Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud mõisteid, eelkõige mõisteid „elektroonilise side võrk“, „väga suure läbilaskevõimega võrk“, „üldkasutatav elektroonilise side võrk“, „võrgu lõpp-punkt“, „seotud vahendid“, „lõppkasutaja“, „võrkude ja teenuste turvalisus“, „juurdepääs“ ja „operaator“.
Kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„võrguoperaator“ –
a)
direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 29 määratletud operaator;
b)
ettevõtja, kes pakub füüsilist taristut, mille eesmärk on pakkuda:
i)
tootmis-, transpordi- või jaotusteenuseid seoses:
—
gaasiga;
—
elektriga, sealhulgas tänavavalgustusega;
—
küttega;
—
veega, sealhulgas heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning äravoolusüsteemidega;
ii)
transporditeenuseid, sealhulgas raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad ja lennujaamad;
2)
„avalik-õiguslik isik“ – isik, kellel on kõik järgmised omadused:
a)
ta on asutatud kindlal eesmärgil rahuldada üldisi huve ja ei tegele tööstuse ega kaubandusega;
b)
ta on juriidiline isik;
c)
teda rahastavad täielikult või põhiliselt riigi-, piirkondlikud või kohalikud asutused või teised avalik-õiguslikud isikud või tema juhtimist kontrollivad nimetatud asutused või isikud või tal on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riigi-, piirkondlik või kohalik asutus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest;
3)
„avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnev ühendus;
4)
„füüsiline taristu“ –
a)
võrgu element, mille eesmärk on majutada muid võrgu elemente, muutumata ise võrgu aktiivseks elemendiks, näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad;
b)
kui need ei ole võrgu osa ja on avaliku sektori asutuste omandis või nende kontrolli all: hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad.
Kaablid, sealhulgas kasutamata valguskaabel, samuti võrgu elemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (21) artikli 2 punktis 1, ei ole käesoleva määruse tähenduses füüsiline taristu;
5)
„ehitustööd“ – üld- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis on iseenesest piisavad, et täita mõnd majanduslikku või tehnilist funktsiooni, ning mis hõlmavad füüsilise taristu ühte või mitut elementi;
6)
„hoonesisene füüsiline taristu“ – lõppkasutaja asukohas asuv füüsiline taristu või seal asuvad rajatised, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud sisaldama traadiga ja/või traadita juurdepääsuvõrke, kui selliste juurdepääsuvõrkude abil saab osutada elektroonilise side teenuseid ja ühendada hoone juurdepääsupunkti võrgu lõpp-punktiga;
7)
„hoonesisene valguskaabel“ – lõppkasutaja asukohas asuvad kiudoptilised kaablid, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud elektroonilise side teenuste osutamiseks ja hoone juurdepääsupunkti ühendamiseks võrgu lõpp-punktiga;
8)
„valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“ – hoonesisene füüsiline taristu, mis on ette nähtud kiudoptiliste elementide majutamiseks;
9)
„olulised rekonstrueerimistööd“ – lõppkasutaja asukohas toimuvad ehitustööd, mille hulka kuuluvad kogu hoonesisese füüsilise taristu või selle olulise osa struktuurimuudatused ning milleks on riigisisese õiguse kohaselt vaja ehitusluba;
10)
„luba“ – selgesõnaline või vaikimisi otsus või otsuste kogum, mille üks või mitu pädevat asutust on teinud üheaegselt või üksteise järel ning mida ettevõtjal on riigisisese õiguse kohaselt vaja väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide kasutuselevõtuks vajalike üld- või tsiviilehitustööde teostamiseks;
11)
„juurdepääsupunkt“ – üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuvatele või selleks volitatud ettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones või väljaspool hoonet, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu;
12)
„trasside rajamise õigus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 43 lõikes 1 osutatud õigus, mis antakse operaatorile vahendite paigaldamiseks riigivara või eraomandi peale, kohale või alla eesmärgiga võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud ja seotud vahendid.
