Määrus 2024/1735

1. Käesoleva määruse üldeesmärk on parandada siseturu toimimist, luues raamistiku, millega tagatakse liidu juurdepääs kindlatele ja kestlikele nullnetotehnoloogiate tarnetele, sealhulgas suurendades nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsust ja tarneahelaid, et kaitsta nende vastupanuvõimet, aidates samal ajal saavutada määruses (EL) 2021/1119 määratletud liidu kliima- ja kliimaneutraalsuse eesmärke, et vähendada liidu majanduse ja ühiskonna süsinikuheidet, ning aidates luua kvaliteetseid töökohti nullnetotehnoloogia valdkonnas, parandades seeläbi ka liidu konkurentsivõimet. 2. Lõikes 1 osutatud üldeesmärgi saavutamiseks kehtestatakse käesolevas määruses meetmed, mille eesmärk on: a) vähendada nullnetotehnoloogiatega seotud tarnehäirete riski, mis tõenäoliselt moonutab konkurentsi ja killustab siseturgu, eelkõige tehes kindlaks nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsused ja tarneahelad ning toetades nende suurendamist; b) luua liidu turg CO2 säilitamise teenuste jaoks; c) suurendada nõudlust kestlike ja vastupanuvõimeliste nullnetotehnoloogiate järele riigihanke menetluste, võistupakkumiste ja muude riikliku sekkumise vormide kaudu; d) edendada oskusi akadeemiate toetamise kaudu, seeläbi kaitses ja luues kvaliteetseid töökohti; e) toetada innovatsiooni, luues nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid, koordineerides teadus- ja innovatsioonitegevust energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühma kaudu ning kasutades kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste riigihankeid; f) parandada liidu võimet nullnetotehnoloogiatega seotud tarneriske seirata ja maandada.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse nullnetotehnoloogiate suhtes, välja arvatud käesoleva määruse artiklid 33 ja 34, mida kohaldatakse innovatiivsete nullnetotehnoloogiate ja muude innovatiivsete tehnoloogiate suhtes. Määruse (EL) 2024/1252 kohaldamisalasse kuuluvad kriitilised toormed on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud. 2. Integreeritud tootmisrajatiste puhul, mis hõlmavad nii määruse (EL) 2024/1252 kui ka käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate materjalide tootmist, on rajatise lõpptoode see, mille alusel määratakse kindlaks, millist määrust kohaldatakse. 3. Käesolevat määrust, välja arvatud artikleid 5, 25, 26 ja 28, kohaldatakse selliste energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide suhtes, mis on osa nullnetotehnoloogia tarneahelast ja millega vähendatakse märkimisväärselt ja püsivalt tööstusprotsesside heidet CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „nullnetotehnoloogiad“ – artiklis 4 loetletud tehnoloogiad, kui need on lõpptooted, konkreetsed komponendid või konkreetsed masinad, mida kasutatakse peamiselt nende toodete tootmiseks; 2) „komponent“ – nullnetotehnoloogia lõpptoote osa, mida ettevõte toodab ja millega kõnealune ettevõte kaupleb, sealhulgas töödeldud materjal; 3) „taastuvenergiatehnoloogiad“ – taastuvatest energiaallikatest energiat tootvad tehnoloogiad; 4) „taastuvatest energiaallikatest toodetud energia“ – direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 1 määratletud taastuvatest allikatest toodetud energia või taastuvenergia; 5) „energia salvestamine“ – elektri- ja soojusenergia salvestamine ning muud salvestusviisid, mida kasutatakse fossiilkütusevaba energia salvestamiseks; 6) „muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused“ – muud kui bioloogilise päritoluga taastuvkütused, nagu need on määratletud direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 2 teise lõigu punktis 36; 7) „kestlikud alternatiivkütused“ – lennundussektori jaoks ette nähtud kestlikud lennukikütused, vähese süsinikuheitega sünteetilised lennukikütused või lennunduses kasutatav vesinik, mis on määratletud määruse (EL) 2023/2405 artikli 3 punktis 7, 13 või 17, või merendussektori jaoks ette nähtud kütused, mis on kindlaks määratud kooskõlas määruse (EL) 2023/1805 artikli 10 lõigetega 1 ja 2; 8) „süsinikuheite vähendamise murrangulised tööstustehnoloogiad“ – tootmisvõimsuse suurendamine selliste murranguliste tööstustehnoloogiate jaoks, mida kasutatakse terase-, alumiiniumi-, mitteraudmetallide, kemikaalide, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, väetise- ning tselluloosi- ja paberisektoris nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (50) artikli 17 lõike 1 punktis a määratletud energiamahuka ettevõtte kommertsrajatises heite märkimisväärseks ja püsivaks vähendamiseks CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav; 9) „biotehnoloogilised kliima- ja energialahendused“ – mikroorganismide või bioloogiliste molekulide, näiteks ensüümide, vaikude või biopolümeeride kasutamisel põhinevad tehnoloogiad, mis suudavad vähendada CO2 heidet, asendades tööstuslikes tootmisprotsessides energiamahukad fossiilsed või keemilised sisendid, mis on muu hulgas seotud süsiniku kogumise ning biokütuste ja bioressursipõhiste materjalide tootmisega, kooskõlas ringmajanduse põhimõtetega; 10) „kasutatakse peamiselt“ – sõnaühend viitamaks lisas sätestatud lõpptoodetele ja konkreetsetele komponentidele, mis on olulised nullnetotehnoloogiate tootmiseks, või lõpptoodetele, konkreetsetele komponentidele ja konkreetsetele masinatele, mis on olulised nullnetotehnoloogiate tootmiseks projektiarendaja poolt riiklikule pädevale asutusele esitatud tõendite alusel, välja arvatud energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektide puhul, mille suhtes selliseid tõendeid ei nõuta; 11) „töödeldud materjal“ – materjal, mida on töödeldud nii, et see sobib erifunktsiooni täitmiseks nullnetotehnoloogia tarneahelas, välja arvatud kriitilised toormed, mis on määratletud määruse (EL) 2024/1252 artikli 4 kohaselt; 12) „innovatiivsed nullnetotehnoloogiad“ – nullnetotehnoloogiad, mis hõlmavad tegelikku innovatsiooni, ei ole praegu turul saadaval ja on piisavalt kõrgel tasemel katsetamiseks kontrollitud keskkonnas; 13) „muud innovatiivsed tehnoloogiad“ – energia- või kliimatehnoloogiad, millel on tõendatud potentsiaal aidata kaasa tööstus- või energiasüsteemide süsinikuheite vähendamisele ja vähendada strateegilist sõltuvust ning mis hõlmavad tegelikku innovatsiooni, ei ole praegu liidu turul saadaval ja on piisavalt kõrgel tasemel katsetamiseks kontrollitud keskkonnas; 14) „kommertskasutusele eelnev hange“ – nullnetotehnoloogia hange kommertskasutusele eelnevas etapis, mis hõlmab riski ja kasu jagamist turutingimustes ja konkurentsivõimelist arengut etappides; 15) „innovatiivsete lahenduste riigihange“ – riigihanke menetlus, mille puhul avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad tegutsevad nullnetotehnoloogia esimese kliendina ja mis võib hõlmata vastavustestimist; 16) „nullnetotehnoloogia tootmisprojekt“ – nullnetotehnoloogiate tootmiseks kavandatud kommertsrajatis või olemasoleva rajatise laiendamine või kasutusotstarbe muutmine kõnealuste tehnoloogiate tootmiseks, või energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projekt; 17) „energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektid“ – direktiivi 2003/96/EÜ artikli 17 lõike 1 punktis a määratletud energiamahuka ettevõtte kommertsrajatise ehitamine või ümberehitamine terase-, alumiiniumi-, mitteraudmetallide, kemikaalide, tsemendi-, lubja-, klaasi-, keraamika-, väetise- ning tselluloosi- ja paberisektoris, mis on osa nullnetotehnoloogia tarneahelast ja mille eesmärk on vähendada märkimisväärselt ja püsivalt tööstusprotsesside heidet CO2 ekvivalentides mõõdetuna ulatuses, mis on tehniliselt teostatav; 18) „strateegiline nullnetotehnoloogia projekt“ – liidus asuv nullnetotehnoloogia tootmisprojekt, CO2 kogumise projekt, CO2 säilitamise projekt või CO2 transporditaristu projekt, mida liikmesriik on tunnustanud strateegilise nullnetotehnoloogia projektina vastavalt artiklitele 13 ja 14; 19) „loamenetlus“ – menetlus, mis hõlmab kõiki asjakohaseid lube nullnetotehnoloogia tootmisprojektide ja strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide ehitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks ja käitamiseks, sealhulgas ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load ning keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui neid nõutakse, ning hõlmates kõiki taotlusi ja menetlusi alates asjaomase ühtse kontaktpunkti kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta, ning CO2 maapõues säilitamise puhul tähendab loamenetlus säilitamisloa andmise menetlust, mis hõlmab kõigi säilitamiskoha käitamiseks taotletud maapealsete rajatiste jaoks vajalike lubade töötlemist, sh ehitusluba ja torude luba, ning CO2 sisestamise ja säilitamise keskkonnaluba, mis on lõpule viidud vastavalt direktiivile 2009/31/EÜ; 20) „tervikotsus“ – liikmesriigi ametiasutuste tehtud otsus või otsuste kogum, millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on luba nullnetotehnoloogia tootmisprojekti rakendada, ilma et see piiraks kaebusmenetluse raames tehtud otsuste kohaldamist; 21) „projektiarendaja“ – mis tahes ettevõtja või ettevõtjate konsortsium, kes arendab nullnetotehnoloogia tootmisprojekti või strateegilist nullnetotehnoloogia projekti; 22) „nullnetotehnoloogia regulatiivliivakast“ – kava, mis võimaldab ettevõtjatel katsetada innovatiivseid nullnetotehnoloogiaid ning muid innovatiivseid tehnoloogiaid kontrollitud ja tegelikele oludele vastavas keskkonnas konkreetse kava alusel, mille on koostanud ja mille seiret teeb pädev asutus; 23) „riigihanke menetlus“ – üks järgmistest menetlustest: a) direktiiviga 2014/24/EL hõlmatud mis tahes liiki hankemenetlus riigihankelepingu sõlmimiseks või direktiiviga 2014/25/EL hõlmatud mis tahes liiki hankemenetlus asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingu sõlmimiseks; b) direktiiviga 2014/23/EL hõlmatud ehitustööde või teenuste kontsessiooni andmise menetlus; 24) „avaliku sektori hankija“ – riigihanke menetluste kontekstis avaliku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 6, direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 1 ning direktiivi 2014/25/EL artiklis 3; 25) „võrgustiku sektori hankija“ – riigihanke menetluste kontekstis võrgustiku sektori hankija, nagu on määratletud direktiivi 2014/23/EL artiklis 7 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 4; 26) „leping“ – riigihanke menetluste kontekstis direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 5 määratletud riigihankeleping, direktiivi 2014/25/EL artikli 2 punktis 1 määratletud asjade, ehitustööde ja teenuste hankelepingud ja direktiivi 2014/23/EL artikli 5 punktis 1 määratletud kontsessioonid; 27) „võistupakkumine“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ (51) või direktiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse mittekuuluv taastuvatest energiaallikatest energia tootmist või tarbimist toetavate võistupakkumiste mehhanism; 28) „CO2 sisestusvõimekus“ – CO2 kogus, mida on aastas võimalik sisestada kasutusel olevasse maapõues säilitamise kohta, mis on saanud loa direktiivi 2009/31/EÜ alusel, et vähendada heidet või suurendada süsiniku sidumist, eelkõige suurtest tööstusrajatistest, ning mille mõõtühik on tonni aastas; 29) „CO2 transporditaristu“ – torustik, sealhulgas sellega seotud pumbajaamad, CO2 transportimiseks säilitamiskohta, samuti kõik laevad, maantee- või raudteetranspordiliigid, sealhulgas veeldamisseadmed ja vajaduse korral ajutised säilitamisrajatised, CO2 transportimiseks sadamarajatistesse ja säilitamiskohta; 30) „energiasüsteemi lõimimine“ – lahendused, mille abil energiasüsteem kui tervik kavandatakse ja seda käitatakse, ühendades tugevamalt eri energiakandjad, taristud ja tarbimissektorid, et osutada fossiilkütustevabu, paindlikke, usaldusväärseid ja ressursitõhusaid energiateenuseid ühiskonna, majanduse ja keskkonna jaoks võimalikult väikeste kuludega; 31) „nullnetotööstuse partnerlused“ – kohustused, mille liit ja kolmas riik omavaheliselt võtavad, et suurendada nullnetotehnoloogiatega seotud koostööd, ja mis kehtestatakse mittesiduva vahendiga, milles määratakse kindlaks konkreetsed vastastikku huvi pakkuvad meetmed. 32) „esimene omalaadne“ – uus või oluliselt uuendatud nullnetotehnoloogia rajatis, mis pakub innovatsiooni sellise nullnetotehnoloogia tootmisprotsessis, mida liidus veel oluliselt ei ole või mida veel ei ole kavas ehitada; 33) „tootmisvõimsus“ – tootmisprojektis toodetud nullnetotehnoloogiate tootmise koguvõimsus, või kui tootmisprojekti käigus toodetakse konkreetseid komponente või masinaid, mida kasutatakse peamiselt vastavate toodete tootmiseks, ja ei toodeta lõpptooteid, siis selle lõpptoote tootmisvõimsus, mille jaoks kõnealuseid komponente või konkreetseid masinaid toodetakse.

1. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvad nullnetotehnoloogiad on järgmised: a) päikeseenergia tehnoloogiad, sealhulgas fotogalvaanilised, päikesesoojuselektrilised ja päikese soojusenergial põhinevad tehnoloogiad; b) maismaa tuuleenergia ja avamere taastuvenergia tehnoloogiad; c) aku- ja energiasalvestustehnoloogiad; d) soojuspumbad ja maapõueenergia tehnoloogiad; e) vesinikutehnoloogiad, sealhulgas elektrolüüsiseadmed ja kütuseelemendid; f) kestlikud biogaasi- ja biometaanitehnoloogiad; g) süsiniku kogumise ja säilitamise tehnoloogiad; h) elektrivõrgutehnoloogiad, sealhulgas elektrisõidukite laadimistehnoloogiad ja tehnoloogiad võrgu digitaliseerimiseks; i) tuumalõhustumisenergia tehnoloogiad, sealhulgas tuumkütusetsükli tehnoloogiad; j) kestlike alternatiivkütuste tehnoloogiad; k) hüdroenergiatehnoloogiad; l) taastuvenergiatehnoloogiad, mis ei ole hõlmatud eelmiste kategooriatega; m) energiasüsteemiga seotud energiatõhususe tehnoloogiad, sealhulgas soojusvõrgutehnoloogiad; n) muude kui bioloogilise päritoluga taastuvkütuste tehnoloogiad; o) biotehnoloogilised kliima- ja energialahendused; p) süsinikuheite vähendamise murrangulised tööstustehnoloogiad, mis ei ole hõlmatud eelmiste kategooriatega; q) CO2 transpordi ja utiliseerimise tehnoloogiad; r) tuuleenergial põhinevate jõuseadmete ja elektriliste jõuseadmete tehnoloogiad transpordis; s) tuumatehnoloogiad, mis ei ole hõlmatud eelmiste kategooriatega. 2. Lõige 1 ei piira liikmesriigi õigust otsustada ise erinevate energiaallikate ja energiavarustuse üldise struktuuri valiku üle. 3. Lõige 1 ei piira liidu rahaliste vahendite eraldamist, eelkõige rahastamiskõlblikkuse või toetuse andmise kriteeriume, mis on vastu võetud kooskõlas asjakohaste menetlustega, ega liidu poolt EIP kaudu antavat toetust.

1. Komisjon ja liikmesriigid toetavad nullnetotehnoloogia tootmisprojekte kooskõlas käesoleva peatükiga, et tagada nullnetotehnoloogiate ja nende tarneahelate strateegilise sõltuvuse vähendamine liidus, saavutades nende tehnoloogiate tootmisvõimsuse puhul a) võrdlusaluse, mis on vähemalt 40 % liidu 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vajalikust vastava tehnoloogia iga-aastasest kasutuselevõtu vajadusest; b) liidu osakaalu suurendamine vastavates tehnoloogiates, et saavutada 2040. aastaks artikli 42 kohase seire põhjal 15 % maailma toodangust, välja arvatud juhul, kui liidu tootmisvõimsuse suurenemine oleks märkimisväärselt suurem kui liidu 2040. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks vajalike vastavate tehnoloogiate kasutuselevõtu vajadus.

