Artikkel 1 - Direktiivi 2011/36/EL muutmine
Direktiivi 2011/36/EL muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt.
a)
Lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Ärakasutamine hõlmab vähemalt teise isiku ärakasutamist prostituudina või muid seksuaalse ärakasutamise vorme, sunniviisilist tööd või pealesunnitud teenuseid, sealhulgas kerjamine, orjust või orjusega samalaadset praktikat, sunnitööd või ärakasutamist kuritegelikuks tegevuseks või elundite eemaldamist või asendusemaduse, sundabielu või ebaseadusliku lapsendamise eesmärgil toimuvat ärakasutamist.“
;
b)
lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. Kui lõikes 1 osutatud tegu hõlmab last, käsitatakse seda karistatava inimkaubanduse süüteona isegi juhul, kui ühtegi lõikes 1 nimetatud vahendit ei ole kasutatud. Käesolevat lõiget ei kohaldata asendusemaduse eesmärgil toimuva ärakasutamise suhtes, millele on osutatud lõikes 3, välja arvatud juhul, kui asendusema on laps.“
2)
Artiklit 4 muudetakse järgmiselt.
a)
Lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:
„d)
pandi toime rasket vägivalda kasutades või sellega põhjustati ohvrile eriti suur kahju, sealhulgas füüsiline või psühholoogiline kahju.“
;
b)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juhul kui need on seotud artiklis 2 nimetatud süüteoga, käsitatakse kooskõlas riigisisese õiguse asjakohastele sätetega raskendavate asjaoludena järgmist:
a)
asjaolu, et süüteo panid toime ametiisikud oma ülesannete täitmisel;
b)
asjaolu, et täideviija levitas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia abil ohvri kohta seksuaalset laadi pilte, videoid või sarnast materjali või aitas sellele kaasa.“
3)
Artiklit 5 muudetakse järgmiselt.
a)
Lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta artiklites 2 ja 3 ning artikli 18a lõikes 1 osutatud süütegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, ühel järgmistest alustest:“
;
b)
lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriigid tagavad ka, et juriidilist isikut saab vastutusele võtta juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on kõnealuse juriidilise isiku alluvuses oleval isikul osutunud võimalikuks selle juriidilise isiku kasuks toime panna artiklites 2 ja 3 ning artikli 18a lõikes 1 süütegu.
3. Lõigete 1 ja 2 kohane juriidilise isiku vastutus ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on artiklites 2, 3 ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süüteo täideviijad või sellele kihutajad või kaasaaitajad.“
4)
Artikkel 6 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 6
Juriidiliste isikute karistused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 lõike 1 või 2 kohaselt vastutusele võetud juriidilisele isikule määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaal- või muud karistused või kriminaal- või muud meetmed.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 lõike 1 või 2 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes artiklis 2, artiklis 3 ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süütegude eest mõistetavate karistuste või kohaldatavate meetmete hulka kuuluvad rahalised karistused või trahvid ning mille hulka võivad kuuluda teistsugused kriminaal- või muud karistused või kriminaal- või muud meetmed, näiteks:
a)
riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;
b)
avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ja litsentsidest ilmajätmine;
c)
ajutine või alaline ettevõtluskeeld;
d)
nende lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane süütegu toime pandi;
e)
kohtuliku järelevalve alla võtmine;
f)
sundlõpetamine;
g)
süüteo toimepanekuks kasutatud üksuste sulgemine;
h)
toimepandud kuritegu ja mõistetud karistusi või kohaldatavaid meetmeid käsitleva kohtuotsuse täielik või osaline avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust ja isikuandmete kaitset käsitlevate õigusnormide kohaldamist.“
5)
Artikkel 7 jäetakse välja.
