Määrus 2024/1679

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse suunised, mille alusel arendada üleeuroopalist transpordivõrku, mis koosneb üldvõrgust ning põhivõrgust ja laiendatud põhivõrgust, kusjuures põhivõrk ja laiendatud põhivõrk luuakse üldvõrgu baasil. 2. Käesolevas määruses määratakse üleeuroopalise transpordivõrgu prioriteetsete lõikude ja ühishuviprojektide põhjal kindlaks strateegiliselt olulised Euroopa transpordikoridorid ning nõuded, mida tuleb järgida üleeuroopalise transpordivõrgu taristu arendamisel ja rakendamisel. 3. Käesolevas määruses sätestatakse üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise prioriteedid ja nähakse ette meetmed üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamiseks.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse üleeuroopalise transpordivõrgu suhtes, nagu see on kindlaks määratud I lisas esitatud kaartidel ja II lisas esitatud loeteludes. Üleeuroopaline transpordivõrk hõlmab transporditaristut, sealhulgas alternatiivkütuste kasutuselevõtuks vajalikku taristut, transpordi IKT-süsteeme ning meetmeid sellise taristu tõhusa haldamise ja kasutamise edendamiseks ning kestlike ja tõhusate transporditeenuste loomise ja toimimise võimaldamiseks. 2. Üleeuroopalise transpordivõrgu taristu koosneb raudtee-, sisevee-, mere-, maantee- ja lennutranspordi ning mitmeliigilise transpordi taristust, sealhulgas linnatranspordisõlmedes, nagu on sätestatud II, III ja IV peatüki asjaomastes jagudes.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „ühishuviprojekt“ – käesoleva määruse kohaselt ellu viidav projekt; 2) „naaberriik“ – kolmas riik, mis kuulub Euroopa naabruspoliitika, laienemispoliitika, Euroopa Majanduspiirkonna, Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni või ühelt poolt Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning teiselt poolt Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi vahelise kaubandus- ja koostöölepingu (26) kohaldamisalasse; 3) „NUTSi piirkond“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1059/2003 (27) kindlaks määratud ja kõnealuse määruse I lisas liigitatud piirkond; 4) „piiriülene lõik“ – lõik, mis tagab ühishuviprojekti jätkumise mõlemal pool piiri ning mis asub kahe liikmesriigi vahelisele või liikmesriigi ja naaberriigi vahelisele piirile lähimate linnatranspordisõlmede vahel; 5) „kitsaskoht“ – füüsiline, tehniline, funktsionaalne, käitamis- või haldustakistus, mis põhjustab süsteemi tõrke, sealhulgas süstemaatiline liiklusummik või -seisak, mõjutades pikamaa- või piiriüleste liiklusvoogude järjepidevust; 6) „linnatranspordisõlm“ – linnapiirkond, kus üleeuroopalise reisi- ja kaubatranspordivõrgu transporditaristu elemendid, nagu linnapiirkonnas ja selle ümbruses asuvad sadamad, sealhulgas reisiterminalid, lennujaamad, raudteejaamad, bussiterminalid ning mitmeliigilise kaubaveo terminalid, on ühendatud selle taristu muude elementidega ning piirkondliku ja kohaliku liikluse taristuga, sealhulgas aktiivsete liikumisviiside taristuga; 7) „isoleeritud võrk“ – liikmesriigi raudteevõrk või selle osa, mille rööpmelaius erineb Euroopa standardsest nominaalsest rööpmelaiusest (1 435 mm); 8) „mitmeliigiline transport“ – reisijate- ja/või kaubavedu, milleks kasutatakse vähemalt kahte transpordiliiki; 9) „digitaalne mitmeliigilise liikuvuse teenus“ – digitaalne mitmeliigilise liikuvuse teenus, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/40/EL (28) artikli 4 punktis 24; 10) „koostalitlusvõime“ – taristu, sealhulgas transpordiliigi või -segmendi ja erinevate transpordiliikide vahelise digitaalse taristu võime, sealhulgas võttes arvesse kõiki regulatiivsed, tehnilisi, haldusalaseid ja käitamistingimusi, võimaldada ohutuid ja katkematuid liiklus- ja teabevooge, millega saavutatakse selle taristuliigi või -segmendi nõutav toimimistase; 11) „mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunkt“ – vähemalt kahe reisijateveoks kasutatava transpordiliigi vaheline ühenduspunkt, kus on tagatud reisiteave, juurdepääs ühistranspordile ja võimalused vahetada transpordiliiki, näiteks süsteemi „Pargi ja sõida“ jaamad, ning mis toimib ühenduslülina linnatranspordisõlmede sees ja vahel ning linnatranspordisõlmede ja pikemaid vahemaid hõlmavate transpordivõrkude vahel; 12) „mitmeliigilise kaubaveo terminal“ – rajatis, mis on ette nähtud kauba ümberlaadimiseks vähemalt kahe transpordiliigi vahel või kahe eri raudteesüsteemi vahel ning kauba ajutiseks ladustamiseks, näiteks sisevee- või meresadamates, siseveeteedel ja lennujaamades asuvad terminalid ning raudtee-/maanteeterminalid; 13) „säästva linnalise liikumiskeskkonna kava“ – strateegilise liikuvuse planeerimise dokument, mille eesmärk on parandada kestlikul viisil inimeste, ettevõtete ja kaupade juurdepääsu funktsionaalsele linnapiirkonnale ning liikuvust selles, sealhulgas asjaomases linnapiirkonnas või selle läheduses asuvate pendelrändetsoonide puhul, pidades eelkõige silmas paremat elukvaliteeti; 14) „aktiivne liikumisviis“ – inimese kehalisel aktiivsusel tuginev inimese või kauba vedu mootorita vahendi abil, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 (29) artikli 2 lõike 2 punktis h osutatud elekterkäitusega mootoriga sõidukid; 15) „transpordi IKT-süsteemid“ – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid ja rakendused, mis kasutavad info-, side-, navigatsiooni- või positsioneerimis- / asukoha määramise tehnoloogiat, sealhulgas kosmosepõhised tehnoloogiad, ning võimaldavad töödelda, säilitada ja vahetada üleeuroopalise transpordivõrgu taristu, liikuvuse ja liikluse tõhusaks haldamiseks vajalikke andmeid ja teavet, edastada asjakohast teavet ametiasutustele ning pakkuda kodanikele, kaubasaatjatele ja käitajatele teenuseid, mis loovad lisaväärtust, sealhulgas võrgu vastupidava, ohutu, turvalise, keskkonnahoidliku ja läbilaskevõime seisukohast tõhusa kasutamise süsteemid. Need hõlmavad punktides 16–22 osutatud süsteeme, tehnoloogilisi lahendusi ja teenuseid ning võivad hõlmata ka sõidukil olevaid seadmeid koos vastavate taristu- või digikomponentidega; 16) „intelligentsed transpordisüsteemid“ või „ITSid“ – intelligentsed transpordisüsteemid, nagu on määratletud direktiivi 2010/40/EL artikli 4 punktis 1; 17) „laevaliikluse seire- ja teabesüsteem“ või „VTMIS“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/59/EÜ (30) loodud laevaliikluse seire- ja teabesüsteem; 18) „jõeteabeteenused“ või „RISid“ – jõeteabeteenused, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/44/EÜ (31) artikli 3 punktis a; 19) „Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond“ või „EMSWe“ – Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1239 (32) artikli 2 punktis 1; 20) „lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste süsteem“ või „ATM/ANS-süsteem“ – ATM/ANS-süsteem, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1139 (33) artikli 3 punktis 7; 21) „Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem“ või „ERTMS“ – Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteem (ERTMS), nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1695 (34) I lisa punktis 2.2, kusjuures rakendustähtaegadega seoses viitab termin A-klassi rongiturvangusüsteemile ja mis tahes A-klassi raadiosüsteemile, millele on osutatud kõnealuses määruses; 22) „raadiopõhine ERTMS“ – 2. rakendusastme Euroopa rongijuhtimissüsteem (ETCS), mis ei vaja raudteeäärseid signaale ning kasutab rööbastee ja rongi vahel toimuva ohutusega seotud ja mitteseotud andmevahetuse jaoks A-klassi raadiosüsteemi vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2023/1695; 23) „B-klassi süsteemid“ – B-klassi süsteemid, nagu on määratletud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/1695 II lisa punktis 3; 24) „meresadam“ – meresadam, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/352 (35) artikli 2 punktis 16; 25) „lähimerevedu“ – lasti ja reisijate meritsi vedu ühe või mitme liikmesriigi geograafilistes vetes asuvate sadamate vahel või liikmesriigi vetes asuva sadama ja kolmandast riigist sellise naaberriigi vetes asuva sadama vahel, kellel on rannikuala ühe või mitme liikmesriigi vetega külgneva mere ääres; 26) „elektrooniline kaubaveoteave“ või „eFTI“ – elektrooniline kaubaveoteave, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1056 (36) artikli 3 punktis 4; 27) „ühtne Euroopa taevas“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EÜ) nr 549/2004, (37) (EÜ) nr 550/2004, (38) (EÜ) nr 551/2004 (39) ja (EL) 2018/1139 kehtestatud süsteemid, mille eesmärk on tugevdada lennuliikluse ohutusstandardeid, aidata kaasa lennutranspordisüsteemi kestlikule arengule ning parandada lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldist tulemuslikkust üldises lennuliikluses Euroopas; 28) „vertiport“ – ala, mida kasutatakse vertikaalselt startivate ja maanduvate õhusõidukite maandumiseks ja õhkutõusmiseks; 29) „õhusõiduki lennujaama väravaga ühendatud seisuplats“ – lennujaama perrooni kindlaksmääratud alal asuv seisupaik, mis on varustatud sildtrapiga; 30) „õhusõiduki terminalist eemal asuv seisuplats“ – lennujaama perrooni kindlaksmääratud alal asuv seisuplats, mis ei ole varustatud sildtrapiga; 31) „SESARi projekt“ – Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi, SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi; 32) „kosmodroom“ – kosmosesõidukite katsetamiseks ja startimiseks ette nähtud rajatis; 33) „Euroopa raudteeprojekt“ – nõukogu määrusega (EL) 2021/2085 (40) loodud Euroopa raudtee ühisettevõtte või selle eelkäija, ühisettevõtte Shift2Rail projekt; 34) „Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava“ – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ, (41) mida on hiljem muudetud; 35) „raudtee-kaubaveo haldusstruktuurid“ – määruse (EL) nr 913/2010 artiklis 8 osutatud haldusorganid; 36) „hooldus“ – tööd, mida tehakse olemasoleva taristu seisukorra ja suutlikkuse säilitamiseks selliselt, et taristu puhul on tagatud liiklusvoole vastav teenuse tase ja kõrge ohutustase selle kasutusea jooksul; 37) „sotsiaal-majanduslik kulude-tulude analüüs“ – projekti väärtuse kvantitatiivne eelhindamine tunnustatud metoodika alusel, mille käigus võetakse arvesse kõiki asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke, tervisealaseid ning kliima- ja keskkonnatulusid ja -kulusid. Kliima- ja keskkonnaalaste kulude ja tulude analüüs põhineb direktiivi 2011/92/EL kohaselt tehtaval keskkonnamõju hindamisel; 38) „alternatiivkütused“ – alternatiivkütused, nagu on määratletud määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 4; 39) „ohutu ja turvaline parkimisala“ – reisijate- või kaubaveoga tegelevatele sõidukijuhtidele juurdepääsetav parkimisala, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 (42) artikli 8a lõikes 1 loetletud nõuetele ning mis on sertifitseeritud vastavalt liidu standarditele ja menetlustele, millele on osutatud kõnealuse määruse artikli 8a lõikes 2; 40) „liikumisel kaalumise süsteem“ – maanteetaristule paigaldatud automaatne süsteem, mille eesmärk on teha kindlaks liikuvad sõidukid või liidendsõidukid, mille puhul on tõenäoliselt ületatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 96/53/EÜ (43) sätestatud asjakohaseid massipiiranguid; 41) „projektiloa andmise otsus“ – otsus või otsuste kogum, sealhulgas laadilt halduslikud, mille liikmesriigi asutus või asutused, välja arvatud halduskaebusi menetlevad asutused ja kohtud, on vastu võtnud samal ajal või üksteise järel liikmesriigi õigussüsteemi ja haldusõiguse kohaselt ning millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on õigus projekti asjaomases geograafilises piirkonnas põhivõrgus, laiendatud põhivõrgus või üldvõrgus ellu viia, piiramata mis tahes otsuse tegemist vaide- või kohtumenetluse raames.

1. Üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise üldeesmärk on luua kogu liitu hõlmav ühtne kõrge kvaliteediga mitmeliigiline transpordivõrk. 2. Üleeuroopaline transpordivõrk tugevdab liidu sotsiaalset, majanduslikku ja territoriaalset ühtekuuluvust ning aitab luua Euroopa ühtset transpordipiirkonda, mis on kestlik, ohutu, tõhus ja vastupidav, toob suuremat kasu selle kasutajatele ja toetab kaasavat majanduskasvu. Üleeuroopaline transpordivõrk peab pakkuma Euroopa lisaväärtust, toetades järgmisse nelja valdkonda kuuluvaid eesmärke: a) kestlikkus, mida aitab saavutada: i) heiteta ja vähese heitega liikuvuse edendamine kooskõlas asjakohaste liidu CO2 heite vähendamise eesmärkidega; ii) kestlikumate transpordiliikide suurema kasutamise võimaldamine, eelkõige arendades edasi koostalitlusvõimelist pikamaaraudtee-reisijateveovõrku, sealhulgas pikamaa kiirraudtee-reisijateveovõrku, ja koostalitlusvõimelist raudtee-kaubaveovõrku ning usaldusväärset siseveeteede ja lähimereveomarsruutide võrku reisijate- ja kaubaveoks kogu liidus; iii) parem keskkonnakaitse; iv) negatiivsete, sealhulgas keskkonna, kliima, tervise, ummikute ja õnnetustega seotud välismõjude vähendamine, näiteks ökostiimulite kavade abil, või v) suurem energiajulgeolek; b) ühtekuuluvus, mida aitab saavutada: i) juurdepääsetavus ja ühenduvus kõigi liidu piirkondade puhul, pöörates erilist tähelepanu äärepoolseimatele piirkondadele ning muudele kaugetele, saare-, perifeersetele ja mägipiirkondadele ning hõredalt asustatud piirkondadele; ii) piirkondade ja liikmesriikide vahel taristu kvaliteedi erinevuste vähendamine ja kõigi transpordiliikide digisüsteemide koostalitlusvõime edendamine ühes võrgu piisava läbilaskevõimega; iii) nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul pikamaaliikluse ning piirkondliku ja kohaliku liikluse jaoks kasutatava transporditaristu tõhus koordineerimine ja ühendamine, et hõlbustada transporditeenuseid, sealhulgas linnatranspordisõlmedes, või iv) transporditaristu, mille puhul võetakse arvesse liidu eri osade konkreetset olukorda ja mis hõlmab tasakaalustatult kõiki Euroopa piirkondi; c) tõhusus, mida aitab saavutada: i) taristu kitsaskohtade kõrvaldamine ja puuduvate ühenduste rajamine nii transporditaristute piires kui ka nendevahelistes ühenduspunktides, liikmesriikide territooriumidel ja nende vahel, eelkõige piiriülestel lõikudel, ja asjakohastel juhtudel üleeuroopalise transpordivõrguga ühenduse loomine kolmandates riikides; ii) koostalitlusvõimega seotud kitsaskohtade, sealhulgas digitaliseerimise puudujääkide kõrvaldamine; iii) riiklike, piirkondlike ja kohalike transpordivõrkude koostalitlusvõime; iv) kõigi transpordiliikide, sealhulgas linnatranspordisõlmede optimaalne integreerimine ja ühendamine; v) majanduslikult tõhusa ja kvaliteetse transpordi edendamine, mis aitab suurendada majanduskasvu ja konkurentsivõimet; vi) uue ja olemasoleva taristu tõhusam kasutamine, näiteks raudteesektoris; vii) kulutõhus koostalitlusvõimeliste uuenduslike tehnoloogia- ja tegevuskontseptsioonide ning digisüsteemide rakendamine või viii) piiriüleste projektidega seotud taristutööde parem koordineerimine liikmesriikide vahel; d) kasutajate saadava kasu suurendamine, mida aitab saavutada: i) kasutajatele juurdepääsu tagamine ning nende liikuvus- ja transpordivajaduste täitmine, võttes eelkõige arvesse haavatavas olukorras olevate inimeste, sealhulgas puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste ning äärealadel, sealhulgas äärepoolseimates piirkondades ja muudes äärepoolsetes, maa-, saare-, perifeersetes ja mägipiirkondades ning hõredalt asutatud piirkondades elavate inimeste vajadusi; ii) nii reisijate- kui ka kaubaveo puhul ohutute, turvaliste ja kõrgete kvaliteedistandardite, sealhulgas kõigile kasutajatele teenuste kvaliteedi tagamine; iii) juurdepääsetavate ja taskukohaste transporditeenuste kvaliteedi, tõhususe ja kestlikkuse toetamine; iv) sellise liikuvuse toetamine, mille puhul arvestatakse muutuva kliimaga ning mis on vastupidav looduslikele ohtudele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele ning hõlbustab hädaabi- ja päästeteenuste tõhusat ja kiiret osutamist, sealhulgas puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste puhul; v) taristu vastupidavuse tagamine, eelkõige piiriülestel lõikudel; vi) võrgus esinevate häiringute korral alternatiivsete transpordilahenduste, sealhulgas muude transpordiliikide pakkumine; vii) aktiivsete liikumisviiside toetamine, täiustades vastava taristu juurdepääsetavust ja kvaliteeti, parandades seeläbi taristu aktiivsete kasutajate ohutust ja tervist ning edendades selliste liikumisviiside keskkonnaalast kasu; viii) sujuva liikuvuse toetamine liidus või ix) piisava hoolduse tagamine eesmärgiga pakkuda olemasoleva taristu puhul selle kasutusea jooksul liiklusvoole vastavat teenustaset ja kõrget ohutustaset.

1. Üleeuroopalist transpordivõrku kavandatakse, arendatakse ja käitatakse ressursitõhusal viisil järgmiste meetmete kaudu, kooskõlas kohaldatavate liidu ja liikmesriikide keskkonnanõuetega: a) arendades uut taristut ning parandades ja hooldades olemasolevat transporditaristut, eelkõige võttes taristu ehitamise või parandamise kavandamisel arvesse hooldamist taristu kogu kasutusea vältel ja hoides taristut töökorras; b) optimeerides taristute integreerimist ja omavahel ühendamist; c) võttes kasutusele alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu, aidates seeläbi kaasa CO2 heite vähendamise tehnoloogiate kasutuselevõtule; d) võttes kasutusele transpordivaldkonna uued tehnoloogilised lahendused ja transpordi IKT-süsteemid, et säilitada või parandada taristu toimimist, kui selline kasutuselevõtt on majanduslikult põhjendatud või vajalik ohutuse ja turvalisuse parandamiseks; e) optimeerides taristu kasutamist, eelkõige läbilaskevõime ja liikluse tõhusa korraldamise kaudu, mitmeliigilise transpordi edendamise kaudu ning ülemineku kaudu kestlikumatele liikuvusmudelitele, hõlmates kestlike, atraktiivsete ja tõhusate mitmeliigilise transpordi teenuste arendamist; f) võttes arvesse ja optimeerides võimalikku koostoimet muude võrkudega, eelkõige üleeuroopaliste energia- või telekommunikatsioonivõrkudega, sealhulgas asjakohasel juhul kogu elektrivõrguga, tagamaks järjepidevuse laadimistaristu kavandamise ja vastava võrgu kavandamise vahel, samuti võttes arvesse võimalikku koostoimet taristu kahesuguse kasutusega, mida on kirjeldatud dokumendis „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised vajadused ELi piires ja väljaspool ELi“, mille nõukogu kiitis heaks 26. juunil 2023 ja 23. oktoobril 2023, ja võimalikes hiljem heaks kiidetud dokumentides, millega neid vajadusi käsitlevat dokumenti muudetakse, samuti koostoimet jalgrattasõidu taristuga, sealhulgas pikamaa jalgrattateedega; g) arendades keskkonnahoidlikku, kestlikku ja kliimamuutustele vastupidavat taristut, võttes seejuures arvesse aktiivseid liikumisviise, ja edendades uusi tehnoloogiaid, mille eesmärk on vähendada transporditaristu rajamisega kaasnevat CO2 heidet, sealhulgas selliste ressursitõhusate ja kliimakindlate materjalide kasutamise kaudu, mis on loodud eesmärgiga vähendada nii palju kui võimalik negatiivset mõju võrgu ümbruses elavate kodanike tervisele, keskkonnale, seahulgas õhu- ja mürasaaste mõju, ja ökosüsteemide seisundi halvenemisele, ning h) võttes, eriti piiriüleste lõikude puhul, piisavalt arvesse transpordivõrgu ning selle taristu ja teenuste vastupidavust muutuva kliima ja geopoliitilise konteksti, looduslike ohtude ja inimtegevusest tingitud katastroofide ning tahtlike ja tahtmatute häiringute suhtes, pidades silmas nende küsimuste lahendamist ning piisava reageerimise ja nendest häiringutest õigeaegse taastumise võimaldamist, samuti tarneahelate hõlbustamist. 2. Üleeuroopalise transpordivõrgu kavandamisel ja arendamisel võivad liikmesriigid kohandada lõikude üksikasjalikku teetrasside valikut, võttes arvesse liidu eri osade eripärasid, näiteks asjaomaste piirkondade topograafilisi omadusi ja keskkonnakaalutlusi, tagades samal ajal vastavuse käesolevale määrusele. Sellisel kohandamisel ei tohi minna kaugemale sellest, mis on lubatud asjaomase projekti loa andmise otsusega kooskõlas artikli 58 lõike 1 punktis g sätestatud nõudega. 3. Kavade ja projektide keskkonnamõju hinnatakse kooskõlas nõukogu direktiiviga 92/43/EMÜ (44), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividega 2000/60/EÜ, (45) 2001/42/EÜ, (46) 2002/49/EÜ, (47) 2009/147/EÜ (48) ning direktiiviga 2011/92/EL. Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju hindamise hankemenetlust ei ole alustatud enne 18. juulit 2024, tuleks hinnata ka olulise kahju ärahoidmise põhimõtte järgimist.

1. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 kohaldamist ja kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, arendatakse üleeuroopalist transpordivõrku järk-järgult kolmes etapis: a) põhivõrk valmib 31. detsembriks 2030, b) laiendatud põhivõrk valmib 31. detsembriks 2040 ning c) üldvõrk valmib 31. detsembriks 2050. Üleeuroopaline transpordivõrk arendatakse välja eelkõige rakendades selle võrgu jaoks ühtse ja läbipaistva metoodilise lähenemisviisi alusel struktuuri, mis hõlmab põhivõrku, laiendatud põhivõrku ja üldvõrku ning milles transpordi- ja linnatranspordisõlmed toimivad pikamaaliikluse ning piirkondlike ja kohalike transpordivõrkude mitmeliigilise transpordi ühenduspunktidena. 2. Üldvõrk koosneb üleeuroopalise transpordivõrgu kõigist olemasolevatest ja planeeritavatest transporditaristutest ning hõlmab kõnealuste taristute tõhusat, sotsiaalselt ja ökoloogiliselt kestlikku kasutamist edendavaid meetmeid. 3. Põhivõrk ja laiendatud põhivõrk koosnevad üleeuroopalise transpordivõrgu nendest osadest, mida arendatakse esmajärjekorras ja mis teostatakse vastavalt lõikes 1 sätestatud tähtaegadele, et saavutada üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise eesmärgid.

