Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:
1)
„lähilennujuhtimisteenus“ – lennujuhtimisteenus lennuväljaliikluses;
2)
„aeronavigatsiooniteabe teenistus (AIS)“ – määratletud alal teenust osutav teenistus, kes vastutab sellise teabe ja selliste andmete edastamise eest, mis on aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe seisukohalt vajalikud;
3)
„amet“ – määrusega (EL) 2018/1139 loodud Euroopa Liidu Lennundusohutusamet;
4)
„aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab üht või mitut aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks;
5)
„aeronavigatsiooniteenused (ANS-teenused)“ – lennuliiklusteenused; side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS-teenused), sealhulgas GNSSi põhisüsteemi kuuluvate satelliitide väljastatud signaale aeronavigatsiooni huvides võimendavad teenused; meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused); aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS-teenused) ja lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused);
6)
„lennujuhtimisteenus (ATC-teenus)“ – teenus, mille eesmärk on:
a)
kokkupõrgete vältimine:
i)
õhusõidukite vahel;
ii)
manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel;
b)
lennuliikluse sujuvuse parandamine ja säilitamine;
7)
„lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused)“ – teenused, mis seisnevad seireteenuste osutajatelt, MET- ja AIS-teenuste osutajatelt ning võrgustikufunktsioonide täitjatelt ja muudelt asjaomastelt operatiivandmeid genereerivatelt üksustelt operatiivandmete kogumises, nende andmete koondamises ja integreerimises ning töödeldud andmete edastamises lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise eesmärgil;
8)
„lennuliiklusvoo juhtimine (ATFM)“ – tegevus, mis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa kogu trajektoori hõlmavale ohutule, nõuetekohasele ja kiirele lennuliiklusvoole, tagades lennujuhtimise võimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liikluse maht oleks kooskõlas asjaomaste lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud võimsusega;
9)
„lennuliikluse korraldamine (ATM)“ – kõik õhus ja maa peal tehtavad toimingud ja teenused, nimelt lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliiklusvoo juhtimine, sealhulgas lennuprotseduuride kavandamine, mis on nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides;
10)
„lennuliiklusteenused“ – erinevad lennuinfoteenused, häireteenused, lennuliikluse nõustamisteenused ning samuti lennujuhtimisteenused, nimelt piirkondliku lennujuhtimise teenused, lähenemislennu juhtimise teenused ja lähilennujuhtimisteenused;
11)
„õhuruumiosa“ – ruumiliselt ja ajaliselt määratletud osa õhuruumist, mis koosneb ühest või mitmest õhuruumi struktuurist, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse;
12)
„õhuruumi korraldamine“ – kavandamis- ja seiretegevus, mille peamine eesmärk on optimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist dünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel eraldada lühiajaliste vajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate seas;
13)
„õhuruumi struktuur“ – õhuruumi konkreetse mahuga osa, mis on kindlaks määratud eesmärgiga tagada õhusõiduki ohutu ja optimaalne käitamine;
14)
„õhuruumi kasutajad“ – üldise lennuliikluse normide kohaste õhusõidukite käitajad;
15)
„häireteenus“ – teenus, mille eesmärgiks on teatada asjaomastele organisatsioonidele õhusõidukitest, mis vajavad otsingu- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone;
16)
„lähenemislennujuhtimine“ – saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimise teenus;
17)
„piirkondlik lennujuhtimine“ – kontrollitavate lendude juhtimise teenus lennujuhtimispiirkonnas;
18)
„lähteväärtus“ – väärtus, mis on mõeldud tulemuseesmärkide seadmiseks ja mida prognoositakse tegelike kulude või tegelike ühikuhindade põhjal asjaomase võrdlusperioodi algusele eelnenud aastal;
19)
„võrdlusrühm“ – sarnases tegevus- ja majanduskeskkonnas tegutsevate lennuliiklusteenuse osutajate rühm;
20)
„jaotusväärtus“ – väärtus, mis on saadud konkreetse lennuliiklusteenuse osutaja kohta, jaotades liiduülese tulemuseesmärgi ühe või mitme lennuliiklusteenuse osutaja vahel, ning mida kasutatakse võrdlusalusena, et hinnata tulemuskava eelnõus seatud tulemuseesmärgi kooskõla liiduülese tulemuseesmärgiga;
21)
„sertifikaat“ – sertifikaat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 12;
22)
