Liikmesriigid tagavad, et aktsia-, valuuta- ja finantstuletisinstrumentide turgude üle järelevalvet tegema volitatud isikud teavitavad rahapesu andmebürood, kui nad avastavad teabe, mis võib olla seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega. 3. Liikmesriigid tagavad, et käesolevas artiklis sätestatud nõuete täitmine ei asenda järelevalve tegijate kohustust teatada asjaomastele pädevatele asutustele igast kuritegelikust tegevusest, mille nad avastavad või millest nad oma järelevalvetegevuse käigus teada saavad.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad esitavad rahapesu andmebüroole vähemalt järgmise teabe: a) vastavas liikmesriigis tegutsevate üksuste loetelu ja nende järelevalve all oleva taristu loetelu vastavalt artikli 38 lõikele 1 ning nende loetelude muudatused; b) kõik asjakohased järeldused, mis osutavad kohustatud isikute teatamissüsteemide tõsistele puudustele; c) artikli 40 kohaselt tehtud riskihindamiste tulemused kokkuvõtlikul kujul.

Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teevad omavahel võimalikult suures ulatuses koostööd, olenemata nende laadist või staatusest. Selline koostöö võib hõlmata taotluse saanud järelevalve tegija volituste piires päringute tegemist taotluse esitanud järelevalve tegija nimel ja selliste päringute tulemusel saadud teabe vahetamist või taotluse esitanud järelevalve tegija jaoks selliste päringute tegemise hõlbustamist.

1. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid võimalikult kiiresti ja igal juhul kolme kuu jooksul pärast määruse (EL) 2024/1624 artikli 8 lõike 1 kohase teate saamist tegevuse kohta, mida kohustatud isik kavatseb vastuvõtvas liikmesriigis ellu viia. Igast hilisemast muudatusest, millest päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid teavitatakse vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 8 lõikele 2, teavitatakse vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid võimalikult kiiresti ja igal juhul ühe kuu jooksul alates teate saamisest. 2. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad jagavad vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijatega ka teavet kohustatud isiku tegeliku tegevuse kohta vastuvõtva liikmesriigi territooriumil, mida nad saavad oma järelevalvetegevuse käigus, sealhulgas teavet, mille kohustatud isikud on esitanud järelevalveküsimustikule vastates, ja igasugust asjakohast teavet, mis on seotud vastuvõtvas liikmesriigis elluviidava tegevusega. Esimeses lõigus osutatud teavet vahetatakse vähemalt kord aastas. Kui kõnealune teave esitatakse kokkuvõtlikul kujul, tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad vastavad viivitamata vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijate täiendava teabe taotlustele. Erandina käesoleva lõike teisest lõigust tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid viivitamata, kui nad on saanud kohustatud isikutelt määruse (EL) 2024/1624 artikli 8 lõike 1 kohase teate selle kohta, et tegevus vastuvõtvas liikmesriigis on alanud.

1. Kontserni kuuluvate krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste puhul tagavad liikmesriigid, et artikli 37 esimeses lõigus sätestatud eesmärgil teevad päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegijad võimalikult tihedat koostööd vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve tegijatega, olenemata nende laadist või staatusest. Samuti teevad nad koostööd AMLAga, kui ta teeb järelevalvet. 2. Liikmesriigid tagavad, et päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegijad teevad järelevalvet ka määruse (EL) 2024/1624 II peatüki 2. jaos osutatud kogu kontserni hõlmavate põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete rakendamise tulemuslikkuse üle, välja arvatud juhul, kui järelevalvet teeb AMLA. Samuti tagavad liikmesriigid, et vastuvõtva liikmesriigi finantsjärelevalve tegijad teevad järelevalvet ka selle üle, kas nende liikmesriigis asuvad üksused järgivad määrusi (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113. 3. Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad annavad käesoleva artikli kohaldamisel üksteisele järelevalveks vajalikku teavet kas omal algatusel või taotluse alusel, välja arvatud juhul, kui loodud on artikli 49 kohased rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid. Eelkõige jagavad finantsjärelevalve tegijad omavahel teavet, mis võib oluliselt mõjutada teises liikmesriigis asuvale krediidiasutusele või finantseerimisasutusele omaste riski- või jääkriskipositsioonide hinnangut, mis hõlmab: a) kontserni õigusliku, juhtimis- ja organisatsioonilise struktuuri, mis hõlmab kõiki tütarettevõtjaid ja filiaale, väljaselgitamist; b) asjakohast teavet tegelike kasusaajate ja kõrgema juhtkonna kohta, sealhulgas käesoleva direktiivi või muude liidu õigusaktide alusel tehtud sobivuse ja nõuetele vastavuse kontrollide tulemused; c) kontsernis kehtestatud põhimõtteid, protseduure ja kontrollimeetmeid; d) teavet kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohta, sealhulgas klienditoimikud ja tehingute andmed; e) emaettevõtja, tütarettevõtjate või filiaalidega seotud negatiivseid muutusi, mis võivad tõsiselt kahjustada kontserni muid osi; f) rahalisi karistusi, mida finantsjärelevalve tegijad kavatsevad määrata, ja haldusmeetmeid, mida finantsjärelevalve tegijad kavatsevad rakendada kooskõlas käesoleva peatüki 4. jaoga. Samuti tagavad liikmesriigid, et finantsjärelevalve tegijad saavad oma volituste piires teha päringuid taotluse esitanud järelevalve tegija nimel ja selliste päringute tulemusena saadud teavet temaga jagada või taotluse esitanud järelevalve tegija jaoks selliste päringute tegemise hõlbustamist. 4. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijate vastavaid kohustusi ning nendevahelise koostöö viise. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes vastu kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52 vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid. 5. Finantsjärelevalve tegijad võivad pöörduda AMLA poole, kui a) finantsjärelevalve tegija ei ole lõikes 3 osutatud teavet edastanud; b) koostöötaotlust ei ole rahuldatud või sellele ei ole mõistliku aja jooksul reageeritud; c) objektiivsetel põhjustel on tekkinud lahkarvamus tuvastatud rikkumise kohta ning ettevõtjale või kontsernile tuvastatud rikkumise heastamiseks määratavate rahaliste karistuste või haldusmeetmete kohta. AMLA võib tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) 2024/1620 artiklis 33 antud volitustega. Selleks esitab AMLA taotluse sisu kohta ühe kuu jooksul oma arvamuse. 6. Liikmesriigid tagavad, et käesolevat artiklit kohaldatakse ka järgmiste isikute järelevalve suhtes: a) finantssektoriväliste kohustatud isikute kontsernid; b) kohustatud isikud, kes tegutsevad teenuste osutamise vabaduse alusel ilma igasuguse taristuta teises liikmesriigis kui see, kus nad on asutatud, kui selles teises liikmesriigis elluviidava tegevuse üle teevad järelevalvet selle teise liikmesriigi järelevalve tegijad vastavalt artikli 37 lõike 1 teisele lõigule. Kui lõikes 5 osutatud olukorrad tekivad seoses finantssektoriväliste järelevalve tegijatega, võib AMLA tegutseda kooskõlas talle määruse (EL) 2024/1620 artikli 38 alusel antud volitustega. Liikmesriigid tagavad ka, et kui finantssektorivälised kohustatud isikud, kes ei ole krediidiasutused ega finantseerimisasutused, kuuluvad struktuuridesse, millel on ühised omanikud või ühine juhtkond või kus tehakse ühist nõuetele vastavuse kontrolli, sealhulgas võrgustikud või partnerlused, teevad finantssektorivälised järelevalve tegijad koostööd ja vahetavad teavet.

1. Kui kohustatud isikud, kes ei kuulu kontserni, tegutsevad piiriüleselt, nagu on osutatud artikli 54 lõikes 1, ning päritoluliikmesriigi ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad teevad järelevalvet ühiselt vastavalt artikli 37 lõikele 1 ja artikli 38 lõikele 1, tagavad liikmesriigid, et kõnealused järelevalve tegijad teevad omavahel võimalikult suures ulatuses koostööd ja abistavad üksteist artikli 37 lõike 1 ja artikli 38 lõike 1 kohase järelevalve tegemisel. Välja arvatud juhul, kui kooskõlas artikliga 49 on loodud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid, tagavad liikmesriigid esimese lõigu kohaldamisel, et järelevalve tegijad: a) esitavad üksteisele taotluse korral või omal algatusel teabe, mida nad vajavad oma järelevalveülesannete täitmiseks, sealhulgas artikli 46 lõike 3 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud teabe, kui see teave on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks; b) teavitavad üksteist kohustatud isiku, tema püsivate tegevuskohtade või taristuliikidega seotud negatiivsetest muutustest, mis võivad tõsiselt mõjutada üksuse vastavust kohaldatavatele nõuetele, ning rahalistest karistustest, mida nad kavatsevad määrata, või haldusmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta kooskõlas käesoleva peatüki 4. jaoga; c) saavad oma volituste piires teha päringuid taotluse esitanud järelevalve tegija nimel ja selliste päringute tulemusena saadud teavet temaga jagada või hõlbustada selliste päringute tegemist taotluse esitanud järelevalve tegija poolt. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka kohustatud isikute suhtes, kes on asutatud ühes liikmesriigis ja tegutsevad teises liikmesriigis teenuste osutamise vabaduse alusel ilma taristuta, kui selles teises liikmesriigis teevad tegevuse üle järelevalvet selle liikmesriigi järelevalve tegijad vastavalt artikli 37 lõike 1 teisele lõigule. 2. Kui järelevalve tegemine kohustatud isiku ja tema taristuvormide üle teistes liikmesriikides on usaldatud päritoluliikmesriigi järelevalve tegijatele vastavalt artikli 38 lõikele 2, tagavad liikmesriigid, et päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad korrapäraselt vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid kohustatud isiku sisemeetmetest ja sellest, kuidas kõnealune isik täidab kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas vastuvõtvas liikmesriigis kehtivaid nõudeid. Tõsiste, korduvate või süstemaatiliste rikkumiste tuvastamise korral teavitavad päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad viivitamata vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid kõnealustest rikkumistest ja rahalistest karistustest, mida nad kavatsevad määrata, ning haldusmeetmetest, mida nad kavatsevad võtta nende rikkumiste heastamiseks. Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad abistavad päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid selle kontrollimisel, kas kohustatud isik täidab õiguslikke nõudeid. Eelkõige tagavad liikmesriigid, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid kõigist tõsistest kahtlustest, mis neil on seoses kohaldatavate nõuete täitmisega kohustatud isiku poolt, ning et nad jagavad kogu nende valduses olevat teavet päritoluliikmesriigi järelevalve tegijatega. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka kohustatud isikute suhtes, kes on asutatud ühes liikmesriigis ja tegutsevad teises liikmesriigis teenuste osutamise vabaduse alusel ilma seal asuva taristuta, välja arvatud juhul, kui selles teises liikmesriigis teevad tegevuse üle järelevalvet selle teise liikmesriigi järelevalve tegijad vastavalt artikli 37 lõike 1 teisele lõigule. 3. Kui tekkinud on mõni järgmistest olukordadest, on järelevalve tegijatel võimalik pöörduda AMLA poole: a) järelevalve tegija ei ole esitanud lõike 1 teise lõigu punktides a ja b või lõike 2 esimeses ja teises lõigus osutatud teavet; b) koostöötaotlust ei ole rahuldatud või sellele ei ole mõistliku aja jooksul reageeritud; c) objektiivsetel põhjustel on tekkinud lahkarvamus tuvastatud rikkumiste kohta ning ettevõtjale või kontsernile nende rikkumiste heastamiseks määratavate rahaliste karistuste või haldusmeetmete kohta. AMLA tegutseb kooskõlas talle määruse (EL) 2024/1620 artiklites 33 ja 38 antud volitustega. Selleks esitab AMLA taotluse sisu kohta oma arvamuse ühe kuu jooksul.

