Määrus 2024/1263

1. Käesolevas määruses on sätestatud normid, tagamaks usaldusväärse majanduspoliitika tulemuslik koordineerimine liikmesriikides, toetades seeläbi liidu kestliku ja kaasava majanduskasvu ja tööhõive eesmärkide täitmist. 2. Käesolevas määruses on sätestatud üksikasjalikud normid riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade sisu, esitamise, hindamise ja järelevalve kohta nõukogu ja komisjoni teostatava mitmepoolse eelarvejärelevalve raames, et edendada reformide ja investeeringute abil usaldusväärset ja jätkusuutlikku riigi rahandust, reformide ja investeeringute abil kestlikku ja kaasavat majanduskasvu ja vastupidavust ning ära hoida valitsemissektori ülemäärast eelarvepuudujääki.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „riigipõhine soovitus“ – nõukogu iga-aastane suunis liikmesriigile majandus-, eelarve-, tööhõive- ja struktuuripoliitika kohta vastavalt ELi toimimise lepingu artiklitele 121 ja 148; 2) „netokulu“ – valitsemissektori kulud, millest on maha arvatud intressikulud, kaalutlusõigusel põhinevad tulumeetmed, liidu programmidega seotud kulud, mis kaetakse täielikult liidu vahenditest saadava tuluga, riikide kulud liidu rahastatavate programmide kaasrahastamiseks, töötuskindlustushüvitiste kulude tsüklilised elemendid ning ühekordsed ja muud ajutised meetmed; 3) „võrdlustrajektoor“ – komisjoni edastatud mitmeaastane netokulude trajektoor, et raamistada riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade koostamisel dialoogi liikmesriikidega, kelle valitsemissektori võlg ületab 60 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) või valitsemissektori eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst; 4) „tehniline teave“ – suunised, mille komisjon edastab taotluse korral liikmesriikidele, kelle valitsemissektori võlg ei ületa 60 % SKPst ja valitsemissektori eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst, enne kui liikmesriigid koostavad oma riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad; 5) „netokulude kava“ – liikmesriigi mitmeaastane netokulude trajektoor; 6) „riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava“ – liikmesriigi eelarve-, reformi- ja investeerimiskohustusi sisaldav dokument, mis hõlmab asjaomase liikmesriigi tavapärase seadusandliku tsükli pikkusest sõltuvalt nelja- või viieaastast perioodi; 7) „iga-aastane eduaruanne“ – liikmesriigi aruanne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, sealhulgas nõukogu kehtestatud netokulude kava ning reformide ja investeeringute elluviimise kohta; 8) „kohandamisperiood“ – ajavahemik, mille jooksul toimub liikmesriigi eelarve kohandamine ja mis hõlmab nelja-aastast perioodi või pikendamise korral nelja-aastast perioodi pluss kuni kolme aasta pikkust pikendusperioodi; 9) „kontrollikonto“ – andmed liikmesriigi tegelike netokulude puhul märgatud kumulatiivsete tõusvate ja langevate kõrvalekallete kohta nõukogu kehtestatud netokulude kavast; 10) „struktuurne eelarvepositsioon“ – tsükliliselt kohandatud valitsemissektori eelarvepositsioon, millest on maha arvatud ühekordsed ja muud ajutised meetmed; 11) „struktuurne esmane eelarvepositsioon“ – struktuurne eelarvepositsioon ilma intressikuludeta.

1. Selleks et tagada majanduspoliitika parem koordineerimine ning liikmesriikide majandusliku ja sotsiaalse suutlikkuse järjepidev lähendamine, teostavad nõukogu ja komisjon, kaasates Euroopa Parlamenti vastavalt käesoleva määruse artiklile 27, Euroopa poolaasta raames mitmepoolset järelevalvet kooskõlas ELi toimimise lepingus sätestatud eesmärkide ja nõuetega. 2. Mitmepoolne järelevalve tugineb kvaliteetsele ja sõltumatule statistikale, mis on koostatud vastavalt määruses (EÜ) nr 223/2009 sätestatud põhimõtetele. 3. Euroopa poolaasta hõlmab järgmist: a) liikmesriikide ja liidu majanduspoliitika üldsuuniste koostamine ja nende rakendamise järelevalve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikega 2 ning riigipõhiste soovituste ja euroala majanduspoliitika soovituse koostamine ja rakendamise järelevalve; b) liikmesriikide poolt vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 148 lõikele 2 ja muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtetega arvesse võetavate tööhõivesuuniste ja nendega seotud riigipõhiste soovituste koostamine ja rakendamise järelevalve. Komisjoni poolt rakendamise üle tehtavas järelevalves käsitletakse muu hulgas Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtete ja selle peamiste eesmärkide rakendamisel tehtud edusamme sotsiaalnäitajate tulemustabeli ja sotsiaalset lähenemist ohustavate riskide kindlakstegemise raamistiku kaudu; c) liikmesriikide riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade esitamine, hindamine ja heakskiitmine ning nende elluviimise järelevalve iga-aastaste eduaruannete kaudu; d) järelevalve makromajandusliku tasakaalustamatuse ennetamiseks ja korrigeerimiseks vastavalt määrusele (EL) nr 1176/2011.

