Määrus 2024/2803

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühtse Euroopa taeva loomise ja tulemusliku toimimise normid, et tugevdada lennuliikluse ohutusstandardeid, aidata kaasa lennutranspordi süsteemi kestlikule arengule ja parandada üldise lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste üldist tulemuslikkust Euroopas eesmärgiga vastata kõikide õhuruumi kasutajate nõudmistele. Ühtne Euroopa taevas koosneb sidusast üleeuroopalisest võrgustikust, üha ühtsemalt toimivast õhuruumist, võrgustiku haldamise ja lennuliikluse korraldamise süsteemidest, mis põhinevad kõigi õhuruumi kasutajate, kodanike ja keskkonna huvides ohutusel, tõhususel, koostalitlusvõimel ja tehnoloogia ajakohastamisel. 2. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide suveräänsust nende õhuruumi suhtes ega liikmesriikide nõudeid, mis käsitlevad avalikku korda ja julgeolekut ning kaitseküsimusi, nagu on sätestatud artiklis 55. Käesolev määrus ei hõlma militaaroperatsioone ega õppusi. Koordineerimine sõjaväeametkondadega tagatakse selleks, et teha kindlaks käesoleva määruse kohaldamise võimalik mõju sõjalisele tegevusele ja seda käsitleda. 3. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira liikmesriikide õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelise tsiviillennunduse 1944. aasta Chicago konventsioonist (edaspidi „Chicago konventsioon“). Seoses sellega on käesoleva määruse eesmärk abistada liikmesriike selle kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades Chicago konventsioonist tulenevate kohustuste täitmisel, luues aluse selle sätete ühetaoliseks tõlgendamiseks ja ühtseks rakendamiseks ning tagades nende sätete nõuetekohase arvessevõtmise käesolevas määruses ning selle rakendamiseks koostatud normides. 4. Käesolevat määrust kohaldatakse õhuruumi suhtes ICAO Euroopa piirkonnas, kus liikmesriigid vastutavad lennuliiklusteenuste osutamise eest. Samuti võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat määrust nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes muudes ICAO piirkondades, tingimusel et nad teavitavad sellest komisjoni ja teisi liikmesriike.

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „lähilennujuhtimisteenus“ – lennujuhtimisteenus lennuväljaliikluses; 2) „aeronavigatsiooniteabe teenistus (AIS)“ – määratletud alal teenust osutav teenistus, kes vastutab sellise teabe ja selliste andmete edastamise eest, mis on aeronavigatsiooni ohutuse, korrapärasuse ja tõhususe seisukohalt vajalikud; 3) „amet“ – määrusega (EL) 2018/1139 loodud Euroopa Liidu Lennundusohutusamet; 4) „aeronavigatsiooniteenuse osutaja“ – mis tahes avalik-õiguslik või eraõiguslik isik, kes osutab üht või mitut aeronavigatsiooniteenust üldise lennuliikluse jaoks; 5) „aeronavigatsiooniteenused (ANS-teenused)“ – lennuliiklusteenused; side-, navigatsiooni- ja seireteenused (CNS-teenused), sealhulgas GNSSi põhisüsteemi kuuluvate satelliitide väljastatud signaale aeronavigatsiooni huvides võimendavad teenused; meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused); aeronavigatsiooniteabe teenused (AIS-teenused) ja lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused); 6) „lennujuhtimisteenus (ATC-teenus)“ – teenus, mille eesmärk on: a) kokkupõrgete vältimine: i) õhusõidukite vahel; ii) manööverdusalal olevate õhusõidukite ja takistuste vahel; b) lennuliikluse sujuvuse parandamine ja säilitamine; 7) „lennuliikluse andmeteenused (ADS-teenused)“ – teenused, mis seisnevad seireteenuste osutajatelt, MET- ja AIS-teenuste osutajatelt ning võrgustikufunktsioonide täitjatelt ja muudelt asjaomastelt operatiivandmeid genereerivatelt üksustelt operatiivandmete kogumises, nende andmete koondamises ja integreerimises ning töödeldud andmete edastamises lennujuhtimise ja lennuliikluse korraldamise eesmärgil; 8) „lennuliiklusvoo juhtimine (ATFM)“ – tegevus, mis on ette nähtud selleks, et aidata kaasa kogu trajektoori hõlmavale ohutule, nõuetekohasele ja kiirele lennuliiklusvoole, tagades lennujuhtimise võimsuse maksimaalse kasutamise, ning selleks, et liikluse maht oleks kooskõlas asjaomaste lennuliiklusteenuse osutajate deklareeritud võimsusega; 9) „lennuliikluse korraldamine (ATM)“ – kõik õhus ja maa peal tehtavad toimingud ja teenused, nimelt lennuliiklusteenused, õhuruumi korraldamine ja lennuliiklusvoo juhtimine, sealhulgas lennuprotseduuride kavandamine, mis on nõutavad õhusõiduki ohutu ja tõhusa liikumise tagamiseks kõikides lennuetappides; 10) „lennuliiklusteenused“ – erinevad lennuinfoteenused, häireteenused, lennuliikluse nõustamisteenused ning samuti lennujuhtimisteenused, nimelt piirkondliku lennujuhtimise teenused, lähenemislennu juhtimise teenused ja lähilennujuhtimisteenused; 11) „õhuruumiosa“ – ruumiliselt ja ajaliselt määratletud osa õhuruumist, mis koosneb ühest või mitmest õhuruumi struktuurist, mille piires aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse; 12) „õhuruumi korraldamine“ – kavandamis- ja seiretegevus, mille peamine eesmärk on optimeerida olemasoleva õhuruumi kasutamist dünaamilise ajajagamise abil ja teatavatel juhtudel eraldada lühiajaliste vajaduste põhjal õhuruum selle kasutajate eri kategooriate seas; 13) „õhuruumi struktuur“ – õhuruumi konkreetse mahuga osa, mis on kindlaks määratud eesmärgiga tagada õhusõiduki ohutu ja optimaalne käitamine; 14) „õhuruumi kasutajad“ – üldise lennuliikluse normide kohaste õhusõidukite käitajad; 15) „häireteenus“ – teenus, mille eesmärgiks on teatada asjaomastele organisatsioonidele õhusõidukitest, mis vajavad otsingu- ja päästeabi, ning vajaduse korral abistada neid organisatsioone; 16) „lähenemislennujuhtimine“ – saabuvate ja lahkuvate õhusõidukite kontrollitavate lendude juhtimise teenus; 17) „piirkondlik lennujuhtimine“ – kontrollitavate lendude juhtimise teenus lennujuhtimispiirkonnas; 18) „lähteväärtus“ – väärtus, mis on mõeldud tulemuseesmärkide seadmiseks ja mida prognoositakse tegelike kulude või tegelike ühikuhindade põhjal asjaomase võrdlusperioodi algusele eelnenud aastal; 19) „võrdlusrühm“ – sarnases tegevus- ja majanduskeskkonnas tegutsevate lennuliiklusteenuse osutajate rühm; 20) „jaotusväärtus“ – väärtus, mis on saadud konkreetse lennuliiklusteenuse osutaja kohta, jaotades liiduülese tulemuseesmärgi ühe või mitme lennuliiklusteenuse osutaja vahel, ning mida kasutatakse võrdlusalusena, et hinnata tulemuskava eelnõus seatud tulemuseesmärgi kooskõla liiduülese tulemuseesmärgiga; 21) „sertifikaat“ – sertifikaat, nagu see on määratletud määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 12; 22) „ühine teabeteenus (CIS)“ – teenus, mis seisneb staatiliste ja dünaamiliste andmete levitamises, et võimaldada U-space’i teenuste osutamist mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamiseks; 23) „U-space’i õhuruum“ – mehitamata õhusõiduki süsteemi (UAS) geograafiline piirkond, mille on kindlaks määranud liikmesriigid ja kus UASide käitamine on lubatud üksnes U-space’i teenuste toel; 24) „U-space’i teenus“ – digitaalteenustele ja funktsioonide automatiseerimisele tuginev teenus, mille eesmärk on toetada paljude UASide ohutut, tõhusat ja turvalist juurdepääsu U-space’i õhuruumile; 25) „U-space’i teenuse osutaja“ – U-space’i teenuseid osutav juriidiline isik; 26) „sideteenused“ – lennunduses kasutatavad püsi- ja mobiilsed teenused, et tagada lennujuhtimise eesmärgil maa-maa, õhk-maa ja õhk-õhk side; 27) „koostisosad“ – materiaalsed esemed, näiteks riistvara, ning immateriaalsed esemed, näiteks tarkvara, millest Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku (EATMN) koostalitlusvõime sõltub; 28) „lennujuhtimispiirkond“ – maapinna kohal olevast kindlaksmääratud tasandist kõrgemal asuv kontrollitav õhuruum; 29) „ühisotsustamine“ – menetlus, milles otsused tehakse asjaomaste liikmesriikide asutuste, lennutegevuses osalejate sidusrühmade ja vajaduse korral teiste osalejate ühistegevuse ja konsulteerimise põhjal ning püüdes konsensust saavutada; 30) „piiriülesed teenused“ – aeronavigatsiooniteenused, mida pakub ühes liikmesriigis teenuseosutaja, kelle peamine tegevuskoht on teises liikmesriigis; 31) „deklaratsioon“ – lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste puhul määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 10 määratletud deklaratsioon; 32) „õhuruumi struktuuride kavandamine“ – protsess, mille abil tagatakse täiustatud navigatsioonivõimaluste ja -tehnoloogia, tõhusama lennumarsruutide võrgustiku ning sellega seotud sektoreerimise, optimeeritud õhuruumi struktuuri ja läbilaskevõimet parandavate lennuliikluse korraldamise protseduuride arendamine ja rakendamine; 33) „marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – õhuruumi osa, mis algab maapinnalt ja hõlmab ülemist õhuruumi ning kus osutatakse marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas; 34) „Eurocontrol“ – Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioon, mis on loodud lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitleva 1960. aasta 13. detsembri rahvusvahelise konventsiooniga; 35) „Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustik“ (EATMN) – määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 3.1 osutatud süsteemide kogum, mis võimaldab osutada aeronavigatsiooniteenuseid liidus, sealhulgas liidu ja kolmandate riikide piirialadel; 36) „Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava“ – kava, mis on heaks kiidetud nõukogu otsusega 2009/320/EÜ, (18) mida on hiljem muudetud; 37) „õhuruumi paindlik kasutamine“ – ICAO kirjeldatud õhuruumi korraldamise kontseptsioon, mille aluseks on põhimõte, et õhuruum ei tohiks olla määratud üksnes tsiviil- või militaarõhuruumiks, vaid seda peaks käsitama pigem ühe tervikuna, kus kõikide kasutajate nõudmisi tuleb arvesse võtta nii palju kui võimalik; 38) „lennuinfoteenus“ – lendude ohutuse ja tõhususe tagamiseks vajalike nõuannete ja teabe andmiseks osutatav teenus; 39) „lennuprotseduuride kavandamine“ – kõik instrumentaallennuprotseduuri kavandamisega seotud ülesanded; 40) „üldine lennuliiklus“ – kogu tsiviilõhusõidukite liiklus ning kogu riiklike õhusõidukite (sealhulgas kaitseväe, tolli ja politsei õhusõidukite) liiklus, mis toimub Chicago konventsiooniga asutatud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) protseduuride kohaselt; 41) „instrumentaallennureeglid (IFR)“ – reeglid, millega võimaldatakse sobivate, marsruudi jaoks asjakohaste navigeerimisseadmetega varustatud õhusõidukil lennata vastavalt lennutegevuse suhtes kohaldatavatele nõuetele; 42) „IFR-lendude arv aastas“ – instrumentaallennureeglite kohaselt tehtavate startide ja maandumiste keskmine summa aastas, mis on arvutatud tulemuskava eelnõu esitamisele eelnenud kolme kalendriaasta andmete põhjal; 43) „koostalitlusvõime“ – EATMNi süsteemide ja koostisosadega nõutavate funktsionaalsete, tehniliste ja käitamisomaduste ning käitamisprotseduuride kogum, et tagada selle ohutu, tõrgeteta ja tõhus käitamine; 44) „meteoroloogiateenused aeronavigatsiooni jaoks (MET-teenused)“ – vahendid ja teenused, mille abil pakutakse aeronavigatsiooni eesmärgil ilmaprognoose, -hoiatusi, -ülevaateid ja -vaatlusi ning muud meteoroloogilist teavet ja andmeid, mille edastamise on riigid lennunduses kasutamiseks ette näinud; 45) „liikmesriigi pädev asutus“ – määruse (EL) 2018/1139 artikli 3 punktis 34 määratletud liikmesriigi pädev asutus; 46) „liikmesriigi järelevalveasutus“ – liikmesriigi asutus või asutused, kellele liikmesriik on usaldanud käesolevast määrusest tulenevad ülesanded; 47) „navigatsiooniteenused“ – vahendid ja teenused, mille abil antakse õhusõidukile teavet asukoha ja ajastamise kohta; 48) „kriisiolukord võrgustiku tegevuses“ – olukord, milles ebatavalistest ja ettenägematutest asjaoludest tingituna ei suudeta lennuliikluse korraldamise või aeronavigatsiooniteenuseid pakkuda nõutaval tasemel, tuues kaasa võrgustiku läbilaskevõime olulise vähenemise; võrgustiku läbilaskevõime ja nõudluse vahelise olulise tasakaalustamatuse; või märkimisväärselt puuduliku teabevahetuse või terviklikkuse võrgustiku ühes või mitmes osas; 49) „võrgustiku haldaja“ – üksus, kellele on kooskõlas artikliga 38 usaldatud artiklis 37 osutatud võrgustikufunktsioonide täitmisele kaasaaitamiseks vajalikud ülesanded; 50) „võrgustiku operatiivkava (NOP)“ – ühisotsustusprotsessi kaudu kehtestatud kava, et rakendada operatiivsel tasandil võrgustikufunktsioonide eesmärke ja aidata kaasa tulemuseesmärkide saavutamisele; 51) „võrgustiku strateegiline kava (NSP)“ – kava, mis on koostatud võrgustiku pikaajalist arengut suunava ühisotsustusprotsessi teel; 52) „operatiivne lennuliiklus“ – kõik lennud, mis ei vasta üldist lennuliiklust käsitlevatele sätetele ning mille normid ja menetlused on kindlaks määranud asjaomased liikmesriigi asutused; 53) „operatiivandmed“ – teave lennu kõikide etappide kohta, mida aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaama käitajad ja teised asjaosalised vajavad operatiivsetel eesmärkidel; 54) „lennutegevuses osalejate sidusrühmad“ – õhuruumi tsiviil- ja militaarvaldkonna kasutajad, tsiviil- ja militaarvaldkonna lennundusega seotud aeronavigatsiooniteenuse osutajad ning lennujaama käitajad; 55) „tulemuskava“ – kava, mille eesmärk on parandada aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide tulemuslikkust; 56) „kasutuselevõtt“ – esimene tööks kasutamine pärast süsteemi esialgset paigaldamist või parandamist; 57) „lennumarsruutide võrgustik“ – lennujuhtimisteenuste osutamiseks vajalik, kindlaksmääratud lennumarsruutide võrgustik üldise lennuliiklusvoo suunamiseks; 58) „SESARi määratlemisetapp“ – etapp, mis hõlmab SESARi projekti pikaajalise visiooni, igas lennuetapis täiustusi võimaldava seonduva tegevuskontseptsiooni, EATMNis vajalike oluliste operatsiooniliste muudatuste ning nõutavate arendus- ja kasutuselevõtuprioriteetide väljatöötamist ja ajakohastamist; 59) „SESARi kasutuselevõtuetapp“ – industrialiseerimise ja rakendamise järjestikused etapid, mille jooksul tehakse järgmist: SESARi lahenduste rakendamiseks vajalike maapealsete ja pardaseadmete ning -protsesside standardimine, tootmine ja sertifitseerimine (industrialiseerimine); ning SESARi lahendustel põhinevate seadmete ja süsteemide hankimine, paigaldamine ning kasutuselevõtt, sealhulgas seonduvad käitamisprotseduurid (rakendamine); 60) „SESARi arendusetapp“ – etapp, mille jooksul viiakse läbi teadus-, arendus- ja valideerimistoiminguid, mille eesmärk on pakkuda välja küpsed SESARi lahendused; 61) „SESARi projekt“ – Euroopa lennuliikluse korraldamise ajakohastamise projekt, mille eesmärk on tagada liidule kõrgjõudlusega, standarditud ja koostalitlusvõimeline lennuliikluse korraldamise taristu ning mis koosneb innovatsioonitsüklist, mis hõlmab SESARi määratlemisetappi, SESARi arendusetappi ja SESARi kasutuselevõtuetappi; 62) „SESARi lahendus“ – rakendatav SESARi arendusetapi väljund, millega võetakse kasutusele uued või täiustatud standarditud ja koostalitlusvõimelised käitamisprotseduurid või -tehnoloogiad; 63) „seireteenused“ – vahendid ja teenused, mida kasutatakse õhusõidukite asukohtade määramiseks õhusõidukite ohutu hajutamise võimaldamiseks; 64) „süsteem“ – õhusõiduki pardal ja maa peal asuvate koostisosade rühm ning kosmoses asuvad seadmed, mis toetavad aeronavigatsiooniteenuseid lennu kõikides etappides; 65) „terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkond“ – liikmesriigi või liikmesriikide territooriumil asuv lennujaam või lennujaamade rühm, kus osutatakse terminali aeronavigatsiooniteenuseid ja mille suhtes on kehtestatud ühtne kulubaas; 66) „parandamine“ – süsteemi toimimispõhimõtete muudatused; 67) „õhuruumi struktuuride kasutamine“ – õhuruumi struktuuride lennutegevuseks kasutamise viis, mida tuleb käsitada erinevana punktis 12 määratletud õhuruumi korraldamisest.