Järelevalve tegijad, sealhulgas AMLA, peavad teavitama üksteist juhtudest, mil kolmanda riigi õigus ei luba rakendada määruse (EL) 2024/1624 artikli 16 kohaselt nõutud põhimõtteid, protseduure või kontrollimeetmeid. Sellistel juhtudel võivad järelevalve tegijad võtta lahenduse leidmiseks koordineeritud meetmeid. Hinnates seda, millised kolmandad riigid ei võimalda rakendada määruse (EL) 2024/1624 artikli 16 kohaselt nõutud põhimõtteid, protseduure või kontrollimeetmeid, võtavad järelevalve tegijad arvesse õiguslikke piiranguid, mis võivad takistada nende põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete nõuetekohast rakendamist, sealhulgas ametisaladuse hoidmine, ebapiisav andmekaitse ja muud teabevahetuse piirangud, mis võivad asjasse puutuda.

1. Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad, kes vastutavad krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontserni emaettevõtja või krediidiasutuse või finantseerimisasutuse peakontori järelevalve eest, loovad spetsiaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid mis tahes järgmisel juhul: a) kui krediidiasutus või finantseerimisasutus, sealhulgas sellistest asutustest moodustuv kontsern, on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes eri liikmesriigis peale liikmesriigi, kus asub tema peakontor; b) kui kolmanda riigi krediidiasutus või finantseerimisasutus on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kolmes liikmesriigis. 2. Kolleegiumi alalised liikmed on emaettevõtja või peakontori järelevalve eest vastutav finantsjärelevalve tegija; finantsjärelevalve tegijad, kes vastutavad tegevuskohtade järelevalve eest vastuvõtvates liikmesriikides, ning vastuvõtvates liikmesriikides asuva taristu järelevalve eest vastutavad finantsjärelevalve tegijad kooskõlas artikliga 38. 3. Käesolevat artiklit ei kohaldata, kui AMLA teeb järelevalvet. 4. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide tegevus peab olema proportsionaalne rahapesu ja terrorismi rahastamise riskidega, millega krediidiasutus või finantseerimisasutus või kontsern kokku puutub, ning sellise asutuse või kontserni piiriülese tegevuse ulatusega. 5. Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et finantsjärelevalve tegijad selgitavad välja: a) kõik krediidiasutused või finantseerimisasutused, mis on saanud tegevusloa oma liikmesriigis ja millel on püsivad tegevuskohad teistes liikmesriikides või kolmandates riikides; b) kõik püsivad tegevuskohad, mille krediidiasutused või finantseerimisasutused on sisse seadnud teistes liikmesriikides või kolmandates riikides; c) püsivad tegevuskohad, mille on nende liikmesriigi territooriumil sisse seadnud teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit krediidiasutused või finantseerimisasutused. 6. Muudel kui artikliga 38 hõlmatud juhtudel, kui krediidiasutused või finantseerimisasutused tegutsevad teistes liikmesriikides teenuste osutamise vabaduse alusel, võib päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegija kutsuda nende liikmesriikide finantsjärelevalve tegijaid osalema kolleegiumis vaatlejana. 7. Kui krediidiasutuste või finantseerimisasutuste kontserni kuulub mõni kohustatud isik, kutsub kolleegiumi moodustav finantsjärelevalve tegija selle kohustatud isiku üle järelevalve tegija kolleegiumis osalema. 8. Liikmesriigid võivad lubada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide loomist ka juhul, kui liidus asutatud krediidiasutus või finantseerimisasutus on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes kolmandas riigis. Finantsjärelevalve tegijad võivad kutsuda järelevalve tegijaid nendes kolmandates riikides üles sellist kolleegiumi moodustama. Kolleegiumis osalevad finantsjärelevalve tegijad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, milles täpsustatakse koostöö ja teabevahetuse tingimusi ja korda. 9. Liikmesriigid tagavad, et kolleegiume kasutatakse muu hulgas teabevahetuseks, vastastikuseks abistamiseks või kontserni või asutuse suhtes kohaldatava järelevalvealase käsituse koordineerimiseks, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 raske rikkumise korral, mis tuvastatakse kontserni või krediidiasutuse või finantseerimisasutuse tasandil või sellise kontserni või krediidiasutuse või finantseerimisasutuse sisse seatud püsivates tegevuskohtades, mis asuvad kolleegiumis osaleva järelevalve tegija jurisdiktsioonis. 10. AMLA võib osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide koosolekutel ja hõlbustab nende tööd kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 31. Kui AMLA otsustab osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumi koosolekutel, on tal vaatleja staatus. 11. Finantsjärelevalve tegijad võivad lubada kolmandate riikide järelevalve tegijatel osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumides vaatlejatena lõike 1 punktis b osutatud juhul või kui liidu kontsernidel või krediidiasutustel või finantseerimisasutustel on kõnealustes kolmandates riikides filiaalid ja tütarettevõtjad, tingimusel et: a) kolmandate riikide järelevalve tegijad esitavad osalemistaotluse ja kolleegiumi liikmed nõustuvad nende osalemisega või kolleegiumi liikmed nõustuvad neid kolmandate riikide kolleege kolleegiumisse kutsuma; b) andmeedastuse suhtes järgitakse liidu andmekaitsenorme; c) kolmanda riigi järelevalve tegijad allkirjastavad lõike 8 kolmandas lauses osutatud kirjaliku kokkuleppe ja jagavad kolleegiumis krediidiasutuste või finantseerimisasutuste või kontserni järelevalveks asjakohast teavet; d) avalikustatud teabe suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed artikli 67 lõikes 1 osutatud nõuetega, ja seda kasutatakse üksnes kolleegiumis osalevate finantsjärelevalve tegijate või kolmandate riikide järelevalve tegijate järelevalvefunktsioonide täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et kolleegiumi moodustavad finantsjärelevalve tegijad hindavad, kas esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ja esitavad hindamise tulemused kolleegiumi alalistele liikmetele. Kõnealune hindamine viiakse läbi enne, kui kolmanda riigi järelevalve tegijal lubatakse kolleegiumiga ühineda, ning seda võib vajaduse korral hiljem korrata. Päritoluliikmesriigi finantsjärelevalve tegijad võivad paluda AMLA-lt selle hindamise läbiviimiseks abi. 12. Kui kolleegiumi alalised liikmed seda vajalikuks peavad, võib kutsuda täiendavaid vaatlejaid, tingimusel et järgitakse konfidentsiaalsusnõudeid. Vaatlejate hulka võivad kuuluda usaldatavusnõuete täitmise järelevalve tegijad, sealhulgas EKP, kes tegutseb kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013, (43) ning Euroopa järelevalveasutused ja rahapesu andmebürood. 13. Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kohustatud isiku suhtes võetavate meetmete suhtes kokkuleppele, võivad nad pöörduda AMLA poole ja paluda temalt määruse (EL) 2024/1620 artikli 33 kohaselt abi. 14. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Kõnealuses regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse: a) finantssektoris rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimusi vastavalt hinnatud riskidele, sealhulgas koostöö tegemise tingimusi alaliste liikmete vahel ja vaatlejatega ning selliste kolleegiumide operatiivfunktsiooni; b) finantsjärelevalve tegijate poolt lõike 8 kohaselt allkirjastatava kirjaliku kokkuleppe vormi; c) lisameetmeid, mida kolleegiumid peavad rakendama, kui kontsernidesse kuuluvad kohustatud isikud; d) kolmandate riikide finantsjärelevalve tegijate osalemise tingimusi. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52 vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid.

