Määrus 2024/1309

1. Käesoleva määruse eesmärk on lihtsustada ja stimuleerida väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõttu, edendades olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist ja võimaldades uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõtmist, et selliseid võrke saaks kasutusele võtta kiiremini ja väiksemate kuludega. 2. Kui mõni käesoleva määruse säte läheb vastuollu direktiivi 2002/77/EÜ, (EL) 2018/1972 või (EL) 2022/2555 sätetega, on ülimuslikud nimetatud direktiivide asjaomased sätted. 3. Käesoleva määrusega kehtestatakse miinimumnõuded lõikes 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks. Liikmesriigid võivad kooskõlas liidu õigusega säilitada või kehtestada meetmeid, mis on nimetatud miinimumnõuetest rangemad või üksikasjalikumad, kui meetmete eesmärk on edendada olemasoleva füüsilise taristu ühist kasutamist või võimaldada uue füüsilise taristu tõhusamat kasutuselevõttu. 4. Erandina käesoleva artikli lõikest 3 ei säilita ega kehtesta liikmesriigid kõnealuses lõikes osutatud meetmeid järgmiste sätete suhtes: artikli 3 lõike 5 esimese lõigu punktid a–e, artikli 3 lõiked 7 ja 10, artikli 4 lõige 7, artikli 5 lõike 2 teine lõik, artikli 5 lõige 5 ja artikli 6 lõige 2 ning artikli 10 lõiked 7 ja 8. 5. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustust kaitsta riiklikku julgeolekut ega nende õigust kaitsta muid riigi põhifunktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ja säilitada õiguskord.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud mõisteid, eelkõige mõisteid „elektroonilise side võrk“, „väga suure läbilaskevõimega võrk“, „üldkasutatav elektroonilise side võrk“, „võrgu lõpp-punkt“, „seotud vahendid“, „lõppkasutaja“, „võrkude ja teenuste turvalisus“, „juurdepääs“ ja „operaator“. Kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „võrguoperaator“ – a) direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 29 määratletud operaator; b) ettevõtja, kes pakub füüsilist taristut, mille eesmärk on pakkuda: i) tootmis-, transpordi- või jaotusteenuseid seoses: — gaasiga; — elektriga, sealhulgas tänavavalgustusega; — küttega; — veega, sealhulgas heitvee ja reovee kõrvaldamise või puhastamise ning äravoolusüsteemidega; ii) transporditeenuseid, sealhulgas raudteed, sõiduteed, sealhulgas linnateed, tunnelid, sadamad ja lennujaamad; 2) „avalik-õiguslik isik“ – isik, kellel on kõik järgmised omadused: a) ta on asutatud kindlal eesmärgil rahuldada üldisi huve ja ei tegele tööstuse ega kaubandusega; b) ta on juriidiline isik; c) teda rahastavad täielikult või põhiliselt riigi-, piirkondlikud või kohalikud asutused või teised avalik-õiguslikud isikud või tema juhtimist kontrollivad nimetatud asutused või isikud või tal on haldus-, juhtimis- või järelevalveorgan, millesse riigi-, piirkondlik või kohalik asutus või teised avalik-õiguslikud isikud nimetavad üle poole liikmetest; 3) „avaliku sektori asutus“ – riigi-, piirkondlik või kohalik asutus, avalik-õiguslik isik või ühest või mitmest sellisest asutusest või avalik-õiguslikust isikust koosnev ühendus; 4) „füüsiline taristu“ – a) võrgu element, mille eesmärk on majutada muid võrgu elemente, muutumata ise võrgu aktiivseks elemendiks, näiteks torud, mastid, kaablikanalid, kontrollkaevud, juurdepääsuluugid, kaablikapid, antennirajatised, tornid ja postid, samuti hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad; b) kui need ei ole võrgu osa ja on avaliku sektori asutuste omandis või nende kontrolli all: hooned, sealhulgas nende katused ja teatav osa fassaadist või hoonetesse sissepääsud, ja mis tahes muu vara, sealhulgas tänavainventar, näiteks valgustuspostid, tänavasildid, valgusfoorid, reklaamtahvlid ja teemaksu kogumispunkti tarindid ning samuti bussi- ja trammipeatused ning metroo- ja rongijaamad. Kaablid, sealhulgas kasutamata valguskaabel, samuti võrgu elemendid, mida kasutatakse olmevee tarnimiseks, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 (21) artikli 2 punktis 1, ei ole käesoleva määruse tähenduses füüsiline taristu; 5) „ehitustööd“ – üld- või tsiviilehitustööde tulemused tervikuna, mis on iseenesest piisavad, et täita mõnd majanduslikku või tehnilist funktsiooni, ning mis hõlmavad füüsilise taristu ühte või mitut elementi; 6) „hoonesisene füüsiline taristu“ – lõppkasutaja asukohas asuv füüsiline taristu või seal asuvad rajatised, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud sisaldama traadiga ja/või traadita juurdepääsuvõrke, kui selliste juurdepääsuvõrkude abil saab osutada elektroonilise side teenuseid ja ühendada hoone juurdepääsupunkti võrgu lõpp-punktiga; 7) „hoonesisene valguskaabel“ – lõppkasutaja asukohas asuvad kiudoptilised kaablid, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mis on mõeldud elektroonilise side teenuste osutamiseks ja hoone juurdepääsupunkti ühendamiseks võrgu lõpp-punktiga; 8) „valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu“ – hoonesisene füüsiline taristu, mis on ette nähtud kiudoptiliste elementide majutamiseks; 9) „olulised rekonstrueerimistööd“ – lõppkasutaja asukohas toimuvad ehitustööd, mille hulka kuuluvad kogu hoonesisese füüsilise taristu või selle olulise osa struktuurimuudatused ning milleks on riigisisese õiguse kohaselt vaja ehitusluba; 10) „luba“ – selgesõnaline või vaikimisi otsus või otsuste kogum, mille üks või mitu pädevat asutust on teinud üheaegselt või üksteise järel ning mida ettevõtjal on riigisisese õiguse kohaselt vaja väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide kasutuselevõtuks vajalike üld- või tsiviilehitustööde teostamiseks; 11) „juurdepääsupunkt“ – üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuvatele või selleks volitatud ettevõtjatele ligipääsetav füüsiline punkt hoones või väljaspool hoonet, mille kaudu tehakse kättesaadavaks valguskaablivalmidusega hoonesisene füüsiline taristu; 12) „trasside rajamise õigus“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 43 lõikes 1 osutatud õigus, mis antakse operaatorile vahendite paigaldamiseks riigivara või eraomandi peale, kohale või alla eesmärgiga võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud ja seotud vahendid.

1. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral kõik põhjendatud taotlused, mis käsitlevad juurdepääsu sellele füüsilisele taristule õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas hinda, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrkude elemendid või seotud vahendeid. Avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, rahuldavad kõik sellised põhjendatud taotlused mittediskrimineerivatel tingimustel. Sellises kirjalikus taotluses täpsustatakse selle füüsilise taristu elemendid, millele juurdepääsu taotletakse, sealhulgas konkreetne ajavahemik. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded. 2. Operaatori taotlusel juriidilised isikud, kes tegutsevad peamiselt sellise maa rentnikena või kellel on muud õigused kui omandiõigused sellise maa suhtes, kuhu kavatsetakse paigaldada või on paigaldatud vahendid väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide kasutuselevõtuks, või kes haldavad rendilepinguid maaomanike nimel, peavad operaatoritega heas usus läbirääkimisi sellele maale juurdepääsu üle, sealhulgas hinna üle, mis asjakohasel juhul kajastab turutingimusi, kooskõlas riigisisese lepinguõigusega. Käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud operaatorid ja juriidilised isikud teavitavad riigi reguleerivat asutust kooskõlas esimese lõiguga sõlmitud kokkulepetest, sealhulgas kokkulepitud hinnast. Liikmesriigid võivad anda suuniseid tingimuste, sealhulgas hinna kohta, et hõlbustada selliste kokkulepete sõlmimist. 3. Liikmesriigid võivad ette näha, et selliste eraomandis olevate ärihoonete omanikud, mis ei kuulu võrguoperaatorile ega ole tema kontrolli all, rahuldavad operaatori kirjaliku taotluse korral põhjendatud taotlused juurdepääsuks kõnealustele hoonetele, sealhulgas nende katusele, et paigaldada väga suure läbilaskevõimega võrkude elemendid või seotud vahendid õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning turutingimusi kajastava hinnaga. Enne kui juurdepääsu taotleja sellise taotluse esitab, peavad olema täidetud kõik järgmised tingimused: a) hoone asub liikmesriigi määratletud maapiirkonnas või äärealal; b) piirkonnas, mille kohta juurdepääsutaotlus esitati, ei ole sama tüüpi väga suure läbilaskevõimega võrku (püsi- või mobiilsidevõrk), mida juurdepääsu taotleja kavatseb kasutusele võtta, ning ühtse teabepunkti kaudu kogutud teabe põhjal, mis on taotluse esitamise kuupäeval kättesaadav, ei ole kavas sellist võrku kasutusele võtta; c) piirkonnas, mille kohta juurdepääsutaotlus esitati, puudub võrguoperaatorite või avaliku sektori asutuste omanduses või kontrolli all olev füüsiline taristu, mis oleks tehniliselt sobiv väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide majutamiseks. Liikmesriigid võivad koostada loetelu ärihoonete kategooriatest, mille võib avaliku julgeoleku, kaitse, ohutuse ja rahvatervisega seotud põhjustel vabastada kohustusest selline juurdepääsutaotlus rahuldada. Kõnealune loetelu ja nimetatud hoonete kindlaksmääramisel kohaldatavad kriteeriumid avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu. 4. Juurdepääsu andmise õiglaste ja mõistlike tingimuste, sealhulgas hindade kindlaks määramisel ning ülemääraste hindade vältimiseks võtavad võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, asjakohasel juhul arvesse vähemalt järgmist: a) füüsilisele taristule juurdepääsu taotlevate operaatorite ja sellele juurdepääsu andvate võrguoperaatorite või avaliku sektori asutuste vahel kokku lepitud olemasolevad lepingud ja äritingimused; b) vajadus tagada, et juurdepääsu pakkujal on õiglane võimalus katta kulud, mille ta kannab, et pakkuda juurdepääsu oma füüsilisele taristule, võttes arvesse konkreetseid riigisiseseid tingimusi, ärimudeleid ja tariifistruktuure, mis on kehtestatud, et luua kulude katmiseks õiglased võimalused; elektroonilise side võrkude puhul võetakse arvesse ka riigi reguleeriva asutuse kehtestatud parandusmeetmeid; c) kõik täiendavad hooldus- ja kohandamiskulud, mis tulenevad asjaomasele füüsilisele taristule juurdepääsu pakkumisest; d) taotletava juurdepääsu mõju juurdepääsu pakkuja äriplaanile, sealhulgas investeeringutele füüsilisse taristusse, millele juurdepääsu taotleti; e) konkreetselt seoses operaatorite juurdepääsuga füüsilisele taristule, tuleb esitada kõik asjaomased suunised vastavalt lõikele 13, ja eelkõige: i) nende investeeringute majanduslik tasuvus, lähtudes nende riskiprofiilist; ii) vajadus saada investeeringutelt õiglast tulu ja investeeringutasuvuse võimalik ajakava; iii) juurdepääsu mis tahes mõju konkurentsile järgnevatel turgudel ning seeläbi hindadele ja investeeringutasuvusele; iv) võrguvarade amortisatsioon juurdepääsutaotluse esitamise ajal; v) investeeringu tegemise ajal selle aluseks olnud ärimudel, seda eeskätt ühenduse pakkumiseks kasutatavasse füüsilisse taristusse investeerimise korral ning vi) juurdepääsu taotlejale varem pakutud võimalused ühiselt investeerida füüsilise taristu kasutuselevõttu, eeskätt direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 76 alusel, või ühise kasutuselevõtu võimalused; f) kaaludes operaatorite vajadust saada investeeringult õiglast tulu, mis kajastab asjaomaseid turutingimusi, nende erinevaid ärimudeleid, eelkõige ettevõtjate puhul, kes pakuvad peamiselt seotud vahendeid ja füüsilist juurdepääsu rohkem kui ühele ettevõtjale, kes pakuvad või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavaid elektroonilisi side võrke. 5. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, võivad keelduda juurdepääsu andmisest konkreetsele füüsilisele taristule ühel või mitmel järgmisel alusel: a) füüsiline taristu, millele juurdepääsu taotletakse, ei ole ühegi lõikes 1 osutatud väga suure läbilaskevõimega võrgu elemendi majutamiseks tehniliselt sobiv; b) lõikes 1 osutatud väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite majutamiseks ei ole piisavalt ruumi, võttes sealjuures muu hulgas arvesse tulevast ruumivajadust, mida juurdepääsu pakkuja on piisavalt tõendanud, näiteks osutades avalikult kättesaadavatele investeerimiskavadele või tulevasteks vajadusteks reserveeritud läbilaskevõime suhtes püsivalt kohaldatavale protsendimäärale võrrelduna füüsilise taristu kogu läbilaskevõimega; c) põhjendatud argumentide olemasolu seoses ohutuse, riikliku julgeoleku ja rahvatervisega; d) nõuetekohaselt põhjendatud argumentide olemasolu seoses võrgu, eelkõige elutähtsa riikliku taristu terviklikkuse ja turvalisusega; e) nõuetekohaselt põhjendatud risk, et kavandatud elektroonilise side teenused põhjustavad tõsiseid häireid teistes sama füüsilise taristu kaudu osutatavates teenustes; f) selliste toimivate alternatiivide kättesaadavus passiivseks hulgitasandi füüsiliseks juurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega võrkude pakkumiseks sobivatele ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutavatele elektroonilise side võrkudele, mida pakub sama võrguoperaator või, kui tegemist on maapiirkonna või äärealaga, kus võrku pakutakse üksnes hulgimüügi mudeli alusel ja see kuulub avaliku sektori asutustele või on nende kontrolli all, mida pakub sellise võrgu operaator. 6. Liikmesriigid võivad ette näha, et võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, võivad keelduda juurdepääsu andmisest konkreetsele füüsilisele taristule, kui on olemas toimivad alternatiivid mittediskrimineerivaks avatud hulgitasandi aktiivseks juurdepääsuks väga suure läbilaskevõimega sidevõrkudele, mida pakub sama võrguoperaator või sama avaliku sektori asutus, juhul kui täidetud on mõlemad tingimused: a) selliseid hulgitasandi juurdepääsu alternatiive pakutakse õiglastel ja mõistlikel tingimustel, sealhulgas õiglase ja mõistliku hinnaga; b) juurdepääsu taotleva operaatori kasutuselevõtuprojekt hõlmab sama leviala ja pole ühtegi muud lõppkasutaja ruume ühendavat kiudoptilist võrku, mis teenindaks sama leviala. Käesolevat lõiget kohaldatakse ainult nende liikmesriikide suhtes, kus sellist või samaväärset keeldumise võimalust kohaldatakse 11. mail 2024 vastavalt liidu õigusega kooskõlas olevale riigisisesele õigusele. 7. Juurdepääsu andmisest keeldumise korral, nagu on osutatud lõigetes 5 ja 6, teatab võrguoperaator või avaliku sektori asutus, kelle omandis või kontrolli all füüsiline taristu on, juurdepääsu taotlejale kirjalikult keeldumise konkreetsed ja üksikasjalikud põhjused hiljemalt ühe kuu jooksul alates täieliku juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast, välja arvatud riigisiseses õiguses määratletud riikliku elutähtsa taristu puhul, mille puhul ei nõuta juurdepääsutaotlejale keeldumisest teatamisel konkreetseid ja üksikasjalikke põhjendusi. 8. Liikmesriigid võivad luua või määrata asutuse, mis koordineerib juurdepääsutaotlusi avaliku sektori asutustele, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, pakub juriidilist ja tehnilist nõu juurdepääsutingimuste läbirääkimiste kaudu ning hõlbustab teabe jagamist artiklis 12 osutatud ühtse teabepunkti kaudu. 9. Kui füüsilise taristu suhtes kohaldatakse juba juurdepääsukohustusi, mille riigi reguleerivad asutused on kehtestanud direktiivi (EL) 2018/1972 alusel või mis tulenevad liidu riigiabi normide kohaldamisest, ei kohaldata selle taristu suhtes lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud kohustusi seni, kuni kõnealused juurdepääsukohustused kehtivad. 10. Avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu või teatavad füüsilise taristu kategooriad, ei või lõikeid 1, 4 ja 5 kohaldada kõnealuse füüsilise taristu või kõnealuste füüsilise taristu kategooriate suhtes põhjustel, mis on seotud arhitektuurilise, ajaloolise, religioosse või keskkonnaalase väärtusega või avaliku julgeoleku, kaitse, ohutuse ja rahvatervisega. Liikmesriigid või asjakohasel juhul piirkondlikud ja kohalikud asutused määravad kindlaks sellise füüsilise taristu või füüsilise taristu kategooriad oma territooriumil, lähtudes nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsetest argumentidest. Füüsilise taristu kategooriate loetelu ja nende kindlaksmääramiseks kohaldatavad kriteeriumid tehakse kättesaadavaks ühtse teabepunkti kaudu. 11. Operaatoritel on õigus pakkuda juurdepääsu oma füüsilisele taristule selliste võrkude kasutuselevõtu jaoks, mis ei ole elektroonilise side võrgud või seotud vahendid. 12. Olenemata lõikest 3 ei piira käesolev artikkel füüsilise taristu omaniku omandiõigust, kui omanikuks ei ole võrguoperaator või avaliku sektori asutus, ning ühegi kolmanda isiku, näiteks maaomanike ja eraomanike omandiõigust, või kui see on kohaldatav, üürnike õigusi. 13. Pärast konsulteerimist sidusrühmadega, riiklike vaidluste lahendamise organitega ja asjakohasel juhul muude pädevate liidu organite või asutustega asjaomastes sektorites ning võttes arvesse väljakujunenud põhimõtteid ja liikmesriikide erinevat olukorda, võib komisjon anda tihedas koostöös BERECiga suuniseid käesoleva artikli kohaldamiseks.