Euroopa transpordikoridorid koosnevad üleeuroopalise transpordivõrgu nendest põhivõrgu või laiendatud põhivõrgu osadest, mis on suurima strateegilise tähtsusega Euroopas kestliku ja mitmeliigilise kauba- ja reisijateveo voogude edendamiseks ning koostalitlusvõimelise kvaliteetse taristu ja tegevuse tulemuslikkuse arendamiseks.

1. Ühishuviprojektid aitavad üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisele kaasa uue transporditaristu rajamise, olemasoleva transporditaristu ajakohastamise või võrgu ressursitõhusat kasutamist edendavate meetmete kaudu. 2. Ühishuviprojektid: a) pakuvad Euroopa lisaväärtust, aidates saavutada eesmärke, mis kuuluvad artikli 4 lõikes 2 sätestatud neljast valdkonnast vähemalt kahte, ning b) on sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi alusel majanduslikult elujõulised või annavad hõredalt asustatud piirkondade puhul või taristu kahesuguse kasutuse jaoks oluliste projektide puhul sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi alusel positiivse panuse võrgu arendamisse. 3. Ühishuviprojekt hõlmab kogu projektitsüklit, sealhulgas teostatavusuuringuid, loamenetlusi, ehitust, käitamist, hooldust ja hindamist. 4. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et ühishuviprojektid viiakse ellu kooskõlas asjakohaste liidu ja riigisiseste õigusaktidega, eelkõige keskkonda, kliimakaitset, ohutust, turvalisust, konkurentsi, riigiabi, riigihankeid, rahvatervist ja juurdepääsetavust käsitleva liidu õigusega ning mittediskrimineerimist käsitlevate liidu ja riigisiseste õigusaktidega. 5. Ühishuviprojektide rakendamine sõltub projektide küpsusastmest, vastavusest liidu ja liikmesriikide õiguse kohastele menetlustele ning rahaliste vahendite kättesaadavusest, ilma et liikmesriigi või liidu rahalisi kohustusi ette kindlaks määrataks. 6. Komisjon võib soovitada, et liikmesriigid looksid ühtseid üksuseid ühist huvi pakkuvate piiriüleste taristuprojektide koordineerimiseks, ehitamiseks või haldamiseks, eelkõige suuremahuliste ja keerukate taristuprojektide puhul. Asjaomasel Euroopa koordinaatoril on sellise ühtse üksuse nõukogus või sarnases juhtorganis vaatleja staatus. 7. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada ühishuviprojektide õigeaegne ja tõhus elluviimine. 8. Liikmesriigid rakendavad sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi tunnustatud ja ühtlustatud lähenemisviisi alusel, et võimaldada kõnealuste projektide läbipaistvat ja võrdlevat hindamist.

1. Liit võib teha koostööd kolmandate riikidega, et ühendada üleeuroopaline transpordivõrk nende riikide taristuvõrkudega ühishuviprojektide kaudu, et edendada asjakohastel juhtudel kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet ning eelkõige: a) edendada üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika laiendamist kolmandatesse riikidesse koos muude sellega seotud liidu poliitikameetmetega, eelkõige keskkonna- ja kliimakaitse valdkonnas; b) tagada üleeuroopalise transpordivõrgu ja kolmandate riikide transpordivõrkude vaheline ühendus piiripunktides, sealhulgas Euroopa transpordikoridori kuuluva kolmanda riigi territooriumil, et kindlustada sujuvad liiklusvood, piirikontroll, piirivalve ja muud piirikontrollimenetlused; c) tagada kolmandate riikide territooriumil ühendus üleeuroopalise transpordivõrgu ja nende kolmandate riikide transpordivõrkude vahel, eelkõige hõlbustamaks raudteetransporti kolmandate riikidega, kui see on asjakohane ja sobilik; d) ehitada välja kolmandate riikide transporditaristu, mis on ühenduslüliks liidu üleeuroopalise transpordivõrgu osade vahel; e) edendada üleeuroopalise transpordivõrgu ja kolmandate riikide võrkude koostalitlusvõimet; f) hõlbustada meretransporti ja edendada lähimereveomarsruute liidu ja kolmandate riikide vahel, tingimusel et need ei suurenda kasvuhoonegaaside heite ülekandumist; g) hõlbustada siseveetransporti liidu ja kolmandate riikide vahel; h) hõlbustada lennutransporti liidu ja kolmandate riikide vahel, et edendada tõhusat ja kestlikku majanduskasvu ja konkurentsivõimet, sealhulgas ühtse Euroopa taeva laiendamist ja lennuliikluse korraldamise alase koostöö parandamist; i) ühendada ja rakendada nendes kolmandates riikides transpordi IKT-süsteeme ning j) edendada transpordi CO2 heite vähendamist, eelkõige alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kaudu kolmandates riikides, et luua üleeuroopalise transpordivõrguga ühendatud järjepidev võrk. 2. IV lisas on esitatud üleeuroopalise transpordivõrgu konkreetsetesse naaberriikidesse pikendamise indikatiivsed kaardid, millel on asjakohastel juhtudel eristatud põhivõrku ja üldvõrku käesoleva määruse kriteeriumide kohaselt. 3. Käesolev artikkel ei osuta õigusele saada liidult rahalist toetust kolmandates riikides elluviidavate projektide jaoks muude liidu õigusaktide alusel.

1. Põhivõrk, laiendatud põhivõrk ja üldvõrk: a) vastavad I lisas esitatud kaartidele ja II lisas esitatud loeteludele; b) on täiendavalt täpsustatud taristukomponentide kirjelduses; c) vastavad transporditaristule esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud käesolevas peatükis ning III ja IV peatükis, ning d) on ühishuviprojektide kindlaksmääramise aluseks. 2. Põhivõrk ja laiendatud põhivõrk koosnevad üleeuroopalise transpordivõrgu nendest osadest, mis arendatakse üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika eesmärkide saavutamiseks välja esmajärjekorras. Määruses (EL) 2021/1153 sisalduvaid viiteid põhivõrgule käsitatakse viidetena, mis hõlmavad ka laiendatud põhivõrku käesoleva määruse tähenduses. Määruses (EL) 2023/1804 sisalduvaid viiteid põhivõrgule käsitatakse viidetena põhivõrgule käesoleva määruse tähenduses. Määruses (EL) 2023/1804 sisalduvaid viiteid üldvõrgule käsitatakse viidetena laiendatud põhivõrgule ja üldvõrgule käesoleva määruse tähenduses. 3. Võrgu transpordisõlmed on sätestatud II lisas ning hõlmavad linnatranspordisõlmi ja transpordisõlmi (lennujaamad, meresadamad, siseveesadamad, raudtee-/maanteeterminalid ning siseveetee ääres asuvad terminalid). 4. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu suhtes, mis tuleb käesoleva määruse täitmiseks välja arendada artikli 6 lõikes 1 sätestatud tähtaegadeks, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

1. III lisas esitatud kaartidel täpsustatud üheksa Euroopa transpordikoridori on nimeliselt järgmised: a) Atlandi ookeani piirkond; b) Läänemeri – Must meri – Egeuse meri; c) Läänemeri – Aadria meri; d) Vahemere piirkond; e) Põhjameri – Reini jõgi – Vahemere piirkond; f) Põhjameri–Läänemeri; g) Reini jõgi – Doonau jõgi; h) Skandinaavia – Vahemere piirkond; i) Lääne-Balkan – Vahemere piirkonna idaosa. 2. Liikmesriigid võtavad asjakohaseid meetmeid Euroopa transpordikoridoride suhtes, mis tuleb käesoleva määruse täitmiseks välja arendada põhivõrgu osaks oleva liikmesriikide taristu puhul 31. detsembriks 2030 ja laiendatud põhivõrgu osaks oleva liikmesriikide taristu puhul 31. detsembriks 2040, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. 3. Tingimusel, et asjaomane liikmesriik ELi toimimise lepingu artikli 172 teise lõigu kohaselt selle heaks kiidab, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta käesoleva määruse artiklis 7 sätestatu piires käesoleva määruse III lisas esitatud Euroopa transpordikoridoride teetrasside valikut, et võtta arvesse peamiste kaubavoogude ja liikluse arengut või olulisi muutusi võrgus. Naaberriikide territooriumi osi mõjutavate koridoride teetrasside valiku muudatuste puhul põhinevad sellised delegeeritud õigusaktid liidu ja asjaomaste naaberriikide vahelistel kõrgetasemelistel transporditaristuvõrke käsitlevatel kokkulepetel.

1. Põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu arendamisel seatakse üldiseks prioriteediks meetmed, mis on vajalikud selleks, et: a) suurendada kauba- ja reisijateveo puhul kestlikuma transpordi osakaalu ja asjakohasel juhul võimekust, eelkõige eesmärgiga vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja saastet ning suurendada transpordist saadavat ühiskondlikku ja majanduslikku kasu; b) tagada juurdepääsetavus ja ühenduvus kõigi liidu piirkondade jaoks, võttes arvesse territoriaalset ja sotsiaalset ühtekuuluvust, ning arvestada äärepoolseimate piirkondade ning muude äärepoolsete, saare-, perifeersete ja mägipiirkondade ning hõredalt asustatud piirkondade eripäradega; c) tagada transpordiliikide optimaalne integreerimine ja transpordiliikide vaheline koostalitlusvõime, sealhulgas aktiivsed liikumisviisid linnapiirkondades; d) rajada puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad, eelkõige piiriülestes lõikudes; e) võtta kasutusele vajalik taristu, mis tagab tõrgeteta liikumise heiteta ja vähese heitega sõidukite ning laevade ja õhusõidukite jaoks, mis kasutavad kütuseid, mis aitavad kaasa transpordist tuleneva heite vähendamisele ja energiajulgeoleku suurendamisele; f) edendada taristu tõhusat, sujuvat ja kestlikku kasutamist ning vajaduse korral suurendada läbilaskevõimet; g) hoida olemasolevat taristut töökorras ja parandada või säilitada selle kvaliteeti, pidades silmas ohutust, turvalisust, transpordisüsteemi ja -toimingute tõhusust, kliimale ja õnnetustele vastupidavust, keskkonnatoimet ja liiklusvoogude järjepidevust; h) parandada teenuste kvaliteeti ja transporditöötajate sotsiaalseid tingimusi ning kõigi kasutajate, sealhulgas puudega või piiratud liikumisvõimega inimeste ja teiste haavatavas olukorras olevate inimeste juurdepääsu, ennetades ja vähendades transpordivaesust; i) parandada digitaliseerimist, võimaldada digitaalset nõuete täitmise tagamist kooskõlas liidu õigusega ja arendada automatiseerimist, eelkõige transpordi IKT-süsteemide rakendamise ja kasutuselevõtu kaudu, või j) kohandada vajaduse korral taristut kahesugusele kasutusele ja võtta arvesse teatavate liikmesriikide põhiseaduslikke nõudeid, et rahuldada nii tsiviil- kui ka kaitsevajadusi, pöörates erilist tähelepanu marsruutidele, mis on vajalikud sõjaliste jõudude lühikese etteteatamisajaga ja suurteks liikumisteks. 2. Lõikes 1 sätestatud meetmete täiendamiseks pööratakse erilist tähelepanu meetmetele, mis on vajalikud selleks, et: a) aidata leevendada linnapiirkondade ja asjakohasel juhul tihedalt asustatud tundlike alade kokkupuudet läbiva raudtee- ja maanteetranspordi negatiivse mõjuga; b) optimeerida taristu kasutamist, eelkõige läbilaskevõime tõhusa haldamise, liikluskorralduse ja tegevuse suurema tulemuslikkuse kaudu; c) aidata kaasa positiivsete tervise- ja keskkonnamõjude saavutamisele, edendades ratta- ja kõnniteetaristu arendamise kaudu aktiivsete liikumisviiside kasutamist; d) tagada mittediskrimineeriv juurdepääs kõigile turuosalistele üleeuroopalise transpordivõrgu taristus, või e) tagada kaubaveo puhul tõhus piiriületus, võttes arvesse ooteaegu.

Euroopa transpordikoridoride arendamisel seatakse üldiseks prioriteediks meetmed, mis on vajalikud selleks, et: a) arendada tõhusat, sujuvat ja täielikult koostalitlusvõimelist raudtee-kaubaveovõrku kogu liidus; b) arendada koostalitlusvõimelist kõrgjõudlusega raudtee-reisijateveovõrku, sealhulgas, sealhulgas kiirraudtee-reisijateveovõrku, mis ühendab linnatranspordisõlmi kogu liidus; c) arendada tõhusat lennundus- ja siseveetranspordi taristut ning Euroopa mereruumi hästi integreeritud meretransporditaristut; d) arendada ohutut ja turvalist teedevõrku koos piisava alternatiivkütuste taristu ning ohutute ja turvaliste parkimisaladega; e) töötada välja mitmeliigilise ja koostalitlusvõimelise transpordi lahendusi; f) edendada mitmeliigilise transpordi integreerimist kogu logistikaahelas, tagades tõhusad ühenduspunktid transpordi- ja linnatranspordisõlmedes; g) võtta kasutusele vajalik taristu, mis tagab tõrgeteta liikumise heiteta ja vähese heitega sõidukite ning laevade ja õhusõidukite jaoks, mis kasutavad kütuseid, mis aitavad kaasa transpordist tuleneva heite vähendamisele ja energiajulgeoleku suurendamisele; h) võtta kasutusele transpordi IKT-süsteemid kõigi võrgus olevate transpordiliikide jaoks, kui see on asjakohane, et tagada taristu tõhus kasutamine ja võimaldada digitaalset teabevahetust, või i) parandada üleeuroopalise transpordivõrgu ja naaberriikide taristuvõrkude vahelisi ühendusi, kui see on asjakohane.

1. Raudteetransporditaristu koosneb eelkõige järgmisest: a) raudteeliinid, sealhulgas: i) rööbasteed; ii) pöörangud; iii) raudteeületuskohad; iv) haruteed; v) tunnelid; vi) sillad ning vii) keskkonnale avalduvat mõju leevendav taristu; b) I lisas esitatud kaartidel kindlaksmääratud raudteeliinidel asuvad jaamad reisijate ümberistumiseks raudteetranspordi piires ning raudteetranspordi ja muude transpordiliikide vahel; c) I lisas esitatud kaartidel kindlaksmääratud raudteeliinidel asuvad teenindusrajatised, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL (49) artikli 3 punktis 11 (välja arvatud reisijaamad), eelkõige sorteerimisjaamad, rongide koostamise rajatised, manööverdusrajatised, ladustusteed, hooldusrajatised, muud tehnilised rajatised, nagu puhastus- ja pesurajatised, hädaabi osutamise rajatised ja tankimisrajatised, samuti rööpmelaiuse automaatse vahetamise seadmed; d) raudtee juurdepääsuteede ühendused mitmeliigilise kaubaveo terminalidega, mis on raudteega ühendatud, sealhulgas raudtee juurdepääsuteed mitmeliigilise kaubaveo terminalideni sisevee- ja meresadamates ja lennujaamades, ning raudtee juurdepääsuteed sorteerimisjaamadeni, nagu on osutatud direktiivi 2012/34/EL II lisa punkti 2 alapunktis c; e) raudteeäärsed juhtkäskude ja signaalimise seadmed; f) raudteeäärne energiataristu; g) alternatiivkütuste rajatistega seotud taristu; h) seotud seadmed ning i) transpordi IKT-süsteemid. 2. Raudteeliinidega seotud tehnilised seadmed võivad hõlmata elektrifitseerimissüsteeme, seadmeid reisijate rongi sisenemiseks ja rongist väljumiseks ning kauba peale- ja mahalaadimiseks jaamades ja terminalides, samuti uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi nende kasutuselevõtuetapis.