1. Liikmesriigid tagavad, et finantssektorivälised järelevalve tegijad, kes vastutavad finantssektoriväliste kohustatud isikute kontserni emaettevõtja või finantssektorivälise kohustatud isiku peakontori järelevalve eest, saavad moodustada spetsiaalsed rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumid järgmises olukorras: a) kui finantssektoriväline kohustatud isik või kontsern on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes eri liikmesriigis peale liikmesriigi, kus asub tema peakontor; b) kui kolmanda riigi kohustatud isik, kes ei ole krediidiasutus või finantseerimisasutus, kuid kelle suhtes kehtivad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuded, on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kolmes liikmesriigis. Käesolevat lõiget kohaldatakse ka struktuuride suhtes, millel on ühised omanikud, ühine juhtkond või kus tehakse ühist nõuetele vastavuse kontrolli, sealhulgas võrgustikud või partnerlused, mille suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2024/1624 artikli 16 kohaseid kogu kontserni hõlmavaid nõudeid. Kolleegiumi alalised liikmed on emaettevõtja või peakontori järelevalve eest vastutav finantssektorivälise järelevalve tegija ja finantssektorivälise järelevalve tegijad, kes vastutavad artikli 37 lõike 1 teise lõiguga hõlmatud juhtudel püsivate tegevuskohtade järelevalve eest vastuvõtvates liikmesriikides või selle kohustatud isiku järelevalve eest teistes liikmesriikides. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui kontserni emaettevõtja või kohustatud isiku peakontori järelevalve eest vastutav finantssektorivälise järelevalve tegija ei moodusta kolleegiumi, võivad lõike 1 teise lõigu punktis b osutatud finantssektorivälised järelevalve tegijad esitada arvamuse selle kohta, et arvestades rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske, millega kohustatud isik või kontsern kokku puutub, ning tema piiriülese tegevuse ulatust, moodustatakse kolleegium. Kõnealuse arvamuse esitavad vähemalt kaks finantssektorivälise järelevalve tegijat ning see adresseeritakse: a) finantssektorivälise järelevalve tegijale, kes vastutab kontserni emaettevõtja või kohustatud isiku peakontori järelevalve eest; b) AMLA-le; c) kõikidele muudele finantssektorivälistele järelevalve tegijatele. Kui käesoleva lõike esimese lõigu punktis a osutatud finantssektorivälise järelevalve tegija on iseregulatsiooni organ, siis esitatakse kõnealune arvamus selle iseregulatsiooni organi järelevalve eest vastutavale avaliku sektori asutusele vastavalt artiklile 52. 3. Kui pärast lõike 2 kohase arvamuse esitamist leiab kontserni emaettevõtja või kohustatud isiku peakontori eest vastutav finantssektorivälise järelevalve tegija endiselt, et kolleegiumi ei ole vaja moodustada, tagavad liikmesriigid, et teistel finantssektorivälistel järelevalve tegijatel on võimalik kolleegiumi moodustada, tingimusel et see koosneb vähemalt kahest liikmest. Sellistel juhtudel määravad finantssektorivälised järelevalve tegijad enda seast kolleegiumi juhtiva järelevalve tegija. Kontserni emaettevõtja või kohustatud isiku peakontori järelevalve eest vastutavat finantssektorivälise järelevalve tegijat teavitatakse kolleegiumi tegevusest ja tal on võimalik kolleegiumiga igal ajal ühineda. 4. Lõike 1 kohaldamisel tagavad liikmesriigid, et finantssektorivälise järelevalve tegijad selgitavad välja: a) kõik finantssektorivälised kohustatud isikud, kelle peakontor asub nende liikmesriigis ja kellel on püsivad tegevuskohad teistes liikmesriikides või kolmandates riikides; b) kõik nende kohustatud isikute poolt teistes liikmesriikides või kolmandates riikides sisse seatud püsivad tegevuskohad; c) püsivad tegevuskohad, mille on nende liikmesriigi territooriumil sisse seadnud teistest liikmesriikidest või kolmandatest riikidest pärit finantssektorivälised kohustatud isikud. 5. Kui finantssektorivälised kohustatud isikud tegutsevad teistes liikmesriikides vastavalt teenuste osutamise vabadusele, võib päritoluliikmesriigi finantssektorivälise järelevalve tegija kutsuda nende liikmesriikide finantssektorivälise järelevalve tegijaid osalema kolleegiumis vaatlejana. 6. Kui finantssektorivälisesse kontserni kuulub mõni krediidiasutus või finantseerimisasutus, kelle osalus kontsernis ei ulatu artikli 49 kohase kolleegiumi moodustamiseks vajaliku künniseni, kutsub kolleegiumi moodustav järelevalve tegija kõnealuste krediidiasutuste või finantseerimisasutuste finantsjärelevalve tegijaid kolleegiumis osalema. 7. Liikmesriigid võivad lubada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide loomist ka juhul, kui liidus asutatud finantssektoriväline kohustatud isik on seadnud sisse püsivad tegevuskohad vähemalt kahes kolmandas riigis. Finantssektorivälise järelevalve tegijad võivad kutsuda järelevalve tegijaid kõnealustes kolmandates riikides üles sellist kolleegiumi moodustama. Kolleegiumis osalevad finantssektorivälise järelevalve tegijad sõlmivad kirjaliku kokkuleppe, milles täpsustatakse koostöö ja teabevahetuse tingimusi ja korda. Kui kolleegium moodustatakse seoses määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud kohustatud isikute või nende kontsernidega, sisaldab käesoleva lõike esimeses lõigus ette nähtud kirjalik kokkulepe ka menetlusi, millega tagatakse et määruse (EL) 2024/1624 artikli 21 lõike 2 kohaselt kogutud teavet ei jagata, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse artikli 21 lõike 2 teist lõiku. 8. Liikmesriigid tagavad, et kolleegiume kasutatakse muu hulgas teabevahetuseks, vastastikuseks abistamiseks või kontserni või kohustatud isiku suhtes kohaldatava järelevalvealase käsituse koordineerimiseks, sealhulgas vajaduse korral asjakohaste ja proportsionaalsete meetmete võtmiseks määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 raske rikkumise korral, mis tuvastatakse kontserni või kohustatud isiku tasandil või kontserni või kohustatud isiku poolt sisse seatud püsivates tegevuskohtades, mis asuvad kolleegiumis osaleva järelevalve tegija jurisdiktsioonis. 9. AMLA võib osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide koosolekutel ja hõlbustab nende tööd kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 36. Kui AMLA otsustab osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumi koosolekutel, on tal vaatleja staatus. 10. Finantssektorivälise järelevalve tegijad võivad lubada kolmandate riikide järelevalve tegijatel osaleda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumides vaatlejatena lõike 1 punktis b osutatud juhul või kui liidu finantssektorivälistel kohustatud isikutel või nende kontsernidel on kõnealustes kolmandates riikides filiaalid ja tütarettevõtjad, tingimusel et: a) kolmandate riikide järelevalve tegijad esitavad osalemistaotluse ja kolleegiumi liikmed nõustuvad nende osalemisega või kolleegiumi liikmed nõustuvad neid kolmandate riikide kolleege kolleegiumisse kutsuma; b) andmeedastuse suhtes järgitakse liidu andmekaitsenorme; c) kolmandate riikide järelevalve tegijad allkirjastavad lõike 7 osutatud kirjaliku kokkuleppe ja jagavad kolleegiumis kohustatud isiku või kontserni järelevalveks asjakohast teavet; d) avalikustatud teabe suhtes kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed artikli 67 lõikes 1 osutatud nõuetega, ja seda kasutatakse üksnes kolleegiumis osalevate finantssektorivälise järelevalve tegijate järelevalveülesannete täitmiseks. Liikmesriigid tagavad, et finantssektorivälise järelevalve tegijad, kes vastutavad kontserni emaettevõtja või kohustatud isiku peakontori järelevalve eest või vastutavad lõikega 3 hõlmatud juhtudel kolleegiumi eest, hindavad, kas käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, ja esitavad hindamise tulemused kolleegiumi alalistele liikmetele. Kõnealune hindamine viiakse läbi enne, kui kolmanda riigi järelevalve tegijal lubatakse kolleegiumiga ühineda, ning seda võib vajaduse korral hiljem korrata. Hindamise eest vastutavad finantssektorivälised järelevalve tegijad võivad paluda AMLA-lt kõnealuseks hindamiseks abi. 11. Kui kolleegiumi alalised liikmed seda vajalikuks peavad, võib kutsuda täiendavaid vaatlejaid, tingimusel et järgitakse konfidentsiaalsusnõudeid. Vaatlejate hulka võivad kuuluda rahapesu andmebürood. 12. Kui kolleegiumi liikmed ei jõua kohustatud isiku suhtes võetavate meetmete küsimuses kokkuleppele, võivad nad pöörduda AMLA poole ja paluda temalt määruse (EL) 2024/1620 artikli 38 kohaselt abi. AMLA esitab selle lahkarvamuse kohta oma arvamuse kahe kuu jooksul. 13. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse: a) finantssektoriväliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide toimimise üldtingimusi, sealhulgas koostöö tegemise tingimusi alaliste liikmete vahel ja vaatlejatega ning selliste kolleegiumide operatiivfunktsiooni; b) finantssektoriväliste järelevalve tegijate poolt lõike 7 kohaselt allkirjastatava kirjaliku kokkuleppe vormi; c) kolmandate riikide finantssektoriväliste järelevalve tegijate osalemise tingimusi; d) lisameetmeid, mida kolleegiumid peavad rakendama, kui kontsernid hõlmavad krediidiasutusi või finantseerimisasutusi. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52 vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid. 14. AMLA esitab hiljemalt 10. juuliks 2029 ja seejärel iga kahe aasta järel arvamuse finantssektoriväliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalvekolleegiumide toimimise kohta. Kõnealuses arvamuses esitatakse: a) ülevaade finantssektoriväliste järelevalve tegijate poolt moodustatud kolleegiumidest; b) hinnang nende kolleegiumide poolt võetud meetmete ja saavutatud koostöötaseme kohta, sealhulgas kolleegiumide toimimisega seotud probleemide kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad saavad sõlmida kolmandates riikides järelevalve tegijatega koostööd ja konfidentsiaalse teabe vahetamist käsitlevad koostöölepinguid. Sellised koostöölepinguid peavad olema kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega ja need tuleb sõlmida vastastikkuse põhimõtte alusel ning vähemalt artikli 67 lõikes 1 osutatud nõudega samaväärset ametisaladuse hoidmise nõuet järgides. Kõnealuste koostöölepingute alusel vahetatud konfidentsiaalset teavet kasutatakse üksnes kõnealuste asutuste järelevalveülesannete täitmiseks. Kui vahetatud teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avaldatakse see üksnes teabe avaldanud järelevalve tegija sõnaselgel nõusolekul ja asjakohasel juhul üksnes eesmärkidel, millega kõnealune järelevalve tegija on nõustunud. 2. Lõike 1 kohaldamisel aitab AMLA vajaduse korral hinnata kolmandas riigis järelevalve tegijale kohaldatavate ametisaladuse hoidmise nõuete samaväärsust. 3. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad teavitavad AMLA-t kõigist käesoleva artikli alusel allkirjastatud lepingutest ühe kuu jooksul pärast nende allkirjastamist. 4. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2029 välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Nimetatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõus täpsustatakse, millist vormi tuleb kasutada lõikes 1 osutatud koostöölepingute sõlmimiseks. Komisjonile antakse õigus võtta kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 53 vastu esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid.

