Määrus 2024/590

Käesolevas määruses sätestatakse õigusnormid osoonikihti kahandavate ainete tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise, ladustamise ja edasise tarnimise, samuti nende kasutamise, kokkukogumise, ringlussevõtu, taasväärtustamise ja hävitamise ja kõnealuste ainetega seotud teabe edastamise ning selliste toodete ja seadmete impordi, ekspordi, turule laskmise, edasise tarnimise ja kasutamise kohta, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel.

Käesolevat määrust kohaldatakse a) I ja II lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ja nende isomeeride suhtes, mis esinevad kas eraldiseisva ainena või segudes ning b) selliste toodete ja seadmete ning nende osade suhtes, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või mis põhinevad neil ainetel.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „lähteaine“ – osoonikihti kahandav aine, mille algkoostis muutub keemilisel töötlemisel täielikult ning mille heide on ebaoluline; 2) „tootmise abiained“ – osoonikihti kahandavad ained, mida kasutatakse keemilise tootmise abiainetena III lisas loetletud rakenduste puhul; 3) „import“ – ainete, toodete ja seadmete sissetoomine liidu tolliterritooriumile, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud osoonikihti kahandavate ainete 1987. aasta Montreali protokoll (edaspidi „protokoll“), sealhulgas ajutine ladustamine ja määruse (EL) nr 952/2013 artiklites 201 ja 210 osutatud tolliprotseduurid; 4) „eksport“ – ainete, toodete ja seadmete väljaviimine liidu tolliterritooriumilt, kui territooriumile laieneb ratifitseeritud protokoll; 5) „turule laskmine“ – tolli poolt liidus vabasse ringlusse lubamine või liidus esimest korda teisele isikule tasu eest või tasuta tarnimine või kättesaadavaks tegemine või oma tarbeks toodetud ainete, toodete või seadmete kasutamine; 6) „kasutamine“ – osoonikihti kahandavate ainete kasutamine toodete või seadmete tootmisel, hooldusel või teenindusel, sealhulgas korduvtäitmisel, või käesolevas määruses osutatud muus tegevuses ja muudes protsessides; 7) „tootja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes toodab liidus osoonikihti kahandavaid aineid; 8) „kokkukogumine“ – mahutitest, toodetest ja seadmetest pärit osoonikihti kahandavate ainete kogumine ja ladustamine hoolduse või teeninduse ajal või enne mahutite, toodete või seadmete kõrvaldamist; 9) „ringlussevõtt“ – kokkukogutud osoonikihti kahandava aine korduskasutamine pärast põhilist puhastusprotsessi, sealhulgas filtreerimist ja kuivatamist; 10) „taasväärtustamine“ – kokkukogutud osoonikihti kahandava aine taastöötlemine selleks loa saanud taasväärtustamisrajatistes, millel on asjakohased seadmed ja protseduurid selliste ainete taasväärtustamiseks ning kus on võimalik hinnata nõutava kvaliteedi taset ning seda kinnitada, et selle tööomadused oleksid samaväärsed varem kasutamata ainega, võttes arvesse selle kavandatavat kasutusala; 11) „ettevõtja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegeleb käesolevas määruses osutatud tegevusega; 12) „mahuti“ – anum, mis on peamiselt ette nähtud osoonikihti kahandavate ainete vedamiseks või ladustamiseks; 13) „tooted ja seadmed“ – kõik tooted ja seadmed, sealhulgas nende osad, välja arvatud osoonikihti kahandavate ainete vedamiseks või ladustamiseks kasutatavad mahutid; 14) „varem kasutamata aine“ – aine, mida ei ole varem kasutatud; 15) „kasutuselt kõrvaldamine“ – osoonikihti kahandavaid aineid sisaldava toote või seadme käitamise või kasutamise püsiv lõpetamine, sealhulgas käitise lõplik seiskamine; 16) „hävitamine“ – osoonikihti kahandava aine püsiv muundamine või lagundamine nii täielikult kui võimalik üheks või mitmeks püsivaks aineks, mis ei ole osoonikihti kahandav aine; 17) „asukoht liidus“ – füüsilise isiku puhul tema alaline elukoht liidus ja juriidilise isiku puhul tema püsiv tegevuskoht liidus, nagu on osutatud määruse (EL) nr 952/2013 artikli 5 punktis 32; 18) „kihtvahtpaneel“ – kihiline konstruktsioon, mis koosneb vahtplastist ja selle ühe või mõlema külje külge kinnitatud jäigast materjalist, näiteks puidust või metallist kihtidest; 19) „laminaatvahtplaat“ – vahtplaat, mis on kaetud õhukese mittejäigast materjalist, näiteks plastist kihiga.

1. I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete tootmine, turule laskmine, edasine tarnimine või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine ja kasutamine on keelatud. 2. I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete import ja eksport on keelatud.

1. Tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, on keelatud turule lasta, seejärel tarnida või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha. 2. Tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, on keelatud importida või eksportida. Kõnealust keeldu ei kohaldata isiklike esemete suhtes.

1. Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha selleks, et kasutada neid aineid tootmise lähteainetena. 2. Asjakohasel juhul võtab komisjon kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusaktid, et täiendada käesolevat määrust ja koostada selliste keemiatööstuse tootmisprotsesside loetelu, mille puhul on protokolli alusel tehtud tehniliste hindamiste, eelkõige protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete, milles hinnatakse praeguste lähteainena kasutamise viiside alternatiivide ja praeguste lähteainena kasutamise viisidega kaasneva heite taset, põhjal keelatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid lähteainena. 3. Erandina lõikest 2, kui protokolli alusel tehtud tehnilised hindamised praeguste lähteainena kasutamise viiside alternatiivide ja praeguste lähteainena kasutamise viisidega kaasneva heite taseme kohta, mis annaks piisava aluse, et teha otsus lähteaine kasutamise viisi keelamise kohta, ei ole kättesaadavad, teeb komisjon 31. detsembriks 2027 oma hindamise, tuginedes teaduslikele soovitustele praeguste lähteainena kasutamise viiside kohta, ning võttes arvesse mõju osoonikihi kahandamise potentsiaali seisukohast ning täpsemate andmete kättesaadavust lähteainetest tuleneva kasvuhoonegaaside heite kohta, tehnoloogia arengut, mille tulemusel on tekkinud tehniliselt teostatavad alternatiivid, ning nende alternatiivide energiakasutust, tõhusust, majanduslikku teostatavust ja maksumust, ning võtab kõnealuse hindamise alusel asjakohasel juhul vastu lõikes 2 osutatud delegeeritud õigusaktid. 4. Lõike 2 kohaselt koostatud loetelu võib vajaduse korral ajakohastada, võttes arvesse protokolli kohaste hindamiskogude koostatud nelja aasta aruannete tulemusi või komisjoni enda hindamisi.

1. Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha, et kasutada neid III lisas osutatud protsessides tootmise abiainena. Neid aineid võib kasutada tootmise abiainetena üksnes käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustel. 2. Lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid tohib kasutada tootmise abiainena käitistes, mis olid olemas 1. septembril 1997, üksnes tingimusel, et osoonikihti kahandavate ainete heide nendest käitistest on ebaoluline, ja kui lõikes 3 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti. 3. Komisjon võib rakendusaktidega kehtestada selliste ettevõtjate loetelu, kellel on lubatud kasutada I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid tootmise abiainetena III lisas osutatud protsessides käesoleva artikli lõikes 2 osutatud käitistes, sätestades maksimaalsed kogused, mida võib kasutada tootmise abiainena kas toote koostises või kulumaterjalina, ning heite piirnormi iga asjaomase ettevõtja jaoks. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte III lisa muutmiseks, kui seda on vaja tehnilise arengu või protokolliosaliste otsuste tõttu.

1. Erandina artikli 4 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid toota, turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel ning kui käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti. 2. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata sellised olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel, mille jaoks I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete tootmine ja import võib olla liidus lubatud, samuti erandi kehtimise ajavahemiku ning kasutajad, kelle puhul nimetatud olulised kasutused laboris ja analüüside tegemisel on lubatud. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Ettevõtja, kes laseb liidus turule ja seejärel tarnib või teeb tasu eest või tasuta teisele isikule kättesaadavaks lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, säilitab iga aine kohta järgmised andmed: a) nimetus; b) turule lastud või tarnitud kogus; c) kasutamise eesmärk; d) ostjate ja tarnijate loetelu. 4. Ettevõtja, kes tegeleb lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavate ainete olulise kasutusega laboris ja analüüside tegemisel, säilitab iga aine kohta järgmised andmed: a) nimetus; b) tarnitud või kasutatud kogus; c) kasutamise eesmärk; d) tarnijate loetelu. 5. Lõigetes 3 ja 4 osutatud andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat ja need tehakse taotluse alusel kättesaadavaks asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele või komisjonile. 6. Lõikes 1 osutatud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, lastakse turule ja seejärel tarnitakse või tehakse teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks üksnes IV lisas sätestatud tingimustel. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, kui seda on vaja tehnika arengu või protokolliosaliste tehtud otsuste tõttu.

1. Erandina artikli 4 lõikest 1 tohib haloone turule lasta ja kasutada V lisas esitatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel. Haloone võivad turule lasta ja seejärel tarnida või teisele isikule liidus tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha üksnes ettevõtjad, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel kasutatavaid haloone sisaldavad või neil haloonidel põhinevad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid kõrvaldatakse kasutuselt V lisas sätestatud haloonide lubatud kasutamise lõpptähtpäevaks. Tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites sisalduvad haloonid kogutakse kokku vastavalt artikli 20 lõikele 5. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte V lisa muutmiseks, kui tehniliselt ja majanduslikult teostatavad alternatiivid või tehnoloogia ei ole kõnealuses lisas loetletud kriitilise tähtsusega kasutusviiside jaoks kättesaadavad selles sätestatud tähtaegadeks või ei ole vastuvõetavad oma keskkonna- või tervisemõju tõttu või kui seda on vaja selleks, et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine seoses haloonide kriitilise tähtsusega kasutusotstarvetega, mis on kehtestatud eelkõige protokolli, Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni või rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooniga. 4. Komisjon võib rakendusaktidega ja liikmesriigi pädeva asutuse põhjendatud taotluse alusel teha konkreetsel juhul ajaliselt piiratud erandeid V lisas sätestatud lubatud kasutamise lõpptähtpäevadest ja kasutamise lõpetamise tähtpäevadest, kui eranditaotluses on tõendatud, et selle konkreetse kasutusotstarbe jaoks ei ole tehniliselt ega majanduslikult teostatavat alternatiivi. Komisjon lisab kõnealustesse rakendusaktidesse aruandlusnõuded ja nõuab erandi kasutamise jälgimiseks vajalike täiendavate tõendite esitamist, sealhulgas tõendusmaterjali ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kogutud haloonide koguste, lekkekontrolli tulemuste ja kasutamata haloonide varude koguste kohta. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Hädaolukorras, mille on põhjustanud teatavate taimekahjurite levik või ootamatud haiguspuhangud, võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotluse alusel anda rakendusaktidega, ja olles sellest teavitanud osoonisekretariaati vastavalt protokolliosaliste otsusele IX/7, metüülbromiidi ajutise tootmise, turule laskmise ja kasutamise loa, tingimusel et metüülbromiidi turule laskmine ja kasutamine on lubatud vastavalt määrustele (EÜ) nr 1107/2009 ja (EL) nr 528/2012. Kogu kasutamata metüülbromiid hävitatakse. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktides määratakse kindlaks meetmed, mida tuleb võtta metüülbromiidi heite vähendamiseks kasutamise ajal, ning neid meetmeid kohaldatakse mitte kauem kui 120 päeva ja mitte rohkema kui 20 tonni metüülbromiidi suhtes. Komisjon lisab kõnealustesse rakendusaktidesse aruandlusnõuded ja nõuab metüülbromiidi kasutamise jälgimiseks vajalike täiendavate tõendite esitamist, sealhulgas tõendeid aine hävitamise kohta pärast erandi kehtivuse lõppu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Erandina artikli 5 lõikest 1 võib liidus turule lasta, seejärel tarnida või teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks teha tooteid ja seadmeid, mille puhul on vastavalt artiklile 8 või 9 lubatud kasutada vastavat osoonikihti kahandavat ainet. 2. Haloone sisaldavad tuletõrjesüsteemid ja tulekustutid, välja arvatud need, mida kasutatakse artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega otstarbel, on keelatud ja need kõrvaldatakse kasutuselt. 3. Tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, kõrvaldatakse olelusringi lõppedes kasutuselt.

Erandina artikli 4 lõikest 1 ja artikli 5 lõikest 1 võib I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ning tooteid ja seadmeid, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel, liidus turule lasta, seejärel tarnida või tasu eest või tasuta teisele isikule kättesaadavaks teha hävitamiseks liidus vastavalt artikli 20 lõikele 6. I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid võib liidus turule lasta ka taasväärtustamiseks.

1. Erandina artikli 4 lõikest 2 ja artikli 5 lõikest 2 on lubatud järgmiste kaupade import: a) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainetena kooskõlas artikliga 6; b) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmise abiainetena kooskõlas artikliga 7; c) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel kooskõlas artikliga 8; d) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud hävitamiseks artikli 20 lõikes 6 osutatud tehnoloogia abil; e) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud artiklis 12 osutatud taasväärtustamiseks; f) metüülbromiid hädaolukorras kasutamiseks vastavalt artiklile 10; g) kokkukogutud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonid tingimusel, et neid imporditakse üksnes artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ettevõtja poolt, kes on saanud asjaomase liikmesriigi pädevalt asutuselt loa säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks; h) tooted ja seadmed, mis sisaldavad haloone või põhinevad haloonidel, artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks; i) tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel ja mis on ette nähtud hävitamiseks, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 6 osutatud tehnoloogia abil; j) tooted ja seadmed, mis sisaldavad osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel ja mis on ette nähtud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel, nagu on osutatud artiklis 8. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud impordi puhul tuleb tollile esitada kehtiv litsents, mille komisjon on väljastanud artikli 16 kohaselt, välja arvatud ajutise ladustamise korral.