1. Liikmesriigid tagavad, et üldvõrgu raudteetaristu vastab: a) direktiivile (EL) 2016/797 ja selle kohaselt vastu võetud rakendusaktidele üldvõrgu koostalitlusvõime saavutamiseks ning b) direktiivi (EL) 2016/797 artiklite 4 ja 5 kohaselt vastu võetud koostalitluse tehniliste kirjelduste (KTKd) nõuetele, ilma et see piiraks kõnealuse direktiivi artikli 7 lõikes 1 sätestatud erandite kohaldamist. 2. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2050 üldvõrgu raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused: a) on täielikult elektrifitseeritud raudteeliinide osas ja elektrirongide käitamiseks vajalikul määral ka haruteede osas; b) võimaldab ilma eriloata vähemalt 22,5-tonnist teljekoormust ning c) võimaldab ilma eriloata käitada kaubaronge, mille pikkus on vähemalt 740 m (kaasa arvatud vedur või vedurid). See tingimus on täidetud, kui kaherajalise rööbasteega liinidel saab raudteeveo-ettevõtja taotlusel päevas keskmiselt eraldada vähemalt ühe liini tunni ja suuna kohta kaubarongidele, mille pikkus on vähemalt 740 m. 3. Lõike 2 punktides b ja c sätestatud nõudeid kohaldatakse ainult nende üldvõrgu liinide suhtes, mis: a) ühendavad mitmeliigilise kaubaveoterminali või mere- või siseveesadama lähima ristumise kohaga kaubaveo põhivõrgu või laiendatud põhivõrguga; b) kujutavad endast kaubaveo põhivõrgu või laiendatud põhivõrgu osaks oleva liini marsruudi muutmise liini või c) käitavad mõlemas suunas keskmiselt üle kümne kaubarongi päevas, tuginedes teatamisele eelnenud aasta andmetele. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 19. juuliks 2027 komisjonile asjaomased liinid. Piiriüleste lõikude puhul esitatakse selline teade kokkuleppel teiste asjaomaste liikmesriikidega. 4. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2050 vastab üldvõrgu raudteetaristu artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühenduste poolest ning olles ühendatud artikli 15 lõikes 3 osutatud kaubaveoks kasutatavate raudteeliinidega, käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui komisjon on käesoleva artikli lõike 2 punktis c sätestatud nõuete osas teinud artikli 38 lõike 4 kohaselt erandi artikli 38 lõike 3 kohaldamisest. 5. Liikmesriigid tagavad, et üldvõrgu raudteetaristus uue liini ehitamise korral täidetakse lõike 2 punktis a sätestatud nõue 31. detsembriks 2040. Seda kohustust ei kohaldata projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamist on alustatud enne 18. juulit 2024. 6. Lõigetes 2 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata isoleeritud võrkude suhtes. 7. Ilma et see piiraks lõike 6 kohaldamist, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse käesolevas artiklis osutatud nõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esitatud põhjenduste alusel ning võttes asjakohasel juhul arvesse selle olulist mõju raudteevõrgu koostalitlusvõimele ja katkematusele. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil täiendada seda lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu raudteetaristu vastab artikli 15 lõikele 1. 2. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2040 laiendatud põhivõrgu raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, kaubaveovõrgu osaks olevatel liinidel: a) vastab artikli 15 lõike 2 punktides a ja b sätestatud nõuetele; b) võimaldab ilma eriloata käitada kaubaronge, mille pikkus on vähemalt 740 m (kaasa arvatud vedur või vedurid). See nõue on täidetud, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused: i) kui kaherajalise rööbasteega liinidel saab raudteeveo-ettevõtja taotlusel eraldada päevas vähemalt ühe liini kahe tunni ja suuna kohta ning vähemalt 24 rongiliini päevas kaubarongidele, mille pikkus on vähemalt 740 m; ii) kui üherajalise rööbasteega liinidel saab raudteeveo-ettevõtja taotlusel eraldada päevas vähemalt ühe liini kolme tunni ja suuna kohta ning vähemalt 12 rongiliini päevas kaubarongidele, mille pikkus on vähemalt 740 m, ning c) raudteelõikude puhul, mis ühendavad kahe linnatranspordisõlme mitmeliigilise kaubaveo terminale või linnatranspordisõlme mitmeliigilist kaubaveo terminali ja piiripunkti, on laiendatud põhivõrgu kaubaliinidel iga raudteelõigu pikkusest üle 75 % kaubarongide kiiruseks ette nähtud vähemalt 100 km/h. 3. Liikmesriigid tagavad, et laiendatud põhivõrgu raudteetaristus uue liini ehitamise korral täidetakse artikli 15 lõike 2 punktis a sätestatud nõue 31. detsembriks 2030. Seda kohustust ei kohaldata projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamist on alustatud enne 18. juulit 2024. 4. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2040 laiendatud põhivõrgu raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, reisijateveovõrgu osaks olevatel liinidel: a) vastab laiendatud põhivõrgu reisijateveoliinide puhul artikli 15 lõike 2 punktis a sätestatud nõuetele ning b) on raudteelõikude puhul, mis ühendavad kahe linnatranspordisõlme mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunkte või linnatranspordisõlme mitmeliigilist reisijateveo sõlmpunkti ja piiripunkti, laiendatud põhivõrgu reisijateveoliinidel iga raudteelõigu pikkusest üle 75 % reisirongide kiiruseks ette nähtud vähemalt 160 km/h. 5. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2040 vastab laiendatud põhivõrgu raudteetaristu artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühenduste poolest artikli 15 lõike 2 punktides a ja b ning käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud nõuete osas on artikli 38 lõike 4 kohaselt tehtud erand artikli 38 lõike 3 kohaldamisest. 6. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 põhivõrgu raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused: a) kaubaveovõrgu osaks olevatel liinidel: vastab käesoleva artikli lõike 2 punktides a, b ja c sätestatud nõuetele ning b) reisijateveovõrgu osaks olevatel liinidel: vastab artikli 15 lõike 2 punktis a sätestatud nõuetele. 7. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2040 vastab reisijateveo põhivõrgu osaks olev raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, käesoleva artikli lõike 4 punktis b sätestatud nõudele. 8. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2040 võimaldavad põhivõrgu või laiendatud põhivõrgu raudteetaristusse kuuluvad kaubaveoliinid, sealhulgas artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, liikuda nende territooriumil Euroopa transpordikoridorides kaubarongidel, mis veavad kuni 4 m kõrguseid standardpoolhaagiseid laadimiskõrgusega vähemalt 27 cm üle rööbaste pealispinna. See nõue loetakse täidetuks, kui iga liikmesriigi territooriumil asuva Euroopa transpordikoridori puhul on täidetud vähemalt järgmised tingimused: a) vähemalt üks sellele nõudele vastav otseliin võimaldab rongide katkematut käitamist liikmesriigi territooriumil ja piiriülestel liinidel iga naaberliikmesriigiga; b) on olemas vähemalt üks sellele nõudele vastav otseliin vähemalt ühele raudtee-/maanteeterminalile või mitmeliigilise kaubaveo terminalile, mis asub liikmesriigi territooriumil asuvas meresadamas või sellise meresadama kõrval ning mis on osa Euroopa transpordikoridorist, ning c) on olemas vähemalt üks sellele nõudele vastav otseliin vähemalt ühe nimetatud lõpp-punkti jaoks, kui liikmesriigi territooriumil asub üks või mitu koridori lõpp-punkti. Piiriüleste lõikude puhul määratakse asjaomased liinid kindlaks kokkuleppel asjaomaste naaberliikmesriikidega. Liikmesriigid teatavad hiljemalt 19. juuliks 2027 komisjonile asjaomased liinid. 9. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2030 vastab põhivõrgu raudteetaristu artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühenduste poolest artikli 15 lõike 2 punktides a ja b ning käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui komisjon on käesoleva artikli lõike 2 punktis b sätestatud nõuete osas teinud artikli 38 lõike 4 kohaselt erandi artikli 38 lõike 3 kohaldamisest. 10. Lõigetes 2–9 sätestatud nõudeid ei kohaldata isoleeritud võrkude suhtes. 11. Ilma et see piiraks lõike 10 kohaldamist, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse käesolevas artiklis osutatud nõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esitatud põhjenduste alusel ning võttes asjakohasel juhul arvesse selle olulist mõju raudteevõrgu koostalitlusvõimele ja katkematusele. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Lõikes 8 sätestatud poolhaagiste veoga seotud nõudest erandite tegemise taotluste hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi tulemusi ning teenuste võimalikku katkemist, mille on põhjustanud selle nõude täitmiseks vajalikud tööd. Käesolevas artiklis sätestatud laiendatud põhivõrku käsitlevatest nõuetest erandite tegemise taotluste hindamisel võtab komisjon eelkõige arvesse kõiki olulisi investeeringuid, mida asjaomane liikmesriik on teinud paralleelsel liinil, mis asub uute raudteeliinide läheduses. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Liikmesriigid tagavad, et mis tahes uuel põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu raudteeliinil, sealhulgas artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, kasutatakse Euroopa standardset nominaalset rööpmelaiust 1 435 mm. See nõue loetakse täidetuks, kui 1 435 mm rööpmelaiusega rongid saavad taristus liikuda põhivõrgu puhul 31. detsembriks 2030 ja laiendatud põhivõrgu puhul 31. detsembriks 2040. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab uus raudteeliin mis tahes liini, mille ehitustööd ei ole 18. juuliks 2024 alanud. 2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 koostavad liikmesriigid, kelle territooriumil ei ole 18. juulil 2024 kavas ühendada I lisa kohaselt ühtegi uut raudteeliini teise liikmesriigi maismaapiiriga, kava, milles määratakse kindlaks uus raudteeliin, mis ehitatakse kooskõlas Euroopa standardse nominaalse rööpmelaiusega 1 435 mm. Selles kavas võetakse arvesse mõju koostalitlusvõimele naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega, sealhulgas eelkõige olemasolevate raudteeliinide võimalikku üleminekut Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3. Kava sisaldab sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi, milles vajaduse korral põhjendatakse liikmesriigi otsust mitte ehitada uut raudteetaristut Euroopa standardse nominaalse rööpmelaiusega 1 435 mm, ning hinnangut koostalitlusvõimele avalduva mõju kohta. Kava esitatakse komisjonile hiljemalt 19. juuliks 2026. 3. Liikmesriigid, kellel on olemas Euroopa standardsest nominaalsest rööpmelaiusest 1 435 mm erineva rööpmelaiusega raudteevõrk või selle osa, viivad hiljemalt 19. juuliks 2026 läbi Euroopa transpordikoridorides asuvate olemasolevate raudteeliinide hindamise, pidades silmas nende võimalikku üleminekut Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse hindamine naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Hindamine hõlmab Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm võimaliku ülemineku sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hindamist. Esimese lõigu kohase hindamise põhjal koostavad liikmesriigid asjakohasel juhul ühe aasta jooksul pärast hindamise lõppu Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm ülemineku kava, milles määratakse kindlaks Euroopa transpordikoridorides asuvad olemasolevad raudteeliinid, mis viiakse üle Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm, ning esitatakse kõnealuse ülemineku ajakava. Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis raudteeliinide suhtes, mille ehitustööd on 18. juulil 2024 alanud. 4. Käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 osutatud kavadest tulenevad taristu ja investeeringute kavandamise prioriteedid lisatakse kooskõlas artikliga 54 Euroopa transpordikoridori Euroopa koordinaatori esimesse tööplaani, mille osaks on Euroopa standardsest nominaalsest rööpmelaiusest erineva rööpmelaiusega raudtee-kaubaveoliinid. 5. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu uute raudteeliinide või nende osade puhul lõikes 1 osutatud nõuetest ajutine erand, mille aluseks on sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus. Kõik eranditaotlused peavad põhinema piisavatel põhjendustel. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse eranditaotlused naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esitatud põhjenduste alusel ning võttes asjakohasel juhul arvesse selle olulist mõju raudteevõrgu koostalitlusvõimele ja katkematusele. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Otsuses märgitakse ajavahemik, mille jooksul erand kehtib. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Liikmesriigid tagavad järgmise: a) laiendatud põhivõrgu raudteetaristu on 31. detsembriks 2040 ja üldvõrgu raudteetaristu 31. detsembriks 2050 varustatud ERTMSiga, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, tagades samal ajal ERTMSi sünkroniseeritud ja ühtlustatud kasutuselevõtu raudteeäärsetes süsteemides ja rongidel, ning b) artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendustel võetakse ERTMS laiendatud põhivõrgu puhul kasutusele 31. detsembriks 2040 ja üldvõrgu puhul 31. detsembriks 2050, kui asjaomane liikmesriik peab selliseid seadmeid koostöös asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige taristuettevõtjaga, vajalikuks. 2. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030 järgmise: a) põhivõrgu raudteetaristu, välja arvatud artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendused, vastab lõike 1 nõuetele ning b) artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendustel võetakse ERTMS põhivõrgu puhul kasutusele, kui asjaomane liikmesriik peab selliseid seadmeid koostöös asjaomaste sidusrühmadega, eelkõige taristuettevõtjaga, vajalikuks. 3. Liikmesriigid tagavad, et B-klassi süsteemid kõrvaldatakse kasutusest põhivõrgu puhul 31. detsembriks 2040, laiendatud põhivõrgu puhul 31. detsembriks 2045 ja üldvõrgu puhul 31. detsembriks 2050, tingimusel et on tagatud asjakohane ohutustase, välja arvatud linnatranspordisõlmede lõikudel, mida kasutavad ka linnalähiliinide reisirongid, mis on varustatud spetsiaalsete B-klassi rongiturvangusüsteemidega. 4. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu raudteetaristu on 31. detsembriks 2050 varustatud raadiopõhise ERTMSiga. 5. Liikmesriigid tagavad, et raadiopõhine ERTMS võetakse põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu raudteetaristus uue liini ehitamise korral kasutusele alates 31. detsembrist 2030 või signaalimissüsteemi ajakohastamise korral 31. detsembrist 2040. 6. Liikmesriigid tagavad, et raadiopõhine ERTMS võetakse kasutusele 31. detsembriks 2050 põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu artikli 14 lõike 1 punktis d osutatud ühendustel, kui asjaomane liikmesriik peab selliseid seadmeid koostöös taristuettevõtja ja muude asjaomaste sidusrühmadega vajalikuks. Uue liini ehitamise puhul tagatakse selline kasutuselevõtmine 31. detsembrist 2030. 7. Lõigetes 1–6 sätestatud nõudeid ei kohaldata isoleeritud võrkude suhtes. 8. Ilma et see piiraks lõike 7 kohaldamist, võtab komisjon liikmesriigi taotlusel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõigetes 1–6 osutatud nõuetest erandeid. Erandi taotlus peab põhinema sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivsel tulemusel ja koostalitlusvõimele avalduva mõju hinnangul. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Taotletud erandid peavad olema kooskõlas direktiivis (EL) 2016/797 sätestatud nõuetega. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel ning võttes arvesse selle olulist mõju koostalitlusvõimele. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Raudtee-kaubaveo haldusstruktuurid teevad kõik endast oleneva selle tagamiseks, et 31. detsembriks 2030 ei takista Euroopa transpordikoridorides raudteeveo-ettevõtjatele osutatavate teenuste kvaliteet ning taristu kasutamise tehnilised ja käitamisalased nõuded Euroopa transpordikoridorides osutatavaid raudtee-kaubaveoteenuseid vastamast tegevuse tulemuslikkuse aspektist järgmistele sihtväärtustele: a) ühegi liidusisese piiriülese lõigu puhul ei ületa kahe liikmesriigi vahelist piiri ületava kaubarongi peatumisaeg keskmiselt 25 minutit, välja arvatud lõikudel, kus rööpmelaiust muudetakse või kus piiril tehtavad kontrollid, kui rongide kontrolle ei ole määruse (EL) 2016/399 VI lisa punkti 1.2 kohaldamisel veel tühistatud, ei võimalda sellest ajapiirangust kinni pidada; rongi peatumisaeg piiriülesel lõigul tähendab kogu täiendavat läbisõiduaega, mida võib omistada piiriületusele, olenemata taristuga ja käitamisega seotud, tehnilistest ja halduslikest protseduuridest või kaalutlustest; peatumisaeg ei hõlma aega, mida ei saa omistada piiriületusele, näiteks käitamisprotseduurid piiripunkti läheduses asuvates rajatistes, mis ei ole piiriületusega lahutamatult seotud, ning b) vähemalt 75 % kaubarongidest, mis ületavad Euroopa transpordikoridoris vähemalt ühe piiri, saabuvad sihtkohta või kui sihtkoht on väljaspool liitu, liidu välispiirile graafikujärgsel ajal või vähem kui 30-minutilise hilinemisega liidu taristuettevõtja(te)st tingitud põhjuste tõttu; hilinemisi, mis tekivad kaubarongide läbitavates kolmandates riikides või nende tõttu, arvesse ei võeta. 2. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selle tagamiseks, et 31. detsembriks 2030 kohaldatakse põhivõrgu kaubaveoliinide, 31. detsembriks 2040 laiendatud põhivõrgu kaubaveoliinide ja 31. detsembriks 2050 artikli 15 lõikes 3 osutatud üldvõrgu kaubaveoliinide puhul järgmisi tingimusi: a) kaherajalise rööbasteega liinidel saab vähemalt kaks liini ühe tunni ja suuna kohta eraldada kaubarongidele, mille pikkus on vähemalt 740 m (kaasa arvatud vedur või vedurid), ning b) üherajalise rööbasteega liinidel saab vähemalt ühe liini kahe tunni ja suuna kohta eraldada kaubarongidele, mille pikkus on vähemalt 740 m (kaasa arvatud vedur või vedurid).

Raudteetaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud üldiste prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) üleminek Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm, kui see on asjakohane; b) raudteetranspordiga kaasneva müra ja vibratsiooni mõju leevendamine, eelkõige veeremit ja taristut puudutavate meetmete, sealhulgas mürakaitsetõkete abil; c) raudteeületuskohtade ohutumaks muutmine; d) raudteetransporditaristu ühendamine siseveesadamataristuga, kui see on asjakohane; e) kaubaveo jaoks oluliste raudteeliinide ehitamisel ja ajakohastamisel taristu arendamine üle 740 m ja kuni 1 500 m pikkuste ning 25,0 t teljekoormusega rongide jaoks, võttes arvesse sotsiaal-majanduslikku kulude-tulude analüüsi; f) raudteede jaoks uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamine ja kasutuselevõtmine, tuginedes eelkõige ühisettevõtte Shift2Rail ja Euroopa Raudtee Ühisettevõtte tööle, eeskätt rongide automaatne käitamine, täiustatud liikluskorraldus ja digitaalne ühenduvus reisijate jaoks, mis põhineb ERTMSil ja digitaalsetel automaatsetel ühendustel, 5G- ja satelliidipõhine ühenduvus ning ERTMSi asukohatuvastusseadiste inertsiaalandurid; g) raudteetaristu ehitamisel või ajakohastamisel kõnni- ja rattateede katkematuse ja juurdepääsetavuse tagamine ning rattaparklate arendamine jaamade läheduses, et edendada aktiivseid liikumisviise; h) raudteede jaoks uuendusliku alternatiivkütuste tehnoloogia väljatöötamine, näiteks vesinikkütusega või akutoitega rongid teelõikude ja raudtee juurdepääsuteede puhul, mis on elektrifitseerimise nõudest vabastatud; i) üleeuroopalise transpordivõrgu arendamiseks standardi kehtestamine, millega tagatakse selliste kaubarongide liikumine, mis veavad kuni 4 m kõrguseid standardpoolhaagiseid laadimiskõrgusega 33 cm, ilma et täiendavalt oleks vaja eriluba teenuste osutamiseks, ning j) ümberehitamine kaherajalise rööbasteega raudteeks kitsaskohtades, kus esinevad läbilaskevõimega seotud takistused.

1. Siseveeteede taristu koosneb eelkõige järgmisest: a) jõed; b) kanalid; c) järved ja laguunid; d) seotud taristu, näiteks lüüsid, tõsteseadmed, sillad, reservuaarid ning nendega seotud üleujutuste ja põua ennetamise ja leevendamise meetmed, mis võivad avaldada positiivset mõju siseveelaevandusele; e) juurdepääsuteed ja viimase kilomeetri ühendused mitmeliigilise kaubaveo terminalidega, mis on ühendatud siseveeteedega, eelkõige sisevee- ja meresadamates; f) sildumis- ja puhkekohad; g) siseveesadamad, sealhulgas sadama põhitaristu, nagu sadamabasseinid, kaiseinad, ankrupaigad, maabumissillad, dokid, tammid, tagasitäide, platvormid, maatäide, ning sadamaalal ja väljaspool sadamaala toimuvateks vedudeks vajalik taristu; h) lõikes 2 osutatud seotud seadmed; i) transpordi IKT-süsteemid, sealhulgas jõeteabeteenused; j) siseveesadamate ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu muude transpordiliikidega; k) alternatiivkütuste rajatistega seotud taristu ning l) taristu, mis on vajalik jäätmevabaks tegevuseks ja ringmajanduse meetmeteks. 2. Siseveeteedega seotud seadmete hulka võivad kuuluda seadmed lasti peale- ja mahalaadimiseks ning kaupade ladustamiseks siseveesadamates. Seotud seadmed võivad hõlmata eelkõige jõuseadmeid ja käitamissüsteeme, mis vähendavad saastet, näiteks vee- ja õhusaastet, ning energiatarbimist ja CO2-mahukust. Nende hulka võivad kuuluda ka jäätmete vastuvõtu rajatised, kaldaäärne elektritoite ja muu alternatiivkütustega varustamise ja nende tootmise taristu, samuti jäämurdmise, hüdroloogiliste teenuste ning laevatee, sadamaala ja sadamale lähenemise ala süvendamise seadmed, millega tagatakse aastaringne laevatatavus. 3. Selleks et siseveesadam saaks olla üldvõrgu osa, peab see vastama järgmistele tingimustele: a) sadamas ümber laaditava kauba aastane kogus ületab 500 000 tonni ning seejuures on ümberlaadimise aastane kogumaht Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine maht ning b) sadam asub üleeuroopalise transpordivõrgu siseveeteede võrgus.

1. Liikmesriigid tagavad, et üldvõrgu siseveesadamad vastavad 31. detsembriks 2050 järgmistele tingimustele: a) need on ühendatud maantee- või raudteetaristuga; b) neis on vähemalt üks mitmeliigilise kaubaveo terminal, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõikidele käitajatele ja kasutajatele ning kus kohaldatakse läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tasusid, ning c) need on varustatud rajatistega, mis parandavad sadamates asuvate laevade keskkonnatoimet; need rajatised võivad hõlmata jäätmete vastuvõtu rajatisi, degaseerimisrajatisi, müra vähendamise meetmeid ning õhusaaste ja veereostuse vähendamise meetmeid. 2. Liikmesriigid tagavad, et siseveesadamates võetakse kasutusele alternatiivkütuste taristu vastavalt määrusele (EL) 2023/1804.

1. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu siseveesadamad on kooskõlas artikli 22 lõikega 2 ning vastavad artikli 22 lõike 1 punktides a ja b sätestatud nõuetele 31. detsembriks 2030 ning artikli 22 lõike 1 punktis c sätestatud nõuetele 31. detsembriks 2040. 2. Liikmesriigid tagavad siseveeteede võrgu, sealhulgas artikli 21 lõike 1 punktis e osutatud ühenduste hooldamise, et võimaldada kasutajatele tõhusat, kindlat ja ohutut navigeerimist, tagades vastavuse veeteede miinimumnõuetele ja käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud teenusetasemete miinimumnõuetele (hea laevatatavusseisund). Liikmesriigid hoiavad ära hea laevatatavusseisundi halvenemise ning võrgu nende osade olemasoleva seisundi halvenemise, mis juba ületavad kõnealuseid miinimumnõudeid hiljemalt 18. juuliks 2024. 3. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2030 eelkõige järgmise: a) jõgede, kanalite, järvede, laguunide, siseveesadamate ja nende juurdepääsuteede laevatatava kanali sügavus on vähemalt 2,5 m ja kõrgus mitteavatavate sildade all on vähemalt 5,25 m kindlaksmääratud võrdlusveetasemest, mida ületatakse statistilise keskmisena kindlaksmääratud arvul päevadel aastas; b) liikmesriigid avaldavad üldsusele kättesaadaval veebisaidil punktis a osutatud päevade arvu aastas, mil tegelik veetase ületab või ei saavuta laevatatava kanali sügavuse jaoks kindlaks määratud võrdlusveetaset, samuti keskmise ooteaja iga lüüsi juures; c) lüüside käitajad tagavad, et lüüse käitatakse ja hooldatakse nii, et ooteaeg oleks võimalikult lühike, ning d) jõgede, kanalite, järvede ja laguunide puhul osutatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/44/EÜ (50) jõeteabeteenuseid kõigi teenuste puhul, et tagada kasutajatele reaalajas teave piiriüleselt. Käesoleva lõike punkti a kohaldamisel kehtestatakse võrdlusveetasemed nende päevade arvu alusel aastas, mil tegelik veetase ületas kindlaksmääratud võrdlusveetaset. Kui asjaomased liikmesriigid on selle ELi toimimise lepingu artikli 172 teise lõigu kohaselt heaks kiitnud, võtab komisjon vastu rakendusaktid, mis töötatakse välja tihedas koostöös nende liikmesriikidega ning konsulteerides asjaomaste Euroopa koordinaatoritega ja asjakohasel juhul rahvusvaheliste lepingutega loodud jõelaevanduskomisjonidega ning milles määratakse kindlaks käesoleva lõike punktis a osutatud võrdlusveetasemed iga koridori, veetee või veetee lõigu kohta. Need rakendusaktid peavad olema kooskõlas nõuetega, mis on sätestatud rahvusvahelistes konventsioonides ja liikmesriikide vahel sõlmitud lepingutes, sealhulgas selliste konventsioonide ja lepingutega loodud jõelaevanduskomisjonide vastu võetud normides. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas käesoleva määruse artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse veetee ja asjakohasel juhul veetee lõigu puhul lõigetes 2 ja 3 osutatud nõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale, elurikkusele või kultuuripärandile. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Asjakohasel juhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest. Miinimumnõuetele vastavuse halvenemine, mis on tingitud otsesest inimtegevusest või vähesest hoolsusest siseveeteede võrgu hooldamisel, ei õigusta erandi tegemist. 5. Vääramatu jõu korral taastavad liikmesriigid varasemad laevatamistingimused niipea, kui olukord seda võimaldab. 6. Komisjon võib vastu võtta suunised, millega tagatakse liidus ühtne lähenemine hea laevatatavusseisundi kohaldamise suhtes. Need suunised võivad hõlmata eelkõige järgmist: a) konkreetsed parameetrid vaba vooluga jõgede puhul; b) täiendavad parameetrid laevatatavate kanalite laiuse kohta; c) alternatiivse energiataristu kasutuselevõtt, et tagada kogu koridoris võimalus kasutada alternatiivkütuseid; d) võrgu digitaalsete rakenduste ja automatiseerimisprotsesside kasutamine; e) taristu vastupidavus kliimamuutustele, looduslikele ohtudele ja inimtegevusest tingitud katastroofidele või tahtlikele häiringutele või f) uue tehnoloogia ja innovatsiooni kasutuselevõtt ja edendamine CO2 heiteta ja vähese CO2 heitega kütuste ja jõuseadmete valdkonnas.

Siseveeteede taristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud üldiste prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) asjakohastel juhtudel rangematele standarditele vastavuse saavutamine olemasolevate veeteede ajakohastamisel ja uute veeteede rajamisel, et vastata turunõudlusele; b) üleujutuste ja põudade ennetamise ja leevendamise meetmed; c) digitaliseerimis- ja automatiseerimisprotsesside parandamine, pidades eelkõige silmas ohutuse, turvalisuse ja kestlikkuse suurendamist siseveetranspordi puhul, sealhulgas linnatranspordisõlmedes; d) mitmeliigiliseks transpordiks vajaliku taristu, sealhulgas sildumis- ja puhkekohtade ja vastavate teenuste ajakohastamine ja läbilaskevõime suurendamine nii sadamaalal kui ka väljaspool seda ning siseveetee ääres; e) siseveetranspordi ja transporditaristu keskkonnatoime parandamise meetmete, sealhulgas heiteta ja vähese heitega laevade, ning veekogudele ja veest sõltuvale elurikkusele avalduva mõju leevendamise meetmete edendamine ja arendamine kooskõlas liidu õiguse või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel kohaldatavate nõuetega; f) madala veetaseme jaoks sobivate madala süvisega siseveelaevade arendamine ja kasutamine; g) siseveeteede taristu ehitamisel või ajakohastamisel kõnni- ja rattateede katkematuse ja juurdepääsetavuse tagamine, et edendada aktiivseid liikumisviise; h) veeteede nõuetele vastavuse halvenemise ärahoidmiseks võetavate meetmete, sealhulgas laevatee tingimuste seire vahendite edendamine, ning i) asjakohasel juhul siseveeteedel laevatatavustingimuste parandamine uute sildade ehitamisel või mitteavatavate sildade renoveerimisel, pöörates erilist tähelepanu nende vabale kõrgusele võrreldes konkreetse veeteelõigu olemasolevate sildadega.