1. Vajaduse korral esitab nõukogu komisjoni soovituste alusel soovitused liikmesriikidele, kes kasutavad täiel määral ELi toimimise lepingu artiklites 121 ja 148 ning seotud teisestes õigusaktides ette nähtud õiguslikke vahendeid, võttes arvesse käesoleva määruse kohast liikmesriikide riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade hinnangut, iga-aastaseid eduaruandeid ja sotsiaal-majanduslikku olukorda. 2. Enne kui liikmesriigid teevad tähtsaid otsuseid oma majandus-, sotsiaal-, tööhõive-, struktuuri- ja eelarvepoliitika arengu kohta, võtavad nad nõuetekohaselt arvesse artikli 3 lõike 3 punktides a ja b osutatud majanduspoliitika üldsuuniseid ning soovitusi ja tööhõivesuuniseid. Komisjon jälgib tehtavaid edusamme. 3. Kui liikmesriik ei järgi lõikes 2 osutatud suuniseid ja soovitusi, võib see kaasa tuua: a) edasised soovitused; b) ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohase komisjoni hoiatuse või nõukogu soovituse; c) käesoleval määrusel, määrusel (EÜ) nr 1467/97 või määrusel (EL) nr 1176/2011 põhinevad meetmed.

Kui valitsemissektori koguvõlg ületab 60 % SKPst või kui valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk ületab 3 % SKPst, edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomiteele netokulude võrdlustrajektoori, mis hõlmab nelja-aastast kohandamisperioodi ja selle võimalikku pikendamist kuni kolme aasta võrra vastavalt artiklile 14.

Võrdlustrajektoor on riskipõhine ja kehtib igale liikmesriigile eraldi, tagades et a) hiljemalt kohandamisperioodi lõpuks ja eeldusel, et täiendavaid eelarvemeetmeid ei võeta, viiakse prognoositav valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse usutavasse langustrendi või jääb see keskpika perioodi jooksul mõistlikule tasemele allapoole 60 % SKPst; b) prognoositud valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk viiakse kohandamisperioodil allapoole 3 % SKPst ja see püsib keskpika perioodi jooksul nimetatud kontrollväärtusest allpool ning eeldusel, et täiendavaid eelarvemeetmeid ei võeta; c) riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusajal tehtav eelarvekohandus on reeglina lineaarne ja vähemalt proportsionaalne kogu kohandamisperioodi eelarvekohandusega, ning d) asjakohasel juhul on olemas kooskõla määruse (EÜ) nr 1467/97 artikli 3 lõikes 4 osutatud korrigeeriva kavaga.

1. Võrdlustrajektooriga tagatakse, et prognoositud valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse väheneb vähemalt aasta keskmise summa võrra järgmiselt: a) 1 protsendipunkt SKPst, kui valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse on suurem kui 90 %; b) 0,5 protsendipunkti SKPst, kui valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse jääb vahemikku 60–90 %. 2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud keskmise vähenemise arvestus algab võrdlustrajektoori kohaldamisele eelnenud aastast või aastast, mil ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus määruse (EÜ) nr 1467/97 järgi kavakohaselt tühistatakse, olenevalt sellest, kumb on hilisem, ning lõpeb kohandamisperioodi lõpus.

1. Võrdlustrajektoor tagab, et eelarvekohandus jätkub vajaduse korral seni, kuni asjaomane liikmesriik saavutab eelarvepuudujäägi taseme, mis tagab struktuurselt ühise turvavaru 1,5 % SKPst võrreldes eelarvepuudujäägi kontrollväärtusega 3 % SKPst. 2. Struktuurse esmase eelarvepositsiooni aastane paranemine nõutava puhvri saavutamiseks on 0,4 protsendipunkti SKPst, mis vähendatakse 0,25 protsendipunktile SKPst artiklis 14 osutatud kohandamisperioodi pikendamise korral.

1. Selle aasta 15. jaanuariks, mil liikmesriigid peavad esitama oma artikli 11 kohased riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, või kolme nädala jooksul alates liikmesriigi taotlusest esitada artikli 15 kohane muudetud kava, edastab komisjon asjaomasele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomiteele: a) kavade aluseks olevad keskpika perioodi valitsemissektori võlaprognooside raamistiku ja tulemused; b) oma makromajandusliku prognoosi ja eeldused; c) võrdlustrajektoori, kui see on nõutav artikli 5 alusel, või käesoleva artikli lõike 3 alusel liikmesriigi esitatud taotluse korral tehnilise teabe, samuti vastava struktuurse esmase eelarvepositsiooni, sealhulgas tabelarvutuse näidised ja muu asjakohase teabe, mida on vaja selle täieliku korratavuse tagamiseks. 2. Ühe kuu jooksul enne tähtpäeva, mil komisjonil tuleb edastada liikmesriigile käesoleva artikli lõikes 1 osutatud eelnevad suunised, võib liikmesriik taotleda tehnilist teabevahetust komisjoniga. Selline tehniline teabevahetus annab võimaluse arutada uusimat kättesaadavat statistilist teavet ning asjaomase liikmesriigi majandus- ja eelarveväljavaateid. 3. Liikmesriikidele, kelle valitsemissektori üldine eelarvepuudujääk ei ületa 3 % SKPst ja valitsemissektori koguvõlg ei ületa 60 % SKPst, esitab komisjon liikmesriigi taotluse korral tehnilise teabe esmase struktuurse eelarvepositsiooni kohta, mis on vajalik, et valitsemissektori nominaalne eelarvepuudujääk püsiks keskpikas ja pikas perspektiivis, eeldusel et puuduvad täiendavad poliitikameetmed allpool 3 % SKPd, ning milles märgitakse, kas sellest tulenevalt on vaja teha eelarvekohandusi. Selline tehniline teave peab olema kooskõlas ka artiklis 8 osutatud eelarvepuudujäägi turvavaru kaitsemeetmega.