1. Erandina artikli 4 lõikest 2 ja artikli 5 lõikest 2 on lubatud järgmiste kaupade eksport: a) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel; b) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainena kooskõlas artikliga 6; c) osoonikihti kahandavad ained, mis on ette nähtud kasutamiseks tootmise abiainetena kooskõlas artikliga 7; d) varem kasutamata või taasväärtustatud fluoroklorosüsivesinikud, kasutamiseks muul kui punktides a ja b osutatud otstarbel, välja arvatud hävitamiseks; e) kokkukogutud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonid, mida ettevõtja, kellel on asjaomase liikmesriigi pädeva asutuse luba säilitada haloone kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks, säilitab artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks; f) tooted ja seadmed, mis sisaldavad haloone või põhinevad haloonidel, artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks; g) tooted ja seadmed, mis sisaldavad artikli 13 lõike 1 punkti j alusel imporditud osoonikihti kahandavaid aineid või põhinevad neil ainetel. 2. Erandina artikli 5 lõikest 2 võib komisjon liikmesriigi pädeva asutuse taotlusel rakendusaktidega lubada fluoroklorosüsivesinikke sisaldavate toodete ja seadmete eksporti, kui tõendatakse, et konkreetse toote majanduslikku väärtust ja eeldatavat allesjäänud kasutusiga arvestades koormaks ekspordi keelamine eksportijat ebaproportsionaalselt ja selline eksport on kooskõlas sihtriigi õigusaktidega. Enne eksporditaotluse rahuldamist kontrollib komisjon, kas sihtriigi õigusaktidega on tagatud, et selliseid tooteid ja seadmeid käideldakse pärast nende olelusringi lõppu asjakohasel viisil, et minimeerida osoonikihti kahandavate ainete keskkonda sattumist. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Enne sellist eksporti teatab komisjon sellest sihtriigile. 3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ekspordi puhul tuleb tollile esitada kehtiv litsents, mille komisjon on väljastanud artikli 16 kohaselt, välja arvatud ajutisele ladustamisele järgneva reekspordi korral.

1. Osoonikihti kahandavate ainete ühekordselt täidetavate, tühjade või täielikult või osaliselt täidetud mahutite import, turule laskmine, edasine tarnimine või liidus teisele isikule tasu eest või tasuta kättesaadavaks tegemine, kasutamine või eksport on keelatud, välja arvatud artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel. Selliseid mahuteid võib ladustada või vedada üksnes järgnevaks kõrvaldamiseks. Esimest lõiku kohaldatakse ühekordselt täidetavatele mahutitele, eelkõige a) mahutitele, mida ei saa korduvtäita, ilma et neid oleks selleks otstarbeks kohandatud, ja b) mahutitele, mida saab korduvtäita, kuid mis imporditakse või lastakse turule, ilma et oleks korraldatud nende tagastamine korduvtäitmiseks. 2. Toll või turujärelevalveasutused arestivad, konfiskeerivad, kõrvaldavad turult või nõuavad turult tagasi kõik lõike 1 punktis a osutatud ühekordselt täidetavad mahutid nende hävitamise teel kõrvaldamise eesmärgil. Lõike 1 kohaselt keelatud ühekordselt täidetavate mahutite reeksport on keelatud. 3. Ettevõtjad, kes lasevad turule osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid, esitavad vastavusdeklaratsiooni, mis sisaldab tõendeid selle kohta, et on olemas siduv kord kõnealuste mahutite tagastamiseks korduvtäitmise eesmärgil, eelkõige määrates kindlaks asjaomased osalised, nende kohustuslikud ülesanded ja asjakohase logistilise korra. Kõnealune kord muudetakse siduvaks turustajatele, kes turustavad osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid lõppkasutajale. Esimeses lõigus osutatud ettevõtjad säilitavad vastavusdeklaratsiooni vähemalt viis aastat pärast osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavate mahutite turule laskmist ning teevad kõnealuse deklaratsiooni asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. Tarnijad, kes tarnivad osoonikihti kahandavate ainete korduvtäidetavaid mahuteid lõppkasutajatele, säilitavad tõendid esimeses lõigus osutatud siduva korra täitmise kohta vähemalt viis aastat pärast lõppkasutajale tarnimist ning teevad need tõendid asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata nõuded esimeses lõigus osutatud siduva korra jaoks oluliste elementide lisamiseks vastavusdeklaratsiooni. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Osoonikihti kahandavaid aineid on keelatud turule lasta, välja arvatud juhul, kui tootjad või importijad tõendavad liikmesriigi pädevale asutusele turule laskmisel, et osoonikihti kahandavate ainete tootmisprotsessi, sealhulgas nende ainete tootmise jaoks lähteaine valmistamise käigus kõrvalsaadusena toodetud trifluorometaan, on parimat võimalikku tehnikat kasutades hävitatud või edasiseks kasutamiseks kokku kogutud. Kõnealuste tõendite esitamiseks koostavad tootjad ja importijad vastavusdeklaratsiooni, millele lisatakse täiendavad dokumendid, a) milles määratakse kindlaks turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete päritolu; b) milles nimetatakse turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete tootmise rajatis, sealhulgas selliste eelainete päritolurajatised, mis hõlmavad klorodifluorometaani (R-22) tootmist turule lastavate osoonikihti kahandavate ainete tootmise protsessi raames; c) milles tõendatakse päritolurajatistes sellise heite vähendamise tehnoloogia olemasolu ja toimimist, mis on samaväärne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel heaks kiidetud alusmetoodikaga AM0001 trifluorometaani jäätmevoogude põletamiseks, või tõendatakse kogumis- ja hävitamismeetodeid, millega tagati trifluorometaani heite hävitamine vastavalt protokolli nõuetele; d) mis sisaldavad muud lisateavet, mis hõlbustab osoonikihti kahandavate ainete jälgimist enne importimist. Tootjad ja importijad säilitavad vastavusdeklaratsiooni ja täiendavaid dokumente vähemalt viis aastat pärast turule laskmist ning teevad need asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. Komisjon võib rakendusaktidega määrata kindlaks teises lõigus osutatud vastavusdeklaratsiooni ja täiendavate dokumentidega seotud üksikasjaliku korra. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 5. I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on toodetud või turule lastud artiklis 6 osutatud lähteainena, artiklis 7 osutatud tootmise abiainena, artiklis 8 osutatud oluliseks kasutuseks laboris ja analüüside tegemisel või artiklis 12 osutatud hävitamiseks või taasväärtustamiseks, võib kasutada üksnes neil eesmärkidel. Käesoleva määruse artiklites 6, 7, 8 ja 12 osutatud kasutuseks ettenähtud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavad mahutid märgistatakse selge märkega, et ainet võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbel. Kui selliste ainete suhtes kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1272/2008 sätestatud märgistamisnõudeid, lisatakse selline märge kõnealuses määruses osutatud märgistusele. Komisjon võib rakendusaktidega kindlaks määrata teises lõigus osutatud märgistuse vormi ja sellel kasutatava märke. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Ettevõtjad, kes toodavad, sealhulgas kõrvalsaadusena, lasevad turule, tarnivad teisele isikule liidus või võtavad teiselt isikult liidus vastu I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, mis on ette nähtud kasutamiseks lähteainena, tootmise abiainena või mis on ette nähtud hävitamiseks või taasväärtustamiseks, ning ettevõtjad, kes hävitavad või taasväärtustavad neid aineid või kasutavad neid lähteainena või tootmise abiainena, peavad arvestust, mis sisaldab iga osoonikihti kahandava aine kohta vähemalt järgmist teavet, kui see on kohaldatav: a) osoonikihti kahandava aine või sellist ainet sisaldava segu nimetus; b) asjaomase kalendriaasta jooksul toodetud, imporditud, eksporditud, taasväärtustatud või hävitatud kogus; c) asjaomase kalendriaasta jooksul tarnitud ja vastuvõetud kogus üksikute tarnijate või vastuvõtjate kaupa; d) tarnijate või vastuvõtjate nimed ja kontaktandmed; e) asjaomase kalendriaasta jooksul kasutatud kogus ja tegeliku kasutuse täpsustus ning f) asjaomase kalendriaasta 1. jaanuaril ja 31. detsembril ladustatud kogus. Ettevõtjad säilitavad esimeses lõigus osutatud andmeid vähemalt viis aastat pärast tootmist, turule laskmist, tarnimist või vastuvõtmist ning teevad need taotluse alusel kättesaadavaks asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele või komisjonile. Pädevad asutused ja komisjon tagavad kõnealustes andmetes sisalduva teabe konfidentsiaalsuse.

