Artikkel 1 - Määruse (EL) nr 260/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 260/2012 muudetakse järgmiselt:
1)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)
lisatakse järgmised punktid:
„1a)
„välkkreeditkorraldus“ – kreeditkorraldus, mis täidetakse viivitamata, ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval;
1b)
„makse algatamise kanal“ – mis tahes meetod, seade või menetlus, mille kaudu maksjad saavad esitada oma makseteenuse pakkujale kreeditkorralduse maksekäsundeid, sealhulgas internetipank, mobiilpanganduse rakendus, sularaha- või makseautomaat või mis tahes muu viis makseteenuse pakkuja ruumides;
1c)
„makse algatamise teenuse pakkuja“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (*1) artikli 4 punktis 18 määratletud makse algatamise teenuse pakkuja;
1d)
„makse saaja nimi“ – füüsilise isiku puhul ees- ja perekonnanimi ning juriidilise isiku puhul äri- või juriidiline nimi;
1e)
„sihipärased piiravad finantsmeetmed“ – isiku, asutuse või üksuse suhtes kohaldatav varade külmutamine või isikule, asutusele või üksusele või tema kasuks rahaliste vahendite või majandusressursside otse või kaudselt kättesaadavaks tegemise keeld vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud piiravatele meetmetele;
1f)
„juriidilise isiku tunnus“ või „LEI“ – juriidilisele isikule antud standardi ISO 17442 kohane kordumatu tähtnumbriline viitekood;
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ, 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35).“;"
b)
punkt 5 asendatakse järgmisega:
„5)
„maksekonto“ – direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 12 määratletud maksekonto;“;
c)
punkt 22 asendatakse järgmisega:
„22)
„jaemaksesüsteem“ – maksesüsteem, mille peamine eesmärk on töödelda, tasaarveldada või arveldada kreedit- või otsekorraldusi, mis on enamasti väikesesummalised ning mille puhul ei ole tegu suurmaksete arveldussüsteemiga;“.
2)
Lisatakse järgmised artiklid:
„Artikkel 5a
Välkkreeditkorralduste tehingud
1. Makseteenuse pakkujad, kes pakuvad oma makseteenuse kasutajatele kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid, peavad pakkuma kõigile oma makseteenuse kasutajatele välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuseid.
Esimeses lõigus osutatud makseteenuse pakkujad tagavad, et kõik kreeditkorraldusteks kättesaadavad maksekontod on kättesaadavad ka välkkreeditkorraldusteks ööpäevaringselt ja igal kalendripäeval.
2. Erandina lõikest 1 ja tingimusel, et pädevatelt asutustelt on saadud eelnev luba, mis põhineb asjaomaste asutuste hinnangul tema likviidsuse saamise kohta eurodes, ei ole makseteenuse pakkuja, kes asub liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes tehtavate ja tehingulimiiti ületavate välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealune makseteenuse pakkuja ei saada ega võta vastu eurodes tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste maksekontodega. Kõnealuse limiidi kehtestavad pädevad asutused ja see ei tohi olla väiksem kui 25 000 eurot. Makseteenuse pakkuja taotlusel võivad pädevad asutused anda eelneva loa üheks aastaks. Makseteenuse pakkuja taotlusel võivad pädevad asutused kõnealust eelnevat luba pikendada järgnevateks ühe aasta pikkusteks ajavahemikeks pärast seda, kui pädevad asutused on uuesti hinnanud makseteenuse pakkuja võimalust saada likviidsust eurodes. Pädevad asutused teavitavad komisjoni igal aastal käesoleva lõike kohaselt antud eelnevatest lubadest ja pikendustest.
EKP ja mis tahes riigi keskpank, kui ta ei tegutse rahaasutuse või muu ametiasutusena, võib piirata välkkreeditkorralduste saatmise makseteenuse pakkumise ajavahemikuga, mil ta pakub tavapäraste kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust.
3. Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 78 lõike 1 teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on selle kätte saanud, olenemata tunnist või kalendripäevast.
Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 78 lõikest 2, kui maksja ja maksja makseteenuse pakkuja lepivad kokku, et välkkreeditkorralduse maksekäsundi täitmine toimub konkreetsel ajal konkreetsel päeval või hetkel, mil maksja on andnud raha makseteenuse pakkuja käsutusse, loetakse välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajaks kokkulepitud aeg, olenemata kellaajast või kalendripäevast.
Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust on välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aeg:
a)
välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi puhul hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on maksekäsundi teabe oma sisesüsteemi sisestanud, mis peab toimuma võimalikult kiiresti pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse mitteelektroonilise maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud;
b)
käesoleva artikli lõikes 7 osutatud paketti kuuluva välkkreeditkorralduse individuaalse maksekäsundi puhul, kui selle paketi konverteerib individuaalseteks maksetehinguteks maksja makseteenuse pakkuja, hetk, mil maksja makseteenuse pakkuja on sellest tuleneva maksetehingu lahti pakkinud. Maksja makseteenuse pakkuja alustab paketi konverteerimist kohe pärast seda, kui maksja on selle maksja makseteenuse pakkujale esitanud, ja viib kõnealuse konverteerimise lõpule võimalikult kiiresti;
c)
maksekäsundi puhul, mis käsitleb välkkreeditkorraldust maksekontodelt, mis ei ole nomineeritud eurodes, maksetehingu summa eurodesse konverteerimise hetk. Kõnealune vääringu konverteerimine toimub kohe pärast seda, kui maksja on välkkreeditkorralduse maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale esitanud.
4. Välkkreeditkorralduste tegemisel peavad makseteenuse pakkujad lisaks artiklis 5 sätestatud nõuetele täitma järgmisi nõudeid:
a)
makseteenuse pakkujad tagavad, et maksjatel on võimalik esitada välkkreeditkorralduse maksekäsund kõigi samade makse algatamise kanalite kaudu, mille kaudu maksjatel on võimalik esitada muu kreeditkorralduste maksekäsund;
b)
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83, kontrollib maksja makseteenuse pakkuja viivitamata pärast välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise aega, kas kõik maksetehingu töötlemiseks vajalikud tingimused on täidetud ja kas vajalik raha on kättesaadav, reserveerib maksetehingu summa maksja kontol või debiteerib selle maksja kontolt ja saadab maksetehingu viivitamata makse saaja makseteenuse pakkujale;
c)
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 83 ja artikli 87 lõikest 2, teeb makse saaja makseteenuse pakkuja kümne sekundi jooksul alates maksja makseteenuse pakkujalt välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast maksetehingu summa makse saaja maksekontol kättesaadavaks vääringus, milles makse saaja konto on nomineeritud, ning kinnitab maksja makseteenuse pakkujale maksetehingu lõpuleviimist;
d)
olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 87 lõikest 1 tagab makse saaja makseteenuse pakkuja, et makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev on sama kuupäev, mil makse saaja makseteenuse pakkuja krediteerib maksetehingu summa makse saaja maksekontole, ning
e)
viivitamata pärast punktis c osutatud lõpuleviimise kinnituse saamist või juhul, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates välkkreeditkorralduse maksekäsundi vastuvõtmise ajast kõnealust lõpuleviimise kinnitust saanud, teavitab maksja makseteenuse pakkuja maksjat ja asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujat sellest, kas maksetehingu summa on makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud.
5. Olenemata direktiivi (EL) 2015/2366 artiklist 89, kui maksja makseteenuse pakkuja ei ole kümne sekundi jooksul alates vastuvõtmise ajast saanud makse saaja makseteenuse pakkujalt teadet, milles kinnitatakse, et raha tehti makse saaja kontol kättesaadavaks, taastab maksja makseteenuse pakkuja viivitamata maksja maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.
6. Makseteenuse kasutaja taotluse korral pakub makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale võimalust kehtestada limiit, millega määratakse kindlaks maksimumsumma, mida saab välkkreeditkorraldusega saata. See limiit võib olla kas päeva- või tehingupõhine, vastavalt makseteenuse kasutaja äranägemisele. Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajad saavad seda maksimumsummat igal ajal enne välkkreeditkorralduse maksekäsundi esitamist muuta. Kui makseteenuse kasutaja välkkreeditkorralduse maksekäsund ületab maksimumsummat, ei täida maksja makseteenuse pakkuja välkkreeditkorralduse maksekäsundit, annab sellest makseteenuse kasutajale teada ja teavitab teda sellest, kuidas maksimumsummat muuta.
7. Välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenuse pakkumisel pakuvad makseteenuse pakkujad oma makseteenuse kasutajatele võimalust esitada mitu maksekäsundit ühe paketina, kui makseteenuse pakkujad pakuvad seda võimalust oma makseteenuse kasutajatele muude kreeditkorralduste puhul.
Makseteenuse pakkujad ei kehtesta välkkreeditkorralduste paketina esitatavate maksekäsundite arvule limiite, mis on väiksemad kui muudele kreeditkorralduste pakettidele kehtestatud limiidid.
8. Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. jaanuariks 2025 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. oktoobriks 2025.
Lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, pakuvad makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise teenust hiljemalt 9. jaanuariks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise teenust hiljemalt 9. juuliks 2027.
Erandina käesoleva lõike teisest lõigust ei ole kuni 9. juunini 2028 käesoleva artikli lõikes 1 osutatud makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, kohustatud pakkuma makseteenuse kasutajatele makseteenust, mis seisneb eurodes välkkreeditkorralduste saatmises selle liikmesriigi omavääringus nomineeritud maksekontodelt ajal, mil kõnealused makseteenuse pakkujad ei saada ega võta vastu tavapäraseid kreeditkorraldusi seoses selliste kontodega.
Olenemata käesoleva lõike esimesest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027.
Olenemata käesoleva lõike teisest lõigust pakuvad makseteenuse pakkujad, kes on direktiivi 2009/110/EÜ artikli 2 punktis 1 määratletud e-raha asutused või direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 4 punktis 4 määratletud makseasutused ning kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, makseteenuse kasutajatele käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste vastuvõtmise makseteenust hiljemalt 9. aprilliks 2027 ja käesolevas artiklis sätestatud eurodes välkkreeditkorralduste saatmise makseteenust hiljemalt 9. juuliks 2027.
Artikkel 5b
Kreeditkorraldustega seotud tasud ja makse saaja kontrollimine
1. Tasud, mida makseteenuse pakkuja võtab maksjatelt ja makse saajatelt välkkreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest, ei tohi olla suuremad kui tasud, mida kõnealune makseteenuse pakkuja võtab muude vastavat liiki kreeditkorralduste saatmise ja vastuvõtmise eest.
2. Artiklis 5c osutatud teenuseid osutatakse kõigile makseteenuse kasutajatele tasuta.
3. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025.
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2027.
Artikkel 5c
Makse saaja kontrollimine kreeditkorralduste puhul
1. Maksja makseteenuse pakkuja pakub maksjale teenust, millega tagatakse selle makse saaja kontrollimine, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata (edaspidi „makse saaja kontrollimise teenus“). Maksja makseteenuse pakkuja osutab makse saaja kontrollimise teenust viivitamata pärast seda, kui maksja esitab asjakohase teabe makse saaja kohta, ja enne seda, kui maksjale pakutakse võimalust kõnealune kreeditkorraldus autoriseerida. Maksja makseteenuse pakkuja pakub makse saaja kontrollimise teenust, olenemata makse algatamise kanalist, mida maksja kasutab kreeditkorralduse maksekäsundi esitamiseks. Makse saaja kontrollimise teenust osutatakse kooskõlas järgmisega:
a)
kui maksja on lisanud lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse ja saaja nime kreeditkorralduse maksekäsundisse, osutab maksja makseteenuse pakkuja teenust, et viia lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus vastavusse makse saaja nimega. Maksja makseteenuse pakkuja taotlusel kontrollib makse saaja makseteenuse pakkuja, kas lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja makse saaja nimi, mille on esitanud maksja, langevad kokku. Kui need ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat ja annab talle teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Kui maksja esitatud makse saaja nimi ja lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus peaaegu langevad kokku, märgib maksja makseteenuse pakkuja maksjale selle makse saaja nime, mis on seotud maksja esitatud maksekonto tunnusega, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a;
b)