1. Selleks et oleks võimalik taotleda juurdepääsu füüsilisele taristule kooskõlas artikliga 3, on igal operaatoril õigus saada taotluse alusel ühtse teabepunkti kaudu juurdepääs järgmisele elektroonilisele miinimumteabele olemasoleva füüsilise taristu kohta: a) geoviidetega asukoht ja trass; b) taristu liik ja praegune kasutusviis; c) kontaktpunkt. Selline miinimumteave peab olema kättesaadav proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel ning igal juhul hiljemalt kümne tööpäeva möödumisel teabele juurdepääsu saamise taotluse esitamise kuupäevast. Kõnealust tähtaega võib pikendada nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ühe korra viie tööpäeva võrra. Juurdepääsu taotlevaid operaatoreid teavitatakse tähtaja pikendamisest ühtse teabepunkti kaudu. Operaator, kes taotleb teabele juurdepääsu käesoleva artikli alusel, täpsustab geograafilise piirkonna, kus ta kavatseb väga suure läbilaskevõimega võrkude elemente või seotud vahendeid kasutusele võtta. Juurdepääsu miinimumteabele võib piirata või selle andmisest keelduda, kui see on vajalik, et tagada avaliku sektori asutuste omandisse kuuluvate või nende kontrolli all olevate teatavate hoonete turvalisus, võrkude turvalisus ja terviklikkus, riiklik julgeolek, elutähtsa riikliku taristu turvalisus, rahvatervis või ohutus, või konfidentsiaalsusnõuete, tegevus- ja ärisaladuste tõttu. 2. Lisaks lõike 1 esimeses lõigus osutatud miinimumteabele võivad liikmesriigid nõuda teavet olemasoleva füüsilise taristu kohta, näiteks füüsilise taristu kasutustaseme kohta. 3. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused teevad ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks vähemalt lõikes 1 osutatud miinimumteabe ja kohaldataval juhul lõikes 2 osutatud lisateabe ning teevad viivitamata kättesaadavaks kõik selle teabe ajakohastamised. Juhul kui võrguoperaatorid või avaliku sektori asutused ei täida käesoleva lõike sätteid, võivad pädevad asutused nõuda lõikes 1 osutatud puuduva teabe ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks tegemist kümne tööpäeva jooksul pärast sellise taotluse esitamise kuupäeva, ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust määrata kõnealuse kohustuse täitmata jätmise eest karistusi võrguoperaatoritele ja avaliku sektori asutustele, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu. 4. Liikmesriigid võivad võimalikult lühikeseks ja mitte rohkem kui 12 kuu pikkuseks üleminekuperioodiks vabastada lõikes 3 osutatud kohustuse täitmisest alla 3 500 elanikuga kohalikud omavalitsused. Liikmesriigid kehtestavad tegevuskava, mis sisaldab tähtaegu, mille jooksul tuleb lõikes 1 osutatud miinimumteave ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks teha. Nimetatud erandid ja tegevuskavad avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu. Kõnealuse üleminekuperioodi jooksul tagavad asjaomased omavalitsused, et olemasolev teave on operaatoritele kättesaadav. 5. Võrguoperaatorid ja avaliku sektori asutused rahuldavad mõistlikud taotlused vaadata nende füüsilise taristu konkreetsed elemendid kohapeal üle operaatori konkreetse kirjaliku taotluse korral. Sellistes taotlustes täpsustatakse, milliseid asjaomase füüsilise taristu elemente väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtmine puudutaks. Füüsilise taristu konkreetseid elemente lubatakse kohapeal üle vaadata proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel ühe kuu jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast, arvestades lõike 1 neljandas lõigus sätestatud piiranguid. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded. 6. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks määrata riigisiseses õiguses määratletud riikliku elutähtsa taristu või selle osad, mille suhtes ei kohaldata lõigetes 1, 3 ja 5 sätestatud kohustusi. 7. Lõikeid 1, 3 ja 5 ei kohaldata, kui a) füüsiline taristu ei ole väga suure läbilaskevõimega võrkude või seotud vahendite kasutuselevõtuks tehniliselt sobiv; b) kohustus anda lõike 1 esimese lõigu alusel teavet füüsilise taristu teatavate olemasolevate liikide kohta oleks ebaproportsionaalne, lähtudes liikmesriikide tehtud kulude-tulude analüüsist ja konsultatsioonidest sidusrühmadega, või c) füüsilise taristu suhtes ei kohaldata juurdepääsukohustusi vastavalt artikli 3 lõikele 10. Kõigi selliste erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu ja neist teavitatakse komisjoni. 8. Operaatorid, kes saavad käesoleva artikli alusel teabele juurdepääsu, võtavad asjakohased meetmed, et tagada konfidentsiaalsuse ning tegevus- ja ärisaladuste austamine. Selleks hoiavad nad teavet konfidentsiaalsena ja kasutavad üksnes oma võrkude kasutuselevõtu eesmärgil.