1. Euroopa mereruum ühendab ja integreerib lõikes 2 kirjeldatud merenduskomponendid maismaavõrguga; selleks luuakse või ajakohastatakse lähimereveomarsruute ning arendatakse liikmesriikide territooriumil asuvaid meresadamaid ja nende ühendusi sisemaaga, sealhulgas äärepoolseimate piirkondade geograafilise alaga, et tagada nende tõhus, elujõuline ja kestlik integreerimine muude transpordiliikidega. 2. Euroopa mereruum koosneb järgmistest komponentidest: a) meretransporditaristu põhivõrgu ja üldvõrgu sadamaaladel, sealhulgas sisemaaühendus; b) laiemat hüvangut pakkuvad meetmed, mis ei ole seotud konkreetsete sadamatega ning mis toovad kasu Euroopa mereruumile ja merendusele laiemalt, näiteks aastaringset laevatatavust tagava tegevuse (jäämurdmine) toetamine, kestlikule meretranspordile ülemineku hõlbustamine, transpordi ja energeetika vahelise sünergia tõhustamine, muu hulgas seeläbi, et aidatakse suurendada sadamate kui energiakeskuste rolli ja aidatakse kaasa energiasüsteemi ümberkujundamisele, ning transpordi IKT-süsteemid ja hüdrograafilised uuringud, ning c) kestlike ja vastupidavate lähimereveoühenduste edendamine, keskendudes eelkõige sellistele, mis koondavad kaubavooge, et vähendada negatiivseid väliskulusid, nagu maanteetranspordi heitkogused ja ummikud liidus, ning sellistele, mis parandavad juurdepääsu äärepoolseimatele ja muudele kaugetele, saarepiirkondadele ja äärealadele kestlike, regulaarsete ja sagedaste mereveoteenuste loomise või ajakohastamise kaudu. 3. Lõike 2 punktis a osutatud meretransporditaristu hõlmab eelkõige järgmist: a) meresadamad, sealhulgas sadamaalal transporditoimingute tegemiseks vajalik taristu; b) sadama põhitaristu, nagu sadamabasseinid, kaiseinad, ankrupaigad, platvormid, maabumissillad, dokid, tammid, tagasitäide ja maatäide; c) merekanalid; d) navigatsioonivahendid; e) sadamale lähenemise alad, laevateed ja lüüsid; f) lainemurdjad; g) sadamate ühendused üleeuroopalise transpordivõrguga; h) transpordi IKT-süsteemid, sealhulgas Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond ning laevaliikluse seire- ja teabesüsteem; i) alternatiivkütustega seotud taristu; j) seotud seadmed, mis võivad hõlmata eelkõige seadmeid liikluse ja veoste korraldamiseks, negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks (sealhulgas jäätmevabaks tegevuseks ja ringmajanduse meetmeteks), energiatõhususe parandamiseks, müra vähendamiseks ja alternatiivkütuste kasutamiseks, samuti seadmeid aastaringse laevatatavuse tagamiseks, sealhulgas jäämurdmiseks, hüdroloogilisteks uuringuteks ning sadamaala ja sadamale lähenemise ala süvendamiseks ja kaitseks kasutatavaid seadmeid, ning k) taristu, mis hõlbustab taastuvenergiaga, sealhulgas avamere tuuleparkidega seotud sadamategevust. 4. Selleks et meresadam saaks olla üldvõrgu osa, peab see vastama vähemalt ühele järgmisele tingimusele: a) sadamat läbiva reisijateveo aastane kogumaht ületab 0,1 % kõiki liidu meresadamaid läbiva reisijateveo aastasest kogumahust ning seejuures on selle kogumahu võrdlusalus Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine kogumaht; b) sadamas käideldava puist- või muu lasti aastane kogumaht ületab 0,1 % kõikides liidu meresadamates käideldava vastava lasti aastasest kogumahust ning seejuures on selle kogumahu võrdlusalus Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine kogumaht; c) sadamas käideldava puist- ja/või muu lasti aastane kogumaht ületab 500 000 tonni ja ELi energiavarustuse mitmekesistamisele ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamisele kaasaaitamine on sadama üks põhitegevusi, kusjuures kogumahu võrdlusalus on Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine kogumaht; d) sadam asub saarel ja on üldvõrgus ainus juurdepääsupunkt NUTSi 3. tasandi piirkonnale määruse (EÜ) nr 1059/2003 artikli 3 tähenduses või e) sadam asub äärepoolseimas piirkonnas või perifeerses piirkonnas, enam kui 200 km kaugusel muust lähimast üldvõrgu sadamast.

1. Liikmesriigid tagavad järgmise: a) üldvõrgu meresadamates võetakse kasutusele alternatiivkütuste taristu kooskõlas määrusega (EL) 2023/1804; b) üldvõrgu meresadamad varustatakse taristuga, mis on vajalik selleks, et parandada laevade keskkonnatoimet sadamates, eelkõige vastuvõturajatistega laevajäätmete üleandmiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/883 (51); c) VTMISi ning teabevahetussüsteemi SafeSeaNet rakendatakse kooskõlas direktiiviga 2002/59/EÜ ning d) riiklikke merenduse ühtseid kontaktpunkte rakendatakse kooskõlas määrusega (EL) 2019/1239. 2. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2050 vastavuse järgmistele tingimustele: a) üldvõrgu meresadamad, mille lasti aastane kogumaht ületab 2 miljonit tonni, on ühendatud raudtee- ja maanteetaristuga ning võimaluse korral siseveeteedega; selle kogumahu võrdlusalus on Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine kogumaht; b) igas üldvõrgu meresadamas, mis teenindab kaubavedu, on vähemalt üks mitmeliigilise kaubaveo terminal, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõikidele käitajatele ja kasutajatele ning kus kohaldatakse läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tasusid; c) merekanalid, sadamate laevateed ja suudmealad, mis ühendavad kahte merd või mis võimaldavad juurdepääsu merelt meresadamatele, vastavad vähemalt artikli 23 nõuetele vastavatele siseveeteedele, ning d) siseveeteedega ühendatud üldvõrgu meresadamad omavad läbilaskevõimet siseveelaevade jaoks. Esimese lõigu punktis a osutatud ühenduse tagamise kohustust ei kohaldata, kui sellist ühendust takistavad konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud. 3. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõikes 2 osutatud miinimumnõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu meretransporditaristu vastab artikli 26 lõikele 1. 2. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu meretransporditaristu vastab artikli 26 lõikes 2 sätestatud nõuetele 31. detsembriks 2030. 3. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõikes 2 osutatud miinimumnõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

Meretransporditaristuga ja Euroopa mereruumiga seotud ühishuviprojektide edendamisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) meritsi juurdepääsu parandamine (näiteks lainemurdjad, merekanalid, laevateed, lüüsid, süvendustööd ja navigatsioonivahendid); b) sadama põhitaristu ehitamine või ajakohastamine (näiteks sadamabasseinid, alternatiivkütuste taristu, kaiseinad, ankrupaigad, platvormid, maabumissillad, dokid, tammid, tagasitäide ja maatäide); c) artikli 37 punktides a, b ja d osutatud eri transpordiliike ühendava taristu, seadmete ja süsteemide parandamine; samuti sadamaalal või selle kõrval transporditoimingute tegemiseks vajaliku raudteetaristu ajakohastamine ja läbilaskevõime suurendamine, kui see on vajalik üleeuroopalise raudteevõrguga ühendamiseks; d) digitaliseerimis- ja automatiseerimisprotsesside parandamine, pidades eelkõige silmas ohutuse, turvalisuse, tõhususe ja kestlikkuse suurendamist; e) uue tehnoloogia ja innovatsiooni ning taastuvkütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kasutuselevõtmine ja edendamine; f) logistikaahelate ja rahvusvahelise merekaubanduse vastupidavuse parandamine, sealhulgas kliimamuutustega kohanemise mõttes; g) müra vähendamise ja energiatõhususe suurendamise meetmed; h) lähimereveoühenduste teenindamiseks ja käitamiseks heiteta ja vähese heitega laevade kasutamise edendamine ning meretranspordi keskkonnatoime parandamise meetmete väljatöötamine seoses sadamakülastustega ja tarneahela optimeerimisega kooskõlas liidu õiguse või asjakohaste rahvusvaheliste lepingute alusel kohaldatavate nõuetega, nagu ökostiimulite kavade kasutamine; i) meetmed, mis on seotud laiemat hüvangut pakkuvate meetmete ja lähimereveoühenduste edendamisega Euroopa mereruumi raames, sealhulgas parema juurdepääsu edendamisega äärepoolseimatele ja muudele äärepoolsetele, saare- ja perifeersetele piirkondadele; j) heiteta ja vähese heitega parvlaevatranspordi kui säästva reisijateveoliigi edendamine; k) meetmed, mille eesmärk on suurendada sellise kaubaveo osakaalu, sealhulgas lähimereveoühenduste puhul, mis läheb maantee- ja lennutranspordilt üle mere- või sisevee- ja raudteetranspordile, et vähendada negatiivseid väliskulusid, näiteks heitkoguseid ja ummikuid, ning l) juurdepääsu parandamine äärepoolseimatele ja muudele äärepoolsetele, saare- ja perifeersetele piirkondadele.

1. Maanteetransporditaristu koosneb eelkõige järgmisest: a) maanteed, sealhulgas: i) sillad; ii) tunnelid; iii) ristmikud; iv) ülesõidud; v) mitmetasandilised ristmikud; vi) kindlustatud teepeenrad ning vii) keskkonnale avalduvat mõju leevendav taristu, sealhulgas loomastiku säilitamise või müra vähendamise lahendused; b) seotud seadmed, sealhulgas liikumisel kaalumise süsteemid; c) digitaristu ja transpordi IKT-süsteemid; d) juurdepääsuteed mitmeliigilise kaubaveo terminalidele; e) kaubaterminalide ja logistikaplatvormide ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu teiste transpordiliikidega; f) bussiterminalid; g) alternatiivkütuste rajatistega seotud taristu ning h) parkimis- ja puhkealad, sealhulgas ohutud ja turvalised parkimisalad tarbesõidukite jaoks. 2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud ja I lisas esitatud kaartidel kindlaks määratud maanteed on need maanteed, millel on oluline roll pikamaa kauba- ja reisijateveos, mis ühendavad peamisi linna- ja majanduskeskusi ning on ühendatud muude transpordiliikidega. 3. Maanteedega seotud seadmed, millele on osutatud lõike 1 punktis b, võivad hõlmata eelkõige liikluskorraldusvahendeid, teavitus- ja teejuhatusvahendeid ning tee- ja kasutusmaksude kogumise, ohutuse tagamise, negatiivse keskkonnamõju vähendamise, alternatiivsete jõuseadmetega sõidukite tankimise või laadimise ning tarbesõidukite ohutute ja turvaliste parkimisalade seadmeid.

1. Liikmesriigid tagavad järgmise: a) maanteetransporditaristu ohutus tagatakse ning selle üle teostatakse järelevalvet ja vajaduse korral seda parandatakse kooskõlas direktiiviga 2008/96/EÜ; b) maanteede projekteerimisel, ehitamisel või ajakohastamisel ja hooldamisel lähtutakse kõrgetest kvaliteedi- ja ohutusstandarditest; c) maanteede projekteerimisel, ehitamisel või ajakohastamisel ja hooldamisel tagatakse kõrge keskkonnakaitse tase, sealhulgas vajaduse korral müra vähendamise meetmete ning äravooluvee kogumise, puhastamise ja keskkonda laskmise kaudu; d) üle 500 m pikkused maanteetunnelid vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2004/54/EÜ (52); e) asjakohastel juhtudel tagatakse teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/520 (53) ning komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2020/204 (54) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/203 (55); f) asjakohastel juhtudel kogutakse tee- või kasutusmakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 1999/62/EÜ (56); g) iga maanteetransporditaristus kasutusele võetav intelligentne transpordisüsteem vastab direktiivile 2010/40/EL ja see võetakse kasutusele kooskõlas kõnealuse direktiivi alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidega ning h) teedevõrgus võetakse kasutusele alternatiivkütuste taristu kooskõlas määrusega (EL) 2023/1804. 2. Liikmesriigid tagavad, et 31. detsembriks 2050 vastavad artikli 29 lõike 1 punktis a osutatud üldvõrgu maanteed järgmistele nõuetele: a) maantee on spetsiaalselt projekteeritud, ehitatud või ajakohastatud mootorsõidukiliikluseks; b) puhkealad asuvad üksteisest maksimaalselt 100 km kaugusel, neil aladel on ohutu parkida ja seal on selleks piisavalt ruumi ning need on varustatud asjakohaste rajatistega, sealhulgas sanitaarruumidega, mis vastavad mitmekesise tööjõu vajadustele, ning c) liikmesriigi võrgus on keskmiselt iga 300 km järel paigaldatud liikumisel kaalumise süsteemid. Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võivad liikmesriigid liikumisel kaalumise süsteemide paigaldamisel keskenduda suure kaubaveomahuga teelõikudele. Liikumisel kaalumise süsteemid peavad võimaldama kindlaks teha sõidukid ja liidendsõidukid, mis tõenäoliselt ületavad direktiivis 96/53/EÜ sätestatud lubatud täismassi. 3. Liikmesriigid tagavad ohutusega seotud juhtumite või tingimuste avastamiseks vajalike vahendite kasutuselevõtu või kasutamise ning asjakohaste liiklusandmete kogumise eesmärgiga anda liiklusohutusega seotud minimaalset üldist liiklusteavet, nagu see on määratletud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 886/2013 (57): a) üldvõrgu olemasoleva taristu puhul 31. detsembriks 2030 ning b) üldvõrgu uue taristu puhul 31. detsembriks 2050, või kui teelõik on valmis varem, siis selle valmimiskuupäevaks. 4. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõikes 2 sätestatud nõuetest erandeid, mis käsitlevad maanteid, kus liiklustihedus ei ületa 10 000 sõidukit päevas mõlemas suunas, või mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud, võttes arvesse ka seda, et asjaomase taristu suhtes kohaldatakse liiklusohutusele avalduva mõju hindamisi, auditeid ja kontrolle ning vajaduse korral direktiivi 2008/96/EÜ kohaseid parandusmeetmeid. Asjakohasel juhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab oma taotlusele naaberliikmesriikide arvamused. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

1. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu maanteetaristu vastab artikli 30 lõikele 1. 2. Liikmesriigid tagavad, et artikli 29 lõike 1 punktis a osutatud maanteed vastavad põhivõrgu maanteetaristu puhul 31. detsembriks 2030 ja laiendatud põhivõrgu maanteetaristu puhul 31. detsembriks 2040 järgmistele nõuetele: a) maanteed on spetsiaalselt projekteeritud, ehitatud või ajakohastatud mootorsõidukiliikluseks; b) maanteedel on – v.a spetsiaalsetes kohtades või ajutiselt – kummagi sõidusuuna jaoks eraldi sõiduteed, mis on teineteisest eraldatud eraldusribaga, mis ei ole ette nähtud liikluseks, või muude vahenditega, mis tagab samaväärse ohutustaseme, ning c) maanteed ei ristu samal tasandil ühegi maantee, raudtee, trammitee, ratta- ega jalgteega. 3. Liikmesriigid tagavad, et põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu maanteetaristu vastab 31. detsembriks 2040 järgmistele nõuetele: a) põhivõrgu maanteede ja laiendatud põhivõrgu maanteede ääres asuvad puhkealad, mis on üksteisest maksimaalselt 60 km kaugusel, neil aladel on ohutu parkida ja seal on selleks piisavalt ruumi ning need on varustatud asjakohaste rajatistega, sealhulgas sanitaarruumidega, mis vastavad mitmekesise tööjõu vajadustele, ning b) artikli 30 lõike 2 punktis c sätestatud nõuded. 4. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 2040 selliste ohutute ja turvaliste parkimisalade arendamise, mis asuvad põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu maanteede ääres või kuni 3 km sõidu kaugusel üleeuroopalise transpordivõrgu lähimast maanteelt mahasõidust ja keskmiselt on kahe sellise parkimisala vahe maksimaalselt 150 km ning seejuures tagatakse tarbesõidukitele piisav parkimisruum ja järgitakse määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a lõikes 1 sätestatud nõudeid. Liikmesriigid võivad keskenduda suure kaubaveomahuga teelõikudele. 5. Liikmesriigid tagavad, et maanteetaristu vastab artikli 30 lõikes 3 sätestatud nõuetele: a) põhivõrgu olemasoleva taristu puhul 31. detsembriks 2025 ja laiendatud põhivõrgu olemasoleva taristu puhul 31. detsembriks 2030 ning b) põhivõrgu uue taristu puhul 31. detsembriks 2030 ja laiendatud põhivõrgu uue taristu puhul 31. detsembriks 2040, või kui teelõik on valmis varem, siis selle valmimiskuupäevaks. 6. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõigetes 2, 3 ja 4 sätestatud nõuetest erandeid, mis käsitlevad maanteid, kus liiklustihedus ei ületa 10 000 sõidukit päevas mõlemas suunas, või mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud, võttes arvesse ka seda, et asjaomase taristu suhtes kohaldatakse liiklusohutusele avalduva mõju hindamisi, auditeid ja kontrolle ning vajaduse korral direktiivi 2008/96/EÜ kohaseid parandusmeetmeid. Piiriüleste lõikude puhul kooskõlastatakse erandite tegemise taotlus naaberliikmesriigi või -liikmesriikidega. Naaberliikmesriigid võivad esitada erandit taotlevale liikmesriigile oma arvamuse. Asjaomane liikmesriik lisab naaberliikmesriikide arvamused oma taotlusele. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võtab nõuetekohaselt arvesse asjaomaste naaberliikmesriikide arvamusi. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

Maanteetaristuga seotud ühishuviprojektide elluviimisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud üldiste prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) liiklusohutuse parandamine ja edendamine, võttes arvesse mitmesuguste vähem kaitstud kasutajate ja liiklejate, eelkõige piiratud liikumisvõimega inimeste vajadusi; b) ummikute leevendamine olemasolevatel maanteedel, eelkõige aruka liikluskorralduse, sealhulgas kellaajast, nädalast või hooajast sõltuvate dünaamiliste ummiku- või teemaksude abil; c) edasiminek digitaliseerimis- ja automatiseerimisprotsesside osas, uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste, sealhulgas arukate ja automaatsete jõustamisvahendite ning sidetaristu kasutuselevõtmine, et parandada kontrolli maanteetransporti reguleerivale liidu õigusraamistikule vastavuse üle; d) maanteetaristu ehitamisel või ajakohastamisel kõnni- ja rattateede katkematuse ja juurdepääsetavuse tagamine, et edendada aktiivseid liikumisviise, ning asjakohasel juhul aktiivse liikuvuse taristu parandamine, ning e) selliste ohutute ja turvaliste parkimisalade arendamine, mis tagavad tarbesõidukitele piisava parkimisruumi ja vastavad üldvõrku käsitleva määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 8a lõikes 1 sätestatud nõuetele.

1. Lennutransporditaristu koosneb eelkõige järgmisest: a) õhuruum, lennuliinid ja lennutrassid; b) lennujaamad, sealhulgas taristu ja seadmed, mis on vajalikud maapealseks tegevuseks ja transporditoiminguteks lennujaamaalal, ning vertipordid; c) lennujaamade ühendused üleeuroopalise transpordivõrgu muude transpordiliikidega; d) lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste süsteemid ja nendega seotud seadmed, sealhulgas kosmoses asuvad seadmed; e) taristu, mis on seotud alternatiivkütustega ja seisvate õhusõidukite elektrivarustusega; f) taristu, mis on vajalik alternatiivkütuste kohapealseks tootmiseks ja energiatõhususe parandamiseks ning lennujaamade või lennujaamatoimingute (maapealne teenindus, õhusõidukite käitamine ja reisijate maapealne transport) kliima- ja keskkonnamõju ning mürataseme vähendamiseks; g) taristu, mida kasutatakse jäätmete liigiti kogumiseks, jäätmetekke vältimiseks ja ringmajanduse valdkonna toiminguteks, ning h) kosmodroomid. 2. Selleks et lennujaam saaks olla üldvõrgu osa, peab see vastama vähemalt ühele järgmisele tingimusele: a) kaubalennujaamade puhul moodustab lennujaama läbivate veoste aastane kogumaht vähemalt 0,2 % kõiki liidu lennujaamu läbivate veoste aastasest kogumahust; b) reisilennujaamade puhul moodustab lennujaama reisijateveo aastane kogumaht vähemalt 0,1 % kõikide liidu lennujaamade reisijateveo aastasest kogumahust, välja arvatud juhul, kui kõnealune lennujaam asub lähimast üldvõrgu lennujaamast rohkem kui 100 km kaugusel või rohkem kui 200 km kaugusel, kui piirkonnas, kus see asub, on kiirraudteeliin. Reisijateveo aastane kogumaht ja veoste aastane kogumaht on Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine maht.

1. Liikmesriigid tagavad järgmise: a) üleeuroopalise transpordivõrgu lennujaamad, mille reisijateveo aastane kogumaht on üle 12 miljoni reisija, on 31. detsembriks 2040 ühendatud üleeuroopalise raudteevõrguga, sealhulgas võimaluse korral kiirraudteevõrguga, võimaldades seejuures kaugvedusid, välja arvatud juhul, kui konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud takistavad selliste ühenduste loomist; b) üleeuroopalise transpordivõrgu lennujaamad, mille reisijateveo aastane kogumaht on üle nelja miljoni ja alla 12 miljoni reisija, on 31. detsembriks 2050 ühendatud üleeuroopalise raudteevõrguga, või kui lennujaam asub üleeuroopalise raudteevõrgu linnatranspordisõlmes või selle läheduses, nimetatud linnatranspordisõlmega raudtee, metroo, kergraudtee, trammi, köisraudtee või erandjuhul muude heiteta ühistranspordilahenduste abil, välja arvatud juhul, kui konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud takistavad selliste ühenduste loomist; c) igas üleeuroopalise transpordivõrgu lennujaamas on vähemalt üks terminal, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile käitajatele ja kasutajatele ning kus kohaldatakse läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tasusid; d) lennutransporditaristu suhtes kohaldatakse ühiseid põhistandardeid, mille eesmärk on kaitsta tsiviillennundust ebaseadusliku sekkumise eest ja mille liit on vastu võtnud kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 300/2008 (58); e) lennuliikluse korraldamise taristu võimaldab ühtse Euroopa taeva rakendamist vastavalt määrustele (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja (EL) 2018/1139, lennutransporditoimingute rakendamist, et parandada Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja kestlikkust, ning rakendusnormide ja liidu spetsifikatsioonide rakendamist; f) lennujaamades võetakse kasutusele alternatiivkütuste taristu kooskõlas määrusega (EL) 2023/1804 ning g) põhivõrgu ja üldvõrgu lennujaamad, mille reisijateveo aastane kogumaht on üle nelja miljoni reisija, tagavad põhivõrgu lennujaamade puhul 31. detsembriks 2030 ja üldvõrgu lennujaamade puhul 31. detsembriks 2040 seisvate õhusõidukite jaoks eelkonditsioneeritud õhuvarustuse taristu kommertstranspordiks kasutatavatel lennujaama väravaga ühendatud seisuplatsidel. Esimese lõigu punktides a, b ja g osutatud reisijateveo aastane kogumaht on Eurostati poolt viimase kolme aasta kohta avaldatud statistika põhjal kindlaks määratud keskmine maht 18. juulil 2024. 2. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse lõike 1 punktides a, b ja g sätestatud nõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud, raudteesüsteemi puudumine territooriumil, sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Liikmesriigid võivad ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

Lennutransporditaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) lennujaamade energiatõhususe ja tegevuse tõhususe suurendamine; b) ühtse Euroopa taeva ja koostalitlusvõimeliste süsteemide, eelkõige projekti SESAR raames välja töötatud süsteemide rakendamise toetamine kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga, kaasa arvatud selliste süsteemide rakendamise toetamine, mille eesmärk on tagada uute nii mehitatud kui ka mehitamata õhusõidukite ohutu ja täielik integreerimine; c) digitaliseerimis- ja automatiseerimisprotsesside parandamine, pidades eelkõige silmas ohutuse ja turvalisuse suurendamist; d) lennujaamade ja muude transpordiliikide taristu vahel ning asjakohastel juhtudel lennujaamade ja linnatranspordisõlmede vahel mitmeliigiliste ühenduste parandamine; e) kestlikkuse parandamine ning kliima- ja keskkonnamõju leevendamine ja müra vähendamine, eelkõige uue tehnoloogia ja innovatsiooni, alternatiivkütuste, heiteta ja vähese heitega õhusõidukite ning heiteta ja vähese CO2 heitega taristu ning muu alternatiivkütuste taristu, mis vastab määrusele (EL) 2023/1804, ning kütuste, mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2023/2405, (59) kasutuselevõtmise kaudu; f) üldvõrgu ja põhivõrgu lennujaamade, mille reisijateveo aastane kogumaht on alla nelja miljoni reisija, II lisas sätestatud viisil ühendamine võrguga ja asjakohasel juhul vastavate linnatranspordisõlmedega raudtee, metroo, kergraudtee, trammi, köisraudtee või erandjuhul muude heiteta ühistranspordi lahenduste abil, ning g) seisvate õhusõidukite jaoks eelkonditsioneeritud õhuvarustuse võimaldamise taristu rajamine terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel ja väravaga ühendatud seisuplatsidel nendes üleeuroopalise transpordivõrgu lennujaamades, mille reisijateveo aastane kogumaht on alla nelja miljoni reisija.

