Määrus 2024/2747

1. Käesoleva määrusega luuakse ühtlustatud meetmete raamistik, et tulemuslikult prognoosida siseturu kriiside tagajärgi, valmistuda nendeks ja reageerida nendele. 2. Lõikes 1 osutatud raamistiku eesmärk on: a) kaitsta ja hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist; b) tagada elutähtsate kaupade ja teenuste ning kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste kättesaadavus siseturul, kui liikmesriigid on võtnud või tõenäoliselt võtavad vastu erinevad riiklikud meetmed; ja c) vältida takistuste loomist siseturu tõrgeteta toimimisele. 3. Käesoleva määrusega sätestatakse eelkõige: a) normid siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoja loomise ja toimimise kohta, et abistada ja nõustada komisjoni seoses kriisi poolt siseturule avaldatava mõju prognoosimise, selle ennetamise ja sellele reageerimisega, ning millega reguleeritakse kõnealuse nõukoja töökorraldust; b) erandolukorra meetmed seoses prognoosimise, planeerimise ja vastupanuvõimega; c) meetmed, mida võetakse siseturu valvsusrežiimi ajal, et tegeleda sellise kriisi ohu mõjuga, mis võib laieneda siseturu hädaolukorraks; d) meetmed, mida võetakse siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, et tegeleda kriisi mõjuga siseturule, sealhulgas meetmed, mis hõlbustavad kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist kõnelause režiimi ajal; e) normid, mis käsitlevad siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal korraldatavaid avalikke hankeid; f) normid, mis käsitlevad digivahendite kättesaadavaks tegemist ja koostööd pädevate asutuste vahel.

1. Käesolevat määrust kohaldatakse kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate suhtes siseturul. 2. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (48) artikli 1 punktis 2 määratletud ravimid; b) määruse (EL) 2022/123 artikli 2 punktis e määratletud meditsiiniseadmed; c) määruse (EL) 2022/2371 artikli 3 punktis 10 osutatud muud meditsiinilised vastumeetmed, mis on lisatud kooskõlas määruse (EL) 2022/2372 artikli 7 lõikega 1 koostatud loetellu; d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1781 (49) artikli 2 punktis 1 määratletud pooljuhid; e) energiatooted nõukogu direktiivi 2003/96/EÜ (50) artikli 2 lõike 1 tähenduses, elektrienergia kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 2 tähenduses ja kõnealuse direktiivi artikli 2 lõike 3 osutatud muud energiatooted; f) finantsteenused, näiteks panga-, krediidi-, kindlustus- ja edasikindlustusteenused, ameti- või personaalpensioniteenused, väärtpaberi-, investeerimisfondide-, makse- ja investeerimisnõustamisteenused, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (51) I lisas loetletud teenused ja tegevused, samuti arveldus- ja kliiringuteenused ning nõustamis-, vahendus- ja muud finantsabiteenused; g) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/43/EÜ (52) artikli 3 punktis 1 määratletud kaitseotstarbelised tooted või kooskõlas liidu õigusega liikmesriigi õiguses määratletud kaitseotstarbelised tooted. 3. Erandina käesoleva artikli lõike 2 punktidest a, b ja c kohaldatakse nendes punktides osutatud toodete suhtes käesoleva määruse artikleid 20–23 ja artiklit 44. 4. Käesolev määrus ei piira muude liidu õigusaktide kohaldamist, millega kehtestatakse kriisidele reageerimise või kriisiohje erinormid, näiteks: a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1313/2013/EL, (53) millega luuakse liidu elanikkonnakaitse mehhanism; b) määruse (EL) 2015/479 asjakohased sätted, mis on seotud komisjoni õigusega hinnata seda, kas on asjakohane kehtestada kaupade ekspordile piiranguid kooskõlas liidu rahvusvaheliste õiguste ja kohustustega; c) määrused (EL) 2022/2371 ja (EL) 2022/2372, mis on seotud ELi terviseturbe raamistikuga; d) otsus 2014/415/EL, millega kehtestatakse kriisidele poliitilist reageerimist käsitlev integreeritud kord (IPCR), sealhulgas IPCRi poliitiline koordineeriv roll, ning rakendusotsus (EL) 2018/1993, millega kehtestatakse selle korra rakendamise normid. 5. Käesolev määrus ei piira liidu konkurentsinormide, sealhulgas kartelle, ühinemisi ja riigiabi käsitlevate normide kohaldamist. 6. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustust kaitsta oma riigi julgeolekut ega nende õigust kaitsta olulisi riigi funktsioone, sealhulgas tagada riigi territoriaalne terviklikkus ning säilitada avalik kord. Eelkõige riigi julgeolek jääb iga liikmesriigi ainuvastutusse. 7. Käesolev määrus ei mõjuta põhiõiguste kasutamist kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga (edaspidi „põhiõiguste harta“). Käesolev määrus ei mõjuta eelkõige streigiõiguse kasutamist ega õigust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid kooskõlas riigisisese õiguse ja tavaga. Käesolev määrus ei mõjuta ka õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle, neid sõlmida ja jõustada ega kollektiivse tegutsemise õigust kooskõlas riigisisese õiguse või tavaga.

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „kriis“ – liidus või väljaspool seda toimuv erandlik, ootamatu ja äkiline looduslik või inimtegevusest tingitud sündmus, mis on oma laadilt ja ulatuselt erakorraline ning millel on või võib olla oluline negatiivne mõju siseturu toimimisele ja mis häirib kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist või siseturu tarneahelate toimimist; 2) „siseturu valvsusrežiim“ – raamistik sellise kriisi ohuga tegelemiseks, mis võib järgneva kuue kuu jooksul laieneda siseturu hädaolukorraks; 3) „siseturu hädaolukorrarežiim“ – raamistik sellise kriisiga tegelemiseks, millel on oluline negatiivne mõju siseturule, mis häirib tõsiselt kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist, või kui selline tõsine häirimine tingib või tõenäoliselt tingib erinevate riiklike meetmete võtmise, siseturu tarneahelate toimimist; 4) „elutähtsad sektorid“ – sektorid, mis on liidu ja selle liikmesriikide jaoks süsteemse ja elulise tähtsusega, et tagada avalik julgeolek, avalik ohutus, avalik kord või rahvatervis, ning mille häiretel, tegevuse katkemisel, kadumisel või mittetoimimisel võib olla kriisiohu ajal siseturu toimimisele oluline negatiivne mõju; 5) „elutähtsad kaubad“ või „elutähtsad teenused“ (edaspidi koos „elutähtsad kaubad ja teenused“) – kaubad või teenused, mida ei saa asendada või mitmekesistada või mis on hädavajalikud elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks, et tagada siseturu ja selle tarneahelate tõrgeteta toimimine elutähtsates sektorites, ning mis on loetletud nõukogu poolt artikli 14 lõike 1 kohaselt vastu võetud rakendusaktis; 6) „kriisi seisukohast olulised kaubad“ või „kriisi seisukohast olulised teenused“ (edaspidi koos „kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused“) – kaubad ja teenused, mida ei saa asendada või mitmekesistada või mis on hädavajalikud elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilitamiseks, et tagada siseturu ja selle tarneahelate tõrgeteta toimimine, ning mis on kriisile reageerimise seisukohast olulised ja mis on loetletud nõukogu poolt artikli 18 lõike 4 kohaselt vastu võetud rakendusaktis; 7) „olulised juhtumid“ – juhtumid, mis häirivad või võivad oluliselt häirida siseturu ja selle tarneahelate toimimist; 8) „oluline ettevõtja“ – tarneahelas tegutsev ettevõtja, kellel on võime või suutlikkus toota või turustada järgmist: a) elutähtsad kaubad või elutähtsad teenused; b) kriisi seisukohast olulised kaubad või teenused; c) punktides a ja b osutatud kaupade komponendid; 9) „mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad“ või „VKEd“ – komisjoni soovituse 2003/361/EÜ (54) lisa artiklis 2 määratletud mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad.

1. Luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime nõukoda (edaspidi „nõukoda“). 2. Nõukotta kuulub üks esindaja igast liikmesriigist ja üks esindaja komisjonist. Kõik liikmesriigid nimetavad esindaja ja asendusesindaja. Lisaks võivad liikmesriigid asjakohasel juhul ja sõltuvalt kriisi laadist nimetada sektoripõhise ajutise esindaja. 3. Nõukoja eesistujaks on komisjoni esindaja ja komisjon tagab nõukoja sekretariaaditeenused. 4. Nõukoja eesistuja (edaspidi „eesistuja“) kutsub Euroopa Parlamendi esindaja nõukoja alaliseks vaatlejaks. 5. Eesistuja võib kutsuda eriteadmistega eksperte osalema nõukoja töös vaatlejatena ja ad hoc-põhimõttel võtma osa ka teatavatest koosolekutest, mille puhul selline osavõtt on koosoleku päevakorda arvesse võttes asjakohane. Selliste ekspertide hulka võivad kuuluda ettevõtjate, sidusrühmade organisatsioonide ja sotsiaalpartnerite esindajad. 6. Eesistuja kutsub muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi organite esindajad osalema vaatlejana nõukoja asjakohastel koosolekutel. 7. Eesistuja kutsub rahvusvaheliste organisatsioonide ja liitu mittekuuluvate riikide esindajaid kooskõlas asjakohaste kahepoolsete või rahvusvaheliste kokkulepetega osalema asjakohastel nõukoja koosolekutel. 8. Vaatlejatel ei ole hääleõigust ja nad ei osale nõukoja arvamuste, soovituste või nõuannete koostamisel. Asjakohasel juhul võib eesistuja kutsuda nimetatud vaatlejaid esitama teavet ja tähelepanekuid. 9. Nõukoda tuleb kokku vähemalt kolm korda aastas. Oma esimesel koosolekul võtab nõukoda komisjoni ettepaneku alusel ja tema nõusolekul vastu oma töökorra. 10. Nõukoda võib artiklis 5 sätestatud ülesannete täitmisel võtta vastu arvamusi, soovitusi ja aruandeid. Komisjon võtab nimetatud arvamusi, soovitusi ja aruandeid arvesse läbipaistvalt ja võimalikult suurel määral.