1. Füüsilist taristut omavatel või kontrollivatel avaliku sektori asutustel ja võrguoperaatoritel on õigus pidada väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtmiseks operaatoritega läbirääkimisi ehitustööde koordineerimist, sealhulgas kulude jaotamist käsitlevate kokkulepete üle. 2. Füüsilist taristut omavad või kontrollivad avaliku sektori asutused ja võrguoperaatorid, kes otseselt või kaudselt teostavad või kavatsevad teostada täielikult või osaliselt riiklikest vahenditest rahastatavaid ehitustöid, rahuldavad operaatorite mõistlikud kirjalikud taotlused koordineerida neid ehitustöid läbipaistvatel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgu elemendid või seotud vahendid. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded. Ehitustööde koordineerimise taotlused rahuldatakse, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: a) ehitustööde koordineerimine ei too kaasa korvamatuid lisakulusid, sealhulgas täiendavatest viivitustest tulenevaid kulusid kõnealuseid ehitustöid algselt kavandanud võrguoperaatorile või avaliku sektori asutusele, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, ilma et see piiraks asjaosaliste võimalust leppida kokku kulude jaotamises; b) ehitustööde koordineerimist jääb juhtima kõnealuseid töid algselt kavandanud võrguoperaator või avaliku sektori asutus, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu; c) taotlus esitatakse niipea kui võimalik ja juhul, kui ehitustööde jaoks on vaja luba, vähemalt üks kuu enne seda, kui lubade andmisega tegelevatele asutustele esitatakse lõplik projekt. 3. Kui ehitustööde koordineerimise taotlused esitab ettevõtja, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavaid elektroonilise side võrke avaliku sektori asutuste omandis või kontrolli all olevale ettevõtjale, kes pakub või kes on volitatud pakkuma üldkasutatavat elektroonilise side võrku, võivad liikmesriigid ette näha, et selliseid taotlusi peetakse põhjendamatuteks, kui ehitustööd aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtule, tingimusel et kõnealused väga suure läbilaskevõimega võrgud asuvad maapiirkonnas või äärealal, on avaliku sektori asutuste omandis või kontrolli all ning kus võrku pakutakse üksnes hulgimüügi mudeli alusel. 4. Kui üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuv või selleks volitatud ettevõtja esitab ehitustööde koordineerimise taotluse üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuvale või selleks volitatud ettevõtjale, võib taotlust pidada põhjendamatuks, kui täidetud on mõlemad järgmised tingimused: a) taotlus puudutab piirkonda, mille kohta on tehtud üks järgmistest: i) prognoos lairibavõrkude, sealhulgas väga suure läbilaskevõimega võrkude ulatuse kohta direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 22 lõike 1 alusel; ii) üleskutse teatada oma kavatsusest võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 22 lõike 3 alusel; iii) liidu riigiabi normide kohaldamiseks korraldatud avalik konsultatsioon; b) taotluse esitanud ettevõtja ei ole väljendanud oma kavatsust võtta punktis a osutatud piirkonnas kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrgud üheski viimatistest menetlustest, mida on selles punktis nimetatud ja mis hõlmavad ajavahemikku, mille jooksul koordineerimise taotlus esitati. Kui koordineerimise taotlust peetakse esimese lõigu alusel põhjendamatuks, võtab üldkasutatavaid elektroonilise side võrke pakkuv või selleks volitatud ettevõtja, kes keeldus ehitustöid koordineerimast, füüsilise taristu kasutusele piisavas mahus, et rahuldada võimalikud tulevased kolmandate isikute juurdepääsuga seotud põhjendatud vajadused. 5. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks määrata ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks, näiteks väärtuse, suuruse või kestuse poolest, või seotuks riikliku elutähtsa taristuga ning mille võiks lõike 2 kohasest ehitustööde koordineerimise kohustusest vabastada. Selliste ehitustööde liikide suhtes erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu. Liikmesriigid võivad otsustada, et avaliku sektori asutused, kes omavad või kontrollivad füüsilist taristut, ja võrguoperaatorid ei kohalda lõikeid 2 ja 4 nende ehitustööde liikide suhtes, mis on seotud riikliku elutähtsa taristuga, või riikliku julgeolekuga seotud põhjustel, mille liikmesriigid on käesoleva lõike esimese lõigu alusel kindlaks määranud. Avaliku sektori asutused, kes omavad või kontrollivad füüsilist taristut, ja võrguoperaatorid võivad otsustada mitte kohaldada lõikeid 2 ja 4 ehitustööde liikide suhtes, mille mahu on liikmesriigid käesoleva lõike esimese lõigu kohaselt määratlenud piiratuks. 6. Hiljemalt 12. novembriks 2025 ning pärast konsulteerimist sidusrühmadega, riiklike vaidluste lahendamise organitega ja asjakohasel juhul muude pädevate liidu organite või asutustega asjaomastes sektorites ning võttes arvesse väljakujunenud põhimõtteid ja iga liikmesriigi erinevat olukorda, koostab BEREC tihedas koostöös komisjoniga käesoleva artikli kohaldamise kohta suunised, mis käsitlevad eelkõige järgmist: a) ehitustööde koordineerimisega seotud kulude jaotamine, nagu on osutatud lõikes 1; b) kriteeriumid, mida vaidluste lahendamise organid peaksid järgima käesoleva artikli kohaldamisalasse kuuluvate vaidluste lahendamisel, ning c) kriteeriumid, millega tagatakse piisav maht, et rahuldada prognoositavad tulevased põhjendatud vajadused, kui ehitustööde koordineerimisest keeldutakse lõike 4 alusel.

1. Et artiklis 5 osutatud ehitustööde koordineerimist käsitlevad kokkulepped oleks võimalik läbi rääkida, teevad võrguoperaatorid ning füüsilist taristut omavad või kontrollivad avaliku sektori asutused ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks järgmise miinimumteabe: a) tööde geoviidetega asukoht ja liik; b) asjaomase füüsilise taristu elemendid; c) tööde eeldatav alguskuupäev ja kestus; d) prognoositav kuupäev lõpliku projekti esitamiseks loa andmisega tegelevatele pädevatele asutustele, kui see on asjakohane; e) kontaktpunkt. Võrguoperaator ja füüsilist taristut omav või kontrolliv avaliku sektori asutus tagavad, et esimeses lõigus osutatud teave tema füüsilise taristuga seoses kavandatavate ehitustööde kohta on õige ja ajakohane ning tehakse ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks kiiresti, niipea kui teave tema järgmise kuue kuu jooksul kavandatavate ehitustööde kohta on võrguoperaatorile kättesaadav ning igal juhul ja loa vajalikkuse korral hiljemalt kaks kuud enne loataotluse esmakordset esitamist pädevatele asutustele. Operaatoritel on õigus saada põhjendatud taotluse korral ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt juurdepääs esimeses lõigus osutatud miinimumteabele, täpsustades piirkonna, kus taotluse esitanud operaator kavatseb väga suure läbilaskevõimega võrgu elemendid või seotud vahendid kasutusele võtta. Taotletud teave tehakse proportsionaalsetel, mittediskrimineerivatel ja läbipaistvatel tingimustel kättesaadavaks kümne tööpäeva jooksul alates teabele juurdepääsu taotluse kättesaamise kuupäevast. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib kõnealust tähtaega ühe korra pikendada viie tööpäeva võrra. Juurdepääsu miinimumteabele võib piirata või selle andmisest keelduda ainult siis, kui see on vajalik, et tagada võrkude turvalisus ja terviklikkus, riiklik julgeolek, elutähtsa taristu turvalisus, rahvatervis või ohutus, või konfidentsiaalsusnõuete, tegevus- ja ärisaladuste tõttu. 2. Liikmesriigid võivad nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks määrata ehitustööde liigid, mida peetakse mahult piiratuks, näiteks väärtuse, suuruse või kestuse poolest, või seotuks riikliku elutähtsa taristuga, samuti hädaolukorrad või riikliku julgeolekuga seotud põhjused, mille korral oleks lõike 1 kohase miinimumteabe kättesaadavaks tegemise kohustuse kohaldamata jätmine õigustatud. Selliste ehitustööde liikide suhtes erandite kohaldamise põhjendused, kriteeriumid ja tingimused avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu. Liikmesriigid võivad otsustada, et avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, ja võrguoperaatorid ei kohalda lõiget 1 ehitustööde liikide suhtes, mis on seotud riikliku elutähtsa taristuga, või riikliku julgeolekuga seotud põhjustel, mille liikmesriigid on käesoleva lõike esimese lõigu alusel kindlaks määranud. Avaliku sektori asutused, kelle omandis või kontrolli all on füüsiline taristu, ja võrguoperaatorid, võivad otsustada mitte kohaldada lõiget 1 piiratud mahuga ehitustööde liike käsitleva teabe suhtes, samuti liikmesriikide poolt käesoleva lõike esimese lõigu alusel kindlaks määratud hädaolukorraga seotud põhjustel.