1. Selleks et hinnata, kui usutavalt on liikmesriigi prognoositud valitsemissektori koguvõla suhe SKPsse langustrendis või püsib mõistlikul tasemel, kohaldab komisjon meetodit, mis on korratav, prognoositav ja läbipaistev ning vastab järgmistele tingimustele: a) valitsemissektori võla suhe SKPsse väheneb või jääb mõistlikule tasemele vastavalt komisjoni valitsemissektori võla keskpika perioodi prognoosiraamistiku deterministlikele stsenaariumidele; b) risk, et valitsemissektori võla suhe SKPsse ei vähene viie aasta jooksul pärast riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kohandamisperioodi, on piisavalt väike, mille hindamisel tuginetakse komisjoni võla jätkusuutlikkuse analüüsile. 2. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda komisjoni tutvustama nimetatud metoodikat artiklis 28 osutatud majandusdialoogi raames. 3. Komisjon avalikustab usutavuse analüüsi ja tabelarvutuse näidised, mis sisaldavad alusandmeid ja muud asjakohast teavet, et tagada tulemuste korratavus sel ajal, kui artikli 11 kohaselt esitatakse riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.

1. Kehtiva kava viimase kehtivusaasta 30. aprilliks esitab iga liikmesriik nõukogule ja komisjonile riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Vajaduse korral võivad liikmesriik ja komisjon kokku leppida, et seda tähtaega pikendatakse mõistliku aja võrra. 2. Liikmesriik võib paluda asjaomasel sõltumatul eelarveasutusel esitada arvamuse netokulude kava aluseks olevate makromajandusprognoosi ja makromajanduslike eelduste kohta, andes sõltumatule eelarveasutusele piisavalt aega arvamuse koostamiseks. Alates 1. maist 2032 esitavad asjaomased sõltumatud eelarveasutused kõnealused arvamused, tingimusel et nad on saavutanud piisava suutlikkuse. Kui sõltumatu eelarveasutus ei esita oma arvamust mõistliku aja jooksul, ei takista see liikmesriiki esitamast oma riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Sõltumatu eelarveasutuse arvamuse olemasolu korral lisatakse see komisjonile esitatavale riiklikule keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavale. 3. Enne oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist konsulteerib liikmesriik oma õigusraamistikule vastavalt kodanikuühenduste, sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste ja riigi muude asjaomaste sidusrühmadega. 4. Enne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist võib iga liikmesriik arutada oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava projekti oma riigi parlamendiga vastavalt riigi õigusraamistikule. 5. Iga liikmesriik avalikustab oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, kui see esitatakse nõukogule ja komisjonile.

Enne oma riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist peab iga liikmesriik komisjoniga tehnilist dialoogi, et tagada riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava vastavus artiklitele 13 ja 15.

Riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava: a) sisaldab netokulude kava, selle aluseks olevaid makromajanduslikke eeldusi ning kavandatud eelarve- ja struktuurimeetmeid, et tõestada vastavust artikli 16 lõigete 2 ja 3 eelarvenõuetele; b) sisaldab komisjoni poolt vastavalt artikli 5 või artikli 9 lõike 3 kohaselt edastatud võrdlustrajektoori või tehnilist teavet; kui riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas on netokulud suuremad kui komisjoni poolt artikli 5 kohaselt esitatud võrdlustrajektooris, esitab asjaomane liikmesriik oma kavas usaldusväärsed ja andmepõhised majanduslikud argumendid vahe põhjendamiseks; c) selgitab, kuidas tagab asjaomane liikmesriik Euroopa poolaasta raames, eelkõige riigipõhistes soovitustes kindlaks tehtud peamiste probleemide lahendamiseks tehtavate reformide ja investeeringute elluviimise ning kuidas kavatseb liikmesriik tegeleda järgmiste liidu ühiste prioriteetidega: i) õiglane rohe- ja digipööre, sealhulgas määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaeesmärgid, ii) sotsiaalne ja majanduslik vastupanuvõime, sealhulgas Euroopa sotsiaalõiguste sammas, iii) energiajulgeolek ning iv) vajaduse korral kaitsevõime ülesehitamine; d) kirjeldab asjaomase liikmesriigi võetud meetmeid määruse (EL) nr 1176/2011 kohase makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlusega seotud talle esitatud riigipõhiste soovituste ning ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt asjakohasel juhul tehtud komisjoni hoiatuste või nõukogu soovituste järgimiseks; e) asjakohasel juhul selgitab, kuidas tagab asjaomane liikmesriik selliste asjakohaste artikli 14 kohaste reformide ja investeeringute elluviimise, mille alusel pikendatakse liikmesriigi kohandamisperioodi kuni kolme aasta võrra; f) võtab arvesse asjaomase liikmesriigi poolt juba ellu viidud reformide ja investeeringute mõju, pöörates erilist tähelepanu mõjule, mida need avaldavad riigi rahanduse jätkusuutlikkusele valitsemissektori tulevaste tulude, kulude ja potentsiaalse majanduskasvu kaudu, tuginedes usaldusväärsetele ja andmepõhistele majanduslikele tõenditele; g) sisaldab teavet järgmise kohta: i) peamised makromajanduslikud eeldused ja eelarveprognoosid; ii) kaudsed ja tingimuslikud kohustused; iii) kohandamisperioodi pikendamist toetavate reformide ja investeeringute oodatav mõju; iv) riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute prognoostase riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kogu perioodil; v) avaliku sektori investeerimisvajadused, sealhulgas need, mis on seotud käesoleva artikli punktis c osutatud liidu ühiste prioriteetidega; vi) riikide parlamentidega konsulteerimine ja artiklis 11 osutatud konsulteerimine; vii) kooskõla ja asjakohasel juhul vastastikune täiendavus asjaomase liikmesriigi ühtekuuluvuspoliitika fondide ning taaste- ja vastupidavuskavaga taaste- ja vastupidavusrahastu kasutusajal vastavalt määrusele (EL) 2021/241.