1. Liikmesriigid loovad või määravad hiljemalt 30. detsembriks 2024 ühe asutuse või mitu asutust ühtseks kontaktpunktiks asjakohasel haldustasandil. Iga ühtne kontaktpunkt vastutab nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide loamenetluse hõlbustamise ja koordineerimise eest ning teabe andmise eest haldusmenetluste lihtsustamise kohta kooskõlas artikliga 7, sealhulgas teabe andmise eest selle kohta, millal loetakse taotlus artikli 9 lõike 10 kohaselt täielikuks. 2. Kui liikmesriik loob või määrab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt rohkem kui ühe ühtse kontaktpunkti, pakub liikmesriik vahendeid, mis aitavad projektiarendajatel leida artikli 7 kohaselt loodud veebileheküljel asjakohase loodud või määratud kontaktpunkti. 3. Lõike 1 kohaselt loodud või määratud ühtne kontaktpunkt on projektiarendaja ainus kontaktpunkt nullnetotehnoloogia tootmisprojekti, sealhulgas strateegilise nullnetotehnoloogia projekti loamenetluses. Ta koordineerib ja hõlbustab kõigi asjakohaste dokumentide ja teabe esitamist ning teavitab projektiarendajat tervikotsuse tulemusest. 4. Projektiarendajatel lubatakse esitada kõiki loamenetluse jaoks asjakohaseid dokumente elektrooniliselt. 5. Pädevad asutused tagavad, et kõiki konkreetse projekti puhul läbi viidud asjakohaseid uuringuid, väljastatud lube ja antud kinnitusi võetakse arvesse ning et ei nõuta uuringute, lubade või kinnituste dubleerimist, välja arvatud juhul, kui liidu või riigisisese õigusega on ette nähtud teisiti. 6. Liikmesriigid tagavad, et taotluse esitajad pääsevad hõlpsasti juurde teabele loamenetlusega seotud vaidluste lahendamise menetluste kohta ja nendele menetlustele, sealhulgas, kui see on kohaldatav, alternatiivsete vaidluste lahendamise mehhanismide puhul, kui sellised menetlused on riigisisese õigusega ette nähtud. 7. Liikmesriigid tagavad, et ühtsel kontaktpunktil ja kõigil pädevatel asutustel, kes vastutavad loamenetluses mis tahes etapi eest, sh kõik menetlusetapid, on piisavalt kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised vahendid, sealhulgas asjakohasel juhul täiend- ja ümberõppeks, et täita tulemuslikult oma ülesandeid käesoleva määruse alusel. 8. Artiklites 38 ja 39 osutatud platvormil käsitletakse korrapäraselt käesoleva jao ning artiklite 15 ja 16 rakendamist ning jagatakse parimaid tavasid ühtsete kontaktpunktide korraldamise valdkonnas. 9. Asutused, kes osalevad loamenetluses ja muud asjaomased ametiasutused täpsustavad ja teevad asjaomasele ühtsele kontaktpunktile kättesaadavaks nõuded ja sellise teabe ulatuse, mida projektiarendajalt enne loamenetluse algust nõutakse.

Liikmesriigid tagavad veebis ning kesksel ja kergesti kättesaadaval viisil juurdepääsu nullnetotehnoloogia tootmisprojektidega, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidega seotud protsesse käsitlevale järgmisele teabele: a) artikli 6 lõikes 1 osutatud ühtsed kontaktpunktid; b) loamenetlus, sealhulgas teave vaidluste lahendamise kohta; c) rahastamis- ja investeerimisteenused; d) rahastamisvõimalused liidu või liikmesriigi tasandil; e) ettevõtluse tugiteenused, muu hulgas, kuid mitte ainult ettevõtte tulumaksu deklareerimine, kohalikud maksuseadused või tööõigus.

Liikmesriigid annavad haldustoetust nende territooriumil paiknevatele nullnetotehnoloogia tootmisprojektidele, et hõlbustada nende õigeaegset ja tulemuslikku rakendamist, pöörates erilist tähelepanu projekti kaasatud VKEdele, sealhulgas a) andes abi, tagamaks vastavus kohaldatavatele haldus- ja aruandluskohustustele; b) andes abi projektiarendajatele, et nad teavitaksid üldsust suurendamaks üldsuse heakskiitu projektile; c) andes abi projektiarendajatele loamenetluse käigus, eelkõige VKEde puhul.

1. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide loamenetlus ei ole pikem järgmistest tähtaegadest: a) 12 kuud selliste nullnetotehnoloogia tootmisprojektide rajamisel või laiendamisel, mille aastane tootmisvõimsus on alla 1 GW; b) 18 kuud selliste nullnetotehnoloogia tootmisprojektide rajamisel või laiendamisel, mille aastane tootmisvõimsus on 1 GW või rohkem. 2. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide puhul, mille aastast tootmisvõimsust ei mõõdeta gigavattides, ei kesta loamenetlus kauem kui 18 kuud. 3. Kui energiamahuka tööstuse süsinikuheite vähendamise projektid, sealhulgas juhul, kui neid tunnustatakse strateegiliste projektidena, nõuavad mitme rajatise või üksuse ehitamist ühte tegevuskohta, võivad projektiarendaja ja ühtne kontaktpunkt leppida kokku projekti jagamises mitmeks väiksemaks projektiks, et pidada kinni kohaldatavatest tähtaegadest. 4. Kui direktiivi 2011/92/EL kohaselt on nõutav keskkonnamõju hindamine, ei arvata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetluse kestuse hulka kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud hindamise etappe. 5. Kui direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punkti g alapunkti ii kohase konsulteerimise tulemusel on vaja täiendada keskkonnamõju hindamise aruannet lisateabega, võib ühtne kontaktpunkt anda projektiarendajale võimaluse esitada lisateavet. Sellisel juhul teavitab ühtne kontaktpunkt projektiarendajat lisateabe esitamise tähtajast, mis ei tohi olla varem kui 30 päeva pärast teavitamist. Lisateabe esitamise tähtaja ja selle teabe esitamise vahelist ajavahemikku ei arvestata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetluse kestuse hulka. 6. Erandjuhtudel, kui kavandatud nullnetotehnoloogia tootmisprojekti või strateegilise nullnetotehnoloogia projekti olemus, keerukus, asukoht või suurus seda nõuab, võib liikmesriik pikendada käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 7 ning artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu enne nende aegumist juhtumipõhiselt ühe korra kuni kolme kuu võrra. 7. Kui liikmesriik on seisukohal, et kavandatud nullnetotehnoloogia tootmisprojekt või strateegiline nullnetotehnoloogia projekt tekitab erakordse riski töötajate või kogu elanikkonna tervisele ja ohutusele, ning kui on vaja lisaaega, et välja selgitada, kas kindlakstehtud riske maandavad meetmed on kasutusele võetud, võib ta juhtumipõhiselt pikendada käesoleva artikli lõikes 1 ja 2 ja artikli 16 lõigetes 1 ja 2 osutatud tähtaegu kuue kuu võrra kuue kuu jooksul alates loamenetluse algatamisest. 8. Lõike 6 või 7 kohaldamisel teavitab ühtne kontaktpunkt projektiarendajat kirjalikult pikendamise põhjusest ja kuupäevast, mil tervikotsus eeldatavasti tehakse. 9. Käesoleva määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud ühtne kontaktpunkt teavitab projektiarendajat direktiivi 2011/92/EL artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnamõju hindamise aruande esitamise tähtpäevast, võttes arvesse loamenetluse korraldust asjaomases liikmesriigis ja vajadust anda piisavalt aega aruande hindamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruande esitamise tähtaja ja aruande esitamise vahelist ajavahemikku ei arvestata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetluse kestuse hulka. 10. Hiljemalt 45 päeva jooksul alates loataotluse saamisest tunnistab asjaomane ühtne kontaktpunkt, et taotlus on täielik, või kui projektiarendaja ei ole saatnud kogu taotluse menetlemiseks vajalikku teavet, palub ühtne kontaktpunkt projektiarendajal esitada täieliku taotluse põhjendamatu viivituseta, täpsustades puuduoleva teabe. Kui esitatud taotlust peetakse teist korda mittetäielikuks, võib ühtne kontaktpunkt 30 päeva jooksul pärast teist esitamist esitada teise teabenõude. Ühtne kontaktpunkt ei nõua teavet valdkondades, mida esimene lisateabe taotlus ei hõlmanud, ja võib nõuda lisatõendeid üksnes tuvastatud puuduva teabe täiendamiseks. Kuupäeva, millal artikli 6 lõikes 1 osutatud ühtne kontaktpunkt taotluse täielikuks tunnistab, käsitatakse konkreetse taotluse loamenetluse alguskuupäevana. 11. Hiljemalt kaks kuud pärast taotluse saamise kuupäeva koostab ühtne kontaktpunkt tihedas koostöös muude asjaomaste asutustega loamenetluse üksikasjaliku ajakava. Kõnealune ajakava algab hetkest, mil ühtne kontaktpunkt tunnistab taotluse täielikuks. Ühtne kontaktpunkt avaldab selle ajakava veebisaidil, millele on vaba juurdepääs. 12. Käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud tähtajad ei mõjuta liidu ega rahvusvahelisest õigusest tulenevaid kohustusi, vaiete menetlemist ega kohtulikku õiguskaitset. 13. Käesolevas artiklis ja artiklis 16 sätestatud tähtajad ei takista liikmesriike ühegi loamenetluse puhul lühemaid tähtaegu kehtestamast.

1. Kui direktiivi 2011/92/EL artiklite 5–9 kohaselt on nõutav keskkonnamõju hindamine, siis võib asjaomane projektiarendaja küsida enne taotluse esitamist ühtse kontaktpunkti arvamust selle teabe ulatuse ja üksikasjalikkuse kohta, mis tuleb lisada kõnealuse direktiivi artikli 5 lõike 1 kohasesse keskkonnamõju hindamise aruandesse. Ühtne kontaktpunkt tagab, et arvamus esitatakse võimalikult kiiresti ja hiljemalt 45 päeva pärast projektiarendaja taotluse esitamise kuupäeva. 2. Kui kohustus keskkonnamõju hinnata tuleneb samaaegselt mis tahes kahest või rohkemast – direktiivist 2000/60/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2001/42/EÜ, (52) direktiivist 2008/98/EÜ, direktiivist 2009/147/EÜ, direktiivist 2010/75/EL, direktiivist 2011/92/EL, direktiivist 2012/18/EL või direktiivist 92/43/EMÜ, siis tagab liikmesriik sellise koordineeritud või ühise menetluse kohaldamise, millega täidetakse kõik nimetatud liidu õigusaktide nõuded. Esimeses lõigus osutatud koordineeritud menetluse alusel koordineerib pädev asutus konkreetse projekti erinevaid individuaalseid keskkonnamõju hindamisi, mida nõutakse asjakohaste liidu õigusaktidega. Esimeses lõigus osutatud ühise menetluse alusel tagab pädev asutus konkreetse projekti ühtse keskkonnamõju hindamise, mida nõutakse asjakohaste liidu õigusaktidega. Ühise või koordineeritud menetluse kohaldamine ei mõjuta keskkonnamõju hindamise sisu. 3. Liikmesriigid tagavad, et pädevad asutused esitavad keskkonnamõju hindamise kohta direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis iv osutatud põhjendatud järelduse 90 päeva jooksul alates kogu vajaliku teabe saamisest kõnealuse direktiivi artiklite 5, 6 ja 7 kohaselt ning pärast kõnealuse direktiivi artiklites 6 ja 7 osutatud konsultatsioonide lõpuleviimist. 4. Erandjuhtudel, kui kavandatud projekti olemus, keerukus, asukoht või suurus seda nõuab, võivad liikmesriigid pikendada lõikes 3 osutatud tähtaega enne selle aegumist juhtumipõhiselt kuni 20 päeva võrra. Sellisel juhul teavitab asjaomane ühtne kontaktpunkt projektiarendajat kirjalikult pikendamise põhjustest ja põhjendatud järelduse tegemise tähtajast. 5. Direktiivi 2011/92/EL artikli 1 lõike 2 punktis e osutatud asjaomase üldsusega konsulteerimise ja kõnealuse direktiivi artikli 6 lõikes 1 osutatud asutustega konsulteerimise tähtajad seoses kõnealuse direktiivi artikli 5 lõikes 1 osutatud keskkonnaaruandega ei tohi olla pikemad kui 85 päeva ega lühemad kui 30 päeva kooskõlas nimetatud direktiivi artikli 6 lõikega 7. Nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 4 teise lõigu kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite puhul saab seda ajavahemikku pikendada juhtumipõhiselt kuni 90 päevani. 6. Liikmesriigid tagavad, et nende pädevatel asutustel ja muudel direktiivi 2011/92/EL artikli 6 lõike 1 kohaselt määratud asutustel on käesolevast artiklist tulenevate kohustuste täitmiseks piisav arv kvalifitseeritud töötajaid ning piisavad rahalised, tehnilised ja tehnoloogilised ressursid.

1. Kavade koostamise, sealhulgas detailplaneeringute, ruumilise planeerimise ja maakasutuse planeerimise eest vastutavad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused kaaluvad sellistesse kavadesse asjakohasel juhul sätete lisamist nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide, ja kui see on asjakohane, nullnetotööstuse arengukeskuste, ning vajaliku taristu arendamiseks. Selliste sätete lisamise kaalumisel eelistatakse tehis- ja ehitatud pindu, tööstusalasid ja mahajäetud tööstusalasid. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide arendamise hõlbustamiseks tagavad liikmesriigid, et kõik asjakohased ruumilise planeerimise andmed on veebis kättesaadavad kooskõlas artikliga 7. 2. Kui kavad sisaldavad sätteid nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sh strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide ja nende jaoks vajaliku taristu arendamiseks ja neid tuleb hinnata kooskõlas direktiiviga 2001/42/EÜ ja direktiivi 92/43/EMÜ artikliga 6, siis need hindamised ühtlustatakse. Kui see on kohaldatav, käsitletakse ühendatud hindamise käigus ka mõju direktiivis 2000/60/EÜ osutatud potentsiaalselt mõjutatud veekogudele. Kui asjaomased liikmesriigid peavad hindama käimasoleva ja tulevase tegevuse mõju merekeskkonnale, sealhulgas maismaa ja mere koostoimele, nagu on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL (53) artiklis 4, hõlmab ühendatud hindamine ka nimetatud mõju. Asjaolu, et hindamisi käesoleva lõike kohaselt ühendatakse, ei mõjuta nende sisu ega kvaliteeti. Ühendatud hindamine viiakse läbi nii, et sellega ei kaasne käesolevas määruses sätestatud tähtaegade pikendamine.

1. Käesolev määrus ei piira kohustusi, mis tulenevad 25. juunil 1998. aastal Århusis allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioonist ning 25. veebruaril 1991. aastal Espoos allkirjastatud ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioonist ja selle 21. mail 2003. aastal Kiievis allkirjastatud keskkonnamõju strateegilise hindamise protokollist. 2. Kõik käesoleva jao ja artiklite 8, 15, 16 ja 28 kohaselt vastu võetud otsused tehakse avalikkusele kergesti arusaadaval viisil kättesaadavaks ning kõik ühe nullnetotehnoloogia tootmisprojekti või strateegilise nullnetotehnoloogia projektiga seotud otsused on kättesaadavad samal veebisaidil.