Liikmesriigid võivad jätkata koostööd ja koordineerimist varem määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 9a alusel loodud funktsionaalsete õhuruumiosade õhuruumis, et edendada lennuliikluse korraldamise võrgustiku tulemuslikkust ühtses Euroopa taevas, eelkõige esitades ühised tulemuskavad vastavalt käesoleva määruse artikli 23 lõikele 7, tingimusel et see ei mõjuta käesoleva määruse tõhusat rakendamist ning et funktsionaalsete õhuruumiosadega seotud kulud esitatakse eraldi osana andmetest, mis tuleb esitada käesoleva määruse artiklites 29–36 sätestatud tasusüsteemi alusel.

1. Liikmesriigid nimetavad või loovad üksi või ühiselt oma järelevalveasutuse, et see võtaks enese kanda käesoleva määrusega sellisele asutusele määratud ülesannete täitmise. 2. Liikmesriigi järelevalveasutus peab kasutama oma volitusi erapooletult, sõltumatult ja läbipaistvalt ning olema sellele vastavalt korraldatud, personaliga varustatud, juhitud ja rahastatud. 3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on liikmesriikide järelevalveasutused kõikidest aeronavigatsiooniteenuse osutajatest oma korralduse, hierarhia ja otsuste tegemise seisukohast sõltumatud ning õiguslikult või funktsionaalselt eraldiseisvad. Samuti puudub aeronavigatsiooniteenuse osutajatel otsustusõigus liikmesriikide järelevalveasutuste eelarvevahendite eraldamise üle. Tingimusel, et selline sõltumatus on tagatud, võib liikmesriigi järelevalveasutus olla osa samast liikmesriigi ministeeriumist või asutusest kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja. 4. Juhul kui liikmesriigi järelevalveasutus ei ole aeronavigatsiooniteenuse osutajast õiguslikult eraldiseisev, teavitab asjaomane liikmesriik komisjoni meetmetest, mida ta on võtnud tagamaks, et liikmesriigi järelevalveasutus täidab lõike 3 nõudeid, ning dokumenteerib sellise eraldiseisvuse saavutamise, näidates sellist tegelikku sõltumatust. Selleks, juhul kui liikmesriigi järelevalveasutus ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja on ühe ja sama asutuse osad ning niivõrd, kui küsimus puudutab liikmesriigi järelevalveasutuse artikli 5 kohaseid ülesandeid ja nendega seotud otsuseid, siis liikmesriigi järelevalveasutus ei küsi ega võta vastu juhiseid kõnealuse asutuse selliselt hierarhia tasandilt, kellele allub aeronavigatsiooniteenuse osutaja. 5. Liikmesriigi järelevalveasutuse võib ühendada teise reguleeriva asutusega, näiteks liikmesriigi pädeva asutusega või nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2003 (19) artiklis 11 osutatud liikmesriigi konkurentsiasutusega, tingimusel et liikmesriigi järelevalveasutusele käesoleva määruse alusel antud ülesannetega seotud otsused võetakse vastu sõltumatult muudest ühisele asutusele antud ülesannetest. Sellisel juhul täidab ühine asutus käesolevas artiklis sätestatud sõltumatuse nõudeid. Liikmesriigi järelevalveasutus on käesoleva määruse artiklis 5 sätestatud ülesannetega seotud küsimustes esindatud viisil, mis tagab tema otsuste sõltumatuse. 6. Ilma et see piiraks riigiteenistujate värbamist käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et nende järelevalveasutuste töötajad, sealhulgas ajutised töötajad, värvatakse selgete ja läbipaistvate menetluste abil, mis tagab nende sõltumatuse, ning tagavad, et liikmesriigi järelevalveasutuste töötajad valitakse konkreetse kvalifikatsiooni, sealhulgas asjakohase pädevuse ja vastava kogemuse alusel, või et nad läbivad asjakohase koolituse artiklis 5 sätestatud ülesannete tõhusaks täitmiseks. Selleks, et liikmesriikide järelevalveasutused saaksid täita artiklis 5 sätestatud ülesandeid sõltumatult, kehtestavad liikmesriigid töötajate, sealhulgas nende isikute puhul, kes teevad otsuseid käesoleva määruse III peatükis sätestatud volituste alusel, normid huvide konfliktide vältimiseks. 7. Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 3 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et nende järelevalveasutustel on olemas vajalikud rahalised vahendid ja võimalused artiklis 5 osutatud ülesannete tõhusaks ja õigeaegseks täitmiseks. 8. Liikmesriigid teatavad komisjonile oma järelevalveasutuste nimed ja aadressid ning teavitavad nende muudatustest ja käesoleva artikli järgimise tagamiseks võetavatest meetmetest.

1. Liikmesriigi järelevalveasutus täidab talle käesoleva määrusega ja määrusega (EL) 2018/1139 ning selle alusel vastu võetud rakendusaktidega määratud ülesandeid. Eelkõige täidab liikmesriigi järelevalveasutus järgmisi ülesandeid: a) hindab ja jälgib määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 7 osutatud, finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevate nõuete ning kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuete täitmist; b) kontrollib artikli 8 lõike 2 punktis b ja artikli 11 lõike 6 punktis d osutatud riigisiseste julgeoleku- ja kaitsenõuete järgimist ja täitmist teenusepakkujate poolt, välja arvatud juhul, kui liikmesriik on andnud selle ülesande mõnele teisele asutusele; kui liikmesriik otsustab anda selle ülesande mõnele teisele asutusele, teavitab ta sellest komisjoni; c) ilma et see piiraks direktiivide 2014/25/EL ja 2014/24/EL kohaldamist, aitab asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11 kaasa hankenõuete nõuetekohasele kohaldamisele; d) hindab kooskõlas artikliga 12 ühise teabeteenuse osutamisega seotud hinnakujundust ja annab sellele heakskiidu; e) rakendab ja jälgib kooskõlas artiklite 21–27 ja 29–32 kohaste ülesannetega ja nende piires ning kooskõlas artiklites 28 ja 33 osutatud rakendusaktidega tulemus- ja tasusüsteeme; f) teostab vastavalt artiklile 36 järelevalvet käesoleva määruse kohaldamise üle seoses aeronavigatsiooniteenuse osutajate raamatupidamisarvestuse läbipaistvusega. Punkti a kohaldamisel võib liikmesriik otsustada anda oma pädevale asutusele ülesande hinnata seda, kas aeronavigatsiooniteenuse osutaja täidab kõnealuses punktis sätestatud nõudeid, ja teostada selle üle järelevalvet, ning tagab sellisel juhul, et liikmesriigi pädeval asutusel on nende ülesannete täitmiseks piisavad vahendid ja eksperditeadmised, ning teavitab sellest komisjoni. 2. Iga liikmesriigi järelevalveasutus viib koostöös liikmesriigi pädeva asutusega, ilma et see piiraks artikli 4 lõike 5 kohaldamist, läbi vajalikke seiretegevusi, sealhulgas, kui see on asjakohane, kontrolle ja auditeid, et teha kindlaks käesoleva määruse alusel nende järelevalve alla kuuluvate üksuste käesolevas määruses ja selle alusel vastu võetud rakendusaktides sätestatud nõuete võimalikud rikkumised. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 5 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, esitab liikmesriigi järelevalveasutus liikmesriigi pädevale asutusele oma hinnangu selle kohta, kas aeronavigatsiooniteenuse osutaja täidab määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 7 loetletud nõudeid seoses finantsstabiilsuse, vastutuse, kindlustuskaitse, omandi ja organisatsioonilise struktuuriga. Kui see on asjakohane, sisaldab kõnealune hinnang soovitust sertifikaadi muutmiseks, piiramiseks, peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artiklile 41. Kui käesoleva määruse alusel liikmesriigi järelevalveasutuse järelevalve all olevad üksused ei täida muid käesolevas määruses sätestatud nõudeid, jõustab liikmesriigi järelevalveasutus vajalikud parandusmeetmed. Asjaomased aeronavigatsiooniteenuse osutajad, lennujaama käitajad ja ühise teabeteenuse osutajad järgivad täitemeetmeid, mida liikmesriikide järelevalveasutused on selles kontekstis võtnud. 3. Liikmesriigid tagavad, et nende järelevalveasutuste poolt käesoleva artikli kohaselt tehtud otsuste suhtes kehtib kooskõlas riigisiseste õigusaktidega kaebeõigus.

1. Liikmesriikide järelevalveasutused vahetavad artiklis 18 osutatud liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu raames teiste liikmesriikide järelevalveasutuste jaoks asjakohast teavet, eelkõige teavet, mis on seotud nende töö ja otsustusprotsessiga, parimate tavade ja menetlustega käesoleva määruse kohaldamisel. 2. Liikmesriikide järelevalveasutused teevad töökorra alusel asjakohasel juhul koostööd üksteise vastastikuseks abistamiseks artiklis 5 sätestatud ülesannete täitmisel ning uurimiste ja ülevaadetega seotud küsimustes. 3. Kui aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse piiriüleselt, kahe või enama liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, tagavad asjaomased liikmesriigid, et sõlmitakse nende teenuste järelevalveks vajalikud kokkulepped. Asjaomased liikmesriikide järelevalveasutused hõlbustavad nende piiriüleste teenuste osutamist aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt ning võivad kehtestada asjakohase töökorra või järelevalvekavad, milles täpsustatakse nende koostöö rakendamist. 4. Kui aeronavigatsiooniteenuseid osutatakse piiriüleselt, teise liikmesriigi vastutusalasse kuuluvas õhuruumis, nähakse lõikes 3 osutatud kokkulepetes ette käesolevas määruses sätestatud ülesannete ja nende ülesannete täitmise tulemuste vastastikune tunnustamine mõlema liikmesriigi või nende asjaomaste asutuste poolt. Nendes märgitakse ka, milline liikmesriigi järelevalveasutus vastutab artikli 5 lõikes 1 sätestatud ülesannete eest. 5. Kui liikmesriigi õigus seda võimaldab, võivad liikmesriikide järelevalveasutused piirkondliku koostöö huvides samuti sõlmida kokkuleppeid järelevalvekohustuste jagamise kohta. 6. Asjaomased liikmesriigid teavitavad käesolevas artiklis osutatud kokkulepetest komisjoni.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artiklite 8 ja 10 ning artikli 11 lõike 6 kohaldamist, peab üksusel, kes vastab määruse (EL) 2018/1139 artiklites 40 ja 41 ning vastavalt selle määruse artiklites 43 ja 47 osutatud rakendusaktides ja delegeeritud õigusaktides osutatud nõuetele, olema õigus osutada liidus õhuruumi kasutajatele aeronavigatsiooniteenuseid mittediskrimineerivatel tingimustel. 2. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõikest 5 ja artikli 5 lõike 1 teisest lõigust tuleneva riigisisese korra kohaldamist, vastutavad selle liikmesriigi järelevalveasutused, kelle pädev asutus vastutab määruse (EL) 2018/1139 artikli 62 kohaselt selle määruse artiklis 41 osutatud sertifitseerimise eest, käesolevas artiklis sätestatud ülesannete täitmise hindamise eest seoses määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 7 loetletud finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevate oluliste nõuetega. 3. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõikest 5 ja artikli 5 lõike 1 teisest lõigust tuleneva riigisisese korra kohaldamist, mille eesmärk on teha kindlaks, kas üksus vastab määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 7 loetletud finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevatele olulistele nõuetele ning kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuetele, teevad liikmesriikide järelevalveasutused järgmist: a) hindavad määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 lõike 2 kohaselt sertifitseerimise taotlejate vastavust kõnealuse määruse VIII lisa punktis 7 loetletud finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevatele olulistele nõuetele ning kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuetele ning esitavad oma hinnangu kõnealuse määruse artiklis 62 osutatud pädevale asutusele; b) teostavad vastavalt käesoleva määruse artikli 5 lõikele 2 järelevalvet määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 kohaselt välja antud sertifikaatide omanike üle seoses nende vastavusega kõnealuse määruse VIII lisa punktis 7 loetletud finantsstabiilsust, vastutust, kindlustuskaitset, omandit ja organisatsioonilist struktuuri käsitlevatele olulistele nõuetele ning kõnealuse määruse artiklis 43 osutatud rakendusaktides sätestatud nõuetele. 4. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 ja vastavalt määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõikes 5 sätestatud tingimustele võivad liikmesriigid määruse (EL) 2018/1139 artikli 2 lõike 3 punktis c osutatud militaarvaldkonda kuuluvaid aeronavigatsiooniteenuseid kogu nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis või selle osas lubada osutada sertifitseerimiseta, kui kaitsevägi pakub selliseid teenuseid peamiselt muule õhusõidukite liikumisele kui üldine lennuliiklus. Sellistel juhtudel teavitab asjaomane liikmesriik oma otsusest komisjoni ja teisi liikmesriike.

1. Liikmesriigid tagavad, et nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi igas konkreetses õhuruumiosas osutab lennuliiklusteenuseid ainult üks teenuseosutaja. Selleks määravad liikmesriigid eraldi või ühiselt ühe lennuliiklusteenuse osutaja või mitu lennuliiklusteenuse osutajat. Liikmesriikidel on lennuliiklusteenuse osutajate määramisel kaalutlusõigus, tingimusel et sellised lennuliiklusteenuse osutajad vastavad käesolevas artiklis sätestatud nõuetele, ilma et see piiraks artikli 11 lõike 3 kohaldamist. 2. Lennuliiklusteenuse osutaja peab vastama järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: a) tal on määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 kohane sertifikaat või kehtiv määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 lõike 5 kohane deklaratsioon, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 lõike 4 kohaldamist; b) ta vastab liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsenõuetele; c) tema peamine tegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil ning d) ta on rohkem kui 50 % ulatuses liikmesriikide või liikmesriikide kodanike omandis ja nende tegeliku kontrolli all kas otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille üks osaline on liit, on sätestatud teisiti. Erandina punktidest c ja d võib liikmesriik määrata lennuliiklusteenuse osutaja, kelle peamine tegevuskoht on kolmandas riigis või kes ei vasta punktis d sätestatud omandi ja kontrolliga seotud tingimusele, osutama lennuliiklusteenuseid selle liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi piiratud osas, kui see õhuruumi osa piirneb kõnealuse kolmanda riigi vastutusalasse kuuluva õhuruumiga. 3. Lennuliiklusteenuse osutaja määramise suhtes ei kohaldata ühtegi tingimust, mille kohaselt kõnealune teenuseosutaja peab: a) olema otseselt või enamusosaluse kaudu määrava liikmesriigi või selle kodanike omandis; b) omama peamist tegevuskohta või registrijärgset asukohta määrava liikmesriigi territooriumil või c) kasutama ainult määravas liikmesriigis asuvaid rajatisi, kui sellise tingimuse kohaldamisega kaasneb teenuste osutamise vabaduse või asutamisvabaduse piirang, mis ei ole põhjendatud õiguspärase eesmärgiga, mis käsitleb üldist huvi, nagu avalik kord, avalik julgeolek või ohutus, ega ole selle eesmärgiga proportsionaalne. 4. Asjakohasel juhul määravad liikmesriigid kindlaks kooskõlas käesoleva artikliga määratud lennuliiklusteenuse osutajate õigused ja kohustused. Kõnealused kohustused võivad sisaldada tingimusi, mis käsitlevad sellise asjakohase teabe õigeaegset esitamist, mis võimaldab teha kindlaks kõik õhusõidukite liikumised nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis. 5. Liikmesriigid hindavad lõikes 4 osutatud õigusi ja kohustusi ning käesolevast määrusest ja määrusest (EL) 2018/1139 tulenevate kohustuste täitmist perioodiliselt või siis, kui nad teevad kindlaks asjakohased muutused teenuste osutamises, ning võtavad vajaduse korral vastu asjakohased otsused asjaomaste lennuliiklusteenuse osutajate määramise kohta, ilma et see piiraks teenuse järjepidevust. 6. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata igast käesoleva artikli alusel võetud otsusest, mis käsitleb lennuliiklusteenuse osutaja määramist nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi konkreetse õhuruumiosa jaoks.

1. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 lõike 4 kohaldamist, võivad aeronavigatsiooniteenuse osutajad kasutada teenuseid, mida osutavad teised teenuseosutajad, kes on kooskõlas määruse (EL) 2018/1139 artikliga 41 sertifitseeritud või oma suutlikkusest teatanud. Selline koostöö toimub asjakohasel juhul kooskõlas käesoleva määruse artikliga 11. Kooskõlas artikliga 8 määratud lennuliiklusteenuse osutajate puhul ning kooskõlas artikliga 10 määratud MET-teenuste osutajate puhul on selliseks koostööks vaja asjaomaste liikmesriikide luba. 2. Lõike 1 kohaldamisel vormistavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad oma töösuhted kirjalike lepingute või samaväärsete õiguslike kokkulepetega, milles sätestatakse konkreetsed kohustused, sealhulgas asjakohased finantsarveldused, ja iga teenuseosutaja poolt võetavad ülesanded. Sellistest lepingutest või kokkulepetest teavitatakse asjaomast liikmesriigi järelevalveasutust ja pädevat asutust.

1. Liikmesriigid võivad eraldi või ühiselt määrata ainult ühe MET-teenuste osutaja kogu nende vastutusalasse kuuluva õhuruumi või selle osa jaoks, võttes arvesse ohutusega seotud kaalutlusi. 2. Liikmesriigid teavitavad komisjoni ja teisi liikmesriike viivitamata igast käesoleva artikli alusel tehtud otsusest.

1. Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/24/EL (20) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/25/EL (21) kohaldamist, võivad määratud lennuliiklusteenuse osutajad asjakohasel juhul otsustada hankida CNS-, AIS- või ADS-teenuseid, või MET-teenuseid, kui MET-teenuste osutajat ei ole artikli 10 kohaselt määratud, turutingimustel, sealhulgas riigihangete kaudu, või juhul kui nimetatud direktiive ei kohaldata, muud liiki kokkulepete kaudu, võttes arvesse konkreetseid olukordi, nagu turul kättesaadavate lahenduste puudumine ja avaliku huviga seotud kaalutlused. 2. Liikmesriigid võivad lubada lennujaama käitajatel või lennujaama käitajate rühmal hankida lähilennujuhtimise jaoks ja/või lähenemislennujuhtimise jaoks lennuliiklusteenuseid turutingimustel. Selleks võivad liikmesriigid nõuda lennujaama käitajatelt nõuetekohast põhjendust selle kohta, et see võimaldab õhuruumi kasutajate huvides teenuste kvaliteeti suurendada, säilitades samal ajal nõutava ohutustaseme. 3. Kui lõikes 2 osutatud hange on lubatud, tagab asjaomane lennujaama käitaja või lennujaama käitajate rühm, et hanketingimustes esitatud tehnilised nõuded sisaldavad teenusekvaliteedi nõudeid. Liikmesriigid määravad käesolevas lõikes osutatud hanke tulemusel valitud teenuseosutaja. 4. Kui aeronavigatsiooniteenuseid hangitakse turutingimustel, viiakse aeronavigatsiooniteenuste hankemenetlused läbi kooskõlas võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise ja läbipaistvuse põhimõtetega ning aluslepingu kohaldatavate sätetega ning asjakohasel juhul kooskõlas direktiividega 2014/24/EL ja 2014/25/EL. 5. Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et marsruudi lennuliiklusteenuste osutamine vastab artikli 36 lõikes 3 osutatud raamatupidamisarvestuse eristamise nõudele. Lisaks, kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja kavatseb osaleda lõigete 1 ja 2 kohaselt läbi viidavas aeronavigatsiooniteenuste hankemenetluses, võtab asjaomane liikmesriik lisaks asjakohaseid meetmeid, et vältida ristsubsideerimist muude aeronavigatsiooniteenustega. 6. Lähi- või lähenemislennujuhtimise jaoks CNS-, AIS-, ADS-, MET-teenuste või lennuliiklusteenuste osutaja võib valida ja asjakohasel juhul määrata liikmesriigis teenuseid osutama lõike 1, 2 või 3 kohase hanke tulemusel üksnes tingimusel, et ta vastab järgmistele kumulatiivsetele tingimustele: a) tal on määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 kohane sertifikaat või kehtiv määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 lõike 5 kohane deklaratsioon, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 7 lõike 4 kohaldamist; b) tema peamine tegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil; c) ta on rohkem kui 50 % ulatuses liikmesriikide või liikmesriikide kodanike omandis ja nende tegeliku kontrolli all kas otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille üks osaline on liit, on sätestatud teisiti, ja d) ta vastab liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsenõuetele. Erandina käesolevast lõikest võib liidus teenuste osutamiseks valida ülemaailmse satelliitsideteenuste osutaja, kellele anti määruse (EL) 2018/1139 artikli 41 kohaselt sertifikaat teenuste osutamiseks liidus enne käesoleva määruse jõustumist, isegi juhul, kui ta ei vasta punktides b ja c sätestatud tingimustele. 7. Artikleid 23, 24, 25 ja 27 ning nende artiklitega seotud rakenduseeskirju, millele osutatakse artiklis 28, ei kohaldata käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt läbi viidud hankemenetluse tulemusel määratud lennuliiklusteenuse osutajate suhtes. Asjaomased lennuliiklusteenuse osutajad esitavad andmed, mis käsitlevad lennuliiklusteenuste tulemuslikkust artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud põhilistes tulemusvaldkondades ja ohutuse valdkonnas, liikmesriigi järelevalveasutusele. Liikmesriigi järelevalveasutus esitab selle teabe viivitamata komisjonile. 8. Ilma et see piiraks direktiivi 2014/25/EL või 2014/24/EL kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et kui konkreetses lennujaamas hangitakse esimest korda käesoleva artikli lõike 2 kohaselt lennuliiklusteenust lähenemis- või lähilennujuhtimise jaoks ja kui olulised tingimused nõuaksid hanketingimuste muutmist, kontrollitakse asjaomase konkreetse teenuse hanketingimustes esitatud teenusekvaliteeti käsitlevaid tehnilisi nõudeid.

1. Ühise teabeteenuse osutamisel peavad levitatavad andmed olema piisavalt terviklikud ja kvaliteetsed, et võimaldada osutada mehitamata õhusõidukite liikluse juhtimise teenuseid ohutult ja turvaliselt ning viisil, mis võimaldab neil jagada õhuruumi mehitatud õhusõidukitega. 2. Ühise teabeteenuse osutaja täidab järgmisi kumulatiivseid nõudeid: a) ta vastab liikmesriigi julgeoleku- ja kaitsenõuetele; b) tema peamine tegevuskoht asub liikmesriigi territooriumil ning c) ta on rohkem kui 50 % ulatuses liikmesriikide või liikmesriikide kodanike omandis ja nende tegeliku kontrolli all kas otseselt või kaudselt ühe või mitme vaheettevõtja kaudu, välja arvatud juhul, kui kolmanda riigiga sõlmitud lepingus, mille üks osaline on liit, on sätestatud teisiti. 3. Kui ühist teabeteenust pakub üksainus ühise teabeteenuse osutaja, kelle liikmesriik on määranud seoses konkreetse U-space’i õhuruumiga, põhineb nende teenuste hind asjaomase teenuse osutamise püsi- ja muutuvkuludel ning võib lisaks sisaldada hinnalisandit, mis kajastab asjakohast riski ja tootluse vahelist tasakaalu. Kui ühist teabeteenust ei paku üksainus ühise teabeteenuse pakkuja, pakutakse individuaalset ühist teabeteenust tasuta. 4. Kulud, millel põhineb ühise teabeteenuse hind, esitatakse raamatupidamisarvestuses, mida peetakse eraldi asjaomase teenuseosutaja muu tegevusega seotud raamatupidamisarvestusest, ning need tehakse kättesaadavaks asjaomasele liikmesriigi järelevalveasutusele. Neid kulusid käsitlev teave tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist. 5. Ühise teabeteenuse osutaja kehtestatud hinnale annab hinnangu ja heakskiidu asjaomane liikmesriigi järelevalveasutus. Teave sellise teenuse hinna kohta tehakse avalikkusele kättesaadavaks. 6. Andmed, mis on vajalikud mehitamata õhusõidukite käitamiseks U-space’i õhuruumis, tehakse aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt kättesaadavaks kedagi diskrimineerimata ning ilma et see piiraks riikliku julgeoleku, avaliku korra ja kaitsepoliitika huvide kaitsmist. Ühise teabeteenuse osutajad ja U-space’i teenuse osutajad kasutavad neid andmeid üksnes enda osutatavate teenustega seotud operatiivsetel eesmärkidel. Sellistele andmetele juurdepääsu hinnad põhinevad andmete kättesaadavaks tegemise täiendavatel kuludel ja andmete loomise kuludel, kui viimased ei ole kaetud artikli 30 alusel, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid kasutavad selliste kulude katmiseks muid rahalisi vahendeid.

1. Käesolevaga luuakse sõltumatu ja erapooletu nõuandev tulemushindamiskogu. Tulemushindamiskogu esindab selle juht ja abistab sekretariaat. 2. Tulemushindamiskogu roll on aidata komisjonil täita ülesandeid, mis on seotud vastavalt artiklites 21–27 ja 29–32, artiklis 34 ning artiklites 28 ja 33 osutatud rakendusaktides sätestatud tulemus- ja tasusüsteemide üksikasjaliku toimimisega. Selleks esitab tulemushindamiskogu komisjonile kooskõlas komisjoni määratletud prioriteetidega arvamusi, soovitusi, juhendmaterjali ja aruandeid. 3. Tulemushindamiskogu koostab juhendmaterjali, et toetada liikmesriikide järelevalveasutusi ning taotluse korral abistab neid tulemus- ja tasusüsteemide rakendamisel. 4. Tulemushindamiskogu vastu võetud või esitatud arvamused, soovitused, aruanded ja juhendmaterjal ei ole siduvad. Tulemushindamiskogul on üksnes nõuandev roll. Tal ei ole reguleerivat funktsiooni ega muud otsustusõigust kui arvamuste, soovituste, juhendmaterjali ja aruannete vastuvõtmine.

1. Tulemushindamiskogus on seitse liiget, sealhulgas selle juht. Tulemushindamiskogu liikmed on liidu kodanikud või selliste kolmandate riikide kodanikud, kellega liit on sõlminud lepingu, mille kohaselt need riigid kohaldavad asjakohaseid liidu õigusnorme lennuliikluse korraldamise ning tulemus- ja tasusüsteemide valdkonnas. Tulemushindamiskogu liikmete ametiaeg on viis aastat ja seda ei pikendata. 2. Tulemushindamiskogu liikmed, sealhulgas selle juht, nimetatakse vastavalt artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktis kindlaks määratud valiku- ja kõlblikkuskriteeriumidele, võttes aluseks saavutused ning oskused ja kogemused, mis on seotud lennuliikluse korraldamisega, aeronavigatsiooniteenustega või võrgusektori majandusliku reguleerimisega. Selliste liikmete nimetamise protsessiga tuleb tagada pädevuste ja eksperditeadmiste ning soolise ja geograafilise päritolu tasakaalustatud esindatus. 3. Pärast avalikku osalemiskutset koostab komisjon nimekirja lõikes 2 sätestatud tingimustele vastavatest kandidaatidest tulemushindamiskogu liikmete ja juhi kohale. Tulemushindamiskogu liikmed ja juhi nimetab kõnealusest nimekirjast pärast liikmesriikidega konsulteerimist ja artikli 20 alusel kehtestatud valikumenetlust komisjon. 4. Komisjon võib lõike 3 esimeses lõigus osutatud nimekirja alusel koostada reservnimekirja. Liige, kes ei ole enam võimeline tulemushindamiskogu töösse tõhusalt panustama, kes astub tagasi või kes ei vasta enam käesolevas artiklis sätestatud tingimustele, asendatakse selle liikme järelejäänud ametiajaks isikuga reservnimekirjast, kes nimetatakse kooskõlas lõike 3 teises lõigus osutatud menetlusega. 5. Komisjon teavitab liikmesriike konkursikutse tulemustest ning lõigetes 3 ja 4 osutatud loeteludest.

1. Ilma et see piiraks artikli 16 lõike 6 kohaldamist, ei küsi ega võta tulemushindamiskogu liikmed vastu ühegi valitsuse, institutsiooni, isiku ega organi juhiseid. Tulemushindamiskogu on oma arvamuste, soovituste, aruannete ja juhendmaterjali vastuvõtmisel täiesti sõltumatu. 2. Tulemushindamiskogu liikmed on erapooletud ning tegutsevad igasugusest välisest mõjust sõltumatult ja avalikes huvides. Seetõttu on neil kohustus tõendada oma sõltumatust ja huvide konflikti puudumist ning hoida ametisaladust nii, nagu on ette nähtud artikli 20 kohaselt vastu võetud rakendusaktis sätestatud normidega.

1. Tulemushindamiskogu teeb otsuse liikmete lihthäälteenamusega, kuid püüab saavutada konsensust. Igal liikmel, sealhulgas juhil, on üks hääl. 2. Tulemushindamiskogu võtab vastu oma kodukorra ja kehtestab töökorra vastavalt komisjoni eksperdirühmade sise-eeskirjadele. 3. Välja arvatud tulemushindamiskogu arvamuste, soovituste, aruannete ja juhendmaterjali vastuvõtmiseks peetavad lõpparutelud, võib komisjon osaleda tulemushindamiskogu koosolekutel hääleõiguseta. Välja arvatud tulemushindamiskogu arvamuste, soovituste, aruannete ja juhendmaterjali vastuvõtmiseks peetavad lõpparutelud, võib tulemushindamiskogu koosolekutele kutsuda vajaduse korral ja hääleõiguseta osalema artikli 49 lõikes 3 osutatud asjaomaseid sidusrühmi. 4. Tulemushindamiskogu töötab enda kehtestatud iga-aastase tööprogrammi alusel kooskõlas komisjoni prioriteetidega. Tööprogramm kajastab täielikult tulemushindamiskogu rolli, mis on sätestatud artikli 13 lõikes 2, ning sisaldab olemasoleva eelarve piires kogu tegevust, mis on vajalik komisjoni abistamiseks tema artikli 13 lõikes 2 osutatud ülesannetes, sealhulgas selleks, et võimaldada komisjonil pidada kinni oma ülesannete täitmise ajakavast. Tulemushindamiskogu võtab tööprogrammi vastu pärast komisjoniga konsulteerimist. Tulemushindamiskogu esitab komisjonile aastaaruande, mille viimane avaldab. Komisjon esitab iga-aastase tööprogrammi ja aastaaruande liikmesriikidele. Aastaaruanne hõlmab tulemushindamiskogu kogu tegevust ja sisaldab teavet tema kulude kohta. 5. Komisjon annab tulemushindamiskogule juurdepääsu kogu teabele, mida viimane vajab oma nõuandva rolli täitmiseks. 6. Komisjon jälgib tulemushindamiskogu toimimist ja kooskõla käesoleva määrusega ning teavitab liikmesriike korrapäraselt tulemushindamiskogu tööst.

1. Tulemushindamiskogu sekretariaaditeenused, sealhulgas vajaliku analüütilise, haldus- ja tehnilise toe, tagab komisjon, kes võtab arvesse tulemushindamiskogu osutatud vajadusi. 2. Sekretariaadi põhiülesanne on aidata kaasa sellele, et tulemushindamiskogu saaks sõltumatult täita oma ülesandeid. Tulemushindamiskogule arvamuste, soovituste, aruannete ja juhendmaterjali sisu ja lähtekohtade ettevalmistamiseks tugiteenuse pakkumisel ei võta sekretariaat vastu muid kui tulemushindamiskogu juhiseid, et võimaldada viimasel täita oma rolli. Sekretariaadil on oma ülesannete täitmiseks vajalikud ressursid.