„ühine teabeteenus (CIS)“ – teenus, mis seisneb staatiliste ja dünaamiliste andmete levitamises, et võimaldada U-space’i teenuste osutamist mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks;
23)
„U-space’i õhuruum“ – mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS) geograafiline piirkond, mille on kindlaks määranud liikmesriigid ja kus UASide käitamine on lubatud üksnes U-space’i teenuste toel;
24)
„U-space’i teenus“ – digitaalteenustele ja funktsioonide automatiseerimisele tuginev teenus, mille eesmärk on toetada paljude UASide ohutut, tõhusat ja turvalist juurdepääsu U-space’i õhuruumile;
25)
„U-space’i teenuse osutaja“ – U-space’i teenuseid osutav juriidiline isik;
26)
„sideteenused“ – lennunduses kasutatavad püsi- ja mobiilsed teenused, et tagada lennujuhtimise eesmärgil maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk side;
27)
„koostisosad“ – materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalsed esemed, näiteks tarkvara, millest Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku (EATMN) koostalitlusvõime sõltub;
28)
„lennujuhtimispiirkond“ – maapinna kohal olevast kindlaksmääratud tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum;
29)
„ühisotsustamine“ – menetlus, milles otsused tehakse asjaomaste liikmesriikide asutuste, lennutegevuses osalejate sidusrühmade ja vajaduse korral teiste osalejate ühistegevuse ja konsulteerimise põhjal ning püüdes konsensust saavutada;
30)
„piiriülesed teenused“ – aeronavigatsiooniteenused, mida pakub ühes liikmesriigis teenuseosutaja, kelle peamine tegevuskoht on teises liikmesriigis;
31)
„deklaratsioon“ – lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste puhul määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 10 määratletud deklaratsioon;
32)
„õhuruumi struktuuride kavandamine“ – protsess, mille abil tagatakse täiustatud navigatsioonivõimaluste ja -tehnoloogia, tõhusama lennumarsruutide võrgustiku ning sellega seotud sektoreerimise, optimeeritud õhuruumi struktuuri ja läbilaskevõimet parandavate lennuliikluse korraldamise protseduuride arendamine ja rakendamine;
33)
„marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – õhuruumi osa, mis algab maapinnalt ja hõlmab ülemist õhuruumi ning kus osutatakse marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas;
34)
„Eurocontrol“ – Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, mis on loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 1960. aasta 13. detsembri rahvusvahelise konventsiooniga;
35)
„Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustik“ (EATMN) – määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 3.1 osutatud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid liidus, sealhulgas liidu ja kolmandate riikide piirialadel;
36)
„Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava“ – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ, (18) mida on hiljem muudetud;
37)
„õhuruumi paindlik kasutamine“ – ICAO kirjeldatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille aluseks on põhimõte, et õhuruum ei tohiks olla määratud üksnes tsiviil- või militaarõhuruumiks, vaid seda peaks käsitama pigem ühe tervikuna, kus kõikide kasutajate nõudmisi tuleb arvesse võtta nii palju kui võimalik;
38)
„lennuinfoteenus“ – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus;
39)
„lennuprotseduuride kavandamine“ – kõik instrumentaallennuprotseduuri kavandamisega seotud ülesanded;
40)
„üldine lennuliiklus“ – kogu tsiviilõhusõidukite liiklus ning kogu riiklike õhusõidukite (sealhulgas kaitseväe, tolli ja politsei õhusõidukite) liiklus, mis toimub Chicago konventsiooniga asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) protseduuride kohaselt;
41)
„instrumentaallennureeglid (IFR)“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele;
42)
„IFR-lendude arv aastas“ – instrumentaallennureeglite kohaselt tehtavate startide ja maandumiste keskmine summa aastas, mis on arvutatud tulemuskava eelnõu esitamisele eelnenud kolme kalendriaasta andmete põhjal;
43)
„koostalitlusvõime“ – EATMNi süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja käitamisomaduste ning käitamisprotseduuride kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus käitamine;
44)
„meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused)“ – vahendid ja teenused, mille abil pakutakse aeronavigatsiooni eesmärgil ilmaprognoose, -hoiatusi, -ülevaateid ja -vaatlusi ning muud meteoroloogilist teavet ja andmeid, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud;