Artikkel 3 - Juurdepääs olemasolevale füüsilisele taristule
1. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu sellele füüsilisele taristule õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas hinda, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrkude elemendid või seotud vahendeid. Avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad kõik sellised põhjendatud taotlused mittediskrimineerivatel tingimustel. Sellises kirjalikus taotluses täpsustatakse selle füüsilise taristu elemendid, millele juurdepääsu taotletakse, sealhulgas konkreetne ajavahemik. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded.
2. Operaatori taotlusel juriidilised isikud, kes tegutsevad peamiselt sellise maa rentnikena või kellel on muud õigused kui omandiõigused sellise maa suhtes, kuhu kavatsetakse paigaldada või on paigaldatud vahendid väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide kasutuselevõtuks, või kes haldavad rendilepinguid maaomanike nimel, peavad operaatoritega heas usus läbirääkimisi sellele maale juurdepääsu üle, sealhulgas hinna üle, mis asjakohasel juhul kajastab turutingimusi, kooskõlas riigisisese lepinguõigusega.
Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud operaatorid ja juriidilised isikud teavitavad riigi reguleerivat asutust kooskõlas esimese lõiguga sõlmitud kokkulepetest, sealhulgas kokkulepitud hinnast.
Liikmesriigid võivad anda suuniseid tingimuste, sealhulgas hinna kohta, et hõlbustada selliste kokkulepete sõlmimist.
3. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliste eraomandis olevate ärihoonete omanikud, mis ei kuulu võrguoperaatorile ega ole tema kontrolli all, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral põhjendatud taotlused juurdepääsuks kõnealustele hoonetele, sealhulgas nende katusele, et paigaldada väga suure läbilaskevõimega võrkude elemendid või seotud vahendid õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning turutingimusi kajastava hinnaga. Enne kui juurdepääsu taotleja sellise taotluse esitab, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused:
a)
hoone asub liikmesriigi määratletud maapiirkonnas või äärealal;
b)
piirkonnas, mille kohta juurdepääsutaotlus esitati, ei ole sama tüüpi väga suure läbilaskevõimega võrku (püsi- või mobiilsidevõrk), mida juurdepääsu taotleja kavatseb kasutusele võtta, ning ühtse teabepunkti kaudu kogutud teabe põhjal, mis on taotluse esitamise kuupäeval kättesaadav, ei ole kavas sellist võrku kasutusele võtta;
c)
piirkonnas, mille kohta juurdepääsutaotlus esitati, puudub võrguoperaatorite või avaliku sektori asutuste omanduses või kontrolli all olev füüsiline taristu, mis oleks tehniliselt sobiv väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide majutamiseks.
Liikmesriigid võivad koostada loetelu ärihoonete kategooriatest, mille võib avaliku julgeoleku, kaitse, ohutuse ja rahvatervisega seotud põhjustel vabastada kohustusest selline juurdepääsutaotlus rahuldada. Kõnealune loetelu ja nimetatud hoonete kindlaksmääramisel kohaldatavad kriteeriumid avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu.
4. Juurdepääsu andmise õiglaste ja mõistlike tingimuste, sealhulgas hindade kindlaks määramisel ning ülemääraste hindade vältimiseks võtavad võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, asjakohasel juhul arvesse vähemalt järgmist:
a)
füüsilisele taristule juurdepääsu taotlevate operaatorite ja sellele juurdepääsu andvate võrguoperaatorite või avaliku sektori asutuste vahel kokku lepitud olemasolevad lepingud ja äritingimused;
b)
vajadus tagada, et juurdepääsu pakkujal on õiglane võimalus katta kulud, mille ta kannab, et pakkuda juurdepääsu oma füüsilisele taristule, võttes arvesse konkreetseid riigisiseseid tingimusi, ärimudeleid ja tariifistruktuure, mis on kehtestatud, et luua kulude katmiseks õiglased võimalused; elektroonilise side võrkude puhul võetakse arvesse ka riigi reguleeriva asutuse kehtestatud parandusmeetmeid;
c)
kõik täiendavad hooldus- ja kohandamiskulud, mis tulenevad asjaomasele füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisest;