6)
Artikkel 8 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 8
Ohvrile süüdistuse esitamata jätmine või ohvri karistamata jätmine
Liikmesriigid võtavad vastavalt oma õigussüsteemi aluspõhimõtetele vajalikud meetmed tagamaks, et pädevatel riiklikel asutustel on volitused jätta inimkaubanduse ohvrile süüdistus esitamata või karistus määramata kuritegelikus või muus õigusvastases tegevuses sunnitud osalemise eest, kui see tulenes otseselt asjaolust, et tema suhtes oli toime pandud mõni artiklis 2 nimetatud tegu.“
7)
Artiklit 9 muudetakse järgmiselt.
a)
Lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 2, artiklis 3 ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süütegude uurimine ega nende eest süüdistuse esitamine ei sõltu ohvri teatest ega kaebusest ning et kriminaalmenetlust võib jätkata ka juhul, kui ohver on oma avalduse tagasi võtnud.“
b)
lõige 3 asendatakse järgmisega:
„3. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et isikud, üksused ja asutused, kelle ülesanne on artiklites 2 ja 3 osutatud süütegude uurimine või nende eest süüdistuse esitamine, oleksid saanud vastava koolituse. Liikmesriigid tagavad, et isikutel, üksustel ja asutustel, kelle ülesanne on artiklites 2 ja 3 osutatud selliste süütegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine, mis pannakse toime või mille toimepanemisele aidatakse kaasa info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel, on piisav asjatundlikkus ja tehnoloogiline võimekus. Liikmesriike julgustatakse looma õiguskaitseasutustes ja prokuratuurides spetsialiseerunud üksusi, kui see on asjakohane ja kooskõlas nende riikliku õigussüsteemiga.“
8)
Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 1 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklis 2, artiklis 3 ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süütegude puhul, kui:“
;
b)
lõike 2 sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:
„2. Liikmesriik teavitab komisjoni, kui ta otsustab kehtestada lisajurisdiktsiooni artiklis 2, artiklis 3 ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süütegude üle, mis on toime pandud väljaspool tema territooriumi, muu hulgas näiteks kui:“.
9)
Artiklit 11 muudetakse järgmiselt.
a)
Lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohvrile pakutakse ohvrikeskse ning sugu, puuet ja lapse huve arvestava lähenemisviisi kaudu eriabi ja toetust enne kriminaalmenetlust, selle ajal ning asjakohase ajavahemiku jooksul pärast menetluse lõpetamist, et tal oleks võimalik kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2012/29/EL (*1) ja käesolevas direktiivis sätestatud õigusi.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK (ELT L 315, 14.11.2012, lk 57).“;"
b)
lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmisega:
„4. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et luua õigus- või haldusnormidega üks või mitu mehhanismi, mille eesmärk on ohvrite varajane avastamine ja tuvastamine ning tuvastatud ja eeldatavate ohvrite abistamine ja toetamine koostöös asjaomaste tugiorganisatsioonidega, ning määrata ohvrite piiriülese suunamise kontaktasutus.
Käesoleva lõike kohaselt toimivate suunamismehhanismide ülesanded hõlmavad vähemalt järgmist:
a)
kehtestada ohvrite avastamise ja varajase tuvastamise miinimumstandardid ning kohandada sellise avastamise ja tuvastamise menetlusi käesoleva direktiiviga hõlmatud ärakasutamise eri vormidele;
b)
suunata ohver kõige asjakohasema toetuse ja abi juurde;
c)
luua koos varjupaigaasutustega koostöökord või protokollid, et tagada ohvri individuaalset olukorda arvesse võttes abi, toetuse ja kaitse pakkumine inimkaubanduse ohvritele, kes vajavad samuti rahvusvahelist kaitset või soovivad sellist kaitset taotleda.