45)
„liikmesriigi pädev asutus“ – määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 34 määratletud liikmesriigi pädev asutus;
46)
„liikmesriigi järelevalveasutus“ – liikmesriigi asutus või asutused, kellele liikmesriik on usaldanud käesolevast määrusest tulenevad ülesanded;
47)
„navigatsiooniteenused“ – vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet asukoha ja ajastamise kohta;
48)
„kriisiolukord võrgustiku tegevuses“ – olukord, milles ebatavalistest ja ettenägematutest asjaoludest tingituna ei suudeta lennuliikluse korraldamise või aeronavigatsiooniteenuseid pakkuda nõutaval tasemel, tuues kaasa võrgustiku läbilaskevõime olulise vähenemise; võrgustiku läbilaskevõime ja nõudluse vahelise olulise tasakaalustamatuse; või märkimisväärselt puuduliku teabevahetuse või terviklikkuse võrgustiku ühes või mitmes osas;
49)
„võrgustiku haldaja“ – üksus, kellele on kooskõlas artikliga 38 usaldatud artiklis 37 osutatud võrgustikufunktsioonide täitmisele kaasaaitamiseks vajalikud ülesanded;
50)
„võrgustiku operatiivkava (NOP)“ – ühisotsustusprotsessi kaudu kehtestatud kava, et rakendada operatiivsel tasandil võrgustikufunktsioonide eesmärke ja aidata kaasa tulemuseesmärkide saavutamisele;
51)
„võrgustiku strateegiline kava (NSP)“ – kava, mis on koostatud võrgustiku pikaajalist arengut suunava ühisotsustusprotsessi teel;
52)
„operatiivne lennuliiklus“ – kõik lennud, mis ei vasta üldist lennuliiklust käsitlevatele sätetele ning mille normid ja menetlused on kindlaks määranud asjaomased liikmesriigi asutused;
53)
„operatiivandmed“ – teave lennu kõikide etappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaama käitajad ja teised asjaosalised vajavad operatiivsetel eesmärkidel;
54)
„lennutegevuses osalejate sidusrühmad“ – õhuruumi tsiviil- ja militaarvaldkonna kasutajad, tsiviil- ja militaarvaldkonna lennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajad ning lennujaama käitajad;
55)
„tulemuskava“ – kava, mille eesmärk on parandada aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide tulemuslikkust;
56)
„kasutuselevõtt“ – esimene tööks kasutamine pärast süsteemi esialgset paigaldamist või parandamist;
57)
„lennumarsruutide võrgustik“ – lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajalik, kindlaksmääratud lennumarsruutide võrgustik üldise lennuliiklusvoo suunamiseks;
58)
„SESARi määratlemisetapp“ – etapp, mis hõlmab SESARi projekti pikaajalise visiooni, igas lennuetapis täiustusi võimaldava seonduva tegevuskontseptsiooni, EATMNis vajalike oluliste operatsiooniliste muudatuste ning nõutavate arendus- ja kasutuselevõtuprioriteetide väljatöötamist ja ajakohastamist;
59)
„SESARi kasutuselevõtuetapp“ – industrialiseerimise ja rakendamise järjestikused etapid, mille jooksul tehakse järgmist: SESARi lahenduste rakendamiseks vajalike maapealsete ja pardaseadmete ning -protsesside standardimine, tootmine ja sertifitseerimine (industrialiseerimine); ning SESARi lahendustel põhinevate seadmete ja süsteemide hankimine, paigaldamine ning kasutuselevõtt, sealhulgas seonduvad käitamisprotseduurid (rakendamine);
60)
„SESARi arendusetapp“ – etapp, mille jooksul viiakse läbi teadus-, arendus- ja valideerimistoiminguid, mille eesmärk on pakkuda välja küpsed SESARi lahendused;
61)
„SESARi projekt“ – Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi, SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi;
62)
„SESARi lahendus“ – rakendatav SESARi arendusetapi väljund, millega võetakse kasutusele uued või täiustatud standarditud ja koostalitlusvõimelised käitamisprotseduurid või -tehnoloogiad;
63)
„seireteenused“ – vahendid ja teenused, mida kasutatakse õhusõidukite asukohtade määramiseks õhusõidukite ohutu hajutamise võimaldamiseks;
64)
„süsteem“ – õhusõiduki pardal ja maa peal asuvate koostisosade rühm ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid lennu kõikides etappides;
65)
„terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – liikmesriigi või liikmesriikide territooriumil asuv lennujaam või lennujaamade rühm, kus osutatakse terminali aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas;
66)
„parandamine“ – süsteemi toimimispõhimõtete muudatused;
67)
„õhuruumi struktuuride kasutamine“ – õhuruumi struktuuride lennutegevuseks kasutamise viis, mida tuleb käsitada erinevana punktis 12 määratletud õhuruumi korraldamisest.