1. Komisjon loob elektroonilise litsentsisüsteemi (edaspidi „litsentsisüsteem“) I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete jaoks ning tagab selle litsentsisüsteemi toimimise. 2. Ettevõtjad, kes soovivad saada artikli 13 lõike 2 või artikli 14 lõike 3 kohaselt nõutavat litsentsi, esitavad taotluse litsentsisüsteemi kasutades. Enne taotluse esitamist peavad ettevõtjad olema litsentsisüsteemis nõuetekohaselt registreeritud. Samuti tagavad ettevõtjad, et enne artikli 24 kohase aruande esitamist on nad litsentsisüsteemis nõuetekohaselt registreeritud. Litsentsitaotlused vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Litsentsid antakse VII lisas sätestatud reeglite ja korra kohaselt. 3. Litsentse võib anda nii ettevõtjatele, kelle asukoht on liidus, kui ka ettevõtjatele, kelle asukoht on liidust väljaspool. Ettevõtjad, kelle asukoht on väljaspool liitu, määravad ainuesindaja, kellel on asukoht liidus ja kes võtab täieliku vastutuse käesoleva määruse täitmise eest. Ainuesindaja võib olla sama, kes on määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (22) artikli 8 kohaselt. 4. Litsents on piiratud kehtivusajaga. Litsents kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni, kuni komisjon selle käesoleva artikli kohaselt peatab või kehtetuks tunnistab või kuni ettevõtja sellest loobub. Artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbeks ladustatud taaskasutatud, ringlussevõetud või taasväärtustatud haloonide impordi või ekspordi puhul ei tohi kehtivusaeg ületada V lisas sätestatud kriitilise tähtsusega kasutuse lõpptähtpäeva. 5. Ettevõtja, kellel on litsents, teatab litsentsi kehtivusajal komisjonile põhjendamatu viivituseta kõigist muudatustest, mis võidakse litsentsi kehtivusajal teha VII lisa alusel esitatavates andmetes. 6. Komisjon võib vajaduse korral nõuda lisateavet, et kinnitada selle teabe täpsust ja täielikkust, mille ettevõtjad on VII lisa kohaselt esitanud. 7. Liikmesriikide pädevad asutused, sealhulgas toll või komisjon võivad nõuda tõendit imporditavate või eksporditavate ainete laadi või koostise kohta ning selle litsentsi koopiat, mille on andnud välja riik, kust ained imporditakse või kuhu need eksporditakse. 8. Komisjon võib litsentsisüsteemis esitatud andmeid konkreetsetel juhtudel asjaomaste protokolliosaliste pädevate asutustega vajalikul määral jagada. 9. Litsents peatatakse, kui on põhjendatud kahtlus, et mõnda käesolevas määruses sätestatud kohustust ei täideta. Litsents tunnistatakse kehtetuks, kui on tõendeid, et mõnda käesolevas määruses sätestatud kohustust ei täideta. Litsentsitaotlus lükatakse tagasi või litsents tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui on tõendeid selle kohta, et ettevõtja on käesoleva määruse kohase tegevusega seoses liidu tolliõigust või liidu keskkonnaõigust raskelt või korduvalt rikkunud. Ettevõtjaid teavitatakse võimalikult kiiresti igast litsentsitaotluse tagasilükkamisest või litsentsi peatamisest või kehtetuks tunnistamisest, täpsustades tagasilükkamise, peatamise või kehtetuks tunnistamise põhjused. Sellistest juhtumitest teavitatakse ka liikmesriike. 10. Ettevõtjad võtavad kõik vajalikud meetmed, mis tagavad, et osoonikihti kahandavate ainete eksport a) ei kujuta endast ebaseadusliku kaubanduse juhtumit; b) ei takista protokollist tulenevate kohustuste täitmiseks sihtriigis võetud kontrollimeetmete rakendamist ega c) põhjusta punktis b osutatud riigi puhul protokollis sätestatud koguseliste piirnormide ületamist. 11. Liikmesriikide pädevatel asutustel, sealhulgas tollil, on käesoleva määruse täitmise tagamise eesmärgil juurdepääs litsentsisüsteemile. Tolli juurdepääs litsentsisüsteemile tagatakse lõigetes 14 ja 15 osutatud Euroopa Liidu tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna (edaspidi „ELi tollivaldkonna ühtne teeninduskeskkond“) kaudu. 12. Liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon tagavad litsentsisüsteemis sisalduva teabe konfidentsiaalsuse. 13. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte VII lisa muutmiseks, kui seda on vaja, et tagada litsentsisüsteemi sujuv toimimine, hõlbustada tollikontrollide tegemist või täita protokolli. 14. Komisjon tagab litsentsisüsteemi ühendamise ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonnaga määruse (EL) 2022/2399 alusel loodud ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemi abil. 15. Liikmesriigid tagavad oma riiklike tollivaldkonna ühtsete teeninduskeskkondade ühendamise ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna sertifikaate käsitleva teabe vahetamise süsteemiga, et vahetada teavet litsentsisüsteemiga.