1. Kohandamisperioodi võib pikendada kuni kolme aasta võrra, kui liikmesriik võtab kohustuse teha asjakohased reformid ja investeeringud vastavalt lõikes 2 sätestatud kriteeriumidele. 2. Koosvõetuna peavad kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused reeglina vastama järgmistele kriteeriumidele: a) tooma usaldusväärsete ja konservatiivsete eelduste põhjal kaasa asjaomase liikmesriigi majanduskasvu ja vastupanuvõime potentsiaali paranemise jätkusuutlikul viisil; b) toetama riigi rahanduse jätkusuutlikkust, parandades keskpika perioodi jooksul riigi rahandust struktuurselt, näiteks vähendades valitsemissektori kulude suhet SKPsse või suurendades valitsemissektori tulude suhet SKPsse; c) aitama täita artikli 13 punktis c osutatud ühiseid liidu prioriteete; d) aitama järgida asjaomasele liikmesriigile esitatud riigipõhiseid soovitusi, sealhulgas makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse korral selle raames esitatud soovitusi; e) tagama, et kavandatavate riiklikult rahastatavate avaliku sektori investeeringute üldine tase riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusajal ei ole madalam kui keskpika perioodi tase enne seda kehtivusaega, võttes arvesse riigipõhiste probleemide ulatust ja mahtu. 3. Iga kohandamisperioodi pikendamise aluseks olev reformi- ja investeerimiskohustus on piisavalt üksikasjalik, võimalikult kiiresti täidetud, ajaliselt piiritletud ja kontrollitav, ning vastab järgmistele kriteeriumidele: a) reformi- ja investeerimiskohustuste kirjeldus on selge ja võimaldab komisjonil hinnata nimetatud kohustusi lõikes 2 sätestatud kriteeriumide taustal; b) reformid viiakse ellu riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtivusaja jooksul; c) investeeringute elluviimisel on saavutatud kohandamisperioodi lõpuks olulist edu; d) reformide ja investeeringute kirjeldus sisaldab vajaduse korral näitajaid, mis võimaldavad reformide ja investeeringute elluviimise hindamist ja järelevalvet. 4. Kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud on kooskõlas kohustustega, mis sisalduvad asjaomase liikmesriigi heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavas määruse (EL) 2021/241 kohasel taaste- ja vastupidavusrahastu kasutusajal ning mitmeaastases finantsraamistiku alusel sõlmitud partnerluslepingus.

1. Hiljemalt kaksteist kuud enne kehtiva riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava lõppu võib liikmesriik taotleda muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamist komisjonile enne riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavaga hõlmatud perioodi lõppu, kui kava elluviimist nimetatud perioodil takistavad objektiivsed asjaolud. Sellisel juhul hõlmab muudetud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ajavahemikku kuni kava esialgse kehtivusaja lõpuni. 2. Kui liikmesriigis on nimetatud ametisse uus valitsus, võib liikmesriik esitada muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, mis hõlmab vastavalt riigi tavapärasele seadusandlikule tsüklile uut nelja- või viieaastast perioodi. 3. Liikmesriik võib paluda asjaomasel sõltumatul eelarveasutusel esitada arvamuse netokulude kava aluseks olevate makromajandusprognoosi ja makromajanduslike eelduste kohta, andes sõltumatule eelarveasutusele piisavalt aega arvamuse koostamiseks. Alates 1. maist 2032 esitavad asjaomased sõltumatud eelarveasutused kõnealused arvamused, tingimusel et nad on saavutanud piisava suutlikkuse. Kui sõltumatu eelarveasutus ei esita oma arvamust mõistliku aja jooksul, ei takista see liikmesriiki esitamast oma muudetud riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava. Sõltumatu eelarveasutuse arvamuse olemasolu korral lisatakse see komisjonile esitatavale muudetud riiklikule keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavale. 4. Selleks et liikmesriik saaks lõike 1 või 2 kohaselt koostada muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, edastab komisjon sellele liikmesriigile ning majandus- ja rahanduskomiteele uue võrdlustrajektoori või selle liikmesriigi taotlusel uue tehnilise teabe. 5. Võttes arvesse asjaomase liikmesriigi varasemaid eelarvekohandusi või nende puudumist, ei võimaldata võrdlustrajektooris eelarve kohandamist kavandada perioodi lõppu ja trajektoor ei põhjusta reeglina väiksemat eelarvekohandust. 6. Muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamise korral kohalduvad artiklid 12, 13 ja 14 ning 16–20. 7. Kui on kohaldatav, hindab komisjon eelkõige, kas muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava alusel tuleb kehtestada kohandamisperioodi pikendamine või pikendamise jätkamine. Komisjoni hinnangus võetakse arvesse esialgse riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kohase pikendamise aluseks olevate reformi- ja investeerimiskohustuste elluviimist ning muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kohaseid muutusi valitsemissektori võlaprobleemides.