1. Kui liikmesriigid otsustavad kooskõlas käesoleva direktiivi artikli 37 lõikega 3 lubada määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud kohustatud isikute üle teha järelevalvet iseregulatsiooni organitel, tagavad nad, et selliste iseregulatsiooni organite järelevalvefunktsioonide täitmise järele vaatab avaliku sektori asutus. 2. Iseregulatsiooni organite järele vaatav avaliku sektori asutus tagab, et määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud kohustatud isikute suhtes kohaldatakse asjakohast ja tõhusat järelevalvesüsteemi, mis võimaldaks muu hulgas a) kontrollida, kas artikli 37 lõike 1 kohaseid funktsioone täitev või täita sooviv iseregulatsiooni organ vastab nimetatud artikli lõikes 3 sätestatud nõuetele; b) anda artikli 37 lõike 1 kohaste ülesannete täitmise suunised; c) tagada, et iseregulatsiooni organid täidavad käesoleva peatüki 1. jao kohaseid ülesandeid asjakohaselt ja tulemuslikult; d) vaadata läbi iseregulatsiooni organi tehtud erandid kohustusest koostada artikli 37 lõike 5 punkti b kohaselt individuaalne dokumenteeritud riskihindamine; e) teavitada iseregulatsiooni organeid korrapäraselt AMLA kavandatud tegevusest või ülesandest, mis on nende järelevalvefunktsiooni täitmiseks olulised, eelkõige vastastikuste hindamiste kavandamisest kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artikliga 35. 3. Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite järele vaataval avaliku sektori asutusel on lõike 2 kohaste ülesannete täitmiseks piisavad volitused. Liikmesriigid tagavad, et sellisel avaliku sektori asutusel on vähemalt järgmised volitused: a) õigus nõuda nõuete järgimise seire ja kontrollide tegemiseks vajalikku teavet, välja arvatud teave, mida määruse (EL) 2024/1624 artikli 3 punkti 3 alapunktides a ja b osutatud kohustatud isikud koguvad vastavalt kõnealuse määruse artikli 21 lõikes 2 sätestatud tingimustele oma kliendi õigusliku olukorra hindamisel või tema kaitsja või esindajana tegutsedes kohtumenetluses või sellega seoses, sealhulgas seoses nõustamisega menetluse algatamise või vältimise asjus, olenemata sellest, kas selline teave saadi enne või pärast sellist menetlust või selle käigus; b) anda iseregulatsiooni organile juhiseid, mille eesmärk on kõrvaldada artikli 37 lõike 1 kohaste ülesannete täitmisega seotud puudused, täita nimetatud artikli lõikes 6 sätestatud nõudeid või hoida ära selliste puuduste tekkimine. Kui avaliku sektori asutus annab juhiseid isereguleeruvale organile vastavalt esimese lõigu punktile b, võtab ta arvesse kõiki asjakohaseid suuniseid, mida ta on andnud või mille on andnud AMLA. 4. Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused täidavad oma ülesandeid lubamatu mõjutamiseta. Liikmesriigid tagavad ka, et iseregulatsiooni organite järele vaatavate avaliku sektori asutuste töötajate suhtes kohaldatakse artiklis 67 sätestatud nõuetega samaväärseid ametisaladuse hoidmise nõudeid ning et nad järgivad rangeid kutsestandardeid, sealhulgas rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed. Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused on kehtestanud korra huvikonfliktide ennetamiseks ja haldamiseks. 5. Liikmesriigid võivad kehtestada mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad meetmed või karistused juhuks, kui iseregulatsiooni organid ei järgi mõnda nõuet, juhist või muid meetmeid, mille järelevalvet tegev asutus on esitanud või võtnud vastavalt lõikele 2 või 3. 6. Liikmesriigid tagavad, et iseregulatsiooni organite järele vaatav avaliku sektori asutus teavitab kuritegeliku tegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega tegelevaid pädevaid asutusi õigel ajal kas vahetult või rahapesu andmebüroo kaudu kõigist oma ülesannete täitmisel avastatud rikkumistest, mille suhtes kohaldatakse kriminaalkaristusi. 7. Iseregulatsiooni organite järele vaatav avaliku sektori asutus avaldab aastaaruande, milles on järgmine teave: a) iga iseregulatsiooni organi avastatud rikkumiste arv ja laad ning kohustatud isikutele määratud rahalised karistused ja kohaldatud haldusmeetmed; b) iga iseregulatsiooni organi järelevalve all olevate kohustatud isikute poolt rahapesu andmebüroole teatatud kahtlaste tehingute arv, millest teatatakse vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artikli 69 lõikele 1 vahetult või mille iga iseregulatsiooni organ edastab rahapesu andmebüroole vastavalt kõnealuse määruse artikli 70 lõikele 1; c) iga iseregulatsiooni organi poolt määratud rahaliste karistuste ja sunniraha või käesoleva peatüki 4. jao kohaselt võetud haldusmeetmete arv aja kirjeldus, et tagada kohustatud isikute poolt määruse (EL) 2024/1624 täitmine, nagu on osutatud käesoleva direktiivi artikli 55 lõikes 1; d) käesoleva artikli alusel iseregulatsiooni organite järele vaatava avaliku sektori asutuse võetud meetmete arv ja kirjeldus ning iseregulatsiooni organitele antud juhiste arv. Esimeses lõigus osutatud aruanne avaldatakse iseregulatsiooni organite järele vaatava avaliku sektori asutuse veebisaidil ning esitatakse komisjonile ja AMLA-le.

1. Liikmesriigid tagavad, et kohustatud isikuid saab võtta määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 rikkumise korral vastutusele kooskõlas käesoleva jaoga. 2. Ilma et see piiraks liikmesriikide õigust näha ette ja mõista kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid rahalisi karistusi ja haldusmeetmeid käsitlevad õigusnormid ning tagavad, et järelevalve tegijad võivad määruse (EL) 2024/1624 või määruse (EL) 2023/1113 rikkumise korral selliseid rahalisi karistusi määrata ja haldusmeetmeid võtta, ning tagavad nende täitmise tagamise. Kõik käesoleva jao kohaselt määratud karistused ja kohaldatud meetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. 3. Erandina lõikest 2 võib juhul, kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, kohaldada käesolevat artiklit sellisel viisil, et rahalise karistuse algatab järelevalve tegija ning selle määravad õigusasutused, tagades seejuures, et need õiguskaitsevahendid on mõjusad ja järelevalve tegijate määratud rahaliste karistustega samaväärse mõjuga. Igal juhul peavad määratavad rahalised karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Esimeses lõigus osutatud liikmesriigid teavitavad komisjoni käesoleva lõike kohaselt vastu võetavatest õigusnormidest hiljemalt 10. juuliks 2027 ning viivitamata kõigist nende hilisematest muudatustest. 4. Liikmesriigid tagavad, et kui tegemist on juriidiliste isikute kohustustega, siis saab määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 rikkumise korral määrata rahalisi karistusi ja kohaldada haldusmeetmeid mitte ainult juriidiliste isikute suhtes, vaid ka kõrgema juhtkonna ja teiste füüsiliste isikute suhtes, kes riigisisese õiguse kohaselt rikkumise eest vastutavad. Liikmesriigid tagavad, et kui järelevalve tegijad avastavad rikkumisi, mille eest kohaldatakse kriminaalkaristusi, teavitavad nad sellest aegsasti kuritegeliku tegevuse uurimise ja selle eest vastutusele võtmisega tegelevaid pädevaid asutusi. 5. Kooskõlas käesoleva direktiivi ja riigisisese õigusega määratakse rahalisi karistusi ja kohaldatakse haldusmeetmeid ühel järgmistest viisidest: a) vahetult järelevalve tegijate poolt; b) järelevalve tegijate ja muude asutuste vahelises koostöös; c) delegeerides need järelevalve tegijate vastutusel muudele ametiasutustele; d) suunates küsimuse järelevalve tegijate kaudu pädevatele õigusasutustele. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 10. oktoobriks 2027 komisjonile ja AMLA-le rahaliste karistuste määramise ja haldusmeetmete kohaldamise korra vastavalt käesolevale lõikele, sealhulgas vajaduse korral teabe selle kohta, kas teatavate karistuste määramiseks või meetmete kohaldamiseks on vaja erimenetlusi. 6. Liikmesriigid tagavad, et rahalise karistuse või haldusmeetme liigi ja määra üle otsustamisel võtavad järelevalve tegijad arvesse kõiki asjaolusid, sealhulgas asjakohasel juhul järgmist: a) rikkumise raskusaste ja kestus; b) korduva rikkumise toimepanemise arv; c) vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus; d) vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisund, sealhulgas võttes arvesse tema aastast sissetulekut või kogukäivet; e) vastutavale füüsilisele või juriidilisele isikule rikkumisest tulenev kasu, kui seda saab kindlaks määrata; f) rikkumisega kolmandatele isikutele tekitatud kahju, kui seda saab kindlaks määrata; g) mil määral teeb vastutav füüsiline või juriidiline isik pädeva asutusega koostööd; h) vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised. 7. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid on võimalik võtta vastutusele määruse (EL) 2024/1624 või määruse (EL) 2023/1113 rikkumise eest, mille pani nende nimel või nende kasuks toime isik, kes tegutses üksinda või kõnealuse juriidilise isiku organi osana ja kellel on selles juriidilises isikus juhtiv positsioon ühel järgmistest alustest: a) õigus esindada juriidilist isikut; b) õigus teha juriidilise isiku nimel otsuseid; c) õigus kontrollida juriidilist isikut. 8. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 7 osutatud isikute puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et nende alluvuses olev isik on kõnealuse juriidilise isiku nimel või tema kasuks rikkunud määrust (EL) 2024/1624 või määrust (EL) 2023/1113. 9. Järelevalve tegijad teevad rahaliste karistuste määramise ja haldusmeetmete kohaldamisega seotud volituste kasutamisel omavahel tihedat koostööd ning kooskõlastavad vajaduse korral oma tegevust muude asutustega, et kõnealused rahalised karistused ja haldusmeetmed annaksid soovitud tulemusi, ning kooskõlastavad piiriülestel juhtudel oma tegevust. 10. AMLA töötab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu ja esitab selle komisjonile vastuvõtmiseks. Kõnealuste regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus määratakse kindlaks: a) näitajad rikkumiste raskusastme määramiseks; b) kriteeriumid, mida tuleb arvesse võtta rahaliste karistuste taseme määramisel või käesoleva jao kohaste haldusmeetmete kohaldamisel; c) sunniraha määramise metoodika vastavalt artiklile 57, sealhulgas selle kohaldamise sagedus. Komisjonile antakse õigus käesolevat direktiivi täiendada, võttes kooskõlas määruse (EL) 2024/1620 artiklitega 49–52 vastu esimeses lõigus osutatud regulatiivsed tehnilised standardid. 11. AMLA annab hiljemalt 10. juuliks 2026 välja suunised lähtesummade kohta käibega seotud rahaliste karistuste määramiseks rikkumise liigi ja kohustatud isikute kategooriate kaupa.