1. Toll ja turujärelevalveasutused tagavad käesolevas määruses impordi ja ekspordi suhtes sätestatud keeldude ja muude piirangute täitmise. 2. Impordi puhul on importijaks ettevõtja, kellel on käesoleva määruse artikli 13 lõike 2 kohane litsents. Importija puudumise korral on kõnealuse litsentsiga ettevõtja tollideklaratsioonis märgitud deklarandiks, kes on muu eriprotseduuri kui transiidiloa omanik, välja arvatud juhul, kui toimub õiguste ja kohustuste üleminek määruse (EL) nr 952/2013 artikli 218 kohaselt, et deklarant saaks olla teine isik. Transiidiprotseduuri korral on kõnealuse litsentsiga ettevõtja protseduuri pidajaks. Ekspordi puhul on tollideklaratsioonis märgitud eksportijaks ettevõtja, kellel on artikli 14 lõike 3 kohane litsents. 3. Osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete impordi korral esitab importija või selle puudumise korral tollideklaratsioonis või ajutise ladustamise deklaratsioonis märgitud deklarant ning ekspordi puhul tollideklaratsioonis märgitud eksportija tollile tollideklaratsioonis vajaduse korral järgmise teabe: a) litsentsisüsteemi registreerimis- ja identifitseerimisnumber ning litsentsi number vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 3; b) ettevõtjate registreerimis- ja identifitseerimisnumber (EORI-number); c) osoonikihti kahandava(te) aine(te) netomass, ka siis, kui need sisalduvad toodetes ja seadmetes; d) netomass korrutatuna osoonikihti kahandava(te) aine(te) osoonikihi kahandamise potentsiaaliga, ka siis, kui aine sisaldub toodetes ja seadmetes; e) kaubakood, mille alla kaup klassifitseeritakse. 4. Toll kontrollib eelkõige, kas impordi puhul on tollideklaratsioonis märgitud importijal või selle puudumisel deklarandil ja ekspordi puhul tollideklaratsioonis märgitud eksportijal kehtiv litsents vastavalt artikli 13 lõikele 2 ja artikli 14 lõikele 3. 5. Vajaduse korral edastab toll ELi tollivaldkonna ühtse teeninduskeskkonna kaudu litsentsisüsteemile teabe kauba tollivormistuse kohta. 6. Korduvtäidetavates mahutites olevate I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete importijad teevad vabasse ringlusse lubamisega seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 15 lõikes 3 osutatud vastavusdeklaratsiooni koos tõenditega, mis kinnitavad mahuti korduvtäitmise eesmärgil tagastamise korda. 7. Haloonide importijad vastavalt artikli 13 lõike 1 punktile g ja haloonide eksportijad vastavalt artikli 14 lõike 1 punktile e teevad vabasse ringlusse lubamise või ekspordiga seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 13 lõike 1 punktis g ja artikli 14 lõike 1 punktis e loetletud aine laadi kinnitava sertifikaadi. 8. Osoonikihti kahandavate ainete importijad teevad vabasse ringlusse lubamisega seotud tollideklaratsiooni esitamise ajal tollile kättesaadavaks artikli 15 lõikes 4 osutatud tõendid. 9. Toll kontrollib käesolevas määruses sätestatud impordi- ja ekspordireeglite järgimist riskianalüüsil põhinevate kontrollide tegemisel tolli riskijuhtimissüsteemi raames ja kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artikliga 46. Kõnealuses riskianalüüsis võetakse eelkõige arvesse kogu kättesaadavat teavet osoonikihti kahandavate ainetega ebaseadusliku kaubanduse tõenäosuse kohta ja asjaomase ettevõtja varasema nõuete täitmise kohta. 10. Käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete füüsilise tollikontrolli käigus kontrollib toll riskianalüüsi põhjal impordi ja ekspordi puhul eelkõige seda, a) kas esitatud kaubad vastavad litsentsis ja tollideklaratsioonis kirjeldatud kaupadele ning b) kas kaubad on enne vabasse ringlusse lubamist nõuetekohaselt märgistatud vastavalt artikli 15 lõikele 4. Importija või eksportija teeb määruse (EL) nr 952/2013 artikli 15 kohase kontrolli käigus oma litsentsi tollile kättesaadavaks. 11. Toll konfiskeerib või arestib käesoleva määrusega keelatud osoonikihti kahandavad ained, tooted ja seadmed nende kõrvaldamise eesmärgil määruse (EL) nr 952/2013 artiklite 197 ja 198 kohaselt või teavitab pädevaid asutusi, et tagada selliste ainete, toodete ja seadmete konfiskeerimine ja arestimine nende kõrvaldamise eesmärgil. Vastavalt määruse (EL) 2019/1020 artiklile 16 kõrvaldavad ka turujärelevalveasutused sellised ained, tooted ja seadmed turult või võtavad need turult tagasi. Käesoleva määrusega hõlmatud, kuid käesolevale määrusele mittevastavate osoonikihti kahandavate ainete, toodete ja seadmete reeksport on keelatud. 12. Toll või turujärelevalveasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et ära hoida katseid importida või eksportida käesoleva määrusega hõlmatud osoonikihti kahandavaid aineid, tooteid ja seadmeid, mida ei olnud juba lubatud territooriumile sisse tuua või sealt välja viia. 13. Liikmesriigid määravad või kiidavad heaks tolliasutused või muud kohad ning täpsustavad kooskõlas määruse (EL) nr 952/2013 artiklitega 135 ja 267 nende tolliasutuste ja kohtadeni viivad marsruudid käesoleva määruse I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete tollile esitamiseks nende sisenemisel liidu tolliterritooriumile või sealt väljumisel. Kontrolle teevad kooskõlas riigisiseste õigusnormidega tolliasutuse töötajad või muud volitatud isikud, kes on teadlikud käesoleva määrusega hõlmatud ebaseaduslike tegevuste ennetamisega seotud teemadest ja kellel on juurdepääs sobivatele seadmetele, et teha riskianalüüsil põhinevaid asjakohaseid füüsilisi kontrolle. Üksnes esimeses lõigus osutatud määratud või heakskiidetud tolliasutused või muud kohad võivad algatada või lõpetada I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete transiidiprotseduuri.

1. Tuginedes osoonikihti kahandavate ainetega kaubanduse korrapärasele seirele ja osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete liikumisega seotud ebaseadusliku kaubanduse võimalike riskide hindamisele, on komisjonil õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, et a) täiendada käesolevat määrust, täpsustades kriteeriumid, mida liikmesriikide pädevad asutused peavad võtma arvesse artikli 26 kohaste kontrollide tegemisel, et teha kindlaks, kas ettevõtjad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi; b) täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks nõuded, mida tuleb kontrollida, kui tehakse artikli 17 kohast selliste osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete seiret, mis on suunatud ajutisele ladustamisele, või tolliprotseduurile, sealhulgas tolliladustamis- või vabatsooniprotseduurile või transiidile läbi liidu tolliterritooriumi; c) muuta käesolevat määrust, lisades turule lastud selliste osoonikihti kahandavate ainete jälgimise meetodid osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete artiklite 13 ja 14 kohase impordi ja ekspordi seireks, mis on suunatud ajutisele ladustamisele või tolliprotseduurile. 2. Lõike 1 alusel delegeeritud õigusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse kõnealuse lõike punktide a, b ja c alusel kehtestatava metoodika keskkonnakasu ja sotsiaal-majanduslikku mõju.