1. Pädevad asutused ei piira ega takista põhjendamatult väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõttu. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selle hõlbustamiseks, et kõik normid, mis reguleerivad väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks vajalike lubade ja trasside rajamise õiguste andmise suhtes kohaldatavaid tingimusi ja menetlusi, oleksid kogu riigi territooriumil ühtsed. 2. Pädevad asutused teevad ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kättesaadavaks kogu teabe lubade ja trasside rajamise õiguste haldusmenetluse korras andmise suhtes kohaldatavate tingimuste ja menetluste kohta, sealhulgas teabe erandite kohta, mida kohaldatakse mõnede või kõigi liidu või riigisisese õiguse kohaselt nõutavate lubade või trasside rajamise õiguste suhtes, ning selle kohta, kuidas esitada elektrooniliselt taotlusi ja saada teavet taotluse staatuse kohta. 3. Igal operaatoril on õigus esitada ühtse teabepunkti kaudu elektrooniliselt kõikide vajalike lubade või nende pikendamise või trassi rajamise õiguste taotlusi ning saada teavet oma taotluse staatuse kohta. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks kõnealuse teabe saamise üksikasjaliku korra. 4. Pädevad asutused võivad lükata loataotluse, sealhulgas trassi rajamise õiguste taotluse, tagasi 15 tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest, kui taotluse esitanud operaator ei ole teinud selle taotluse kohta ühtse teabepunkti kaudu kättesaadavaks miinimumteavet vastavalt artikli 6 lõike 1 esimesele lõigule. 5. Pädevad asutused annavad loa või keelduvad selle andmisest nelja kuu jooksul alates täieliku loataotluse kättesaamise kuupäevast, välja arvatud trassi rajamise õiguste puhul. Pädevad asutused teevad loa- või trassi rajamise õiguste taotluse täielikkuse kindlaks 20 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. Pädevad asutused paluvad taotlejal esitada puuduv teave kõnealuse ajavahemiku jooksul. Loataotluse täielikkuse kindlakstegemine pädevate asutuste poolt ei too kaasa loataotluse läbivaatamiseks ette nähtud neljakuulise koguperioodi, mis algab täieliku loataotluse kättesaamise kuupäeval, peatamist või katkestamist. Esimene ja teine lõik ei piira menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks kehtestatud muude selliste konkreetsete tähtaegade või kohustuste kohaldamist, mis kehtivad lubade andmise menetluse, sealhulgas apellatsioonimenetluse suhtes vastavalt liidu õigusele või liidu õigusega kooskõlas olevale riigisisesele õigusele, ega selliste normide kohaldamist, millega antakse taotlejale lisaõigused või mille eesmärk on tagada lubade võimalikult kiire andmine. Liikmesriigid näevad ette ja avaldavad eelnevalt ühtse teabepunkti kaudu põhjused, mille alusel pädev asutus võib erandkorras ja põhjendatud juhtudel omal algatusel pikendada käesoleva lõike esimeses lõigus ja lõikes 6 osutatud tähtaegu. Pikendus on võimalikult lühike ega ole pikem kui neli kuud, välja arvatud siis, kui seda on vaja menetluse nõuetekohaseks läbiviimiseks kehtestatud muude selliste konkreetsete tähtaegade järgimiseks või kohustuste täitmiseks, mida kohaldatakse lubade andmise menetluse, sealhulgas apellatsioonimenetluse suhtes vastavalt liidu õigusele või liidu õigusega kooskõlas olevale riigisisesele õigusele. Pikendamist ei taotleta selleks, et saada puuduvat teavet, mida pädev asutus ei ole taotlejalt teise lõigu alusel nõudnud. Loa või trassi rajamise õiguste andmisest keeldumist tuleb põhjendada objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide alusel. 6. Kui väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks on lisaks lubadele vaja õigust rajada trasse riigivara, või kui see on kohaldatav, eraomandi peale, kohale või alla, toimides omaniku eelneval loal või kooskõlas riigisisese õigusega, annavad pädevad asutused erandina direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 43 lõike 1 punktist a sellised trassi rajamise õigused nelja kuu jooksul või riigisiseses õiguses sätestatud tähtajaks, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on lühem, alates täieliku taotluse kättesaamise kuupäevast, välja arvatud sundvõõrandamise korral. 7. Pädevad asutused võivad pikendada operaatorile väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks vajalike ehitustööde jaoks antud luba, kui ehitustöid ei olnud võimalik objektiivselt põhjendatud põhjustel alustada või lõpetada enne loa kehtivusaja lõppu. Loa pikendamisel ei kohaldata operaatorite suhtes täiendavaid menetlusnõudeid. 8. Liikmesriigid võivad muu hulgas nõuda luba väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks, kui tegemist on riigisisese õiguse kohaselt kaitstavate arhitektuuri, ajaloo, religiooni või keskkonna seisukohast väärtuslike hoonete või kohtadega või kui see on vajalik avaliku ohutuse, elutähtsa taristu turvalisuse või keskkonna huvides. 9. Väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks vajalike lubade, välja arvatud trasside rajamise õiguste suhtes ei kohaldata mingeid lõive ega tasusid, mis on haldustasudest suuremad, nagu on mutatis mutandis ette nähtud direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 16. 10. Komisjon jälgib käesoleva artikli kohaldamist liikmesriikides. Selleks esitavad liikmesriigid komisjonile iga kolme aasta tagant aruande, mis käsitleb käesoleva artikli rakendamise seisu ja seda, kas selles loetletud tingimused on täidetud. 11. Käesolevas artiklis sätestatud menetluse kohaldamine ei piira direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 57 kohaldamist. 12. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide võimalust kehtestada pädevatele asutustele täiendavaid sätteid loamenetluse kiirendamiseks.

1. Kui pädev asutus ei ole artikli 7 lõikes 5 osutatud kohaldatava tähtaja jooksul otsust teinud, loetakse luba selle tähtaja möödumisel antuks. Esimest lõiku kohaldatakse tingimusel, et loamenetlus ei puuduta trassi rajamise õigusi. Taotluse korral on operaatoril või mis tahes muul mõjutatud isikul õigus saada pädevalt asutuselt kirjalik kinnitus selle kohta, et kohaldataval juhul on luba antud kaudselt. Liikmesriigid tagavad, et igal kolmandal isikul on õigus sekkuda haldusmenetlusse ja loa andmise otsus vaidlustada. 2. Liikmesriigid võivad käesoleva artikli lõikest 1 kõrvale kalduda, kui asjaomase loamenetluse puhul on kättesaadav vähemalt üks järgmistest õiguskaitsevahenditest: a) operaatoril, kes kandis kahju, kuna pädev asutus ei pidanud kinni artikli 7 lõike 5 kohaselt kehtestatud tähtajast, on õigus nõuda kahju hüvitamist kooskõlas riigisisese õigusega; b) operaator võib suunata asja edasi kohtusse või järelevalveasutusele. 3. Käesoleva artikli lõike 2 kohase erandi tegemisel tagab asjaomane liikmesriik, et artikli 7 lõike 5 kohaselt kehtestatud tähtaja möödumisel ja ilma et see piiraks operaatori õigust kasutada viivitamata õiguskaitsevahendeid kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, kutsub pädev asutus või selle liikmesriigi määratud mis tahes muu organ taotleja põhjendamatu viivituseta tema taotlusel või omal algatusel nõupidamisele, et hõlbustada loataotluse kohta otsuse tegemist. Pädev asutus korraldab nõupidamise hiljemalt kahe kuu jooksul alates taotluse esitamisest. Pädev asutus esitab pärast nõupidamist põhjendamatu viivituseta arutelu kirjaliku kokkuvõtte, sealhulgas asjaosaliste seisukohad, ning teatab operaatorile kuupäeva, millal loataotluse kohta otsus tehakse.