1. Üleeuroopalise transpordivõrgu mitmeliigilise kaubaveo terminalid on terminalid, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile käitajatele ja kasutajatele ning mis: a) asuvad II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu meresadamates või nende kõrval; b) asuvad II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu siseveesadamates või nende kõrval; c) asuvad II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu lennujaamades või d) on liigitatud II lisas loetletud üleeuroopalise transpordivõrgu raudteeterminaliks või siseveetee ääres asuvaks terminaliks. 2. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selle tagamiseks, et üleeuroopalist transpordivõrku teenindavate mitmeliigilise kaubaveo terminalide läbilaskevõime on piisav, võttes arvesse praeguseid ja tulevasi liiklusvooge, eelkõige vooge, mis teenindavad linnatranspordisõlmi, tööstuskeskusi, sadamaid ja logistikakeskusi. 3. Hiljemalt 19. juuliks 2027 teevad liikmesriigid oma territooriumil asuvate mitmeliigilise kaubaveo terminalide turu- ja tulevikuanalüüsi. Kõnealune analüüs peab sisaldama vähemalt järgmist: a) praeguste ja tulevaste kaubavoogude analüüs transpordiliikide kaupa; b) üleeuroopalise transpordivõrgu olemasolevate mitmeliigilise kaubaveo terminalide kindlakstegemine oma territooriumil ja uute mitmeliigilise kaubaveo terminalide või olemasolevate terminalide täiendava ümberlaadimisvõimsuse vajaduse hindamine ning c) punktis b osutatud vajaduste täitmiseks piisava ümberlaadimisvõimsusega mitmeliigilise kaubaveo terminalide asjakohase jaotumise tagamise analüüs, milles võetakse arvesse naaberliikmesriikide piirialadel asuvaid terminale. Liikmesriigid konsulteerivad oma territooriumil tegutsevate kaubasaatjatega, transpordi- ja logistikaettevõtjatega ning muude asjaomaste sidusrühmadega. Nad võtavad konsulteerimise tulemusi oma analüüsis arvesse. Liikmesriigid teatavad analüüsi tulemused viivitamata komisjonile. 4. Kui lõikes 3 osutatud analüüsis tehakse kindlaks vajadus uute mitmeliigilise kaubaveo terminalide või olemasolevate terminalide täiendava ümberlaadimisvõimsuse järele, töötavad liikmesriigid välja tegevuskava mitmeliigilise kaubaveo terminalide võrgustiku arendamiseks, sealhulgas kohtades, kus sellised vajadused on kindlaks tehtud. Tegevuskavast teatatakse komisjonile 12 kuu jooksul lõikes 3 osutatud analüüsi koostamise lõpuleviimisest. Selle tegevuskava alusel esitavad liikmesriigid komisjonile loetelu raudtee-/maanteeterminalidest ja siseveetee ääres asuvatest terminalidest, mille kohta nad teevad ettepaneku I ja II lisasse kandmiseks. 5. Selleks et raudtee-/maanteeterminal või siseveetee ääres asuv terminal saaks olla üleeuroopalise transpordivõrgu osa ja loetletud II lisas, peab see vastama vähemalt ühele järgmisele tingimusele: a) terminalis ümberlaaditavate veoste aastane kogumaht ületab muu kui puistlasti puhul 800 000 tonni ja puistlasti puhul 0,1 % kõigis liidu meresadamates käideldavate vastavate veoste aastasest kogumahust; b) see on peamine raudtee-/maanteeterminal, mille liikmesriik on määranud NUTS 2. tasandi piirkonna jaoks, kui selles NUTS 2. tasandi piirkonnas puudub punktile a vastav raudtee-/maanteeterminal; c) liikmesriik teeb terminali I ja II lisasse kandmise kohta ettepaneku vastavalt käesoleva artikli lõikele 4.

Mitmeliigilise kaubaveo terminalid hõlmavad eelkõige järgmist: a) taristu, mis ühendab eri transpordiliike terminali alal ja selle läheduses; b) seadmed, nagu kraanad, konveierid või muud ümberlaadimisseadmed veoste üleviimiseks ühelt transpordiliigilt teisele ning seadmed veoste positsioneerimiseks ja ladustamiseks; c) spetsiaalsed alad, nagu väravaala, vahepealne puhver- ja ooteala, ümberlaadimisala ning sõidu- või laadimisrajad; d) terminali tõhusaks toimimiseks vajalikud transpordi IKT-süsteemid, näiteks need, mis hõlbustavad taristu läbilaskevõime planeerimist, transporditoiminguid, transpordiliikidevahelisi ühendusi ja ümberlaadimist, ning e) alternatiivkütuste taristu.

1. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada õiglasel ja mittediskrimineerival viisil, et kõik mitmeliigilise kaubaveo terminalid, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile käitajatele ja kasutajatele ning kohaldavad läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid tasusid II lisas loetletud mere- ja siseveesadamates ning kõikides I lisas esitatud kaartidel kindlaks määratud ja II lisas loetletud raudtee-/maanteeterminalides ja siseveetee ääres asuvates terminalides, vastavad järgmistele nõuetele: a) need on ühendatud vähemalt kahe transpordiliigiga, mis on piirkonnas olemas; b) need on 31. detsembriks 2030 varustatud terminalis või maksimaalselt 3 km kaugusel terminalist vähemalt ühe määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 52 määratletud laadimisjaamaga, mis on ette nähtud raskesõidukite teenindamiseks, ning asjakohasel juhul ühe kõnealuse määruse artikli 2 punktis 59 määratletud tanklaga, mida kasutatakse vesiniku jaoks ja mis on ette nähtud raskeveokite teenindamiseks, ning c) need on varustatud digitaalsete vahenditega, et hõlbustada 31. detsembriks 2030: i) tõhusaid terminalitoiminguid, kusjuures need vahendid võivad hõlmata fotoväravaid, terminali operatsioonisüsteeme, juhi digitaalset sisse- ja väljaregistreerimist, kaameraid või ümberlaadimisseadmete andureid ning raudteeäärseid kaamerasüsteeme, ning ii) teabevoogude edastamist terminali sees ning logistikaahela transpordiliikide ja terminali vahel, mille puhul on võimalik vahetada teavet avatud ja koostalitlusvõimeliste süsteemidega. 2. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva selleks, et tagada õiglasel ja mittediskrimineerival viisil, et 31. detsembriks 2030 on lõikes 1 osutatud mitmeliigilise kaubaveo terminalidel, mis on raudteevõrguga ühendatud ja kus tehakse vertikaalset ümberlaadimist, piisav ümberlaadimisvõimsus ja suutlikkus käidelda järgmisi kraana abil liigutatavaid ühendveo laadimisüksusi: konteiner, vahetusveovahend ja poolhaagis. 3. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada õiglasel ja mittediskrimineerival viisil, et lõikes 1 osutatud mitmeliigilise kaubaveo terminalid, mis on ühendatud raudtee põhivõrgu või raudtee laiendatud põhivõrguga, on võimelised ilma manipuleerimiseta vastu võtma 740 m pikkuseid ronge, või kui see ei ole majanduslikult tasuv, piisavate meetmeete võtmine 740 m pikkuste rongide vastuvõtmise tõhususe parandamiseks 31. detsembriks 2040. Käesolevat lõiget ei kohaldata selliste mitmeliigilise kaubaveo terminalide suhtes, mis on ühendatud ainult isoleeritud raudteevõrkudega. 4. Liikmesriigi taotlusel võtab komisjon nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel vastu rakendusaktid, millega tehakse käesolevas artiklis osutatud nõuetest erandeid, mille aluseks on konkreetsed geograafilised või olulised füüsilised piirangud (eriti kui terminal asub ruumiliselt piiratud alal), sotsiaal-majandusliku kulude-tulude analüüsi negatiivne tulemus või oluline negatiivne mõju keskkonnale või elurikkusele. Iga selline taotlus peab olema piisavalt põhjendatud. Liikmesriik võib ühes taotluses paluda mitme erandi tegemist. Komisjon hindab taotlust esimese lõigu kohaselt esitatud põhjenduste alusel. Komisjon võib paluda liikmesriigilt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul alates esimese lõigu kohase taotluse saamisest. Kui komisjon leiab, et esitatud teave ei ole piisav, võib ta paluda liikmesriigil seda lisateavet täiendada 30 kalendripäeva jooksul alates kõnealuse lisateabe saamisest. Komisjon teeb otsuse taotletud erandi kohta kuue kuu jooksul esimese lõigu kohase taotluse saamisest või juhul, kui asjaomased liikmesriigid on esitanud kolmanda lõigu kohaselt lisateavet, nelja kuu jooksul vastava teabe saamisest, olenevalt sellest, kumb on hilisem. Kui komisjon ei ole sellise tähtaja jooksul sõnaselget otsust teinud, loetakse erand antuks. Komisjon teavitab teisi liikmesriike kõigist käesoleva artikli kohaselt tehtud eranditest.

Mitmeliigilise transporditaristuga seotud ühishuviprojektide edendamisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud üldiste prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) eri transpordiliikide vaheliste ühenduste hõlbustamine; b) mitmeliigilist transporti takistavate peamiste tehniliste ja haldustakistuste kõrvaldamine, sealhulgas elektroonilise kaubaveoteabe kasutamise kaudu; c) sujuva teabevoo arendamine, mis võimaldab transporditeenuste osutamist kogu üleeuroopalises transpordisüsteemis; d) koostalitlusvõime hõlbustamine andmete jagamisel, andmetele juurdepääsul ja andmete taaskasutamisel transpordiliikide piires ja nende vahel; e) asjakohasel juhul selle edendamine, et haruteed ja mitmeliigilise kaubaveo terminalid üleeuroopalises transpordivõrgus võimaldaksid ilma manipuleerimiseta käidelda 740 m pikkuseid ronge; f) väljumis- ja saabumisteede pikendamine ja elektrifitseerimine, signaalimissüsteemide kohandamine ja rööbastee konfiguratsiooni parandamine; g) asjakohasel juhul selle edendamine, et haruteed viidaks üle Euroopa standardsele nominaalsele rööpmelaiusele 1 435 mm, ning h) sellise mitmeliigilise transporditaristu edendamine, mis hõlbustab tõhusat üleminekut säästvatele transpordiliikidele.

1. Linnatranspordisõlm hõlmab eelkõige järgmist: a) üleeuroopalise transpordivõrgu osaks oleva linnatranspordisõlme transporditaristu, sealhulgas möödasõidud, ning b) üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääsu punktid, mis on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile käitajatele ja kasutajatele, eelkõige sadamad, lennujaamad, samuti raudteejaamad, bussiterminalid ja mitmeliigilise kaubaveo terminalid. 2. Üleeuroopalise transpordivõrgu iga linnatranspordisõlme keskmes olevad linnad on loetletud II lisas. Selleks et linnatranspordisõlm saaks olla üleeuroopalise transpordivõrgu osa ja loetletud II lisas, peab selles elama vähemalt 100 000 inimest, või kui NUTSi 2. tasandi piirkonnas sellist linnatranspordisõlme ei ole, peab see olema asjaomase NUTSi 2. tasandi piirkonna peamine sõlm.

1. Selleks et tagada kogu võrgu tõhus toimimine ilma kitsaskohtadeta, peavad liikmesriigid üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisel linnatranspordisõlmedes tagama järgmise: a) alternatiivkütuste laadimis- ja tankimistaristu kättesaadavus kooskõlas määrusega (EL) 2023/1804; b) 31. detsembriks 2027: i) iga linnatranspordisõlme kohta sellise säästva linnalise liikumiskeskkonna kava vastuvõtmine, mis hõlmab muu hulgas meetmeid eri transpordiliikide integreerimiseks ja kestlikule liikuvusele üleminekuks, heiteta ja vähese heitega tõhusa liikuvuse, sealhulgas linnalogistika edendamiseks, õhusaaste ja müra vähendamiseks ning asjakohasel juhul kasutajate transpordile juurdepääsu hindamiseks, ja selle kava üle järelevalve teostamine, ning ii) linnalise liikumiskeskkonna andmete kogumine ja komisjonile esitamine iga linnatranspordisõlme kohta kestlikkuse, ohutuse ja juurdepääsetavuse valdkonnas vastavalt lõikes 2 osutatud näitajatele ja metoodikale; c) 31. detsembriks 2030 mitmeliigilise reisijateveo sõlmpunktide väljaarendamine, et hõlbustada esimese ja viimase kilomeetri ühendusi, sealhulgas juurdepääsu ühistransporditaristule ja aktiivsetele liikumisviisidele, ning seejuures on need varustatud vähemalt ühe määruse (EL) 2023/1804 artikli 2 punktis 52 määratletud laadimisjaamaga, mis on ette nähtud busside teenindamiseks; ühtlasi analüüsivad liikmesriigid sellistes sõlmpunktides kõnealuse määruse artikli 2 punktis 59 määratletud tanklate väljaarendamist, mida kasutatakse vesiniku jaoks ja mis on ette nähtud busside teenindamiseks, ning d) tuginedes sotsiaal-majanduslikule kulude-tulude analüüsile, 31. detsembriks 2040 vähemalt ühe sellise mitmeliigilise kaubaveo terminali väljaarendamine, mis tagab linnatranspordisõlmes või selle läheduses piisava ümberlaadimisvõimsuse, kui sellist terminali veel ei ole. Üks mitmeliigilise kaubaveo terminal võib teenindada mitut linnatranspordisõlme ja asuda linnatranspordisõlmes endas või selle läheduses. Liikmesriigid teavitavad sellest komisjoni. 2. Säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade vastuvõtmisel ja nende üle järelevalve teostamisel teevad kohalikud ametiasutused asjakohasel juhul koostöös riiklike ametiasutustega kõik endast oleneva, et tagada säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade kooskõla V lisas esitatud suunistega, võttes samal ajal arvesse ka üleeuroopalisi pikamaatranspordi vooge. Komisjon võtab hiljemalt 19. juuliks 2025 vastu rakendusakti, milles: a) määratakse kindlaks piiratud hulk näitajad, mida kasutatakse käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud andmete kogumiseks; b) kehtestatakse käesoleva artikli lõike 1 kohase andmete kogumise ja esitamise metoodika ning c) määratakse kindlaks kõnealuste andmete esitamise individuaalsed tähtajad. Need tähtajad on vahemikus kolm kuni viis aastat. Rakendusakt koostatakse tihedas koostöös liikmesriikide ning nende piirkondlike ja kohalike ametiasutustega ning seejuures võetakse arvesse andmete kättesaadavust ja juurdepääsetavust kohalikul tasandil, samuti olemasolevaid linnalise liikumiskeskkonna kavasid. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon loob hiljemalt 19. juuliks 2025 ka internetiliidese, mis võimaldab asjaomastel ametiasutustel säästva linnalise liikumiskeskkonna kavad ja lõike 1 punktis b osutatud näitajad esitada ning annab liikmesriikidele võimaluse tagada, et need kavad ja näitajad on esitatud. 4. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 5 kohaldamist, määravad liikmesriigid hiljemalt 19. juuliks 2025 säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riikliku kontaktpunkti ja kehtestavad säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riikliku programmi, mille eesmärk on toetada linnatranspordisõlmi käesoleva artikli lõike 1 punkti b alapunktis i osutatud säästva linnalise liikumiskeskkonna kavade vastuvõtmisel ja rakendamisel.

Linnatranspordisõlmedega seotud ühishuviprojektide elluviimisel pööratakse artiklites 12 ja 13 sätestatud üldiste prioriteetide kõrval tähelepanu järgmisele: a) esimese ja viimase kilomeetri ühendused artikli 40 lõike 1 punktis b osutatud üleeuroopalisele transpordivõrgule juurdepääsu punktide vahel ja nende juurdepääsupunktidega, et parandada üleeuroopalise transpordivõrgu toimimist, näiteks metrood või trammid; b) üleeuroopalise transpordivõrgu taristu ning piirkondliku ja kohaliku säästva transpordi taristu sujuv ühendamine, mis võib hõlmata järgmist: i) reisijate puhul võimalus saada teavet, broneerida reise ja maksta nende eest ning saada pileteid digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste kaudu, et võimaldada sõidukite optimeeritud marsruute, eesmärgiga parandada liiklusvoogude juhtimist, liiklusohutust ning vähendada ummikuid ja õhusaastet, ning ii) kaubaveo puhul linnalogistikarajatised, mille eesmärk on tõhustada tarnete konsolideerimist linnapiirkondades, näiteks mikrologistikakeskused ja rattalogistikakeskused, eelkõige need, mis on ühendatud raudtee- ja veetransporditaristuga; c) raudtee- ja maanteetaristu ning asjakohasel juhul siseveeteede, lennu- ja meretransporditaristu vahelise reisijateveotaristu kestlik, sujuv ja ohutu ühendamine, sealhulgas aktiivse liikuvuse taristu integreerimine, eeskätt transporditaristu ehitamisel või ajakohastamisel; d) raudtee- ja maanteetaristu ning asjakohasel juhul siseveeteede, lennu- ja meretransporditaristu vahelise kaubaveotaristu kestlik, sujuv ja ohutu ühendamine ning asjakohased ühendused logistikaplatvormide ja -rajatistega; e) linnapiirkondi läbiva raudtee- ja maanteetranspordi negatiivse mõju leevendamine; f) tõhusa ja vähe müra tekitava heiteta transpordi ja liikuvuse edendamine, sealhulgas linna reisijate- ja kaubaveoks ette nähtud sõidukipargi keskkonnasäästlikumaks muutmine; g) asjakohasel juhul ühistranspordi ja aktiivse liikuvuse osakaalu suurendamine selliste meetmete kaudu, millega suunatakse peamiselt reisijate liikuvust nende transpordiliikide poole, sealhulgas ohutu ja turvaline aktiivsete liikumisviiside taristu; h) vähe müra tekitava ja vähese CO2 heitega tõhusa kaubaveo edendamine linnades; i) asjakohasel juhul juurdepääsetavuse suurendamine linna- ja maapiirkondade puhul ja nendevahelise ühenduvuse parandamine ning juurdepääs arukale, säästvale ja taskukohasele transpordile ning j) selliste konkreetsete meetmete vastuvõtmine, millega edendatakse kõigile käitajatele avatud juurdepääsuga IKT-vahendite ja intelligentsete transpordisüsteemide laiemat kasutuselevõttu, et võimaldada sõidukite optimeeritud marsruute, eesmärgiga parandada liiklusvoogude juhtimist, vähendada ummikuid ja õhusaastet ning parandada liiklusohutust, samuti anda reaalajas teavet alternatiivkütuste taristu kättesaadavuse kohta.

1. Transpordi IKT-süsteemid peavad võimaldama läbilaskevõime ja liikluse korraldamist ning teabevahetust transpordiliikide piires ja nende vahel seoses mitmeliigilise transpordi toimingute ja transpordiga seotud lisaväärtusteenustega, samuti vastupidavuse, ohutuse, turvalisuse, ummikute, tegevuse tulemuslikkuse ja keskkonnatoime parandamist ning lihtsustatud haldusmenetlusi. Transpordi IKT-süsteemid peavad hõlbustama ka sujuvat ühendust taristu ja liikuvate varade vahel. 2. Selleks et tagada koostalitlusvõimeliste põhifunktsioonide olemasolu kõigis liikmesriikides, võetakse kogu liidus kooskõlas liidu õiguses kehtestatud erisätetega ja nende piires kasutusele järgmised transpordi IKT-süsteemid: a) raudteede puhul: ERTMS, kaubaveo- ja reisijateveoteenuste telemaatilised rakendused, millele on osutatud koostalitluse tehnilises kirjelduses, eelkõige Shift2Raili ja Euroopa raudtee ühisettevõtte töö tulemused; b) siseveeteede puhul: jõeteabeteenused; c) maanteetranspordi puhul: intelligentsed transpordisüsteemid; d) meretranspordi puhul: laevaliikluse korraldamiseks laevaliikluse seire- ja teabesüsteemi teenused ning teabevahetuseks Euroopa merenduse ühtsete kontaktpunktide keskkond; e) lennutranspordi puhul: lennuliikluse korraldamise / aeronavigatsiooniteenuste süsteemid, eelkõige need, mis tulenevad projektist SESAR, ning f) mitmeliigilise transpordi puhul: elektrooniline kaubaveoteave (eFTI). 3. Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid edendada üleeuroopalises transpordivõrgus koordineeritud ja ühtlustatud viisil ka muid transpordi IKT-süsteeme. Need võivad hõlmata raudteede digitaliseerimise parandamist, liidu liikuvuse andmeruumi edendamist ning ettevõtjatevahelist andmevahetust hõlbustavaid raamistikke, kui liit on need kehtestanud, mille eesmärk on tarneahela läbipaistvuse tagamine ja optimeerimine, ning asjakohast IKT-taristut kui aruka jõustamise vahendit, mis võimaldab ettevõtjate ja täitevasutuste vahel andmete reaalajas vahetamist, mis on vajalik kontrollimaks kohaldatavate regulatiivsete nõuete järgimist, sealhulgas sõidukite liikumise ajal.

Liikmesriigid edendavad ühishuviprojekte, millega tagatakse tõhusad üleeuroopalise transpordivõrgu taristut kasutavad kaubaveoteenused ja mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning muid negatiivseid sotsiaal-majanduslikke ja keskkonnamõjusid, nagu õhu- ja mürasaaste, ning mille eesmärk on: a) soodustada transporditaristu kestlikku kasutamist, sealhulgas selle tõhusat haldamist; b) edendada uuenduslike transporditeenuste, sealhulgas Euroopa mereruumi raames lähimereveoühenduste ja transpordi IKT-süsteemide kasutuselevõttu, ning nende teenuste peamiselt keskkonna- ja ohutusalaste eesmärkide saavutamiseks vajaliku täiendava taristu arendamist; c) hõlbustada mitmeliigilise transpordi teenuseid, sealhulgas vajalikke kaasnevaid teabevooge, ning parandada logistikaahelas osalejate, sealhulgas kaubasaatjate, käitajate, teenuseosutajate ja nende klientide koostööd; d) soodustada ressursitõhusust ning heiteta ja vähese heitega käitamist, eelkõige tehnoloogia, toimingute, sõidukite veojõu, sõitmise/liikumapanemise, süsteemide ja toimingute planeerimise valdkonnas, või e) parandada ühendusi liidu kõige haavatavamate ja isoleeritumate osadega, eelkõige äärepoolseimate piirkondadega ning muude äärepoolsete, saare-, perifeersete ja mägipiirkondadega ning hõredalt asustatud piirkondadega, edendades regulaarseid ja sagedasi transporditeenuseid.