1. I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete import riigist või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonist, kes ei ole nõustunud end siduma teatava protokolli alusel kontrollitava aine suhtes kohaldatavate protokolli sätetega, ning nende ainete, toodete ja seadmete eksport sellistesse riikidesse ja sellistesse organisatsioonidesse on keelatud. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, kehtestades õigusnormid, mida kohaldatakse selliste toodete ja seadmete vabasse ringlusse lubamise ja ekspordi suhtes, mis on imporditud riigist või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioonist lõike 1 tähenduses või eksporditud neisse ja mis on toodetud I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete abil, kuid mis ei sisalda aineid, mida saab kindlalt määratleda kõnealuses lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetena, ning õigusnormid selliste toodete ja seadmete kindlakstegemise kohta. Kõnealuste delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse protokolliosaliste asjakohaseid otsuseid ning selliste toodete ja seadmete kindlaks tegemise õigusnormide osas protokolliosalistele korrapäraselt antud tehnilisi nõuandeid. 3. Erandina lõikest 1 võib komisjon anda rakendusaktidega loa kaubanduseks riigiga või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooniga lõike 1 tähenduses, kui kaubeldakse I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete ning neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmetega või mis on valmistatud ühe või mitme sellise aine abil, kui protokolliosaliste koosolekul on vastavalt protokolli artikli 4 lõikele 8 kindlaks tehtud, et asjaomane riik või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsioon vastab täielikult protokolli nõuetele ning on esitanud selle kohta protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kui lõikes 2 osutatud protokolliosaliste otsusest ei tulene teisiti, kohaldatakse lõiget 1 iga protokolliga ühinemata territooriumi suhtes samal viisil, nagu selliseid otsuseid kohaldatakse iga riigi või piirkondliku majandusintegratsiooni organisatsiooni suhtes lõike 1 tähenduses. 5. Kui protokolliga ühinemata territooriumi ametiasutused vastavad täielikult protokolli nõuetele ning on esitanud sellekohased protokolli artiklis 7 täpsustatud andmed, võib komisjon rakendusaktidega otsustada, et käesoleva artikli lõike 1 mõningaid või kõiki sätteid ei kohaldata kõnealuse territooriumi suhtes. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Külmutus- ja kliimaseadmetes ning soojuspumpades, lahusteid sisaldavates seadmetes või tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites leiduvad osoonikihti kahandavad ained tuleb seadmete hoolduse või teeninduse ajal või enne seadmete lammutamist või kõrvaldamist hävitamiseks, ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kokku koguda, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega. 2. Alates 1. jaanuarist 2025 tagavad hooneomanikud ja töövõtjad, et renoveerimise käigus selliseid remondi- või lammutustöid tehes, mis nõuavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetega vahte sisaldavate vahtpaneelide eemaldamist, välditakse heidet nii palju kui võimalik, käideldes vahte või neis sisalduvaid aineid viisil, mis tagab kõnealuste ainete hävitamise. Kõnealuste ainete kokkukogumise korral võivad neid kokku koguda üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud. 3. Alates 1. jaanuarist 2025 tagavad hooneomanikud ja töövõtjad, et renoveerimise käigus selliseid remondi- või lammutustööd tehes, mis nõuavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainetega vahte sisaldavate õõnsustesse või konstruktsioonidesse paigaldatud laminaatvahtplaatide eemaldamist, välditakse heidet nii palju kui võimalik, käideldes vahte või neis sisalduvaid aineid viisil, mis tagab kõnealuste ainete hävitamise. Kõnealuste ainete kokkukogumise korral võivad neid kokku koguda üksnes nõuetekohase kvalifikatsiooniga füüsilised isikud. Kui esimeses lõigus osutatud vahtude eemaldamine ei ole tehniliselt teostatav, koostab hooneomanik või töövõtja dokumendid, mis tõendavad, et eemaldamine ei ole konkreetsel juhul teostatav. Selliseid dokumente säilitatakse viis aastat ja need tehakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. 4. Tuletõrjesüsteemides ja tulekustutites leiduvad haloonid tuleb seadmete hoolduse või teeninduse ajal või enne seadmete lammutamist või kasutuselt kõrvaldamist ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks kokku koguda. Haloonide hävitamine on keelatud, välja arvatud juhul, kui on olemas dokumenteeritud tõendid selle kohta, et kokkukogutud või ringlussevõetud aine puhtus ei võimalda tehniliselt selle aine taasväärtustamist ja edasist taaskasutamist. Sellistel juhtudel säilitavad haloone hävitavad ettevõtjad neid dokumente vähemalt viis aastat. Sellised dokumendid tehakse asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile taotluse alusel kättesaadavaks. 5. Muudes kui lõigetes 1–4 osutatud toodetes ja seadmetes sisalduvad osoonikihti kahandavad ained kogutakse kokku hävitamiseks, ringlussevõtuks või taasväärtustamiseks, kui see on tehniliselt ja majanduslikult teostatav, või hävitatakse ilma eelneva kokkukogumiseta, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega. 6. I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid ning selliseid aineid sisaldavaid tooteid ja seadmeid hävitatakse üksnes protokolliosaliste poolt heakskiidetud hävitamistehnoloogia abil. Muid osoonikihti kahandavaid aineid, mille hävitamistehnoloogiat ei ole heaks kiidetud, hävitatakse üksnes hävitamistehnoloogia abil, mis vastab jäätmeid käsitlevale liidu ja riigisisesele õigusele ning sellisest õigusest tulenevatele lisanõuetele. 7. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte, millega täiendatakse käesolevat määrust, koostades sellistetoodete ja seadmete loetelu, mille puhul osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist või toodete ja seadmete hävitamist ilma osoonikihti kahandavate ainete eelneva kokkukogumiseta peetakse tehniliselt ja majanduslikult teostatavaks, ning täpsustades vajaduse korral, millist tehnoloogiat tuleb kasutada. 8. Liikmesriigid edendavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete kokkukogumist, ringlussevõttu, taasväärtustamist ja hävitamist ning kehtestavad sellega tegelevate töötajate jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

1. Osoonikihti kahandavate ainete tahtlik atmosfääri heitmine, sealhulgas juhul, kui need sisalduvad toodetes ja seadmetes, on keelatud, kui nende keskkonda heitmine ei ole tehniliselt vajalik käesoleva määrusega lubatud kasutusotstarbeks. 2. Ettevõtjad rakendavad kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid, et vältida ja minimeerida osoonikihti kahandavate ainete tahtmatut keskkonda heitmist tootmise käigus, sealhulgas keskkonda heitmist nende tahtmatul tekkimisel muude kemikaalide tootmisel, seadmete tootmisprotsessis, kasutamise, ladustamise ja ühest mahutist või süsteemist teise viimise või vedamise käigus. 3. Käitajad, kes käitavad külmutus- ja kliimaseadmeid või soojuspumpasid või tuletõrjesüsteeme, sealhulgas nende osi, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, tagavad, et kõnealuste paiksete seadmete või süsteemide lekkekindlust a) kontrollitakse vähemalt üks kord 12 kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 3 kg, kuid vähem kui 30 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, välja arvatud seadmed, mis on varustatud alla 6 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate hermeetiliselt suletud süsteemidega ja sellele vastavalt märgistatud; b) kontrollitakse vähemalt üks kord kuue kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 30 kg, kuid vähem kui 300 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid; c) kontrollitakse vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, kui need sisaldavad vedelikuna vähemalt 300 kg I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid. 4. Käitajad, kes käitavad seadmeid või süsteeme, mis sisaldavad I lisas loetletud osoonikihti kahandavaid aineid, tagavad, et kõik avastatud lekked kõrvaldatakse põhjendamatu viivituseta, ilma et see piiraks kõnealuste osoonikihti kahandavate ainete kasutamise keeldu, välja arvatud juhul, kui kõnealune kokkukogumine on reguleeritud muude liidu õigusaktidega. 5. Lõikes 4 osutatud käitajad säilitavad andmed lisatud haloonide ja I lisas loetletud osoonikihti kahandavate ainete koguste ja liikide kohta ja kõnealuses lõikes osutatud seadmete ja süsteemide hoolduse ja teeninduse ajal või lõplikul kõrvaldamisel kokku kogutud koguste kohta. Nad säilitavad ka muu asjakohase teabe, sealhulgas teabe hooldus- või teenindustöid teinud ettevõtja kindlakstegemiseks, ning lekkekontrollide kuupäevad ja tulemused. Neid andmeid säilitatakse vähemalt viis aastat ja need tehakse taotluse alusel kättesaadavaks liikmesriigi pädevale asutusele või komisjonile. 6. Liikmesriigid kehtestavad lõigetes 3 ja 4 osutatud tegevusega tegelevate töötajate jaoks kvalifikatsiooni miinimumnõuded.

1. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte II lisa muutmiseks, et lisada sellesse aineid, mis ei ole käesoleva määrusega hõlmatud, kuid mille kohta protokolli alusel loodud teadusliku hindamise komisjon või muu võrdväärselt tunnustatud asutus on leidnud, et neil on märkimisväärne osoonikihi kahandamise potentsiaal. 2. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et lisada sellesse kõik ained, mis vastavad käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tingimustele ning mida eksporditakse, imporditakse, toodetakse või lastakse turule märkimisväärsetes kogustes, ning asjakohasel juhul määrata kindlaks võimalikud erandid II või IV peatükis sätestatud piirangutest. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks kõnealuste ainete globaalse soojendamise potentsiaali ja osoonikihi kahandamise potentsiaali osas, kui seda on vaja protokolli alusel loodud valitsustevahelise kliimamuutuste rühma uute hindamisaruannete või teadusliku hindamise komisjoni uute aruannete põhjal, ning lisada kõnealustesse lisadesse nende ainete globaalse soojendamise potentsiaal, kui see on kättesaadav 20 aasta pikkusel ajaskaalal.

1. Liikmesriigid esitavad 30. juuniks 2024 ja seejärel igal aastal komisjonile eelmise kalendriaasta kohta elektrooniliselt järgmise teabe: a) artikli 9 lõikes 1 osutatud kriitilise tähtsusega kasutusotstarbel paigaldatud, kasutatud või säilitatud haloonide kogused, nende heite vähendamiseks võetud meetmed, hinnanguline heide ning edusammud adekvaatsete asendusainete hindamisel ja kasutuselevõtmisel; b) ebaseadusliku kaubanduse juhtumid, eelkõige need, mis avastati artikli 26 kohaselt tehtud kontrollide käigus, sealhulgas vajaduse korral artiklis 27 osutatud karistuste määramine. 2. Komisjon võib vajaduse korral rakendusaktidega vastu võtta käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabe esitamise vormi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva artikli lõike 1 muutmiseks, kui seda on vaja protokolliosaliste otsuste tõttu.

1. Iga ettevõtja esitab 31. märtsiks 2025 ja seejärel igal aastal komisjonile elektroonilise aruandlusvahendi kaudu eelmise kalendriaasta andmed vastavalt VI lisas osutatule iga osoonikihti kahandava aine kohta. Liikmesriikidel on juurdepääs ka nende jurisdiktsiooni kuuluvate ettevõtjate elektroonilisele aruandlusvahendile. Enne aruande esitamist registreeruvad ettevõtjad litsentsisüsteemis. 2. Liikmesriikide pädevad asutused ja komisjon võtavad asjakohaseid meetmeid, et kaitsta neile käesoleva artikli kohaselt esitatud teabe konfidentsiaalsust. 3. Vajaduse korral kehtestab komisjon rakendusaktidega VI lisas osutatud aruandluse vormi ja vahendid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 28 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 29 vastu delegeeritud õigusakte VI lisa muutmiseks, kui seda on vaja protokolliosaliste otsuste tõttu.

1. Kui see on käesoleva määruse järgimise tagamiseks vajalik, teevad iga liikmesriigi pädevad asutused, sealhulgas toll, turujärelevalveasutused, keskkonnaasutused ja muud kontrolliülesandeid täitvad pädevad asutused koostööd omavahel, teiste liikmesriikide pädevate asutustega, komisjoniga ja vajaduse korral kolmandate riikide haldusasutustega. Kui tolli riskijuhtimissüsteemi nõuetekohase rakendamise tagamiseks on vaja teha koostööd tolliga, esitavad pädevad asutused tollile kogu vajaliku teabe vastavalt määruse (EL) nr 952/2013 artikli 47 lõikele 2. 2. Kui toll, turujärelevalveasutus või liikmesriigi muu pädev asutus avastab käesoleva määruse rikkumise, teavitab see pädev asutus keskkonnaasutust, või kui see ei ole asjakohane, muud asutust, kes vastutab artiklis 27 osutatud karistuste täitmisele pööramise eest. 3. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel on tõhus juurdepääs käesoleva määruse täitmise tagamiseks vajalikule teabele ja võimalus seda teavet omavahel vahetada. Selline teave hõlmab tolliga seotud andmeid, teavet omandi ja finantsseisundi, keskkonnaõiguse rikkumiste ning litsentsisüsteemis registreeritud andmete kohta. Esimeses lõigus osutatud teave tehakse kättesaadavaks ka teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile, kui seda on vaja käesoleva määruse täitmise tagamiseks. 4. Kui pädevad asutused avastavad käesoleva määruse rikkumise, mis võib mõjutada rohkem kui ühte liikmesriiki, teavitavad nad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi. Pädevad asutused teavitavad teiste liikmesriikide pädevaid asutusi eelkõige siis, kui nad avastavad turul asjaomase toote, mis ei vasta käesolevale määrusele, et võimaldada selle arestimist, konfiskeerimist, turult kõrvaldamist või turult tagasi võtmist kõrvaldamise eesmärgil. Tolli riskiteabe vahetamiseks kasutatakse tolli riskijuhtimissüsteemi. Vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 515/97 (23) vahetab toll asjakohast teavet ka käesoleva määruse rikkumise kohta ning taotleb vajaduse korral abi teistelt liikmesriikidelt ja komisjonilt.