kui makse saaja on juriidiline isik ja maksja makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis võimaldab maksjal esitada maksekäsundi, esitades käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse koos muude andmeelementidega kui makse saaja nimi, millega makse saaja üheselt identifitseeritakse, näiteks käibemaksukohustuslasena registreerimise number, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2017/1132 (*2) artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud Euroopa kordumatu tunnus või LEI, ning kui needsamad andmeelemendid on makse saaja makseteenuse pakkuja sisesüsteemis kättesaadavad, kontrollib kõnealune makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas käesoleva määruse lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement langevad kokku. Kui käesoleva määruse lisa punkti 1alapunktis a nimetatud maksekonto tunnus ja maksja esitatud andmeelement ei lange kokku, teavitab maksja makseteenuse pakkuja sellest makse saaja makseteenuse pakkuja esitatud teabe põhjal maksjat;
c)
kui makseteenuse pakkuja hoiab maksja esitatud maksekonto tunnuse alusel, mis on nimetatud lisa punkti 1 alapunktis a, identifitseeritud maksekontot mitme makse saaja nimel, võib maksja esitada maksja makseteenuse pakkujale lisateavet, mis võimaldab makse saaja üheselt identifitseerida. Makseteenuse pakkuja, kes haldab seda maksekontot mitme makse saaja nimel, või asjakohasel juhul makseteenuse pakkuja, kes seda maksekontot hoiab, kinnitab maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, kas maksja märgitud makse saaja kuulub nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse. Maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat, kui maksja märgitud makse saaja ei kuulu nende mitme makse saaja hulka, kelle nimel maksekontot hallatakse või hoitakse;
d)
muudel kui käesoleva lõike punktides a, b ja c kirjeldatud juhtudel ja eelkõige juhul, kui makseteenuse pakkuja pakub makse algatamise kanalit, mis ei nõua maksjalt nii lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse kui ka makse saaja nime sisestamist, tagab makseteenuse pakkuja, et makse saaja, kellele maksja kavatseb kreeditkorralduse saata, on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selleks teavitab makseteenuse pakkuja maksjat viisil, mis võimaldab maksjal makse saaja enne kreeditkorralduse autoriseerimist valideerida.
2. Kui lisa punkti 1 alapunktis a nimetatud maksekonto tunnuse või saaja nime esitab makse algatamise teenuse pakkuja, mitte maksja, tagab kõnealune makse algatamise teenuse pakkuja, et makse saajat käsitlev teave on õige.
3. Lõike 1 punkti d kohaldamisel järgivad makseteenuse pakkujad ja lõike 2 kohaldamisel makse algatamise teenuse pakkujad töökindlaid sisemenetlusi, et tagada makse saajaid käsitleva teabe õigsus.
4. Paberkandjal maksekäsundite puhul osutab maksja makseteenuse pakkuja makse saaja kontrollimise teenust maksekäsundi vastuvõtmise ajal, välja arvatud juhul, kui maksja ei ole vastuvõtmise ajal kohal.
5. Makseteenuse pakkujad tagavad, et makse saaja kontrollimise teenuse ja lõikes 2 kirjeldatud teenuse osutamine ei takista maksjaid autoriseerimast asjaomast kreeditkorraldust.
6. Makseteenuse pakkujad annavad makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad, võimaluse loobuda makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina.
Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajatel, kes loobusid makse saaja kontrollimise teenuse saamisest, on õigus hakata seda teenust igal ajal uuesti kasutama.
7. Kui maksja makseteenuse pakkuja teavitab maksjat vastavalt lõike 1 punktile a, b või c, annab asjaomane makseteenuse pakkuja samal ajal maksjale teada, et kreeditkorralduse autoriseerimine võib viia selleni, et raha kantakse üle maksekontole, mis ei ole maksja märgitud makse saaja valduses. Makseteenuse pakkuja esitab selle teabe makseteenuse kasutajale, kes ei ole tarbija, kui asjaomane makseteenuse kasutaja loobub makse saaja kontrollimise teenuse saamisest mitme maksekäsundi esitamisel ühe paketina. Makseteenuse pakkujad teavitavad oma makseteenuse kasutajaid mõjust, mida avaldab makseteenuse pakkuja vastutusele ja makseteenuse kasutaja tagasimakse saamise õigustele see, kui makseteenuse kasutaja otsustab lõike 1 punktides a, b ja c osutatud teavitust eirata.
8. Makseteenuse pakkujat ei peeta vastutavaks valele makse saajale direktiivi (EL) 2015/2366 artiklis 88 sätestatud väära kordumatu tunnuse alusel suunatud kreeditkorralduse täitmise eest, tingimusel et ta on täitnud käesoleva artikli nõuded.