1. Käesolevaga luuakse liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu. 2. Liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu: a) vahetab teavet liikmesriikide järelevalveasutuste käesoleva määruse rakendamisega seotud töö ja otsustuspõhimõtete, parimate tavade ja korra üle; b) annab tulemushindamiskogule soovitusi viimase koostatavate aruannete ja juhendmaterjali kohta; c) annab tulemushindamiskogule soovitusi tulemushindamiskogu iga-aastase tööprogrammi täiendavate teemapunktide kohta. 3. Liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu koosneb ühest iga liikmesriigi järelevalveasutuse esindajast ja asendusliikmest, kellest mõlemad nimetab ametisse liikmesriigi järelevalveasutus. Liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu valib oma liikmete hulgast esimehe ja aseesimehe. Liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu võtab otsused vastu liikmete lihthäälteenamusega. Komisjon võib liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu koosolekutel osaleda hääleõiguseta. Vajaduse korral võib koosolekutele kutsuda hääleõiguseta osalema tulemushindamiskogu. Kui liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogu liikmed on andnud selleks üksmeelse nõusoleku, võib vajaduse korral kutsuda koosolekutele hääleõiguseta osalema kolmandaid riike. 4. Liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukogule annab vajalikku haldus- ja tehnilist tuge artiklis 17 osutatud sekretariaat.

Tulemushindamiskogu ja tema sekretariaadi ning liikmesriikide järelevalveasutuste koostöönõukoguga seotud kulusid rahastatakse liidu eelarvest.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse artiklite 13–19 rakendamise üksikasjalikud sätted, mis hõlmavad järgmist: a) tulemushindamiskogu ülesanded ja toimimine; b) tulemushindamiskogu liikmete, sealhulgas juhi valimise menetlus; c) reeglid huvide konflikti vältimiseks ja tulemushindamiskogu sõltumatuse säilitamiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

1. Selleks et parandada aeronavigatsiooniteenuste tulemuslikkust ja võrgustiku haldamist ühtses Euroopa taevas, kohaldatakse vastavalt käesolevale artiklile ning artiklitele 22–28 aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku haldamise tulemussüsteemi. 2. Käesolevat artiklit ja artikleid 22–28 ei kohaldata sellistes lennujaamades osutatavate terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mis asuvad aluslepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil ja milles toimub vähem kui 80 000 IFR-lendu aastas. Liikmesriik võib siiski otsustada kõnealuseid artikleid selliste terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes kohaldada. 3. Tulemussüsteemi rakendatakse võrdlusperioodidel, mis hõlmavad minimaalselt kolme ja maksimaalselt viit aastat. Tulemussüsteem sisaldab järgmist: a) kliimat ja keskkonda, läbilaskevõimet ja kulutõhusust käsitlevad põhilised tulemusvaldkonnad; b) marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevad liiduülesed tulemuseesmärgid punktis a osutatud põhilistes tulemusvaldkondades iga võrdlusperioodi kohta; c) tulemuskavad, mis sisaldavad iga võrdlusperioodi kohta järgmist: i) marsruudi aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevad siduvad tulemuseesmärgid ja kui on kohaldatav, stiimulisüsteemid punktis a märgitud põhilistes tulemusvaldkondades; ii) terminali aeronavigatsiooniteenuseid käsitlevad siduvad tulemuseesmärgid ja kui on kohaldatav, stimuleerimiskavad kulutõhusust ja läbilaskevõimet käsitlevates põhilistes tulemusvaldkondades, ning iii) juhul kui komisjon on artikli 28 punkti g alusel vastu võtnud rakendusakti, milles sätestatakse nimetatud punktis sätestatud tingimustel terminali aeronavigatsiooniteenuste põhilised tulemusnäitajad kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas, siis terminali aeronavigatsiooniteenuste siduvad tulemuseesmärgid kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas ning kui on kohaldatav, stimuleerimiskavad; d) punktis a nimetatud põhiliste tulemusvaldkondade tulemuslikkuse ja koostöös ametiga kindlaks määratud asjakohaste ohutusnäitajate perioodiline läbivaatamine ja seire. 4. Lõigetes 1 ja 3 osutatud tulemussüsteemi aluseks on: a) kõikidelt asjaomastelt pooltelt, sealhulgas aeronavigatsiooniteenuse osutajatelt, õhuruumi kasutajatelt, lennujaama käitajatelt, liikmesriikide järelevalveasutustelt ja pädevatelt asutustelt, muudelt riigi ametiasutustelt, ametilt, võrgustiku haldajalt ja EUROCONTROLilt aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku halduse tulemuslikkust käsitlevate asjakohaste andmete kogumine, kontroll, analüüs, hindamine ja levitamine; b) põhilised tulemusnäitajad eesmärkide kehtestamiseks käesoleva artikli lõike 3 punktis a osutatud põhilistes tulemusvaldkondades, ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 punkti c alapunkti iii ja artikli 28 punkti g kohaldamist; c) näitajad lõike 3 punktis a osutatud põhiliste tulemusvaldkondade tulemuslikkuse jälgimiseks ning koostöös ametiga kindlaks määratud asjakohased ohutusnäitajad; d) jaotusväärtuste arvutamise metoodika; e) aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku haldamise tulemuskavade koostamise ja tulemuseesmärkide kehtestamise ning nende läbivaatamise toimingud ning selliste kavade vorming, sisu ja ajakava; f) aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku haldamise valdkonna tulemuskavade eelnõude ja seatud eesmärkide hindamine; g) tulemuskavade seire, sealhulgas asjakohased häiremehhanismid tulemuskavade ja tulemuseesmärkide ning liiduüleste tulemuseesmärkide läbivaatamiseks võrdlusperioodi jooksul; h) vajaduse korral artiklite 8 ja 10 kohaselt määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajate võrdlusuuring; i) stimuleerimiskavad, sealhulgas nii positiivsed kui ka negatiivsed rahalised stiimulid; j) liikluse ja kulude riskijagamissüsteemid; k) eesmärkide kehtestamise, tulemuskavade ja tulemuseesmärkide hindamise, seire ja võrdlusuuringute ajakavad; l) komisjoni kehtestatud üldpõhimõtted marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste ühiste kulude proportsionaalseks jaotamiseks kahe teenusekategooria vahel; m) mehhanismid, et tegeleda ettenägematute ja oluliste sündmustega, millel on oluline mõju tulemus- ja tasusüsteemide rakendamisele. Punktis i osutatud positiivsed ja negatiivsed rahalised stiimulid on proportsionaalsed saavutatud tulemuseesmärgist kõrvalekaldumise ulatusega. Nad võtavad arvesse mõju võrgustikule ja aeronavigatsiooniteenuse osutaja mõistlike vahendite olemasolu välistegurite mõju leevendamiseks. Positiivsed ja negatiivsed stiimulid kehtestatakse tasemel, mis edendab reaalselt kvaliteetse teenuste osutamist, ning need ei tohi pärssida aeronavigatsiooniteenuse osutaja suutlikkust täita määrusest (EL) 2018/1139 tulenevaid kohustusi, sealhulgas finantsstabiilsuse suhtes. Punktis l osutatud üldpõhimõtete kehtestamiseks vaatab komisjon läbi riikides olemasolevad marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste ühiste kulude jaotamise kriteeriumid ning konsulteerib liikmesriikide järelevalveasutuste ja sidusrühmadega. Läbivaatamise põhjal kehtestab komisjon kõnealused üldpõhimõtted või vajaduse korral ajakohastab neid hiljemalt ajaks, mis on 12 kuud enne iga võrdlusperioodi algust. 5. Asjakohasel juhul võetakse tulemuskavades sisalduvate tulemuseesmärkide kehtestamisel, tulemuskava eelnõude kavandamisel ja hindamisel ning aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustiku haldamise tulemuslikkuse jälgimisel ja võrdlemisel arvesse kohalike olude mõju ning välistegureid, mille leevendamiseks puuduvad lennuliiklusteenuste osutajal mõistlikud vahendid. Tulemuskava eelnõu ja liiduüleste tulemuseesmärkide vahelise kooskõla hindamisel selleks, et põhjendada kava eesmärkide kõrvalekaldumist liiduülestest eesmärkidest, ei võeta enam arvesse kohalike olude mõju, kui neid on liiduüleste tulemuseesmärkide kehtestamisel kooskõlas artikli 22 lõike 2 punktiga d ja artikli 22 lõike 1 kohaselt jaotusväärtuste kehtestamisel juba arvesse võetud. Tulemuskava eelnõus sisalduvate tulemuseesmärkide kehtestamisel juba arvesse võetud kohalike olude mõju ei võeta omakorda arvesse nende eesmärkide saavutamise jälgimisel. 6. Lõike 3 punkti c alapunktis iii osutatud tulemuseesmärkide taseme määramisel võetakse arvesse kohalikke olusid, eelkõige kohalikke keskkonnapoliitika nõudeid. 7. Käesoleva määrusega kehtestatud tulemussüsteemi rakendamisel võetakse arvesse asjaolu, et marsruudi aeronavigatsiooniteenuste, terminali aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide olemus on erinev ning seetõttu käsitletakse neid eraldi, sealhulgas vajaduse korral tulemuslikkuse mõõtmiseks.

1. Komisjon võtab kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 vastu rakendusaktid, milles sätestatakse iga võrdlusperioodi kohta marsruudi aeronavigatsiooniteenuste liiduülesed tulemuseesmärgid sellistes põhilistes tulemusvaldkondades, millele on osutatud artikli 21 lõike 3 punktis a, ja määrab kindlaks selle perioodi kestuse. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Komisjon võib liiduüleste tulemuseesmärkidega seotult võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse täiendavad lähteväärtused, häiretasemed, jaotusväärtused ja võrdlusrühmad. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud liiduülesed tulemuseesmärgid ning artikli 21 lõike 3 punktis c osutatud liikmesriigi tasandil kindlaks määratud marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärgid määratakse kindlaks järgmistest olulistest tingimustest lähtuvalt: a) nendega püütakse järk-järgult suurendada aeronavigatsiooniteenuste kliima- ja keskkonnaalast, operatiivset ja majanduslikku tulemuslikkust; b) need on realistlikud ja neid on võimalik saavutada asjaomase võrdlusperioodi jooksul, mis võimaldab aeronavigatsiooniteenuste tõhusat, kestlikku ja vastupidavat osutamist, edendades samal ajal pikemaajalist tehnoloogilist arengut; c) nendes võetakse arvesse võrdlusperioodi majanduslikku ja tegevuslikku konteksti, sealhulgas liiklusprognoosi ja operatiivandmeid, samuti artikli 21 lõike 3 punktides a ja c osutatud põhiliste tulemusvaldkondade omavahelist seotust ning vajadust tagada kokkusobivus määruse (EL) 2021/1119 eesmärkidega; d) nendes võetakse arvesse liikmesriikide kohalikke olusid; e) nendes võetakse arvesse artikli 21 lõike 3 punktis d osutatud ohutusnäitajaid. 3. Selleks et valmistada ette otsuseid liiduüleste tulemuseesmärkide ning artikli 22 lõike 1 kohaldamise korral määratletud täiendavate lähteväärtuste ja jaotusväärtuste või võrdlusrühmade kohta, konsulteerib komisjon riikide ametiasutustega, EUROCONTROLiga, võrgustiku haldajaga ja lennutegevuses osalejate sidusrühmadega ning kogub neilt vajalikku teavet.

1. Liikmesriigid võtavad igaks võrdlusperioodiks vastu käesoleva artikli kohase tulemuskava eelnõu. 2. Artiklite 8 ja 10 kohaselt määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajad koostavad iga võrdlusperioodi kohta ja nende poolt osutatava või vajaduse korral muudelt teenuseosutajatelt hangitava aeronavigatsiooniteenuse kohta tulemuskava eelnõu jaoks sisendi ja esitavad selle liikmesriigi järelevalveasutusele. Liikmesriigi järelevalveasutus võib nõuda sisendi esitamist tulemuskava eelnõu kujul. Artiklite 8 ja 10 kohaselt määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajad koostavad sellise sisendi aegsasti pärast liiduüleste tulemuseesmärkide kehtestamist, et liikmesriigi järelevalveasutus saaks kinni pidada käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud tähtajast. 3. Artikli 10 kohaselt määratud MET-teenuste osutajad esitavad liikmesriigi järelevalveasutusele ka oma kulubaasi sisendi. 4. Artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajate käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 alusel esitatud sisend seoses tulemuskavades sisalduvate kulude jaotamisega lähtub artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud üldpõhimõtetest. 5. Liikmesriigi järelevalveasutus vaatab käesoleva artikli lõigete 2, 3 ja 4 alusel läbi artiklite 8 ja 10 kohaselt määratud iga aeronavigatsiooniteenuse osutaja esitatud teabe ning kiidab selle heaks või teeb vajaduse korral vajalikud muudatused. Seejärel koostab liikmesriigi järelevalveasutus selle teabe ja vajaduse korral muude riigi ametiasutuste panuse põhjal ühe riigi tasandi tulemuskava eelnõu. Kõnealuse riigi tasandi tulemuskava eelnõu võtab vastu liikmesriik. Liikmesriigi järelevalveasutus koostab tulemuskava eelnõu enne asjaomase võrdlusperioodi algust. 6. Liikmesriigi järelevalveasutused tagavad, et tulemuskava eelnõus sisalduv kulude jaotus on tulemuskavade koostamisel kooskõlas artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud üldpõhimõtetega. 7. Lennuliikluse korraldamise tulemuslikkuse parandamiseks võib mitu liikmesriiki marsruudi aeronavigatsiooniteenuste ja vajaduse korral terminali aeronavigatsiooniteenuste jaoks välja töötada ühise tulemuskava. Ühine kava sisaldab vähemalt ühte võrdlusperioodi ja vähemalt ühte ühist tulemuseesmärki ning hõlmab piiriülest koostööd. Piiriülene koostöö võib hõlmata ühishankeid, mille eesmärk on parandada koostalitlusvõimet ja ühist juhtimist, et optimeerida õhuruumi kasutamist. 8. Lõikes 1 osutatud tulemuskava eelnõu sisaldab asjakohast teavet, eelkõige EUROCONTROLi ja võrgustiku haldaja esitatud liiklusprognoose ja operatiivandmeid või pärast asjaomaste õhuruumi kasutajate ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatega konsulteerimist asjakohasel ja põhjendatud juhul muid liiklusprognoose. Liikmesriigi järelevalveasutus konsulteerib tulemuskava eelnõu koostamisel õhuruumi kasutajate esindajatega ning vajaduse korral kaitseväeametkondade, lennujaama käitajate ja lennujaama koordinaatorite ning riigi pädeva asutusega, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 4 lõikest 5 tulenevat riigisisesest korda. Kontrollitakse vastavust määrusele (EL) 2018/1139 ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktidele ja rakendusaktidele. 9. Tulemuskava eelnõu sisaldab asjakohasel juhul marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärke artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud põhilistes tulemusvaldkondades, mis on kooskõlas liiduüleste tulemuseesmärkidega, samuti terminali aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärke kulutõhusust ja läbilaskevõimet käsitlevates põhilistes tulemusvaldkondades ning artikli 21 lõike 3 punkti c alapunktis iii sätestatud tingimustel kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas. Tulemuskava eelnõud sisaldavad kirjeldust selle kohta, kuidas kohaldatakse artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud ühiste kulude jaotamise üldpõhimõtteid. Tulemuskava eelnõudes võetakse arvesse Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud põhiliste tulemusvaldkondade omavahelist seotust ja kohalikke olusid. 10. Ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist, tehakse vastu võetud tulemuskava eelnõud üldsusele kättesaadavaks. 11. Vastu võetud tulemuskava eelnõud esitatakse komisjonile hindamiseks ja heakskiitmiseks kooskõlas artikliga 24.