5. Lõigetes 1 ja 2 osutatud abi- ja toetusmeetmeid pakutakse ohvri nõusolekul ja teadmisel ning sellega kindlustatakse vähemalt ohvri toimetulekut tagav elatustase selliste meetmetega nagu sobiv ja turvaline majutus, sealhulgas varjupaigad ja muud sobivad ajutised majutuskohad, ning materiaalne abi, samuti vajalik arstiabi, mis hõlmab ka psühholoogilist abi, nõustamine ja teavitamine ning vajaduse korral suulise ja kirjaliku tõlke teenused.“
;
c)
lisatakse järgmine lõige:
„5a. Lõikes 5 osutatud varjupaiku ja muid sobivaid ajutisi majutuskohti pakutakse piisaval arvul ning need on eeldatavatele ja tuvastatud inimkaubanduse ohvritele hõlpsasti juurdepääsetavad. Varjupaigad ja muud sobivad ajutised majutuskohad abistavad ohvreid taastumisel, tagades piisavad ja sobivad elutingimused, et ohvrid saaksid iseseisva elu juurde tagasi pöörduda. Samuti on need varustatud selliselt, et vastata laste, sealhulgas lapsohvrite erivajadustele.“
;
d)
lõige 6 asendatakse järgmisega:
„6. Lõikes 5 osutatud teave hõlmab asjakohasel juhul teavet direktiivi 2004/81/EÜ kohase järelemõtlemis- ja taastumisaja kohta ning teavet võimaluse kohta anda kooskõlas nõukogu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2024/1347 (*2) ja (EL) 2024/1348 (*3) või muude rahvusvaheliste õigusaktide või muude sarnaste riigisiseste õigusnormidega rahvusvaheline kaitse.
(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1347/oj)."
(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1348, millega luuakse rahvusvahelise kaitse ühine menetlus liidus ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2013/32/EL (ELT L, 2024/1348, 22.5.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1348/oj).“
"
10)
Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 11a
Rahvusvahelist kaitset vajada võivad inimkaubanduse ohvrid
1. Liikmesriigid tagavad inimkaubandusevastases tegevuses osalevate asutuste ja varjupaigaasutuste vastastikuse täiendavuse ja koordineerimise.
2. Liikmesriigid tagavad, et inimkaubanduse ohvrid saavad kasutada oma õigust taotleda rahvusvahelist kaitset või samaväärset riigisisest staatust, sealhulgas juhul, kui ohver saab abi, toetust ja kaitset inimkaubanduse eeldatava või tuvastatud ohvrina.“
11)
Artikli 12 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Käesolevas artiklis viidatud kaitsemeetmeid kohaldatakse lisaks direktiivis 2012/29/EL sätestatud õigustele.“
12)
Artiklisse 13 lisatakse järgmine lõige:
„3. Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi alusel süüteoteate esitamise menetlused on turvalised, toimuvad konfidentsiaalselt kooskõlas riigisisese õigusega, on kavandatud ja kättesaadavad lapsesõbralikul viisil ning kasutavad lapsohvrite vanuse ja küpsusega kooskõlas olevat keelt.“
13)
Artikli 14 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:
„1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et erimeetmed inimkaubanduse lapsohvri lühi- ja pikaajaliseks abistamiseks ja toetamiseks tema füüsilisel ja psühhosotsiaalsel taastumisel võetakse pärast iga lapsohvri konkreetse olukorra hindamist, milles võetakse lapse jaoks püsiva lahenduse leidmise eesmärgil igakülgselt arvesse lapse seisukohti, vajadusi ja huve, sealhulgas koostavad programmid, mille abil toetada lapsi nende teekonnal täieliku teovõime saavutamise ja täiskasvanuelu alustamise suunas ning vältida sellega nende langemist uuesti inimkaubanduse ohvriks. Liikmesriigid tagavad lapsohvritele ja ohvrite lastele, kellele pakutakse abi ja toetust vastavalt artiklile 11, mõistliku aja jooksul juurdepääsu haridusele kooskõlas oma riigisiseste õigusaktidega.