1. Artiklites 9–13 sätestatud siseturu erandolukorra planeerimisel abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: a) sellise halduskoostöö korra kavandamine, millega hõlbustatakse siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal komisjoni ja liikmesriikide vahelist teabevahetust ning mis tuleb lisada artiklis 9 osutatud erandolukorra raamistikku; b) selliste juhtumite hindamine, millest liikmesriigid on kooskõlas artikliga 13 komisjoni teavitanud, ning selliste juhtumite siseturule ja selle tarneahelatele avaldatava mõju hindamine; c) teabe kogumine, et prognoosida tulevikusuundi seoses kriisi võimalikkusega, teha andmeanalüüse ja anda turuteavet; d) konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajate ja tööstuse esindajatega ning asjakohasel juhul sotsiaalpartneritega, et koguda turuteavet kooskõlas artikliga 43; e) muudelt kriisi seisukohast olulistelt liidu ja rahvusvahelise tasandi organitelt saadud koondandmete analüüsimine; f) selliste riigi ja liidu tasandi kriisimeetmete katalogiseerimine, mida on võetud varasemate kriiside ajal ja millel on olnud mõju siseturule ja selle tarneahelatele; ning g) nõustamine seoses kriisi prognoosimiseks ja planeerimiseks meetmete valimisega, tugevdades samal ajal siseturu vastupanuvõimet, ning nõustamine seoses valitud meetmete rakendamisega. 2. Artiklis 14 osutatud siseturu valvsusrežiimiga seoses abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: a) selle kindlakstegemine, kas siseturu valvsusrežiimi kehtestamise või selle lõpetamise kriteeriumid on täidetud, et teha kindlaks, kas artikli 3 punktis 2 osutatud kriisi oht on olemas, ja sellise ohu ulatus; b) teabevahetuse ja teabe jagamise koordineerimine ja hõlbustamine, sealhulgas muude asjaomaste organite ja kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi organitega ning asjakohasel juhul liitu mittekuuluvate riikidega, pöörates eriti tähelepanu liidu kandidaatriikidele ja arenguriikidele, ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; ning c) kriisiohu siseturule avaldatava mõju analüüsimine ja arutamine, võttes igakülgselt arvesse piirialade olukorda, et leida võimalikud lahendused. 3. Artiklis 18 osutatud siseturu hädaolukorrarežiimiga seoses abistab ja nõustab nõukoda komisjoni järgmiste ülesannete täitmisel: a) sellise kriisi seisukohast olulise teabe analüüsimine, mille on kogunud liikmesriigid või komisjon; b) selle kindlakstegemine, kas siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamiseks või selle lõpetamiseks vajalikud kriteeriumid on täidetud; c) nõustamine seoses liidu tasandil siseturu hädaolukorrale reageerimiseks meetmete valimisega ja nõustamine seoses valitud meetmete rakendamisega; d) riiklike kriisimeetmete läbivaatamine; e) teabevahetuse ja teabejagamise koordineerimine ja hõlbustamine, sealhulgas muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi organitega ning asjakohasel juhul liitu mittekuuluvate riikidega, pöörates eriti tähelepanu liidu kandidaatriikidele ja arenguriikidele, ning rahvusvaheliste organisatsioonidega; f) kriisi siseturule avaldatava mõju analüüsimine ja arutamine, võttes arvesse piirialade olukorda, et leida võimalikud lahendused; ning g) asjakohasel juhul selliste kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või tarnimisega ja kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega seotud isikute kategooriate kindlaksmääramine, kelle jaoks on vaja koostada ühtsed vormid, mida liikmesriigid võivad vabatahtlikult kasutada. 4. Komisjon tagab, et nõukoja töösse kaasatakse kõik asjaomase kriisi seisukohast olulised liidu tasandi organid. Asjakohasel juhul teeb nõukoda tihedalt koostööd ja koordineerib tegevust muude kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi organitega ning määrusega (EL) 2024/1252 loodud Euroopa kriitiliste toormete nõukoguga. Komisjon tagab koordineerituse muude liidu mehhanismide, näiteks liidu elanikkonnakaitse mehhanismi, IPCRi, ELi terviseturbe raamistiku ning Euroopa kriitiliste toormete raamistikuga rakendatud meetmega. Nõukoda tagab teabevahetuse hädaolukordadele reageerimise koordineerimiskeskusega liidu elanikkonnakaitse mehhanismi raames ning integreeritud olukorrateadlikkuse ja analüüsi tugiteenusega IPCRi raames. 5. Nõukoda võtab koostöös komisjoniga igal aastal vastu tegevusaruande ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

1. Liidu institutsioonide vahelise dialoogi tõhustamiseks ja suurema läbipaistvuse, vastutuse ja koordineerimise tagamiseks võib Euroopa Parlamendi pädev komisjon kutsuda komisjoni kui nõukoja eesistuja kõnealuse parlamendikomisjoni ette, et saada teavet kõigis käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvates küsimustes, eelkõige pärast igat nõukoja koosolekut ning pärast igat siseturu valvsusrežiimi või siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamist. 2. Euroopa Parlamenti tuleb kõigist käesoleva määruse kohaselt kavandatud või vastu võetud nõukogu rakendusaktidest teavitada võimalikult kiiresti. 3. Komisjon võtab arvesse kõiki hädaolukorra ja vastupanuvõime alase dialoogi käigus, sealhulgas asjakohastes Euroopa Parlamendi resolutsioonides, väljendatud seisukohtadega seotud üksikasju.

1. Komisjon loob sidusrühmade platvormi, et hõlbustada sektoripõhiseid dialooge ja partnerlusi, tuues kokku peamised sidusrühmad, nimelt ettevõtjate, sotsiaalpartnerite, teadusringkondade ja kodanikuühiskonna esindajad. Eelkõige tagab platvorm funktsiooni, mis võimaldab huvitatud sidusrühmadel: a) esitada vabatahtlikke meetmeid, mis on vajalikud siseturu hädaolukorrale edukaks reageerimiseks; b) esitada teaduslikke nõuandeid, arvamusi või aruandeid kriisiga seotud küsimustes; c) aidata kaasa teabe ja parimate tavade vahetamisele, eelkõige seoses kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumisega, ning selliste erinevate riiklike meetmete vältimisele, mis võivad tekitada piiriüleseid piiranguid. 2. Komisjon ja nõukoda võtavad käesoleva määruse rakendamisel arvesse lõikes 1 osutatud sektoripõhiste dialoogide ja partnerluste tulemusi ning sidusrühmade kooskõlas kõnealuse lõikega esitatud asjakohast teavet.

1. Kõik liikmesriigid määravad teabevahetuse keskasutuse. 2. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus vastutab kontaktide, koordineerimise ja teabevahetuse eest järgmiste asutustega: a) teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutused ja lõikes 4 osutatud liidu tasandi teabevahetusasutus; b) selle liikmesriigi asjaomased pädevad asutused, eelkõige artiklis 24 osutatud riiklikud ühtsed kontaktpunktid. 3. Käesoleva määruse kohaste ülesannete täitmiseks koondab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus selle liikmesriigi asjaomastelt pädevatelt asutustelt saadud teabe. 4. Komisjon määrab liidu tasandi teabevahetusasutuse. 5. Liidu tasandi teabevahetusasutus vastutab siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide haldamisega tegelevate liikmesriikide teabevahetuse keskasutustega koordineerimise ja teabevahetuse tagamise eest, sealhulgas seoses kriisi seisukohast olulise teabega.

1. Võttes igakülgselt arvesse nõukoja arvamust ja asjaomaste liidu tasandi organite esitatud teavet, võib komisjon võtta vastu rakendusakti, et sätestada erandolukorra raamistiku üksikasjalik kord, milles käsitletakse kriisiks valmisolekut, koostööd, teabevahetust ning kriisikommunikatsiooni siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide raames. Kõnealuses rakendusaktis sätestatakse üksikasjalik kord järgmise kohta: a) koostöö liikmesriikide pädevate asutuste ja liidu tasandi organite vahel siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal; b) turvaline teabevahetus ja c) koordineeritud lähenemisviis siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal üldsusele suunatud kriisikommunikatsioonile, milles komisjonil on koordineeriv roll. 2. Lõikes 1 nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Komisjon ja liikmesriigid tagavad, et kehtestatakse kord, mis võimaldab õigeaegselt koostööd teha ja turvaliselt teavet vahetada komisjoni, asjaomaste liidu tasandi organite ja liikmesriikide vahel seoses järgmisega: a) ülevaade liikmesriikide pädevatest asutustest, kooskõlas artikliga 8 määratud teabevahetuse keskasutustest ja artiklis 24 osutatud ühtsetest kontaktpunktidest, sealhulgas nende kontaktandmed ning rollid ja ülesanded käesoleva määruse kohase siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide ajal, kooskõlas riigisisese õigusega; b) konsulteerimine ettevõtjate, sealhulgas VKEde esindajatega algatuste ja meetmete teemal, mis nad on välja töötanud võimalike siseturu kriiside leevendamiseks ja neile reageerimiseks; c) sotsiaalpartneritega konsulteerimine selle üle, millist mõju avaldavad töötajate vabale liikumisele nende välja töötatud algatused ja meetmed võimaliku kriisi leevendamiseks ja sellele reageerimiseks; d) tehnilise tasandi koostöö siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide kehtimise ajal; e) riski- ja hädaolukorrakommunikatsioon, milles komisjonil on koordineeriv roll, võttes arvesse olemasolevaid struktuure. 4. Selleks et tagada kooskõlas lõikega 1 loodud raamistiku toimimine, võib komisjon teha koos liikmesriikidega stressiteste, simulatsioone ning meetmete võtmise ajal ja selle järel toimuvaid kontrolle ning vajaduse korral teha asjaomastele liidu tasandi organitele ja liikmesriikidele ettepanekuid raamistiku ajakohastamiseks. 5. Selleks et edendada ja hõlbustada kaupade ja teenuste vaba liikumist siseturu hädaolukorrarežiimi ajal, abistab komisjon liikmesriike nende pingutuste koordineerimisel, kehtestades ühtsed digivormid deklareerimiseks, registreerimiseks ja liikmesriikide vahel toimuvaks tegevuseks lubade andmiseks.

1. Nõukoda võib soovitada, et komisjon algataks ettevõtjate vabatahtlike kriisiprotokollide koostamise, et lahendada kriise siseturu hädaolukorrarežiimi raames. 2. Komisjon julgustab ja hõlbustab ettevõtjatel nende vabatahtlike kriisiprotokollide koostamist. Ettevõtjad võivad vabatahtlikkuse alusel otsustada, kas nad osalevad vabatahtlikes kriisiprotokollides. 3. Vabatahtlikes kriisiprotokollides sätestatakse: a) vabatahtlikus kriisiprotokollis käsitletava häire konkreetsed parameetrid ja vabatahtliku kriisiprotokolliga taotletavad eesmärgid; b) iga osaleja roll vabatahtliku kriisiprotokolli alusel ja ettevalmistavad meetmed, mille nad peavad kehtestama pärast siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamist kriisi leevendamiseks ja sellele reageerimiseks; c) selge menetlus, mille alusel määratakse kindlaks meetmete kehtestamise ajahetk ja ajavahemik, mille jooksul tuleb meetmeid võtta pärast kriisiprotokolli aktiveerimist; d) meetmed siseturu hädaolukorrarežiimi raames võimalike kriiside leevendamiseks ja neile reageerimiseks, piirdudes rangelt sellega, mis on vajalik nende lahendamiseks. 4. Komisjon kaasab vabatahtlike kriisiprotokollide koostamisse asjakohasel juhul liikmesriikide ametiasutused ning liidu organid ja asutused. Kui see on vajalik ja asjakohane, võib komisjon kaasata ka kodanikuühiskonna organisatsioone või muid asjaomaseid organisatsioone.