d)
taotletava juurdepääsu mõju juurdepääsu pakkuja äriplaanile, sealhulgas investeeringutele füüsilisse taristusse, millele juurdepääsu taotleti;
e)
konkreetselt seoses operaatorite juurdepääsuga füüsilisele taristule, tuleb esitada kõik asjaomased suunised vastavalt lõikele 13, ja eelkõige:
i)
nende investeeringute majanduslik tasuvus, lähtudes nende riskiprofiilist;
ii)
vajadus saada investeeringutelt õiglast tulu ja investeeringutasuvuse võimalik ajakava;
iii)
juurdepääsu mis tahes mõju konkurentsile järgnevatel turgudel ning seeläbi hindadele ja investeeringutasuvusele;
iv)
võrguvarade amortisatsioon juurdepääsutaotluse esitamise ajal;
v)
investeeringu tegemise ajal selle aluseks olnud ärimudel, seda eeskätt ühenduse pakkumiseks kasutatavasse füüsilisse taristusse investeerimise korral ning
vi)
juurdepääsu taotlejale varem pakutud võimalused ühiselt investeerida füüsilise taristu kasutuselevõttu, eeskätt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 76 alusel, või ühise kasutuselevõtu võimalused;
f)
kaaludes operaatorite vajadust saada investeeringult õiglast tulu, mis kajastab asjaomaseid turutingimusi, nende erinevaid ärimudeleid, eelkõige ettevõtjate puhul, kes pakuvad peamiselt seotud vahendeid ja füüsilist juurdepääsu rohkem kui ühele ettevõtjale, kes pakuvad või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavaid elektroonilisi side võrke.
5. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, võivad keelduda juurdepääsu andmisest konkreetsele füüsilisele taristule ühel või mitmel järgmisel alusel:
a)
füüsiline taristu, millele juurdepääsu taotletakse, ei ole ühegi lõikes 1 osutatud väga suure läbilaskevõimega võrgu elemendi majutamiseks tehniliselt sobiv;
b)
lõikes 1 osutatud väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite majutamiseks ei ole piisavalt ruumi, võttes sealjuures muu hulgas arvesse tulevast ruumivajadust, mida juurdepääsu pakkuja on piisavalt tõendanud, näiteks osutades avalikult kättesaadavatele investeerimiskavadele või tulevasteks vajadusteks reserveeritud läbilaskevõime suhtes püsivalt kohaldatavale protsendimäärale võrrelduna füüsilise taristu kogu läbilaskevõimega;
c)
põhjendatud argumentide olemasolu seoses ohutuse, riikliku julgeoleku ja rahvatervisega;
d)
nõuetekohaselt põhjendatud argumentide olemasolu seoses võrgu, eelkõige elutähtsa riikliku taristu terviklikkuse ja turvalisusega;
e)
nõuetekohaselt põhjendatud risk, et kavandatud elektroonilise side teenused põhjustavad tõsiseid häireid teistes sama füüsilise taristu kaudu osutatavates teenustes;
f)
selliste toimivate alternatiivide kättesaadavus passiivseks hulgitasandi füüsiliseks juurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega võrkude pakkumiseks sobivatele ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutavatele elektroonilise side võrkudele, mida pakub sama võrguoperaator või, kui tegemist on maapiirkonna või äärealaga, kus võrku pakutakse üksnes hulgimüügi mudeli alusel ja see kuulub avaliku sektori asutustele või on nende kontrolli all, mida pakub sellise võrgu operaator.
6. Liikmesriigid võivad ette näha, et võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, võivad keelduda juurdepääsu andmisest konkreetsele füüsilisele taristule, kui on olemas toimivad alternatiivid mittediskrimineerivaks avatud hulgitasandi aktiivseks juurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudele, mida pakub sama võrguoperaator või sama avaliku sektori asutus, juhul kui täidetud on mõlemad tingimused:
a)
selliseid hulgitasandi juurdepääsu alternatiive pakutakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas õiglase ja mõistliku hinnaga;
b)
juurdepääsu taotleva operaatori kasutuselevõtuprojekt hõlmab sama leviala ja pole ühtegi muud lõppkasutaja ruume ühendavat kiudoptilist võrku, mis teenindaks sama leviala.
Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kus sellist või samaväärset keeldumise võimalust kohaldatakse 11. mail 2024 vastavalt liidu õigusega kooskõlas olevale riigisisesele õigusele.