1. Käesoleva artikli lõikeid 2–5 kohaldatakse selliste kohustatud isikute püsivate tegevuskohtade, kes ei kvalifitseeru krediidiasutusteks või finantseerimisasutusteks, ning selliste kohustatud isikute taristuliikide suhtes, mille üle teeb järelevalvet vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegija vastavalt käesoleva direktiivi artikli 38 lõikele 1. 2. Kui vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad tuvastavad kohaldatavate nõuete rikkumise, nõuavad nad lõikes 1 osutatud püsivate tegevuskohtade või taristuliikide kaudu tegutsevatelt kohustatud isikutelt kohaldatavate nõuete täitmist ning teatavad päritoluliikmesriigi järelevalve tegijatele nende kohustatud isikute tegevuse puhul tuvastatud rikkumistest ja neile esitatud nõuete täitmise taotlusest. 3. Kui kohustatud isikud ei võta vajalikke meetmeid, teavitavad vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad sellest päritoluliikmesriigi järelevalve tegijaid. Päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad tegutsevad viivitamata ja võtavad kõik asjakohased meetmed, et asjaomane kohustatud isik heastaks vastuvõtvas liikmesriigis tema püsivas tegevuskohas või taristus tuvastatud rikkumised. Päritoluliikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijaid kõigist käesoleva lõike kohaselt võetud meetmetest. 4. Erandina lõikest 3 lubatakse vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijatel võtta omal algatusel asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid nende territooriumil asuvate, lõikes 1 osutatud püsivate tegevuskohtade või muud liiki taristute kaudu tegutsevate kohustatud isikute toime pandud raskete, korduvate või süstemaatiliste rikkumiste puhul, mis nõuavad viivitamatut sekkumist. Need meetmed peavad olema ajutised ja nende kohaldamine tuleb lõpetada, kui tuvastatud rikkumise puhul on võetud meetmeid, sealhulgas kohustatud isiku päritoluliikmesriigi järelevalve tegijate abiga või nendega koostöös. Liikmesriigid tagavad, et vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad teavitavad kohustatud isiku päritoluliikmesriigi järelevalve tegijat viivitamata raske, korduva või süstemaatilise rikkumise tuvastamisest ja esimese lõigu kohaste meetmete võtmisest, välja arvatud juhul, kui meetmeid võetakse koostöös päritoluliikmesriigi järelevalve tegijatega. 5. Kui päritolu- ja vastuvõtva liikmesriigi järelevalve tegijad ei jõua kohustatud isiku suhtes võetavates meetmetes üksmeelele, võivad nad pöörduda AMLA poole ja paluda temalt määruse (EL) 2024/1620 artiklite 33 ja 38 kohaselt abi. AMLA esitab lahkarvamuse kohta oma arvamuse ühe kuu jooksul.

1. Liikmesriigid tagavad, et rahalised karistused määratakse kohustatud isikutele määruse (EL) 2024/1624 järgmistes sätetes kehtestatud nõuete raske, korduva või süstemaatilise, tahtliku või hooletusest tingitud rikkumise korral: a) II peatükk (kohustatud isikute ettevõttesisesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed); b) III peatükk (kliendi suhtes rakendatavad hoolsusmeetmed); c) V peatükk (teatamiskohustus); d) artikkel 77 (andmete säilitamine). Liikmesriigid tagavad samuti, et rahalisi karistusi saab määrata juhul, kui kohustatud isikud ei järgi nende suhtes vastavalt käesoleva direktiivi artiklile 56 kohaldatavaid haldusmeetmeid, ning rikkumiste puhul, mis ei ole rasked, korduvad ega süstemaatilised. 2. Liikmesriigid tagavad, et lõike 1 esimeses lõigus osutatud juhtudel on maksimaalne rahaline karistus, mida võib määrata, vähemalt sama suur kui kahekordne rikkumisest saadud kasu, kui seda on võimalik välja selgitada, või vähemalt 1 000 000 eurot, sõltuvalt sellest, milline summa on suurem. Liikmesriikide puhul, mille rahaühik ei ole euro, on esimeses lõigus osutatud väärtus sellele vastav summa omavääringus 9. juulil 2024. 3. Liikmesriigid tagavad, et erandina lõikest 2 võib juhul, kui kohustatud isik on krediidiasutus või finantseerimisasutus, määrata ka järgmisi rahalisi karistusi: a) juriidilise isiku puhul maksimaalne rahaline karistus, mis on vähemalt 10 000 000 eurot või liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 9. juulil 2024, või 10 % aastasest kogukäibest viimase kättesaadava raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud juhtorgan, sõltuvalt sellest, milline summa on suurem; kui kohustatud isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud finantsaruandeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (44) artikli 22 kohaselt, on kõnealune kogukäive asjaomase raamatupidamiskorra kohaselt aastane kogukäive või asjaomase tululiigi kogukäive viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtorgan; b) füüsilise isiku puhul on maksimaalne rahaline karistus vähemalt 5 000 000 eurot, või liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus 9. juulil 2024. 4. Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele õiguse määrata lõigetes 2 ja 3 sätestatutest suuremaid rahalisi karistusi. 5. Liikmesriigid tagavad, et rahalise karistuse suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse kohustatud isiku võimet karistussummat tasuda ning juhul, kui rahaline karistus võib mõjutada usaldatavusnõuete täitmist, konsulteerivad järelevalve tegijad asutustega, kes on pädevad kontrollima, kas kohustatud isikud järgivad asjakohaseid liidu õigusakte.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad saavad kohaldada kohustatud isiku suhtes haldusmeetmeid, kui nad tuvastavad: a) määruse (EL) 2024/1624 või määruse (EL) 2023/1113 rikkumise, kohaldades neid meetmeid eraldi või koos rahalise karistusega, kui on tegemist raske, korduva ja süstemaatilise rikkumisega; b) puudusi kohustatud isiku ettevõttesisestes põhimõtetes, protseduurides ja kontrollimeetmetes, mis võivad tõenäoliselt kaasa tuua punktis a osutatud nõuete rikkumise, ning kui haldusmeetmete võtmisega võib ennetada selliste rikkumiste toimepanemist või vähendada nende toimepanemise riski; c) asjaolu, et kohustatud isiku ettevõttesisesed põhimõtted, protseduurid ja kontrollimeetmed ei ole piisavad, arvestades rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise riske, millega kohustatud isik kokku puutub. 2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad saavad teha vähemalt järgnevat: a) anda soovitusi; b) nõuda kohustatud isikutelt nõuete täitmist, sealhulgas konkreetsete parandusmeetmete rakendamist; c) avaldada avalik teadaanne, milles on märgitud füüsilise või juriidilise isiku nimi ja rikkumise laad; d) teha ettekirjutuse, millega nõutakse, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks asjaomase tegevuse ja hoiduks selle kordamisest; e) piirata kohustatud isiku äritegevust, tehinguid või seda moodustavate asutuste võrgustikku või nõuda selle tegevuse lõpetamist; f) tunnistada tegevusluba kehtetuks või see peatada kohustatud isiku puhul, kellel peab olema tegevusluba; g) nõuda juhtimisstruktuuri muutmist. 3. Liikmesriigid tagavad, et lõikes 2 osutatud haldusmeetmete kohaldamisel saavad järelevalve tegijad: a) nõuda põhjendamatu viivituseta oma käesoleva peatüki kohaste ülesannete täitmiseks vajalike andmete ja teabe esitamist, nõuda dokumentide esitamist või kehtestada nõude esitada lisateavet või esitada teavet sagedamini; b) nõuda ettevõttesiseste põhimõtete, protseduuride ja kontrollimeetmete täiustamist; c) nõuda kohustatud isikult erimeetmete või -nõuete kohaldamist üksikute suure riskiga klientide, tehingute, tegevuse või edastamiskanalite või nende kategooriate suhtes; d) nõuda kohustatud isiku tegevuse ja toodetega seonduvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske vähendavate meetmete rakendamist; e) kehtestada kohustatud isikus juhtimiskohustusi täitva isiku suhtes või rikkumise eest vastutava muu füüsilise isiku suhtes ajutine keeld täita kohustatud isikutes juhtimisülesandeid. 4. Lõikes 2 osutatud haldusmeetmete puhul tuleb vajaduse korral kehtestada siduvad tähtajad nende rakendamiseks. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad kontrollivad ja hindavad, kuidas kohustatud isik rakendab nõutud meetmeid. 5. Liikmesriigid võivad anda järelevalve tegijatele õiguse kohaldada lisaks lõikes 2 osutatud meetmete ka muud liiki haldusmeetmeid.