1. Liikmesriikide pädevad asutused kontrollivad, kas ettevõtjad täidavad käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi. 2. Kontrollimisel järgitakse riskipõhist käsitust, mille puhul võetakse eelkõige arvesse kohustuste varasemat täitmist, konkreetse toote käesolevale määrusele mittevastavuse ohtu ning muud asjakohast teavet, mis on saadud komisjonilt, tollilt, turujärelevalveasutustelt, keskkonnaasutustelt ja muudelt kontrolliülesandeid täitvatelt liikmesriikide asutustelt või kolmandate riikide pädevatelt asutustelt. Liikmesriikide pädevad asutused teevad kontrolle ka siis, kui neil on tõendeid või muud asjakohast teavet, sealhulgas kolmandate isikute või komisjoni esitatud põhjendatud kahtluste alusel, käesoleva määruse võimaliku rikkumise kohta. 3. Lõigetes 1 ja 2 osutatud kontrollid hõlmavad a) asjakohase sagedusega kontrollkäike ettevõtete tegevuskohtadesse ning asjakohaste dokumentide ja seadmete kontrollimist ning b) digiplatvormide kontrolle vastavalt käesolevale lõikele. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2065 (24) kohaldamist, kontrollivad liikmesriikide pädevad asutused juhul, kui kõnealuse määruse III peatüki 4. jao kohaldamisalasse kuuluv digiplatvorm võimaldab sõlmida kauglepinguid osoonikihti kahandavaid ained või selliseid aineid sisaldavaid tooteid ja seadmeid pakkuvate ettevõtjatega, kas ettevõtja pakutavad osoonikihti kahandavad ained, tooted või seadmed vastavad käesolevas määruses sätestatud nõuetele. Pädevad asutused teavitavad komisjoni ja määruse (EL) 2022/2065 artiklis 49 osutatud asjaomaseid pädevaid asutusi ning teevad nendega koostööd, et tagada kõnealuse määruse järgimine. Kontrolle tehakse ettevõtjat ette hoiatamata, välja arvatud juhul, kui eelnev teavitamine on tõhusa kontrolli tagamiseks vajalik. Liikmesriigid tagavad, et ettevõtjad osutavad pädevatele asutustele kogu vajalikku abi, et võimaldada kõnealustel asutustel teha käesolevas artiklis sätestatud kontrolle. 4. Liikmesriikide pädevad asutused dokumenteerivad kontrollid ja märgivad dokumentidesse eelkõige kontrollide laadi ja tulemused ning mittevastavuse korral võetud meetmed. Kõikide kontrollide dokumente säilitatakse vähemalt viis aastat. 5. Teise liikmesriigi taotluse alusel võib liikmesriik ettevõtjaid kontrollida või algatada nende suhtes muu ametliku uurimise, kui neid kahtlustatakse käesoleva määrusega hõlmatud ainete, toodete või seadmete ebaseaduslikus veos ja kes tegutsevad kõnealuse liikmesriigi territooriumil. Taotlevat liikmesriiki teavitatakse kontrolli või uurimise tulemusest. 6. Selleks et täita käesoleva määruse kohaseid ülesandeid, on komisjonil õigus taotleda kogu vajalikku teavet liikmesriikide pädevatelt asutustelt ja ettevõtjatelt. Ettevõtjalt teabe taotlemisel saadab komisjon ühtlasi taotluse koopia selle liikmesriigi pädevale asutusele, mille territooriumil on ettevõtja asukoht. 7. Komisjon võtab asjakohased meetmed küllaldase teabevahetuse ja koostöö soodustamiseks liikmesriikide pädevate asutuste vahel ning kõnealuste pädevate asutuste ja komisjoni vahel. Komisjon võtab asjakohased meetmed, et kaitsta vastavalt käesoleva artikli kohaselt saadud teabe konfidentsiaalsust.

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2008/99/EÜ (25) tulenevaid liikmesriikide kohustusi, kehtestavad liikmesriigid käesoleva määruse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende karistuste rakendamise tagamiseks. Liikmesriigid teavitavad komisjoni enne 1. jaanuari 2026 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. 2. Karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning nende määramisel võetakse igakülgselt arvesse, kui see on kohaldatav, järgmist: a) rikkumise laad ja raskus; b) rikkumisest mõjutatud elanikkond või keskkond, võttes arvesse vajadust tagada inimeste tervise ja keskkonna kõrgetasemeline kaitse; c) kas vastutaval ettevõtjal on käesoleva määruse varasemaid rikkumisi; d) vastutava ettevõtja finantsseisund. 3. Karistused hõlmavad järgmist: a) haldustrahvid kooskõlas lõikega 4; liikmesriigid võivad teise võimalusena määrata ka kriminaalkaristusi, tingimusel et need on sama mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kui haldustrahvid; b) ebaseaduslikult saadud kauba konfiskeerimine või arestimine või turult kõrvaldamine või eemaldamine või oma valdusse võtmine liikmesriikide pädevate asutuste poolt; c) osoonikihti kahandavaid aineid või neid aineid sisaldavate või neil põhinevate toodete ja seadmete kasutamise, tootmise, impordi, ekspordi või turule laskmise ajutine keelamine raske rikkumise või korduvate rikkumiste korral. 4. Lõike 3 punktis a osutatud haldustrahvid on proportsionaalsed keskkonnakahjuga, kui see on tekkinud, ja jätavad vastutavad isikud mõjusalt ilma rikkumistest tulenevast majanduslikust kasust. Korduvate rikkumiste korral haldustrahvi määr järk-järgult suureneb. Osoonikihti kahandavate ainete või neid aineid sisaldavate või neil ainetel põhinevate toodete ja seadmete ebaseadusliku tootmise, impordi, ekspordi, turule laskmise või kasutamise korral on haldustrahvi maksimumsumma vähemalt viis korda suurem kui asjaomaste ainete või toodete ja seadmete turuväärtus. Kui rikkumine kordub viie aasta jooksul, on haldustrahvi maksimumsumma vähemalt kaheksa korda suurem kui osoonikihti kahandavate ainete või toodete ja seadmete turuväärtus.

1. Komisjoni abistab alaline osoonikihti kahandavate ainete komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 18 lõikes 1, artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 7, artiklis 22, artikli 23 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 4 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 11. märtsist 2024. Artikli 16 lõikes 13 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates 3. märtsist 2025. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 6 lõikes 2, artikli 7 lõikes 4, artikli 8 lõikes 7, artikli 9 lõikes 3, artikli 16 lõikes 13, artikli 18 lõikes 1, artikli 19 lõikes 2, artikli 20 lõikes 7, artiklis 22, artikli 23 lõikes 3 ja artikli 24 lõikes 4 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 6 lõike 2, artikli 7 lõike 4, artikli 8 lõike 7, artikli 9 lõike 3, artikli 16 lõike 13, artikli 18 lõike 1, artikli 19 lõike 2, artikli 20 lõike 7, artikli 22, artikli 23 lõike 3 ja artikli 24 lõike 4 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjon avaldab 1. jaanuariks 2030 aruande käesoleva määruse mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut osoonikihti kahandavate ainete alternatiivide kättesaadavuse kohta artiklitega 6–9 reguleeritud kasutusaladel. 2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (26) artikli 10a alusel loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib omal algatusel anda teaduslikke nõuandeid ja koostada aruandeid käesoleva määruse kooskõla kohta määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega ja Pariisi kokkuleppest tulenevate liidu rahvusvaheliste kohustustega.

1. Määrus (EÜ) nr 1005/2009 tunnistatakse kehtetuks. 2. Määruse (EÜ) nr 1005/2009 artiklit 18, nagu seda kohaldatakse 10. märtsil 2024, kohaldatakse jätkuvalt kuni 2. märtsini 2025. 3. Määruse (EÜ) nr 1005/2009 artiklit 27, nagu seda kohaldatakse 10. märtsil 2024, kohaldatakse jätkuvalt 1. jaanuarist 2023 kuni 31. detsembrini 2023 kestva aruandeperioodi suhtes. 4. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt VIII lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Käesoleva määruse artikli 16 lõikeid 1, 2 ja 4–15, artikli 17 lõiget 5 ja VII lisa punkti 2 kohaldatakse alates 3. märtsist 2025 määruse (EL) nr 952/2013 artiklis 201 osutatud vabasse ringlusse lubamise suhtes ja kõigi muude impordiprotseduuride ja ekspordi suhtes.