7. Juurdepääsu andmisest keeldumise korral, nagu on osutatud lõigetes 5 ja 6, teatab võrguoperaator või avaliku sektori asutus, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, juurdepääsu taotlejale kirjalikult keeldumise konkreetsed ja üksikasjalikud põhjused hiljemalt ühe kuu jooksul alates täieliku juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast, välja arvatud riigisiseses õiguses määratletud riikliku elutähtsa taristu puhul, mille puhul ei nõuta juurdepääsutaotlejale keeldumisest teatamisel konkreetseid ja üksikasjalikke põhjendusi.
8. Liikmesriigid võivad luua või määrata asutuse, mis koordineerib juurdepääsutaotlusi avaliku sektori asutustele, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, pakub juriidilist ja tehnilist nõu juurdepääsutingimuste läbirääkimiste kaudu ning hõlbustab teabe jagamist artiklis 12 osutatud ühtse teabepunkti kaudu.
9. Kui füüsilise taristu suhtes kohaldatakse juba juurdepääsukohustusi, mille riigi reguleerivad asutused on kehtestanud direktiivi (EL) 2018/1972 alusel või mis tulenevad liidu riigiabi normide kohaldamisest, ei kohaldata selle taristu suhtes lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud kohustusi seni, kuni kõnealused juurdepääsukohustused kehtivad.
10. Avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu või teatavad füüsilise taristu kategooriad, ei või lõikeid 1, 4 ja 5 kohaldada kõnealuse füüsilise taristu või kõnealuste füüsilise taristu kategooriate suhtes põhjustel, mis on seotud arhitektuurilise, ajaloolise, religioosse või keskkonnaalase väärtusega või avaliku julgeoleku, kaitse, ohutuse ja rahvatervisega. Liikmesriigid või asjakohasel juhul piirkondlikud ja kohalikud asutused määravad kindlaks sellise füüsilise taristu või füüsilise taristu kategooriad oma territooriumil, lähtudes nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsetest argumentidest. Füüsilise taristu kategooriate loetelu ja nende kindlaksmääramiseks kohaldatavad kriteeriumid tehakse kättesaadavaks ühtse teabepunkti kaudu.
11. Operaatoritel on õigus pakkuda juurdepääsu oma füüsilisele taristule selliste võrkude kasutuselevõtu jaoks, mis ei ole elektroonilise side võrgud või seotud vahendid.
12. Olenemata lõikest 3 ei piira käesolev artikkel füüsilise taristu omaniku omandiõigust, kui omanikuks ei ole võrguoperaator või avaliku sektori asutus, ning ühegi kolmanda isiku, näiteks maaomanike ja eraomanike omandiõigust, või kui see on kohaldatav, üürnike õigusi.
13. Pärast konsulteerimist sidusrühmadega, riiklike vaidluste lahendamise organitega ja asjakohasel juhul muude pädevate liidu organite või asutustega asjaomastes sektorites ning võttes arvesse väljakujunenud põhimõtteid ja liikmesriikide erinevat olukorda, võib komisjon anda tihedas koostöös BERECiga suuniseid käesoleva artikli kohaldamiseks.
Artikkel 5 - Ehitustööde koordineerimine
1. Füüsilist taristut omavatel või kontrollivatel avaliku sektori asutustel ja võrguoperaatoritel on õigus pidada väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtmiseks operaatoritega läbirääkimisi ehitustööde koordineerimist, sealhulgas kulude jaotamist käsitlevate kokkulepete üle.
2. Füüsilist taristut omavad või kontrollivad avaliku sektori asutused ja võrguoperaatorid, kes otseselt või kaudselt teostavad või kavatsevad teostada täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest rahastatavaid ehitustöid, rahuldavad operaatorite mõistlikud kirjalikud taotlused koordineerida neid ehitustöid läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgu elemendid või seotud vahendid. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded.