1. Käesoleva määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks peab komisjon, keda vajaduse korral toetab amet kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139, tagama, et käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ülesandeid täites aitab võrgustiku haldaja täita käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 sätestatud võrgustikufunktsioone. Komisjon jälgib, et võrgustiku haldaja täidaks oma ülesandeid nõuetekohaselt.
2. Komisjon määrab võrgustiku haldaja ülesandeid täitma sõltumatu, erapooletu ja pädeva organi.
3. Selleks võtab komisjon vastu rakendusakti kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Asjaomane määramisotsus sisaldab võrgustiku haldaja määramise, sealhulgas rahastamise tingimusi.
4. Selleks et tagada lõikes 2 osutatud tingimuste ühetaoline täitmine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:
a)
määramisnõuded ja -menetlused;
b)
sõltumatusenõuded;
c)
erialanõuded;
d)
rahastamine;
e)
komisjoni järelevalve võrgustiku haldaja ülesannete täitmise üle;
f)
võrgustiku haldaja tulemuslikkuse mõõtmise nõuded.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
5. Võrgustiku haldaja täidab oma ülesandeid erapooletult ja kulutõhusalt, tegeledes nendega asjakohaselt ja sõltumatult. Kui võrgustiku haldajaks nimetatud pädev asutus täidab ka reguleerivaid funktsioone, tagatakse nende funktsioonide lahus hoidmine. Võrgustiku haldaja võtab oma ülesandeid täites arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgustiku vajadusi, säilitades samas kaitsevõime, ning kaasab täielikult kõik lennutegevuses osalejate sidusrühmad.
6. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakti kohaldamisel aitab võrgustiku haldaja artikli 37 lõikes 4 sätestatud piirides kaasa võrgustikufunktsioonide täitmisele järgmiste ülesannete kaudu:
a)
võrgustiku operatiivkava kehtestamine ja võrgustiku strateegilise kava koostamine;
b)
toetus õhuruumi struktuuride kasutamise kavandamisele ja koordineerimisele;
c)
kui see on heaks kiidetud asjaomase liikmesriigi poolt, siis lennuliiklusteenuste osutamise delegeerimise hõlbustamine, abistades liikmesriike ja lennuliiklusteenuse osutajaid, võttes arvesse üldise ja operatiivse lennuliikluse koordineerimiseks vajalikke kokkuleppeid ning vajadust säilitada ammendav koordineerimine asjakohastes õhuruumi struktuurides;
d)
võrgustiku raames pakutava lennujuhtimisvõimekuse koordineerimine ja toetamine vastavalt võrgustiku operatiivkavas sätestatud kohustustele, et täita võrgustiku tegevuse tulemuslikkuse nõudeid ja kohalikke kontrollväärtusi;
e)
võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukordade haldamise koordineerimine ja toetamine;
f)
piiratud ressursside koordineerimine üldise lennuliikluse kasutatavates lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel, ning radari transpondri koodide koordineerimine ja jaotamine;
g)
lennuliiklusvoo juhtimise koordineerimine ning lennuliiklusvoo juhtimise keskseks üksuseks olemine, selle korraldamine ja käitamine;
h)
ühisotsustamise teel protseduuride väljatöötamine ja protsesside korraldamine lennuliiklusvoo juhtimisest tulenevate hilinemiste põhjuste väljaselgitamiseks;
i)
Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu sissetöötamise kavandamise ja rakendamise koordineerimine, seire ja toetamine partnerkoostöös lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, et tagada nende aktiivne osalemine juhtimises ja haldamises;
j)
Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu toimimise seire;
k)
võrgustikufunktsioonide täitmise koordineerimine koostöös ICAO ja selle piirkondadega;
l)
võrgustiku haldaja tööprogrammi ja eelarve koostamine;
m)
andmete esitamine lennuplaanide kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2111/2005 (22) või muude ohutus- ja julgeolekumeetmetega, ning muude ülesannete kaudu, mis on vajalikud ja lahutamatult seotud võrgustiku haldaja panusega võrgustikufunktsioonide täitmisse lõikes 10 osutatud rakendusaktides sätestatud viisil.