1. Liikmesriigid tagavad, et kui kohustatud isikud ei järgi määratud tähtajaks järelevalve tegija poolt vastavalt artikli 56 lõike 2 punktidele b, d, e ja g kohaldatavaid haldusmeetmeid, saavad järelevalve tegijad määrata sunniraha, et sundida neid haldusmeetmeid järgima. 2. Sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne. Sunniraha kohaldatakse senikaua, kui asjaomane kohustatud isik või füüsiline isik järgib asjakohaseid haldusmeetmeid. 3. Olenemata lõikest 2, ei tohi juriidilise isiku puhul sunniraha summa olla suurem kui 3 % eelmise majandusaasta keskmisest päevasest käibest või füüsiliste isikute puhul vastavalt 2 % eelmise kalendriaasta keskmisest päevasest sissetulekust. 4. Sunniraha võib pärast järelevalve tegija otsuse vastuvõtmist kohaldada maksimaalselt kuus kuud. Kui kohustatud isik ei ole pärast selle tähtaja möödumist veel haldusmeedet täitnud, tagavad liikmesriigid, et järelevalve tegijad saavad kohaldada sunniraha veel kuni kuue kuu jooksul. 5. Liikmesriigid tagavad, et otsuse määrata sunniraha saab teha alates haldusmeetme kohaldamise alguskuupäevast. Sunniraha kohaldatakse alates asjaomase otsuse tegemise kuupäevast.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad avaldavad oma veebisaidil ligipääsetavas vormis otsused, mis käsitlevad rahaliste karistuste määramist, artikli 56 lõike 2 punktides c–g osutatud haldusmeetmeid vastavalt artikli 56 lõike 1 punktile a või sunniraha määramist. 2. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegija avalikustab lõikes 1 osutatud otsuse kohe pärast seda, kui rikkumise eest vastutavat isikut on sellest otsusest teavitatud. Erandina esimesest lõigust võivad liikmesriigid lubada juhul, kui avalikustamine puudutab haldusmeetmeid, mille kohta on esitatud edasikaebus ja mille eesmärk ei ole heastada raskeid, korduvaid ja süstemaatilisi rikkumisi, kõnealuste haldusmeetmete avalikustamise kuni edasikaebuse esitamise tähtaja möödumiseni edasi lükata. Kui avalikustatakse otsus, mille peale on esitatud edasikaebus, avaldavad järelevalve tegijad oma veebisaidil viivitamata ka sellesisulise teabe ja kogu edasise teabe selle edasikaebuse tulemuste kohta. Lisaks avaldatakse ka otsused, millega tühistatakse varasemad otsused rahalise karistuse määramise, haldusmeetme kohaldamise või sunniraha määramise kohta. 3. Avalikustatud teave hõlmab vähemalt teavet rikkumise liigi ja laadi kohta ning rikkumise eest vastutavate isikute tuvastamisandmed ja rahaliste karistuste ning sunniraha puhul ka karistussumma suurust. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama käesolevat lõiku niisuguste otsuste puhul, millega kohaldatakse uurimist puudutavaid haldusmeetmeid, või otsuste puhul, mida tehakse vastavalt artikli 56 lõike 2 punktidele a ja c. Kui järelevalve tegijad leiavad konkreetse juhtumi hindamise tulemusena, et esimeses lõigus osutatud vastutavate isikute või nende isikuandmete avalikustamine on ebaproportsionaalne, või kui avalikustamine ohustab finantsturgude stabiilsust või pooleliolevat uurimist, siis toimivad nad järgmiselt: a) lükkavad otsuse avalikustamise edasi, kuni selle avalikustamisest hoidumise põhjuseid enam ei esine; b) avaldavad otsuse riigisiseses õiguses sätestatud korra kohaselt anonüümitud andmetega, kui sellise anonüümsete andmetega avaldamisega saab tagada asjaomaste isikuandmete tõhusa kaitse; sellisel juhul võib asjaomaste andmete avalikustamise mõistliku aja võrra edasi lükata, kui on ette näha, et selle ajavahemiku jooksul anonüümsete andmetega avaldamise põhjused kaovad; c) jätavad otsuse avalikustamata, kui punktides a ja b sätestatud võimalusi peetakse ebapiisavaks, et tagada üks järgmistest tingimustest: i) finantsturgude stabiilsust ei ohustata; ii) otsuse avalikustamine on proportsionaalne rahaliste karistuste ja haldusmeetmetega, mida kohaldatakse väiksemate rikkumiste suhtes. 4. Liikmesriigid tagavad, et kõik käesoleva artikli kohaselt avalikustatud andmed säilitatakse järelevalve tegijate veebisaitidel viie aasta jooksul alates nende avalikustamisest. Avaldatud andmete hulgas esinevaid isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse veebisaidil aga üksnes sellise aja jooksul, mis on vajalik kooskõlas kohaldatavate andmekaitsenormidega, ja igal juhul mitte üle viie aasta.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalve tegijad ja asjakohasel juhul iseregulatsiooni organite järelevalvefunktsiooni täitmise järele vaatav avaliku sektori asutus annaks AMLA-le teada kõigist käesoleva jao kohaselt määratud rahalistest karistustest ja kohaldatud haldusmeetmetest, sealhulgas nendega seotud edasikaebamistest ja nende tulemustest. Kui rahaline karistus või haldusmeede puudutab kohustatud isikut, kes tegutseb kahes või enamas liikmesriigis, jagatakse kõnealust teavet ka teiste järelevalve tegijatega. 2. AMLA esitab oma veebisaidil lingi igale järelevalve tegijate poolt avaldatud rahalisele karistusele ja haldusmeetmele, mis on artikli 58 kohaselt määratud, ning märgib ära ajavahemiku, mille vältel rahalised karistused ja haldusmeetmed jäävad avaldatuks konkreetses liikmesriigis.

1. Direktiivi (EL) 2019/1937 kohaldatakse määruste (EL) 2024/1624 ja (EL) 2023/1113 ning käesoleva direktiivi rikkumisest teatamise suhtes ning sellistest rikkumistest teatajate kaitse suhtes ja nende isikute kaitse suhtes, keda need teated puudutavad. 2. Järelevalveasutused on asutused, kes on pädevad looma kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/1937 asutuseväliseid teavituskanaleid ja võtma teadete suhtes järelmeetmeid, kui tegemist on kohustatud isikute suhtes kohaldatavate nõuetega. 3. Artiklis 52 osutatud iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused on asutused, kes on pädevad looma väliseid teavituskanaleid ning võtma iseregulatsiooni organite ja nende töötajate teadete suhtes järelmeetmeid, kui tegemist on järelevalveülesandeid täitvate iseregulatsiooni organite suhtes kohaldatavate nõuetega. 4. Liikmesriigid tagavad, et finantssektorivälised järelevalveasutused annavad AMLA-le kord aastas aru järgmise kohta: a) lõike 1 kohaselt saadud teadete arv ning nende teadete osakaal, mille suhtes on võetud järelmeetmeid või mille suhtes rakendatakse veel järelmeetmeid, sealhulgas see, kas nende teadete menetlemine on pooleli või lõpetatud, ning tagasilükatud teated; b) teatatud rikkumiste liigid; c) järelmeetmete võtmise korral järelevalve tegija poolt võetud meetmed, esitades võetud meetmete kirjelduse, ja menetluses olevate teadete puhul järelevalveasutuse kavandatavate meetmete kirjelduse; d) teadete tagasi lükkamise korral tagasilükkamise põhjused. Esimeses lõigus osutatud iga-aastased aruanded ei või sisaldada rikkumisest teatavate isikute isikuandmeid või teavet nende ametikoha kohta ega muud teavet, mis võiks võimaldada tuvastada nende isikut.

1. Liikmesriigid tagavad, et poliitikakujundajad, rahapesu andmebürood, järelevalve tegijad, sealhulgas AMLA, ja muud pädevad asutused, sealhulgas maksuhaldurid, kasutavad toimivaid mehhanisme, mis võimaldavad neil teha riigis koostööd, koordineerida rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise põhimõtete ja meetmete väljatöötamist ja rakendamist ning hoida ära sihipäraste finantssanktsioonide rakendamata jätmist ja neist kõrvalehoidmist, sealhulgas selleks, et täita artiklist 8 tulenevaid kohustusi. 2. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused saavad määruse (EL) 2024/1624 IV peatüki ja käesoleva direktiivi II peatüki 1. jao kohaselt kogutud tegelike tulusaajate andmed edastada õigel ajal ja tasuta teiste liikmesriikide ja kolmandate riikide vastavatele pädevatele asutustele. 3. Liikmesriigid ei takista vastavate pädevate asutuste ja käesoleva direktiivi kohaldamisel nendega samalaadsete asutuste vahelist teabevahetust ega abistamist ning ei sea sellele põhjendamatuid ega ülemääraselt piiravaid tingimusi. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused ei lükka abitaotlusi tagasi järgmistel põhjustel: a) leitakse, et taotlus hõlmab ka maksuküsimusi; b) riigisisese õiguse kohaselt nõutakse kohustatud isikutelt saladuse hoidmist või konfidentsiaalsust, välja arvatud juhtudel, kui soovitud teavet kaitstakse kutsesaladuse või õiguspraktikas ametisaladusena, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1624 artikli 70 lõikes 2; c) taotluse saanud liikmesriigis on käimas päringute tegemine, uurimine, menetlus või rahapesu andmebüroo analüüs, välja arvatud juhul, kui abi andmine seda päringute tegemist, uurimist, menetlust või rahapesu andmebüroo analüüsi takistaks; d) vastava abi taotleva asutuse laad või staatus erineb taotluse saanud pädeva asutuse laadist või staatusest.