Ehitustööde koordineerimise taotlused rahuldatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a)
ehitustööde koordineerimine ei too kaasa korvamatuid lisakulusid, sealhulgas täiendavatest viivitustest tulenevaid kulusid kõnealuseid ehitustöid algselt kavandanud võrguoperaatorile või avaliku sektori asutusele, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, ilma et see piiraks asjaosaliste võimalust leppida kokku kulude jaotamises;
b)
ehitustööde koordineerimist jääb juhtima kõnealuseid töid algselt kavandanud võrguoperaator või avaliku sektori asutus, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu;
c)
taotlus esitatakse niipea kui võimalik ja juhul, kui ehitustööde jaoks on vaja luba, vähemalt üks kuu enne seda, kui lubade andmisega tegelevatele asutustele esitatakse lõplik projekt.
3. Kui ehitustööde koordineerimise taotlused esitab ettevõtja, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavaid elektroonilise side võrke avaliku sektori asutuste omandis või kontrolli all olevale ettevõtjale, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavat elektroonilise side võrku, võivad liikmesriigid ette näha, et selliseid taotlusi peetakse põhjendamatuteks, kui ehitustööd aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtule, tingimusel et kõnealused väga suure läbilaskevõimega võrgud asuvad maapiirkonnas või äärealal, on avaliku sektori asutuste omandis või kontrolli all ning kus võrku pakutakse üksnes hulgimüügi mudeli alusel.
4. Kui üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuv või selleks volitatud ettevõtja esitab ehitustööde koordineerimise taotluse üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuvale või selleks volitatud ettevõtjale, võib taotlust pidada põhjendamatuks, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
a)
taotlus puudutab piirkonda, mille kohta on tehtud üks järgmistest:
i)
prognoos lairibavõrkude, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuse kohta direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 22 lõike 1 alusel;
ii)
üleskutse teatada oma kavatsusest võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 22 lõike 3 alusel;
iii)
liidu riigiabi normide kohaldamiseks korraldatud avalik konsultatsioon;
b)
taotluse esitanud ettevõtja ei ole väljendanud oma kavatsust võtta punktis a osutatud piirkonnas kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud üheski viimatistest menetlustest, mida on selles punktis nimetatud ja mis hõlmavad ajavahemikku, mille jooksul koordineerimise taotlus esitati.
Kui koordineerimise taotlust peetakse esimese lõigu alusel põhjendamatuks, võtab üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuv või selleks volitatud ettevõtja, kes keeldus ehitustöid koordineerimast, füüsilise taristu kasutusele piisavas mahus, et rahuldada võimalikud tulevased kolmandate isikute juurdepääsuga seotud põhjendatud vajadused.
5. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks määrata ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks, näiteks väärtuse, suuruse või kestuse poolest, või seotuks riikliku elutähtsa taristuga ning mille võiks lõike 2 kohasest ehitustööde koordineerimise kohustusest vabastada. Selliste ehitustööde liikide suhtes erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu.
Liikmesriigid võivad otsustada, et avaliku sektori asutused, kes omavad või kontrollivad füüsilist taristut, ja võrguoperaatorid ei kohalda lõikeid 2 ja 4 nende ehitustööde liikide suhtes, mis on seotud riikliku elutähtsa taristuga, või riikliku julgeolekuga seotud põhjustel, mille liikmesriigid on käesoleva lõike esimese lõigu alusel kindlaks määranud.
Avaliku sektori asutused, kes omavad või kontrollivad füüsilist taristut, ja võrguoperaatorid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 2 ja 4 ehitustööde liikide suhtes, mille mahu on liikmesriigid käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt määratlenud piiratuks.
6. Hiljemalt 12. novembriks 2025 ning pärast konsulteerimist sidusrühmadega, riiklike vaidluste lahendamise organitega ja asjakohasel juhul muude pädevate liidu organite või asutustega asjaomastes sektorites ning võttes arvesse väljakujunenud põhimõtteid ja iga liikmesriigi erinevat olukorda, koostab BEREC tihedas koostöös komisjoniga käesoleva artikli kohaldamise kohta suunised, mis käsitlevad eelkõige järgmist:
a)
ehitustööde koordineerimisega seotud kulude jaotamine, nagu on osutatud lõikes 1;
b)
kriteeriumid, mida vaidluste lahendamise organid peaksid järgima käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate vaidluste lahendamisel, ning
c)
kriteeriumid, millega tagatakse piisav maht, et rahuldada prognoositavad tulevased põhjendatud vajadused, kui ehitustööde koordineerimisest keeldutakse lõike 4 alusel.