1. Komisjon hindab artiklis 23 osutatud vastu võetud tulemuskava eelnõusid, hinnates muu hulgas marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärkide kokkusobivust liiduüleste tulemuseesmärkidega lähtuvalt artikli 28 punktis b osutatud rakendusaktides sätestatud kriteeriumidest ja tingimustest ning ühiste kulude jaotumist marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste vahel lähtuvalt artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud üldpõhimõtetest. Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärkide ja liiduüleste tulemuseesmärkide kokkusobivuse hindamisel võetakse arvesse tulemuslikkuse paranemist ajas. Komisjon vaatab terminali aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärgid läbi, tuginedes artikli 28 punktis b osutatud rakendusaktis täpsustatud elementidele. 2. Marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärkide ja liiduüleste tulemuseesmärkide kokkusobivuse hindamisel võtab komisjon nõuetekohaselt arvesse kohalikke olusid ja artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud põhiliste tulemusvaldkondade omavahelist seotust. Komisjon võib lubada konkreetses põhilises tulemusvaldkonnas marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tulemuseesmärkide kõrvalekaldumist liiduülestest tulemuseesmärkidest, kui seda peetakse vajalikuks ja proportsionaalseks, et tagada kõnealuste teenuste tulemuseesmärkide kokkusobivus muude põhiliste tulemusvaldkondade liiduüleste tulemuseesmärkidega. 3. Kui vastu võetud tulemuskava eelnõu vastab komisjoni hinnangul artikli 28 punktis b osutatud rakendusaktides esitatud ja artikli 24 lõikes 1 osutatud kriteeriumidele ja tingimustele koostoimes käesoleva artikli lõikega 2, võtab ta eelnõu heakskiitmiseks vastu rakendusakti. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. 4. Kui komisjonil tekib kahtlusi vastu võetud tulemuskava eelnõu vastavuse suhtes nendele kriteeriumidele ja tingimustele koostoimes käesoleva artikli lõikega 2, algatab ta kõnealuse tulemuskava eelnõu üksikasjaliku läbivaatamise, nõudes vajaduse korral asjaomaselt liikmesriigilt lisateavet. 5. Kui komisjon leiab pärast üksikasjalikku läbivaatamist, et vastu võetud tulemuskava eelnõu vastab nimetatud kriteeriumidele ja tingimustele koostoimes käesoleva artikli lõikega 2, kiidab ta eelnõu vastava rakendusakti vastuvõtmisega heaks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Kui vastu võetud tulemuskava eelnõu ei vasta komisjoni hinnangul kõnealustele kriteeriumidele ja tingimustele, võtab ta vastu otsuse vormis rakendusakti, milles palub asjaomasel liikmesriigil esitada kõnealustele kriteeriumidele ja tingimustele vastav läbivaadatud tulemuskava eelnõu, ning sätestab vajaduse korral parandusmeetmed, mida kõnealune liikmesriik peab võtma. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile kõnealuse otsuse kohaselt võetud meetmetest ning esitab teabe, mis tõendab, et need meetmed on kõnealuse otsusega kooskõlas. Kui võetud meetmed on komisjoni hinnangul kõnealuse otsuse täitmise tagamiseks piisavad, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki ja kiidab tulemuskava eelnõu vastava rakendusakti vastuvõtmisega heaks. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega. Kui meetmed ei ole otsuse täitmise tagamiseks komisjoni hinnangul piisavad, teavitab ta sellest asjaomast liikmesriiki. Komisjon võtab vajaduse korral, sealhulgas Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 258 sätestatud meetmete näol meetmeid mittevastavuse kõrvaldamiseks. 6. Asjaomased liikmesriigid võtavad komisjoni poolt käesoleva artikli kohaselt heaks kiidetud tulemuskava eelnõud lõplike kavadena vastu ja need tehakse avalikkusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist.

1. Ilma et see piiraks artikli 4 lõikest 5 tulenevat riigisisest korda, hindab liikmesriigi järelevalveasutus koostöös liikmesriigi pädeva asutusega seda, kas nende vastutusalasse kuuluvas õhuruumis osutatavad aeronavigatsiooniteenused on kooskõlas artikli 24 kohaselt heaks kiidetud tulemuskavades sisalduvate tulemuseesmärkidega ning kas kavasid on rakendatud nõuetekohaselt, ning rakendab artikli 21 lõike 4 punktis i osutatud stimuleerimiskavasid. 2. Liikmesriigi järelevalveasutus annab korrapäraselt välja artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajate poolt osutatud aeronavigatsiooniteenuste tulemusseire aruandeid ning teeb need komisjonile kättesaadavaks. Hindamistulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist. Artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajad esitavad liikmesriigi järelevalveasutusele seire jaoks vajaliku teabe ja andmed. See hõlmab teavet ja andmeid osutatud ja hangitud teenuste tegelike kulude ning seotud tulude kohta. 3. Kui tulemuskavas sisalduvaid tulemuseesmärke ei ole saavutatud või tulemuskava ei rakendata nõuetekohaselt, nõuab liikmesriigi järelevalveasutus asjaomastelt aeronavigatsiooniteenuse osutajatelt parandusmeetmete võtmist määral, mil aeronavigatsiooniteenuse osutajal on mõistlikke vahendeid välistegurite mõju leevendamiseks. Need parandusmeetmed peavad olema tulemuslikkuse parandamiseks ammendavad ja proportsionaalsed, võttes eelkõige arvesse nende seotust ohutuse valdkonnaga, samuti tulemusvaldkondade omavahelist seotust ning mõju võrgustikule. Kui nõutud parandusmeetmeid ei ole nõuetekohaselt kohaldatud, võtab asjaomane liikmesriik asjakohased meetmed ja teavitab sellest komisjoni. Kui tulemused on jätkuvalt puudulikud, võib komisjon võtta artikli 34 lõigete 2 ja 3 kohaseid meetmeid. 4. Komisjon jälgib aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja võrgustikufunktsioonide täitmise tulemuslikkust liikmesriigi järelevalveasutuste aruannete ja saadud andmete analüüsi alusel ning hindab korrapäraselt liiduüleste tulemuseesmärkide üldist saavutamist ja esitab tulemused artikli 48 lõikes 1 osutatud komiteele.

1. Võrgustiku haldaja koostab kooskõlas artikli 38 lõikes 11 osutatud ühisotsustusprotsessiga iga võrdlusperioodi kohta võrgustiku tulemuskava eelnõu. Võrgustiku tulemuskava eelnõu koostatakse pärast liiduüleste tulemuseesmärkide kehtestamist ja enne asjaomase võrdlusperioodi algust. See sisaldab artikli 21 lõike 3 punktis a osutatud põhiliste tulemusvaldkondade tulemuseesmärke. 2. Võrgustiku tulemuskava eelnõu esitatakse komisjonile hindamiseks ja vastuvõtmiseks. 3. Komisjon hindab võrgustiku tulemuskava järgmiste põhikriteeriumide alusel: a) hinnang tulemuslikkuse suurenemisele ajas, seda nii tulemuskavaga kaetud võrdlusperioodil kui ka asjaomase tulemuskavaga kaetud võrdlusperioodi ja sellele eelnenud perioodi peale kokku, samuti panus liiduüleste tulemuseesmärkide saavutamisse; b) võrgustiku tulemuskava eelnõu terviklikkus ja järjepidevus andmete ja lisamaterjalide, sealhulgas täidetavate põhieelduste ja liiklusprognooside mõistes. 4. Kui komisjon leiab, et võrgustiku tulemuskava eelnõu on terviklik ja näitab tulemuslikkuse ammendaval määral suurenemist, võtab ta võrgustiku tulemuskava eelnõu lõpliku kavana vastu. Muul juhul palub komisjon võrgustiku haldajal esitada võrgustiku tulemuskava läbivaadatud eelnõu.

1. Kui liiduülesed tulemuseesmärgid ei ole võrdlusperioodi vältel asjaolude olulise muutumise või ohutuskaalutluste tõttu enam ammendavad ning kui ühe või mitme eesmärgi läbivaatamine on vajalik ja proportsionaalne, vaatab komisjon liiduülesed tulemuseesmärgid läbi. Selle otsuse suhtes kohaldatakse artiklit 22. Kui pärast nimetatud läbivaatamist ei ole artikli 24 lõike 6 kohaselt vastu võetud tulemuskavades sisalduvad tulemuseesmärgid enam liiduüleste tulemuseesmärkidega kokkusobivad, vaatavad liikmesriigi järelevalveasutused kõnealused kavad seoses asjaomaste tulemuseesmärkidega läbi. Kavade läbivaatamise suhtes kohaldatakse artikleid 23, 24 ja 25. Artikli 23 lõikes 8 osutatud konsulteerimine võib käesoleva lõigu kohaldamisel piirduda tulemuseesmärkidega ja tulemuskava eelnõude nende osadega, mida läbivaatamine otseselt või kaudselt mõjutab. Pärast esimeses lõigus osutatud läbivaatamist koostavad liikmesriigi järelevalveasutused uued tulemuskava eelnõud, mille suhtes kohaldatakse artikleid 23, 24 ja 25. Võrgustiku haldaja koostab uue võrgustiku tulemuskava eelnõu, mille suhtes kohaldatakse artiklit 26. 2. Lõikes 1 osutatud otsus läbivaadatud liiduüleste tulemuseesmärkide kohta hõlmab üleminekusätteid ajavahemikuks, mis kestab seni, kuni hakatakse kohaldama lõplikke läbivaadatud tulemuskavasid. Läbivaadatud liiduüleseid tulemuseesmärke ja üleminekusätteid ei kohaldata tagasiulatuvalt. 3. Võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukorras, näiteks geopoliitilise konflikti, tervisekriisi või loodusõnnetuse korral, mis takistab usaldusväärsete liiklusprognooside koostamist, võivad komisjoni poolt lõike 2 kohaselt võetud üleminekusätted hõlmata tulemussüsteemi ajutist peatamist või kohandamist ajani, kuni kriisiolukord võrgustiku tegevuses lõpeb ja uued usaldusväärsed prognoosid on kättesaadavad. Sellisel juhul määratleb komisjon lõikes 1 osutatud otsuses seonduvad tingimused, sealhulgas võetavate tasude vajalikud kohandused. 4. Teatava häiretasemeni jõudmisel või kui on tõendatud, et esialgsed andmed, eeldused ja põhjendused, millest tulemuseesmärkide seadmisel lähtuti, on muutunud olulisel määral ja püsivalt ebatäpseks asjaolude tõttu, mida ei olnud tulemuskava vastuvõtmise ajal võimalik ette näha, võivad liikmesriigid vaadata komisjoni heakskiidu korral võrdlusperioodi jooksul ühe või mitu tulemuseesmärki läbi. Komisjon kiidab läbivaatamise heaks, kui ta leiab, et läbivaatamine on vajalik ja proportsionaalne ning läbivaadatud tulemuseesmärgid on liiduüleste tulemuseesmärkidega kokkusobivad. Sellisel juhul vaatavad liikmesriigid tulemuskavad seoses asjaomaste eesmärkidega läbi artiklites 23 ja 24 sätestatud korras. Artikli 23 lõikes 8 osutatud konsulteerimine võib käesoleva lõike kohaldamisel piirduda tulemuseesmärkidega ja tulemuskavade nende osadega, mida läbivaatamine otseselt või kaudselt mõjutab.

Tulemussüsteemi rakendamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud nõuded ja menetlused seoses artikli 21 lõikega 4 ning artiklitega 22–27, eelkõige seoses järgmisega: a) tulemuskavade väljatöötamine, koostamine, hindamine, heakskiitmine ja läbivaatamine; b) tulemuseesmärkide kehtestamine, nende hindamise kriteeriumid ja tingimused, sealhulgas selleks, et hinnata marsruudi aeronavigatsiooniteenuste eesmärkide kokkusobivust liiduüleste tulemuseesmärkidega, ning jaotusväärtuste kindlaksmääramise metoodika; c) artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud üldpõhimõtted marsruudi ja terminali aeronavigatsiooniteenuste ühiste kulude jaotamiseks; d) artikli 21 lõikes 4 ning artiklites 23, 24, 25 ja 27 osutatud tulemuskavade ja võrgustikufunktsioonide tulemuslikkuse seire, häiremehhanismid tulemuskavade ja tulemuseesmärkide ning liiduüleste tulemuseesmärkide läbivaatamiseks võrdlusperioodi jooksul ning parandusmeetmete võtmiseks; e) kõigi menetluste ajakava; f) mehhanism artikli 21 lõike 4 punktis m osutatud sündmustega tegelemiseks; g) põhiliste tulemus- ja seirenäitajate kindlaksmääramine. Komisjonil on õigus sätestada terminali aeronavigatsiooniteenuste põhilised tulemusnäitajad kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas siis, kui on võimalik kehtestada õigustatud, usaldusväärsed ja mõõdetavad näitajad. Need näitajad peavad vähemalt suutma tõendada ja mõõta mõju valdkonnas, millele võib aeronavigatsiooniteenuse osutajatel olla vahetu mõju; h) võrdlusuuringute metoodika; i) stimuleerimiskavad; j) ühiste tulemuskavade koostamise tingimused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Ilma et see piiraks liikmesriikide võimalust rahastada käesoleva artikliga hõlmatud aeronavigatsiooniteenuste osutamist riigi vahenditest asjakohasel juhul ja määral, mil see on kooskõlas aluslepingu konkurentsireeglitega, määratakse õhuruumi kasutajate jaoks kindlaks aeronavigatsiooniteenuste tasud, kehtestatakse need ja nõutakse need sisse. Käesoleva artikli ja artiklite 30–32 alusel kehtestatud tasusüsteem peab olema kooskõlas Chicago konventsiooni artikliga 15. Marsruuditasude puhul peavad käesoleva määrusega ja artiklis 33 osutatud rakendusaktidega kehtestatud tasusüsteem ning EUROCONTROLi marsruuditasude tasusüsteem olema omavahel kokkusobivad. 2. Artikleid 29–36 ei kohaldata sellistes lennujaamades osutatavate terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes, mis asuvad aluslepingu kohaldamisalasse kuuluva liikmesriigi territooriumil ja milles toimub vähem kui 80 000 IFR-lendu aastas. Liikmesriik võib siiski otsustada kõnealuseid artikleid selliste terminali aeronavigatsiooniteenuste suhtes kohaldada. 3. Tasud tuginevad artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajate kuludele, mis tulenevad õhuruumi kasutajatele vajalike teenuste osutamisest ja asjakohaste funktsioonide täitmisest kindlaksmääratud võrdlusperioodil, nagu on määratletud artikli 21 lõikes 3. Need tasud võivad hõlmata mõistlikku aktivatulu. 4. Tasudega soodustatakse aeronavigatsiooniteenuste ohutut, tulemuslikku, tõhusat ja kestlikku osutamist, et saavutada kõrge ohutuse ja kulutõhususe tase, vähendades samaaegselt lennunduse keskkonnamõju. 5. Käesoleva artikli kohaselt õhuruumi kasutajatele kehtestatud tasudest artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuste osutajale tekkivat tulu ei kasutata selliste teenuste rahastamiseks, mida aeronavigatsiooniteenuste osutaja osutab turutingimustel kooskõlas artikliga 11, või mis tahes muu sellise äritegevuse rahastamiseks, millega kõnealune teenuseosutaja tegeleb. 6. Määratud lennuliiklusteenuse osutajate kindlaksmääratud kulusid, tegelikke kulusid ja nendega seotud tulusid käsitlevad finantsandmed esitatakse liikmesriigi järelevalveasutustele. Selleks et komisjon saaks täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, esitavad liikmesriigi järelevalveasutused need andmed komisjonile artiklis 33 osutatud rakendusaktis kindlaks määratud korra kohaselt. Kindlaksmääratud kulusid, tegelikke kulusid ja nendega seotud tulusid käsitlevad finantsandmed tehakse õhuruumi kasutajatele kättesaadavaks ning need avaldatakse vastavalt artikli 52 lõikele 3.

1. Aeronavigatsiooniteenuste tasude kulubaas hõlmab kindlaksmääratud kulusid, nagu on kindlaks määratud artikli 24 lõike 6 kohaselt vastu võetud tulemuskavades, mis on seotud nende teenuste osutamisega asjaomases marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas ja terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas. 2. Lõikes 1 osutatud kindlaksmääratud kulud hõlmavad asjaomaste rajatiste ja teenustega seotud kulusid, kapitalikulu ja varade amortisatsiooni, samuti hooldus-, tegevus-, juhtimis- ja halduskulusid, sealhulgas personalikulusid. 3. Lõikes 1 osutatud kindlaksmääratud kulud hõlmavad ka järgmisi kulusid: a) aeronavigatsiooniteenuste järelevalvega seotud kulud, mida kannavad liikmesriigi järelevalveasutused, pädevad asutused ja muud riigi ametiasutused, kellele liikmesriigid on usaldanud käesoleva määruse ja määrusega (EL) 2018/1139 seotud ülesanded, kui liikmesriik nii otsustab; b) artiklite 8 ja 10 kohaselt määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajate kulud seoses aeronavigatsiooniteenuste osutamise ja võrgustikufunktsioonidega; c) EUROCONTROLi lennuliikluse ohutuse alast koostööd käsitlevast 13. detsembri 1960. aasta rahvusvahelisest konventsioonist (nagu seda on viimati muudetud) tulenevad kulud, kui liikmesriik nii otsustab. 4. Kindlaksmääratud kulude hulka ei kuulu kulud, mis on seotud liikmesriikide poolt artikli 53 kohaselt kehtestatud karistustega. 5. Kulud, mis on seotud nii marsruudi aeronavigatsiooniteenustega kui ka terminali aeronavigatsiooniteenustega, jaotatakse kooskõlas artikli 21 lõike 4 punktis l osutatud üldpõhimõtetega. Ristsubsideerimine marsruudi aeronavigatsiooniteenuste ja terminali aeronavigatsiooniteenuste vahel ei ole lubatud. Ristsubsideerimine on lubatud eri aeronavigatsiooniteenuste vahel nende kahe kategooria raames ainult objektiivselt põhjendatud juhtudel, tingimusel et see on määratletud läbipaistval viisil vastavalt artikli 36 lõikele 3. 6. Artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajad esitavad liikmesriigi järelevalveasutusele oma kulubaasi üksikasjad. Selleks jaotatakse kulud, tuues eraldi välja personalikulud, muud tegevuskulud kui personalikulud, amortisatsioonikulud, kapitalikulud, erakorralised kulud ja artikli 30 lõikes 3 osutatud kulud. Selleks et komisjon saaks täita oma käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, esitab liikmesriigi järelevalveasutus selle teabe komisjonile artiklis 33 osutatud rakendusaktis kindlaks määratud korra kohaselt.