7. Võrgustiku haldaja aitab rakendada võrgustikufunktsioone, kasutades tugimeetmeid, mille eesmärk on võrgustiku ohutu ja tõhus kavandamine ning toimimine sidusrühmade jaoks tavatingimustes ja võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukorra tingimustes, ning meetmeid, mille eesmärk on pidevalt parandada ühtse Euroopa taeva võrgustiku toimimist ja üldist tulemuslikkust, eelkõige seoses tulemussüsteemi rakendamisega, sealhulgas järgides kliima ja keskkonnaga seotud eesmärke. Võrgustiku haldaja võtab oma tegevuses arvesse vajadust integreerida lennujaamad täielikult võrgustikku ning eesmärki tagada määratud lennuliiklusteenuse osutajate tulemuskavade ja -eesmärkide täitmine.
8. Võrgustiku haldaja teeb tihedat koostööd komisjoniga, et aidata kaasa artiklis 21 osutatud tulemuseesmärkide ammendavale kajastumisele kavandatavas üldises läbilaskevõimes, aga ka individuaalses läbilaskevõimes, mille lennuliiklusteenuse osutajad peavad saavutama ning milles kõnealused lennuliiklusteenuse osutajad on võrgustiku haldajaga võrgustiku operatiivkavas kokku leppinud.
9. Võrgustiku haldaja teeb järgmist:
a)
määrab ühisotsustamise kaudu kindlaks operatiivmeetmed ja pakub parandusmeetmeid, mida lennutegevuses osalejate sidusrühmad peavad võtma, et aidata kaasa liiduüleste tulemuseesmärkide ja siduvate kohalike tulemuseesmärkide saavutamisele, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke ja kohalikke olusid, ning rakendada võrgustiku tegevuse tulemuslikkuse nõudeid ja kohalikke kontrollväärtusi võrgustiku operatiivkavas sätestatud viisil, ning annab nõu kliimaoptimaalsete lennutrajektooride kohta; lennutegevuses osalejate sidusrühmad võivad otsustada kavandatavaid parandusmeetmeid rakendada või mitte, ning teavitavad võrgustiku haldusnõukogu rakendamata jätmise põhjustest;
b)
annab kooskõlas asjaomaste osalejatega komisjonile nõu ning tulemushindamiskogule asjakohast teavet lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu sissetöötamise kohta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava kohaselt, eelkõige selleks, et teha kindlaks võrgustikule vajalikud investeeringud.
10. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigetes 6–9 osutatud sätete ühetaoline rakendamine, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid võrgustiku haldaja kõnealustes lõigetes määratletud ülesannete täitmiseks.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
11. Oma ülesannete täitmisel võtab võrgustiku haldaja meetmeid ühisotsustusprotsessi kaudu. Ühisotsustusprotsessis osalejad teevad kõik endast oleneva, et parandada võrgustiku toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas liiduüleste tulemuseesmärkide saavutamist kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas. Ühisotsustusprotsessis edendatakse võrgustiku huve ning võetakse arvesse olulisi julgeoleku- ja kaitsehuve ning muid kohalikke või piirkondlikke, näiteks geograafilisi, topograafilisi ja meteoroloogilisi tingimusi.