1. Ühtegi loamenetlust artikli 7 tähenduses ei kohaldata ehitustööde suhtes, mis koosnevad mis tahes järgmistest töödest, välja arvatud juhul, kui selline luba on nõutav muude liidu õigusaktide kohaselt: a) remondi- ja hooldustööd, mis on mahult piiratud, näiteks väärtuse, suuruse, mõju ja kestuse poolest; b) tehtud ehitustööde või olemasolevate rajatiste piiratud tehnilised uuendused, millel on piiratud mõju; c) väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutuselevõtuks vajalikud väikesemahulised ehitustööd, mis on mahult piiratud, näiteks väärtuse, suuruse, mõju või kestuse poolest. 2. Liikmesriigid määravad nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks ehitustööde liigid, mille suhtes lõiget 1 kohaldatakse. Teave selliste ehitustööde liikide kohta avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu. 3. Erandina lõikest 1 ja vastavalt lõikes 2 sätestatud menetlusele võivad pädevad asutused nõuda lube väga suure läbilaskevõimega võrkude elementide või seotud vahendite kasutuselevõtuks järgmistel juhtudel: a) füüsilise taristu või teatavate füüsilise taristu kategooriate puhul arhitektuurilise, ajaloolise, religioosse või keskkonnaalase väärtuse tõttu kaitstud või riigisisese õiguse kohaselt muul viisil kaitstud põhjustel või b) kui see on vajalik avaliku julgeoleku, kaitse, ohutuse, keskkonna või rahvatervisega seotud põhjustel või elutähtsa taristu turvalisuse kaitsmiseks. 4. Liikmesriigid võivad nõuda, et operaatorid, kes kavatsevad teostada käesoleva artikliga hõlmatud ehitustöid, teataksid pädevatele asutustele enne ehitustööde alustamist oma kavatsusest ehitustöid alustada. Kõnealune teatamine ei sisalda enamat kui operaatori poolt ehitustööde alustamise kavatsuse teatavakstegemist ja miinimumteabe esitamist, mis on vajalik selleks, et pädevad asutused saaksid hinnata, kas need ehitustööd on hõlmatud lõikes 3 sätestatud erandiga. Kõnealune miinimumteave sisaldab vähemalt ehitustööde eeldatavat alguskuupäeva, tööde kestust, tööde teostamise eest vastutava isiku kontaktandmeid ja ala, mida ehitustööd puudutavad.

1. Kõik uued hooned ja oluliselt rekonstrueeritavad hooned, sealhulgas ühisomandis olevad elemendid, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, varustatakse valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga, sealhulgas ühendustega kuni füüsilise punktini, mille kaudu lõppkasutaja ühendub avalikku võrku. 2. Kõik uued korterelamud või oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud, mille kohta on esitatud ehitusloa taotlused pärast 12. veebruari 2026, varustatakse juurdepääsupunktiga. 3. Kui see ei suurenda ebaproportsionaalselt rekonstrueerimistööde kulusid ja on tehniliselt teostatav, varustatakse kõik hooned, mida oluliselt rekonstrueeritakse, nagu on määratletud direktiivi 2010/31/EL artikli 2 punktis 10, sealhulgas nende ühisomandis olevad elemendid, hiljemalt 12. veebruariks 2026 valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristuga ja hoonesisese valguskaabliga, sealhulgas ühendustega kuni füüsilise punktini, mille kaudu lõppkasutaja ühendub avalikku võrku. Kõik sellised oluliselt rekonstrueeritavad korterelamud varustatakse ka juurdepääsupunktiga. 4. Hiljemalt 12. novembriks 2025 võtavad liikmesriigid huvitatud isikutega konsulteerides ja asjaomase sektori parimate tavade alusel vastu lõigete 1, 2 ja 3 rakendamiseks vajalikud asjakohased standardid või tehnilised kirjeldused. Nimetatud standardid või tehnilised kirjeldused võimaldavad hõlpsalt teostada tavapärast hooldustegevust üksikute valguskaablite puhul, mida iga operaator kasutab väga suure läbilaskevõimega võrguteenuste osutamiseks, ning neis sätestatakse vähemalt järgmine: a) hoone juurdepääsupunkti tehniline kirjeldus ja valguskaabli liidese tehniline kirjeldus; b) kaabli tehniline kirjeldus; c) pistikupesade tehniline kirjeldus; d) kaablitorude või mikrotorude tehniline kirjeldus; e) tehniline kirjeldus, mida on vaja, et hoida ära elektrikaablite häired; f) minimaalne painderaadius; g) kaablite paigaldamise tehniline kirjeldus. 5. Liikmesriigid tagavad vastavuse lõikes 4 osutatud standarditele või tehnilistele kirjeldustele. Sellise vastavuse tõendamiseks kehtestavad liikmesriigid menetlused, mis võiksid hõlmata hoonete või nende esindusliku valimi kohapealset kontrolli. 6. Käesoleva artikli kohaselt varustatud hoonete jaoks on võimalik saada vabatahtlikkuse alusel ja vastavalt liikmesriikide kehtestatud menetlustele valguskaablivalmiduse märgis, kui liikmesriigid on otsustanud sellise märgise kasutusele võtta. 7. Lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata teatavate hoonekategooriate suhtes, mille puhul on nimetatud lõigete järgimine objektiivsetest elementidest lähtudes ebaproportsionaalne üksik- või ühisomanike kulude poolest. Liikmesriigid määravad sellised hoonekategooriad kindlaks nõuetekohaselt põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel. 8. Liikmesriigid määravad põhjendatud ja proportsionaalsete argumentide alusel kindlaks hoonete liigid, näiteks monumentide, ajalooliste hoonete, sõjaväeehitiste ja riikliku julgeoleku eesmärgil kasutatavate hoonete konkreetsed kategooriad, nagu need on määratletud riigisiseses õiguses, mis tuleb vabastada lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud kohustustest või mille puhul tuleb neid kohustusi kohaldada nõuetekohaste tehniliste kohandustega. Teave selliste hoonekategooriate kohta avaldatakse ühtse teabepunkti kaudu.

1. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti ja ilma et see piiraks omandiõigusi, on igal üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujal õigus rajada omal kulul oma võrk kuni juurdepääsupunktini. 2. Kui lõikest 3 ei tulene teisiti, on igal üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujal õigus saada juurdepääs olemasolevale hoonesisesele füüsilisele taristule, et võtta kasutusele väga suure läbilaskevõimega võrkude elemente, kui dubleerimine on tehniliselt võimatu või majanduslikult ebatõhus. 3. Juurdepääsupunkti ja hoonesisese füüsilise taristu kasutamise õiguse omanik rahuldab kõik üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujate mõistlikud kirjalikud taotlused juurdepääsu saamiseks juurdepääsupunktile ja hoonesisesele füüsilisele taristule õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, sealhulgas hinna osas, kui see on asjakohane. Liikmesriigid võivad täpsustada taotluste haldusalaste aspektidega seotud üksikasjalikud nõuded. 4. Kättesaadava valguskaablivalmidusega hoonesisese füüsilise taristu puudumise korral on igal üldkasutatavate elektroonilise side võrkude pakkujal õigus lõpetada oma võrk omaniku ja/või abonendi nõusoleku korral abonendi ruumides, kooskõlas riigisisese õigusega, kasutades olemasolevat hoonesisest füüsilist taristut määral, nagu see on kättesaadav ja juurdepääsetav lõike 3 kohaselt, ning tingimusel et mõju kolmandate isikute eraomandile on võimalikult väike. 5. Käesolev artikkel ei piira juurdepääsupunkti või hoonesisese füüsilise taristu omaniku omandiõigust, kui selle taristu või juurdepääsupunkti kasutamisõiguse valdaja ei ole selle omanik, ning muude kolmandate isikute, näiteks maaomanike ja hoonete omanike, omandiõigust. 6. Hiljemalt 12. novembriks 2025 ning pärast konsulteerimist sidusrühmadega, riiklike vaidluste lahendamise organitega ja asjakohasel juhul muude pädevate liidu organite või asutustega asjaomastes sektorites ning võttes arvesse väljakujunenud põhimõtteid ja iga liikmesriigi erinevat olukorda, avaldab BEREC tihedas koostöös komisjoniga suunised, mis käsitlevad hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu tingimusi, sealhulgas õiglaste ja mõistlike tingimuste kohaldamist, ning kriteeriume, mida riiklikud vaidluste lahendamise organid peaksid vaidluste lahendamisel järgima.