1. Ühikumäärad kehtestatakse kalendriaastate kaupa iga tasude sissenõudmise piirkonna kohta, lähtudes kindlaksmääratud kuludest ja tulemuskavades esitatud liiklusprognoosidest, aga ka eelmiste aastate alusel kohaldatavatest korrektsioonidest ja muudest tuludest, eeskätt avalik-õiguslikud vahendid, sealhulgas liidu toetusprogrammide rahaline toetus. 2. Ilma et see piiraks artikli 30 lõike 5 kohaldamist, määravad liikmesriigid enne võrdlusperioodi algust kindlaks aeronavigatsiooniteenuste tasude sissenõudmise piirkonnad ning iga tasude sissenõudmise piirkonna kohaldamisalasse kuuluvad lennuliiklusteenuse osutajad. Komisjon võtab vastu rakendusakti, et määratleda tingimused, mille kohaselt võivad liikmesriigid võrdlusperioodi ajal terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonda muuta või uue piirkonna kehtestada. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 3. Liikmesriigid kehtestavad ühikumäärad ja komisjon kontrollib, et need vastavad artiklites 29 ja 30 ning käesolevas artiklis sätestatud nõuetele. Kui komisjon leiab, et ühikumäär ei vasta eespool nimetatud nõuetele, peab asjaomane liikmesriik ühikumäära vastavalt läbi vaatama ja seda nõuetele vastavuse tagamiseks muutma. Ühikumäärad avaldatakse. 4. Liikmesriigid võivad määrata kindlaks ühised tasude sissenõudmise piirkonnad ja kehtestada sel juhul kõnealuste piirkondade jaoks ühised ühikumäärad.

1. Õhuruumi kasutajatelt nõutakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise eest tasu kedagi diskrimineerimata, võttes arvesse asjaomaste eri õhusõidukitüüpide suhtelist tootlikkust. Erinevatelt õhuruumi kasutajatelt sama teenuse kasutamise eest tasu nõudmisel ei eristata kasutajaid kodakondsuse ega kategooria alusel. 2. Konkreetse lennu marsruudi aeronavigatsiooniteenuste tasu konkreetses marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas arvutatakse selles marsruudi navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud ühikumäära ja kõnealuse lennuga seoses marsruudil osutatud teenuse ühikute põhjal. 3. Konkreetse lennu terminali aeronavigatsiooniteenuste tasu konkreetses terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas arvutatakse selles terminali navigatsioonitasude sissenõudmise piirkonnas kehtestatud ühikumäära ja kõnealuse lennuga seoses terminalis osutatud teenuse ühikute põhjal. Terminalitasu arvutamisel käsitatakse õhusõiduki saabumist ja lahkumist ühe lennuna. 4. Teatavad õhuruumi kasutajad või lennud, eelkõige need, mis kasutavad või käitavad kergõhusõidukeid ja riiklikke õhusõidukeid, võidakse aeronavigatsioonitasust vabastada, tingimusel et sellise vabastamisega kaasnevad kulud kaetakse muudest allikatest ja need ei jää teiste kasutajate kanda. 5. Komisjon viib liikmesriikide, lennuliiklusteenuse osutajate ja õhuruumi kasutajatega konsulteerides läbi uuringu selle kohta, mil moel aitab tasude diferentseerimine saavutada käesoleva määruse artikli 1 lõikes 1 määratletud ühtse Euroopa taeva ja määruse (EL) 2021/1119 eesmärke. Uuringus hinnatakse ka kõnealuse muutmise teostatavust ning mõju lennuliiklusele, teenuseosutamisele, halduskuludele ja sidusrühmadele. 6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud uuringu tulemused annavad komisjonile olulise teabe selleks, et otsustada, kas võtta vastu artikli 48 lõike 3 kohane rakendusakt, et tagada marsruuditasude muutmise ühtne kohaldamine, julgustamaks õhuruumi kasutajaid toetama kliima ja keskkonnaga seotud tulemusnäitajate parandamist, eelkõige kasutama võimalikest marsruutidest kõige kütusesäästlikumat, kasutama rohkem alternatiivseid keskkonnahoidlikke veojõutehnoloogiaid, sealhulgas alternatiivseid kestlikke kütuseid, säilitades samal ajal optimaalse ohutustaseme. 7. Lõikes 6 osutatud muutmine tähendab finantseelist või -kahju ning ei mõjuta lennuliiklusteenuse osutajate tulu. 8. Lisaks lõikes 6 osutatud tasude muutmisele võivad liikmesriigid tasusid muuta eesmärgiga julgustada lennuliiklusteenuse osutajaid ja õhuruumi kasutajaid toetama teenusekvaliteedi parandamist, näiteks läbilaskevõime suurendamist, hilinemiste vähendamist ja kestlikku arengut.

Tasusüsteemi rakendamiseks võtab komisjon vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse artiklitega 29–32 seotud üksikasjalikud nõuded ja menetlused, eelkõige kulubaaside ja kindlaksmääratud kulude, ühikumäärade kehtestamise, riskijagamismehhanismide ja tasude muutmise kohta, ning liikmesriikide järelevalveasutuste poolt komisjonile andmete esitamise kord. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjon kontrollib regulaarselt artiklite 21–27 ja 29–32 ning artiklites 28 ja 33 osutatud rakendusaktide nõuete täitmist liikmesriikide poolt. Selle käigus hindab komisjon, kas liikmesriigid tagavad oma lojaalse koostöö kohustuse vaimus, et aeronavigatsiooniteenuse osutajad täidavad neile nimetatud artiklitega pandud kohustusi. Komisjon konsulteerib oma tegevuses tulemushindamiskogu ja liikmesriikide järelevalveasutustega. 2. Kui komisjonile teadaolevalt on lõikes 1 osutatud nõudeid rikutud, võib ta alustada uurimist. Uurimine tuleb lõpule viia nelja kuu jooksul pärast asjaomase liikmesriigi ja asjaomase liikmesriigi järelevalveasutuse ärakuulamist. 3. Ilma et see piiraks artikli 52 lõike 1 kohaldamist, jagab komisjon uurimistulemusi liikmesriigiga ja vajaduse korral artiklite 8 ja 10 alusel määratud aeronavigatsiooniteenuse osutajatega ja võib esitada arvamuse selle kohta, kas see liikmesriik on täitnud artiklites 21–27 ja 29–32 ning artiklites 28 ja 33 osutatud rakendusaktides esitatud nõuded. Ta annab sellest arvamusest asjaomasele liikmesriigile teada.

1. Artikleid 21–34 ei kohaldata sõjavägede suhtes, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid peamiselt muule õhusõidukite liikumisele kui üldisele lennuliiklusele. Liikmesriigid võivad siiski otsustada peamiselt muule õhusõidukite liikumisele kui üldisele lennuliiklusele aeronavigatsiooniteenuseid osutavate sõjavägede suhtes neid artikleid kohaldada. Kui artiklite 21–34 sätteid aeronavigatsiooniteenuseid osutavate sõjavägede suhtes ei kohaldata, ei kuulu seotud teenuste kulud artikli 30 lõikes 1 osutatud kindlaksmääratud kulude hulka. 2. Artikleid 21–34 kohaldatakse sõjavägede suhtes, kes osutavad aeronavigatsiooniteenuseid peamiselt üldisele lennuliiklusele, ja kohaldamine toimub üldisele lennuliiklusele osutatavate teenustega seoses.

1. Olenemata omandivormist või õiguslikust struktuurist koostavad ja avaldavad aeronavigatsiooniteenuse osutajad igal aastal oma finantsaruanded. Need aruanded peavad vastama rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mille liit on kasutusele võtnud. Kui aeronavigatsiooniteenuse osutaja õigusliku staatuse tõttu ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täielik järgimine võimalik, peab teenuseosutaja saavutama vastavuse võimalikult suures osas. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad avaldavad aastaaruande ning sõltumatu audiitor kontrollib käesolevas lõikes osutatud aruandeid regulaarselt. 2. Liikmesriigi järelevalveasutusel on õigus juurdepääsuks tema järelevalve alla kuuluvate aeronavigatsiooniteenuse osutajate raamatupidamisarvestusele. Liikmesriigid võivad otsustada anda muude liikmesriikide järelevalveasutustele juurdepääsu kõnealusele raamatupidamisarvestusele. Kui see on vajalik selleks, et komisjon saaks täita käesolevast määrusest tulenevaid ülesandeid, esitavad liikmesriigi järelevalveasutused selle teabe komisjonile. 3. Aeronavigatsiooniteenuse osutajad peavad ettevõttesiseses raamatupidamises eraldi arvestust iga aeronavigatsiooniteenuse kohta, nagu seda nõutaks juhul, kui neid teenuseid osutaksid eri ettevõtjad, et vältida diskrimineerimist, ristsubsideerimist ja konkurentsi moonutamist. Lisaks peab aeronavigatsiooniteenuse osutaja iga toimingu kohta eraldi arvestust järgmistel juhtudel: a) ta osutab aeronavigatsiooniteenuseid, mis on hangitud vastavalt artikli 11 lõigetele 1 ja 2, ja aeronavigatsiooniteenuseid, mida see säte ei hõlma; b) ta osutab aeronavigatsiooniteenuseid ja teeb igasuguseid muid toiminguid, sealhulgas osutab ühiseid teabeteenuseid; c) ta osutab aeronavigatsiooniteenuseid liidus ja kolmandates riikides. Aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud kindlaksmääratud ja tegelikud kulud jagatakse kulukategooriateks kooskõlas artikli 30 lõikega 6 ja tehakse avalikkusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist. 4. Finantsandmeid, millest on teatatud vastavalt artikli 29 lõikele 6, ning muud ühikumäärade arvutamisel asjakohast teavet kontrollib või need kinnitab liikmesriigi järelevalveasutus või asjaomasest aeronavigatsiooniteenuse osutajast sõltumatu üksus, kelle liikmesriigi järelevalveasutus on heaks kiitnud. Auditeerimistulemused tehakse üldsusele kättesaadavaks, ilma et see piiraks artikli 52 lõike 3 kohaldamist.

1. Lennuliikluse korraldamise võrgustiku funktsioonid viivad õhuruumi ja piiratud ressursside kestliku ja tõhusa kasutamiseni. Lisaks tagatakse nendega, et õhuruumi kasutajad saavad lennata keskkonna ja kliima seisukohast kõige optimaalsemaid lennutrajektoore ja -profiile kasutades, võimaldades samal ajal õiglast ja mõistlikku juurdepääsu õhuruumile ja aeronavigatsiooniteenustele ning minimeerides ülekoormust. Käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud võrgustikufunktsioonid toetavad õhuruumi kasutajate sujuvat juurdepääsu aeronavigatsiooniteenustele ning artikli 21 lõike 3 punktis b osutatud liiduüleste tulemuseesmärkide täitmist ning põhinevad operatiivvajadustel. Nimetatud võrgustikufunktsioonide rakendamisel järgitakse artikli 1 sätteid ning nendega ei piirata liikmesriikide suveräänsust oma õhuruumi suhtes ega avaliku korra, julgeoleku ning riigikaitseküsimustega seotud nõudeid. 2. Lõikes 1 osutatud võrgustikufunktsioonid on järgmised: a) õhuruumi struktuuride kavandamine ja kasutamine kogu liidus, et tagada nõutav ohutuse, läbilaskevõime, paindlikkuse, reageerimisvõime ja keskkonnatoime tase, võttes nõuetekohaselt arvesse julgeoleku- ja kaitsevajadusi ning ilma, et see piiraks liikmesriikide vastutust seoses marsruutide ja õhuruumi struktuuridega igaühe vastutusalasse jäävas õhuruumis; b) lennuliiklusvoo juhtimine; c) piiratud ressursside koordineerimine üldise lennuliikluse lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel, ning radari transpondri koodide koordineerimine; d) lennuliiklusteenuse osutamise delegeerimise hõlbustamine koostöös lennuliiklusteenuse osutajate ning liikmesriikide ametiasutustega; e) lennujuhtimisvõimekuse pakkumine võrgustikus vastavalt võrgustiku operatiivkavas esitatud lubadusele, et täita võrgustiku tegevuse tulemuslikkuse nõudeid ja kohalikke kontrollväärtusi; f) võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukordade haldamine; g) lennuliiklusvoo juhtimisest tulenevate hilinemiste põhjuste väljaselgitamine; h) Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustikus taristu kasutuselevõtuga seotud tegevuse kavandamise, seire ja koordineerimise juhtimine kooskõlas Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga, võttes arvesse käitamisvajadusi ja seotud käitamismenetlusi; i) Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu toimimise seire. 3. Liikmesriigid ja kõik asjaomased lennutegevuses osalejate sidusrühmad täidavad võrgustikufunktsioone artikli 38 lõikes 6 määratletud võrgustiku haldaja ning artikli 38 lõikes 10 osutatud rakendusakti abil. 4. Lõikes 2 sätestatud funktsioonidega ei kaasne üldiste siduvate meetmete vastuvõtmine ega poliitilise hinnangu andmine. Funktsioone täidetakse kooskõlastatult tsiviil- ja militaarametkondadega, eelkõige vastavalt kokkulepitud korrale, mis näeb ette õhuruumi paindliku kasutamise. Lõikes 2 loetletud funktsioonide rakendamiseks võetavad meetmed on puhtalt operatiivset või tehnilist laadi ning arvesse ei võeta liikmesriikide eripärasid. 5. Selleks et tagada käesolevas artiklis osutatud sätete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid võrgustikufunktsioonide täitmise, sealhulgas kriisiohje kohta.