1. Komisjon töötab välja koolitused teabevahetuse keskasutuste töötajatele kriisiks valmisoleku, kriisiolukorra koordineerimise, koostöö ja teabevahetuse teemal, ning korraldab neid korrapäraselt. Komisjon korraldab kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajaid hõlmavaid simulatsioone, mille aluseks on võimalikud siseturu hädaolukorra stsenaariumid. 2. Eelkõige töötab komisjon välja koolitusprogrammi, mille aluseks on varasematest kriisidest saadud kogemus ning mis hõlmab kogu hädaolukorra ohjamistsükli aspekte, ja haldab seda, et oleks võimalik kiiresti reageerida kriisidele siseturu valvsus- ja hädaolukorrarežiimide raames. Kõnealune programm võib hõlmata eelkõige järgmist: a) kõikide asjakohaste meetmete jälgimine, analüüsimine ja hindamine, et hõlbustada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumist; b) liidu ja riigi tasandil parimate tavade ning asjakohasel juhul liitu mittekuuluvate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide väljatöötatud parimate tavade rakendamise edendamine; c) suuniste väljatöötamine teadmiste levitamiseks ja eri ülesannete täitmiseks riigi ning asjakohasel juhul piirkondlikul ja kohalikul tasandil; d) asjakohaste uute tehnoloogiate ja digivahendite kasutamise soodustamine siseturu hädaolukordadele reageerimise eesmärgil. 3. Komisjon töötab välja ja teeb kättesaadavaks sidusrühmadele, sealhulgas ettevõtjatele suunatud koolitusprogrammid ja -materjalid. Asjakohasel juhul võib komisjon kutsuda sidusrühmi osalema koolitustel ja simulatsioonidel. 4. Liikmesriigi taotlusel võib komisjon anda nõu ja abi seoses kriisiks valmisoleku meetmete ja kriisile reageerimise meetmetega, võttes eelkõige arvesse asjaomase liikmesriigi vajadusi ja huve.

1. Võttes arvesse nõukoja arvamust, teeb ja koordineerib komisjon stressiteste, sealhulgas simulatsioone, mille eesmärk on siseturu kriise prognoosida ja nendeks valmistuda. 2. Eelkõige teeb komisjon järgmist: a) töötab välja konkreetse sektori stsenaariumid ja parameetrid, mis hõlmavad kriisiga seotud teatavaid riske, et hinnata võimalikku mõju kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele selles sektoris; b) hõlbustab ja soodustab hädaolukordadeks valmisoleku strateegiate väljatöötamist; c) määrab koostöös kõigi asjaosalistega pärast stressitestide lõpuleviimist kindlaks riskimaandamismeetmed. 3. Lõike 2 punktis a osutatud konkreetse sektori kindlakstegemiseks kasutab komisjon koostöös nõukojaga kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid, sealhulgas olukorra kaardistamist. 4. Komisjon teeb liidu tasandil stressiteste korrapäraselt, ent vähemalt kord kahe aasta jooksul. Selleks kutsub komisjon kõigi liikmesriikide teabevahetuse keskasutuste töötajaid simulatsioonides osalema. Komisjon võib samuti kutsuda vabatahtlikkuse alusel osalema muid asjaomaseid osalisi, kes osalevad siseturu hädaolukordade ennetamises, nendeks valmistumises ja neile reageerimises. 5. Kahe või enama liikmesriigi taotlusel võib komisjon teha stressiteste nende liikmesriikide kindlates geograafilistes piirkondades või piirialadel. 6. Komisjon edastab käesoleva artikli kohaselt tehtud stressitestide tulemused nõukojale ja avaldab sellekohase aruande.

1. Liikmesriigi teabevahetuse keskasutus teatab komisjonile ja teiste liikmesriikide teabevahetuse keskasutustele viivitamata kõigist olulistest juhtumitest. 2. Teabevahetuse keskasutused ja kõik asjaomased liikmesriikide pädevad asutused võtavad kooskõlas liidu õigusega ja liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õigusega vastu kõik meetmed, mis on vajalikud, et käidelda lõikes 1 osutatud teavet viisil, mis tagab selle teabe konfidentsiaalsuse ning kaitseb liidu või liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda ning asjaomaste ettevõtjate turvalisust ja ärihuve. 3. Selleks et määrata kindlaks, kas juhtumid peaksid olema lõikes 1 osutatud hoiatuse esemeks, võtab liikmesriigi teabevahetuse keskasutus arvesse järgmist: a) juhtumist mõjutatud ettevõtjate turupositsioon või nende arv; b) juhtumi kestus või selle eeldatav kestus; c) geograafiline piirkond ja siseturu osa, mida juhtum mõjutab, ja juhtumi piiriülene mõju, samuti selle mõju eriti ebasoodsas olukorras ja ohustatud geograafilistele piirkondadele, näiteks äärepoolseimatele piirkondadele; ning d) nende juhtumite mõju kaupadele, mida ei saa mitmekesistada ega asendada.

1. Kui komisjon leiab nõukoja esitatud arvamust arvesse võttes, et artikli 3 punktis 2 osutatud tingimused on täidetud, teeb ta nõukogule ettepaneku kehtestada siseturu valvsusrežiim. Nõukogu võib siseturu valvsusrežiimi kehtestada nõukogu rakendusaktiga. Rakendusaktis täpsustatakse kõnealuse valvsusrežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud. Rakendusakt sisaldab järgmist: a) hinnang kriisi võimaliku mõju kohta kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele, siseturule ja selle tarneahelatele; b) asjaomaste elutähtsate toodete ja teenuste loetelu ning c) võetavad valvsusmeetmed, sealhulgas põhjendus selliste meetmete vajalikkuse ja proportsionaalsuse kohta. 2. Hinnates, kas artikli 3 punktis 2 sätestatud tingimused on täidetud, et teha kindlaks, kas siseturu valvsusrežiim on vaja kehtestada, võtavad komisjon ja nõukogu arvesse vähemalt järgmisi kriteeriume: a) eeldatav aeg enne siseturu kriisiohu eskaleerumist hädaolukorrarežiimini; b) nende ettevõtjate arv või turupositsioon, keda kriis eeldatavasti mõjutab; c) mil määral kriis eeldatavasti mõjutab elutähtsaid kaupu ja teenuseid ning d) geograafiline piirkond, mida kriis eeldatavasti mõjutab, eelkõige mõju piirialadele ja äärepoolseimatele piirkondadele.

1. Kui komisjon leiab nõukoja esitatud arvamust arvesse võttes, et artikli 14 lõike 1 kohase siseturu valvsusrežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, teeb ta nõukogule ettepaneku siseturu valvsusrežiimi kestust pikendada. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et teha nõukogule ettepanek hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks siseturu valvsusrežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulisest ja erakorralisest muutumisest ei tulene teisiti. Nõukogu võib kõnealuse ettepaneku alusel nõukogu rakendusaktiga pikendada siseturu valvsusrežiimi korraga maksimaalselt kuus kuud. 2. Kui komisjon teeb nõukoja esitatud arvamust arvesse võttes kindlaks, et artikli 3 punktis 2 osutatud tingimused ei ole enam täidetud seoses teatavate või kõigi valvsusmeetmete või teatavate või kõigi elutähtsate kaupade või teenustega, teeb ta nõukogule ettepaneku siseturu valvsusrežiim täielikult või osaliselt lõpetada. Nõukogu võib selle ettepaneku alusel nõukogu rakendusaktiga lõpetada siseturu valvsusrežiimi.

1. Kui kooskõlas artikliga 14 on kehtestatud siseturu valvsusrežiim, jälgivad liikmesriikide pädevad asutused elutähtsate kaupade tarnimise ja elutähtsate teenuste osutamise ahelaid ning selliste kaupade tootmises ja tarnimises ning teenuste osutamises osalevate isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumist. 2. Komisjon tagab, et teabe kogumiseks lõikes 1 osutatud seire raames kasutatakse standardseid ja turvalisi elektroonilisi vahendeid ning seda teavet töödeldakse koondteabena. Tagada tuleb äriliselt tundliku teabe ning liidu ja liikmesriikide julgeoleku ja avalikku korraga seotud teabe konfidentsiaalsus, ilma et see piiraks liidu õigusega kooskõlas oleva riigisisese õiguse kohaldamist, mille kohaselt tuleb sellist teavet, sealhulgas ärisaladusi, hoida konfidentsiaalsena. 3. Võimaluse korral koostavad liikmesriigid ülevaate sellistest nende territooriumil asuvatest olulistest ettevõtjatest, kes tegutsevad elutähtsate kaupade tarnimise ja elutähtsate teenuste osutamise ahelates, ning ajakohastavad ja haldavad seda. Ülevaate sisu on alati konfidentsiaalne. 4. Juhul kui muudest allikatest ei ole võimalik teavet saada, saadavad liikmesriikide pädevad asutused lõike 3 kohaselt koostatud ülevaate alusel teabe vabatahtliku esitamise taotluse kõige olulisematele ettevõtjatele, kes tegutsevad nende territooriumil elutähtsate kaupade tarnimise ja elutähtsate teenuste osutamise ahelates. Teabetaotluses märgitakse eelkõige, millist teavet kindlaks tehtud elutähtsate kaupade ja teenuste kättesaadavust mõjutavate tegurite kohta nõutakse. Ettevõtja, kellele taotlus esitatakse, esitab taotletudteabe vabatahtlikkuse alusel kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsinormidega. Liikmesriikide pädevad asutused edastavad asjaomased järeldused oma teabevahetuse keskasutuse kaudu põhjendamatu viivituseta komisjonile ja nõukojale. 5. Liikmesriikide pädevad asutused võtavad igakülgselt arvesse halduskoormust, mida teabetaotlused võivad ettevõtjatele, eriti VKEdele tekitada, ning tagavad sellise halduskoormuse piirdumise minimaalselt vajalikuga ja sellise teabe konfidentsiaalsuse. 6. Komisjon esitab nõukojale kooskõlas lõikega 1 läbi viidud seiretegevuse raames kogutud teabe põhjal aruande kokkuvõtlike järelduste kohta. 7. Komisjon võib paluda, et nõukoda arutaks kokkuvõtlikke järeldusi ja võimalikku edasist arengut, tuginedes teabele, mille liikmesriigid on saanud lõigete 1 ja 4 kohaselt elutähtsate kaupade tarnimise ja elutähtsate teenuste osutamise ahelate jälgimisel, ning sellisel juhul tagab ta asjaomase teabe konfidentsiaalsuse ja austab sellise teabe ärilist tundlikkust. 8. Komisjon võib samuti jagada liikmesriikidega asjakohast teavet, mis on saadud muude seirevahendite või -süsteemide kaudu.