Selleks et üleeuroopaline transpordivõrk suudaks pidada sammu uuendusliku tehnoloogia arengu ja kasutuselevõtuga, edendavad liikmesriigid ja komisjon koordineeritud viisil ühishuviprojekte, mille eesmärk on eelkõige: a) toetada ja edendada transpordi CO2 heite vähendamist ülemineku kaudu heiteta ja vähese heitega sõidukitele, rongidele, laevadele ja õhusõidukitele, mis kasutavad alternatiivkütuseid, ning muu uuendusliku ja kestliku transpordi- ja võrgutehnoloogia kasutuselevõtu kaudu; b) edendada kujunemisjärgus kestlikke tehnoloogiaid, et edendada ja lihtsustada reisijate ja kauba transporti ja liikuvust; c) tõhustada kõigi transpordiliikide CO2 heite vähendamist, soodustades energiatõhusust, võtta kasutusele alternatiivkütustel töötavad heiteta ja vähese heitega lahendused, ning luua vastav taristu, võimaluse korral sünergia kaudu üleeuroopalise energiavõrguga; d) toetada uue digitehnoloogia kasutuselevõttu, eelkõige edendada andmevahetust ja katkematu hõlmavusega ühenduvustaristut kogu võrgus, et tagada digitaalse taristu kõrgeim tase ja parim toimimine ning saavutada ulatuslikum automatiseerimine, keskendudes eriti raudteesektorile; e) parandada inimeste liikumise ja kaubaveo ohutust ja kestlikkust; f) parandada võrgu toimimist, haldamist, juurdepääsetavust, koostalitlusvõimet, mitmeliigilisust ja tõhusust, sealhulgas digitaalsete mitmeliigilise liikuvuse teenuste, näiteks liikuvuse kui teenuse lahenduste arendamise kaudu; g) edendada tõhusaid viise kõigile transporditeenuste kasutajatele ja osutajatele ühenduste, koostalitlusvõime ja mitmeliigilise transpordi kohta ning nende transpordivalikute keskkonnamõju kohta hõlpsasti kättesaadava ja arusaadava teabe pakkumiseks; h) edendada negatiivse välismõju, nagu ummikute, tervisekahju ja igat liiki saastamise, sealhulgas müra ja heite vähendamise meetmeid; i) võtta kasutusele turvalisuse tagamise tehnoloogia; j) parandada transporditaristu vastupidavust häiringutele ja kliimamuutustele taristu ajakohastamise ja projekteerimise ning digitaalsete küberturvaliste lahenduste abil, mille eesmärk on kaitsta võrku loodusõnnetuste ja inimtegevusest tingitud katastroofide korral, ning k) edendada veelgi transpordi IKT-süsteemide ja uute tehnoloogiliste lahenduste arendamist ja kasutuselevõttu nii transpordiliikide piires kui ka nende vahel. Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võib asjaomane transporditaristu: i) hõlmata juurdepääsu võrgule, torujuhtmeid ja muid energiavarustuseks vajalikke rajatisi; ii) võtta arvesse taristu ja sõiduki liidest, sealhulgas nutilaadimist ja kahesuunalist laadimist; iii) hõlmata transpordi IKT-süsteeme; iv) toimida energiakeskusena, mis teenindab eri transpordiliike, et ühendada kohalik puhta energia tootmine heiteta liikuvuse rakendustega, ning v) aidata kaasa muude majanduse CO2 heite vähendamist kiirendavate tehnoloogiate kasutuselevõtule.

1. Ühishuviprojektide kavandamisel ja rakendamisel teevad liikmesriigid kõik asjakohased jõupingutused, et suurendada taristu turvalisust ja vastupidavust kliimamuutustele, looduslikele ohtudele, hübriidohtudele, inimtegevusest tingitud katastroofidele, õnnetustele ja töökatkestustele ning liidu transpordisüsteemi toimimist mõjutavatele tahtlikele häiretele. Eelkõige võetakse arvesse järgmist: a) vastastikune sõltuvus, seosed ja ahelmõju teiste võrkudega, nagu telekommunikatsiooni- ja elektrivõrk; b) ohutus, turvalisus ja toimimine olukorras, kus ohte on mitu; c) taristu struktuurielementide kvaliteet, pidades silmas taristu kogu olelusringi ja pöörates erilist tähelepanu keskkonnatingimustele ja tulevastele prognoositavatele ilmastikutingimustele; d) elanikkonnakaitse vajadused häiringutele reageerimise korral, sealhulgas seoses ohtlike kaupade transpordiga, ning e) küberturvalisus ja taristu vastupidavus, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele taristule. 2. Selliste ühishuviprojektide puhul, mille keskkonnamõju tuleb hinnata kooskõlas direktiiviga 2011/92/EL, tuleb tagada kliimakindlus. Kliimakindluse tagamisel võetakse arvesse uusimaid kättesaadavaid parimaid tavasid ja suuniseid, et tagada transporditaristu vastupidavus kliimamuutuste kahjulikule mõjule; selleks hinnatakse kliimatundlikkust ja -riski, nähakse ette asjakohased kohanemismeetmed ning võetakse kulude-tulude analüüsis arvesse kasvuhoonegaaside heite kulusid. Ilma et see piiraks muude liidu õigusaktide kohaldamist, ei kohaldata seda nõuet selliste projektide suhtes, mille keskkonnamõju hindamise hankemenetlust alustati enne 18. juulit 2024. 3. Hiljemalt 19. juuliks 2026 hindab komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega põhivõrgu vastupidavust ja haavatavust kliimamuutuste tagajärgede suhtes; hinnangu põhjal võib komisjon välja töötada ja teha üldsusele kättesaadavaks parimad tavad seoses võimalike kohanemismeetmetega võrgu vastupidavuse tagamiseks.

1. Liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada, et üleeuroopalise transpordivõrgu taristu on kaitstud julgeoleku- või avaliku korra ohtude eest, hinnates julgeoleku või avaliku korraga seotud võimalikke riske, mis tulenevad kolmanda riigi ettevõtja osalemisest ühishuviprojektis või sellisele projektile kaasaaitamisest. 2. Selleks et teha kindlaks, kas kolmanda riigi ettevõtja osalemine ühishuviprojektis võib julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel tõenäoliselt mõjutada taristut, võivad liikmesriigid arvesse võtta osalemise võimalikku mõju muu hulgas järgmisele: a) taristu ehitamiseks, käitamiseks ja hooldamiseks vajalike sisendite tarnimine, ning b) juurdepääs tundlikule teabele, sealhulgas isikuandmetele, või võime sellist teavet seoses taristu ehitamise, käitamise ja hooldamisega kontrollida. Liikmesriigid võivad eelkõige arvesse võtta ka määruse (EL) 2019/452 artikli 4 lõikes 2 loetletud tegureid. 3. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2019/452 kohaldamist ning iga liikmesriigi ainuvastutust oma riikliku julgeoleku eest kooskõlas ELi lepingu artikli 4 lõikega 2 ja õigust kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 346, teavitab liikmesriik, kui ta leiab, et kolmanda riigi ettevõtja osalemine ühishuviprojektis või sellisele projektile kaasaaitamine võib julgeoleku või avaliku korraga seotud põhjustel tõenäoliselt mõjutada üleeuroopalise transpordivõrgu taristut, komisjoni mis tahes asjakohastest meetmetest, mis on võetud sellise riski maandamiseks. 4. Käesolevat artiklit ei kohaldata ühishuviprojekti puhul füüsilise isiku osaluse ega panuse suhtes, sealhulgas sellise füüsilise isiku suhtes, kes osutab kolmanda riigi ettevõttes teatava ajavahemiku jooksul teisele isikule ja tema juhtimise all teenuseid, mille eest kõnealune füüsiline isik saab tasu.

1. Kui ehitatakse või ajakohastatakse taristut üleeuroopalise transpordivõrgu nendes osades, mis kattuvad sõjaväelise transpordivõrguga, mis on kindlaks määratud dokumendis „Sõjaväelise liikuvusega seotud sõjalised nõuded ELi piires ja väljaspool ELi“, mille nõukogu kiitis heaks 26. juunil 2023 ja 23. oktoobril 2023, ning mis tahes hilisemas sõjalisi nõudeid muutvas dokumendis, mis edaspidi heaks kiidetakse, kaaluvad liikmesriigid, kas on vajalik, asjakohane ja teostatav minna kaugemale käesoleva määruse III peatükis sätestatud nõuetest, et võtta arvesse vägede ja materjali sõjaväelise transpordi massi, suurust või ulatust. 2. Hiljemalt 19. juuliks 2025 ja võttes arvesse liikmesriikide põhiseadusest tulenevaid nõudeid, viib komisjon läbi uuringu, et teha kindlaks, millised on võimalused lühikese etteteatamisega suurteks liikumisteks kogu liidus, sealhulgas sõjaväeliseks liikuvuseks. Selle uuringu käigus konsulteerib komisjon liikmesriikidega.

Ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust taristu hooldamise planeerimisel, rahastamisel ja haldamisel ning ilma et see piiraks eelarve aastasuse põhimõtet, teevad liikmesriigid asjakohasel juhul kõik endast oleneva, tagamaks: a) et üleeuroopalise transpordivõrgu taristut hooldatakse nii, et selle puhul on kogu kasutusea jooksul tagatud kõrge teenus- ja ohutustase, mis on kohandatud liiklusvoole, ning ehitamise või ajakohastamise kavandamisel võetakse arvesse selle ennetava hoolduse vajadusi, vastupidavuse parandamist ja hinnangulisi kulusid taristu kogu kasutusea jooksul; b) maanteede ja vajaduse korral siseveeteede taristu pikaajaliste hoolduskavade kehtestamine ning c) kooskõla üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisega seotud raudteetaristu hooldus- ja uuendusvajaduste ning direktiivi 2012/34/EL artikli 8 lõikes 1 osutatud raudteetaristu arendamise suunava strateegia ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 30 osutatud lepingu vahel.

Üleeuroopaline transporditaristu võimaldab sujuvat liikuvust ja juurdepääsetavust kõigile kasutajatele, eelkõige: a) transpordivaesust kogevatele või haavatavas olukorras olevatele inimestele, sealhulgas puuetega või piiratud liikumisvõimega inimestele, ning b) inimestele, kes elavad äärepoolseimates piirkondades ning muudes äärepoolsetes, maa-, saare-, perifeersetes ja mägipiirkondades ning hõredalt asustatud piirkondades.

1. Euroopa transpordikoridorid on vahend, millega hõlbustatakse üleeuroopalise transpordivõrgu põhivõrgu ja laiendatud põhivõrgu osade koordineeritud rakendamist, ning nende eesmärk on eelkõige parandada piiriüleseid ühendusi, et rajada puuduvad ühendused ja kõrvaldada kitsaskohad liidus ning, kui see on asjakohane, parandada ühendusi naaberriikide üleeuroopalise transpordivõrguga. 2. Selleks et saavutada ressursitõhus mitmeliigiline transport ja aidata parema territoriaalse koostöö kaudu kaasa ühtekuuluvusele, keskendutakse Euroopa transpordikoridoride puhul järgmisele: a) transpordiliikide integreerimine, et tugevdada kõige keskkonnasõbralikumaid transpordiliike, eelkõige raudtee-, sisevee- ja lähimerevedu; b) võrgu koostalitlusvõime ja katkematus; c) taristu koordineeritud arendamine kõigi transpordiliikide puhul, eelkõige piiriülestes lõikudes, pidades eeskätt silmas koostalitlusvõimelise raudtee-kaubaveosüsteemi ja toimiva pikamaa raudtee-, sealhulgas kiirraudtee-reisijateveovõrgu arendamist kogu liidus ning pidades samuti silmas siseveeteede ja meretransporditaristu tõhusa ja kestliku muude transpordiliikidega integreerimise tagamist; d) transpordi digitaliseerimist ja koostalitlusvõimet teenivate uuenduslike lahenduste koordineeritud ja integreeritud väljatöötamise ja kasutuselevõtu toetamine, ning e) alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu edendamine. 3. Euroopa transpordikoridorid võimaldavad liikmesriikidel saavutada kooskõlastatud ja sünkroniseeritud lähenemisviisi taristusse investeerimisel. 4. Üleeuroopalise transpordivõrgu rakendamise kaks horisontaalset prioriteeti on ERTMS ja Euroopa mereruum. Käesoleva peatüki kohaselt loodud vahendid hõlbustavad ERTMSi õigeaegset kasutuselevõttu ning meretransporditaristu ja -teenuste integreerimist üleeuroopalisse transpordivõrku.

1. Selleks et hõlbustada Euroopa transpordikoridoride, ERTMSi ja Euroopa mereruumi koordineeritud rakendamist, määrab komisjon kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega ning pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendi ja nõukoguga ning, kui see on asjakohane, Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvate naaberriikidega, iga koridori ja iga horisontaalse prioriteedi jaoks ühe Euroopa koordinaatori. 2. Euroopa koordinaatori valimisel lähtutakse eelkõige tema teadmistest transpordi, suurprojektide rahastamise ning sotsiaal-majandusliku ja keskkonnaalase hindamisega seotud küsimustes ning tema kogemustest liidu poliitika kujundamisel. Euroopa koordinaator valitakse kuni nelja aasta pikkuseks ametiajaks, mida võib pikendada. Euroopa koordinaatori volitused on seotud ühe koridori või horisontaalse prioriteedi rakendamisega. 3. Komisjoni otsuses Euroopa koordinaatori määramise kohta täpsustatakse, kuidas tuleb lõigetes 5, 6 ja 7 osutatud ülesandeid täita. 4. Euroopa koordinaator tegutseb komisjoni nimel ja eest; komisjon osutab vajalikke sekretariaaditeenuseid. 5. Euroopa koordinaatorid teevad järgmist: a) toetavad asjaomase Euroopa transpordikoridori või horisontaalse prioriteedi koordineeritud rakendamist; b) koostavad koos asjaomaste liikmesriikidega tööplaani ja teostavad asjakohasel juhul Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvate naaberriikidega konsulteerides järelevalvet selle rakendamise üle vastavalt artiklile 54; c) konsulteerivad kõnealuse tööplaani ja selle rakendamise osas vastavalt koridorifoorumiga või horisontaalsete prioriteetide nõuandefoorumiga ning teavitavad foorumit korrapäraselt tööplaani rakendamisest; d) teatavad liikmesriikidele, Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvatele naaberriikidele, Euroopa Parlamendile ning komisjonile ja vajaduse korral teistele Euroopa transpordikoridori või horisontaalse prioriteedi arendamises otseselt osalevatele üksustele võimalikest tekkinud raskustest, eelkõige juhul, kui koridori või horisontaalse prioriteedi arendamine on takistatud, et aidata leida sobivaid lahendusi, ning e) esitavad igal aastal Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja asjaomastele liikmesriikidele aruande Euroopa transpordikoridoride ja horisontaalsete prioriteetide rakendamisel tehtud edusammude kohta; selles iga-aastases aruandes keskendutakse peamiste prioriteetide ja investeeringute osas tehtud edusammudele, kirjeldatakse nende rakendamisel tekkinud probleemide olemust ja soovitatakse võimalikke lahendusi. 6. Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 913/2010 kohaste raudtee-kaubaveo haldusstruktuuride pädevusi ning liikmesriikide pädevust taristu haldamisel ja rahastamisel, teevad Euroopa transpordikoridoride Euroopa koordinaatorid tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikide ja raudtee-kaubaveo haldusstruktuuridega, et: a) aidata määrata kindlaks Euroopa transpordikoridoride raudtee-kaubaveoliinidel toimuva raudtee-kaubaveoga seotud prioriteedid ja investeerimisvajadused, võttes arvesse üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks tulenevat kasu ja käesolevas määruses sätestatud üldisi valmimiskuupäevi, ning b) teostada järelevalvet raudtee-kaubaveoteenuste toimimise üle ning teha kindlaks võimalikud takistused, näiteks tehnilised, haldusalased ja käitamisega seotud takistused, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele mõõtmele, ning anda sellega seoses soovitusi, kui see on asjakohane. 7. Euroopa transpordikoridoride Euroopa koordinaatorid: a) teevad tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega, et aidata määrata kindlaks Euroopa transpordikoridoride raudtee-reisijateveoliinidega seotud prioriteedid ja investeerimisvajadused, ning b) teostavad järelevalvet raudtee-reisijateveoteenuste toimimise üle ning teevad kindlaks võimalikud takistused, näiteks tehnilised, haldusalased ja käitamisega seotud takistused, pöörates erilist tähelepanu piiriülesele mõõtmele, ning annavad sellega seoses soovitusi, kui see on asjakohane. 8. Euroopa transpordikoridoride Euroopa koordinaatorid teevad tihedat koostööd asjaomaste liikmesriikidega, et hõlbustada asjakohasel juhul kontakte ja koordineerimist merendusvaldkonna ja siseveeteede esindajate vahel, et suurendada nende omavahelist koostoimet. 9. Määruse (EL) 2021/1153 artikli 14 lõike 4 kohaselt konsulteerib komisjon Euroopa transpordikoridori või horisontaalsete prioriteetide jaoks Euroopa ühendamise rahastust liidu rahaliste vahendite eraldamise taotlusi läbi vaadates Euroopa koordinaatoriga tema pädevuse raames, et tagada iga koridori või horisontaalse prioriteedi järjepidevus ja areng, võttes samas arvesse võrguühendusi. Euroopa koordinaator kontrollib, kas liikmesriikide või asjakohasel juhul naaberriikide poolt Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastamiseks esitatud projektid on kooskõlas käesoleva artikli lõike 5 punktis b osutatud tööplaani prioriteetidega. 10. Kui Euroopa koordinaator ei suuda täita oma ülesandeid rahuldavalt ja kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud nõuetega, võib komisjon igal ajal pärast asjaomaste liikmesriikidega konsulteerimist tema ametivolitused lõpetada. Komisjon teavitab oma otsusest Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning määrab lõikes 1 sätestatud korras uue Euroopa koordinaatori.

1. Iga Euroopa transpordikoridori ja horisontaalse prioriteedi puhul abistavad asjaomast Euroopa koordinaatorit tema tööplaani ja selle rakendamisega seotud ülesannete täitmisel sekretariaat ja nõuandefoorum (vastavalt „koridorifoorum“ ja „horisontaalse prioriteedi nõuandefoorum“). 2. Koridorifoorumi asutab ametlikult ja seda juhib Euroopa koordinaator. Asjaomased liikmesriigid lepivad kokku neis liikmetes, kes osalevad koridorifoorumil nende vastavat Euroopa transpordikoridori osa puudutavates küsimustes, tagavad raudtee-kaubaveo haldusstruktuurid esindatuse ning hõlbustavad muude asjaomaste taristuettevõtjate, näiteks meresadamate ja siseveesadamate käitajate esindatuse tagamist. 3. Komisjon konsulteerib Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvate naaberriikidega liikmete teemal, kes osalevad koridorifoorumil nende vastavat Euroopa transpordikoridori osa puudutavates küsimustes. 4. Kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega võib Euroopa koordinaator moodustada ja juhtida koridoriga tegelevaid töörühmi, kes keskenduvad oma töös järgmisele: a) uue tehnoloogia ja taristu koostalitlusvõime ja kasutuselevõtt; b) taristuprojektide koordineeritud arendamine ja rakendamine piiriülestes lõikudes; c) piiriülesed raudtee-reisijateveoteenused; d) tegevusalased kitsaskohad; e) linnatranspordisõlmed; f) koostöö kolmandate riikidega ning g) muud teemad, mida peetakse vajalikuks. Kui see on asjakohane, teeb Euroopa koordinaator töörühmade tegevusega seoses koostööd ja kooskõlastab tegevust raudtee-kaubaveo haldusstruktuuridega, et vältida töö dubleerimist. 5. Horisontaalse prioriteedi nõuandefoorumi asutab ja seda juhib Euroopa koordinaator. Asjaomased liikmesriigid ning vajaduse korral ja viimastega kokkuleppel asjaomaste naaberriikide ja vastavate sektorite esindajad võivad osaleda horisontaalse prioriteedi nõuandefoorumil. Iga liikmesriik määrab ERTMSi nõuandefoorumile ühe vastutava riikliku esindaja, kes osaleb selles liikmesriigis ERTMSi kasutuselevõtu koordineerimises. Euroopa koordinaator võib moodustada ka ajutisi töörühmi. 6. Asjaomased liikmesriigid teevad Euroopa koordinaatoriga koostööd, osalevad koridorifoorumil ja horisontaalse prioriteedi nõuandefoorumil ning annavad Euroopa koordinaatorile käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, sealhulgas üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisele kaasa aitavates asjaomastes riiklikes kavades ja programmides sisalduvat teavet koridoride arendamise kohta. 7. Euroopa koordinaator võib tööplaani ja selle rakendamise osas konsulteerida piirkondlike ja kohalike ametiasutustega, taristuettevõtjatega, transpordiettevõtjatega ning eelkõige ettevõtjatega, kes on raudtee-kaubaveo haldusstruktuuride liikmed, tarniva tööstusega, transpordikasutajatega ja asjaomaste sidusrühmadega. Samuti võib direktiivi (EL) 2021/1187 kohaldamisalasse kuuluvate ühishuviprojektide rakendamisega seoses konsulteerida kõnealuse direktiivi artikli 2 punktis 6 määratletud määratud asutustega. Lisaks teeb ERTMSi eest vastutav Euroopa koordinaator tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/796 (60) loodud Euroopa Liidu Raudteeameti ja Euroopa Raudtee Ühisettevõttega ning Euroopa mereruumi koordinaator teeb tihedat koostööd Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1406/2002 (61) loodud Euroopa Meresõiduohutuse Ametiga.