1. Komisjon hindab iga riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava selle esitamisest kuue nädala jooksul. Asjaomane liikmesriik ja komisjon võivad vajaduse korral kokku leppida, et seda hindamisperioodi pikendatakse reeglina kuni kahe nädala võrra. 2. Riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hindamisel uurib komisjon iga liikmesriigi puhul, kas nende netokulude kava vastab nõuetele, mille kohaselt valitsemissektori võlg on kohandamisperioodi lõpuks usutavalt vähenemas või püsib mõistlikul tasemel allpool 60 % SKPst, ning see viib valitsemissektori eelarve puudujäägi keskpikas perspektiivis püsivalt alla 3 % SKPst. 3. Riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hindamisel uurib komisjon võrdlustrajektoori saanud liikmesriikide puhul, kas nende netokulude kava vastab artiklites 6, 7 ja 8 sätestatud nõuetele. 4. Komisjon uurib kõigi liikmesriikide puhul, kas nende riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad vastavad artiklis 13 sätestatud nõuetele. 5. Komisjon uurib, kas asjaomase liikmesriigi puhul on kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformid ja investeeringud kooskõlas artikliga 14.

1. Komisjoni soovituse alusel võtab nõukogu vastu soovituse, milles sätestatakse asjaomase liikmesriigi netokulude kava ja asjakohasel juhul kiidetakse heaks riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas esitatud ja kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevad reformi- ja investeerimiskohustused. Kõnealune nõukogu soovitus võetakse reeglina vastu kuue nädala jooksul alates komisjoni soovituse vastuvõtmisest. 2. Kui vastavalt artiklile 31 kasutatakse riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ülemäärase makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks vajaliku parandusmeetmete kavana, kiidab nõukogu oma soovituses heaks ka nende tasakaalustamatuse korrigeerimiseks vajalikud reformid ja investeeringud.

Kui nõukogu leiab komisjoni hinnangut arvesse võttes, et riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ei vasta käesoleva määruse artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele, soovitab nõukogu komisjoni soovituse alusel, et asjaomane liikmesriik esitaks muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava.

Nõukogu soovitab komisjoni soovituse alusel asjaomasel liikmesriigil kasutada liikmesriigi netokulude kavana reeglina komisjoni väljapakutud võrdlustrajektoori, kui: a) asjaomane liikmesriik ei esita muudetud riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ühe kuu jooksul artiklis 18 osutatud nõukogu soovituse esitamisest; b) nõukogu leiab nõuetekohase põhjendusega, et muudetud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ei vasta artikli 16 lõigetes 2, 3 ja 5 sätestatud nõuetele; c) liikmesriik jätab esitamata oma esimese riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava või uue riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kehtiva riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava viimasel kehtivusaastal, mille esitamine on nõutav vastavalt artikli 11 lõikele 1. Esimese lõigu punktis a osutatud olukorras võivad asjaomane liikmesriik ja komisjon kokku leppida tähtaja pikendamises reeglina kuni ühe kuu võrra.

Kui liikmesriigi kohandamisperioodi on pikendatud, kuid liikmesriik ei täida rahuldavalt artiklis 14 osutatud pikendamise aluseks olevaid reformi- ja investeerimiskohustusi, võib nõukogu komisjoni soovituse alusel ja kooskõlas artikliga 29 soovitada lühema kohandamisperioodiga muudetud netokulude kava, välja arvatud juhul, kui esineb objektiivseid asjaolusid, mis takistavad elluviimist algseks tähtajaks.

1. Iga liikmesriik esitab iga aasta 30. aprilliks komisjonile iga-aastase eduaruande. 2. Iga-aastane eduaruanne sisaldab eelkõige teavet nõukogu kehtestatud netokulude kava elluviimisel tehtud edusammude, Euroopa poolaasta raames laiemate reformide ja investeeringute elluviimise ning asjakohasel juhul kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimise kohta. 3. Iga liikmesriik avalikustab oma iga-aastase eduaruande. 4. Komisjon kasutab liikmesriikide iga-aastastes eduaruannetes esitatud teavet koos muu asjakohase teabega artikli 4 lõikes 1 osutatud hinnangu andmiseks. Komisjoni hinnang tehakse avalikuks. 5. Liikmesriigid võivad kooskõlas oma õigusraamistikuga arutada eduaruannet oma parlamentides ning kodanikuühenduste, sotsiaalpartnerite ja asjaomaste sidusrühmadega.

1. Komisjon jälgib riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning eelkõige nõukogu kehtestatud netokulude kava ja kohandamisperioodi pikendamise aluseks olevate reformide ja investeeringute elluviimist. 2. Komisjon loob kontrollikonto, et jälgida tegelike netokulude iga-aastaseid ja kumulatiivseid tõusvaid ja langevaid kõrvalekaldeid nõukogu kehtestatud netokulude kavast, mida korrigeeritakse pärast seda, kui nõukogu on uue riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kinnitanud. 3. Kontrollikontole tekib deebet, kui asjaomase liikmesriigi teatava aasta tegelik netokulu ületab nõukogu kehtestatud netokulude kava. 4. Kontrollikontole tekib kreedit, kui asjaomase liikmesriigi teatava aasta tegelik netokulu jääb alla nõukogu kehtestatud netokulude kava. 5. Kontrollikonto kumulatiivne bilanss on lõigetes 3 ja 4 osutatud iga-aastaste deebetite ja kreeditite summa. Seda väljendatakse protsendina SKPst. 6. Deebet ja kreedit kirjendatakse igal aastal eelarve täitmise andmete põhjal. 7. Kui nõukogu on vastu võtnud artikli 25 või 26 kohase soovituse, ei kirjendata asjaomase liikmesriigi kontrollikontol kõrvalekaldeid.