1. Tulemusliku koostöö, eelkõige teabevahetuse hõlbustamiseks ja edendamiseks edastavad liikmesriigid komisjonile ja AMLA-le: a) nende järelevalve tegijate nimekirja, kelle ülesanne on teha järelevalvet selle üle, kas kohustatud isikud täidavad määrust (EL) 2024/1624 ning kui see on asjakohane, selle avaliku sektori asutuse nime, kelle ülesanne on vaadata iseregulatsiooni organite käesoleva direktiivi kohaste järelevalvefunktsioonide täitmise üle, ja kontaktandmed; b) oma rahapesu andmebüroo kontaktandmed; c) muude pädevate riiklike asutuste nimekirja. 2. Lõike 1 kohaldamisel esitatakse järgmised kontaktandmed: a) kontaktpunkt või selle puudumisel kontaktisiku nimi ja roll; b) kontaktpunkti e-posti aadress ja telefoninumber või selle puudumisel kontaktisiku ametialase e-posti aadress ja tema telefoninumber. 3. Liikmesriigid tagavad, et komisjonile ja AMLA-le lõike 1 kohaselt esitatud andmeid ajakohastatakse niipea, kui need andmed muutuvad. 4. AMLA avaldab lõikes 1 osutatud asutuste registri oma veebisaidil ja hõlbustab lõikes 2 osutatud teabe vahetamist pädevate asutuste vahel. Registris olevad asutused on oma volituste piires kontaktpunktiks samalaadsete pädevate asutuste jaoks. Rahapesu andmebürood ja järelevalveasutused on kontaktpunktiks ka AMLA jaoks.

Rahapesu andmebürood ja järelevalveasutused teevad AMLA-ga koostööd ning esitavad talle kogu teabe, mida tal on vaja käesolevast direktiivist ning määrustest (EL) 2024/1624 ja (EL) 2024/1620 tulenevate ülesannete täitmiseks.

1. Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad, rahapesu andmebürood ja teiste õigusaktide alusel krediidiasutuste või finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutavad asutused teevad omavahel oma vastava pädevuse piires tihedat koostööd ning annavad üksteisele oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Selline koostöö ja teabevahetus ei tohi mõjutada käimasolevat päringute tegemist, rahapesu andmebüroo analüüsi, uurimist või menetlust kooskõlas selle liikmesriigi kriminaal- või haldusõigusega, kus finantsjärelevalve tegija või muude õigusaktide alusel krediidiasutuste või finantseerimisasutuste järelevalve eest vastutav asutus asub, samuti ei tohi see mõjutada artikli 67 lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid. 2. Liikmesriigid tagavad, et kui finantsjärelevalve tegijad avastavad krediidiasutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise sisekontrollisüsteemis ja määruse (EL) 2024/1624 nõuete kohaldamises puudusi, mis oluliselt suurendavad krediidiasutusele avalduvaid tegelikke või võimalikke ohte, annavad finantsjärelevalve tegijad sellest kohe teada Euroopa Pangandusjärelevalvele ning asutusele või organile, kes teeb asjaomase krediidiasutuse üle direktiivi 2013/36/EL kohaselt järelevalvet, sealhulgas EKP-le, kes tegutseb vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013. Võimaliku suurenenud ohu korral peavad finantsjärelevalve tegijad olema võimelised tegema koostööd ja vahetama teavet krediidiasutuse üle direktiivi 2013/36/EL kohaselt järelevalvet tegeva asutusega ja koostama ühishinnangu, millest järelevalve tegija, kes esimesena saatis teate, teavitab Euroopa Pangandusjärelevalvet. Kõikidest sellistest teadetest tuleb teavitada ka AMLA-t. 3. Liikmesriigid tagavad, et kui finantsjärelevalve tegijad on avastanud olukorra, kus krediidiasutus on ärisuhtest keeldunud või otsustanud selle lõpetada, aga määruse (EL) 2024/1624 artikli 21 lõike 3 kohaselt kliendi suhtes rakendatud hoolsusmeetmete tulemusi kajastava dokumendi alusel ei ole selliseks keeldumiseks põhjust, teavitavad nad asutust, kes vastutab direktiivi 2014/92/EL või (EL) 2015/2366 nõuete järgimise eest asjaomases krediidiasutuses. 4. Liikmesriigid tagavad, et finantsjärelevalve tegijad teevad koostööd direktiivi 2014/59/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 määratletud kriisilahendusasutustega või direktiivi 2014/49/EL artikli 2 lõike 1 punktis 18 osutatud määratud asutustega. Finantsjärelevalve tegijad teavitavad esimeses lõigus osutatud asutusi, kui nad tuvastavad oma järelevalvetegevuse käigus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seoses ühe järgmistest olukordadest: a) esineb suurem tõenäosus, et hoiused muutuvad kättesaamatuks; b) esineb risk, et krediidiasutust või finantseerimisasutust käsitatakse maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõikele 4. Kui hoiuste kättesaamatuks muutumise tõenäosus suureneb või esineb oht, et krediidiasutust või finantseerimisasutust käsitatakse direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 4 kohaselt maksejõuetuna või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävana, teavitavad finantsjärelevalve tegijad käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud asutuste taotlusel neid asutusi kõigist kõnealuse krediidiasutuse või finantseerimisasutuse tehingutest, kontodest või ärisuhetest, mille rahapesu andmebüroo on peatanud vastavalt artiklile 24. 5. Finantsjärelevalve tegijad annavad igal aastal AMLA-le aru käesoleva artikli kohasest koostööst muude asutustega, sealhulgas rahapesu andmebüroode osalemisest selles koostöös. 6. AMLA annab Euroopa Pangandusjärelevalvega konsulteerides hiljemalt 10. juuliks 2029 välja suunised finantsjärelevalve tegijate ning lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud asutuste vahelise koostöö kohta, sealhulgas rahapesu andmebüroode sellisesse koostöösse kaasamise ulatuse kohta.

1. Liikmesriigid tagavad, et audiitorite üle järelevalve tegijad, ja kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused, liikmesriigi rahapesu andmebüroo ning avaliku sektori asutused, kes vaatavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ (45) artikli 32 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 537/2014 (46) artikli 20 kohaselt vannutatud audiitorite ja audiitorühingute järele, teevad omavahel oma vastava pädevuse piires tihedat koostööd ja annavad üksteisele oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Käesoleva artikli kohaselt vahetatavat konfidentsiaalset teavet kasutavad esimeses lõigus nimetatud asutused ainult käesolevas direktiivis või muudes esimeses lõigus nimetatud liidu õigusaktides määratud ülesannete täitmiseks ja kõnealuste ülesannete täitmisega konkreetselt seotud haldus- või kohtumenetluses. 2. Liikmesriigid võivad keelata lõikes 1 nimetatud asutustel koostöö tegemise, kui selline koostöö, sealhulgas teabevahetus, mõjutaks käimasolevat päringu tegemist, rahapesu andmebüroo analüüsi, uurimist või menetlust kooskõlas selle liikmesriigi kriminaal- või haldusõigusega, kus need asutused asuvad.

1. Liikmesriigid tagavad, et järelevalve tegijad, nende rahapesu andmebürood ja sihipäraste finantssanktsioonide rakendamise eest vastutavad asutused teevad omavahel oma vastava pädevuse piires tihedat koostööd ning annavad üksteisele oma ülesannete täitmiseks vajalikku teavet. Käesoleva artikli kohaselt vahetatavat konfidentsiaalset teavet kasutavad esimeses lõigus nimetatud asutused ainult käesolevas direktiivis või muudes liidu õigusaktides määratud ülesannete täitmiseks ja kõnealuste ülesannete täitmisega konkreetselt seotud haldus- või kohtumenetluses. 2. Liikmesriigid võivad keelata lõikes 1 nimetatud asutustel koostöö tegemise, kui selline koostöö, sealhulgas teabevahetus, mõjutaks käimasolevat päringu tegemist, uurimist või menetlust kooskõlas selle liikmesriigi kriminaal- või haldusõigusega, kus need asutused asuvad.

1. Liikmesriigid nõuavad, et kõik isikud, kes töötavad või on töötanud järelevalve tegijate ja artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutuste heaks, ning nende järelevalve tegijate või asutuste nimel tegutsevad audiitorid ja eksperdid, oleksid kohustatud hoidma ametisaladust. Ilma et see piiraks kriminaaluurimist ja vastutusele võtmist liidu ja liikmesriikide õiguse alusel ning artiklite 42 ja 43 kohaselt rahapesu andmebüroole teabe esitatamist, võivad esimeses lõigus osutatud isikud neile käesoleva direktiivi alusel ametikohustuste täitmisel teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet avaldada üksnes kokkuvõttena või sellisel koondkujul, et konkreetseid kohustatud isikuid ei ole võimalik tuvastada. 2. Käesoleva artikli lõige 1 ei takista teabevahetust järgmiste asutuste vahel: a) järelevalve tegijad kas ühes või mitmes liikmesriigis, sealhulgas AMLA, kui ta teeb järelevalvet, või käesoleva direktiivi artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutused; b) järelevalve tegijad ja käesoleva direktiivi artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutused ning rahapesu andmebürood; c) järelevalve tegijad ja käesoleva direktiivi artiklis 52 osutatud avaliku sektori asutused ning määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1 punkti 44 alapunktides c ja d osutatud pädevad asutused; d) finantsjärelevalve tegijad ja asutused, kes teevad kas ühes või mitmes liikmesriigis järelevalvet krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste üle vastavalt muudele liidu õigusaktidele, mis käsitlevad krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste järelevalvet, sealhulgas EKP, kes tegutseb vastavalt määrusele (EL) nr 1024/2013. Käesoleva lõike esimese lõigu punkti d kohaldamisel järgitakse teabevahetuse puhul lõikes 1 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõudeid. 3. Kõik asutused või iseregulatsiooni organid, kes saavad lõike 2 kohaselt konfidentsiaalset teavet, kasutavad seda üksnes: a) oma kohustuste täitmiseks vastavalt käesolevale direktiivile või muudele liidu õigusaktidele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve, sealhulgas karistuste valdkonnas; b) asutuse või iseregulatsiooni organi otsuse edasi kaebamiseks, sealhulgas kohtumenetluses; c) kohtumenetluses, mis on algatatud vastavalt liidu õiguse erisätetele, mis on vastu võetud käesoleva direktiivi valdkonnas või krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ja järelevalve valdkonnas.