1. Iga Euroopa transpordikoridori ja kahe horisontaalse prioriteedi Euroopa koordinaator koostab hiljemalt 19. juuliks 2026 ja seejärel iga nelja aasta tagant tööplaani, mis sisaldab üksikasjalikku analüüsi Euroopa koordinaatori pädevusse kuuluva koridori või horisontaalse prioriteedi rakendamise seisu kohta ning selle vastavuse kohta käesoleva määruse nõuetele ja koridori või prioriteedi edasise arendamise prioriteetidele. 2. Tööplaan koostatakse tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega ja asjakohasel juhul Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvate naaberriikidega ning konsulteerides koridorifoorumiga ja raudtee-kaubaveo haldusstruktuuridega või horisontaalse prioriteedi nõuandefoorumiga. Asjaomased liikmesriigid peavad Euroopa transpordikoridori käsitleva tööplaani heaks kiitma. Konsulteeritakse Euroopa transpordikoridoridesse kuuluvate naaberriikidega. Komisjon esitab tööplaani teavitamise eesmärgil Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Tööplaani koostamisel võtab Euroopa koordinaator arvesse määruse (EL) nr 913/2010 artiklis 9 osutatud rakenduskava. 3. Euroopa transpordikoridori käsitlevas tööplaanis esitatakse asjaomase koridori rakendamise seisu üksikasjalik analüüs, mis hõlmab eelkõige järgmist: a) koridori omaduste, eelkõige piiriüleste lõikude kirjeldus; b) analüüs koridori vastavuse kohta transporditaristule esitatavatele nõuetele, mis on sätestatud käesolevas määruses, ja sellega seoses tehtud edusammude, sealhulgas võimalike viivituste kohta; c) puuduvad ühendused ja kitsaskohad, mis takistavad koridori arendamist, pöörates erilist tähelepanu piiriülestele lõikudele; d) vajalike investeeringute, sealhulgas koridori, eriti selle piiriüleste lõikude arendamiseks ja valmimiseks vajalike projektide elluviimiseks eraldatud või kavandatud erinevate finantseerimis- ja rahastamisallikate analüüs; e) investeerimisvajaduste täitmist ja kitsaskohtade kõrvaldamist käsitlevate võimalike lahenduste kirjeldus, eelkõige koridori reisijate- ja kaubaveoliinide ning ühenduste puhul, pidades silmas käesolevas määruses ette nähtud tähtaegade järgimise eesmärki; f) kava, mis võib hõlmata soovituslikke vahe-eesmärke ning mis on mõeldud transpordiliikidevaheliste ja -siseste füüsiliste, tehniliste, digitaalsete, tegevusalaste ja haldustakistuste kõrvaldamiseks ning tõhusa ja juurdepääsetava mitmeliigilise transpordi edendamiseks, pöörates erilist tähelepanu raudteele ja selle piiriülestele lõikudele ja puuduvatele riiklikele ühendustele. Investeeringute analüüsimiseks ja kava koostamiseks teeb Euroopa koordinaator järgmist: i) võtab arvesse käesoleva määruse artikli 60 lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid ja programme; ii) teeb kooskõlas määruse (EL) nr 913/2010 artikliga 11 raudtee-kaubaveoga seotud aspektides koostööd koridori juhatuse ja nõukoguga; iii) võtab mitmeliigilise kaubaveo terminalidega seotud aspektides arvesse koridoriga seotud analüüsielemente, liikmesriikide poolt käesoleva määruse artikli 36 lõike 4 kohaselt koostatud tegevuskavasid ja määruse (EL) nr 913/2010 artikli 18 punktis b osutatud nimekirja; iv) võtab reisijateveoteenustega seotud aspektis arvesse artikli 52 lõike 7 punkti b kohase järelevalve tulemusi ning v) võtab arvesse Euroopa Kontrollikoja soovitusi ja määratud asutuste tööd, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2021/1187; g) raudtee-kaubaveo haldusstruktuuride poolt määruse (EL) nr 913/2010 artikli 19 lõike 2 kohaselt tehtud raudtee-kaubaveo tulemuslikkuse jälgimise tulemused ning määruse (EL) nr 913/2010 artikli 9 lõike 1 kohaselt kindlaks määratud eesmärgid, sihid ja meetmed, mille kaudu püütakse saavutada käesoleva määruse artiklis 19 sätestatud käitamisalaseid prioriteete; h) koostöös asjaomaste liikmesriikide, asjaomaste kohalike ametiasutuste ja säästva linnalise liikumiskeskkonna kava riiklike kontaktpunktidega kindlaks määratud meetmed, mida rakendatakse linnatranspordisõlmedes ja mis võivad aidata kaasa kaubaveo ja reisijateveo tõhusale toimimisele koridoris ning üleeuroopalise transpordivõrgu eesmärkide saavutamisele, olles samal ajal kooskõlas asjaomaste säästva linnalise liikumiskeskkonna kavadega; i) koostöös asjaomaste liikmesriikidega kindlaks määratud prioriteedid koridori arendamisel; j) analüüs kliimamuutuste võimaliku mõju kohta taristule ja vajaduse korral kavandatud meetmed kliimamuutustele vastupidavuse suurendamiseks ning k) kasvuhoonegaaside heite, müra ja asjakohasel juhul muude negatiivsete välismõjude vähendamise meetmed. 4. Euroopa koordinaator pakub liikmesriikidele ning asjakohasel juhul ja vajaduse korral naaberriikidele toetust tööplaani rakendamisel, eelkõige seoses järgmisega: a) riiklikul planeerimisel prioriteetide seadmine, aidates kindlaks teha rakendamisega seotud probleemid ja kitsaskohad, sealhulgas tegevusalased probleemid igas koridoris või iga horisontaalse prioriteedi puhul; b) projektide ja investeeringute kavandamine, nendega seotud kulud ja Euroopa transpordikoridoride või horisontaalsete prioriteetide rakendamise hinnanguline ajakava ning c) vajaduse korral töö piiriüleste taristuprojektide koordineerimiseks, ehitamiseks või haldamiseks vastavalt artikli 8 lõikele 6 loodud ühtse üksuse järelevalveorganis või samalaadses juhtorganis.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 lõike 5 kohaldamist, võtab komisjon ELi toimimise lepingu artikli 172 teise lõigu kohasel asjaomaste liikmesriikide heakskiidul vastu rakendusaktid iga Euroopa transpordikoridori rakendamiseks, mis hõlmavad selle peamisi piiriüleseid lõike, samuti piiratud arvu muude eriprojektide rakendamiseks, mis on koridori toimimise seisukohast keskse tähtsusega, et luua puuduvad ühendused või kõrvaldada peamised kitsaskohad. Rakendusaktidega hõlmatavate projektide valik põhineb analüüsil, milles liikmesriigid on kokku leppinud käesoleva määruse artikli 54 kohaselt koostatud Euroopa koordinaatorite esimeses tööplaanis. Rakendusaktide eesmärk on tagada sidusate prioriteetide kehtestamine taristu jaoks ning investeeringute kavandamiseks, kehtestades kindlaksmääratud projektide rakendamiseks soovituslikud vahe-eesmärgid ja eeldatava ajakava. Rakendusaktid koostatakse tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega ja neid ajakohastatakse iga nelja aasta järel või kõnealuste liikmesriikide taotlusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 8 lõike 5 kohaldamist ja kui asjaomased liikmesriigid on selle ELi toimimise lepingu artikli 172 teise lõigu kohaselt heaks kiitnud, võib komisjon võtta vastu rakendusakte piiriüleste lõikude rakendamiseks või horisontaalsete prioriteetide rakendamiseks. Rakendusaktid koostatakse tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikidega ja neid ajakohastatakse iga nelja aasta järel või kõnealuste liikmesriikide taotlusel. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon võtab vastu rakendusaktid lõikes 1 ja 2 osutatud rakendusaktide muutmiseks, et võtta arvesse tehtud edusamme, esinenud viivitusi või ajakohastatud riiklikke programme. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kuni käesolevas artiklis osutatud rakendusaktide täieliku rakendamiseni ja kui kõnealustes rakendusaktides ei ole sätestatud teisiti, esitavad asjaomased liikmesriigid komisjonile iga kahe aasta järel aruande tehtud edusammude kohta, tuues eelkõige välja riikliku eelarvekavaga võetud rahalised kohustused. Aruandes võib osutada artikli 57 kohaselt kogutud teabele.

1. Euroopa transpordikoridori või konkreetseid naaberriike hõlmava horisontaalse prioriteedi Euroopa koordinaatoril on õigus teha nende riikidega koostööd ja kaasata neid asjakohastesse koridoride tegevustesse, näiteks koridorifoorumisse või artikli 53 lõigete 2 ja 4 kohaselt loodud töörühmadesse või horisontaalse prioriteedi nõuandefoorumisse, kui see on asjakohane. 2. Euroopa koordinaator võib teha koostööd ka rahvusvaheliste organisatsioonidega, kui ta viib ellu Euroopa transpordikoridoride või horisontaalse prioriteediga seotud tegevusi, mis hõlmavad nende rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks olevaid naaberriike. 3. Liit võib sõlmida asjaomaste naaberriikidega kõrgetasemelisi kokkuleppeid, et saavutada koordineeritud ja sünkroniseeritud lähenemisviis Euroopa transpordikoridoride ja horisontaalsete prioriteetide rakendamisele.

1. Liikmesriigid teavitavad komisjoni korrapäraselt, põhjalikult ja läbipaistvalt edusammudest, mida on tehtud üleeuroopalise transpordivõrgu väljakujundamisel ühishuviprojektide rakendamise kaudu ja selleks tehtud investeeringutest. 2. Nimetatud teave sisaldab iga-aastaseid tehnilisi andmeid, mis on seotud III peatükis sätestatud transporditaristu nõuetega, välja arvatud juhul, kui sellist teavet on üleeuroopalise transpordivõrgu tasandil muude liidu rakenduste või andmebaaside jaoks juba kogutud. 3. Edastamine tagatakse automaatselt üleeuroopalise transpordivõrgu interaktiivse geograafilise ja tehnilise infosüsteemi (TENtec) kaudu. Kuni TENteci automatiseeritud andmevahetusfunktsioon hakkab täies ulatuses toimima, tagatakse selline edastamine iga kahe aasta järel. 4. Ühishuviprojektidega seotud investeeringute puhul edastavad liikmesriigid iga kahe aasta järel finantsandmed iga-aastaste koondandmetena transpordiliikide ja võrkude kaupa (põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu kohta). 5. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõike 2 kohaselt edastatavate tehniliste andmete loetelu. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 61 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Komisjon tagab, et TENtec on avalikult ja hõlpsasti ligipääsetav, võimaldades automaatset andmevahetust riiklike süsteemidega ning muude asjakohaste liidu rakenduste ja andmeallikatega. TENtec sisaldab projektipõhist ja ajakohastatud teavet liidu kaasrahastamise vormide ja summade ning iga projekti edenemise kohta. Samuti tagab komisjon, et TENtec ei tee üldsusele kättesaadavaks teavet, mis on konfidentsiaalne või võiks kahjustada või lubamatult mõjutada liikmesriigi riigihankemenetlusi. 7. Komisjon ja liikmesriigid teevad kõik endast oleneva, et tagada TENteci infosüsteemis sisalduvate andmete kvaliteet, täielikkus ja järjepidevus. Nad teevad koostööd, et võimaldada automaatset andmevahetust riiklike süsteemide ja andmeallikate ning TENteci vahel.

1. Kui asjaomane liikmesriik kiidab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 172 teisele lõigule heaks, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte I ja II lisa muutmiseks, et: a) võtta arvesse muutusi, mis tulenevad artikli 21 lõike 3 punktis a, artikli 25 lõike 4 punktides a ja b ning artikli 33 lõikes 2 sätestatud kvantitatiivsetest künnistest ja artikli 25 lõike 4 punktis c sätestatud kvalitatiivsetest nõuetest; sellega seoses komisjon: i) lisab üldvõrku siseveesadamad, meresadamad ja lennujaamad, mille puhul tõendatakse, et nende viimase kolme aasta keskmine liiklusmaht ületab asjaomast künnist, ning ii) jätab üldvõrgust välja meresadamad ja lennujaamad, juhul kui on tõendatud, et nende viimase kuue aasta keskmine liiklusmaht moodustab alla 85 % asjaomasest künnisest, välja arvatud üldvõrku kuuluvad meresadamad, mille puhul on täidetud artikli 25 lõike 4 punktis d või e sätestatud tingimused, või asjaomase liikmesriigi taotlusel; b) lisab asjaomase liikmesriigi taotlusel üldvõrku või põhivõrku siseveesadamad, meresadamad ja lennujaamad, kui see taristu on omandanud täiendava Euroopa lisaväärtuse tänu oma geostrateegilisele tähtsusele liidu jaoks ja kui on tõendatud, et III peatüki asjaomase jao nõuded on täidetud, või kui on mõistlikult põhjendatud, et kõnealuste nõuete täitmine toimub asjaomaste tähtaegade jooksul; c) lisab üleeuroopalisse transpordivõrku linnatranspordisõlmed, mille puhul tõendatakse, et nad vastavad artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõuetele; d) jätab asjaomase liikmesriigi taotlusel üleeuroopalisest transpordivõrgust välja linnatranspordisõlmed, kui on tõendatud, et need ei vasta enam artikli 40 lõikes 2 sätestatud tingimustele; e) jätab asjaomase liikmesriigi taotlusel ja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ning asjaomase linnatranspordisõlme vastavate asutuste nõusolekul üleeuroopalisest transpordivõrgust välja linnatranspordisõlmed, mis vastavad artikli 40 lõikes 2 sätestatud nõuetele; f) lisab üleeuroopalisse transpordivõrku raudtee-/maanteeterminalid ning siseveetee ääres asuvad terminalid, mille liikmesriik on artikli 36 lõike 5 kohaselt kindlaks määranud, jätab raudtee-/maanteeterminalid asjaomase liikmesriigi taotlusel üleeuroopalisest transpordivõrgust välja või jätab artikli 36 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud mitmeliigilise kaubaveo terminali asjaomase liikmesriigi taotlusel välja, või g) kohandab asjaomase liikmesriigi poolt artikli 57 lõike 1 kohaselt esitatud teabe põhjal rangelt piiratud ulatuses maantee-, raudtee- ja siseveeteede taristu kaarte, et kajastada võrgu väljakujundamisel tehtud edusamme; komisjon ei tee kõnealuste kaartide kohandamisel marsruutides muid muudatusi peale nende, mis on lubatud asjaomase projekti loa andmise otsusega. Esimese lõigu punktis a osutatud kohandused põhinevad Eurostati avaldatud värskeimatel kättesaadavatel statistilistel andmetel või nende puudumisel liikmesriikide statistikaametite andmetel, v.a aastad, mida on mõjutanud liiklusvoogude olulist vähenemist põhjustavad ettenägematud sündmused. Kui esimese lõigu punktis d osutatud viisil jäetakse üleeuroopalisest transpordivõrgust liikmesriigi taotlusel välja linnatranspordisõlmed, lisatakse taotlusele asjaomase linnatranspordisõlme vastavate asutuste arvamus. Esimese lõigu punktis g osutatud kohandus võib hõlmata lisade kaartidel punktiirjoonega märgitud uusehituste staatuse kohandamist, sealhulgas naaberliikmesriigi või -liikmesriikide nõusolekul nende piiriüleste ühenduste staatuse kohandamist. Kohandus võib samuti hõlmata piiriüleste lõikude ajakohastamist mõlema asjaomase liikmesriigi nõusolekul. 2. Delegeeritud õigusaktiga, millega lisatakse II lisasse vastavalt käesoleva artikli lõike 1 punktile c linnatranspordisõlm: a) pikendatakse artikli 41 lõike 1 punktides b ja c sätestatud tähtaegu kolme aasta võrra, vastavalt kuni 31. detsembrini 2030 ja 31. detsembrini 2033. Pärast artikli 41 lõike 1 punktis b või c sätestatud tähtaegade möödumist II lisas loetletud linnatranspordisõlmede puhul pikendatakse neid tähtaegu kolme aasta võrra pärast kõnealuse delegeeritud õigusakti jõustumist, ning b) pikendatakse artikli 41 lõike 1 punktis d sätestatud nõuete täitmise tähtaega viie aasta võrra kuni 31. detsembrini 2045. Pärast artikli 41 lõike 1 punktis d sätestatud tähtaja möödumist II lisas loetletud linnatranspordisõlmede puhul pikendatakse seda tähtaega viie aasta võrra pärast kõnealuse delegeeritud õigusakti jõustumist. 3. Delegeeritud õigusaktiga, millega lisatakse I ja II lisasse käesoleva artikli lõike 1 punkti f kohaselt raudtee-/maanteeterminal: a) pikendatakse artikli 38 lõike 1 punktis c ja artikli 38 lõikes 2 sätestatud tähtaegu kolme aasta võrra kuni 31. detsembrini 2033. Pärast artikli 38 lõike 1 punktis c ja artikli 38 lõikes 2 sätestatud tähtaegade möödumist I ja II lisas loetletud raudtee-/maanteeterminalide puhul pikendatakse neid tähtaegu kolme aasta võrra pärast kõnealuse delegeeritud õigusakti jõustumist, ning b) pikendatakse artikli 38 lõikes 3 sätestatud tähtaega viie aasta võrra kuni 31. detsembrini 2045. Pärast artikli 38 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist I ja II lisas loetletud raudtee-/maanteeterminalide puhul pikendatakse seda tähtaega viie aasta võrra pärast kõnealuse delegeeritud õigusakti jõustumist. 4. Lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusaktiga üleeuroopalisse transpordivõrku lisatud taristuga seotud ühishuviprojekt võib saada liidu finantsabi üleeuroopalise transpordivõrgu jaoks ette nähtud vahenditest alates kõnealuse delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast. Üleeuroopalisest transpordivõrgust välja jäetud taristuga seotud ühishuviprojekt ei ole enam rahastamiskõlblik alates lõike 1 kohaselt vastu võetud delegeeritud õigusakti jõustumise kuupäevast. Rahastamiskõlblikkuse minetamine ei mõjuta komisjoni poolt enne seda kuupäeva tehtud rahastamis- või toetusotsuseid. 5. Kui ELi toimimise lepingu artikli 172 teisest lõigust ei tulene teisiti, on komisjonil õigus võtta kooskõlas käesoleva määruse artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte IV lisa muutmiseks, et lisada või kohandada naaberriikide transporditaristuvõrkude soovituslikke kaarte. Sellised delegeeritud õigusaktid põhinevad transporditaristuvõrke käsitlevatel kõrgetasemelistel kokkulepetel liidu ja asjaomaste naaberriikide vahel.

Asjakohastel juhtudel järgitakse ühishuviprojektide planeerimise ja ehitamise etapis projektist mõjutatud piirkondlike ja kohalike ametiasutuste ning kodanikuühiskonna kaasamise ja nendega konsulteerimise siseriiklikke menetlusi. Direktiivi (EL) 2021/1187 kohaldamisalasse kuuluvate ühishuviprojektide puhul tuleb järgida selle direktiivi nõudeid. Komisjon edendab vastavate heade tavade vahetamist, eelkõige seoses haavatavas olukorras olevate inimestega konsulteerimise ja nende kaasamisega.

1. Liikmesriigid tagavad, et üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist toetavad riiklikud kavad ja programmid on kooskõlas liidu transpordipoliitikaga ning käesolevas määruses sätestatud prioriteetide ja tähtaegadega. Samuti võtavad nad muu hulgas arvesse asjaomaste koridoride tööplaanides ja asjaomaste liikmesriikide horisontaalsetes prioriteetides ning, kui see on asjakohane, artikli 55 lõigetes 1 ja 2 osutatud rakendusaktides sätestatud prioriteete. 2. Liikmesriigid esitavad komisjonile üleeuroopalise transpordivõrgu arendamisele kaasa aitavate asjakohaste riiklike kavade või programmide kavandid või nende kokkuvõtte ja nende mis tahes olulised muudatused, tehes seda võimalikult kiiresti pärast kõnealuse kava või programmi asjus avaliku konsulteerimise alustamist. Komisjon võib esitada arvamuse riiklike kavade ja programmide kavandite kooskõla kohta käesolevas määruses sätestatud prioriteetidega ning vastavate Euroopa transpordikoridoride ja horisontaalsete prioriteetide tööplaanides ning artikli 55 lõigete 1 ja 2 kohaselt vastu võetud rakendusaktides ette nähtud prioriteetidega. See arvamus ei mõjuta riiklike kavade ja programmide kehtivust ega takista nende vastuvõtmist ja kohaldamist. Liikmesriigid esitavad komisjonile pärast vastuvõtmist ka lõplikud riiklikud kavad või programmid.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesoleva määruse artikli 23 lõike 3 teise lõigu kohaldamisel abistab komisjoni nõukogu direktiivi 91/672/EMÜ (62) artikli 7 alusel loodud komitee. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 11 lõikes 3 ning artikli 58 lõigetes 1 ja 5 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 18. juulist 2024. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 11 lõikes 3 ning artikli 58 lõigetes 1 ja 5 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 11 lõike 3 ning artikli 58 lõigete 1 ja 5 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjon vaatab pärast nõuetekohast konsulteerimist liikmesriikidega ja Euroopa koordinaatorite abiga 31. detsembriks 2033 läbi põhivõrgu rakendamise, hinnates eelkõige põhivõrgu vastavust käesoleva määruse nõuetele. Hindamisel võetakse arvesse iga-aastast aruannet ja Euroopa koordinaatorite poolt artikli 52 lõike 5 punkti e ja artikli 54 lõike 1 kohaselt koostatud tööplaane ning artikli 60 lõikes 1 osutatud riiklikke kavasid ja programme. 2. Komisjon vaatab pärast nõuetekohast konsulteerimist liikmesriikidega ja Euroopa koordinaatorite abiga 31. detsembriks 2033 läbi laiendatud põhivõrgu ja üldvõrgu rakendamise, hinnates järgmist: a) vastavus käesolevale määrusele; b) käesoleva määruse rakendamisel tehtud edusammud, sealhulgas mis tahes võimalikud viivitused; c) reisija- ja kaubaveovoogude muutused; d) riikide transporditaristusse tehtavate investeeringute areng ning e) vajadus käesoleva määruse muutmise järele. Hindamisel võetakse arvesse ka muutuvate liiklusmustrite ja taristuinvesteeringute kavade asjakohaste muudatuste mõju. 3. Läbivaatamise käigus hindab komisjon, kas käesoleva määrusega ette nähtud laiendatud põhivõrk ja üldvõrk vastavad tõenäoliselt II, III ja IV peatükile tähtaegadeks, milleks on vastavalt 31. detsember 2040 ja 31. detsember 2050, võttes samal ajal arvesse liidu ja üksikute liikmesriikide majanduslikku ja eelarveolukorda. Komisjon hindab liikmesriikidega konsulteerides ka seda, kas laiendatud põhivõrku ja üldvõrku tuleks muuta, et võtta arvesse muutusi transpordivoogude arengus ja riiklike investeeringute kavandamisel.

1. Kui põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu ja üldvõrguga seotud töö alustamisel või lõpuleviimisel esineb märkimisväärseid viivitusi võrreldes artiklis 55 osutatud rakendusaktides sätestatud esialgse eeldatava ajakavaga, võib komisjon paluda asjaomasel liikmesriigil või asjaomastel liikmesriikidel esitada viivituse põhjendused. Liikmesriik esitab või liikmesriigid esitavad need põhjendused kolme kuu jooksul alates komisjoni taotluse saamisest. Saadud vastuse põhjal konsulteerib komisjon viivituse põhjustanud probleemi lahendamiseks asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikidega. 2. Kui viivitus on seotud mõne Euroopa transpordikoridori lõiguga, kaasatakse Euroopa koordinaator, et aidata liikmesriikidel probleemi lahendada. 3. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklis 258 ja käesoleva määruse artikli 8 lõikes 5 sätestatud menetluse kohaldamist, võib komisjon juhul, kui liikmesriik või liikmesriigid on põhivõrgu, laiendatud põhivõrgu või üldvõrguga seotud töö alustamisel või lõpetamisel põhjustanud ilma piisava põhjenduseta märkimisväärse viivituse, pärast asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide poolt käesoleva artikli esimese lõike kohaselt esitatud põhjenduste kaalumist esitada asjaomastele liikmesriikidele kõnealuse viivituse kõrvaldamiseks ja edasiste viivituste vältimiseks või vähendamiseks soovitused.

Raudteed käsitlevaid sätteid, eelkõige nõuet ühendada lennujaamad ja sadamad raudteega, samuti mitmeliigilise kaubaveo terminale käsitlevaid sätteid ei kohaldata Küprose, Malta, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suhtes seni, kuni nende territooriumil ei ole loodud raudteesüsteemi. Küprose, Malta, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suhtes ei kohaldata ohutut ja turvalist parkimist käsitlevaid sätteid. Artikli 17 sätteid, mis on seotud Euroopa standardse nominaalse raudtee rööpmelaiusega 1 435 mm, ei kohaldata Iirimaa, saarte ja äärepoolseimate piirkondade suhtes.

Määruse (EL) 2021/1153 lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse VI lisale.