Liikmesriigid kaasatakse täielikult strateegilise tähtsusega otsuste tegemisse, eelkõige võrgustiku strateegilise kava kujundamisse.
12. Lõikes 11 osutatud ühisotsustusprotsess põhineb eelkõige lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, lennuvälja teenindusaegade koordineerijatega, liikmesriikidega ning vajaduse korral ameti ja komisjoniga konsulteerimise protsessil, töökorral ja tegevusprotsessidel ning kriisilahendusmehhanismidel, millesse kaasatakse vajaduse korral võrgustiku haldusnõukogu.
Kui teemaks on liikmesriikide suveräänsus oma õhuruumi üle, on nõutav asjaomase liikmesriigi nõusolek.
13. Selleks et tagada lõigete 11 ja 12 tingimuste ühetaoline täitmine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted ühisotsustusprotsessi, sealhulgas järgmise kohta:
a)
lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, lennuvälja teenindusaegade koordineerijatega, liikmesriikidega ning vajaduse korral ameti ja komisjoniga konsulteerimise protsess;
b)
töökord ja tegevusprotsessid;
c)
vajaduse korral liikmesriikide ametiasutuste kaasamine;
d)
kriisilahendusmehhanismid, millesse kaasatakse vajaduse korral võrgustiku haldusnõukogu;
e)
mis tahes muud otsustusprotsessidega seoses vajalikud meetmed.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
14. Et tagada võrgustikufunktsioonide täitmise asjakohane juhtimine, moodustatakse võrgustiku haldusnõukogu.
Võrgustiku haldusnõukogu kohustused on järgmised:
a)
võrgustiku haldaja poolt lõikes 15 osutatud rakendusakti kohaselt võetud või välja pakutud meetmete heakskiitmine või kinnitamine;
b)
lõigetes 12 ja 13 osutatud konsulteerimise üksikasjade ja üksikasjaliku töökorra heakskiitmine;
c)
võrgustiku operatiivkava heakskiitmine;
d)
võrgustiku strateegilise kava kinnitamine pärast liikmesriikidega konsulteerimist ja nende arvamuste arvessevõtmist ning enne komisjonipoolset heakskiitmist;
e)
võrgustikufunktsioonide rakendamise jälgimine ja konkreetsetes küsimustes arvamuste või soovituste esitamine ning
f)
mis tahes muud juhtimismehhanismide täitmiseks vajalikud meetmed.
Komisjon kiidab võrgustiku strateegilise kava heaks rakendusaktina. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
Võrgustiku haldusnõukogul on hääleõigusega ja hääleõiguseta liikmed. Võrgustiku haldusnõukogu koosneb lennutegevuses osalejate sidusrühmade, komisjoni ja võrgustiku haldaja ning EUROCONTROLi esindajatest.
15. Selleks et tagada käesoleva artikli lõikes 14 osutatud sätete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid võrgustiku haldusnõukogu, eelkõige järgmise kohta:
a)
võrgustiku haldusnõukogu koosseis;
b)
võrgustiku haldusnõukogu toimimine ja kohustused, nagu on määratletud lõikes 14;
c)
võrgustiku haldamise mehhanismid.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
16. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 37 lõike 2 punkti a kohaldamist ning määruse (EL) 2018/1139 artiklite 44 ja 46 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, on liikmesriikidel täielik pädevus oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi marsruutide ja struktuuride arendamiseks, heakskiitmiseks ja kehtestamiseks. Seoses sellega võtavad liikmesriigid arvesse lennuliiklusvajadusi, hooajalisust ning lennuliikluse ja tulemuskavade komplekssust. Enne nende aspektide üle otsustamist võtavad nad nõuetekohaselt arvesse asjaomaste õhuruumi kasutajate või nende esindusorganite ja vajaduse korral kaitseväeametkondade vajadusi.
Artikkel 57 - Määruse (EL) 2018/1139 muutmine
Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt.