1. Välja arvatud määruse (EL) 2024/1624 artikli 70 lõikes 2 sätestatud juhtudel, lubavad liikmesriigid teabevahetust järgmiste isikute vahel: a) järelevalve tegijad ja käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused, mis asuvad kas ühes ja samas liikmesriigis või erinevates liikmesriikides; b) järelevalve tegijad ja asutused, kes vastutavad seaduse alusel oma vastavaid järelevalvefunktsioone täites finantsturgude järelevalve eest; c) audiitorite üle järelevalve tegijad ja, kui see on asjakohane, käesoleva direktiivi IV peatüki kohaselt iseregulatsiooni organite järele vaatavad avaliku sektori asutused ning avaliku sektori asutused, kes teevad direktiivi 2006/43/EÜ artikli 32 ning määruse (EL) nr 537/2014 artikli 20 kohaselt järelevalvet vannutatud audiitorite ja audiitorühingute üle, sealhulgas eri liikmesriikide asutused. Artikli 67 lõigetes 1 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded ei tohi takistada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud teabevahetust. Käesoleva lõike kohaselt vahetatavat konfidentsiaalset teavet kasutatakse ainult asjaomaste asutuste ülesannete täitmiseks ja kõnealuste ülesannete täitmisega konkreetselt seotud haldus- või kohtumenetluses. Igal juhul peavad saadud teabe suhtes kehtima ametisaladuse hoidmise nõuded, mis on vähemalt samaväärsed artikli 67 lõikes 1 osutatud nõuetega. 2. Liikmesriigid võivad lubada teatava teabe avalikustamist ka muudele riigiasutustele, kes õigusaktide kohaselt vastutavad finantsturgude järelevalve eest või on määratud täitma ülesandeid rahapesu, selle eelkuritegude või terrorismi rahastamise tõkestamise või uurimise valdkonnas. Artikli 67 lõigetes 1 ja 3 sätestatud ametisaladuse hoidmise nõuded ei tohi sellist avalikustamist takistada. Käesoleva lõike kohaselt vahetatud konfidentsiaalset teavet võib kasutada üksnes asjaomaste asutuste õiguslike kohustuste täitmiseks. Isikute suhtes, kellel on juurdepääs sellisele teabele, kohaldatakse ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed artikli 67 lõikes 1 osutatud nõuetega. 3. Liikmesriigid võivad lubada avalikustada teatavat teavet, mis on seotud järelevalvega selle üle, kuidas kohustatud isikud täidavad määrust (EL) 2024/1624 oma liikmesriigi parlamentaarsetele uurimiskomisjonidele, kontrollikodadele ja muudele uurimise eest vastutavatele isikutele järgmistel tingimustel: a) neil isikutel on riigisisese õiguse kohaselt selge volitus uurida nende järelevalve tegijate või asutuste tegevust, kes vastutavad sellist järelevalvet käsitlevate õigusaktide rakendamise eest; b) teave on punktis a osutatud volituse täitmiseks rangelt vajalik; c) nende isikute suhtes, kellel on teabele juurdepääs, kohaldatakse riigisisese õiguse kohaseid ametisaladuse hoidmise nõudeid, mis on vähemalt samaväärsed lõikes 1 osutatud nõuetega; d) kui teave pärineb mõnest teisest liikmesriigist, avalikustatakse see üksnes teabe avaldanud järelevalve tegija sõnaselgel nõusolekul ja otstarveteks, milleks asjaomane järelevalve tegija on andnud nõusoleku. Liikmesriigid võivad samuti lubada käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt teabe avalikustamist ajutistele uurimiskomisjonidele, mille Euroopa Parlament on loonud vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 226 ning Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni otsuse 95/167/EÜ, Euratom, ESTÜ (47) artiklile 2, kui selline avalikustamine on vajalik kõnealuste komisjonide tegevuseks.

AMLA avaldab koostöös Euroopa Keskpanga, Euroopa järelevalveasutuste, Europoli, Eurojusti ning Euroopa Prokuratuuriga hiljemalt 10. juuliks 2029 suunised alljärgneva kohta: a) käesoleva peatüki 1. jao kohase rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud koostöö tegemine pädevate asutuste vahel, käesoleva peatüki 2. jaos nimetatud asutustega ja keskregistripidajatega; b) menetlused, mida muude liidu õigusaktide kohaselt kohustatud isikute järelevalve eest vastutavad pädevad asutused peavad kasutama, et võtta kõnealuste liidu õigusaktide kohaste ülesannete täitmisel arvesse rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud probleeme.

1. Niivõrd kui see on käesolevas direktiivis sätestatud eesmärkidel rangelt vajalik, võivad pädevad asutused töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliike ning nimetatud määruse artiklis 10 osutatud süütegude ja süüdimõistvate kohtuotsustega seotud isikuandmeid, kui järgitakse andmesubjekti õiguste ja vabadustega seotud asjakohaseid kaitsemeetmeid lisaks järgmistele kaitsemeetmetele: a) selliseid andmeid võivad töödelda üksnes juhtumipõhiselt need pädevate asutuste töötajad, kes on selleks spetsiaalselt määratud ja keda on volitatud vastavaid ülesandeid täitma; b) pädevate asutuste töötajad järgivad rangeid kutsealaseid konfidentsiaalsus- ja andmekaitsenõudeid ning on usaldusväärsed ja asjakohaselt kvalifitseeritud, sealhulgas seoses suurandmekogumite eetilise kasutamisega; c) kehtestatakse tehnilised ja korralduslikud meetmed, et tagada andmete turvalisus, mis vastab rangetele tehnoloogiastandarditele. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaitsemeetmeid kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaldamisel ka määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1 osutatud isikuandmete eriliikide ning nimetatud määruse artiklis 11 osutatud süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegudega seotud isikuandmete töötlemise suhtes liidu institutsioonide, organite või asutuste poolt.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artiklis 10 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 9. juulist 2024. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 10 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 10 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kolme kuu võrra.

1. Komisjoni abistab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise komitee, mis on loodud määruse (EL) 2023/1113 artikli 34 alusel. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Komisjon annab hiljemalt 10. juuliks 2027 FIU-net-i haldamise üle AMLA-le. Üleandmise lõpetamiseni annab komisjon FIU-net-i toimimiseks ja liidus asuvate rahapesu andmebüroode vaheliseks teabevahetuseks vajalikku abi. Selleks korraldab komisjon regulaarselt liikmesriikide rahapesu andmebüroode esindajatest koosneva ELi rahapesu andmebüroode platvormi koosolekuid, et jälgida FIU-net-i toimimist.

Direktiivi (EL) 2015/849 muudetakse järgmiselt. 1) Artikli 30 lõike 5 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega: „5. Liikmesriigid tagavad, et tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlev teave on igal juhul kättesaadav: a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele ilma piiranguteta; b) kohustatud isikutele kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga; c) igale isikule või organisatsioonile, kes suudab tõendada õigustatud huvi. Esimese lõigu punktis c osutatud isikule või organisatsioonile peab olema kättesaadav teave vähemalt tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuu ja -aasta, elukohariigi ja kodakondsuse ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatuse kohta.“ 2) Artikli 31 lõike 4 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega: „4. Liikmesriigid tagavad, et teave usaldusfondi või sellega sarnase õigusliku üksuse tegelikult kasu saavate omanike kohta on igal juhul kättesaadav: a) pädevatele asutustele ja rahapesu andmebüroodele ilma piiranguteta; b) kohustatud isikutele klientide suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete raames kooskõlas II peatükiga; c) igale füüsilisele või juriidilisele isikule, kes suudab tõendada, et tal on õigustatud huvi pääseda juurde tegelikult kasu saavaid omanikke käsitlevale teabele. Esimese lõigu punktis c osutatud füüsilistele või juriidilistele isikutele kättesaadav teave sisaldab tegelikult kasu saava omaniku nime, sünnikuud ja -aastat, elukohariiki ja kodakondsust ning kasu saamisega seotud huvi laadi ja ulatust.“

Direktiivi (EL) 2019/1937 lisa II osa A jao punkti 2 lisatakse järgmine alapunkt: „iii) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist (ELT L, 2024/1624, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj)“.

Komisjon esitab hiljemalt 10. juuliks 2032 ja seejärel iga kolme aasta tagant Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

Direktiiv (EL) 2015/849 tunnistatakse kehtetuks alates 10. juulist 2027. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2024/1624 ning neid loetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud vastavustabelile.

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. juuliks 2027. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Erandina esimesest lõigust jõustavad liikmesriigid artikli 74 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. juuliks 2025, artiklite 11, 12, 13 ja 15 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. juuliks 2026 ning artikli 18 järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt 10. juuliks 2029. Liikmesriigid edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile. Kui liikmesriigid võtavad vastu käesolevas lõikes osutatud normid, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid. 2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste riigisiseste normide teksti.

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.