2. Liikmesriigid määravad inimkaubanduse lapsohvrile alates sellest ajahetkest, mil ametiasutused on lapse tuvastanud, eestkostja või esindaja, kui riigisisese õiguse alusel vanemliku vastutuse kandjate puhul on välistatud nende enda ja lapsohvri huvide konflikti tõttu lapse huvides parima tagamine ja/või lapse esindamine. Liikmesriigid tagavad, et eestkostja või esindaja ja lapsohvri huvide konflikti korral määratakse uus eestkostja või esindaja.
3. Liikmesriigid võtavad vajaduse ja võimaluse korral meetmed, et pakkuda abi ja toetust inimkaubanduse lapsohvri perekonnale, kui see asub liikmesriigi territooriumil. Eelkõige kohaldavad liikmesriigid vajaduse ja võimaluse korral perekonna suhtes direktiivi 2012/29/EL artiklit 4.“
14)
Artiklid 17 ja 18 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 17
Hüvitise maksmine ohvritele
Liikmesriigid tagavad, et inimkaubanduse ohvritel on juurdepääs olemasolevatele tahtliku vägivaldse kuriteo ohvrite hüvitusskeemidele. Ohvritele hüvitise maksmiseks võivad liikmesriigid vastavalt oma riigisisestele õigusaktidele luua ohvrite toetamise fondi või samalaadse vahendi.
Artikkel 18
Ennetusmeetmed
1. Arvestades ärakasutamise eri vormide eripärasid, võtavad liikmesriigid asjakohased meetmed, näiteks haridus, koolitus ja kampaaniad, pöörates asjakohasel juhul erilist tähelepanu internetimõõtmele, et pärssida ja vähendada kõikide inimkaubandusega seotud ärakasutamise vormide aluseks olevat nõudlust.
2. Liikmesriigid võtavad muu hulgas interneti kaudu asjakohaseid sootundlikke ja lapsesõbralikke meetmeid, näiteks teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniad, teadus- ja haridusprogrammid, sealhulgas digikirjaoskuse ja muude digioskuste edendamine, mida rakendatakse asjakohasel juhul koostöös asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonide ja muude sidusrühmadega, nagu erasektor, ning mille eesmärk on suurendada teadlikkust ja vähendada inimeste, eelkõige laste ja puuetega inimeste inimkaubanduse ohvriks langemise ohtu.“
15)
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 18a
Inimkaubanduse ohvri poolt osutatavate teenuste kasutamisega seotud süüteod
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et tahtliku tegevuse korral käsitatakse artiklis 2 osutatud süüteo ohvri poolt osutatavate teenuste kasutamist süüteona, kui ohvrit kasutatakse selliste teenuste osutamiseks ära ja teenuste kasutaja teab, et teenust osutav isik on mõne artiklis 2 osutatud süüteo ohver.
2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud süütegude eest määratakse mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused.
Artikkel 18b
Koolitus
1. Liikmesriigid edendavad või pakuvad korrapäraseid ja spetsialiseeritud koolitusi, mis on mõeldud inimkaubanduse ohvrite või võimalike ohvritega tõenäoliselt kokku puutuvatele spetsialistidele, sealhulgas eesliinipolitseinikele, kohtutöötajatele, abi- ja tugiteenuste osutajatele, tööinspektoritele, sotsiaalteenuste osutajatele ja tervishoiutöötajatele, ning mille eesmärk on võimaldada neil tõkestada inimkaubandust ja selle vastu võidelda ning hoida ära teisest ohvristamist, samuti ohvreid avastada, tuvastada, abistada, toetada ja kaitsta. Selline koolitus põhineb inimõigustel, on ohvrikeskne ning sugu, puuet ja lapse huve arvestav.