Määrust (EL) nr 913/2010 muudetakse järgmiselt. 1) Artikkel 1 asendatakse järgmisega: „Artikkel 1 Eesmärk ja kohaldamisala 1. Käesolevas määruses kehtestatakse konkurentsivõimeliseks raudteekaubaveoks kasutatavate rahvusvaheliste raudteekoridoride korraldamise, juhtimise ja haldamise normid, pidades silmas konkurentsivõimeliseks kaubaveoks kasutatava Euroopa raudteevõrgu arendamist. Selles sätestatakse kaubaveokoridoride korraldamise ja haldamise ning neisse tehtavate soovituslike investeeringute kavandamise normid. 2. Käesolevat määrust kohaldatakse kaubaveokoridorides sisalduva raudteeinfrastruktuuri juhtimise, haldamise ja kasutamise suhtes, ilma et see piiraks liikmesriikide vastutust sellise infrastruktuuri planeerimise ja rahastamise eest.“ 2) Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Mõisted 1. Käesolevas määruses kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. novembri 2012. aasta direktiivi 2012/34/EL (millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond) (*1) artiklis 3 määratletud mõisteid. 2. Lisaks lõikes 1 osutatud mõistetele kasutatakse veel järgmisi mõisteid: a) „kaubaveokoridor“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2024. aasta määruse (EL) 2024/1679 (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate liidu suuniste kohta) (*2) artikli 11 lõikes 1 ja kõnealuse määruse III lisas kirjeldatud Euroopa transpordikoridori raudtee-kaubaveoliinid, sealhulgas raudteeinfrastruktuur ja selle juurde kuuluvad seadmed ning asjakohased raudteeteenused vastavalt direktiivile 2012/34/EL; b) „rakenduskava“ – dokument, milles on esitatud vahendid, strateegia ja meetmed, mida asjaomased isikud kavatsevad rakendada ning mis on vajalikud ja piisavad kaubaveokoridori korraldamiseks ja haldamiseks; c) „terminal“ – kaubaveokoridoris asuv rajatis, mis on spetsiaalselt kohandatud kaubarongide lasti peale- või mahalaadimiseks ning raudtee-kaubaveo teenuste ühendamiseks maantee-, mere-, jõe- ja õhuveo teenustega või kaubarongide koostamiseks või koosseisu muutmiseks, samuti vajadusel piiriületustoimingute läbiviimiseks ühispiiril Euroopa kolmandate riikidega; d) „Euroopa koordinaator“ – määruse (EL) 2024/1679 artiklis 52 osutatud koordinaator. (*1) ELT L 343, 14.12.2012, lk 32." (*2) ELT L, 2024/1679, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1679/oj.“ " 3) II peatüki pealkiri asendatakse järgmisega: „ KAUBAVEOKORIDORIDE KORRALDAMINE JA JUHTIMINE “. 4) Artikkel 3 asendatakse järgmisega: „Artikkel 3 Kaubaveokoridoride korraldamine ja juhtimine 1. Liikmesriigid ja kõnealusesse Euroopa transpordikoridori kuuluva kaubaveokoridori eest vastutavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad kohandavad kaubaveokoridori juhtimist alates 18. juulist 2024 või juhul, kui muudetakse Euroopa transpordikoridori teetrasside valikut vastavalt määruse (EL) 2024/1679 artikli 11 lõikele 3, 18 kuu jooksul pärast kõnealuse muudatuse kuupäeva. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja pärast komisjonilt nõusoleku saamist võib tähtaega pikendada 24 kuuni. Kaubaveokoridori nõukogu ja juhatus võtavad vastu vajalikud meetmed, et kohandada kaubaveokoridori korraldust ja juhtimist käesoleva määruse artiklite 9–19 kohaselt vastavalt uuele geograafilisele ühendamisele. 2. Kaubaveokoridori nõukogu võib otsustada käsitleda koridoris osutatavate rahvusvaheliste raudtee-reisijateveoteenuste haldus-, käitus- ja koostalitlusaspekte. Artikleid 11 ja 14 ei kohaldata nende teenuste suhtes.“ 5) Artiklid 4–7 jäetakse välja. 6) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt: a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmisega: „1. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased liikmesriigid nõukogu, mis vastutab kaubaveokoridori üldiste eesmärkide määratlemise, järelevalve ning käesoleva artikli lõikes 7 ning artiklites 9 ja 11, artikli 14 lõikes 1 ja artiklis 22 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Nõukokku kuuluvad asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajad. Nõukogu hindab korrapäraselt kooskõla üldeesmärkide ja juhatuse poolt artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud eesmärkide vahel. 2. Iga raudteekaubaveokoridori jaoks moodustavad asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja vajadusel direktiivi 2012/34/EL artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotamisasutused juhatuse, kes vastutab käesoleva artikli lõigetes 5, 7, 8 ja 9 ning käesoleva määruse artiklites 9–12, artikli 13 lõikes 1, artikli 14 lõigetes 2, 6 ja 9, artikli 16 lõikes 1, artikli 17 lõikes 1 ning artiklites 18 ja 19 selgesõnaliselt sätestatud meetmete võtmise eest. Juhatusse kuuluvad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajad.“ ; b) lisatakse järgmised lõiked: „2a. Liikmesriik, kes on kasutanud enne 18. juulit 2024 artikli 5 lõiget 4, võib otsustada, et tema territooriumil raudteeinfrastruktuuri eest vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja ei osale käesoleva artikli lõike 2 kohaselt moodustatud juhatuses ajavahemiku jooksul, mis ei ületa kümmet aastat alates 18. juulist 2024. Asjaomane liikmesriik teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele asjaomases kaubaveokoridoris osalevatele liikmesriikidele. Sellisel juhul teevad asjaomane liikmesriik ja asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja juhatusega koostööd, kui see on vajalik nimetatud juhatuse ülesannete täitmiseks. Käesoleva lõike esimest lõiku kasutav liikmesriik võib igal ajal selles osutatud kümneaastase ajavahemiku jooksul otsustada, et tema territooriumil raudteeinfrastruktuuri eest vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja osaleb käesoleva artikli lõike 2 kohaselt loodud juhatuses. Ta teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele asjaomases kaubaveokoridoris osalevatele liikmesriikidele. 2b. Iirimaa võib otsustada, et tema ametiasutuste ja tema territooriumil raudteeinfrastruktuuri eest vastutava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja esindajad ei osale lõigete 1 ja 2 kohaselt loodud nõukogus, juhatuses või mitte kummaski neist. Iirimaa teavitab oma otsusest viivitamata komisjoni ja teisi asjaomases kaubaveokoridoris osalevaid liikmesriike. Sellisel juhul teevad ametiasutused ja asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või asjaomased raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad koostööd nõukogu ja juhatusega, kui see on vajalik nende organite ülesannete täitmiseks. Iirimaa võib igal ajal pärast seda otsustada, et tema ametiasutuste esindajad ja tema territooriumil raudteeinfrastruktuuri eest vastutav raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja või raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad osalevad lõigete 1 ja 2 kohaselt moodustatud nõukogus, juhatuses või mõlemas. Ta teatab oma otsusest viivitamata komisjonile ja teistele asjaomases kaubaveokoridoris osalevatele liikmesriikidele.“ ; c) lõiked 4–8 asendatakse järgmisega: „4. Nõukogu teeb otsused nõukogus osalevate asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste esindajate vastastikuse kokkuleppe alusel. 5. Juhatus teeb otsused, sealhulgas otsused seoses oma õigusliku staatuse, organisatsioonilise struktuuri loomise, ressursside ja personaliga juhatuses osalevate asjaomaste raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate esindajate vastastikuse kokkuleppe alusel. Juhatus võib olla sõltumatu juriidiline isik. Ta võib tegutseda Euroopa majandushuvigrupina, nagu see on määratletud nõukogu 25. juuli 1985. aasta määruses (EMÜ) nr 2137/85 Euroopa majandushuvigrupi kohta (*3). 6. Nõukogu ja juhatuse kohustused ei mõjuta raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate sõltumatust, mis on ette nähtud direktiivi 2012/34/EL artikli 4 lõikega 2. 7. Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad kaubaveokoridori terminalide, sealhulgas vajaduse korral mere- ja siseveesadamate juhid ja omanikud. Nimetatud nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on otsene mõju investeeringutele ja terminalide haldamisele. Nõuanderühm võib esitada ka omaalgatuslikke arvamusi. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Juhatus teavitab asjaomast Euroopa koordinaatorit ning tegutseb vahendajana ning esitab selles küsimuses õigeaegselt arvamuse. Samuti võib asjaomane Euroopa koordinaator esitada selles küsimuses õigeaegselt arvamuse. Lõppotsuse teeb siiski juhatus. 8. Juhatus moodustab nõuanderühma, kuhu kuuluvad raudtee-ettevõtjad, kes on huvitatud kaubaveokoridori kasutamisest. Nõuanderühm võib esitada arvamuse juhatuse iga ettepaneku kohta, millel on tagajärgi ettevõtjate jaoks. Nõuanderühm võib esitada ka omaalgatuslikke arvamusi. Juhatus võtab kõiki neid arvamusi arvesse. Juhatuse ja nõuanderühma vaheliste vaidluste korral võib nõuanderühm pöörduda nõukogu poole. Nõukogu teavitab kaubaveokoridoriga seotud Euroopa koordinaatorit ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleerivaid organeid. Nõukogu on vahendaja rollis ja esitab selles küsimuses õigeaegselt oma arvamuse. Samuti võib asjaomane Euroopa koordinaator esitada selles küsimuses õigeaegselt arvamuse. Lõpliku otsuse teeb siiski juhatus. (*3) EÜT L 199, 31.7.1985, lk 1.“;" d) lisatakse järgmine lõige: „10. Nõukogu ja juhatus teevad koostööd kaubaveokoridoriga seotud Euroopa koordinaatoriga, et toetada raudtee-kaubaveo arendamist koridoris.“ 7) Artikkel 9 asendatakse järgmisega: „Artikkel 9 Kaubaveokoridori arendamise meetmed 1. Juhatus koostab ja avaldab hiljemalt kuus kuud enne kaubaveokoridori kasutuselevõttu rakenduskava. Juhatus konsulteerib rakenduskava kavandi osas artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmadega. Juhatus esitab rakenduskava nõukogule heakskiitmiseks. Kava sisaldab järgmist: a) kaubaveokoridori omaduste, sealhulgas kitsaskohtade kirjeldus ning kaubaveokoridori korralduse ja haldamise parandamiseks vajalike meetmete kava; b) lõikes 3 osutatud uuringu peamised andmed; c) kaubaveokoridori eesmärgid, eelkõige kaubaveokoridori tulemuslikkuse osas, mida väljendatakse teenuse kvaliteedi ja kaubaveokoridori läbilaskevõimsusena vastavalt käesoleva määruse artiklile 19, ning vajaduse korral nende eesmärkidega seotud kvantitatiivsed või kvalitatiivsed sihid. Eesmärkide ja sihtide puhul võetakse arvesse määruse (EL) 2024/1679 artiklis 19 sätestatud prioriteete; d) meetmed artiklite 12–19 rakendamiseks ja meetmed kaubaveokoridori tulemuslikkuse parandamiseks, tuginedes artikli 19 lõikes 3 osutatud hindamise tulemustele, pidades silmas käesoleva lõike punktis c osutatud eesmärkide ja sihtide saavutamist; e) artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmade seisukohad ja hinnang seoses koridori arendamisega; f) kokkuvõte artiklis 11 osutatud koostööst ja konsulteerimise tulemustest, sealhulgas artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmade arvamused ning kokkuvõte teiste sidusrühmade vastustest. Rakenduskava koostamisel võtab juhatus arvesse määruse (EL) 2024/1679 artiklis 54 osutatud Euroopa koordinaatori tööplaanis sisalduvaid eesmärke ja meetmeid. Rakenduskava sisaldab viidet tööplaani elementidele, mis on olulised kaubaveokoridoris toimuva raudtee-kaubaveo seisukohast. Juhatus vaatab pärast artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmadega ja Euroopa koordinaatoriga konsulteerimist korrapäraselt läbi käesoleva lõike punktis c osutatud sihid ja käesoleva lõike punktis d osutatud meetmed ning kohandab neid, tuginedes artikli 19 lõikes 3 osutatud hindamisele. 2. Juhatus vaatab rakenduskava korrapäraselt ja vähemalt iga nelja aasta järel läbi, võttes arvesse selle rakendamisel tehtud edusamme, raudtee-kaubaveoturu olukorda kaubaveokoridoris ja tulemuslikkust, mida mõõdetakse lõike 1 punktis c osutatud eesmärkide põhjal. 3. Juhatus viib läbi ja ajakohastab korrapäraselt transpordituru-uuringut, mis käsitleb kaubaveokoridori liikluses täheldatud ja eeldatavaid muutusi ning hõlmab nii kauba- kui ka reisijatevedu. Vajaduse korral käsitletakse uuringus ka kaubaveokoridori arendamisest tulenevaid sotsiaal-majanduslikke kulusid ja tulusid. 4. Rakenduskavas võetakse arvesse terminalide arengut, sealhulgas mitmeliigilise kaubaveo terminalide turu- ja tulevikuanalüüsi ning kaubaveokoridori kuuluvate liikmesriikide tegevuskavasid, millele on osutatud määruse (EL) 2024/1679 artikli 36 lõigetes 3 ja 4. 5. Juhatus võtab vajaduse korral meetmeid, et teha rakenduskava osas koostööd piirkondlike või kohalike ametiasutustega või mõlemaga.“ 8) Artikkel 11 asendatakse järgmisega: „Artikkel 11 Investeeringute kavandamine 1. Kaubaveokoridori nõukogu ja juhatus teevad raudtee-kaubaveost tulenevate infrastruktuuri- ja investeerimisvajadustega seoses koostööd kaubaveokoridoriga seotud Euroopa koordinaatoriga, et toetada määruse (EL) 2024/1679 artiklis 54 osutatud tööplaani koostamist. 2. Juhatus konsulteerib infrastruktuuri arendamise ja investeerimisvajaduste osas artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmadega. Konsulteerimine põhineb piisavatel ja ajakohastel dokumentidel infrastruktuuri planeerimise kohta koridori ja riigi tasandil. Nõuanderühmade arvamused investeeringute kohta peavad olema piisavalt põhjendatud. Nõukogu tagab konsultatsioonide ja direktiivi 2012/34/EL artiklis 7e määratletud riigi tasandi koordineerimismehhanismide piisava koordineerimise. 3. Koostöös ja konsulteerimisel käsitletakse eelkõige järgmist: a) raudtee-kaubaveo läbilaskevõimsuse vajadused, mis on olulised infrastruktuuri ja investeeringute kavandamise seisukohast, eelkõige seoses vähemalt 740 m pikkuste kaubarongidega, võttes arvesse läbilaskevõime vajadust vastavalt käesoleva määruse artikli 14 lõikele 2 ning mis tahes infrastruktuuri, mis on tunnistatud direktiivi 2012/34/EL artikli 47 kohaselt ülekoormatuks; b) määruse (EL) 2024/1679 II ja III peatükis määratletud üleeuroopalise transpordivõrgu infrastruktuuri nõuded raudteekaubaveo jaoks; c) vajadus kohalike kitsaskohtade kõrvaldamisele suunatud sihtotstarbeliste investeeringute, sõlmede ja raudtee juurdepääsuteede parandamise või tegevuse tulemuslikkust parandavate tehniliste seadmete järele.“ 9) Artikli 13 lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmisega: „3. Universaalteenistus otsustab taotluste üle, millega taotletakse artikli 14 lõikes 3 nimetatud ettevalmistatud rongiliine ja artikli 14 lõikes 5 nimetatud reserveeritud läbilaskevõimsust. Ta jaotab läbilaskevõimsust kooskõlas direktiivi 2012/34/EL läbilaskevõimsuse jaotamist käsitlevate normidega. Ta teavitab pädevaid raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaid neist taotlustest ja vastuvõetud otsustest viivitamata. 4. Infrastruktuuri läbilaskevõimsuse taotluse, mida ei saa rahuldada vastavalt lõikele 3, edastab universaalteenistus viivitamata pädevatele raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele ja vajadusel direktiivi 2012/34/EL artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotamisasutustele, kes teevad selle taotluse suhtes otsuse kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 38 ja IV peatüki 3. jaoga ning teatavad otsusest universaalteenistusele, kes sellega edasi tegeleb.“ 10) Artiklit 14 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Nõukogu määrab vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 39 kindlaks kaubaveokoridoris infrastruktuuri läbilaskevõimsuse jaotamise raamistiku.“ ; b) lõige 3 asendatakse järgmisega: „3. Käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud hindamise põhjal määravad kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja loovad rahvusvahelised kaubarongide ettevalmistatud liinid, järgides direktiivi 2012/34/EL artiklis 10 osutatud menetlust, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele. Nad tõhustavad reisiaegu ja -sagedusi, väljumis- ja saabumisaegu ning kaubaveo teenusteks sobivaid liine, et suurendada kaupade transportimist kaubaveokoridoris liikuvatele kaubarongidega. Need ettevalmistatud rongiliinid avaldatakse vähemalt kolm kuud enne direktiivi 2012/34/EL VII lisas osutatud läbilaskevõimsuse taotluste kättesaamise lõpptähtpäeva. Mitme kaubaveokoridori raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad võivad vajadusel rahvusvahelisi ettevalmistatud rongiliine asjaomastes kaubaveokoridorides läbilaskevõimsuse pakkumise teel koordineerida.“ ; c) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. Kui turuvajadused ja käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hinnang seda õigustavad, määravad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ühiselt kindlaks ja reserveerivad läbilaskevõimsuse kaubaveokoridoris liikuvate rahvusvaheliste kaubarongide jaoks, tunnistades muud liiki transpordi, sealhulgas reisijateveo vajadust läbilaskevõimsuse järele, ning teevad selle reservi kättesaadavaks oma lõplikes sõiduplaanides, et oleks võimalik reageerida kiiresti ja sobivalt ühekordsetele läbilaskevõimsuse taotlustele, nagu on osutatud direktiivi 2012/34/EL artiklis 48. See läbilaskevõimsus on reserveeritud kuni tähtajani enne selle kasutamiseks ettenähtud aega, mille määrab juhatus. Kõnealune tähtaeg ei ole pikem kui 60 päeva.“ ; d) lõige 8 asendatakse järgmisega: „8. Käesoleva artikli alusel kaubaveoks eraldatud rongiliini ei või tühistada vähem kui kaks kuud enne sõiduplaanis ettenähtud aega, kui asjaomane taotleja ei ole andnud tühistamiseks oma nõusolekut, välja arvatud vääramatust jõust tingitud juhtudel, sealhulgas kiireloomulised ja ootamatud ohutusega seotud tööd. Sellisel juhul püüab asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja pakkuda taotlejale samaväärse kvaliteedi ja usaldusväärsusega rongiliini ning taotlejal on õigus sellega nõustuda või sellest keelduda. Käesolev säte ei piira taotleja õigusi, mis tal võivad olla direktiivi 2012/34/EL artikli 44 lõikes 1 osutatud lepingu kohaselt. Taotleja võib alati esitada asja lahendamiseks käesoleva määruse artiklis 20 osutatud reguleerivale organile.“ ; e) lõige 10 asendatakse järgmisega: „10. Osutades käesoleva artikli lõigetes 4 ja 9 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatele, osutatakse vajadusel ühtlasi direktiivi 2012/34/EL artikli 7 lõikes 2 osutatud jaotamisasutustele.“ 11) Artikkel 15 asendatakse järgmisega: „Artikkel 15 Kinnitatud taotlejad Erandina direktiivi 2012/34/EL artikli 41 lõikest 1 võivad peale raudtee-ettevõtjate ja nende rahvusvaheliste ühenduste muud taotlejad (näiteks vedajad, ekspediitorid ja kombineeritud veoteenuseid osutavad ettevõtjad) taotleda artikli 14 lõikes 3 nimetatud rahvusvahelisi kaubarongide ettevalmistatud liine ning artikli 14 lõikes 5 nimetatud läbilaskevõimsust. Et kasutada sellist rongiliini kauba transportimiseks kaubaveokoridoris, nimetavad kõnealused taotlejad raudtee-ettevõtja, kes sõlmib raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjaga lepingu vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklile 28.“ 12) Artikli 17 lõige 2 asendatakse järgmisega: „2. Erinevat tüüpi liikluse korraldamiseks koostab iga asjaomane raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja kooskõlas käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ühiste eesmärkide või suunistega või mõlemaga selle raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja vastutusalasse kuuluva kaubaveokoridori osa kohta eelistuste eeskirjad. Eelistuste eeskirjad avaldatakse direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud võrgustiku teadaandes.“ 13) Artikli 18 punkt a asendatakse järgmisega: „a) vastavalt direktiivi 2012/34/EL artiklis 27 osutatud korrale koostatud riigisisestes võrgustiku teadaannetes sisalduvat kogu teavet kaubaveokoridoride kohta;“. 14) Artikkel 19 asendatakse järgmisega: „Artikkel 19 Teenuse kvaliteet kaubaveokoridoris 1. Kaubaveokoridori juhatus edendab direktiivi 2012/34/EL artiklis 35 osutatud kaubaveokoridori tulemuslikkuse kavade ühilduvust. 2. Juhatus jälgib kooskõlas artiklitega 12–18 raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate poolt nende põhiülesannete raames taotlejatele teenuste osutamise ning kaubaveokoridoris raudtee-kaubaveoteenuste osutamise tulemuslikkust. Tulemuslikkust jälgitakse nii kvalitatiivselt kui ka kvantitatiivselt, tuginedes asjakohasel juhul artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud kaubaveokoridori eesmärkide ja sihtidega seotud tulemusnäitajatele. Juhatus konsulteerib asjakohaste tulemusnäitajate osas artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmadega ning Euroopa koordinaatoriga. 3. Juhatus hindab tulemuslikkuse jälgimise tulemusi artikli 9 lõike 1 punkti c kohaselt kindlaks määratud eesmärkide ja sihtide ning määruse (EL) 2024/1679 artiklis 19 osutatud käitamisalaste prioriteetide alusel. 4. Juhatus koostab ja avaldab aastaaruande, milles esitatakse käesoleva artikli kohase tegevuse tulemused. Aruande eraldi osas esitatakse artikli 8 lõigetes 7 ja 8 osutatud nõuanderühmade seisukohad ja hinnang tulemuslikkuse kohta. Juhatus esitab aastaaruande nõukogule heakskiitmiseks.“ 15) Artiklit 20 muudetakse järgmiselt: a) lõige 1 asendatakse järgmisega: „1. Direktiivi 2012/34/EL artiklis 55 osutatud reguleerivad organid teevad koostööd raudteekaubaveokoridoris esineva konkurentsi üle järelevalve teostamiseks. Eelkõige tagavad nad mittediskrimineeriva juurdepääsu koridorile ja vastutavad kõnealuse direktiivi artikli 56 lõikes 1 sätestatud kaebuse menetlemise eest. Nad vahetavad raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjatelt ja muudelt asjaomastelt pooltelt saadud vajalikku teavet.“ ; b) lõige 6 asendatakse järgmisega: „6. Kõik raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjate kaasatud esindajad, kellele on osutatud direktiivi 2012/34/EL artikli 40 lõigetes 1 ja 2, tagavad kogu kaebuse menetlemiseks või käesoleva artikli lõike 3 kohase uurimise jaoks vajaliku ning selle liikmesriigi reguleeriva organi poolt, kus kaasatud esindaja asub, taotletud teabe viivituseta esitamise. Sellel reguleerival asutusel on õigus edastada see asjaomast rahvusvahelist rongiliini puudutav teave käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud reguleerivatele organitele.“ 16) Artikkel 21 jäetakse välja. 17) Artiklid 22 ja 23 asendatakse järgmisega: „Artikkel 22 Rakendamise järelevalve Käesoleva määruse artikli 8 lõikes 1 osutatud nõukogu esitab alates kaubaveokoridori loomisest iga nelja aasta järel komisjonile asjaomase koridori rakenduskava tulemused. Komisjon analüüsib kõnealuseid tulemusi ja teavitab oma analüüsist direktiivi 2012/34/EL artiklis 62 osutatud komiteed. Artikkel 23 Aruanne Komisjon vaatab käesoleva määruse kohaldamise regulaarselt läbi. Ta esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande esimest korda hiljemalt 10. novembriks 2015 ja seejärel iga nelja aasta tagant.“ 18) Lisa jäetakse välja.

Määrus (EL) nr 1315/2013 tunnistatakse kehtetuks alates 18. juulist 2024. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele (EL) nr 1315/2013 käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ja neid loetakse vastavalt VII lisas esitatud vastavustabelile.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.