1. Hinnates, kas artikli 3 punktis 3 osutatud tingimused on täidetud, et teha kindlaks, kas siseturu hädaolukorrarežiim on vaja kehtestada, hindavad komisjon ja nõukogu konkreetsete ja usaldusväärsete tõendite põhjal, kas kriis tekitab kaupade, teenuste või isikute vabale liikumisele ühe või mitu takistust, mis mõjutavad vähemalt ühte elutähtsat ühiskondlikku funktsiooni või majandustegevuse sektorit siseturul. Kui kriis põhjustab häireid tarneahelate toimimises, hindavad komisjon ja nõukogu lisaks esimeses lõigus sätestatud kriteeriumidele, kas kaupu või teenuseid on võimalik mitmekesistada või asendada või kas asjaomaseid töötajaid on võimalik asendada. 2. Lõike 1 kohaldamisel võtavad komisjon ja nõukogu eelkõige arvesse järgmisi näitajaid: a) artikli 13 lõike 1 kohaselt teatatud oluliste juhtumite arv; b) asjaolu, et kriisi tõttu on aktiveeritud mis tahes järgmine mehhanism: i) asjakohane nõukogu kriisidele reageerimise mehhanism, sealhulgas IPCR; ii) liidu elanikkonnakaitse mehhanism või iii) mis tahes mehhanism, mis on loodud ELi terviseturbe raamistikuga, sealhulgas määrusega (EL) 2022/2372 kehtestatud hädaolukorra raamistikuga; c) nende ettevõtjate hinnanguline arv või turupositsioon ja turunõudluse suurus, ning selliste kasutajate hinnanguline arv, kes sõltuvad asjaomaste kaupade või teenuste pakkumisel siseturu sektorist või sektoritest, mille tegevus on häiritud; d) kriisist mõjutatud kaupade ja teenuste hinnangulised liigid või isikute, sealhulgas töötajate hinnanguline arv; e) kriisi poolt elutähtsale ühiskondlikule funktsioonile ja majandustegevusele, keskkonnale ja avalikule julgeolekule avaldatava mõju või selle võimaliku mõju ulatus ja kestus; f) asjaolu, et kriisist mõjutatud ettevõtjad ei ole suutnud kriisiga seotud konkreetseid küsimusi vabatahtlikkuse alusel mõistliku aja jooksul ise lahendada; g) geograafilised piirkonnad, sealhulgas piirialad ja äärepoolseimad piirkonnad, mida kriis mõjutab või võib mõjutada, sealhulgas piiriülene mõju selliste tarneahelate toimimisele, mis on hädavajalikud elutähtsa ühiskondliku funktsiooni ja majandustegevuse säilitamiseks siseturul; h) mõjutatud ettevõtjate olulisus piisavate kaubatarnete või piisaval määral teenuste osutamise tagamisel, võttes arvesse alternatiivide olemasolu nende kaupade ja teenuste pakkumiseks; ning i) kaupade või teenuste asendusvõimaluste puudumine või nende vähesus.

1. Siseturu hädaolukorrarežiim kehtestatakse üksnes juhul, kui on täidetud artikli 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumid. 2. Siseturu hädaolukorrarežiimi võib kehtestada ka juhul, kui eelnevalt ei ole sama kauba või teenuse suhtes kehtestatud siseturu valvsusrežiimi. Siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamine teatava kauba või teenuse suhtes ei takista kehtestamast või jätkuvalt kohaldamast sama kauba või teenuse suhtes siseturu valvsusrežiimi või võtta artiklis 16 sätestatud valvsusmeetmeid. Juhul kui eelnevalt on kehtestatud siseturu valvsusrežiim, võib siseturu hädaolukorrarežiim selle täielikult või osaliselt asendada. 3. Kui komisjon on nõukoja arvamust arvesse võttes seisukohal, et valitseb siseturu hädaolukord, teeb ta nõukogule ettepaneku, et nõukogu kehtestaks siseturu hädaolukorrarežiimi, ja kui see on kohaldatav, võtaks vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu. 4. Nõukogu võib kehtestada siseturu hädaolukorrarežiimi ja, kui see on kohaldatav, võtta komisjoni ettepaneku alusel nõukogu rakendusaktiga vastu kriisi seisukohast oluliste kaupade loetelu või kriisi seisukohast oluliste teenuste loetelu või mõlemad. Rakendusaktis täpsustatakse kehtestatava hädaolukorrarežiimi kestus, mis võib olla maksimaalselt kuus kuud. Kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste loetelu võib muuta nõukogu rakendusaktiga komisjoni ettepaneku alusel.

1. Kui komisjon leiab nõukoja esitatud arvamust arvesse võttes, et artikli 17 lõike 1 kohase siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise põhjused kehtivad endiselt, teeb ta nõukogule ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi kestust pikendada. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et teha nõukogule ettepanek hiljemalt 30 päeva enne selle ajavahemiku lõppu, milleks siseturu hädaolukorrarežiim on kehtestatud, juhul kui asjaolude kiireloomulisest ja erakorralisest muutumisest ei tulene teisiti. Nõukogu võib selle ettepaneku alusel pikendada oma rakendusaktiga siseturu hädaolukorrarežiimi korraga maksimaalselt kuus kuud. 2. Kui nõukojal on konkreetseid ja usaldusväärseid tõendeid, et siseturu hädaolukorrarežiim tuleks lõpetada, võib ta koostada sellekohase arvamuse ja esitada selle komisjonile. Kui komisjon on nõukoja arvamust arvesse võttes seisukohal, et siseturu hädaolukorda enam ei ole, teeb ta nõukogule viivitamata ettepaneku siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamiseks. 3. Artiklite 27–35 alusel võetud meetmete kohaldamine lõpetatakse, kui siseturu hädaolukorrarežiim lõpetatakse.

1. Ilma et see piiraks artikli 21 kohaldamist, tagavad liikmesriigid siseturu hädaolukorrale reageerimiseks riiklike meetmete vastuvõtmisel ja kohaldamisel, et need meetmed on kooskõlas liidu õigusega, sealhulgas mittediskrimineerimise, põhjendatuse ja proportsionaalsuse seisukohast. 2. Liikmesriigid tagavad eelkõige, et lõikes 1 osutatud meetmed kaotatakse niipea, kui need ei ole enam põhjendatud või proportsionaalsed. 3. Liikmesriigid tagavad, et ükski kodanikele või ettevõtjatele kehtestatud nõue ei tekita põhjendamatut või tarbetut halduskoormust. 4. Liikmesriigid tagavad, et kõigile mõjutatud kodanikele ja sidusrühmadele teatatakse selgelt ja üheselt mõistetavalt kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate ja teenuseosutajate vaba liikumist piiravatest meetmetest enne nende jõustumist. Liikmesriigid tagavad sidusrühmadega järjepideva dialoogi, sealhulgas teabevahetuse sotsiaalpartnerite ja rahvusvaheliste partneritega.

Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal ja siseturu hädaolukorrale reageerides hoiduvad liikmesriigid kehtestamast järgmist: a) meetmeid, mis ei ole ajaliselt piiratud; b) liidusisese ekspordi keelde või meetmeid, millel on kriisi seisukohast olulistele kaupadele ja teenustele samaväärne toime, või kriisi seisukohast oluliste kaupade transiidi keelde või samaväärse toimega meetmeid; c) meetmeid, millega piiratakse kaupade liidusisest eksporti, või samaväärse toimega meetmeid või teenuste piiriülest osutamist või saamist piiravaid meetmeid, kui need piirangud põhjustavad järgmist: i) kriisi seisukohast oluliste kaupade tarneahelate ja kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise ahelate häireid või ii) selliste kaupade ja teenuste nappust või nappuse suurenemist siseturul; d) meetmeid, millega diskrimineeritakse liidu õiguse kohast vaba liikumise õigust omavaid isikuid kodakondsuse alusel või äriühingute puhul nende registrijärgse asukoha, juhtorgani asukoha või peamise tegevuskoha alusel; e) meetmeid, millega jäetakse liidu õiguse kohast vaba liikumise õigust omavad isikud ilma järgmisest: õigus siseneda oma kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki; õigus lahkuda liikmesriigist, et minna oma kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki; või õigus läbida liikmesriiki, et jõuda oma kodakondsusjärgsesse või elukohaliikmesriiki; f) meetmeid, millega keelatakse ärireisid, mis on seotud kriisi seisukohast olulisi kaupu käsitleva teadus- ja arendustegevuse, nende tootmise või nende turule laskmise või sellega seotud kontrollide ja hooldusega; g) meetmeid, millega keelatakse reisida ühest liikmesriigist teise mõjuvatel perekondlikel põhjustel, kui selline reisimine on kõnealuse meetme kehtestanud liikmesriigis lubatud; h) meetmeid, millega kehtestatakse teenuseosutajatele, ettevõtjate esindajatele ja töötajatele reisipiirangud, mis takistavad neil reisida ühest liikmesriigist teise, et pääseda oma tegevus- või töökohta, kui sellised reisipiirangud kõnealuse meetme kehtestanud liikmesriigis puuduvad; i) meetmeid, millega kehtestatakse piirangud, mis takistavad järgmist: i) kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajate või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega seotud ettevõtjate esindajate ja töötajate või elanikkonnakaitse valdkonna töötajate reisimist või ii) punktis i osutatud isikute varustuse transportimist nende tegevuskohta.

1. Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal ja selleks, et hõlbustada artikli 21 punktides f–i osutatud isikute vaba liikumist, võib komisjon rakendusaktidega vastu võtta halduskorra või teha liikmesriikidele kättesaadavaks digivahendid, et hõlbustada neil kõnealustes sätetes osutatud isikute kategooriate kindlakstegemist ja asjaolude kontrollimist koostöös teiste asjaomaste liikmesriikide ja komisjoniga. 2. Kui komisjon teeb siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kindlaks, et liikmesriigid on kehtestanud vormid, mille abil tõendatakse, et isik või ettevõtja vastab riiklikes hädaolukorrameetmetes sätestatud üldnõuetele, ning komisjon leiab, et igas liikmesriigis eri vormi kasutamine takistab kõnealuste isikute või ettevõtjate ja nende varustuse vaba liikumist, võib ta rakendusaktidega anda välja vormid, mida liikmesriigid võivad vabatahtlikult kasutada. 3. Ilma et see piiraks asjakohase liidu õiguse ning kohaldatavate riigisiseste õigusnormide ja menetluste kohaldamist, peavad liikmesriigid esmatähtsaks kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajaid puudutavaid deklareerimis-, registreerimis- ja loamenetlusi. 4. Komisjon määrab kindlaks selliste kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise või tarnimisega ja kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamisega seotud isikute kategooriad, kelle puhul on vaja hõlbustada vaba liikumist, kehtestades pärast nõukojaga konsulteerimist rakendusaktidega vormid, mida liikmesriigid võivad vabatahtlikult kasutada. 5. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 6. Komisjon teeb käesoleva artikli kohaselt võetud leevendusmeetmeid käsitleva teabe spetsiaalsel veebisaidil avalikult kättesaadavaks.