1. Liikmesriigid tunnustavad strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena nullnetotehnoloogia tootmisprojekte, mis asuvad liidus ning aitavad saavutada artiklis 1 sätestatud eesmärke, sealhulgas liidu kliima- ja energiaeesmärke, ning vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: a) nullnetotehnoloogia tootmisprojekt toetab liidu nullnetotehnoloogiate tehnoloogilist ja tööstuslikku vastupanuvõimet, suurendades nullnetotehnoloogia väärtusahela komponendi või segmendi tootmisvõimsust: i) lisades liidus sellise nullnetotehnoloogia tootmisvõimsust, mille osas liit sõltub rohkem kui 50 % impordist, mis pärineb kolmandatest riikidest, ii) lisades märkimisväärset tootmisvõimsust, aidates oluliselt kaasa liidu 2030. aasta kliima- või energiaeesmärkide saavutamisele, või iii) lisades tootmisvõimsust või ajakohastades olemasolevat tootmisvõimsust liidus sellise nullnetotehnoloogia jaoks, mille puhul liidu tootmisvõimsus moodustab märkimisväärse osa maailma toodangust ja millel on oluline roll liidu vastupanuvõime tagamisel; b) nullnetotehnoloogia tootmisprojekt avaldab selgelt positiivset mõju liidu nullnetotööstuse tarneahelale või selle järgneva etapi sektoritele, pakkudes Euroopa nullnetotööstusele juurdepääsu parimale võimalikule nullnetotehnoloogiale või esimeses omalaadses tootmisrajatises toodetud toodetele, ning vastab vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest: i) sellega võetakse meetmeid, et meelitada ligi nullnetotehnoloogiate jaoks vajalikke töötajaid, hoida neid tööl ja tagada nende täiend- või ümberõpe, sh töökohapõhise õppe, praktika, jätkuhariduse ja -koolituse teel ning tihedas koostöös piirkondlike ja kohalike omavalitsuste, haridus- ja koolitusasutuste ning sotsiaalpartneritega, sealhulgas ametiühingutega; ii) see aitab suurendada VKEde konkurentsivõimet nullnetotehnoloogia tarneahela osana; c) projekt aitab saavutada liidu kliima- või energiaeesmärke selliste nullnetotehnoloogia tootmise tavade kaudu, millel on paremad keskkonnakestlikkuse ja -toime või ringlusvõime omadused, sealhulgas ulatuslik vähene süsinikuheide ning energia-, vee- ja materjalitõhusus, ning tavade kaudu, mis vähendavad märkimisväärselt ja püsivalt heidet CO2-ekvivalentides mõõdetuna. 2. Hiljemalt 1. märtsiks 2025 võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse suunised, millega tagatakse ühetaolised tingimused käesolevas artiklis sätestatud kriteeriumide rakendamiseks. Need suunised sisaldavad vähemalt konkreetseid suuniseid kriteeriumide kohta, mida kasutatakse selleks, et hinnata: a) kas lisatud tootmisvõimsus on seotud esimese omalaadse või parima võimaliku tehnoloogia tootmisvõimsusega; b) kas täiendavat tootmisvõimsust saab pidada märkimisväärseks. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Liikmesriigid tunnustavad strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena CO2 säilitamise projekte, mis vastavad kõigile järgmistele kriteeriumidele: a) CO2 säilitamiskoht asub liidu territooriumil, selle majandusvööndites või selle mandrilaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) tähenduses; b) CO2 säilitamise projekt aitab saavutada artiklis 20 sätestatud eesmärki; c) CO2 säilitamise projekti puhul on esitatud CO2 ohutu ja püsiva maapõues säilitamise loa taotlus kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ. Mis tahes CO2 kogumise projekti, mis on seotud CO2 säilitamise projektiga, mis vastab esimeses lõigus osutatud kriteeriumidele, ja mis tahes CO2 infrastruktuuri projekti, mis on vajalik kogutud CO2 transportimiseks, tunnustatakse samuti nullnetotehnoloogia projektina. 4. Nullnetotehnoloogia tootmisprojekte, mis on seotud nullnetotehnoloogiaga ning asuvad vähem arenenud ja üleminekupiirkondades ning Õiglase Ülemineku Fondi territooriumidel ning millel on õigus saada rahastust ühtekuuluvuspoliitika normide alusel, tunnistavad liikmesriigid pärast hankemenetluse lõpuleviimist artikli 14 lõike 3 kohaselt strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena projektiarendaja kirjalikul soovil, ilma et projektiarendaja peaks esitama ametlikku taotlust artikli 14 lõike 2 alusel. 5. Nullnetotehnoloogia tootmisprojekte, mis asuvad liidus, aitavad saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärke ja mida toetatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi innovatsioonifondist või mille puhul on tegemist üleeuroopalist huvi pakkuvate tähtsate projektidega, projekti „European Hydrogen Valleys“ projektidega või Euroopa vesinikupanga projektidega ning mille vahenditega toetatakse investeeringuid tootmisvõimsustesse, tunnustavad liikmesriigid projektiarendaja kirjalikul sooviavaldusel artikli 14 lõike 3 kohaselt strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena, ilma et projektiarendaja peaks esitama ametlikku taotlust kooskõlas artikli 14 lõikega 2. 6. Kui strateegiline nullnetotehnoloogia projekt annab panuse sellise tehnoloogia väärtusahelasse, mida liikmesriik oma energiavarustuse üldstruktuuri osana ei aktsepteeri, võib asjaomane liikmesriik keelduda tunnustamast seda projekti strateegilise projektina. Kui on nullnetotehnoloogiaid, mille puhul liikmesriik ei kavatse projekte strateegiliste projektidena tunnustada, teatab asjaomane liikmesriik sellest võimalikult kiiresti ja avalikult.

1. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektide strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidena tunnustamise taotlused peavad esitama asjaomase liikmesriigi projektiarendajad. 2. Lõikes 1 osutatud taotlus peab sisaldama järgmist teavet: a) asjakohased tõendid artikli 13 lõikes 1 või 3 sätestatud kriteeriumide täitmise kohta; b) äriplaan, milles hinnatakse projekti rahalist elujõulisust kooskõlas töökohtade loomise eesmärgiga, ning c) projekti esialgne ajakava hinnanguga, millal saaks projekt aidata saavutada artiklis 5 osutatud liidu tootmisvõimsuse võrdlusalust või artiklis 20 osutatud CO2 sisestusvõimekuse liidu tasandi eesmärki. Komisjon esitab lõikes 1 osutatud taotluste esitamiseks eelnevalt kindlaksmääratud vormi. 3. Liikmesriigid peavad hindama lõikes 1 osutatud taotlust õiglase ja läbipaistva menetluse kaudu ühe kuu jooksul täieliku taotluse kättesaamisest. Kui projektiarendaja ei ole saatnud kogu taotluse menetlemiseks vajalikku asjakohast ja täielikku teavet, palub liikmesriik ainult üks kord, et projektiarendaja esitaks täiendava teabe põhjendamatu viivituseta, et taotlus oleks täielik. Hindamisprotsessi alguseks loetakse taotluse täielikuks tunnistamise kuupäeva. Selle protsessi tulemusel tehtud otsus peab olema põhjendatud ning sellest teatatakse projektiarendajale ja artiklites 38 ja 39 osutatud platvormile. 4. Kui lõikes 3 osutatud ajavahemiku jooksul otsust ei tehta, võib projektiarendaja teavitada liikmesriiki ja taotleda põhjendamatu viivituseta, et liikmesriik esitaks projektiarendajale ajakohastatud tähtaja, mis ei tohi olla hilisem kui 30 päeva pärast algset tähtaega. 5. Komisjon võib esitada heakskiidetud strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide kohta oma arvamuse. Kui liikmesriik lükkab taotluse tagasi, siis on taotluse esitajal õigus esitada taotlus komisjonile, kes hindab taotlust 20 tööpäeva jooksul. Komisjoni hinnang ei piira liikmesriigi otsust. 6. Kui komisjon kinnitab pärast käesoleva artikli lõike 5 kohast hindamist, et liikmesriik on teinud taotluse tagasilükkamisel õige otsuse, siis teavitab komisjon taotluse esitajat kirjalikult oma järeldusest. Kui komisjon annab taotlusele liikmesriigist erineva hinnangu, siis arutatakse kõnealust projekti artiklites 38 ja 39 osutatud platvormil. 7. Kui komisjon või liikmesriik leiab, et strateegilises nullnetotehnoloogia projektis on tehtud märkimisväärseid muudatusi või see ei vasta enam artiklis 13 sätestatud kriteeriumidele, või kui strateegilise nullnetotehnoloogia projektina tunnustamise aluseks oli valeteavet sisaldav taotlus, siis teavitab ta sellest asjaomast projektiarendajat. Pärast projektiarendaja ärakuulamist võib liikmesriik tunnistada kehtetuks otsuse, millega projekti strateegilise nullnetotehnoloogia projektina tunnustati. 8. Projekt, mida enam strateegiliste nullnetotehnoloogia projektina ei tunnustata, kaotab kõik õigused, mis sellel käesoleva määruse alusel kõnealuse staatusega seoses on. 9. Komisjon loob strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide registri, mis on kõigile avatud, ja hoiab seda käigus.

1. Projektiarendajad ja kõik asjaomased asutused tagavad, et strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide puhul menetletakse asjakohaseid küsimusi võimalikult kiiresti kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. 2. Piiramata liidu õiguses sätestatud kohustusi, kui projekti on tunnustatud strateegilise nullnetotehnoloogia projektina, omistavad liikmesriigid sellele strateegilisele nullnetotehnoloogia projektile kõige suurema võimaliku riikliku tähtsuse, kui riigisiseses õiguses on selline staatus olemas, ning seda strateegilist nullnetotehnoloogia projekti koheldakse sellest lähtuvalt loamenetlustes, sh kui need on seotud keskkonnamõju hindamiste, ning kui andmed on kättesaadavad, ruumilise planeerimisega. 3. Strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte käsitatakse projektidena, mis toetavad liidu nullnetotehnoloogiate varustuskindlust, ning seega on need avalikes huvides. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 7, direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis a, direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 1 ning looduste taastamist käsitlevates liidu õigusaktides osutatud keskkonnamõju või kohustuste puhul käsitatakse strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte liidus avalikku huvi pakkuvate projektidena ja neid võib käsitada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektidena ning rahvatervise ja ohutuse huvidega seotud projektidena, kui on täidetud kõik nimetatud õigusaktides sätestatud tingimused. 4. Kõiki strateegiliste nullnetotehnoloogia projektidega seotud vaidluste lahendamise menetlusi, kohtuvaidlusi, apellatsioone ja õiguskaitsevahendeid riiklikes kohtutes, erikohtutes või vahekohtutes, sealhulgas lepitusi ja vahekohtumenetlusi, kui need on riigisiseses õiguses olemas, käsitatakse kiireloomulistena, kui loamenetlusi käsitlevas riigisiseses õiguses on sellised kiireloomulised menetlused ette nähtud ja seal sätestatud ulatuses ning tingimusel, et austatakse tavapäraselt kohaldatavaid üksikisikute või kogukondade kaitseõigusi. Strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide arendajad osalevad vajaduse korral sellistes kiireloomulistes menetlustes.

1. Strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide loamenetlus ei tohi olla pikem kui a) üheksa kuud selliste strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide rajamisel või laiendamisel, mille aastane tootmisvõimsus on alla 1 GW; b) 12 kuud selliste strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide rajamisel või laiendamisel, mille aastane tootmisvõimsus on 1 GW või rohkem; c) 18 kuud direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt kõigi säilitamiskoha käitamiseks vajalike lubade puhul. 2. Strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide puhul, mille aastast tootmisvõimsust ei mõõdeta gigavattides, ei tohi loamenetlus olla pikem kui 12 kuud. 3. Kui direktiivi 2011/92/EL kohaselt on nõutav keskkonnamõju hindamine, ei arvata käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud loamenetluse kestuse hulka kõnealuse direktiivi artikli 1 lõike 2 punkti g alapunktis i osutatud hindamise etappi.

1. Liikmesriigid võivad otsustada määrata kindlaks nullnetotööstuse arengukeskused (edaspidi „arengukeskused“), mis on konkreetsed alad, et kiirendada nullnetotööstustegevust, eelkõige et kiirendada nullnetotehnoloogia tootmisprojektide, sealhulgas strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide või nende klastrite rakendamist, või katsetada innovaatilisi nullnetotehnoloogiaid. Arengukeskuste eesmärk on luua nullnetotööstustegevuse klastreid ja veelgi lihtsustada haldusmenetlusi. 2. Lõikes 1 osutatud otsusega a) määratakse kindlaks arengukeskuste selge geograafiline ja tehnoloogiline ulatus; b) võetakse arvesse alasid, mis hõlmavad tehis- ja ehitatud pindu, tööstusalasid ja mahajäetud tööstusalasid; c) selle puhul hinnatakse keskkonnamõju vastavalt direktiivile 2001/42/EÜ ning vajaduse korral tehakse hindamine vastavalt direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikele 3; nende hindamiste tulemuste abil tuleb võimalikult suures ulatuses hõlbustada nullnetotehnoloogia tootmisprojektide või strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide ettevalmistamist, et saavutada käesoleva määruse eesmärgid ja vältida hindamiste dubleerimist; see säte ei piira kohaldatavate liidu keskkonnaalaste õigusaktide järgimist iga projekti puhul; d) tagatakse võimaluse korral koostoime Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2023/2413 (54) sätestatud taastuvenergia eelisarendusalade määramisega. 3. Liikmesriigi otsusele arengukeskuse määramise kohta lisatakse kava, milles esitatakse konkreetsed riiklikud meetmed, et suurendada arengukeskuse atraktiivsust tootmistegevuse asukohana, sealhulgas vähemalt järgmised majandusliku ja haldusliku toetuse kavad, mille abil a) hõlbustatakse arengukeskuses vajaliku taristu arendamist; b) toetatakse erainvesteeringuid arengukeskuses; c) saavutatakse kohaliku tööjõu piisav ümber- ja täiendusõpe; d) tehakse arengukeskust käsitlev teave artikli 7 kohaselt internetis kättesaadavaks. 4. Avaliku sektori investeeringud, mille eesmärk on luua arengukeskused, varustada need asjakohase taristuga, ümber kujundada mahajäetud tööstusalad ja arendada kohaliku oskuste kogumi piisavust, võivad asjakohasel juhul saada määruste (EL) 2021/1058, (EL) 2021/1056 ja (EL) 2021/1057 kohased maksimaalsed kaasrahastamise määrad.

1. I ja II jagu kohaldatakse arengukeskustes üksikprojektide suhtes. Iga arengukeskuse jaoks määratakse ühtne kontaktpunkt. 2. Et vältida hindamiste dubleerimist, võtab pädev asutus artikli 10 lõikes 1 osutatud arvamuse esitamisel arvesse artikli 17 lõike 2 punkti c kohaselt tehtud hindamiste tulemusi. 3. Ühtne kontaktpunkt teeb projektiarendajatele kättesaadavaks vormid, milles on näidatud arengukeskustes läbiviidavate projektide jaoks vajalikud eriload. Nimetatud vormid sisaldavad teavet projekti mis tahes omaduste kohta ja meetmete kohta, mis on kavandatud olulise kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks, et tagada direktiivi 2011/92/EL kohase hindamise tegemine ainult olulise keskkonnamõjuga projektide puhul ning hõlbustada pädeval asutusel teha kindlaks, kas projekti suhtes on vaja läbi viia kõnealuse direktiivi artikli 4 lõigete 2–6 kohane hindamine. 4. Nullnetotehnoloogia tootmisprojekte arengukeskustes käsitatakse projektidena, mis toetavad liidu nullnetotehnoloogiate varustuskindlust, ning seega peetakse neid avalikes huvides olevaks. Direktiivi 2000/60/EÜ artikli 4 lõikes 7, direktiivi 2009/147/EÜ artikli 9 lõike 1 punktis a, direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõikes 4 ja artikli 16 lõikes 1ning looduse taastamist käsitlevates liidu õigusaktides osutatud keskkonnamõju või -kohustuste osas käsitatakse arengukeskustes asuvaid nullnetotehnoloogia tootmisprojekte liidus avalikku huvi pakkuvate projektidena ja neid võib käsitada ülekaalukat avalikku huvi pakkuvate projektidena ning rahvatervise ja ohutuse huvidega seotud projektidena, kui on täidetud kõik nimetatud õigusaktides sätestatud tingimused.