2. Ilma et see piiraks kohtusüsteemi sõltumatust ja kohtusüsteemi korralduse erinevusi liidus, soodustavad liikmesriigid nii üld- kui ka spetsialiseeritud koolitusi, mis on mõeldud kriminaalmenetlustes osalevatele kohtunikele ja prokuröridele ning mille eesmärk on võimaldada neil tõkestada inimkaubandust ja selle vastu võidelda ning hoida ära teisest ohvristamist, samuti ohvreid avastada, tuvastada, abistada, toetada ja kaitsta. Selline koolitus põhineb inimõigustel, on ohvrikeskne ning sugu, puuet ja lapse huve arvestav.“
16)
Artikkel 19 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 19
Riiklikud inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorid või samaväärsed mehhanismid ning sõltumatud asutused
1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et luua riiklikud inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorid või samaväärsed mehhanismid ja tagada neile piisavad vahendid, mis on vajalikud nende ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Riiklik inimkaubandusevastase võitluse koordinaator või samaväärne mehhanism teeb koostööd asjaomaste riigi, piirkondlike ja kohalike asutuste ja ametitega, eelkõige õiguskaitseasutuste, riiklike suunamismehhanismide ning selles valdkonnas tegutsevate asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.
2. Riiklike inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorite või samaväärsete mehhanismide ülesanne on hinnata inimkaubanduse suundumusi, mõõta inimkaubandusevastaste meetmete tulemuslikkust, sealhulgas koguda statistilisi andmeid tihedas koostöös selles valdkonnas tegutsevate asjakohaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, ja koostada aruandeid.
Riiklike inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorite või samaväärsete mehhanismide ülesanded võivad hõlmata ka järgmist:
a)
koostada erandolukorras reageerimise kavad, et ennetada inimkaubanduse ohtu ulatuslike hädaolukordade korral;
b)
edendada, koordineerida ja asjakohasel juhul rahastada inimkaubandusevastaseid programme.
3. Liikmesriigid võivad samuti luua sõltumatuid asutusi, mille ülesanne võib olla jälgida inimkaubandusevastaste meetmete rakendamist ja mõju, esitada aruandeid küsimustes, mis nõuavad riiklikelt pädevatelt asutustelt erilist tähelepanu, ning hinnata inimkaubanduse algpõhjuseid ja suundumusi. Kui selline sõltumatu asutus on loodud, võivad liikmesriigid anda sellele lõikes 2 osutatud ühe või mitu ülesannet.“
17)
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 19a
Andmete kogumine ja statistika
1. Selleks et jälgida oma süsteemide tulemuslikkust käesolevas direktiivis osutatud süütegude vastu võitlemisel, tagavad liikmesriigid, et on loodud süsteem anonüümitud statistiliste andmete salvestamiseks, koostamiseks ja esitamiseks.
2. Lõikes 1 osutatud statistilised andmed hõlmavad vähemalt andmeid, mis on kesktasandil kättesaadavad järgmise kohta:
a)
artiklis 2 osutatud süütegude registreeritud tuvastatud ja eeldatavate ohvrite arv, jaotatuna registreerinud organisatsiooni, soo, vanuserühmade (laps/täiskasvanu), kodakondsuse ja ärakasutamise vormi järgi kooskõlas riigisisese õiguse ja tavadega;
b)
artiklis 2 osutatud süütegudes kahtlustatavate isikute arv, jaotatuna soo, vanuserühmade (laps/täiskasvanu), kodakondsuse ja ärakasutamise vormi järgi;
c)
selliste isikute arv, kellele on esitatud süüdistus artiklis 2 osutatud süüteo eest, jaotatuna soo, vanuserühmade (laps/täiskasvanu), kodakondsuse, ärakasutamise vormi ning lõpliku süüdistusakti laadi järgi;
d)
esitatud süüdistuste (süüdistused artiklis 2 osutatud süüteo eest, süüdistused muu süüteo eest, otsused süüdistust mitte esitada, muu) arv;
e)
artiklis 2 osutatud süütegude eest süüdimõistetute arv, jaotatuna soo, vanuserühmade (laps/täiskasvanu) ja kodakondsuse järgi;
f)
artiklis 2 osutatud süütegudega seotud kohtuotsuste (õigeksmõistmine, süüdimõistmine, muu) arv;
g)
artiklis 18a osutatud süütegudes kahtlustatavate isikute arv, selliste isikute arv, kellele on artiklis 18a osutatud süüteo eest esitatud süüdistus, ja artikli 18a lõikes 1 osutatud süüteos süüdi mõistetud isikute arv, jaotatuna soo ja vanuserühmade (laps/täiskasvanu) järgi.