1. Liikmesriigid võivad taotleda, et direktiivi 2011/85/EL artiklis 8a osutatud vastav riiklik sõltumatu eelarveasutus esitaks hinnangu, mis käsitleb iga-aastases eduaruandes esitatud eelarve täitmise andmete vastavust nõukogu kehtestatud netokulude kavale. 2. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid taotleda, et vastav sõltumatu eelarveasutus analüüsiks nõukogu kehtestatud netokulude kavast kõrvalekaldumise aluseks olevaid tegureid. Selline analüüs ei ole siduv ja täiendab komisjoni analüüsi.

1. Komisjoni otsusega (EL) 2015/1937 (23) loodud Euroopa Eelarvenõukogu nõustab komisjoni ja nõukogu nende ülesannetes mitmepoolse eelarvejärelevalve valdkonnas, nagu on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklites 121, 126 ja 136. 2. Euroopa Eelarvenõukogu on oma ülesannete täitmisel täiesti sõltumatu, täites oma funktsiooni erapooletult ja üksnes liidu kui terviku huvides. Ta ei küsi ega võta vastu juhiseid ühegi liikmesriigi valitsuselt, liidu institutsioonidelt või asutustelt ega üheltki muult avalik- või eraõiguslikult organilt. 3. Lõike 1 kohaldamisel sisaldavad Euroopa Eelarvenõukogu ülesanded järgmist: a) esitada õigeaegselt järelhinnang liidu eelarvejuhtimise raamistiku elluviimise kohta; b) anda nõu selle kohta, milline peaks olema euroala kui terviku suhtes sobiv tulevane eelarvepoliitika seisund ning millised peaksid olema stabiilsuse ja kasvu pakti normistikuga kooskõlas olevad asjakohased riikide eelarvepoliitika seisundid; c) anda komisjoni või nõukogu taotlusel nõu stabiilsuse ja kasvu pakti rakendamise kohta, sealhulgas üldise vabastusklausli pikendamise kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 25 lõikega 3; d) teha tihedat koostööd direktiivi 2011/85/EL artiklis 8a osutatud sõltumatute eelarveasutustega, et edendada parimate tavade vahetamist; e) teha ettepanekuid eelarveraamistiku edasise arengu kohta. 4. Euroopa Eelarvenõukogu koosneb eesistujast ja neljast liikmest. 5. Euroopa Eelarvenõukogu eesistuja ja liikmed valib ja nimetab ametisse komisjon pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga, järgides läbipaistvat protsessi ning tuginedes tõendatud analüütilisele kogemusele ja pädevusele riigi rahanduse ja makromajanduse analüüsimisel. Euroopa Eelarvenõukogu eesistuja ja liikmed nimetatakse ametisse kolmeaastaseks ametiajaks, mida saab ühe korra pikendada kolme aasta võrra. 6. Euroopa Eelarvenõukogu kehtestab oma töökorra. 7. Kord aastas esitab Euroopa Eelarvenõukogu Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile aruande oma tegevuse kohta. Kõik Euroopa Eelarvenõukogu aruanded ja nõuanded avalikustatakse.

1. Komisjoni analüüsi ja vastava soovituse alusel võib nõukogu reeglina nelja nädala jooksul vastu võtta soovituse, mis võimaldab liikmesriikidel oma nõukogu kehtestatud netokulude kavast kõrvale kalduda, kui euroalal või kogu liidus on tõsine majandussurutis, tingimusel et see ei ohusta keskpikas perspektiivis riigi rahanduse jätkusuutlikkust. Nõukogu määrab sellise kõrvalekalde tähtajaks ühe aasta. 2. Kuni tõsine majandussurutis euroalal või kogu liidus püsib, jätkab komisjon võla jätkusuutlikkuse järelevalvet ning tagab poliitika koordineerimise ja järjepideva poliitikameetmete kombinatsiooni, milles võetakse arvesse euroala ja liidu mõõdet. 3. Nõukogu võib komisjoni soovituse alusel pikendada perioodi, mille jooksul liikmesriigid võivad oma nõukogu kehtestatud netokulude kavadest kõrvale kalduda, tingimusel et tõsine majandussurutis euroalal või kogu liidus püsib. Euroopa Eelarvenõukogu esitab üldise vabastusklausli pikendamise kohta arvamuse. Pikendada võib rohkem kui üks kord. Iga pikendus antakse kuni üheks aastaks.

1. Liikmesriigi taotlusel ja komisjoni analüüsi ja vastava soovituse alusel võib nõukogu nelja nädala jooksul alates komisjoni soovitusest vastu võtta soovituse, mis võimaldab liikmesriigil oma nõukogu kehtestatud netokulude kavast kõrvale kalduda, kui liikmesriigi kontrolli alt väljas olevad erandlikud asjaolud avaldavad suurt mõju asjaomase liikmesriigi rahandusele, tingimusel et selline kõrvalekalle ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Sellise kõrvalekalde kestuse määrab nõukogu. 2. Asjaomase liikmesriigi taotlusel ja komisjoni soovituse alusel võib nõukogu pikendada perioodi, mille jooksul liikmesriik võib nõukogu kehtestatud netokulude kavast kõrvale kalduda, tingimusel et erandlikud asjaolud püsivad. Pikendada võib rohkem kui üks kord. Iga pikendus antakse kuni üheks aastaks.