1. Artikli 38 alusel loodud platvorm analüüsib strateegiliste nullnetotehnoloogia projektide kitsaskohti ja kogu liitu hõlmavaid rahastamisvajadusi, annab nõu liidu ja riikliku rahastamise koordineerimise viiside kohta seoses nimetatud rahastamisvajadustega ning kogub võimalikke parimaid tavasid, muu hulgas liidu piiriüleste tarneahelate arendamiseks, tuginedes eelkõige korrapärasele teabevahetusele nullnetotööstuse töörühma ja asjaomaste tööstusliitudega ning nende soovitustele. 2. Strateegilise nullnetotehnoloogia projekti arendaja taotlusel käsitleb platvorm projekti rahastamise viise ja annab nõu, kuidas projekti rahastamine lõpule viia, võttes arvesse juba tagatud vahendeid ning vähemalt järgmisi elemente: a) täiendavad erasektori rahastamisallikad; b) toetus EIP grupi või muude rahvusvaheliste finantsasutuste, sh Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga vahendite kaudu; c) olemasolevad liikmesriikide vahendid ja programmid, sh liikmesriikide tugipankadelt, institutsioonidelt või ekspordikrediidi agentuuridelt; d) asjaomased liidu vahendid ja rahastamisprogrammid. 3. Hiljemalt 30. septembriks 2024 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab platvorm komisjonile soovitused selle kohta, kuidas tagada käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks piisav rahastus, sealhulgas liidu eelarve kaudu. 4. Liikmesriigid ja asjakohasel juhul komisjon võtavad meetmeid, et kiirendada nullnetotehnoloogia tootmisprojektidesse tehtavaid avaliku sektori investeeringuid. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, võivad sellised meetmed hõlmata nõustamist ja toetuse koordineerimist nullnetotehnoloogia tootmisprojektide puhul, millel on raskusi rahastamisele juurdepääsul.

1. 2030. aastaks tuleb saavutada iga-aastane sisestusvõimekus vähemalt 50 miljonit tonni CO2 säilitamiskohtades, mis on direktiivi 2009/31/EÜ kohaselt loa saanud geoloogilised säilitamiskohad, sealhulgas ammendunud nafta- ja gaasimaardlad ning soolased põhjaveekihid, mis asuvad liidu territooriumil, selle majandusvööndites või mandrilaval Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) tähenduses ning ei ole kombineeritud süsivesinike tõhustatud tootmisega. 2. Kõik säilitamiskohad kavandatakse töötama vähemalt viis aastat ning nende puhul järgitakse direktiivis 2009/31/EÜ kindlaks määratud läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt antava õiglase ja avatud juurdepääsu põhimõtteid. 3. Hiljemalt 30. juuniks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant esitab komisjon Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande liidu iga-aastase sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisel tehtud edusammude kohta, sealhulgas turu olukorra kohta seoses sisestusvõimekusega. Aruanne sisaldab ülevaadet säilitamiskohtade geograafilisest paiknemisest kogu liidus. Esimeses aruandes hinnatakse, kas peetakse vajalikuks kehtestada kogu liitu hõlmav eesmärk 2040. aastaks või vajaduse korral varasemaks. 4. Lõikes 3 osutatud aruanded sisaldavad CO2 säilitamisvõimsuse ja sisestusvõimekuse hinnangut, kasutades eelkõige artikli 21 lõike 2 ja artikli 23 lõike 6 kohaselt kogutud teavet. Aruannetes: a) esitatakse üksikasjalik analüüs liidu CO2 säilitamiskohtade ning tööstusrajatiste CO2 heite kogumise projektide geograafilise ja ajalise kavandamise kohta, võttes arvesse CO2 kasutamise konkreetset potentsiaali aidata kaasa CO2 püsivale säilitamisele; b) tehakse kindlaks peamine taristu, mis on vajalik tööstusrajatiste CO2 heitkoguste transpordiks ja säilitamiseks kogu liidus; c) esitatakse üksikasjalik analüüs võimalike tõkete kohta, mis takistavad süsiniku kogumise ja säilitamise turu arengut. 5. Komisjon võib 31. detsembriks 2028 esitada lõikes 3 osutatud hindamise alusel seadusandliku ettepaneku, et kehtestada uus liidu tasandi eesmärk seoses CO2 sisestusvõimekusega 2040. aastaks või vajaduse korral varasemaks. Kui komisjon otsustab selle eesmärgi kehtestamiseks seadusandlikku ettepanekut mitte esitada, esitab ta Euroopa Parlamendile ja nõukogule oma otsuse põhjendused. 6. Kolme kuu jooksul pärast seda, kui liit on allakirjutanud käesoleva peatükiga seotud rahvusvahelise lepingule, esitab komisjon aruande, milles hinnatakse selle rahvusvahelise lepingu mõju, eelkõige seoses liidu keskkonnastandardite edendamise ja kaitsmisega ja kliimaeesmärkidega, ning võimalikku vajadust täiendava liidu poliitika ja meetmete järele, pidades silmas kõnealuse rahvusvahelise lepingu sätteid. Selle aruande põhjal esitab komisjon vajaduse korral Euroopa Parlamendile ja nõukogule seadusandliku ettepaneku käesoleva määruse muutmiseks vastavalt lõikele 1. 7. Komisjon avaldab suunised, milles esitatakse CO2 puhtuse ja CO2 voolus sisalduvate mikroelementide asjakohased tasemed, mille järgimisel CO2 säilitamise projekt aitab kaasa liidu sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisele.

1. Liikmesriigid kohustuvad hiljemalt 30. detsembriks 2024: a) tegema andmed kõigi piirkondade kohta, kus nende territooriumil võiks CO2 säilitamiskohti lubada, sealhulgas soolaste põhjaveekihtide kohta, üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitsmise nõuete kohaldamist; b) kohustama üksusi, kellel on või on olnud nende territooriumil Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 94/22/EÜ (55) artikli 1 punktis 3 määratletud luba, tegema üldsusele kättesaadavaks üksnes näitlikustamise eesmärgil geoloogilised andmed tootmiskohtade kohta, mis on kasutusest kõrvaldatud või mille kasutusest kõrvaldamisest on teatatud pädevale asutusele, ning majanduslikud hinnangud CO2 sisestamise võimaldamise kulude kohta, kui need on kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui üksus on taotlenud direktiivi 2009/31/EÜ kohast uuringuluba, sealhulgas andmed järgmise kohta: i) kas koht on CO2 kestlikuks, ohutuks ja püsivaks sisestamiseks ja säilitamiseks sobiv; ii) kas on olemas või on vajalikud transporditaristu ja -vahendid, mis sobivad CO2 ohutuks transportimiseks sellesse kohta; Käesoleva lõike esimese lõigu punkti a otstarbel peavad andmed sisaldama vähemalt teavet, mida on nõutud komisjoni teatistes suuniste kohta liikmesriikidele määruse (EL) 2018/1999 artikli 3 lõike 1 kohaselt esitatud lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade jaoks, ning nende ajakohastatud versioonide jaoks, mis on esitatud kõnealuse määruse artikli 14 kohaselt (riiklikud energia- ja kliimakavad). 2. Hiljemalt 30. detsembriks 2024 ja seejärel igal aastal esitab iga liikmesriik komisjonile aruande, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks konfidentsiaalse teabe kaitset käsitlevate nõuete kohaldamist, kirjeldades järgmist: a) tema territooriumil või koostöös teiste liikmesriikidega käimasolevate CO2 kogumise projektide kaardistust ning vastavate sisestusvõimekuse ja säilitamisvõimsuse ning CO2 transpordi vajaduste hinnangut; b) tema territooriumil käimasolevate CO2 säilitamise projektide ja CO2 transpordi projektide kaardistust, sh direktiivi 2009/31/EÜ alusel lubade väljastamise staatust, lõpliku investeerimisotsuse tegemise ja kasutusse võtmise eeldatavaid kuupäevi; c) riiklikke toetusmeetmeid, mis on võetud või võetakse käesoleva lõike punktides a ja b osutatud projektide stimuleerimiseks, ning meetmeid, mis on seotud CO2 piiriülese transpordiga; d) riiklikku strateegiat ja eesmärke, mis kehtestatakse ja on kehtestatud CO2 kogumiseks 2030. aastaks, kui see on asjakohane; e) kahepoolset ja piirkondlikku koostööd, mis hõlbustab CO2 piiriülest transporti, sealhulgas nende mõju CO2 koguvate üksuste juurdepääsule ohutule ja mittediskrimineerivale CO2 transpordi vahenditele; f) käimasolevaid CO2 transpordi projekte ning hinnangut tulevaste vajalike CO2 transpordi projektide võimekuse kohta, et vastata vastavale kogumis- ja säilitamisvõimsusele. 3. Kui lõikes 2 osutatud aruandest selgub, et nende territooriumil ei ole käimas ühtegi CO2 säilitamise projekti, annavad liikmesriigid aru kavadest, mille eesmärk on hõlbustada tööstussektorite CO2 heite vähendamist. See hõlmab asjakohasel juhul CO2 piiriülest transporti teistes liikmesriikides asuvatesse säilitamiskohtadesse ning CO2 utiliseerimise projekte.

1. Selleks et hõlbustada artiklis 20 sätestatud eesmärgi saavutamist, teevad liit ja selle liikmesriigid, asjakohasel juhul koostöös asjaomaste ettevõtetega, kõik mõistlikud jõupingutused, et arendada välja vajalik CO2 transporditaristu, sealhulgas piiriülene taristu, võttes samal ajal arvesse kogumis- ja säilitamiskohtade lähedusest tulenevat majanduslikku ja keskkonnaalast kasu. 2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et võimaldada kooskõlas direktiivi 2009/31/EÜ artikliga 21 juurdepääsu CO2 transpordivõrkudele ja säilitamiskohtadele toodetud ja kogutud CO2 geoloogilise säilitamise eesmärgil niivõrd, kuivõrd see on majanduslikult tasuv või kui potentsiaalne klient on valmis maksma. 3. Kui CO2 kogutakse ja transporditakse ühes liikmesriigis ning transporditakse ja säilitatakse teistes liikmesriikides, kooskõlastavad liikmesriigid lõikes 2 kohaselt võetud meetmed. Komisjon võib hõlbustada sellist koordineerimist süsiniku kogumise ja säilitamise piirkondlike rühmituste loomise kaudu, kui asjaomased liikmesriigid esitavad ühise taotluse.

1. Kõik üksused, kellel on direktiivi 94/22/EÜ artikli 1 punktis 3 määratletud luba, peavad individuaalselt panustama käesoleva määruse artiklis 20 sätestatud kogu liitu hõlmava eesmärgi saavutamisse, mis käsitleb kättesaadavat CO2 sisestusvõimekust. Need individuaalsed panused arvutatakse proportsionaalselt, lähtuvalt iga üksuse osakaalust liidu toornafta ja maagaasi tootmises alates 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023, ning need peavad sisaldama CO2 sisestusvõimekust säilitamiskohas, mis on saanud loa kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ ja mis on turu jaoks 2030. aastaks saadaval. Üksused, mille toornafta ja maagaasi tootmine jääb allapoole künnist, mis määratakse kooskõlas delegeeritud õigusaktiga vastavalt käesoleva artikli lõikele 12, jäetakse sellest arvutusest välja ja nad ei pea panustama. 2. Hiljemalt 30. septembriks 2024 teevad liikmesriigid kindlaks ja teatavad komisjonile lõikes 1 osutatud üksused ning nende osakaalud toornafta ja maagaasi tootmises 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023. 3. Komisjon määrab kindlaks käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksuste panused 2030. aastaks liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisse, kui ta on saanud artikli 21 lõike 2 alusel esitatud aruanded ning konsulteerinud liikmesriikide ja huvitatud isikutega. 4. Lõikes 1 osutatud üksused peavad esitama komisjonile hiljemalt 30. juuniks 2025 kava, milles on üksikasjalikult kirjeldatud, kuidas nad kavatsevad anda oma panuse 2030. aastaks liidu CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamisse. Need kavad peavad vastama järgmistele tingimustele: a) kinnitama üksuse panuse, mis on väljendatud 2030. aastaks kasutusele võetava täiendava CO2 säilitamisvõimsuse ja sisestusvõimekuse eesmärgina; b) täpsustama eesmärgi saavutamise viisi ja vaheetapid. 5. Kasutatava sisestusvõimekuse eesmärgi saavutamiseks võivad lõikes 1 osutatud üksused: a) investeerida CO2 säilitamise projektidesse kas üksi või koostöös muude üksustega või neid arendada; b) sõlmida kokkuleppeid lõikes 1 osutatud muude üksustega; c) sõlmida oma panuse andmiseks kokkuleppeid säilitamise projekti kolmandast isikust arendajate või investoritega. 6. Hiljemalt 30. juuniks 2026 ja seejärel igal aastal esitavad lõikes 1 osutatud üksused komisjonile aruande, milles nad kirjeldavad edusamme oma panuse andmisel. Komisjon teeb kõnealused aruanded üldsusele kättesaadavaks. 7. Erandina lõikest 1 võib liikmesriik taotleda, et komisjon vabastaks nimetatud lõikes osutatud üksused individuaalsete panuste andmise kohustusest seoses nende poolt kõnealuse liikmesriigi territooriumil läbi viidud tootmistegevustega ajavahemikul 1. jaanuarist 2020 kuni 31. detsembrini 2023, tingimusel et: a) direktiivi 2009/31/EÜ kohase säilitamisloa saanud ja asjaomase liikmesriigi territooriumil lõpliku investeerimisotsuse teinud üksuse käitatavate kõikide säilitamiskohtade üldine iga-aastane sisestusvõimekus ületab asjaomaste tootmistegevuste puhul käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksuste individuaalsete panuste summat, ning nende säilitamiskohtadega seotud aastane sisestusvõimekus vastab säilitamislubades ja lõplikes investeerimisotsustes nimetatud võimekusele ning aitab saavutada kogu liitu hõlmavat kättesaadava CO2 sisestusvõimekuse eesmärki, mis on sätestatud käesoleva määruse artiklis 20; b) taotlus esitatakse enne 2027. aasta lõppu. 8. Kui lõikes 7 sätestatud tingimused on täidetud, võtab komisjon vastu otsuse, millega vabastatakse asjaomased üksused nende individuaalse panuse andmise kohustusest seoses taotluse esitanud liikmesriigi territooriumil nende poolt läbi viidud tootmistegevustega. 9. Lõike 8 kohaselt vabastatud üksused võivad sõlmida lõike 5 punktide b ja c kohaseid kokkuleppeid üksnes sellise sisestusvõimekuse kohta, mis ületab individuaalse panuse, mille andmise kohustusest nad on vabastatud, ja vabastuse saanud individuaalsete panuste summa. 10. Üks aasta pärast vabastusotsuse tegemist ja seejärel igal aastal esitab liikmesriik komisjonile aruande, milles kirjeldatakse üksikasjalikult lõike 8 kohaselt vabastatud üksuste edusamme seoses nende panusega artiklis 20 sätestatud kogu liitu hõlmava kättesaadavat CO2 sisestusvõimekust käsitleva eesmärgi saavutamisse. Komisjon teeb need aruanded avalikuks. 11. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembriks 2028 artikli 42 lõike 1 punktis c ja artikli 42 lõikes 8 osutatud aruannete põhjal suhet käimasolevatest või 2030. aastaks toimima kavandatud CO2 kogumise projektidest tuleneva sisestusvõimekuse alase nõudluse ja CO2 heite transpordiks vajaliku peamise taristu ning käesoleva artikli lõikes 1 osutatud üksuste poolt konkreetse liikmesriigi territooriumil toimuva tootmistegevusega seoses antavate individuaalsete panuste summa vahel. Märkimisväärse tasakaalustamatuse korral võib asjaomane liikmesriik erandkorras taotleda komisjonilt erandit seoses individuaalse panuse täitmise kuupäevaga. 12. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks seoses järgmisega: a) normid, mis käsitlevad selliste üksuste kindlakstegemist, kes peavad vastavalt lõikele 1 panustama, sealhulgas künnist, millest allapoole jäävad üksused on panuse andmise kohustusest vabastatud; b) kord, mille kohaselt võetakse arvesse lõikes 1 osutatud üksuste vahelisi kokkuleppeid ja investeeringuid kolmandate isikute käsutuses olevasse säilitamisvõimsusesse individuaalse panuse andmiseks kooskõlas lõike 5 punktiga b ja c; c) lõikes 6 osutatud aruannete sisu; d) üksikasjalikud tingimused, mille alusel komisjon võib teha üksuste suhtes lõike 7, 8 või 11 alusel vabastuse või erandi. 13. Hiljemalt 30. juuniks 2026 kehtestavad liikmesriigid haldusmenetluse, kohtumenetluse või mõlema kaudu karistused, mida kohaldatakse lõikes 1 osutatud üksuste poolt lõikest 3 tulenevate kohustuste rikkumise korral. Nimetatud karistused peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Hiljemalt 30. juuniks 2027 hindab komisjon kogutud CO2 turu toimimist. Kõnealune hindamine põhineb selgel metoodikal, selles võetakse arvesse artikli 21 lõikes 2 osutatud aastaaruandeid ja eelkõige kaalutakse, kas: a) artikli 23 lõikes 1 sätestatud kohustused edendavad tulemuslikult CO2 säilitamise turu arengut liidus; b) turg tagab avatud, õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu CO2 säilitamis- ja transpordivõrgule ja selle ohutuse; c) turg tagab avatud, õiglase ja mittediskrimineeriva juurdepääsu kogutud CO2-le selle kasutamise ja säilitamise eesmärgil; d) CO2 transpordivõrk ja muu taristu on kogu liidus piisavad, et asjakohaselt toetada sisestusvõimekuse eesmärke ja rahuldada vajadust CO2 kogumise järele; e) CO2 turu toimimine tagab raskelt vähendatava CO2 heite jaoks piisava juurdepääsu sisestusvõimekusele. 2. Lõikes 1 osutatud hindamise alusel võib komisjon teha seadusandliku akti ettepaneku turu reguleerimiseks, et kõrvaldada tuvastatud puudused, eelkõige seoses heitkogustega, mida on raske vähendada.

1. Direktiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihanke menetluste puhul, kui hankelepingute eseme osaks on käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktides a–k loetletud nullnetotehnoloogiad, või nimetatud tehnoloogiat hõlmavate ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul kohaldavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad keskkonnakestlikkuse alaseid kohustuslikke miinimumnõudeid, nagu need on kehtestatud käesoleva artikli lõikes 5 osutatud rakendusaktis. 2. Lõige 1 ei takista avaliku sektori hankijaid ega võrgustiku sektori hankijaid kasutamast keskkonnakestlikkusega seoses täiendavaid miinimumnõudeid või hindamiskriteeriume. 3. Erandina lõikest 1 kohaldavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad lõikes 1 osutatud ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide suhtes vähemalt ühte järgmistest tingimustest, nõuetest või lepingulistest kohustustest: a) eritingimus, mis on seotud sotsiaalsete või tööhõivega seotud kaalutlustega ja mis on lepingute täitmise klausel direktiivi 2014/24/EL artikli 70 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 87 ning direktiivi 2014/23/EL üldpõhimõtete tähenduses; b) nõue tõendada vastavust kohaldatavatele küberturvalisuse nõuetele, mis on sätestatud küberkerksuse määruses, sealhulgas asjakohasel juhul ja võimaluse korral asjakohase Euroopa küberturvalisuse sertifitseerimise kava kaudu; c) konkreetne lepinguline kohustus tarnida õigel ajal lepingu komponent, mis on seotud artikli 4 lõike 1 punktides a–k loetletud nullnetotehnoloogiatega, ja mis võib kaasa tuua kohustuse maksta asjakohast tasu, kui seda kohustust ei täideta, ning mis läheb kaugemale kohaldatavates riigisisestes õigusaktides sätestatud nõuetest, kui sellised õigusaktid on olemas. 4. Lõikes 1 osutatud kohustuslikud miinimumnõuded, kui need on kohaldatavad, esitatakse asjakohasel juhul järgmisel kujul: a) tehnilised kirjeldused või nõuded direktiivi 2014/23/EL artikli 36, direktiivi 2014/24/EL artikli 42 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 60 tähenduses või b) lepingute täitmise klauslid direktiivi 2014/24/EL artikli 70 ja direktiivi 2014/25/EL artikli 87 ning direktiivi 2014/23/EL üldpõhimõtete tähenduses. 5. Hiljemalt 30. märtsiks 2025 võtab komisjon vastu rakendusakti, milles määratakse kindlaks lõikes 1 osutatud riigihanke menetluse keskkonnakestlikkuse alased miinimumnõuded. Kõnealuse rakendusakti vastuvõtmisel võtab komisjon arvesse vähemalt järgmisi elemente: a) asjaomaste tehnoloogiate turuolukord liidu tasandil; b) keskkonnakestlikkust käsitlevad sätted, mis on esitatud teistes liidu seadusandlikes ja muudes kui seadusandlikes aktides, mis on kohaldatavad lõikes 1 sätestatud kohustusega hõlmatud riigihanke menetluste suhtes; c) liidu rahvusvahelised kohustused, sealhulgas WTO riigihankeleping ja muud rahvusvahelised lepingud, millega liit on seotud. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetluse kohaselt. 6. Liikmesriigid ei tohi diskrimineerida ega kohelda põhjendamatult erinevalt teisest liikmesriigist pärit nullnetotehnoloogia toodete pakkujat. 7. Direktiivi 2014/23/EL, 2014/24/EL või 2014/25/EL kohaldamisalasse kuuluvate riigihanke menetluste puhul, kui selliste hankelepingute eseme osaks on käesoleva määruse artikli 4 lõike 1 punktides a–k loetletud nullnetotehnoloogiad, või nimetatud tehnoloogiat hõlmavate lõikes 1 osutatud ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonide puhul ja raamlepingu alusel sõlmitud lepingute puhul, kui nende raamlepingute eeldatav maksumus on direktiivi 2014/23/EL artiklis 8, direktiivi 2014/24/EL artiklis 4 ja direktiivi 2014/25/EL artiklis 15 sätestatud maksumusega võrdne või sellest suurem, võetakse arvesse pakkumuse panust vastupanuvõimesse, kooskõlas käesoleva lõikega. Kui komisjon on käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigihanke väljakuulutamise või sellise menetluse alustamise ajal artikli 29 lõike 2 kohaselt kindlaks teinud, et kolmandast riigist pärit konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide osakaal moodustab rohkem kui 50 % selle konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide tarnetest liidus, või kui komisjon on artikli 29 lõike 2 kohaselt kindlaks teinud, et kolmandast riigist pärit konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide tarnete osakaal liidus on kahel järjestikusel aastal suurenenud keskmiselt vähemalt 10 protsendipunkti ja jõudnud vähemalt 40 %-ni liidusisestest tarnetest, lisavad avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigihanke menetlustesse järgmised tingimused: a) kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi tarnida rohkem kui 50 % käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia väärtusest igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist; b) kohustus, mis kehtib lepingu kestel ning mille kohaselt ei tohi edukas pakkuja või alltöövõtja igast komisjoni poolt kindlaks määratud kolmandast riigist otse tarnida või kättesaadavaks rohkem kui 50 % käesolevas lõikes osutatud konkreetse nullnetotehnoloogia peamiste erikomponentide väärtusest; c) kohustus esitada avaliku sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijatele nende taotluse korral hiljemalt hankelepingu täitmise lõpetamisel punktiga a või b seotud piisavad tõendid; d) kohustus maksta punktis a või b osutatud tingimuste täitmata jätmise korral proportsionaalset leppetrahvi, mis moodustab vähemalt 10 % käesolevas lõikes osutatud lepingu konkreetsete nullnetotehnoloogiate väärtusest. 8. Lepingute puhul, mis on hõlmatud WTO riigihankelepingu liitu käsitleva I liitega ja muude asjakohaste rahvusvaheliste lepingutega, millega liit on seotud, ei kohalda avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad lõike 7 teise lõigu punktides a–d sätestatud nõudeid kui selline nullnetotehnoloogia või selle peamised erikomponendid pärinevad tarnijatelt, kes on nende lepingute osalised. 9. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad erandkorras otsustada lõikeid 1–4 mitte kohaldada, kui: a) vajaliku nullnetotehnoloogia saab tarnida üksnes konkreetne ettevõtja ja kui puudub mõistlik alternatiiv või asendusvariant ning konkurentsi puudumine ei tulene riigihanke menetluse kriteeriumide kunstlikust kitsendamisest; b) kahe aasta jooksul vahetult enne kavandatava uue hankemenetluse algust ei ole sama avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija algatatud sarnase varasema riigihanke menetluse käigus esitatud ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust; c) nende kohaldamine kohustaks kõnealust avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankima seadmeid, mis tooks kaasa ebaproportsionaalselt suure kulu või kui nende kohaldamine põhjustaks tehnilise koostalitlusvõime puudumist käitamisel või hooldamisel. 10. Avaliku sektori hankijad ja võrgustiku sektori hankijad võivad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis ületavad objektiivsete ja läbipaistvate andmete põhjal hinnanguliselt 20 %. 11. Kui vastupanuvõimet suurendava panuse kohaldamine vastavalt käesoleva artikli lõikele 7 on toonud kaasa olukorra, kus riigihanke menetluse käigus ei ole esitatud ühtegi sobivat pakkumust ega osalemistaotlust, võivad avaliku sektori hankijad või võrgustiku sektori hankijad erandkorras: a) otsustada kasutada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlust vastavalt direktiivi 2014/24/EL artikli 32 lõike 2 punktile a, direktiivi 2014/25/EL artikli 50 punktile a või direktiivi 2014/23/EL artikli 31 lõikele 5, või b) otsustada mitte kohaldada käesoleva artikli lõiget 7 sellise hilisema riigihanke menetluse suhtes, mille eesmärk on rahuldada samu vajadusi kui need, mis viisid käesolevas lõikes osutatud algse menetluse algatamiseni. 12. Käesolev artikkel ei piira järgmist: a) võimalus kasutada täiendavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume; b) võimalus arvata välja põhjendamatult madala maksumusega pakkumused kooskõlas direktiivi 2014/24/EL artikliga 69 ja direktiivi 2014/25/EL artikliga 84. c) ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamine konkurentsivõimetute riigihanke menetluste puhul.

1. Artikli 4 lõike 1 punktides a–j loetletud tehnoloogiate puhul, mis on taastuvenergiatehnoloogiad, lisavad liikmesriigid taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumiste kavandamisel neisse järgmised kriteeriumid: a) eelkvalifitseerimise kriteeriumid, mis on seotud järgmisega: i) vastutustundlik ärikäitumine; ii) küberturvalisus ja andmeturve ning iii) võime projekt täielikult ja õigeaegselt ellu viia; b) eelkvalifitseerimise kriteeriumid või hindamiskriteeriumid, et hinnata lõike 2 kohast võistupakkumise panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse. Käesolev lõige ei piira direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 ning ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 ning liidu rahvusvaheliste kohustuste kohaldamist. 2. Võistupakkumiste panus kestlikkusse ja vastupanuvõimesse põhineb käesolevas lõikes sätestatud kriteeriumidel. Nimetatud kriteeriumid on objektiivsed, läbipaistvad ja mittediskrimineerivad. Võistupakkumiste panus vastupanuvõimesse, võttes arvesse kolmandast riigist pärineva nullnetotehnoloogia või nende peamiste erikomponentide osakaalu, mis moodustab rohkem kui 50 % selle konkreetse nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide tarnetest liidus; Käesoleva lõike teise lõigu kohaldamisel määratakse päritoluriik kindlaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 952/2013 (56). Võistupakkumised aitavad samuti kaasa vähemalt ühele järgmistest: a) keskkonnakestlikkus, mis ületab kohaldatavate õigusaktide miinimumnõudeid; b) innovatsioon, pakkudes täiesti uusi lahendusi või parandades võrreldavaid tipptasemel lahendusi; c) energiasüsteemi lõimimine. Käesolev lõige ei takista liikmesriike kasutamast täiendavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume lisaks neile, mis on loetletud käesolevas lõikes. 3. Hiljemalt 30. märtsiks 2025 võtab komisjon vastu rakendusakti, milles täpsustatakse lõikes 1 osutatud eelkvalifitseerimis- ja hindamiskriteeriume. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Liikmesriigid omistavad igale kriteeriumile, mille alusel hinnatakse võistupakkumise panust kestlikkusse ja vastupanuvõimesse, kui neid kohaldatakse hindamiskriteeriumidena, miinimumkaalu, mis moodustab 5 %, ning kogukaalu, mis moodustab 15–30 % hindamiskriteeriumidest. See ei piira võimalust omistada suurem kaal lõike 2 neljanda lõigus osutatud kriteeriumidele vastavalt mis tahes piirangule, mis võib riigiabi normide kohaselt olla kehtestatud hinnaga mitteseotud kriteeriumidele. 5. Liikmesriigid ei ole kohustatud kohaldama kaalutlusi, mis on seotud lõikes 1 sätestatud eelkvalifitseerimise ja hindamiskriteeriumidega, kui nende kriteeriumide kohaldamine tooks kaasa ebaproportsionaalselt suured kulud. Liikmesriigid võivad pidada ebaproportsionaalselt suureks kuluerinevusi, mis ületavad objektiivsete ja kontrollitavate andmete põhjal hinnanguliselt 15 % võistupakkumise kohta. 6. Liikmesriigid võtavad asjakohasel juhul meetmeid, et maksimeerida projektide elluviimise määra asjakohaste stiimulite abil, näiteks kohaldades hindade indekseerimist. Liikmesriigid võivad hinnata negatiivse pakkumise mõju kasutuselevõtu kiirusele ja ulatusele. 7. Lõikeid 1–5 kohaldatakse vähemalt 30 % suhtes aastasest võistupakkumisel müüdavast mahust liikmesriigi kohta või alternatiivina vähemalt 6 gigavati suhtes aastas liikmesriigi kohta. 8. Komisjon hindab hiljemalt 31. detsembriks 2027 ja seejärel iga kahe aasta tagant põhjalikult vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumide kohaldamist taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtu võistupakkumiste puhul ning nende mõju taastuvenergiatehnoloogiate kiirendatud kasutuselevõtule. Eelkõige hindab komisjon vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumide mõju järgmisele: a) liidu taastuvenergiatehnoloogiate iga-aastase tootmise arendamine; b) taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõtt, sealhulgas selle finantsmõju ja mõju kasutuselevõtu kiirusele, võttes olemasolevate andmete põhjal arvesse ka süsteemi toimivust, sealhulgas halduskoormust, ja selgust projektiarendajate ja riiklike haldusasutuste jaoks. Selle hindamise osana konsulteerib komisjon liikmesriikide võistupakkumise valdkonna ekspertidega. 9. Kui lõikes 8 osutatud hinnang on positiivne, eelkõige juhul, kui vastupanuvõime ja kestlikkuse kriteeriumide kohaldamine ei ole märkimisväärselt takistanud taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutuselevõttu, esitab komisjon asjakohasel juhul ettepaneku muuta lõiget 7, et määrata kindlaks lõigete 1–5 kohaldamisalasse kuuluva aastase võistupakkumisel müüdava liikmesriigipõhise mahu osad või absoluutmaht, pidades eelkõige silmas nende mahtude suurendamist, ning kohandada lõikes 5 osutatud hinnanguliste kuluerinevuse künnist. 10. Aastase võistupakkumisel müüdava liikmesriigipõhise mahu arvutamisel võib jätta välja võistupakkumised käitiste puhul, mille projekti maksimaalne maht on 10 MW. Konkreetset tehnoloogiat käsitlevate võistupakkumiste puhul, mille suhtes kohaldatakse lõikeid 1–5 ja millel osalemine on hiljem olnud ebapiisav, võib selle osa võistupakkumise mahust, millel osalemine on ebapiisav, lõigete 1–5 kohaldamisest välja jätta. 11. Et hõlbustada rakendamist kõigi liikmesriikide, eelkõige nende jaoks, kus võistupakkumiste maht on väike, võivad liikmesriigid, kes on eelmise kahe aasta jooksul algatanud kõige rohkem kaks võistupakkumist aastas, arvutada nende võistupakkumiste osakaalu, mille suhtes kohaldatakse kõnealuse kaheaastase ajavahemiku jooksul lõikeid 1–5.

1. Liikmesriigid püüavad asjakohasel juhul kasutada kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste riigihankeid, et stimuleerida innovatsiooni nullnetotehnoloogia valdkonnas ja nullnetotehnoloogia jaoks uue tootmisvõimsuse loomist liidus. Kommertskasutusele eelnevaid hankeid ja innovatiivsete lahenduste riigihankeid võib täiendada liidu tasandi rahastamisega olemasolevate liidu programmide raames, mis käsitlevad ühiseid kommertskasutusele eelnevaid hankeid või riigihankeid kõigis liikmesriikides. 2. Platvorm koostab soovitused kommertskasutusele eelnevate hangete ja innovatiivsete lahenduste riigihangete kavandamise kohta.

1. Piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 ning direktiivi (EL) 2018/2001 artikli 4 kohaldamist ning kooskõlas liidu rahvusvaheliste kohustustega, kui liikmesriigid, piirkondlikud või kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud asutused või ühendused, mille on moodustanud üks või mitu kõnealust omavalitsust või avalik-õiguslikku asutust, otsustavad luua leibkondadele, ettevõtetele või tarbijatele suunatud uued kavad või ajakohastada olemasolevaid kavasid, mis ajendavad ostma nullnetotehnoloogia lõpptooteid, siis koostavad nad nimetatud kavad selliselt, et toetusesaajaid ajendataks ostma nullnetotehnoloogia lõpptooteid, mis annavad suure panuse kestlikkusse ja vastupanuvõimesse, nagu on osutatud käesoleva artikli lõikes 4, pakkudes selle eest täiendavat proportsionaalset rahalist hüvitist või seades kava toetuskõlblikkuse tingimused käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes samal ajal arvesse kavade kättesaadavust energiaostuvõimetutele kodanikele. 2. Täiendav rahaline hüvitis, mille ametiasutused võimaldavad kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 käesoleva artikli lõike 4 esimese lõigu sissejuhatavas osas ning punktides b ja c osutatud kriteeriumide kohaldamise tõttu, ei tohi ületada 5 % kulust, mis on tarbijale nullnetotehnoloogia lõpptootest tekkinud, välja arvatud kavade puhul, mis on suunatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/955 (57) artikli 2 punktis 1 määratletud energiaostuvõimetutele kodanikele, kelle puhul ülemmäär on 15 %. 3. Lõike 1 kohase kava koostamisel ja rakendamisel hindab asutus turul kättesaadavate nullnetotehnoloogia lõpptoodete panust vastupanuvõimesse ja kestlikkusse avatud, mittediskrimineeriva ja läbipaistva protsessi alusel. Mis tahes nullnetotehnoloogia lõpptootega seoses võib alati esitada taotluse kavaga liitumiseks. Asutus määrab kindlaks punktisumma, mille nullnetotehnoloogia lõpptooted peavad saavutama, et nende eest oleks õigust saada täiendavat rahalist hüvitist toetuskava alusel. 4. Muude avaliku sekkumise vormide panus kestlikkusse ja vastupanuvõimesse põhineb nende panusel vastupanuvõimesse, võttes arvesse kolmandast riigist pärit nullnetotehnoloogia või selle peamiste erikomponentide osakaalu, mis moodustab rohkem kui 50 % selle konkreetse nullnetotehnoloogia tarnetest liidus, ja vähemalt ühel järgmistest: a) keskkonnakestlikkus, mis ületab kohaldatava õiguse miinimumnõudeid; b) panus innovatsiooni, pakkudes täiesti uusi lahendusi või parandades võrreldavaid tipptasemel lahendusi; c) panus energiasüsteemi lõimimisse. Esimeses lõigus osutatud kriteeriumid peavad olema objektiivsed, läbipaistavad ja mittediskrimineerivad. See ei takista liikmesriike kasutamast täiendavaid hinnaga mitteseotud kriteeriume lisaks neile, mis on sätestatud esimeses lõigus. Käesoleva lõike esimese lõigu sissejuhatavas osas osutatud vastupanuvõime suurendamise eesmärgil määratakse päritoluriik kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013. 5. Liikmesriigid avaldavad ühel veebisaidil, millele on kõigil vaba juurdepääs, iga asjakohase strateegilise nullnetotehnoloogia lõpptoote puhul kogu teabe lõike 1 kohaste kavade kohta.

1. Asjakohasel juhul esitab komisjon suunised nende kriteeriumide kohaldamise kohta, mille alusel hinnata artiklites 25, 26 ja 28 osutatud riikliku sekkumise vormidega hõlmatud nullnetotehnoloogia toodete panust vastupanuvõimesse ja kestlikkusse. 2. Vastupanuvõimesse antava panuse hindamiseks võtab komisjon vastu rakendusakti, milles esitatakse iga nullnetotehnoloogia lõpptoote ja nende peamiste erikomponentide loetelu. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon esitab esimeses lõigus osutatud rakendusakti alusel ajakohastatud teabe erinevatest kolmandatest riikidest pärit liidu tarnete osakaalu kohta viimasel aastal, mille kohta on olemas andmed iga nullnetotehnoloogia ja selle peamiste erikomponentide kohta. Päritoluriik määratakse kindlaks vastavalt määrusele (EL) nr 952/2013. 3. Platvormil käsitletakse meetmeid, mida liikmesriigid võtavad artiklite 25–28 rakendamiseks, ja vahetatakse parimaid tavasid, muu hulgas riigihanke menetlustes kestlikkusse ja vastupanuvõimesse antava panuse kindlaksmääramise kriteeriumide praktikas kasutamise vallas või kavade asjus, millega ajendatakse ostma nullnetotehnoloogia lõpptooteid.

1. Tuginedes olemasolevaid andmeid ja aruandeid kasutavale komisjoni hinnangule oskuste nappuse kohta tööstuse ümberkujundamiseks ja CO2 heite vähendamiseks võtmetähtsusega nullnetotehnoloogia tööstusharudes, ning austades täielikult liikmesriikide pädevust hariduse ja koolituse valdkonnas, toetab komisjon, muu hulgas stardirahastamise teel, selliste Euroopa nullnetotööstuse akadeemiate (edaspidi „akadeemiad“) kui asjaomaste sidusrühmade organisatsioonide või konsortsiumide või projektide käivitamist, millel on järgmised eesmärgid: a) töötada välja liikmesriikide ning nende territooriumil haridus- ja koolitusteenuse osutajate poolt vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud õppeprogrammid, sisu ning õppe- ja koolitusmaterjalid, et tagada koolitus ja haridus näiteks nullnetotehnoloogiate arendamise, tootmise, paigaldamise, kasutuselevõtu, käitamise, hooldamise, parandamise, ökodisaini, taaskasutuse ja ringlussevõtu valdkonnas ja toormete valdkonnas, samuti asjakohaste töötervishoiu ja tööohutuse aspektide ning valdkonnaüleste pädevuste valdkonnas; see kajastab oskuste nappuse hindamist ja toetab avaliku sektori asutuste, eelkõige käesoleva määruse II peatükis osutatud lubade ja kinnituste väljastamise pädevusega avaliku sektori asutuste ning käesoleva määruse IV peatükis osutatud avaliku sektori hankijate ja võrgustiku sektori hankijate suutlikkust; b) edendada õppeprogrammide, sisu ja materjalide vabatahtlikku kasutamist haridus- ja koolitusteenuse osutajate poolt liikmesriikides; c) pakkuda toetust haridus- ja koolitusteenuse osutajatele, kes kasutavad akadeemiate koostatud õppeprogramme, sisu ja materjale, et säilitada pakutava koolituse kvaliteet ja töötada välja mehhanisme, et tagada pakutava koolituse kvaliteet; d) töötada välja liikmesriikide ning nende territooriumil haridus- ja koolitusteenuse osutajate poolt vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud kvalifikatsioonitunnistused, sealhulgas asjakohasel juhul mikrokvalifikatsioonitunnistused, et hõlbustada oskuste kindlakstegemist ja asjakohasel juhul kvalifikatsioonide tunnustamist ning tööjõu võimalusi minna üle ühelt töökohalt teisele ja ühest tööstusharust teise ja töötajate piiriülest liikuvust, edendada värbamist sobivatele kvaliteetsetele töökohtadele selliste vahendite abil nagu Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES) ja EURAXESSi võrgustik ning tagada selle nähtavus, et õppeprogrammi või õppesisu töötas välja akadeemia. 2. Akadeemiad kaasavad asjaomaseid osalejaid, nagu nullnetotehnoloogia tööstus, haridus- ja koolitusteenuse osutajad ning sotsiaalpartnerid eri liikmesriikidest. Akadeemiad töötavad välja tegevuskavad, milles esitatakse muu hulgas vahe-eesmärgid ja oskuste nappuse hindamisel põhinevad sihid, sealhulgas õppijate arvu osas, ning rahastamiskava, mille eesmärk on saavutada rahaline jätkusuutlikkus. Nimetatud tegevuskavades pööratakse asjakohasel juhul erilist tähelepanu piirkondadele, kus toimub tööstuse ümberkujundamine või on kõrge töötuse määr. 3. Akadeemiad toodavad sooliselt tasakaalustatud sisu, aitavad lõhkuda soostereotüüpe ja edendavad kõigi võrdset juurdepääsu õppesisule, pöörates erilist tähelepanu vajadusele kaasata rohkem naisi ja noori, eelkõige NEET-noori, eakaid inimesi, sellistel ametikohtadel töötajaid, mida ohustab kadumine või mille sisu ja ülesanded kujundatakse uute tehnoloogiate abil väga suurel määral ümber, ning üleminekupiirkondades töötavaid inimesi ja puuetega inimesi. Akadeemiad edendavad mitmekesisust ning puuetega inimeste, rändajate ja kaitsetus olukorras olevate inimeste kaasatust. 4. Ilma et see piiraks eelarvepädevate institutsioonide vastavaid volitusi, tehakse asjakohasel juhul liidu tasandil kättesaadavaks rahalised vahendid, et toetada akadeemiate käivitamist stardirahastamisega, nagu on osutatud lõikes 1. Lisaks julgustatakse liikmesriike kasutama asjakohaseid liidu vahendeid, näiteks ESF+, et toetada akadeemiate väljatöötatud õppesisu kasutuselevõttu.

1. Üheksa kuu jooksul pärast akadeemia välja töötatud õppesisu ja materjalide valmimist ja seejärel iga kahe aasta tagant püüavad liikmesriigid kindlaks teha, kas akadeemia koostatud õppeprogrammid on võrdväärsed konkreetsete kvalifikatsioonidega, mida vastuvõttev liikmesriik nõuab, et saada selles liikmesriigis nullnetotehnoloogia tööstuse jaoks erilist huvi pakkuva kutseala piires juurdepääs reguleeritud tegevusele. Liikmesriigid peavad tagama, et hindamiste tulemused avalikustatakse ja tehakse veebis kergesti kättesaadavaks. Kui õppeprogramme ei peeta võrdväärseks kvalifikatsiooniga, mida vastuvõttev liikmesriik nõuab reguleeritud tegevustele juurdepääsuks, või kui liikmesriik ei ole püüdnud võrdväärsust kindlaks teha, teavitab see liikmesriik platvormi, esitades asjakohase teabe järgmise kohta: a) põhjendused, miks võrdväärsuse kindlakstegemist ei ole lõpule viidud, või b) erinevused akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammide ja vastuvõtva liikmesriigi nõutavate erikvalifikatsioonide vahel ning võrdväärsuse saavutamise viisid. 2. Kui liikmesriik jõuab järeldusele, et akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammid on võrdväärsed vastuvõtva liikmesriigi nõutavate erikvalifikatsioonidega reguleeritud tegevustele juurdepääsuks, siis hõlbustab ta selliste kvalifikatsioonitunnistuste tunnustamist, mille on väljastanud haridus- ja koolitusteenuse osutajad lähtuvalt akadeemiate koostatud õppeprogrammidest, ning kooskõlas direktiivi 2005/36/EÜ III jaotise I peatükiga, kui kõnealuse kutsekvalifikatsiooniga isik taotleb juurdepääsu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses reguleeritud kutsealale, mis on nullnetotööstuse jaoks erilise tähtsusega, käsitades kvalifikatsioonitunnistust piisava kvalifikatsiooni tõendava dokumendina vastavalt direktiivi 2005/36/EÜ artiklile 11. 3. Kui juurdepääs nullnetotööstuse jaoks erilise tähtsusega kutsealale on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 3 lõike 1 punkti a tähenduses reguleeritud, siis töötavad liikmesriigid selle nimel, et töötada välja ühine miinimumteadmiste, oskuste ja pädevuste kogum, mida on vaja sellel konkreetsel kutsealal tööle asumiseks, ning luua direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49a lõikes 1 osutatud ühine koolitusraamistik, mis võimaldaks kvalifikatsioone automaatselt tunnustada. Platvorm võib samuti esitada soovitusi ühiste koolitusraamistike kohta, nagu on osutatud direktiivi 2005/36/EÜ artikli 49a lõikes 3.

Platvorm toetab ja täiendab liikmesriikide tegevust oskuste kasutuselevõtul nullnetotehnoloogia valdkonnas, austades nende pädevust, nõustades ja abistades komisjoni ja liikmesriike, sealhulgas pädevaid asutusi ning avaliku sektori hankijaid ja sektori võrgustiku hankijaid, nagu on osutatud II ja IV peatükis, järgmisel viisil: a) hinnates, pidevalt seirates ja prognoosides nullnetotehnoloogia jaoks vajalike oskustega tööjõu nõudlust ja pakkumist ning vastavate haridus- ja koolitusvõimaluste kättesaadavust ja kasutamist, millest akadeemiad vajadust mööda oma tegevuses lähtuvad; b) seirates akadeemiate tegevust, tuginedes andmetele ja teabele selle kohta, kui palju inimesi on saanud kasu akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammidest, sealhulgas tööstussektorite, soo, vanuse ning haridus- ja kvalifikatsioonitasemete kaupa liigendatud andmetele, edendades koostoimeid liidu ja liikmesriikide oskustealaste algatuste ja projektidega ning tugevdades ja laiendades häid tavasid, muu hulgas selleks, et meelitada ligi mitmekesist tööjõudu ja tagada üldine järelevalve; c) analüüsides tööjõu ja oskuste nappuse algpõhjuseid, tuginedes olemasolevatele teadmistele ja andmetele, sealhulgas tööpakkumise kvaliteediga seotud põhjuseid, hinnates seega, kas on vaja lisameetmeid, et meelitada teatavatesse tööstusharudesse rohkem töötajaid kõikidel kvalifikatsioonitasemetel; d) aidates kaasata sidusrühmi, sh tööstust, ettevõtjaid, sealhulgas VKEsid, sotsiaalpartnereid ning haridus- ja koolitusteenuse osutajaid, näiteks ülikoole, et nad saaksid edendada ja kooskõlas riiklike tavadega võimaluse korral osaleda akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammide käivitamises; e) aidates kaasa akadeemiate väljatöötatud õppe kvalifikatsioonitunnistuste kasutuselevõtule liikmesriikides, et edendada oskuste kindlakstegemist ja asjakohasel juhul kvalifikatsioonide tunnustamist ning oskuste vastavusse viimist tööturu vajadustega, muu hulgas edendades kvalifikatsioonitunnistuste kehtivust ja tunnustamist kogu liidu tööturul; f) seirates õppe kvalifikatsioonitunnistuste kasutuselevõttu ja tunnustamist ning aidates kaasa lahenduste leidmisele, kui tuvastatakse mittetunnustamisega seotud probleeme; g) edendades asjakohasel juhul nullnetotehnoloogiate peamiste kutsealade jaoks liikmesriikide poolt vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud Euroopa kutsealaprofiilide väljatöötamist, mis sisaldavad ühist teadmiste, oskuste ja pädevuste kogumit ning tuginevad muu hulgas akadeemiate väljatöötatud õppeprogrammidele ning kasutavad asjakohasel juhul oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori pakutavat terminoloogiat, et suurendada läbipaistvust, hõlbustada ühelt töökohalt teisele üleminekut ja liikuvust üle liidu siseturu piiride; h) edendades karjääriväljavaateid ja kvaliteetseid töötingimusi, sealhulgas piisavat palka, nullnetotehnoloogia tööstuse töökohtadel, integreerides nullnetotehnoloogia tööstuse tööturule rohkem naisi ja noori, eelkõige NEET-noori, eakaid inimesi, sellistel ametikohtadel töötajaid, mida ohustab kadumine või mille sisu ja ülesanded kujundatakse uute tehnoloogiate abil väga suurel määral ümber, ning üleminekupiirkondades töötavaid inimesi ja puuetega inimesi, ning meelitades ligi kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajaid selliste vahendite abil nagu Euroopa sinine kaart ja kooskõlas liikmesriikide pädevuste, seaduste ja tavadega, saavutades seeläbi mitmekesisema tööjõu; i) ergutades ja toetades tööjõu liikuvust kogu liidus ning edendades nullnetotehnoloogiaga seotud vabade ametikohtade avaldamist EURESe poolt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/589 (58); j) edendades liikmesriikide tegevuse aktiivsemat kooskõlastamist ning liikmesriikide vahel ja erasektoris parimate tavade ja oskusteabe jagamist, et suurendada oskuste kättesaadavust nullnetotehnoloogiate valdkonnas, sh panustades liidu ja liikmesriikide poliitikameetmetesse, mille eesmärk on meelitada ligi talente kolmandatest riikidest ja kõigil haridustasanditel, kooskõlas liikmesriikide pädevuste, seaduste ja tavadega ning koordineerides tegevust juba olemasolevate Euroopa haridus- ja koolituskoostöö struktuuridega; k) püüdes saavutada koostoimeid olemasolevate koolitus- või haridusprogrammidega, muu hulgas eesmärgiga viia akadeemiate õppeprogrammid vastavusse liidu tööstuse vajadustega.