1. Kui kooskõlas artikli 18 lõikega 4 on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, edastavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele liidu tasandi teabevahetusasutuse kaudu kriisile reageerimiseks võetud hädaolukorrameetmete teksti viivitamata pärast nende meetmete vastuvõtmist. Kõnealust kohustust kohaldatakse üksnes juhul, kui nende meetmetega kehtestatakse piirangud liikmesriikidevahelise isikute vaba liikumise õiguse kasutamisele ning kui need ei ole juba hõlmatud muude liidu õigusaktidega ette nähtud teavitamis- või teatamiskohustusega. Teabe edastamine hõlmab järgmist: a) põhjused selliste meetmete võtmiseks, sealhulgas need, mis näitavad, et meetmed on põhjendatud ja proportsionaalsed, ning kõik nende vastuvõtmist toetavad teaduslikud või muud andmed; b) meetmete ulatus; c) meetmete vastuvõtmise kuupäev, kohaldamise alguskuupäev ja kestus. 2. Liikmesriigid võivad edastada komisjonile ja teistele liikmesriikidele liidu tasandi teabevahetusasutuse kaudu enne lõikes 1 osutatud meetmete vastuvõtmist nende teksti kavandi koos lõike 1 punktides a–c osutatud teabega. 3. Lõikes 2 osutatud teabe edastamine ei takista liikmesriikidel kõnealuseid meetmeid vastu võtta. 4. Liikmesriigid annavad üldsusele ja samal ajal ka komisjonile võimalikult kiiresti selget, põhjalikku ja õigeaegset teavet, milles selgitatakse lõikes 1 osutatud meetmeid. 5. Komisjon koordineerib liikmesriikidevahelist teabevahetust ja avaldab käesoleva artikli kohaselt saadud teabe põhjal spetsiaalsel veebisaidil, mis on kättesaadav kõigis liidu institutsioonide ametlikes keeltes, asjakohase teabe vaba liikumise õiguse kasutamise piirangute kohta, sealhulgas teabe kõnealuste riiklike meetmete ulatuse ja kestuse kohta, ning võimaluse korral ka reaalajas teabe. Spetsiaalsel veebisaidil võib esitada interaktiivse kaardi koos neid meetmeid käsitleva asjakohase reaalajas teabega. 6. Komisjon teeb lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt saadud teabe nõukojale kättesaadavaks. 7. Lõigetes 1, 2 ja 4 osutatud teave edastatakse turvalise vahendi kaudu, mille teeb kättesaadavaks komisjon.

1. Igas liikmesriigis tegutseb riiklik ühtne kontaktpunkt, mis abistab kodanikke, tarbijaid, ettevõtjaid, töötajaid ja nende esindajaid seoses järgmisega: a) teabe küsimise ja saamisega kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vabale liikumisele siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kehtestatud riiklike piirangute kohta; b) siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise tõttu kehtestatud riiklike kriisiga seotud menetluste ja vorminõuete täitmisega. 2. Liikmesriigid tagavad, et kodanikel, tarbijatel, ettevõtjatel, töötajatel ja nende esindajatel on võimalik taotluse korral saada asjaomase ühtse kontaktpunkti kaudu pädevatelt asutustelt teavet selle kohta, kuidas asjakohaseid riiklikke kriisile reageerimise meetmeid üldiselt tõlgendatakse ja kohaldatakse. Asjakohasel juhul hõlmab selline teave üksikasjalikku juhendit. Teave peab olema sõnastatud selgelt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Teave peab olema ajakohastatud ning elektrooniliste ja kaugvahendite abil kergesti juurdepääsetav. 3. Liikmesriigid teevad lõikes 1 osutatud teabe kättesaadavaks liidu institutsioonide ametlikus keeles, mis on üldiselt arusaadav võimalikult paljudele piiriülestele kasutajatele, ning teevad kõik endast oleneva, et esitada kõnealune teave ka muudes liidu institutsioonide ametlikes keeltes, pöörates erilist tähelepanu piirialade olukorrale ja vajadustele.

1. Komisjon loob liidu ühtse kontaktpunkti ja haldab seda. 2. Liidu ühtne kontaktpunkt: a) annab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele abi teabe küsimisel ja saamisel kriisile reageerimiseks võetud liidu meetmete kohta, mis on siseturu hädaolukorrarežiimi ajal kaupade, teenuste ja isikute, sealhulgas töötajate vaba liikumise seisukohast olulised või mõjutavad seda; b) annab kodanikele, tarbijatele, ettevõtjatele, töötajatele ja nende esindajatele abi selliste kriisiga seotud menetluste ja vorminõuete täitmisel, mis on kehtestatud liidu tasandil siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise tõttu; c) koostab ja avaldab kõigi riiklike kriisimeetmete ja riiklike kontaktpunktide loetelu. 3. Liidu ühtsele kontaktpunktile eraldatakse piisavad inimressursid ja rahalised vahendid.

1. Komisjon võtab käesoleva jao kohased meetmed vastu üksnes siis, kui siseturu hädaolukorrarežiim on kehtestatud ja nõukogu on koostanud loetelu kooskõlas artikli 18 lõikega 4. 2. Rakendusaktis, millega võetakse kasutusele mõni käesolevas jaos sätestatud meede, määratakse kindlaks selgelt ja täpselt need kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mille suhtes meedet kohaldatakse. Meedet kohaldatakse ainult seni, kuni kestab siseturu hädaolukorrarežiim.

1. Komisjon võib kutsuda kriisi seisukohast oluliste kaupade tarneahelates või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise ahelates tegutsevaid olulisi ettevõtjaid üles esitama kindlaksmääratud tähtajaks vabatahtlikkuse alusel spetsiifilist teavet järgmistel asjaoludel: a) esineb kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste tõsine nappus või otsene oht selleks; b) taotletav teave on tingimata vajalik, et hinnata, kas mõne artiklis 28 või artiklites 34–39 sätestatud meetmega on võimalik sellist nappust või selle otsest ohtu vähendada; c) teave, mis on saadud nõukoja kaudu või saadud liikmesriikidelt muul viisil erandolukorra etapis või siseturu valvsusrežiimi ajal, ei ole piisav; ning d) komisjonil ei ole võimalik saada sellist teavet muudest allikatest. Komisjon hindab pärast nõukojaga konsulteerimist esimeses lõigus osutatud tingimuste esinemist. 2. Komisjon võib esitada teabenõude rakendusaktiga, kui: a) komisjonile ei esitata vabatahtlikult teavet lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud tähtaja jooksul või b) teave, mille komisjon on saanud teabe vabatahtliku esitamise kaudu kooskõlas lõikega 1 või muudest erandolukorra etapis või siseturu valvsusrežiimi ajal kättesaadavatest allikatest, ei ole ikka veel piisav, et hinnata, kas artiklis 28 või artiklites 34–39 sätestatud meetmete kasutuselevõtt vähendaks kriisi seisukohast oluliste kaupade või teenuste tõsist nappust või selle otsest ohtu ning kas selliseid meetmeid tuleks võtta. 3. Enne lõikes 2 osutatud rakendusakti vastuvõtmist ja võttes arvesse nõukoja arvamust, teeb komisjon järgmist: a) hindab sellise teabetaotluse vajalikkust ja proportsionaalsust lõike 1 punktis b sätestatud eesmärkide saavutamiseks ning b) võtab igakülgselt arvesse halduskoormust, mida selline taotlus võib asjaomastele ettevõtjatele, eelkõige VKEdele kaasa tuua, ning määrab sellele vastavalt kindlaks teabe esitamise tähtpäeva. 4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud teabepäringud ja teabenõuded piirduvad sihipärase teabega järgmise kohta: a) kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmisvõimsus ja võimalikud olemasolevad varud nii liidus kui ka liitu mittekuuluvates riikides asuvates tootmisrajatistes, mida oluline ettevõtja käitab, millega sõlmib lepinguid ja kust ta kaubad ostab, järgides täielikult kaubandus- ja ärisaladuse nõuet; b) kui see on kättesaadav, siis kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise eeldatav ajakava teabetaotlusele järgneva kolme kuu kohta nii liidus kui ka liitu mittekuuluvates riikides asuvate tootmisrajatiste puhul, mida oluline ettevõtja käitab või millega ettevõtja sõlmib lepinguid; c) kriisi seisukohast oluliste kaupade tarneahelate või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise ahelate olulised häired või nende kaupade või teenuste nappus. 5. Rakendusaktis, mille alusel esitab komisjon ettevõtjatele teabetaotluse kooskõlas lõikega 2: a) määratakse kindlaks kriisi seisukohast olulised kaubad ja teenused, mis on teabetaotluse seisukohast asjakohased; b) määratakse kindlaks olulised ettevõtjad, kes tegutsevad kriisi seisukohast oluliste kaupade tarneahelates või kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamise ahelates ja keda teabetaotlus puudutab; c) täpsustatakse taotletav teave, sealhulgas esitatakse vajaduse korral küsimustik, mis võidakse edastada igale olulisele ettevõtjale; d) tõendatakse, et esineb lõike 1 punktis b osutatud erakorraline vajadus, mille jaoks teavet taotletakse, ja lisatakse lõike 3 punktis a osutatud hindamine; e) selgitatakse taotluse eesmärki, taotletava teabe kavandatud kasutuseesmärki ja kasutamise kestust; ning f) sätestatakse ajavahemik, mille jooksul ettevõtja võib paluda komisjonil taotlust muuta. Esimeses lõigus osutatud rakendusaktiga ette nähtud teabetaotlus sõnastatakse selgelt, kokkuvõtlikult ja arusaadavalt ning selles võetakse arvesse kaubandussaladuste kaitset ja pingutusi, mida ettevõtja peab tegema teabe vabatahtlikult kättesaadavaks tegemiseks, eriti kui tegemist on VKEga. 6. Pärast seda, kui komisjon on lõike 2 kohaselt esitanud rakendusaktiga ettevõtjatelt teabe saamise taotluse, edastab komisjon igale kõnealuses rakendusaktis täpsustatud kategooriasse kuuluvale asjaomasele ettevõtjale individuaalse otsuse, milles palub ettevõtjal esitada kõnealuses rakendusaktis täpsustatud teabe või selgitada, miks ettevõtja ei saa seda esitada. Komisjon tugineb võimaluse korral asjakohasele ja kättesaadavale oluliste ettevõtjate ülevaatele, mille liikmesriigid on koostanud kooskõlas artikli 16 lõikega 3. Komisjon võib asjakohasel juhul küsida vajalikku teavet asjaomaste ettevõtjate kohta ka liikmesriikidelt. 7. Lõike 6 kohaselt vastu võetud komisjoni otsused, mis hõlmavad individuaalseid teabetaotlusi, peavad olema taotletud andmete mahu, laadi ja üksikasjalikkuse ning neile juurdepääsu sageduse poolest põhjendatud ja proportsionaalsed ning vajalikud hädaolukorra ohjamiseks. Otsused peavad sisaldama kõiki järgmisi elemente: a) viide lõikes 2 osutatud rakendusaktile, millel need põhinevad; b) otsuse tegemise aluseks olnud kriisiga seotud tõsise nappuse või selle otsese ohu olukordade kirjeldus; c) kaitsemeetmed isikuandmete kaitsmise kohta kooskõlas artikliga 42 ning vastustes esitatud tundliku äriteabe mitteavaldamise, kaubandussaladuste mitteavaldamise ja intellektuaalomandi kaitse kohta kooskõlas artikliga 43; d) teave võimaluse kohta vaidlustada otsus Euroopa Liidu Kohtus kooskõlas asjaomase liidu õigusega; e) mõistlik tähtaeg, mis ei ületa 20 tööpäeva ja mille jooksul tuleb esitada kas teave või põhjendus sellise teabe esitamisest keeldumise kohta. Teise lõigu punktis e osutatud tähtaja kehtestamisel võtab komisjon eelkõige arvesse asjaomase ettevõtja suurust töötajate arvu alusel ning teabe kogumiseks ja kättesaadavaks tegemiseks vajalikke pingutusi. Ettevõtja võib paluda kuni kaks päeva enne tähtaja lõppemist seda üks kord pikendada, kui olukorra tõsidus seda nõuab. Komisjon vastab tähtaja pikendamise taotlusele ühe tööpäeva jooksul. 8. Kui teabetaotluse täitmine võib oluliselt häirida ettevõtja tegevust, võib kõnealune ettevõtja keelduda taotletud teabe esitamisest ja esitab komisjonile keeldumise põhjused. Komisjon ei avalikusta taotletud teabe esitamisest keeldumist ega keeldumise põhjuseid. 9. Komisjon edastab lõigetes 1 ja 2 osutatud teabetaotluse koopia viivitamata selle liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele, kelle territooriumil ettevõtja asub. Kui kõnealune pädev asutus seda nõuab, edastab komisjon talle kooskõlas liidu õigusega asjaomaselt ettevõtjalt saadud teabe. 10. Pärast lõigetes 1 ja 2 osutatud teabetaotluse alusel teabe saamist komisjon: a) kasutab teavet üksnes viisil, mis on kooskõlas selle taotlemise eesmärgiga; b) tagab niivõrd, kui isikuandmete töötlemine on vajalik, et rakendatakse tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, millega säilitatakse taotletud teabe, eelkõige isikuandmete konfidentsiaalsus ja terviklikkus ning kaitstakse andmesubjektide õigusi ja vabadusi; c) kustutab teabe niipea, kui see ei ole nimetatud eesmärgil enam vajalik, ning teatab ettevõtjale ja asjaomase liikmesriigi asjaomasele pädevale asutusele põhjendamatu viivituseta, et teave on kustutatud, välja arvatud juhul, kui teabe arhiveerimine on nõutav läbipaistvuse huvides kooskõlas riigisisese õigusega. 11. Iga oluline ettevõtja või tema volitatud esindaja esitab taotletud teabe individuaalselt kooskõlas teabevahetust reguleerivate liidu konkurentsinormidega. 12. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid. 13. Käesoleva artikli kohaselt esitatud teabetaotlused ei ole seotud teabega, mille avalikustamine oleks vastuolus liikmesriikide oluliste julgeolekuhuvidega.