Kui maksja makseteenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 1 või kui makse algatamise teenuse pakkuja ei täida käesoleva artikli lõiget 2 ja kui kõnealuse täitmata jätmise tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, maksab maksja makseteenuse pakkuja maksjale ülekantud summa viivitamata tagasi ja asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.
Kui nõuete täitmata jätmine leiab aset seetõttu, et makse saaja makseteenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja ei täitnud oma käesolevast artiklist tulenevaid kohustusi, hüvitab makse saaja makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja kõnealuse täitmata jätmisega maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.
Maksjale tekitatud täiendavat rahalist kahju võib hüvitada vastavalt maksja ja asjaomase makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatavale õigusele.
9. Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik on euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. oktoobriks 2025.
Makseteenuse pakkujad, kes asuvad liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. juuliks 2027.
Artikkel 5d
Makseteenuse kasutajate kontrollimine välkkreeditkorraldusi pakkuvate makseteenuse pakkujate poolt, et teha kindlaks, kas makseteenuse kasutaja on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid
1. Välkkreeditkorraldusi pakkuvad makseteenuse pakkujad kontrollivad, kas mõni nende makseteenuse kasutajatest on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.
Makseteenuse pakkujad viivad sellised kontrollid läbi viivitamata pärast kõigi uute sihipäraste piiravate finantsmeetmete jõustumist, ja viivitamata pärast kõigi selliste sihipäraste piiravate finantsmeetmete muudatuste jõustumist ning vähemalt kord kalendripäeva jooksul.
2. Välkkreeditkorralduse täitmise ajal ei kontrolli kõnealuse välkkreeditkorralduse täitmisega seotud maksja makseteenuse pakkuja ja makse saaja makseteenuse pakkuja lisaks käesoleva artikli lõike 1 kohastele kontrollidele seda, kas maksja või makse saaja, kelle maksekontot kasutatakse kõnealuse välkkreeditkorralduse täitmiseks, on isik või üksus, kelle suhtes kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.
Käesoleva lõike esimene lõik ei piira makseteenuse pakkujate tegevust, et järgida muid piiravaid meetmeid kui ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt vastu võetud sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid, ning piiravaid meetmeid, mida ei ole vastu võetud ELi toimimise lepingu artikli 215 kohaselt, või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevat liidu õigust.
3. Makseteenuse pakkujad täidavad käesoleva artikli nõuded hiljemalt 9. jaanuariks 2025.
(*2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).“
"
3)
Artiklisse 11 lisatakse järgmised lõiked:
„1a. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 kehtestavad liikmesriigid hiljemalt 9. aprilliks 2025 karistusnormid, mida kohaldatakse artiklite 5a–5d rikkumise korral, ning võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Need karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
1b. Artikli 5d rikkumise korral kohaldatavate karistuste puhul tagavad liikmesriigid, et sellised karistused hõlmavad järgmist:
a)
juriidilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 10 % juriidilise isiku eelmise majandusaasta netokäibest;
b)
füüsilise isiku puhul maksimaalne haldustrahv vähemalt 5 000 000 eurot või samaväärne summa selle liikmesriigi omavääringus, mille rahaühik ei ole euro 8. aprillil 2024.
Käesoleva lõike punkti a kohaldamisel, kui juriidiline isik on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (*3) artikli 2 punktis 9 määratletud emaettevõtja tütarettevõtja või mis tahes sellise ettevõtja tütarettevõtja, kellel on selle juriidilise isiku üle tegelik valitsev mõju, on asjaomane käive põhiemaettevõtja eelmise majandusaasta konsolideeritud aastaaruannetest tulenev käive.
1c. Käesoleva artikli lõikes 1a osutatud karistusi ei kohaldata artikli 5a lõike 1 teises lõigus sätestatud juurdepääsetavuse nõude rikkumiste suhtes, kui makseteenuse pakkujate hallatavad maksekontod ei ole kavandatud hoolduse tõttu välkkreeditkorraldusteks juurdepääsetavad, tingimusel et juurdepääsu puudumise ajavahemikud on nii prognoositavad kui ka lühikesed, või asjaomase makseskeemi kõikide välkkreeditkorralduste kavandatud seisakute suhtes, tingimusel et makseteenuse kasutajaid on kavandatud hooldusest või kavandatud seisakust eelnevalt teavitatud.