1)
Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:
a)
lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega:
„h)
ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2803 (*1) kohaldamist ning liikmesriikide vastutust oma jurisdiktsiooni kuuluva õhuruumi suhtes, ühtse Euroopa taeva õhuruumi struktuuride kavandamine.
(*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (ELT L, 2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj).“;"
b)
lõige 5 asendatakse järgmisega:
„5. „Ilma et see piiraks liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsenõudeid ning määruse (EL) 2024/2803 artikli 1 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et
a)
käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud üldsusele avatud rajatiste ning
b)
käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis c osutatud ATM/ANS-teenuste, mis teenindavad määruse (EL) 2024/2803 kohaldamisalasse kuuluvat lennuliiklust,
ohutustase ja koostalitlusvõime tsiviilotstarbeliste süsteemidega on samaväärsed sellega, mis saavutatakse käesoleva määruse VII ja VIII lisas kehtestatud oluliste nõuete kohaldamisega.“
2)
Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:
a)
punkt 5 asendatakse järgmisega:
„5)
„ATM/ANS-teenused“ – määruse (EL) 2024/2803 artikli 2 punktis 9 määratletud lennuliikluse korraldamine ja sama määruse artikli 2 punktis 5 määratletud aeronavigatsiooniteenused, samuti kõnealuse määruse artiklis 37 osutatud võrgustikufunktsioonid ning teenused, mis seisnevad andmete koostamises, töötlemises, vormindamises ja edastamises üldisele lennuliiklusele aeronavigatsiooni huvides;“
;
b)
punktid 33 ja 34 asendatakse järgmisega:
„33)
„ühtse Euroopa taeva õhuruum“ – õhuruum sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ja muu õhuruum, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad määrust (EL) 2024/2803 kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 4;
34)
„liikmesriigi pädev asutus“ – liikmesriigi määratud üksus või üksused, millel on vajalikud volitused ja kohustus täita sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega;“.
3)
Artiklisse 41 lisatakse järgmine lõige:
„3a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadi suhtes võib kohaldada tingimusi, mis on objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad. Sellised tingimused võivad vajaduse korral käsitleda:
a)
muude kui aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud teenuste osutamise lahushoidmist või piiramist;
b)
ATM/ANS-teenuse osutaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud, teenustega seotud lepinguid, kokkuleppeid või muid leppeid;
c)
sellise teabe esitamist, mida nõutakse põhjendatult sertifikaadi kohta käesolevas artiklis esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, ning
d)
mis tahes muid õiguslikke tingimusi, mis ei ole konkreetselt aeronavigatsiooniteenustega seotud, näiteks sertifikaadi peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad sätted.“
4)
Artikkel 43 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 43
ATM/ANS-teenuste osutajaid ning ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade projekteerimise, tootmise või hooldamisega tegelevaid organisatsioone käsitlevad rakendusaktid
1. Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ATM/ANS-teenuste osutamise suhtes artiklis 40 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta:
a)
konkreetsed normid ja menetlused ATM/ANS-teenuste osutamiseks vastavalt artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele, sealhulgas hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks ja rakendamiseks vastavalt VIII lisa punkti 5.1 alapunktile f;
b)
artikli 41 lõikes 1 osutatud sertifikaadi väljaandmist, kehtivust, muutmist, piiramist, peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ja menetlused;
bb)
artikli 41 lõikes 3a osutatud tingimused;
c)
lennuinfoteenuse osutajate poolt artikli 41 lõikes 5 osutatud deklaratsiooni esitamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui sellise deklaratsiooni esitamine on lubatud;
d)
artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud sertifikaadi väljaandmist, kehtivust, muutmist, piiramist, peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui selline sertifikaat on nõutav;
e)
organisatsioonide poolt artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud deklaratsiooni esitamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui selline deklaratsioon on nõutav;
f)
artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud sertifikaatide omanike ning artikli 41 lõike 5 ja artikli 42 lõike 1 punkti a kohaseid deklaratsioone esitavate organisatsioonide õigused ja kohustused.
Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.