1. Kui kooskõlas käesoleva määruse artikliga 18 vastu võetud nõukogu rakendusaktiga on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim ja on teatavate kriisi seisukohast oluliste kaupade nappus, võib komisjon sätestada rakendusaktides, et seoses nende kriisi seisukohast oluliste kaupadega algatatakse hädaolukorramenetlused, mis on sätestatud liidu õigusaktides, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/2748 (55) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/2749 (56). Nimetatud rakendusaktides täpsustatakse asjakohased kriisi seisukohast olulised kaubad ja algatatavad hädaolukorramenetlused, esitatakse nende algatamise põhjused ja proportsionaalsus ning märgitakse nende kestus. 2. Hädaolukorramenetlusi on võimalik kooskõlas lõikega 1 algatada üksnes siseturu hädaolukorrarežiimi ajal. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud rakendusaktid võetakse vastu artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. Põhjendatud tungiva kiireloomulisuse tõttu, mis on seotud kriisi mõjuga siseturule, võtab komisjon kooskõlas artikli 45 lõikes 3 osutatud menetlusega vastu viivitamata kohaldatavad rakendusaktid.

1. Komisjon võib erandjuhtudel, pärast ettevõtjate asukohaliikmesriikidega konsulteerimist ja nende seisukohta täiel määral arvesse võttes esitada ühele või mitmele liidus asuvale ettevõtjale taotluse, et see nõustuks tootma või tarnima kriisi seisukohast olulisi kaupu ja prioriseeriks nende tootmist või tarnimist (edaspidi „prioriteetseks hinnatud taotlused“), kui: a) taotlusega hõlmatud kriisi seisukohast oluliste kaupade nappus on tõsine ja püsiv ning b) selliste kaupade tootmist või tarnimist ei olnud võimalik saavutada muude käesolevas määruses sätestatud meetmetega, sealhulgas artiklis 35 või V jaotises osutatud meetmetega. 2. Komisjon tõendab, et käesolevas artiklis osutatud prioriteetseks hinnatud taotluste saajate ja täitjate valik ei ole diskrimineeriv ja vastab liidu konkurentsinormidele. 3. Komisjon tugineb käesolevas artiklis osutatud prioriteetseks hinnatud taotluste esitamisel objektiivsetele, faktilistele, mõõdetavatele ja põhjendatud andmetele, näidates, et selline prioriseerimine on hädavajalik elutähtsa ühiskondliku funktsiooni või majandustegevuse säilimise tagamiseks siseturul, ning võtab arvesse ettevõtja õigustatud huve ning tarneahela tootmisjärjekorra muutmiseks vajalikke kulusid ja pingutusi. Komisjon märgib prioriteetseks hinnatud taotluses sõnaselgelt, et ettevõtjal on vabadus kõnealune taotlus tagasi lükata. 4. Kui ettevõtja, kellele lõikes 1 osutatud prioriteetseks hinnatud taotlus on esitatud, on kõnealuse taotluse sõnaselgelt vastu võtnud, võtab komisjon vastu rakendusakti, milles sätestatakse järgmine: a) prioriteetseks hinnatud taotluse õiguslik alus, mida ettevõtja peab järgima; b) prioriteetseks hinnatud taotlusega hõlmatud kaubad ja nende tarnekogus; c) tähtaeg, mille jooksul prioriteetseks hinnatud taotlus tuleb täita; d) prioriteetseks hinnatud taotluse täitjad ning e) lepingulisest vastutusest vabastamine lõikes 6 sätestatud tingimustel. 5. Lõike 4 kohaselt esitatud prioriteetseks hinnatud taotlus esitatakse õiglase ja mõistliku hinnaga, võttes asjakohaselt arvesse ettevõtja alternatiivkulusid prioriteetseks hinnatud taotluse täitmisel võrreldes kehtivate kohustuste täitmise kohustustega. Kõnealune prioriteetseks hinnatud taotlus tuleb täita enne ükskõik millist eelnevat era- või avaliku õiguse kohast kohustust seoses prioriteetseks hinnatud taotlusega hõlmatud kaupadega. 6. Ettevõtja, kes täidab lõike 4 kohast prioriteetset taotlust, ei vastuta liikmesriigi õigusega reguleeritud lepingulise kohustuse rikkumise eest, tingimusel et: a) lepingulise kohustuse rikkumine on vajalik prioriseerimise nõude täitmiseks; b) lõikes 4 osutatud rakendusakti on järgitud ning c) prioriteetseks hinnatud taotluse vastuvõtmise ainus eesmärk ei olnud eelneva lepingulise kohustuse põhjendamatu vältimine. 7. Prioriteetseks hinnatud taotlused ei hõlma kaupu, mille tootmine või tarnimine oleks vastuolus liikmesriikide oluliste julgeoleku- või kaitsehuvidega. 8. Komisjon võtab lõikes 4 osutatud rakendusakti vastu kooskõlas kohaldatava liidu õigusega, sealhulgas vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttega, ning liidu kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest. 9. Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega. 10. Kui ettevõtja ei täida pärast prioriteetseks hinnatud taotluse sõnaselget vastuvõtmist seda taotlust tahtlikult või raske hooletuse tõttu, võib komisjon otsusega määrata asjaomasele ettevõtjale trahvi, kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks. Kõnealune trahv ei tohi olla suurem kui 100 000 eurot. VKEdele määratud trahv ei tohi olla suurem kui 25 000 eurot.

1. Artikli 29 lõikes 10 osutatud trahvi summa kindlaksmääramisel võtab komisjon arvesse asjaomase ettevõtja suurust ja majandusressursse ning sõnaselgelt vastu võetud prioriteetseks hinnatud taotluse täitmata jätmise olemust, raskusastet ja kestust, võttes seejuures igakülgselt arvesse proportsionaalsuse ja asjakohasuse põhimõtteid. 2. Euroopa Liidu Kohtul on täielik pädevus vaadata läbi otsused, millega komisjon on kooskõlas artikli 29 lõikega 10 trahvi kindlaks määranud. Euroopa Liidu Kohus võib määratud trahvi tühistada, seda vähendada või suurendada.

1. Komisjoni õigus määrata trahve kooskõlas artikli 29 lõikega 10 aegub kahe aasta möödumisel. 2. Aegumistähtaega arvestatakse alates päevast, mil komisjon saab teada sõnaselgelt vastuvõetud prioriteetseks hinnatud taotluse täitmata jätmisest. Jätkuva või korduva täitmata jätmise korral arvestatakse aegumistähtaega täitmata jätmise lõppemise päevast. 3. Kui komisjon või liikmesriikide pädevad asutused võtavad prioriteetseks hinnatud taotluse täitmise tagamiseks meetmeid, katkeb aegumistähtaeg. 4. Aegumistähtaeg katkeb kõigi isikute suhtes, keda peetakse täitmata jätmises osalemise eest vastutavaks. 5. Iga katkemise järel algab aegumistähtaeg uuesti. Aegumistähtaeg lõppeb siiski hiljemalt päeval, mil lõppeb kahekordse aegumistähtajaga võrdne ajavahemik, ilma et komisjon oleks määranud trahvi. Seda tähtaega pikendatakse aja võrra, mille jooksul aegumistähtaeg oli peatatud, sest komisjoni otsust menetleti Euroopa Liidu Kohtus.