1. Ühtsed teabepunktid teevad kättesaadavaks asjakohased digitaalsed vahendid näiteks veebiportaalide, andmebaaside, digiplatvormide või digirakenduste kujul, et kõiki käesolevas määruses sätestatud õigusi saaks kasutada ja kohustusi täita võrgu kaudu. 2. Vastavalt vajadusele võivad liikmesriigid omavahel ühendada või täielikult või osaliselt integreerida mitu olemasolevat või äsja välja töötatud digitaalset vahendit lõikes 1 osutatud ühtsete teabepunktide toetuseks, et vältida nende vahendite dubleerimist. 3. Liikmesriigid loovad ühtse riikliku digitaalse kontaktpunkti, mis sisaldab ühtset kasutajaliidest, et tagada sujuv juurdepääs digitaliseeritud ühtsetele teabepunktidele. 4. Liikmesriigid tagavad piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid, et toetada ühtsete teabepunktide kasutuselevõttu ja digitaliseerimist.

1. Ilma et see piiraks võimalust pöörduda kohtusse, on igal poolel õigus pöörduda artikli 14 kohaselt loodud pädeva riikliku vaidluste lahendamise organi poole vaidlusküsimusega, mis võib tekkida: a) kui keeldutakse juurdepääsu andmisest olemasolevale taristule või kui konkreetsetes tingimustes, sealhulgas hinnas ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates artikli 3 kohase juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast; b) seoses artiklites 4 ja 6 sätestatud õiguste ja kohustustega, sealhulgas juhul, kui taotletud teavet ei ole esitatud kohaldatavate tähtaegade jooksul; c) kui artikli 5 lõike 2 kohase ehitustööde koordineerimise asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates ehitustööde koordineerimise ametliku taotluse kättesaamise kuupäevast või d) kui artikli 11 lõikes 2 või 3 osutatud hoonesisesele füüsilisele taristule juurdepääsu asjus ei ole jõutud kokkuleppele ühe kuu jooksul alates ametliku juurdepääsutaotluse kättesaamise kuupäevast. Liikmesriigid võivad ette näha, et lõike 1 punktides a ja d osutatud vaidluste korral, kui üksus, kellelt operaator juurdepääsu taotles, on samal ajal ka üksus, kes saab anda õiguse trassi rajamiseks varale, mille peal, sees või all juurdepääsutaotluse subjekt asub, võib pädev riiklik vaidluste lahendamise organ lahendada ka trassi rajamise õigusega seotud vaidlused. 2. Võttes täielikult arvesse proportsionaalsuse põhimõtet ja asjakohastes komisjoni juhendites või BERECi suunistes esitatud põhimõtteid, teeb lõikes 1 osutatud riiklik vaidluste lahendamise organ siduva otsuse vaidluse lahendamise kohta: a) lõike 1 punktis a osutatud vaidluste puhul nelja kuu jooksul alates vaidluse lahendamise taotluse kättesaamise kuupäevast; b) lõike 1 punktides b, c ja d osutatud vaidluste puhul ühe kuu jooksul alates vaidluse lahendamise taotluse kättesaamise kuupäevast. Nimetatud tähtaegu võib pikendada ainult nõuetekohaselt põhjendatud erandlike asjaolude korral. 3. Lõike 1 punktides a, c ja d osutatud vaidluste puhul võib riikliku vaidluste lahendamise organi otsus seisneda õiglaste ja mõistlike tingimuste, sealhulgas hinna kehtestamises, kui see on asjakohane. 4. Vaidluste lahendamise organid avaldavad oma otsused, järgides samal ajal konfidentsiaalsuse ja ärisaladuste kaitse põhimõtteid. Ühtne teabepunkt tagab juurdepääsu vaidluste lahendamise organite avaldatud otsustele. Kui vaidlus on seotud juurdepääsuga mõne operaatori taristule ja riiklikuks vaidluste lahendamise organiks on riigi reguleeriv asutus, võetakse arvesse direktiivi (EL) 2018/1972 artiklis 3 sätestatud eesmärke, kui see on asjakohane. 5. Käesolev artikkel täiendab Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 kohaseid õiguskaitsevahendeid ja -menetlusi ega piira nende kohaldamist.

1. Liikmesriigid asutavad või määravad ühe või mitu pädevat asutust täitma kooskõlas artikli 13 lõikega 1 riiklikule vaidluste lahendamise organile antud ülesandeid (edaspidi „riiklik vaidluste lahendamise organ“). 2. Riiklik vaidluste lahendamise organ on juriidiliselt eraldiseisev ja funktsionaalselt sõltumatu kõigist võrguoperaatoritest ja kõigist avaliku sektori asutustest, kelle omandis või kontrolli all on vaidlusalune füüsiline taristu. Kui võrguoperaatorid on jäänud liikmesriigi omandisse või kontrolli alla, tagavad need liikmesriigid, et riiklike vaidluste lahendamise menetlustega seotud ülesanded ja ühtse teabepunkti ülesanded on ka tegelikult struktuuriliselt lahus omandi või kontrolliga seotud tegevusest. Riiklikud vaidluste lahendamise organid tegutsevad neile esitatud vaidluste kohta otsuste langetamisel sõltumatult ja objektiivselt ning ei küsi ega võta vastu juhiseid üheltki teiselt organilt. See ei välista riigisisese õiguse kohast järelevalvet. Riiklike vaidluste lahendamise organite otsuseid on õigus peatada või tühistada ainult pädevatel apellatsiooniorganitel. 3. Riiklik vaidluste lahendamise organ võib võtta talle määratud ülesannete täitmise eest tasu. 4. Kõik asjaosalised, keda vaidlus puudutab, teevad riikliku vaidluste lahendamise organiga täielikult koostööd. 5. Artiklites 3–10, 12 ja 13 osutatud ühtse teabepunkti ülesandeid täidab üks või mitu pädevat asutust, kelle liikmesriik on määranud vastavalt kas riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil. Nende ülesannete täitmise kulude katmiseks võib ühtsete teabepunktide kasutamise eest võtta tasu. 6. Lõike 2 esimest lõiku kohaldatakse mutatis mutandis ühtse teabepunkti ülesandeid täitvate pädevate asutuste suhtes. 7. Pädevad asutused teostavad oma õigusi erapooletult, läbipaistvalt ja õigeaegselt. Liikmesriigid tagavad, et neil on neile määratud ülesannete täitmiseks vajalikud tehnilised, rahalised ja inimressursid. 8. Liikmesriigid avaldavad iga pädeva asutuse ülesanded ühtse teabepunkti kaudu, seda eelkõige juhul, kui nimetatud ülesanded määratakse mitmele pädevale asutusele või kui määratud ülesanded on muutunud. Asjakohasel juhul konsulteerivad pädevad asutused üksteisega ühist huvi pakkuvates küsimustes ja teevad koostööd. 9. Liikmesriigid teatavad komisjonile kõigist pädevatest asutustest, kes on kooskõlas käesoleva artikliga määratud täitma käesolevas määruse sätestatud ülesandeid, ning nende vastavatest pädevustest ning mis tahes muudatustest nimetatud teabes enne sellise määramise või muudatuse jõustumist. 10. Pädeva asutuse iga otsuse peale võib kooskõlas riigisisese õigusega esitada apellatsioonkaebuse täiesti sõltumatule apellatsiooniorganile, sealhulgas kohtuorganile. Käesoleva lõike kohaste apellatsioonkaebuste suhtes kohaldatakse mutatis mutandis direktiivi (EL) 2018/1972 artiklit 31. Esimese lõigu kohane apellatsioonkaebuse esitamise õigus ei piira asjaosaliste õigust esitada vaidlus lahendamiseks liikmesriigi pädevasse kohtusse.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ja artiklis 14 osutatud pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel vastu võetud siduva otsuse rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused on asjakohased, mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Hiljemalt 12. maiks 2028 esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande käesoleva määruse rakendamise kohta. Aruandes esitatakse kokkuvõte käesolevas määruses sätestatud meetmete mõjust ning hinnang selle kohta, kuidas on edenenud selle määruse eesmärkide saavutamine, sealhulgas selle kohta, kas ja kuidas saaks käesolev määrus rohkem kaasa aidata otsuses (EL) 2022/2481 sätestatud ühenduvuseesmärkide saavutamisele. Aruanne hõlmab käesoleva määruse kohaldamisalaga seotud arenguid, mis võivad mõjutada väga suure läbilaskevõimega võrgu kiire ja ulatusliku kasutuselevõtu edenemist maa- ja saarepiirkondades ning äärealadel, nagu saared ning mägised ja hõredalt asustatud piirkonnad, samuti tugijaamade turu arengut ning mitmesuguste tagasiühenduse lahenduste, sealhulgas satelliitvõrgu tagasiühenduse kasutuselevõttu kiires digitaalses ühenduvuses. 2. Selleks võib komisjon nõuda liikmesriikidelt teavet, mis tuleb esitada põhjendamatute viivitusteta. Eelkõige panevad liikmesriigid tihedas koostöös komisjoniga direktiivi (EL) 2018/1972 artikliga 118 loodud sidekomitee kaudu hiljemalt 12. novembriks 2025 paika näitajad, mille alusel asjakohaselt jälgida käesoleva määruse kohaldamist, ja mehhanismi, mis tagab regulaarse andmete kogumise ja nende esitamise komisjonile.