2. Lõikes 1 osutatud normide puhul võetakse kohaselt arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava.
3. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 2.–4., 10., 11. ja 15. lisas.“
5)
Artiklit 62 muudetakse järgmiselt:
a)
lisatakse järgmine lõige:
„2a. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/2803 artikli 5 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuginevad pädevad asutused käesoleva määruse VIII lisa punktis 7 loetletud oluliste nõuetega seotud sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmisel hinnangutele, mille annab kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud liikmesriigi järelevalveasutus oma kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 osutatud ülesannete täitmise raames.“
;
b)
lõike 14 punkt a asendatakse järgmisega:
„a)
normid ja menetlused, mida kohaldatakse sertifitseerimise, uurimiste, kontrollide, auditite ja muude järelevalvetoimingute suhtes, mis on vajalikud selleks, et tagada tõhus liikmesriikide pädevate asutuste poolne järelevalve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute, toodete, osade, varustuse, ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade, lennutreeningseadmete ja lennuväljade üle, ning normid ja menetlused, mille kohaselt määruse (EL) 2024/2803 artiklis 4 osutatud liikmesriigi järelevalveasutus hindab ja kontrollib ATM/ANS-teenuse osutajate vastavust käesoleva määruse VIII lisa punktis 7 loetletud olulistele nõuetele, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaldamist;“.
6)
Artikkel 93 asendatakse järgmisega:
„Artikkel 93
Ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamine
Amet annab valdkondades, milles tal on vastav oskusteave, taotluse korral komisjonile tehnilist abi ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel, tehes eelkõige järgmist:
a)
teeb tehnilisi kontrolle, tehnilisi uurimisi ning uuringuid;
b)
toetab käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes ning koostöös määruse (EL) 2024/2803 artiklis 13 sätestatud tulemushindamiskoguga aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide tulemussüsteemi rakendamist;
c)
aitab rakendada Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, sealhulgas aitab töötada välja ja rakendada SESARi projekti.“
7)
VIII lisa muudetakse järgmiselt:
a)
lisatakse järgmine punkt:
„2.3a. Lennuliikluse andmeteenused
2.3a.1.
Kogutud lennuliiklusandmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud, ajakohased, pärit õiguspärasest allikast ning need tuleb esitada õigel ajal.
2.3a.2.
Kasutajate vajaduste täitmiseks saavutatakse ja säilitatakse lennuliikluse andmeteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega.
2.3a.3.
Lennuliikluse andmeteenuseid osutavad süsteemid ja vahendid projekteeritakse ja toodetakse ning neid hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus.
2.3a.4.
Sellised andmed edastatakse õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike ja tahtmatute häirete ning andmete rikkumise eest.“
;
b)
punkt 2.8 asendatakse järgmisega:
„2.8. Õhuruumi korraldamine
Konkreetsete õhuruumiosade määramist teatavaks kasutuseks jälgitakse, kooskõlastatakse ja avalikustatakse õigel ajal, et vähendada igas olukorras õhusõidukite hajutusmiinimumi rikkumise ohtu. Võttes arvesse liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat militaartegevuse ja sellega seotud aspektide korraldust, toetatakse õhuruumi korraldamisega ka ICAO poolt kirjeldatud ja määruse (EL) 2024/2803 alusel rakendatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtset kohaldamist, et lihtsustada õhuruumi ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames.“
;
c)
punkti 5.1 alapunkt c asendatakse järgmisega:
„c)
tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab teenuseosutaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutus- ja julgeolekuriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;“
;
d)
lisatakse järgmine punkt:
„7. FINANTSSTABIILSUS, VASTUTUSKINDLUSTUS- JA KINDLUSTUSKAITSE NÕUDED, OMAND JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR
Turvalise ja järjepideva teenuste osutamise tagamiseks teevad ATM/ANS-teenuste osutajad järgmist:
a)
tõendavad piisavat finantsstabiilsust;
b)
on võtnud asjakohase vastutuskindlustus- ja kindlustuskaitse vastavalt oma õiguslikule staatusele ja kättesaadavale ettevõttekindlustusele ning
c)
järgivad omandi ja organisatsioonilise struktuuri suhtes kohaldatavaid nõudeid, et vältida mittediskrimineeriva teenuseosutamise tagamiseks huvide konflikte.“