1. Komisjoni õigus pöörata kooskõlas artikli 29 lõikega 10 tehtud otsused täitmisele aegub viie aasta möödumisel. 2. Aegumistähtaega arvestatakse alates lõpliku otsuse tegemise päevast. 3. Trahvide sissenõudmise aegumise tähtaeg katkeb a) kui teatatakse otsusest muuta trahvi algset summat või otsusest jätta sellise muutmise taotlus rahuldamata; b) kui komisjon või tema taotluse alusel tegutsev liikmesriik võtab meetmeid, mille eesmärk on trahvi sissenõudmine. 4. Iga katkemise järel algab aegumistähtaeg uuesti. 5. Trahvide sissenõudmise aegumistähtaeg peatub, kuni: a) maksetähtpäeva saabumiseni; b) peatatakse makse sissenõudmine vastavalt Euroopa Liidu Kohtu otsusele.

1. Enne artikli 29 lõike 10 kohase otsuse vastuvõtmist annab komisjon asjaomasele ettevõtjale võimaluse olla ära kuulatud järgmistes küsimustes: a) komisjoni esialgsed järeldused, sealhulgas kõik komisjoni esitatud vastuväiteid; b) meetmed, mida komisjon võib võtta käesoleva lõike punktis a osutatud esialgsete järelduste põhjal. 2. Asjaomased ettevõtjad võivad esitada komisjonile oma seisukohad lõike 1 punktis a osutatud komisjoni esialgsete järelduste kohta tähtaja jooksul, mille komisjon on määranud oma esialgsetes järeldustes ja mis ei tohi olla lühem kui 21 päeva. 3. Komisjoni otsused võivad põhineda üksnes sellistel vastuväidetel, mille kohta asjaomastel ettevõtjatel on olnud võimalik esitada oma seisukoht. 4. Igas menetluses tagatakse täielikult asjaomase ettevõtja õigus kaitsele. Asjaomasel ettevõtjal on õigus tutvuda komisjoni toimikuga vastavalt kokkulepitud avalikustamistingimustele, võttes arvesse ettevõtjate õigustatud huvi kaitsta oma ärisaladusi. Õigus toimikuga tutvuda ei hõlma juurdepääsu konfidentsiaalsele teabele ega komisjoni või liikmesriikide ametiasutuste sisekasutuseks mõeldud dokumentidele. Eelkõige ei kehti juurdepääsuõigus komisjoni ja liikmesriikide ametiasutuste kirjavahetuse kohta. Käesolev lõige ei takista komisjonil avalikustada ja kasutada teavet, mis on vajalik taotluse täitmata jätmise tõendamiseks.

1. Kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste nappuse korral, mis mõjutab üht või mitut liikmesriiki, võivad asjaomased liikmesriigid teavitada sellest komisjoni ning täpsustada vajalikud kogused ja muu asjakohase teabe. Komisjon edastab teabe asjaomastele pädevatele asutustele ja ühtlustab liikmesriikide reageerimismeetmete koordineerimist. 2. Kui komisjoni teavitatakse lõike 1 kohaselt sellest, et kriisi seisukohast olulistest kaupadest või teenustest ei piisa mõnes liikmesriigis siseturu hädaolukorra vajaduste katmiseks, võib komisjon nõukoja arvamust ja käesoleva määruse alusel kogutud teavet arvesse võttes soovitada teistel liikmesriikidel jaotada nimetatud kaupu ja teenuseid sihipäraselt, võttes võimaluse korral arvesse vajadust hoida ära siseturu edasisi häireid, sealhulgas geograafilistes piirkondades, mida sellised häired iseäranis mõjutavad, toimides kooskõlas vajalikkuse, proportsionaalsuse ja solidaarsuse põhimõttega ning määrates kindlaks siseturu hädaolukorra lõpetamiseks nimetatud kaupade ja teenuste kõige tõhusama kasutamise viisi.

1. Kui komisjoni teavitatakse artikli 34 lõike 1 kohaselt sellest, et on oht, et kriisi seisukohast olulistest kaupadest või teenustest ei piisa mõnes liikmesriigis siseturu hädaolukorra vajaduste katmiseks, võib ta nõukoja arvamust arvesse võttes soovitada liikmesriikidel võtta erimeetmeid. Nimetatud meetmetega tagatakse võimalikult kiiresti tarneahelate ja tootmisliinide tõhus ümberkorraldamine ning olemasolevate varude kasutamine, et suurendada selliste kaupade või teenuste kättesaadavust ja pakkumist. 2. Lõikes 1 osutatud meetmete hulka võivad kuuluda eelkõige järgmised: a) meetmed, millega hõlbustatakse kriisi seisukohast oluliste kaupade olemasoleva tootmisvõimsuse suurendamist või otstarbe muutmist või uue tootmisvõimsuse loomist; b) meetmed, millega hõlbustatakse teenuste osutamise olemasoleva suutlikkuse suurendamist või uue suutlikkuse loomist; c) meetmed, mille eesmärk on kiirendada kriisi seisukohast oluliste kaupade tootmise ja turustamisega seotud või neid mõjutavaid asjakohaseid heakskiitmis- ja loamenetlusi, sealhulgas keskkonnalubade menetlusi; d) meetmed, mille eesmärk on kiirendada kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamiseks lubade andmise ja registreerimise menetluste läbiviimist; e) meetmed, mille eesmärk on kiirendada asjakohaseid toote heakskiitmise menetlusi, et lasta turule kriisi seisukohast olulised kaubad, mille suhtes ei kohaldata ühtegi liidu õigusakti, millega ühtlustatakse toodete turustamise tingimusi.

1. Kaks või enam liikmesriiki võivad esitada taotluse, et komisjon algataks nende liikmesriikide huvides või nimel, kes soovivad, et komisjon neid esindaks (edaspidi „osalevad liikmesriigid“), hanke elutähtsate kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste ostmiseks. 2. Komisjon hindab viivitamata ja nõukojaga konsulteerides lõikes 1 osutatud taotluse vajalikkust ja proportsionaalsust. Kui komisjon ei kavatse kõnealust taotlust täita, teatab ta sellest asjaomastele liikmesriikidele ja nõukojale ning põhjendab oma keeldumist. 3. Kui komisjon nõustub korraldama osalevate liikmesriikide huvides või nimel hanke: a) teavitab ta kõiki liikmesriike ja nõukoda oma kavatsusest hankemenetlus korraldada ja kutsub huvitatud liikmesriike osalema; b) koostab ta ettepaneku sõlmida osalevate liikmesriikidega kokkulepe, millega antakse komisjonile õigus korraldada nende huvides või nimel hange. Esimese lõigu punktis b osutatud ettepanekul põhinevas kokkuleppes sätestatakse hanke üksikasjalikud tingimused, sealhulgas praktiline kord, kavandatavad maksimumkogused ning osalevate liikmesriikide huvides või nimel tehtava ühisostu või -rentimise tingimused, sealhulgas hinnad ja tarnetähtajad. 4. Kui komisjon tühistab hankemenetluse kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 (edaspidi „finantsmäärus“) artikliga 174, teavitab ta sellest kohe osalevaid liikmesriike, et nad saaksid viivitamata algatada oma hankemenetluse.

1. Artikli 36 lõike 3 teises lõigus osutatud kokkuleppes määratakse kindlaks komisjoni läbirääkimisvolitused osalevate liikmesriikide huvides või nimel asjakohaste elutähtsate kaupade ja teenuste või kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hankimiseks uute lepingute sõlmimise teel. Kõnealused läbirääkimisvolitused hõlmavad pakkumuste hindamiskriteeriume. 2. Komisjon kutsub osalevaid liikmesriike üles nimetama esindajad, kes osalevad artikli 36 lõike 3 punktis b osutatud kokkuleppe üle peetavates läbirääkimistes ja hankemenetluse ettevalmistamises. 3. Kõnealuse kokkuleppe alusel on komisjonil õigus osalevate liikmesriikide huvides või nimel hanke raames sõlmida lepinguid ettevõtjatega, sealhulgas iga elutähtsate kaupade tootja ja elutähtsate teenuste osutaja või kriisi seisukohast oluliste kaupade tootja ja kriisi seisukohast oluliste teenuste osutajaga eraldi, et soetada selliseid kaupu või saada selliseid teenuseid. 4. Ilma et see piiraks finantsmääruse artikli 174 kohaldamist, korraldab komisjon hankemenetlused osalevate liikmesriikide huvides või nimel, sealhulgas võtab vastu lepingu sõlmimise otsuse ja sõlmib selle alusel ettevõtjatega lepingud. 5. Ettevõtjatega sõlmitud lepingute täitmisel ja hankemenetluste korraldamisel tagab komisjon, et osalevaid liikmesriike koheldakse mittediskrimineerivalt.

1. Komisjon korraldab käesoleva määruse alusel hankeid kooskõlas normidega, mida kohaldatakse komisjoni enda hankemenetluste suhtes kooskõlas finantsmäärusega. 2. Kui see on põhjendatud äärmise kiireloomulisuse tõttu või hädavajalik selleks, et kohaneda ettenägematute asjaoludega siseturu hädaolukorra kujunemisel, ja kui muudatusega ei muudeta oluliselt lepingu eset, võib komisjon kokkuleppel töövõtjaga: a) lubada muuta allkirjastatud lepingut suuremas ulatuses kui 50 % piirmäär ja kuni 100 % ulatuses esialgse lepingu maksumusest või b) osalevate liikmesriikide lihthäälteenamusega saavutatud ühisel kokkuleppel lubada teistel liikmesriikidel ühineda allkirjastatud lepinguga või sõlmida valitud töövõtjaga lisaleping. 3. Muudatust käsitatakse lepingu eseme olulise muutmisena, kui see muudab lepingu selle sisu poolest algsest oluliselt erinevaks, nimelt kui on täidetud üks või mitu järgmistest tingimustest: a) muudatusega lisatakse või kõrvaldatakse olulisi tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või vastu võtta muid kui algselt vastu võetud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse kaasanud täiendavaid osalejaid või ei oleks viinud edukaks osutunud pakkuja väljavalimiseni, kui need tingimused oleksid olnud lisatud algsesse hankemenetlusse või sellest kõrvaldatud; b) muudatusega muudetakse oluliselt lepingu majanduslikku tasakaalu töövõtja jaoks soodsamaks viisil, mida ei olnud algses lepingus ette nähtud; c) muudatusega laiendatakse oluliselt lepingu ulatust.