1d. Erandina lõikest 1b, kui liikmesriigi õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, võib käesolevat artiklit kohaldada nii, et karistuse algatab pädev asutus ja selle määravad õigusasutused, tagades samal ajal, et karistus on mõjus, proportsionaalne ja hoiatav ning sellel on samaväärne mõju kui nende liikmesriikide pädevate asutuste määratud halduskaristustel, mille õigussüsteemis on halduskaristused ette nähtud. Igal juhul peavad määratavad karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid, kelle õigussüsteemis ei ole halduskaristusi ette nähtud, teavitavad komisjoni hiljemalt 9. aprilliks 2025 oma karistustest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest.
(*3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).“
"
4)
Artikkel 15 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 15
Läbivaatamine
1. Komisjon esitab hiljemalt 1. veebruariks 2017 Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele, Euroopa Keskpangale ning Euroopa Pangandusjärelevalvele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta ning lisab aruandele vajaduse korral ettepaneku.
2. Hiljemalt 9. oktoobriks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, millele on asjakohasel juhul lisatud seadusandlik ettepanek. Aruanne sisaldab hinnangut järgmise kohta:
a)
tasude areng maksekontode puhul ning eurodes ja nende liikmesriikide omavääringus, mille rahaühik ei ole euro, riigisiseste ja piiriüleste kreeditkorralduste ning välkkreeditkorralduste puhul alates 26. oktoobrist 2022, sealhulgas artikli 5b lõike 1 mõju nendele tasudele, ning
b)
artikli 5d kohaldamisala ja selle tõhusus välkkreeditkorralduste tarbetu takistamise vältimisel.
3. Makseteenuse pakkujad esitavad oma pädevatele asutustele aruande järgmise kohta:
a)
kreeditkorralduste, välkkreeditkorralduste ja maksekontode tasude tase;
b)
selliste tagasilükkamiste osakaal (riigisiseste ja piiriüleste maksetehingute puhul eraldi), mis on tingitud sellest, et kohaldatakse sihipäraseid piiravaid finantsmeetmeid.
Makseteenuse pakkujad esitavad kõnealused aruanded iga 12 kuu järel. Esimene aruanne esitatakse 9. aprillil 2025 ning see sisaldab teavet, mis käsitleb tasude taset ja tagasilükkamisi ajavahemikul alates 26. oktoobrist 2022 kuni eelneva kalendriaasta lõpuni.
4. Pädevad asutused esitavad 9. oktoobriks 2025 ja seejärel igal aastal komisjonile ja EBA-le teabe, mille makseteenuse pakkujad on neile lõike 3 kohaselt esitanud, ning teabe nende liikmesriigis asuvate makseteenuse pakkujate poolt eelneva kalendriaasta jooksul eurodes välkkreeditkorralduste saatmise mahu ja väärtuse kohta.
5. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, et määrata kindlaks ühtsed aruandevormid, suunised ja metoodika selle kohta, kuidas neid aruandevorme lõikes 3 osutatud aruandluse eesmärgil kasutada.
EBA esitab käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslike tehniliste standardite eelnõu komisjonile hiljemalt 9. juuniks 2024.
Komisjonile antakse õigus võtta vastu käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
6. Komisjon esitab hiljemalt 9. aprilliks 2027 Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande järelejäänud takistuste kohta seoses välkkreeditkorralduste kättesaadavuse ja kasutamisega. Kõnealuses aruandes hinnatakse välkkreeditkorralduste kasutamise seisukohast oluliste tehnoloogiate standardimise taset. Asjakohasel juhul võidakse aruandele lisada seadusandlik ettepanek.“
5)
Artiklisse 16 lisatakse järgmine lõige:
„9. Kui euro võetakse liikmesriigi rahaühikuna kasutusele enne 9. aprilli 2027, täidavad asjaomase liikmesriigi makseteenuse pakkujad artiklite 5a, 5b ja 5c nõuded ühe aasta jooksul alates kuupäevast, mil euro selle liikmesriigi rahaühikuna kasutusele võeti, ja hiljemalt vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro. Sellised makseteenuse pakkujad ei ole siiski kohustatud järgima artiklite 5a, 5b ja 5c nõudeid varem kui vastavatel kuupäevadel, mis on kõnealustes artiklites kindlaks määratud makseteenuse pakkujatele, kes asuvad liikmesriikides, mille rahaühik on euro.“