Määrust (EL) 2015/2120 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklisse 2 lisatakse järgmised punktid: „5) „numbrivaba isikutevahelise side teenus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/1972 (*1) artikli 2 punktis 7 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenus; 6) „riigisisene side“ – numbripõhine isikutevahelise side teenus, mis algab tarbija omamaise teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppeb sama liikmesriigi numeratsiooniplaanile vastaval püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril; 7) „ELi-sisene side“ – numbripõhine isikutevahelise side teenus, mis algab tarbija omamaise teenusepakkuja liikmesriigis ja lõppeb teise liikmesriigi numeratsiooniplaanile vastaval püsivõrgu või mobiiltelefoni numbril. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36).“ " 2) Artiklisse 5a lisatakse järgmised lõiked: „7. Alates 1. jaanuarist 2029 ei kohalda teenusepakkujad tarbijate suhtes riigisisese side ja ELi-sisese side puhul erinevaid jaehindu, tingimusel et võetakse vastu tehnilised normid kaitsemeetmete, näiteks jätkusuutlikkuse, mõistliku kasutamise ja pettusevastaste meetmete kohta. Komisjon võtab 30. juuniks 2028 pärast BERECiga konsulteerimist vastu rakendusakti, millega kehtestatakse need tehnilised normid kooskõlas artiklis 5b osutatud kontrollimenetlusega. 8. Alates 1. jaanuarist 2025 võivad teenusepakkujad vabatahtlikult täita lõikes 7 sätestatud kohustust mitte kohaldada erinevaid jaehindu. Kõnealused teenusepakkujad vabastatakse lõikes 1 sätestatud kohustustest, tingimusel et järgitakse mõistliku kasutamise poliitikat, et tarbijad saaksid hakata riigisisese ja ELi-sisese side puhul võrdsetest jaehindadest varem kasu saama. Selleks võtab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist 31. detsembriks 2024 vastu rakendusakti, mis käsitleb mõistlikku kasutamist tavapäraste kasutusmustrite põhjal ja pettusevastaseid meetmeid. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 5b lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 9. 30. juuniks 2027 vaatab komisjon pärast BERECiga konsulteerimist käesoleva artikli läbi ning selle mõju hindamisele tuginedes võib asjakohasel juhul otsustada esitada seadusandliku ettepaneku selle muutmiseks. 10. Lõikes 9 osutatud hindamise käigus käsitletakse järgmist: a) ELi-sisese side pakkumisega seotud hulgimüügikulude areng; b) konkurentsi areng numbripõhise isikutevahelise side teenuste turul ja ELi-sisese side jaehindade suundumus eri liikmesriikides; c) tarbijate eelistuste muutumine ning eripakkumiste ja -pakettide valik, mille puhul ei nõuta tasu ELi-sisese side tegeliku tarbimise alusel; d) võimalik mõju nendele numbripõhise isikutevahelise side teenuste riiklikele turgudele ja eelkõige tarbijatelt üldiselt küsitavatele jaehindadele, võttes arvesse ELi-sisese side pakkumise kulusid, ning meetmete võimalik mõju teenusepakkujate tuludele ja võimaluse korral teenusepakkujate investeerimissuutlikkusele, pidades eelkõige silmas võrkude tulevast kasutuselevõttu kooskõlas otsuses (EL) 2022/2481 sätestatud ühenduvuseesmärkidega, kus juba praegu ELi-sisese side eest lisatasusid ei kohaldata; e) numbrivaba isikutevahelise side teenuste või ELi-sisese side mis tahes alternatiivide kasutamisulatus, kättesaadavus ja konkurentsivõime; f) tariifikavade areng ELi-sisese side puhul ja eelkõige see, mil määral on lõikes 8 sätestatud meetmete rakendamine andnud tulemusi tarbijate jaoks jaehindade vaheliste erinevuste kaotamisel riigisisese ja ELi-sisese side puhul. 11. Lõikes 9 osutatud hindamise läbiviimiseks kogub BEREC korrapäraselt asjakohast teavet riikide reguleerivatelt asutustelt. Kui see on kohaldatav, võivad riigi reguleerivad asutused esitada sellised andmed koostöös muude pädevate asutustega. BERECi poolt käesoleva lõike kohaselt kogutud andmed esitatakse komisjonile vähemalt üks kord aastas. Komisjon avalikustab need andmed. Selleks et BEREC saaks täita oma käesolevast lõikest tulenevaid kohustusi, on teenusepakkujad kohustatud tegema koostööd, esitades taotletavad andmed, sealhulgas konfidentsiaalsed andmed, asjaomastele riiklikele asutustele.“ 3) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5b Komiteemenetlus 1. Käesoleva määruse artikli 5a kohaste kohustuste täitmisel abistab komisjoni direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 118 lõike 1 alusel loodud sidekomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale artiklile viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.“ 4) Artikli 10 lõikes 5 asendatakse kuupäev „14. mail 2024“ kuupäevaga „30. juunil 2032“.

1. Direktiiv 2014/61/EL tunnistatakse kehtetuks alates 11. maist 2024. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1, kui direktiivi 2014/61/EL sätteid asendavaid käesoleva määruse sätteid hakatakse kohaldama hilisemal kuupäeval, jäävad vastava kuupäevani kehtima järgmised nimetatud direktiivi vastavad sätted, nagu on esitatud allpool: a) nimetatud direktiivi artikli 4 lõiked 2 ja 3, artikli 4 lõike 4 esimene lause artikli 6 lõiked 1, 2, 3 ja 5 ning artikli 7 lõiked 1 ja 2 jäävad kehtima kuni 12. maini 2026; b) nimetatud direktiivi artikli 8 lõiked 1–4 jäävad kehtima kuni 12. veebruarini 2026. 3. Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt lisas esitatud vastavustabelile.

1. Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 12. novembrist 2025. 3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2: a) artikli 5 lõiget 6 ja artikli 11 lõiget 6 kohaldatakse alates 11. maist 2024; b) artiklit 17 kohaldatakse alates 15. maist 2024; c) artikli 10 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse alates 12. veebruarist 2026; d) artikli 4 lõiget 3, artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõikeid 2 ja 3 ning artikli 12 lõikeid 1, 2 ja 3 kohaldatakse alates 12. maist 2026.