1. Komisjon ja üks või mitu osalevate liikmesriikide avaliku sektori hankijat või direktiivi 2014/25/EL artiklis 4 määratletud võrgustiku sektori hankijat võivad kooskõlas finantsmääruse artikli 168 lõikes 2 sätestatud normidega korraldada ühishankemenetluse elutähtsate kaupade tarnimiseks ja elutähtsate teenuste osutamiseks või kriisi seisukohast oluliste kaupade tarnimiseks ja kriisi seisukohast oluliste teenuste osutamiseks. Liikmesriigid võivad ühiselt hangitud vahendeid täielikult omandada, rentida või liisida. 2. Ühishankemenetluses võivad osaleda kõik liikmesriigid, EFTA riigid ja liidu kandidaatriigid ning Andorra Vürstiriik, Monaco Vürstiriik, San Marino Vabariik ja Vatikani Linnriik. Käesoleva artikli ja artikli 41 kohaldamisel käsitatakse neid riike osalevate liikmesriikidena, juhul kui nad otsustavad ühishankes osaleda. 3. Enne ühishankemenetlust sõlmivad komisjon ja osalevad liikmesriigid ühishankelepingu, et määrata kooskõlas asjakohase liidu õigusega kindlaks hanke praktiline kord ja pakkumuste hindamise kriteeriumid. 4. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kooskõlas käesoleva artikliga korraldatavatest ühishankemenetlustest ja annab taotluse korral juurdepääsu lepingutele, mis on sõlmitud nende menetluste tulemusena, tingimusel et piisavalt kaitstakse tundlikku äriteavet, sealhulgas ärisaladusi, ärisuhteid ja liidu huve.

Kui artikli 18 kohaselt on kehtestatud siseturu hädaolukorrarežiim, teevad liikmesriigid kõik endast oleneva, et teavitada üksteist ja komisjoni kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste käimasolevatest hankemenetlustest. Enne uue hankemenetluse algatamist kooskõlas direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL teevad liikmesriigid järgmist: a) teavitavad üksteist oma avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija kavatsusest algatada kriisi seisukohast oluliste kaupade ja teenuste hankemenetlus; b) konsulteerivad teiste liikmesriikide ja komisjoniga hanke kõige sobivama viisi üle ning c) koordineerivad oma hankemenetlusi siseturu hädaolukorra ajal liikmesriikidevahelise solidaarsuse vaimus.

1. Siseturu hädaolukorrarežiimi ajal sätestatakse kokkuleppes, millega reguleeritakse komisjoni poolt ühe või mitme osaleva liikmesriigi huvides või nimel korraldatavaid hankeid või komisjoni ja ühe või mitme osaleva liikmesriigi ühishanget, asjakohasel juhul ainuõigusklausel, mille kohaselt võtavad osalevad liikmesriigid kohustuse mitte hankida kõnealuseid kriisi seisukohast olulisi kaupu või teenuseid muude kanalite kaudu ja mitte pidada paralleelseid läbirääkimisi. Ainuõigusklausli sätestamise korral täpsustatakse selles, et osalevatel liikmesriikidel on kokkuleppel komisjoniga ja pärast kõigi teiste osalevate liikmesriikidega konsulteerimist lubatud algatada oma hankemenetlus, et osta täiendavas mahus selliseid kriisi seisukohast olulisi kaupu või teenuseid, mille suhtes on käimas ühishange või komisjoni hange, mida ta korraldab liikmesriikide huvides või nimel, nii, et sellega ei kahjustata käimasolevat hanget. Taotlus sellise kokkuleppe sõlmimiseks esitatakse komisjonile, kes edastab selle kaalumiseks teistele osalevatele liikmesriikidele. 2. Ainuõigusklauslit kohaldatakse kõigi uute lepingute suhtes, sealhulgas raamlepingutel põhinevate erilepingute suhtes, mille sõlmimist osalevate liikmesriikide avaliku sektori või võrgustiku sektori hankijad võivad kaaluda siseturu hädaolukorrarežiimi kehtimise ajal.

1. Käesolev määrus ei piira liikmesriikide kohustusi seoses nendepoolse isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2002/58/EÜ (57) eraelu puutumatuse ja elektroonilise side kohta ega komisjoni ja asjakohasel juhul muude liidu institutsioonide, organite ja asutuste kohustusi seoses nendepoolse isikuandmete töötlemisega kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 oma ülesannete täitmise raames. 2. Isikuandmeid töödeldakse ja edastatakse üksnes siis, kui see on käesoleva määruse eesmärkide saavutamiseks tingimata vajalik. Sellistel juhtudel kohaldatakse asjakohasel juhul määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 tingimusi. 3. Kui isikuandmete töötlemine ei ole käesolevas määruses kehtestatud mehhanismide kohaldamiseks tingimata vajalik, muudetakse isikuandmed anonüümseks sellisel viisil, et andmesubjekt ei ole tuvastatav.

1. Käesoleva määruse kohaldamisel saadud teavet kasutatakse üksnes sel eesmärgil, milleks seda taotleti. 2. Liikmesriigid ja komisjon tagavad kaubandus- ja ärisaladuste ning muu käesoleva määruse kohaldamise käigus saadud ja koostatud tundliku ja konfidentsiaalse teabe, sealhulgas soovitusi ja võetavaid meetmeid käsitleva teabe kaitse kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega. 3. Komisjon ei jaga käesoleva määruse alusel saadud teavet viisil, mis võimaldab ettevõtja isiku kindlaks teha, kui niisugune teabe jagamine võib tekitada sellele ettevõtjale ärilist või mainekahju või paljastada kaubandussaladusi. 4. Nõukoda on kohustatud järgima komisjoni turbenorme, et kaitsta Euroopa Liidu salastatud teavet ja tundlikku salastamata teavet. 5. Liikmesriigid ja komisjon tagavad, et käesoleva määruse alusel esitatud või vahetatud salastatud teabe salastatuse taset ei alandata ning salastatust ei kustutata ilma teabe koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

1. Komisjon ja liikmesriigid loovad hiljemalt 29. maiks 2026 sobivate vahendite või sobiva IT-taristu puudumise korral koostalitlusvõimelised digivahendid või IT-taristud, mis toetavad käesoleva määruse eesmärkide täitmist, ning hoiavad neid töös ja ajakohastavad neid korrapäraselt. Sellised vahendid ja taristud töötatakse välja väljaspool siseturu hädaolukorrarežiimi, et olla valmis reageerima võimalikele tulevastele hädaolukordadele aegsasti ja tõhusalt. Need hõlmavad muu hulgas standarditud, turvalisi ja mõjusaid digivahendeid teabe turvaliseks kogumiseks ja vahetamiseks ning spetsiaalset ühtset digiportaali või veebisaiti, kus on kodanikele ja ettevõtjatele kättesaadavad deklareerimis-, registreerimis- või loavormid ning kus nad saavad neid vorme esitada. 2. Komisjon kehtestab rakendusaktidega selliste vahendite ja taristute tehnilised aspektid, kasutades võimaluse korral olemasolevaid IT-vahendeid ja portaale. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 45 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjoni abistab siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 8, koostoimes artikliga 5.

1. Komisjon hindab hiljemalt 29. novembriks 2029 ja seejärel iga viie aasta tagant käesoleva määruse toimimist ja tulemuslikkust ning esitab selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. 2. Lisaks hindab komisjon nelja kuu jooksul pärast siseturu valvsusrežiimi või, kui see on kohaldatav, siseturu hädaolukorrarežiimi lõpetamist meetmeid, mida on rakendatud käesoleva määruse alusel seoses kriisiga, mille tõttu asjakohane režiim kehtestati, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta, eelkõige nende meetmete tulemuslikkuse kohta aruande. 3. Asjakohasel juhul lisatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud aruannetele asjakohased seadusandlikud ettepanekud. 4. Lõigetes 1 ja 2 osutatud aruanded hõlmavad eelkõige hinnangut järgmise kohta: a) käesoleva määruse tähtsus siseturu sujuvas ja tõhusas toimimises, eelkõige seoses kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumisega ning sellega, et vältida riiklike meetmete erinevusi, mis tooksid kaasa piiriüleseid piiranguid; b) käesoleva määruse alusel rakendatavad meetmed, sealhulgas mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtete hindamine, eelkõige: i) erandolukorra etapis rakendatud meetmete, eelkõige stressitestide, koolituse ja kriisiprotokollide, digivahendite, vastupanuvõime ja kaupade kättesaadavusega seotud meetmete mõju; ii) siseturu valvsusrežiimi raames rakendatud meetmete mõju; iii) siseturu hädaolukorrarežiimi ajal rakendatud meetmete mõju, eelkõige põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigustele, nimelt seoses ettevõtlusvabaduse, töö otsimise ja töötamise vabaduse ning kollektiivläbirääkimiste ja kollektiivse tegutsemise õiguse, sealhulgas streigiõigusega; c) nõukoja töö, sealhulgas selle töö seoses muude asjaomaste kriisi seisukohast oluliste liidu tasandi organite tööga, eelkõige IPCRi, tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse ning liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga; d) siseturu valvsusrežiimi või asjakohasel juhul siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise kriteeriumide asjakohasus. 5. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel esitavad liikmesriikide pädevad asutused ja nõukoda komisjonile tema taotluse korral teavet. Vajaduse korral võib komisjon taotleda ja saada asjakohaseid eri- või teaduslikke teadmisi asjaomastelt liidu organitelt ja asutustelt.

Määrust (EÜ) nr 2679/98 muudetakse järgmiselt. 1) Artikkel 2 asendatakse järgmisega: „Artikkel 2 Käesolev määrus ei mõjuta mingil viisil liikmesriikides ja liidu tasandil tunnustatud põhiõiguste, sealhulgas streigiõiguse või -vabaduse teostamist ega õigust või vabadust võtta muid liikmesriikide töösuhete erisüsteemidega hõlmatud meetmeid kooskõlas riigisisese õiguse või tavaga. See ei mõjuta töötajate ja tööandjate riigisisese õiguse või tava kohast õigust pidada läbirääkimisi kollektiivlepingute üle ja neid sõlmida ega huvide konflikti korral töötajate ja tööandjate kollektiivse tegutsemise õigust oma huvide kaitsmiseks, sealhulgas õigust streikida.“ 2) Lisatakse järgmine artikkel: „Artikkel 5a 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2747 (*1) artikli 3 punktis 3 määratletud siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamise korral kooskõlas kõnealuse määruse artikliga 18 lõpetatakse siseturu hädaolukorrarežiimi ajal käesoleva määruse artiklite 3, 4 ja 5 kohaldamine kriisi seisukohast oluliste kaupade suhtes, mis on loetletud kooskõlas kõnealuse määruse artikli 18 lõikega 4 vastu võetud rakendusaktis. 2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaldamine ei mõjuta kohustusi, mis tulenesid käesolevast määrusest enne siseturu hädaolukorrarežiimi kehtestamist kooskõlas määrusega (EL) 2024/2747. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2747, millega luuakse siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõimega seotud meetmete raamistik ning muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 2679/98 (siseturu hädaolukorra ja vastupanuvõime määrus) (ELT L, 2024/2747, 8.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2747/oj).“ "

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Seda kohaldatakse alates 29. maist 2026.