1. Käesoleva määruse artikli 37 lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks peab komisjon, keda vajaduse korral toetab amet kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139, tagama, et käesoleva artikli lõikes 6 osutatud ülesandeid täites aitab võrgustiku haldaja täita käesoleva määruse artikli 37 lõikes 2 sätestatud võrgustikufunktsioone. Komisjon jälgib, et võrgustiku haldaja täidaks oma ülesandeid nõuetekohaselt. 2. Komisjon määrab võrgustiku haldaja ülesandeid täitma sõltumatu, erapooletu ja pädeva organi. 3. Selleks võtab komisjon vastu rakendusakti kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Asjaomane määramisotsus sisaldab võrgustiku haldaja määramise, sealhulgas rahastamise tingimusi. 4. Selleks et tagada lõikes 2 osutatud tingimuste ühetaoline täitmine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta: a) määramisnõuded ja -menetlused; b) sõltumatusenõuded; c) erialanõuded; d) rahastamine; e) komisjoni järelevalve võrgustiku haldaja ülesannete täitmise üle; f) võrgustiku haldaja tulemuslikkuse mõõtmise nõuded. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 5. Võrgustiku haldaja täidab oma ülesandeid erapooletult ja kulutõhusalt, tegeledes nendega asjakohaselt ja sõltumatult. Kui võrgustiku haldajaks nimetatud pädev asutus täidab ka reguleerivaid funktsioone, tagatakse nende funktsioonide lahus hoidmine. Võrgustiku haldaja võtab oma ülesandeid täites arvesse kogu lennuliikluse korraldamise võrgustiku vajadusi, säilitades samas kaitsevõime, ning kaasab täielikult kõik lennutegevuses osalejate sidusrühmad. 6. Käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakti kohaldamisel aitab võrgustiku haldaja artikli 37 lõikes 4 sätestatud piirides kaasa võrgustikufunktsioonide täitmisele järgmiste ülesannete kaudu: a) võrgustiku operatiivkava kehtestamine ja võrgustiku strateegilise kava koostamine; b) toetus õhuruumi struktuuride kasutamise kavandamisele ja koordineerimisele; c) kui see on heaks kiidetud asjaomase liikmesriigi poolt, siis lennuliiklusteenuste osutamise delegeerimise hõlbustamine, abistades liikmesriike ja lennuliiklusteenuse osutajaid, võttes arvesse üldise ja operatiivse lennuliikluse koordineerimiseks vajalikke kokkuleppeid ning vajadust säilitada ammendav koordineerimine asjakohastes õhuruumi struktuurides; d) võrgustiku raames pakutava lennujuhtimisvõimekuse koordineerimine ja toetamine vastavalt võrgustiku operatiivkavas sätestatud kohustustele, et täita võrgustiku tegevuse tulemuslikkuse nõudeid ja kohalikke kontrollväärtusi; e) võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukordade haldamise koordineerimine ja toetamine; f) piiratud ressursside koordineerimine üldise lennuliikluse kasutatavates lennusagedusalades, eriti raadiosagedustel, ning radari transpondri koodide koordineerimine ja jaotamine; g) lennuliiklusvoo juhtimise koordineerimine ning lennuliiklusvoo juhtimise keskseks üksuseks olemine, selle korraldamine ja käitamine; h) ühisotsustamise teel protseduuride väljatöötamine ja protsesside korraldamine lennuliiklusvoo juhtimisest tulenevate hilinemiste põhjuste väljaselgitamiseks; i) Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu sissetöötamise kavandamise ja rakendamise koordineerimine, seire ja toetamine partnerkoostöös lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, et tagada nende aktiivne osalemine juhtimises ja haldamises; j) Euroopa lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu toimimise seire; k) võrgustikufunktsioonide täitmise koordineerimine koostöös ICAO ja selle piirkondadega; l) võrgustiku haldaja tööprogrammi ja eelarve koostamine; m) andmete esitamine lennuplaanide kohta seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 2111/2005 (22) või muude ohutus- ja julgeolekumeetmetega, ning muude ülesannete kaudu, mis on vajalikud ja lahutamatult seotud võrgustiku haldaja panusega võrgustikufunktsioonide täitmisse lõikes 10 osutatud rakendusaktides sätestatud viisil. 7. Võrgustiku haldaja aitab rakendada võrgustikufunktsioone, kasutades tugimeetmeid, mille eesmärk on võrgustiku ohutu ja tõhus kavandamine ning toimimine sidusrühmade jaoks tavatingimustes ja võrgustiku tegevuses ilmnenud kriisiolukorra tingimustes, ning meetmeid, mille eesmärk on pidevalt parandada ühtse Euroopa taeva võrgustiku toimimist ja üldist tulemuslikkust, eelkõige seoses tulemussüsteemi rakendamisega, sealhulgas järgides kliima ja keskkonnaga seotud eesmärke. Võrgustiku haldaja võtab oma tegevuses arvesse vajadust integreerida lennujaamad täielikult võrgustikku ning eesmärki tagada määratud lennuliiklusteenuse osutajate tulemuskavade ja -eesmärkide täitmine. 8. Võrgustiku haldaja teeb tihedat koostööd komisjoniga, et aidata kaasa artiklis 21 osutatud tulemuseesmärkide ammendavale kajastumisele kavandatavas üldises läbilaskevõimes, aga ka individuaalses läbilaskevõimes, mille lennuliiklusteenuse osutajad peavad saavutama ning milles kõnealused lennuliiklusteenuse osutajad on võrgustiku haldajaga võrgustiku operatiivkavas kokku leppinud. 9. Võrgustiku haldaja teeb järgmist: a) määrab ühisotsustamise kaudu kindlaks operatiivmeetmed ja pakub parandusmeetmeid, mida lennutegevuses osalejate sidusrühmad peavad võtma, et aidata kaasa liiduüleste tulemuseesmärkide ja siduvate kohalike tulemuseesmärkide saavutamisele, võttes nõuetekohaselt arvesse piirkondlikke ja kohalikke olusid, ning rakendada võrgustiku tegevuse tulemuslikkuse nõudeid ja kohalikke kontrollväärtusi võrgustiku operatiivkavas sätestatud viisil, ning annab nõu kliimaoptimaalsete lennutrajektooride kohta; lennutegevuses osalejate sidusrühmad võivad otsustada kavandatavaid parandusmeetmeid rakendada või mitte, ning teavitavad võrgustiku haldusnõukogu rakendamata jätmise põhjustest; b) annab kooskõlas asjaomaste osalejatega komisjonile nõu ning tulemushindamiskogule asjakohast teavet lennuliikluse korraldamise võrgustiku taristu sissetöötamise kohta Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava kohaselt, eelkõige selleks, et teha kindlaks võrgustikule vajalikud investeeringud. 10. Selleks et tagada käesoleva artikli lõigetes 6–9 osutatud sätete ühetaoline rakendamine, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid võrgustiku haldaja kõnealustes lõigetes määratletud ülesannete täitmiseks. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 11. Oma ülesannete täitmisel võtab võrgustiku haldaja meetmeid ühisotsustusprotsessi kaudu. Ühisotsustusprotsessis osalejad teevad kõik endast oleneva, et parandada võrgustiku toimimist ja tulemuslikkust, sealhulgas liiduüleste tulemuseesmärkide saavutamist kliimat ja keskkonda käsitlevas põhilises tulemusvaldkonnas. Ühisotsustusprotsessis edendatakse võrgustiku huve ning võetakse arvesse olulisi julgeoleku- ja kaitsehuve ning muid kohalikke või piirkondlikke, näiteks geograafilisi, topograafilisi ja meteoroloogilisi tingimusi. Liikmesriigid kaasatakse täielikult strateegilise tähtsusega otsuste tegemisse, eelkõige võrgustiku strateegilise kava kujundamisse. 12. Lõikes 11 osutatud ühisotsustusprotsess põhineb eelkõige lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, lennuvälja teenindusaegade koordineerijatega, liikmesriikidega ning vajaduse korral ameti ja komisjoniga konsulteerimise protsessil, töökorral ja tegevusprotsessidel ning kriisilahendusmehhanismidel, millesse kaasatakse vajaduse korral võrgustiku haldusnõukogu. Kui teemaks on liikmesriikide suveräänsus oma õhuruumi üle, on nõutav asjaomase liikmesriigi nõusolek. 13. Selleks et tagada lõigete 11 ja 12 tingimuste ühetaoline täitmine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted ühisotsustusprotsessi, sealhulgas järgmise kohta: a) lennutegevuses osalejate sidusrühmadega, lennuvälja teenindusaegade koordineerijatega, liikmesriikidega ning vajaduse korral ameti ja komisjoniga konsulteerimise protsess; b) töökord ja tegevusprotsessid; c) vajaduse korral liikmesriikide ametiasutuste kaasamine; d) kriisilahendusmehhanismid, millesse kaasatakse vajaduse korral võrgustiku haldusnõukogu; e) mis tahes muud otsustusprotsessidega seoses vajalikud meetmed. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 14. Et tagada võrgustikufunktsioonide täitmise asjakohane juhtimine, moodustatakse võrgustiku haldusnõukogu. Võrgustiku haldusnõukogu kohustused on järgmised: a) võrgustiku haldaja poolt lõikes 15 osutatud rakendusakti kohaselt võetud või välja pakutud meetmete heakskiitmine või kinnitamine; b) lõigetes 12 ja 13 osutatud konsulteerimise üksikasjade ja üksikasjaliku töökorra heakskiitmine; c) võrgustiku operatiivkava heakskiitmine; d) võrgustiku strateegilise kava kinnitamine pärast liikmesriikidega konsulteerimist ja nende arvamuste arvessevõtmist ning enne komisjonipoolset heakskiitmist; e) võrgustikufunktsioonide rakendamise jälgimine ja konkreetsetes küsimustes arvamuste või soovituste esitamine ning f) mis tahes muud juhtimismehhanismide täitmiseks vajalikud meetmed. Komisjon kiidab võrgustiku strateegilise kava heaks rakendusaktina. Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. Võrgustiku haldusnõukogul on hääleõigusega ja hääleõiguseta liikmed. Võrgustiku haldusnõukogu koosneb lennutegevuses osalejate sidusrühmade, komisjoni ja võrgustiku haldaja ning EUROCONTROLi esindajatest. 15. Selleks et tagada käesoleva artikli lõikes 14 osutatud sätete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud normid võrgustiku haldusnõukogu, eelkõige järgmise kohta: a) võrgustiku haldusnõukogu koosseis; b) võrgustiku haldusnõukogu toimimine ja kohustused, nagu on määratletud lõikes 14; c) võrgustiku haldamise mehhanismid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 16. Ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 37 lõike 2 punkti a kohaldamist ning määruse (EL) 2018/1139 artiklite 44 ja 46 ning nende alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktide kohaldamist, on liikmesriikidel täielik pädevus oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi marsruutide ja struktuuride arendamiseks, heakskiitmiseks ja kehtestamiseks. Seoses sellega võtavad liikmesriigid arvesse lennuliiklusvajadusi, hooajalisust ning lennuliikluse ja tulemuskavade komplekssust. Enne nende aspektide üle otsustamist võtavad nad nõuetekohaselt arvesse asjaomaste õhuruumi kasutajate või nende esindusorganite ja vajaduse korral kaitseväeametkondade vajadusi.

1. Võrgustiku haldaja koostab ja avaldab finantsaruanded igal aastal. Need aruanded vastavad rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele, mille liit on kasutusele võtnud. Kui võrgustiku haldaja õigusliku staatuse tõttu ei ole rahvusvaheliste raamatupidamisstandardite täielik järgimine võimalik, peab võrgustiku haldaja saavutama vastavuse võimalikult suurel määral. 2. Võrgustiku haldaja avaldab aastaaruande oma tegevuse kohta ning sõltumatu audiitor kontrollib tema raamatupidamist regulaarselt.

Lennuliiklusteenuse osutajad loovad konsultatsioonimehhanismi, et pidada nõu asjaomaste õhuruumi kasutajate, lennujaama käitajate ja kaitseväeametkondadega kõikides tähtsamates osutatavate teenustega seotud küsimustes, mis muu hulgas hõlmavad õhuruumi konfiguratsioonide vajalikke muudatusi või suuri investeeringuid, millel on asjakohane mõju lennuliikluse korraldamisele ning aeronavigatsiooniteenuse osutamisele või tasudele. Eelkõige võetakse nende seisukohti arvesse pikaajaliste strateegiliste investeerimiskavade väljatöötamise varases etapis, eelkõige seoses aspektidega, mis nõuavad õhu- ja maapealsete seadmete kasutuselevõtu sünkroniseerimist.

Liikmesriigid tagavad ühise transpordipoliitika raames, et pädevad tsiviil- ja kaitseväeametkonnad sõlmivad seoses konkreetsete õhuruumiosade haldamisega kirjalikud lepingud või samaväärsed õiguslikud kokkulepped või uuendavad neid ning teavitavad vastavalt komisjoni.

1. Üldise lennuliikluse puhul teevad kõik aeronavigatsiooniteenuse osutajad, õhuruumi kasutajad, lennujaamad ja võrgustiku haldaja asjaomased operatiivandmed kättesaadavaks koostalitlusvõimelisel kujul reaalajas, läbipaistvalt ja kedagi diskrimineerimata ning ilma et see piiraks riikliku julgeoleku, avaliku korra ja kaitsepoliitika huvide kaitsmist, sealhulgas riikidevahelisel ja liiduülesel tasandil. Sellisest andmete kättesaadavaks tegemisest saavad kasu sertifitseeritud või deklaratsiooni esitanud aeronavigatsiooniteenuse osutajad, üksused, kellel on tõendatud huvi kaaluda aeronavigatsiooniteenuste osutamist, julgeoleku- ja kaitsetegevuse eest vastutavad kaitseväeüksused, militaaraeronavigatsiooniteenuse osutajad ning õhuruumi kasutajad, lennujaamad ja võrgustiku haldaja. Andmeid kasutatakse üksnes operatiivsetel eesmärkidel. 2. Lõikes 1 osutatud teenuse hinnad põhinevad üldpõhimõtetel ja ühistel hinnakujundusreeglitel, mis kehtestatakse lõikes 4 osutatud rakendusaktiga. 3. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud juurdepääs asjakohastele operatiivandmetele antakse ohutus-, tulemus- ja võrgustikujärelevalve ning julgeoleku, avaliku korra ja kaitse eest vastutavatele asutustele, sealhulgas ametile tasuta kooskõlas määrusega (EL) 2018/1139. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud nõuded käesoleva artikli lõigete 1 ja 3 kohase andmete, sealhulgas asjaomaste konkreetsete operatiivandmete kättesaadavaks tegemise ja neile juurdepääsu kohta, käesoleva artikli lõikes 2 osutatud hinnakujunduse üldpõhimõtted ja ühised hinnakujundusreeglid ning nõuded selliste üksuste kindlakstegemiseks, kellel on tõendatud huvi kaaluda aeronavigatsiooniteenuse osutamist. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

Ilma et see piiraks aeronavigatsiooniteabe avaldamist liikmesriikide poolt, loob võrgustiku haldaja käesoleva määruse artikli 38 lõikes 3 osutatud rakendusotsuse kohaldamisel nimetatud avaldamisega sidusal viisil liiduülese aeronavigatsiooniteabe taristu, et suurendada sellise kvaliteetse elektroonilise aeronavigatsiooniteabe kättesaadavust, mis esitatakse hõlpsasti kättesaadaval viisil ja mis vastab kõikide asjaomaste kasutajate nõuetele andmete kvaliteedi ja õigeaegsuse suhtes. Sel viisil kättesaadavaks tehtud aeronavigatsiooniteave hõlmab ainult teavet, mis vastab määruse (EL) 2018/1139 VIII lisa punktis 2.1 nimetatud olulistele nõuetele.

Komisjon võtab kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega vastu asjakohased sätted, et tagada ICAO õhuruumi liigituse ühtne ja sobivalt kohandatud viisil kohaldamine, et tagada ohutute ja tõhusate lennuliiklusteenuse sujuv osutamine ühtses Euroopa taevas.

1. Võttes arvesse riigikaitselise tegevuse omadusi ja laadi igas liikmesriigis ning oma vastutusalasse kuuluvate riigikaitseasjade korraldamist, tagavad liikmesriigid õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamise ühtses Euroopa taevas, et hõlbustada õhuruumi korraldamist ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames ja asjakohasel juhul kokkusobivalt Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavaga. 2. Liikmesriigid esitavad ühise transpordipoliitika raames komisjonile igal aastal aruande oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamise kohta. 3. Kui eelkõige liikmesriikide poolt esitatud aruannete valguses on vaja ühtseid tingimusi õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni kohaldamiseks ühtses Euroopa taevas, võtab komisjon ühise transpordipoliitika piires ja ilma, et see piiraks artikli 1 lõike 2 kohaldamist, vastu selliseid ühtseid tingimusi sätestavad rakendusaktid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 4. Kui käesoleva artikli kohaldamisel tekib märkimisväärseid tegevusraskusi, mis takistavad esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide säilimist, võivad liikmesriigid sellise kohaldamise ajutiselt peatada tingimusel, et nad teavitavad sellest viivitamata komisjoni ja teisi liikmesriike. Pärast ajutise peatamise kehtestamist võib asjaomase liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi suhtes välja töötada lõike 3 alusel vastu võetud normide kohandused. Nimetatud tegevusraskuste möödudes ajutine peatamine ja kõik sellised kohandused lõpetatakse.

Üksused, kes vastutavad liidu õiguses kehtestatud ülesannete eest kas SESARi määratlemisetapi, SESARi arendusetapi või SESARi kasutuselevõtuetapi koordineerimise valdkonnas, tagavad nende kolme etapi tõhusa koordineerimise, et üleminek ühelt etapilt teisele oleks sujuv ja õigeaegne, keskendudes eelkõige industrialiseerimise etapile. Kõiki asjaomaseid tsiviil- ja sõjandusvaldkonna sidusrühmi kaasatakse võimalikult suures ulatuses.