1. Euroopa Parlament kaasatakse korrapäraselt ja struktureeritult Euroopa poolaasta raames toimuvasse, eelkõige artiklis 28 osutatud majandusdialoogide abil, et suurendada otsustamisega seotud läbipaistvust, aruandekohustust ja vastutust. 2. Komisjon edastab Euroopa Parlamendile liikmesriikide poolt esitatud riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti oma üldhinnangust kõnealustele riiklikele keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavadele. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib artiklis 28 osutatud majandusdialoogi kaudu paluda Euroopa Komisjonil esineda Euroopa Parlamendi ees. Sellisel juhul võidakse paluda komisjonil tutvustada oma hinnangut riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade kohta. 3. Nõukogu eesistuja ja komisjon teavitavad Euroopa Parlamenti regulaarselt käesoleva määruse alusel toimuva mitmepoolse järelevalve tulemustest. 4. Nõukogu eesistuja ja komisjon esitavad oma aruandes Euroopa Parlamendile käesoleva määruse alusel teostatud mitmepoolse järelevalve tulemused. 5. Eurorühma esimees annab igal aastal Euroopa Parlamendile aru euroalaga seotud mitmepoolse järelevalve valdkonnas toimunud arengutest. 6. Komisjon valmistab ette ja edastab nõukogule vähemalt järgmise teabe ning teeb selle Euroopa Parlamendile põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks: a) võla kestlikkuse hinnang ja metoodikaraamistik, pärast nende avaldamist; b) liikmesriikide esitatud riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad, sealhulgas võrdlustrajektoorid ja netokulude kavad ning nende muudatused; c) liikmesriikide esitatud iga-aastased eduaruanded; d) komisjoni hinnangud ja soovitused nõukogule vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17–20; e) kui see on asjakohane, Euroopa poolaasta raames avaldatud komisjoni analüüs majanduslike ja sotsiaalsete arengute kohta; f) ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohased komisjoni hoiatused; g) käesoleva määruse artikli 25 või 26 kohaste vabastusklauslite aktiveerimise korral komisjoni analüüs, millega tehakse kindlaks, et riigi rahanduse jätkusuutlikkus ei ole keskpikas perspektiivis ohus. 7. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda komisjoni vähemalt kaks korda aastas andma teavet käesoleva määruse artiklis 28 osutatud majandusdialoogi raames toimuva mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta.

1. Selleks et tõhustada dialoogi liidu institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel, võib Euroopa Parlament kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe esinema Euroopa Parlamendi ees, et arutada komisjoni poliitilisi suuniseid liikmesriikidele, Euroopa Ülemkogu tehtud järeldusi ning käesoleva määruse alusel tehtud mitmepoolse järelevalve tulemusi. 2. Euroopa poolaasta raames konsulteeritakse vajaduse korral majandus- ja rahanduskomiteega, majanduspoliitika komiteega, tööhõivekomiteega ning sotsiaalkaitsekomiteega. 3. Asjaomased sidusrühmad, eelkõige riikide parlamendid ja sotsiaalpartnerid kaasatakse vajadust mööda Euroopa poolaasta raames vastavalt ELi toimimise lepingu sätetele ja liikmesriigi õigus- ja poliitilisele korrale, et lahendada põhilisi poliitilisi küsimusi. 4. Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni ja vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe arutama riiklikke keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavasid ning muud artikli 27 lõikes 6 loetletud teavet. 5. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 121 lõikele 5 esitavad nõukogu eesistuja ja komisjon ning vajaduse korral eurorühma esimees igal aastal Euroopa Parlamendile ja Euroopa Ülemkogule aruande mitmepoolse järelevalve tulemuste kohta.

Nõukogult oodatakse reeglina komisjoni soovituste ja ettepanekute järgimist või oma seisukoha avalikku selgitamist.

Euroopa Parlamendi pädev komisjon võib anda liikmesriigile, kellele on suunatud ELi lepingu artikli 121 lõike 4 kohane nõukogu soovitus, võimaluse osaleda arvamuste vahetuses.

1. Liikmesriigi riiklikus keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavas sisalduvate makromajandusliku tasakaalustamatuse seisukohast oluliste reformide ja investeeringute ebarahuldavat rakendamist, mida hinnatakse kooskõlas käesoleva määruse artikliga 21, võtab arvesse: a) komisjon põhjaliku analüüsi tegemisel vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 5 lõikele 2 ning b) nõukogu ja komisjon oma vastavate soovituse andmiseks, kui kaalutakse, kas tuvastada ülemäärase tasakaalustamatuse olemasolu ja soovitada asjaomasel liikmesriigil võtta määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 7 lõike 2 kohaseid parandusmeetmeid. Komisjon võtab arvesse kogu teavet, mida asjaomane liikmesriik asjakohaseks peab. 2. Liikmesriik, kelle suhtes on algatatud määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 7 lõike 2 kohane ülemäärase tasakaalustamatuse menetlus, esitab muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kava käesoleva määruse artikli 15 kohaselt. See muudetud riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava on kooskõlas määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 7 lõike 2 kohaselt vastu võetud nõukogu soovitusega. Muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava esitamiseks peab nõukogu selle heaks kiitma vastavalt käesoleva määruse artiklitele 17–20. Muudetud riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava hinnatakse vastavalt käesoleva määruse artiklile 16. 3. Kui liikmesriik esitab käesoleva määruse lõike 2 kohaselt muudetud riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava, siis toimib see muudetud kava määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõike 1 alusel nõutava parandusmeetmete kavana ning selles esitatakse kõnealuse liikmesriigi võetud või kavandatavad konkreetsed poliitikameetmed ja nende ajakava. 4. Nõukogu hindab vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artikli 8 lõikele 2 komisjoni aruande alusel muudetud riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava kahe nädala jooksul selle esitamisest. Muudetud kava elluviimise järelevalve ja hindamine toimuvad kooskõlas käesoleva määruse artikliga 22 ning määruse (EL) nr 1176/2011 artiklitega 9 ja 10.