3. Liikmesriigid edastavad komisjonile igal aastal üldjuhul 30. septembriks, ja kui see ei ole võimalik, siis hiljemalt 31. detsembriks lõikes 2 osutatud statistilised andmed eelneva aasta kohta.
Artikkel 19b
Riiklik inimkaubandusevastase võitluse tegevuskava
1. Liikmesriigid võtavad hiljemalt 15. juuliks 2028 vastu oma riiklikud inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavad, mis töötatakse välja ja mida rakendatakse, konsulteerides riiklike inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorite või samaväärsete mehhanismidega, kellele on osutatud artiklis 19, ning sõltumatute asutuste ja asjakohaste sidusrühmadega, kes tegutsevad inimkaubanduse tõkestamise ja inimkaubandusevastase võitluse valdkonnas. Liikmesriigid tagavad, et riiklikud inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavad vaadatakse läbi ning neid ajakohastatakse korrapäraselt ja vähemalt viie aasta tagant.
2. Riiklikud inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavad võivad sisaldada järgmisi elemente:
a)
eesmärgid, prioriteedid ja meetmed inimkaubanduse vastu võitlemiseks kõigi ärakasutamise vormide korral, sealhulgas erimeetmed lapsohvrite jaoks;
b)
ennetusmeetmed, nagu haridus, teadlikkuse suurendamise kampaaniad ja koolitus, ning ennetusmeetmed, mis võetakse asjakohasel juhul osana hädaolukorras reageerimisest humanitaarkriiside põhjustatud inimkaubanduse ohtudele;
c)
meetmed inimkaubandusevastase võitluse tugevdamiseks, sealhulgas inimkaubanduse juhtumite uurimise ja nende eest süüdistuse esitamise ning piiriülese koostöö parandamiseks;
d)
meetmed inimkaubanduse ohvrite varajase tuvastamise, abistamise, toetamise ja kaitse tugevdamiseks;
e)
riiklike inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavade rakendamise korrapärase seire ja hindamise kord.
3. Liikmesriigid edastavad oma riiklikud inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavad ja nende uuendused komisjonile kolme kuu jooksul pärast nende vastuvõtmist.
4. Riiklikud inimkaubandusevastase võitluse tegevuskavad on avalikult kättesaadavad.“
18)
Artikkel 20 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 20
Liidu inimkaubandusevastase strateegia kooskõlastamine
1. Liidu ühtse ja kooskõlastatud inimkaubandusevastase strateegia väljatöötamisele kaasaaitamiseks hõlbustavad liikmesriigid liidu inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori tööd. Eelkõige edastavad liikmesriigid liidu inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorile vähemalt artiklis 19 osutatud teavet.
2. Et tagada sidus ja terviklik lähenemisviis, tagab liidu inimkaubandusevastase võitluse koordinaator kooskõlastamise riiklike inimkaubandusevastase võitluse koordinaatorite või samaväärsete mehhanismide, sõltumatute asutuste, liidu ametite ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, kes selles valdkonnas tegutsevad, sealhulgas seoses liidu inimkaubandusevastase võitluse koordinaatori panusega komisjoni poolt iga kahe aasta tagant koostatavasse aruandesse inimkaubandusevastases võitluses tehtud edusammude kohta.“
19)
Artiklisse 23 lisatakse järgmine lõige:
„3. Komisjon esitab 15. juuliks 2030 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, milles hinnatakse, millises ulatuses on liikmesriigid võtnud käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikke meetmeid ja milline on selliste meetmete mõju.“