1. Hiljemalt 30. märtsiks 2025 loovad või määravad liikmesriigid nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide loomisel ühe või mitu kontaktpunkti. Iga käesoleva artikli kohase nullnetotehnoloogia regulatiivliivakasti loomise taotluse eest vastutab üks kontaktpunkt. 2. Liikmesriigid, ja kui see on asjakohane, koos kohalike ja piirkondlike omavalitsuste ja teiste liikmesriikidega, võivad omal algatusel luua nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid. Liikmesriigid loovad nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid tihedas koostöös tööstuse, ja kui see on asjakohane, uurimisinstituutide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga kooskõlas lõikega 1 iga ettevõtte, organisatsiooni või konsortsiumi taotlusel, kes töötab välja innovatiivset nullnetotehnoloogiat ja vastab lõike 3 teise lõigu punktis a osutatud kõlblikkus- ja valikukriteeriumidele ja mille pädevad asutused on lõike 3 teise lõigu punktis b osutatud valikumenetluse alusel välja valinud. 3. Lõike 2 kohaste nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide loomise ja käitamise kord ja tingimused võetakse vastu rakendusaktidega. Nimetatud kord ja tingimused toetavad pädevate asutuste paindlikkust nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide taotluste prioriseerimisel ja heakskiitmisel. Need edendavad innovatsiooni ja regulatiivset õppimist ning nende puhul võetakse eelkõige arvesse osalevate VKEde ja idufirmade eriolukorda ja võimekust. Nimetatud rakendusaktid sisaldavad peamisi ühiseid põhimõtteid järgmistes küsimustes: a) kõlblikkuskriteeriumid ja valikumenetlus nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides osalemiseks; b) nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastidega seotud taotluse esitamise, osalemise, seire, väljumise ja lõpetamise menetlus; c) osalejate suhtes kohaldatavad tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Osalemine nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides ei mõjuta nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide järelevalvet tegevate asutuste järelevalve- ja korrigeerimisvolitusi. Innovatiivsete nullnetotehnoloogiate või muude innovatiivsete tehnoloogiate katsetamine, arendamine ja valideerimine toimub pädevate asutuste järelevalve all ja nende toel. Pädevad asutused kasutavad oma järelevalvevolitusi paindlikult asjakohaste õigusaktide piires, kohandades olemasolevaid regulatiivseid tavasid ning kasutades oma kaalutlusõigust õigussätete rakendamisel ja jõustamisel konkreetse nullnetotehnoloogia regulatiivliivakasti projekti suhtes, eesmärgiga kõrvaldada tõkked, vähendada regulatiivset koormust ja regulatiivset ebakindlust ja toetada nullnetotehnoloogiate või muude innovatiivsete tehnoloogiate innovatsiooni. 5. Käesoleva artikli eesmärkide saavutamiseks kaaluvad pädevad asutused, kas näha riigisiseses õiguses ette erandeid või vabastusi asjaomase liidu õigusega lubatud ulatuses. Pädevad asutused peavad tagama, et nullnetotehnoloogia regulatiivliivakasti kavaga austatakse liidu õiguse nõudeid ning riiklike õigusaktide peamisi eesmärke ja olulisi nõudeid. Pädevad asutused tagavad, et mis tahes märkimisväärsed riskid tervisele, ohutusele või keskkonnale, mis tehakse kindlaks innovatiivsete nullnetotehnoloogiate või muude innovatiivsete tehnoloogiate arendamise ja katsetamise ajal, tehakse üldsusele teatavaks ning nende tõttu peatatakse viivitamata arendamise ja katsetamise protsess kuni kõnealuse riski maandamiseni. Kui pädevad asutused on seisukohal, et kavandatud projekt tekitab erakordselt suure riski töötajate või kogu elanikkonna tervisele ja ohutusele või keskkonna heale seisundile ja ohutusele, eelkõige kuna see on seotud eriti mürgiste ainete katsetamise, arendamise või valideerimisega, siis kiidavad nad nullnetotehnoloogia regulatiivliivakasti kava heaks ainult juhul, kui nad on veendunud, et on kehtestatud piisavad kaitsemeetmed, mis on vastavuses tuvastatud erakorralise riskiga. 6. Nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastis osalejad vastutavad kohaldatavate liidu ja liikmesriikide vastutust käsitlevate õigusaktide alusel igasuguse materiaalse kahju eest, mida nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastis toimuvad katsed võivad kolmandatele isikutele põhjustada. 7. Nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide kestust võidakse pikendada riigi pädeva asutusega kokkuleppe alusel sama menetluse abil. 8. Nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid kavandatakse ja neid rakendatakse asjakohasel juhul viisil, mis hõlbustab piiriülest koostööd riiklike pädevate asutuste vahel. Liikmesriigid, kes on loonud nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastid, koordineerivad oma tegevust ja teevad platvormi raames koostööd eesmärgiga jagada asjakohast teavet teiste liikmesriikidega. Platvorm võib kutsuda ettevõtteid, kes on osalenud nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastis, jagama kõnealuses protsessis saadud kogemusi. Komisjon annab liikmesriikide esitatud teabe ja platvormil peetud arutelude põhjal korrapäraselt aru nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide rakendamise tulemuste, sealhulgas heade tavade, omandatud kogemuste ja nende ülesehitust käsitlevate soovituste kohta ning asjakohasel juhul käesoleva määruse ja muude liidu õigusaktide kohaldamise kohta nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastis selle jaoks kohandatud viisil.

1. Liikmesriigid: a) annavad VKEdele ja idufirmadele esmajärjekorras juurdepääsu nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastidele, kui nad vastavad artiklis 33 sätestatud kõlblikkuskriteeriumidele; b) aitavad VKEdel ja idufirmadel suurendada teadlikkust nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides osalemise kohta; c) kui see on asjakohane, siis loovad VKEde ja idufirmadega suhtlemiseks sihtotstarbelise teabevahetuskanali, et anda suuniseid ja vastata päringutele artikli 33 rakendamise kohta. 2. Liikmesriigid võtavad arvesse VKEde ja idufirmade erihuve ja -vajadusi ning pakuvad asjakohast haldustuge nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides osalemiseks. Ilma et see piiraks ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist, teavitavad liikmesriigid VKEsid ja idufirmasid rahalisest toetusest, mis on kättesaadav nende tegevuse jaoks nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastides.

1. Käesolevaga luuakse energiatehnoloogia strateegilise kava juhtrühm (edaspidi „SET-kava juhtrühm“). 2. SET-kava juhtrühm täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid.

1. SET-kava juhtrühm annab energiatehnoloogia strateegilise kava jaoks juhtnööre ja suuniseid. 2. Komisjon ja liikmesriigid töötavad ja koordineerivad tegevust SET-kava juhtrühmas, et aidata toetada puhta, tõhusa ja kulutõhusa energiatehnoloogia arendamist, koordineerides ja tehes koostööd puhta energia alaste teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas ning asjakohasel juhul kutsutud kolmandate riikidega. 3. SET-kava juhtrühm nõustab ja abistab komisjoni lõigetes 1 ja 2 osutatud ülesannetega seotud algatuste väljatöötamisel.

1. SET-kava juhtrühm koosneb liikmesriikidest ja komisjonist. Selle eesistujaks on üks või mitu komisjoni esindajat. 2. Iga liikmesriik määrab SET-kava juhtrühma kõrgetasemelise esindaja. Kui see on täidetavate ülesannete ja eksperditeadmiste seisukohast asjakohane, siis võib liikmesriik nimetada SET-kava juhtrühma eri ülesannete täitmiseks rohkem kui ühe esindaja. Igal SET-kava juhtrühma määratud esindajal on asendusliige. 3. SET-kava juhtrühm võtab komisjoni ettepanekul ja liikmete lihthäälteenamusega vastu kodukorra. 4. SET-kava juhtrühm kohtub korrapäraste ajavahemike järel, et tagada oma ülesannete tulemuslik täitmine. Kui see on vajalik, siis kohtub SET-kava juhtrühm komisjoni põhjendatud taotluse alusel või oma liikmete lihthäälteenamusega tehtud otsuse alusel. 5. Komisjon abistab SET-kava juhtrühma tehnilist ja logistilist tuge pakkuva täitevsekretariaadi kaudu. 6. SET-kava juhtrühm võib luua alalisi või ajutisi töörühmi ja töökondi, mis tegelevad konkreetsete küsimuste ja ülesannetega.

1. Käesolevaga luuakse Euroopa nullnetotehnoloogia platvorm (edaspidi „platvorm“). 2. Platvorm täidab käesolevas määruses sätestatud ülesandeid. 3. Platvorm võib nõustada ja abistada komisjoni ja liikmesriike seoses nende tegevusega käesoleva määruse I peatükis sätestatud eesmärkide saavutamiseks, vältides samal ajal võimaluse korral liikmesriikide ebaproportsionaalset halduskoormust ja võttes arvesse liikmesriikide energia- ja kliimakavasid. 4. Platvormi liikmed koordineerivad tegevust seosese nullnetotööstuse partnerlustega platvormi piires, et aidata edendada nullnetotehnoloogia kasutuselevõttu kõikjal maailmas, teha koostööd innovatiivsete nullnetotehnoloogiate arendamisel ja toetada liidu tööstusliku suutlikkuse rolli tee sillutamisel ülemaailmseks üleminekuks puhtale energiale, kooskõlas käesoleva määruse üldeesmärgiga, mis on sätestatud artiklis 1. Platvormi raames võidakse perioodiliselt käsitleda muu hulgas järgmist: a) kuidas parandada ja edendada liidu ja kolmandate riikide koostööd ning oskusteabe ja tehnoloogia jagamist nullnetoväärtusahelas; b) käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate Euroopa tööstusharude vastupanuvõime seoses ülemaailmsete väärtusahelatega, sealhulgas suurema konkurentsivõime kaudu, ja soovitatavad täiustamismeetmed; c) kui see on asjakohane, siis kooskõla parandamine käesoleva määruse ja selliste muude liidu algatuste vahel, mis võiksid aidata kaasa käesoleva määruse eesmärkide saavutamisele, ning sellega seoses võimalike soovituste andmine; d) nullnetotehnoloogia väärtusahelates tehtud edusammud, jätkuvad tehnoloogilised ja tööstuslikud muutused ning võimalikud tulevased tekkivad strateegilised väärtusahelad, pidades silmas käesoleva määruse eesmärke; e) parimad tavad seoses II peatüki II jao rakendamisega ning artiklitega 15 ja 16 ning loamenetluse tähtaegade kiirendamisega; f) kuidas tulla toime mittetariifsete kaubandustõketega, näiteks vastavushindamiste vastastikuse tunnustamise või ekspordipiirangute vältimise kohustuste kaudu; g) millistele kolmandatele riikidele võiks omistada suuremat tähtsust nullnetotööstuse partnerluste sõlmimisel, võttes arvesse järgmist: i) potentsiaalne panus varustuskindlusesse, võttes arvesse nende riikide nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsust; ii) kas kolmas riik ja liit on sõlminud koostöölepinguid; iii) kas kolmanda riigi õigusraamistik ja selle rakendamine tagavad keskkonnamõju seire, ennetamise ja minimeerimise, sotsiaalselt vastutustundlike tavade kasutamise, sealhulgas inimõiguste ja töötajate õiguste austamise ning sisuka ja õiglase koostöö kohalike kogukondadega, läbipaistvate äritavade kasutamise ning avaliku halduse ja õigusriigi toimimisele avalduva kahjuliku mõju ennetamise; iv) CO2 sisestusvõimekus ja säilitamisvõimsus nende territooriumil; h) kuidas stimuleerida nullnetotehnoloogiate tootmist liidus, tegeledes rahastamise, õigusraamistiku ning investeerimis- ja asukohatagatistega; i) hinnang kaubandusmeetmete kohaldamisele nullnetotööstuses. Käesolev lõige ei piira nõukogu aluslepingutest tulenevaid eesõigusi seoses mittesiduvate rahvusvaheliste vahenditega. 5. Liikmesriigid võivad toetada komisjoni nullnetotööstuse partnerluses kindlaks määratud koostöömeetmete rakendamisel. 6. Võttes arvesse komisjoni 24. oktoobri 2023. aasta aruannet „Edusammud puhta energia tehnoloogia konkurentsivõime parandamisel“ ja komisjoni 2022. aasta koormusanalüüsi, annab komisjon platvormile aru liidu nullnetotööstuse regulatiivse koormuse arengu kohta. 7. Platvorm koordineerib korrapäraselt oma tegevust standardimise kõrgetasemelise foorumiga, et arutada standardimise kasutamist nullnetotehnoloogiate arendamise toetamiseks liidus.

1. Platvorm koosneb liikmesriikide ja komisjoni esindajatest. Selle eesistujaks on komisjoni esindaja. 2. Iga liikmesriik nimetab platvormile oma kõrgetasemelise esindaja. Kui see on täidetavate ülesannete ja eksperditeadmiste seisukohast asjakohane, siis võib liikmesriik nimetada platvormiga seotud eri ülesannete täitmiseks rohkem kui ühe esindaja. Igal platvormi nimetatud esindajal peab olema asendusliige. Üksnes liikmesriikidel on hääleõigus. Igal liikmesriigil on esindajate arvust olenemata ainult üks hääl. 3. Platvorm võtab komisjoni ettepanekul ja liikmete lihthäälteenamusega vastu kodukorra. 4. Platvorm kohtub korrapäraste ajavahemike järel, et tagada käesolevas määruses sätestatud ülesannete tulemuslik täitmine. Kui see on vajalik, siis tuleb platvorm kokku erakorraliselt komisjoni või liikmesriigi põhjendatud taotluse alusel. 5. Komisjon abistab platvormi tehnilist ja logistilist tuge pakkuva täitevsekretariaadi kaudu. 6. Platvorm võib luua käesoleva määrusega seotud eriküsimuste ja -ülesannetega tegelevaid alalisi või ajutisi allrühmi. Platvorm loob vähemalt allrühma akadeemiate asjakohase rakendamise tagamiseks vastavalt V peatükile. 7. Platvorm kutsub Euroopa Parlamendi esindajaid oma kohtumistel, sh lõikes 6 osutatud alaliste või ajutiste allrühmade kohtumistel, vaatlejana osalema. Euroopa Parlamendile edastatakse kõik platvormi tööga seotud dokumendid ja kogu teave platvormi liikmetega samal ajal. 8. Platvorm loob nullnetotööstuse töörühma. Kõnealune rühm annab omal algatusel või platvormi taotlusel platvormile soovitusi, et aidata saavutada käesoleva määruse eesmärke. 9. Kui see on asjakohane, võib platvorm või komisjon kutsuda tööstust, kodanikuühiskonda, akadeemilisi ringkondi, ametiühinguid ja muid kolmandaid isikuid esindavaid eksperte osalema platvormi ning allrühmade koosolekutel või esitama kirjalikke seisukohti. Need eksperdid ei osale otsuste tegemises. 10. Platvorm võtab vajalikud meetmed, et tagada konfidentsiaalse teabe ja tundliku äriteabe turvaline käsitlemine ja töötlemine. 11. Platvorm teeb kõik endast oleneva, et selle otsused tehtaks konsensuse alusel. 12. Platvorm kooskõlastab tegevust ja teeb koostööd olemasolevate ja asjaomaste tööstusliitudega ning asjakohasel juhul kutsub neid oma koosolekutele, sealhulgas lõikes 6 osutatud alaliste või ajutiste allrühmade koosolekutele. 13. Platvorm kohtub vähemalt kord aastas artiklis 35 osutatud SET-kava juhtrühma esindajatega, et arutada viimaseid arenguid, käesoleva määruse ja energiatehnoloogia strateegilise kava rakendamise koostoimeid ning anda selle kohta soovitusi.