1. Erandina käesoleva määruse artiklitest 11 ja 21 ei pea liikmesriik esitama riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ega iga-aastast eduaruannet, kui selle liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 472/2013 (24) artikliga 7. 2. Kui liikmesriigil on kehtiv riiklik keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava ning selle liikmesriigi suhtes kohaldatakse makromajanduslikku kohandamisprogrammi vastavalt määruse (EL) nr 472/2013 artiklile 7, võetakse seda riiklikku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava makromajandusliku kohandamisprogrammi kavandamisel arvesse.

Komisjon tagab pideva dialoogi liikmesriikidega. Komisjon korraldab sel eesmärgil eelkõige kontrollkäike, et hinnata asjaomase liikmesriigi sotsiaal-majanduslikku olukorda ning teha kindlaks käesoleva määruse järgimisega seotud riskid või probleemid. Kõnealuse dialoogi jaoks võib komisjon küsida asjaomases liikmesriigis asuvate vastavate sidusrühmade seisukohti.

1. Komisjon võib teha ELi toimimise lepingu artikli 121 lõike 4 kohaselt soovitusi saanud liikmesriikidesse järelevalvekülastusi. 2. Kui asjaomane liikmesriik on liikmesriik, kelle rahaühik on euro või kes osaleb majandus- ja rahaliidu kolmandas etapis vahetuskursimehhanismis (ERM II), mis loodi Euroopa Ülemkogu 16. juuni 1997. aasta resolutsiooniga, (25) võib komisjon vajaduse korral kutsuda nimetatud järelevalvekülastustes osalema Euroopa Keskpanga esindajaid.

1. 31. detsembriks 2030 ning seejärel iga viie aasta järel avaldab komisjon aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta, esitades vajaduse korral sellega koos ettepaneku käesoleva määruse muutmise kohta. 2. Lõikes 1 osutatud aruandes vaadatakse läbi: a) käesoleva määruse tõhusus artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamisel; b) edusammud liikmesriikide majanduspoliitika parema koordineerimise ning majandustulemuste püsiva vastastikuse lähenemise tagamisel. 3. Aruanne edastatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1. Esimeste riiklike keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavade suhtes kohaldatakse järgmisi sätteid: a) erandina artikli 9 lõikest 1 edastab komisjon oma kõige hilisemast prognoosist lähtudes asjaomastele liikmesriikidele 21. juuniks 2024 eelsuunised ning liikmesriigid esitavad artikli 11 kohaselt oma riiklikud keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikavad 20. septembriks 2024, välja arvatud juhul, kui liikmesriik ja komisjon lepivad kokku tähtaja pikendamises mõistliku aja võrra; b) erandina artikli 9 lõikest 2 võib liikmesriik taotleda tehnilist teabevahetust komisjoniga 21. juunile 2024 eelneva kuu jooksul; c) erandina artikli 11 lõikest 3 võivad liikmesriigid korraldada asjakohaste tähtaegadega avaliku konsulteerimise sotsiaalpartnerite, piirkondlike ametiasutuste, kodanikuühenduste ja muude asjaomaste riiklike sidusrühmadega vastavalt artiklis 11 sätestatud põhimõtetele; d) taaste- ja vastupidavusrahastu kättesaadavuse ajal võetakse kohandamisperioodi pikendamisel vastavalt artiklile 14 arvesse asjaomase liikmesriigi heakskiidetud taaste- ja vastupidavuskavas sisalduvaid kohustusi, tingimusel et see taaste- ja vastupidavuskava sisaldab märkimisväärseid reforme ja investeeringuid, mille eesmärk on parandada riigi rahanduse jätkusuutlikkust ja suurendada majanduse kasvupotentsiaali, ning et asjaomane liikmesriik kohustub jätkama reformipingutusi riikliku keskpika perioodi eelarve- ja struktuurikava järelejäänud kehtivusaja jooksul ning säilitama riiklikult rahastatavate investeeringute taseme, mis vastab taaste- ja vastupidavuskavaga hõlmatud perioodil tehtud investeeringute keskmisele tasemele; e) kui liikmesriik taotleb erandit artikli 6 punktis c osutatud edasilükkamise keelust, võetakse arvesse projekte, mida toetatakse taaste- ja vastupidavusrahastu laenudega ning liidu rahastatavaid 2025. ja 2026. aastal toimuvaid riikliku kaasrahastamisega programme, tingimusel et selline erand ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis; f) tunnistades hiljutiste majandusšokkide ja praeguse ebakindluse erandlikku mõju potentsiaalse majanduskasvu prognoosidele, võivad liikmesriigid kasutada stabiilsemaid aegridasid kui need, mis tulenevad ühiselt kokkulepitud meetodist, tingimusel et selline kasutamine on majanduslike argumentidega põhjendatud ja kumulatiivne kasv prognoosiperioodil jääb üldjoontes meetodi tulemuste kohaseks. 2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule esialgsed tähelepanekud käesoleva määruse kohaldamise kohta 31. detsembriks 2028.

Määrus (EÜ) nr 1466/97 tunnistatakse kehtetuks.

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.