1. Käesolevaga luuakse nullnetotehnoloogia alane regulatiivse koormuse teadusnõuanderühm (edaspidi „teadusnõuanderühm“). 2. Teadusnõuanderühm koosneb vähemalt seitsmest juhtivast teaduseksperdist, kes katavad mitmeid asjaomaseid valdkondi. Teadusnõuanderühm liikmed peavad vastama lõikes 4 sätestatud kriteeriumidele. 3. Teadusnõuanderühmas ei või sama liikmesriigi kodakondsusega liikmeid olla rohkem kui kaks. Teadusnõuanderühma liikmete sõltumatus peab olema väljaspool kahtlust. 4. Teadusnõuanderühma liikmed nimetatakse pärast avatud, õiglast ja läbipaistvat valikumenetlust ametisse neljaks aastaks ning neid võib ühe korra ametisse tagasi nimetada. Liikmete valik põhineb järgmistel kriteeriumidel: a) teaduse tipptase; b) teadusliku hindamise ja teadusliku nõustamise kogemus oma pädevusvaldkonnas; c) asjatundlikkus avaliku halduse valdkonnas või muudes teadusnõuanderühma ülesannete täitmiseks olulistes valdkondades; d) erialane töökogemus interdistsiplinaarses keskkonnas rahvusvahelises kontekstis. 5. Teadusnõuanderühma liikmed nimetatakse ametisse isikuliselt ning nad annavad oma arvamusi sõltumatult liikmesriikidest ja liidu institutsioonidest. Teadusnõuanderühm valib oma liikmete hulgast eesistuja neljaks aastaks. Teadusnõuanderühm võtab vastu oma töökorra. 6. Teadusnõuanderühm täidab oma ülesandeid üksnes nõuandva pädevusega ja tegutseb, ilma et see piiraks komisjoni algatusõigust, institutsioonidevahelist parema õigusloome kokkulepet ning komisjoni kontrolli- ja kvaliteedikontrolli ülesandeid õiguskontrollikomitees. 7. Teadusnõuanderühm toetab kooskõlas lõikega 6 komisjoni, Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide tööd, tegutsedes oma ülesannete täitmisel sõltumatult, esitades nõuandvaid aruandeid käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvat tööstustegevust käsitleva liidu õiguse regulatiivse mõju ja koormuse kohta. Järjepideva nõu andmiseks hindab teadusnõuanderühm regulatiivset mõju ja koormust käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvale tööstustegevusele, kasutades teaduspõhist metoodikat ja võttes asjakohasel juhul arvesse parema õigusloome vahendeid. 8. Komisjon tagab teadusnõuanderühmale sekretariaaditeenused. 9. Teadusnõuanderühm vahetab platvormiga korrapäraselt arvamusi oma töö kohta.

Liikmesriigid võtavad käesolevat määrust arvesse, kui nad koostavad riiklikke energia- ja kliimakavasid, eelkõige seoses energialiidu mõõtmega „teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime“, võttes arvesse energialiidu strateegia ja strateegilise energiatehnoloogia kava prioriteete, ning kui nad esitavad iga kahe aasta tagant eduaruandeid kooskõlas määruse (EL) 2018/1999 artikliga 17.

1. Komisjon seirab pidevalt järgmist: a) liidu edusammud artiklis 1 osutatud liidu eesmärkide saavutamisel, eelkõige seoses nullnetotehnoloogiate tarneriskidega, mis moonutaks konkurentsi või killustaks siseturgu, ning sellega seonduv käesoleva määruse mõju; b) liidu edusammud seoses artiklis 5 osutatud võrdlusalustega, võttes arvesse maailmaturu piiranguid ja võimalusi; c) nullnetotehnoloogiate liidu territooriumile suunduva impordi ja liidu territooriumilt välja suunduva ekspordi väärtus ja maht; d) edusammud seoses artiklis 20 osutatud liidu tasandi CO2 sisestusvõimekuse eesmärgi ning sellega seotud CO2 transporditaristuga ja CO2 kogumisega seotud tegevustega. 2. Liikmesriigid ja riiklikud ametiasutused, kelle nad sel otstarbel nimetavad, koguvad ja esitavad andmeid ja muid tõendeid, mida nõutakse lõike 1 alusel. Eelkõige koguvad nad vähemalt iga kolme aasta tagant andmeid järgmise kohta: a) siseturul tuvastatud tõkked nullnetotehnoloogiatega kauplemisel või nullnetotehnoloogiaid kasutavate kaupadega kauplemisel ja tõkete võimalikud põhjused, sealhulgas kui need tulenevad ülemaailmsetest tarneahela häiretest; b) nullnetotehnoloogiate areng ja nendega seotud turusuundumused ning vastavate nullnetotehnoloogiate turuhinnad, sealhulgas IV peatüki nõuete täitmise seisukohast asjakohane teave võistupakkumiste, nende sageduse, hinna ja mahu kohta; c) nullnetotehnoloogiate tootmisvõimsus ja sellega seotud tegevused, sealhulgas andmed tööhõive ja oskuste kohta; d) nullnetotehnoloogia tootmisprojektides osalevate VKEde arv; e) järgmine loamenetlustega seotud teave iga nullnetotehnoloogia kohta: i) algatatud loamenetluste arv, tagasilükatud taotluste arv ja tehtud tervikotsuste arv ning see, kas projekt kiideti heaks või lükati tagasi; ii) nende loamenetluste kestus, mille puhul tehti tervikotsus, sealhulgas tähtaegade pikendamise kestus; iii) teave ühtsete kontaktpunktide tegevuseks eraldatud vahendite kohta; f) nullnetotehnoloogia regulatiivliivakastide arv ja laad; g) CO2 kogus, mida säilitatakse püsivalt maapõues kooskõlas direktiiviga 2009/31/EÜ. 3. Juhul kui need andmed ei sisaldu juba riiklikes energia- ja kliimakavades või ei ole juba kooskõlas nimetatud kavade elementidega, esitab iga liikmesriik lõikes 2 osutatud andmeid sisaldava aruande komisjonile 15. märtsiks 2027 ja seejärel iga kolme aasta tagant. 4. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruandekohustust ei kohaldata, kui liikmesriigid leiavad, et see oleks vastuolus nende oluliste julgeolekuhuvidega vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklile 346. 5. Komisjon võib võtta vastu rakendusakte, et näha ette käesoleva artikli lõikes 3 osutatud aruannete vorm. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 6. Käesoleva artikli lõike 3 kohaselt esitatud aruannete alusel seirab komisjon käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud liidu edusamme ja avaldab nendega seotud soovitused puhta energia tehnoloogia konkurentsivõime aastaaruannete osana vastavalt määruse (EL) 2018/1999 artikli 35 lõike 2 punktile m. Soovitused sisaldavad ka kaalutlusi selle kohta, kas käesolev määrus hõlmab kõiki käesoleva määruse artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vajalikke nullnetotehnoloogiaid. 7. Lähtuvalt loataotluse kavanditest, mis esitatakse kooskõlas direktiivi 2009/31/EÜ artikliga 10, ja aruannetest, mis esitatakse kooskõlas käesoleva määruse artikli 21 lõikega 2 ning artikli 23 lõigetega 4 ja 6, seirab komisjon käesoleva artikli lõike 1 punktis d osutatud CO2 sisestusvõimekuse kogu liitu hõlmava eesmärgi saavutamist. Komisjon esitab selle kohta kord aastas aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 8. Komisjon teavitab käesoleva artikliga seotud järeldustest platvormi.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakte, et muuta korda, mille alusel võetakse arvesse artikli 23 lõikes 1 osutatud üksuste vahelisi kokkuleppeid ning investeeringuid kolmandate isikute käsutuses olevasse säilitamisvõimsusesse individuaalse panuse andmiseks artikli 23 lõike 5 kohaselt, ning sätestada artikli 23 lõikes 6 osutatud aruannete sisu.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel. 2. Artikli 23 lõikes 12, artiklis 43 ja artikli 46 lõikes 7 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 29. juunist 2024. Komisjon koostab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist. 3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 23 lõikes 12, artiklis 43 ja artikli 46 lõikes 7 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust. 4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega. 5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule. 6. Artikli 23 lõike 12, artikli 43 või artikli 46 lõike 7 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. Käesoleva määruse artikliga 25 seotud küsimustes abistab komisjoni nõukogu otsusega 71/306/EMÜ (59) loodud riigihangete nõuandekomitee. Käesoleva määruse artikliga 26 seotud küsimustes abistab komisjoni määruse (EL) 2018/1999 artikli 44 alusel loodud energialiidu komitee. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

1. Hiljemalt 30. juuniks 2028 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon käesolevat määrust ning esitab peamiste järelduste kohta Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande. 2. Lõikes 1 osutatud hindamine hõlmab järgmist: a) kas käesoleva määruse eesmärgid, mis on sätestatud artiklis 1, eeskätt selle panus siseturu toimimisse, on saavutatud, ning milline on käesoleva määruse mõju kasutajatele ettevõtlussektoris, eelkõige VKEdele ja lõppkasutajatele, ning Euroopa rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisele; b) kas käesoleva määruse sätted on sobivad ka pärast 2030. aastat ning pidades silmas artiklis 1 osutatud pikemaajalist 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärki, võttes muude aspektide hulgas arvesse võimalust lisada käesolevasse määrusesse muid tehnoloogiaid, millel võib olla oluline roll kliimaneutraalsuse saavutamisel 2050. aastaks; c) kas konkreetsete tehnoloogiate jaoks on vaja võrdlusaluseid, et saavutada nende tehnoloogiate varustuskindlus liidus. 3. Hindamisel võetakse arvesse järgmist: a) artiklis 42 osutatud seire tulemus; b) tehnoloogiavajadused, mis tulenevad riiklike energia- ja kliimakavade, sealhulgas energiatehnoloogia strateegilise kava ajakohastamisest, võttes arvesse kõige uuemat energialiidu olukorda käsitlevat aruannet. 4. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sama ajavahemiku jooksul, nagu ka pärast igat riiklike energia- ja kliimakavade pikendamist või ajakohastamist ning pärast platvormiga konsulteerimist hindab komisjon artiklis 4 esitatud nullnetotehnoloogiate loetelu laiendamise vajadust ning esitab asjakohasel juhul sellekohase ettepaneku. 5. Liikmesriikide pädevad asutused esitavad komisjonile kogu nende valduses oleva asjakohase teabe, mida komisjon võib lõikes 1 osutatud aruande koostamiseks nõuda. 6. Kui komisjon järeldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud aruande alusel, et liit tõenäoliselt ei saavuta artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärke, siis hindab ta pärast platvormiga konsulteerimist, kas on otstarbekas ja proportsionaalne teha ettepanek meetmete kohta, et tagada kõnealuste eesmärkide saavutamine. 7. Hiljemalt 30. märtsiks 2025 võtab komisjon kooskõlas artikliga 44 vastu delegeeritud õigusakti lisa muutmiseks artiklis 4 esitatud nullnetotehnoloogiate loetelu alusel, et määrata kindlaks nullnetotehnoloogiate alamkategooriad ja nende tehnoloogiate jaoks kasutatavate konkreetsete komponentide loetelu. Kõnealune delegeeritud õigusakt põhineb põhjalikul hindamisel, mille eesmärk on teha kindlaks konkreetsed olulised komponendid, mida võib põhjendatult pidada sellisteks, mida peamiselt kasutatakse nullnetotehnoloogiates. See hindamine põhineb nullnetotehnoloogiate tarneahelate metoodilisel analüüsil, võttes eelkõige arvesse komponentide kaubanduslikku kättesaadavust, asjakohast üksikasjalikkuse taset ja tehnoloogia arengut. Komisjon võib kõnealuse delegeeritud õigusakti kõnealuse hinnangu alusel läbi vaadata.

1. Käesoleva määruse rakendamisel saadud teavet kasutatakse ainult käesoleva määruse eesmärkidel ning seda kaitstakse asjakohase liidu ja riigisisese õigusega. 2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad kooskõlas liidu ja asjakohase riigisisese õigusega kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja töödeldud tundliku, konfidentsiaalse ja salastatud teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse. 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad kooskõlas asjakohase liidu või riigisisese õigusega, et käesoleva määruse kohaselt esitatud või vahetatud salastatud teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta. 4. Kui liikmesriik leiab, et koondteabe avaldamine vastavalt artiklile 23 ohustab tõenäoliselt tema riiklikke julgeolekuhuve, võib ta selle teabe avaldamisest keelduda, esitades komisjonile teate koos põhjendustega. 5. Komisjon ja riiklikud ametiasutused, nende ametnikud, töötajad ja muud nende asutuste järelevalve all töötavad isikud tagavad kooskõlas asjakohase liidu või riigisisese õigusega oma ülesannete täitmisel ja oma tegevuse käigus saadud teabe konfidentsiaalsuse. See kohustus kehtib ka kõigi liikmesriikide esindajate, vaatlejate, ekspertide ning muude isikute suhtes, kes osalevad artikli 39 kohaselt platvormi kohtumistel.

Määrust (EL) 2018/1724 muudetakse järgmiselt. 1) I lisa esimesse veergu lisatakse uus rida „R. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“. 2) I lisa teise veergu reale „R. Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmised punktid: „1) teave loamenetluse kohta; 2) rahastamis- ja investeerimisteenused; 3) rahastamisvõimalused liidu või liikmesriigi tasandil; 4) ettevõtluse tugiteenused, muu hulgas, kuid mitte ainult ettevõtte tulumaksu deklareerimine, kohalikud maksuseadused, tööõigus.“ 3) II lisa esimesse veergu lisatakse uus rida „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“. 4) II lisa teise veergu reale „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmine punkt: „Menetlused kõigi asjakohaste lubade jaoks, mille alusel ehitada, laiendada, ümber ehitada ja käitada nullnetotehnoloogia tootmisprojekte ja strateegilisi nullnetotehnoloogia projekte, sealhulgas ehitamise, kemikaalide kasutamise ja võrguühenduse load, keskkonnamõju hindamised ja keskkonnaload, kui need on nõutud, ning mis hõlmavad kõiki taotlusi ja menetlusi“. 5) II lisa kolmandasse veergu reale „Nullnetotehnoloogia tootmisprojektid“ lisatakse järgmine punkt: „Kõik menetlustega seotud väljundid alates määratud kontaktpunkti kinnitusest, et taotlus on täielik, kuni teavitamiseni tervikotsusest menetluse tulemuse kohta“. 6) III lisasse lisatakse järgmine punkt: „8) Nullnetotööstuse määruse artikli 6 lõike 1 kohaselt loodud või määratud ühtsed kontaktpunktid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1735 (*1) artikli 18 lõike 1 kohaldamiseks, ning kõnealuse määruse artikli 33 lõike 1 kohaselt loodud või määratud kontaktpunktid. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2024. aasta määrus (EL) 2024/1735, millega kehtestatakse meetmete raamistik Euroopa nullnetotehnoloogia toodete tootmise ökosüsteemi tugevdamiseks ja muudetakse määrust (EL) 2018/1724 (ELT L, 2024/1735, 28.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1735/oj).“ "

1. Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. 2. Seda kohaldatakse alates 29. juunist 2024. 3. Kuni 30. juunini 2026 kohaldatakse artikli 25 lõiget 1 ainult lepingute suhtes, mille sõlmivad direktiivi 2014/24/EL artikli 2 lõike 1 punktis 16 ning direktiivi 2014/25/EL artikli 2 lõike 1 punktis 12 määratletud kesksed hankijad, ning lepingute suhtes, mille väärtus on vähemalt 25 miljonit eurot. 4. Artikleid 26 ja 28 kohaldatakse alates 30. detsembrist 2025.