1. Tuginedes sidusrühmade sünkroneerimisvajadustele, võib komisjon ette võtta ühisprojekte, et teha Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkavas kindlaks määratud olulisi operatsioonilisi muudatusi, millel on võrgustikuülene mõju ja mis on saavutanud piisava rakendusküpsuse, et võimaldada kõigi liikmesriikide koostalitlusvõimelisust ühtse Euroopa taeva toimimise parandamiseks. 2. Lisaks võib komisjon kehtestada ühisprojektide ja nende rakendamise juhtimismehhanismid. Kõiki asjaomaseid tsiviil- ja militaarvaldkonna sidusrühmi kaasatakse nendesse mehhanismidesse võimalikult suures ulatuses, ning kui see on võimalik ja asjakohane, antakse neile juhtroll. 3. Ühisprojektid võivad olla kõlblikud liidu rahastamise saamiseks mitmeaastase finantsraamistiku raames. Sel eesmärgil ja ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust otsustada oma rahaliste vahendite kasutamise üle, viib komisjon läbi sõltumatu tasuvusanalüüsi ning konsulteerib asjakohaselt liikmesriikide ja asjaomaste sidusrühmadega vastavalt artiklile 49, uurides põhjalikult prioriteetide seadmist ja kõiki sobivaid vahendeid, millest rahastada ühisprojektide rakendamist. 4. Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud ühisprojektid ja juhtimismehhanismid. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 48 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega.

1. Komisjoni abistab ühtse taeva komitee, edaspidi „komitee“, mis koosneb iga liikmesriigi kahest esindajast ja mida juhatab komisjon. Komitee tagab, et kõikide kasutajarühmade huvisid võetakse asjakohaselt arvesse. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses. 2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4. 3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5. 4. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

1. Liikmesriigid, liikmesriikide järelevalveasutused, tulemushindamiskogu, võrgustiku haldaja ja amet oma artikli 21 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 38 lõikes 1 sätestatud ülesannete kohaselt kehtestavad konsulteerimismehhanismid asjakohaseks sidusrühmadega konsulteerimiseks. 2. Komisjon kehtestab liidu tasandil mehhanismi, et konsulteerida asjaomaste sidusrühmadega käesoleva määruse rakendamisega seotud küsimustes. Konsulteerimisse kaasatakse otsuse 98/500/EÜ kohaselt moodustatud konkreetse valdkonna dialoogikomitee. Kui käesoleva artikli lõike 3 punkti e kohaldamisel on vaja konsulteerida militaaraspektides, konsulteerib komisjon lisaks liikmesriikidele ka Euroopa Kaitseagentuuri ja riikide kaitseväeametkondadega. 3. Lõigete 1 ja 2 kohaldamisel konsulteeritakse vajaduse korral vähemalt järgmiste käitajate ja mitteosalevate sidusrühmadega: a) aeronavigatsiooniteenuse osutajad või nende esindusorganid; b) võrgustiku haldaja; c) lennujaama käitajad või nende asjaomased esindusorganid; d) õhuruumi kasutajad või nende asjaomased esindusorganid; e) kaitsevägi; f) lennundustööstus; g) lennunduspersonali esindavad organisatsioonid; h) asjaomased riigi ametiasutused; i) lennuvälja teenindusaegade koordinaatorid; j) valitsusvälised organisatsioonid, kellel on huvi lennunduse või lennuliikluse korraldamise vastu.

Liidu ja selle liikmesriikide eesmärk on laiendada ühtset Euroopa taevast Euroopa Liitu mittekuuluvatesse riikidesse ning seda laienemist toetada. Selleks püüavad nad piirnevate kolmandate riikidega, eelkõige EUROCONTROLi alal või ICAO Euroopa piirkonnas, sõlmitavate kokkulepete raames laiendada ühtset Euroopa taevast asjaomastele kolmandatele riikidele. Lisaks püüavad nad teha nende riikidega koostööd kas lepingute raames, mis käsitlevad piiriüleste teenuste osutamist koos kolmandate riikidega, lennuliikluse korraldamise ajakohastamise alast koostööd ja võrgustikufunktsioone, või liidu ja EUROCONTROLi vahelise lepingu raames, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik ja tugevdatakse lennuliikluse korraldamise üleeuroopalist mõõdet. Käesolev artikkel ei piira liikmesriikide otsuseid selle kohta, kas ühtset Euroopa taevast tuleks laiendada nende ülemeremaadele ja -territooriumidele või autonoomsetele territooriumidele teistes ICAO piirkondades.

Komisjon võib paluda käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmisel abi muudelt organitelt, sealhulgas EUROCONTROLilt, tehes seda liidu ja EUROCONTROLi vahelise lepingu raames, millega luuakse tõhustatud koostöö üldine raamistik.

1. Liikmesriigi järelevalveasutused, kes tegutsevad oma riigisiseste õigusaktide kohaselt, liikmesriigi pädevad asutused, komisjon, tulemushindamiskogu, võrgustiku haldaja ega amet ei avalda konfidentsiaalse sisuga teavet, eelkõige teavet aeronavigatsiooniteenuse osutajate, nende ärisuhete või nende kulude ja tulude komponentide kohta. 2. Lõige 1 ei piira liikmesriigi järelevalveasutuste ega komisjoni õigust avaldada teavet siis, kui see on oluline nende ametikohustuste täitmiseks. Sellisel juhul peab teabe avaldamine olema proportsionaalne ja võtma arvesse aeronavigatsiooniteenuse osutajate, õhuruumi kasutajate, lennujaamade ja muude asjaomaste sidusrühmade õigustatud huve kaitsta oma tundlikku äriteavet. 3. Artikli 12 lõikes 4, artikli 23 lõikes 10, artikli 24 lõikes 6, artikli 25 lõikes 2, artikli 36 lõikes 3 ja artikli 36 lõikes 4 kättesaadavaks tehtud teave ja andmed või artikli 29 lõike 6 kohaselt teatatud teave ja andmed, eelkõige määratud lennuliiklusteenuse osutajate kindlaksmääratud kulude ja tegelike kuludega seotud teave ja andmed avalikustatakse, selle suhtes kehtib avaliku korra, riigikaitseliste küsimuste, füüsilise või juriidilise isiku ärihuvide, sealhulgas intellektuaalse omandi kaitsmise nõue, välja arvatud juhul, kui avaldamine teenib ülekaalukaid üldisi huve.

Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse ning selle alusel vastu võetud rakendusaktide sätete rikkumise eest eelkõige õhuruumi kasutajatele, lennujaama käitajatele ja aeronavigatsiooniteenuse osutajatele karistused, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende kohaldamine. Kehtestatud karistused on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

1. Komisjon korraldab hindamise, milles vaadeldakse käesoleva määruse õiguslikku, sotsiaalset, majanduslikku ja keskkonnaalast mõju ning selle lisaväärtust nii riikide kui ka Euroopa tasandil pärast viienda võrdlusperioodi lõppu ja hiljemalt kolm aastat pärast seda. Selleks võib komisjon põhjendatud juhtudel nõuda liikmesriikidelt, sealhulgas kaitseväeametkondadelt teavet, mis on käesoleva määruse kohaldamise seisukohalt oluline. 2. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Lõikes 1 osutatud hindamise tulemused avalikustatakse.

Käesolev määrus ei takista meetmete rakendamist liikmesriikide poolt ulatuses, mis on vajalik esmatähtsate julgeoleku- või kaitsepoliitikahuvide kaitseks. Sellised meetmed on eelkõige need, mis on kohustuslikud: a) liikmesriigi vastutusalasse kuuluva õhuruumi jälgimiseks ICAO piirkondlike aeronavigatsioonialaste kokkulepete kohaselt, sealhulgas võime avastada ja identifitseerida kõik seda õhuruumi kasutavad õhusõidukid ning neid hinnata, eesmärgiga kindlustada lendude ohutus ja võtta meetmeid julgeoleku- ja kaitsevajaduste tagamiseks; b) tõsiste siseriiklike rahutuste korral, mis mõjutavad avaliku korra säilitamist; c) sõja või sõjaohtu kujutavate tõsiste siseriiklike pingete korral; d) liikmesriikide selliste rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, mis on võetud seoses rahu ja rahvusvahelise julgeoleku säilitamisega; e) militaaroperatsioonide ja õppuste läbiviimiseks, sealhulgas vajalikud harjutusvõimalused.

Määrused (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004 ja (EÜ) nr 551/2004 tunnistatakse kehtetuks, ilma et see piiraks käesoleva määruse artikli 58 kohaldamist. Viiteid kehtetuks tunnistatud määrustele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

Määrust (EL) 2018/1139 muudetakse järgmiselt. 1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt: a) lõike 1 punkt h asendatakse järgmisega: „h) ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/2803 (*1) kohaldamist ning liikmesriikide vastutust oma jurisdiktsiooni kuuluva õhuruumi suhtes, ühtse Euroopa taeva õhuruumi struktuuride kavandamine. (*1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2024. aasta määrus (EL) 2024/2803 ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamise kohta (ELT L, 2024/2803, 11.11.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2803/oj).“;" b) lõige 5 asendatakse järgmisega: „5. „Ilma et see piiraks liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsenõudeid ning määruse (EL) 2024/2803 artikli 1 lõike 2 kohaldamist, tagavad liikmesriigid, et a) käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis b osutatud üldsusele avatud rajatiste ning b) käesoleva artikli lõike 3 esimese lõigu punktis c osutatud ATM/ANS-teenuste, mis teenindavad määruse (EL) 2024/2803 kohaldamisalasse kuuluvat lennuliiklust, ohutustase ja koostalitlusvõime tsiviilotstarbeliste süsteemidega on samaväärsed sellega, mis saavutatakse käesoleva määruse VII ja VIII lisas kehtestatud oluliste nõuete kohaldamisega.“ 2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt: a) punkt 5 asendatakse järgmisega: „5) „ATM/ANS-teenused“ – määruse (EL) 2024/2803 artikli 2 punktis 9 määratletud lennuliikluse korraldamine ja sama määruse artikli 2 punktis 5 määratletud aeronavigatsiooniteenused, samuti kõnealuse määruse artiklis 37 osutatud võrgustikufunktsioonid ning teenused, mis seisnevad andmete koostamises, töötlemises, vormindamises ja edastamises üldisele lennuliiklusele aeronavigatsiooni huvides;“ ; b) punktid 33 ja 34 asendatakse järgmisega: „33) „ühtse Euroopa taeva õhuruum“ – õhuruum sellise territooriumi kohal, mille suhtes kohaldatakse aluslepinguid, ja muu õhuruum, mille suhtes liikmesriigid kohaldavad määrust (EL) 2024/2803 kooskõlas kõnealuse määruse artikli 1 lõikega 4; 34) „liikmesriigi pädev asutus“ – liikmesriigi määratud üksus või üksused, millel on vajalikud volitused ja kohustus täita sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamisega seotud ülesandeid kooskõlas käesoleva määrusega ning selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktide ja rakendusaktidega;“. 3) Artiklisse 41 lisatakse järgmine lõige: „3a. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud sertifikaadi suhtes võib kohaldada tingimusi, mis on objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineerivad, proportsionaalsed ja läbipaistvad. Sellised tingimused võivad vajaduse korral käsitleda: a) muude kui aeronavigatsiooniteenuste osutamisega seotud teenuste osutamise lahushoidmist või piiramist; b) ATM/ANS-teenuse osutaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud, teenustega seotud lepinguid, kokkuleppeid või muid leppeid; c) sellise teabe esitamist, mida nõutakse põhjendatult sertifikaadi kohta käesolevas artiklis esitatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks, ning d) mis tahes muid õiguslikke tingimusi, mis ei ole konkreetselt aeronavigatsiooniteenustega seotud, näiteks sertifikaadi peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad sätted.“ 4) Artikkel 43 asendatakse järgmisega: „Artikkel 43 ATM/ANS-teenuste osutajaid ning ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade projekteerimise, tootmise või hooldamisega tegelevaid organisatsioone käsitlevad rakendusaktid 1. Selleks et tagada artikli 2 lõike 1 punktis g osutatud ATM/ANS-teenuste osutamise suhtes artiklis 40 osutatud oluliste nõuete ühetaoline rakendamine ja nendele vastavus, võtab komisjon vastavalt artiklis 4 sätestatud põhimõtetele ja artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamiseks vastu rakendusaktid, milles kehtestatakse üksikasjalikud sätted järgmise kohta: a) konkreetsed normid ja menetlused ATM/ANS-teenuste osutamiseks vastavalt artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele, sealhulgas hädaolukorra lahendamise plaani koostamiseks ja rakendamiseks vastavalt VIII lisa punkti 5.1 alapunktile f; b) artikli 41 lõikes 1 osutatud sertifikaadi väljaandmist, kehtivust, muutmist, piiramist, peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ja menetlused; bb) artikli 41 lõikes 3a osutatud tingimused; c) lennuinfoteenuse osutajate poolt artikli 41 lõikes 5 osutatud deklaratsiooni esitamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui sellise deklaratsiooni esitamine on lubatud; d) artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud sertifikaadi väljaandmist, kehtivust, muutmist, piiramist, peatamist või kehtetuks tunnistamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui selline sertifikaat on nõutav; e) organisatsioonide poolt artikli 42 lõike 1 punktis a osutatud deklaratsiooni esitamist käsitlevad normid ja menetlused ning normid ja menetlused juhul, kui selline deklaratsioon on nõutav; f) artikli 41 lõikes 1 ja artikli 42 lõike 1 punktis b osutatud sertifikaatide omanike ning artikli 41 lõike 5 ja artikli 42 lõike 1 punkti a kohaseid deklaratsioone esitavate organisatsioonide õigused ja kohustused. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 127 lõikes 3 osutatud kontrollimenetlusega. 2. Lõikes 1 osutatud normide puhul võetakse kohaselt arvesse lennuliikluse korraldamise üldkava. 3. Kõnealuste rakendusaktide vastuvõtmisel tagab komisjon vastavuse käesoleva määruse artiklis 40 osutatud olulistele nõuetele ning võtab kohaselt arvesse rahvusvahelisi standardeid ja soovitusi, eelkõige neid, mis on esitatud Chicago konventsiooni 2.–4., 10., 11. ja 15. lisas.“ 5) Artiklit 62 muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine lõige: „2a. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/2803 artikli 5 lõike 1 teise lõigu kohaldamist, tuginevad pädevad asutused käesoleva määruse VIII lisa punktis 7 loetletud oluliste nõuetega seotud sertifitseerimise, järelevalve ja nõuete täitmise tagamise ülesannete täitmisel hinnangutele, mille annab kõnealuse määruse artiklis 4 osutatud liikmesriigi järelevalveasutus oma kõnealuse määruse artikli 7 lõikes 3 osutatud ülesannete täitmise raames.“ ; b) lõike 14 punkt a asendatakse järgmisega: „a) normid ja menetlused, mida kohaldatakse sertifitseerimise, uurimiste, kontrollide, auditite ja muude järelevalvetoimingute suhtes, mis on vajalikud selleks, et tagada tõhus liikmesriikide pädevate asutuste poolne järelevalve käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate füüsiliste ja juriidiliste isikute, toodete, osade, varustuse, ATM/ANS-süsteemide ja ATM/ANS-koostisosade, lennutreeningseadmete ja lennuväljade üle, ning normid ja menetlused, mille kohaselt määruse (EL) 2024/2803 artiklis 4 osutatud liikmesriigi järelevalveasutus hindab ja kontrollib ATM/ANS-teenuse osutajate vastavust käesoleva määruse VIII lisa punktis 7 loetletud olulistele nõuetele, ilma et see piiraks kõnealuse määruse artikli 5 lõike 1 kohaldamist;“. 6) Artikkel 93 asendatakse järgmisega: „Artikkel 93 Ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamine Amet annab valdkondades, milles tal on vastav oskusteave, taotluse korral komisjonile tehnilist abi ühtse Euroopa taeva algatuse rakendamisel, tehes eelkõige järgmist: a) teeb tehnilisi kontrolle, tehnilisi uurimisi ning uuringuid; b) toetab käesoleva määrusega hõlmatud küsimustes ning koostöös määruse (EL) 2024/2803 artiklis 13 sätestatud tulemushindamiskoguga aeronavigatsiooniteenuste ja võrgustikufunktsioonide tulemussüsteemi rakendamist; c) aitab rakendada Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava, sealhulgas aitab töötada välja ja rakendada SESARi projekti.“ 7) VIII lisa muudetakse järgmiselt: a) lisatakse järgmine punkt: „2.3a. Lennuliikluse andmeteenused 2.3a.1. Kogutud lennuliiklusandmed peavad olema piisavalt kvaliteetsed, täielikud, ajakohased, pärit õiguspärasest allikast ning need tuleb esitada õigel ajal. 2.3a.2. Kasutajate vajaduste täitmiseks saavutatakse ja säilitatakse lennuliikluse andmeteenuste piisav toimimine seoses teenuste kättesaadavuse, terviklikkuse, järjepidevuse ja õigeaegsusega. 2.3a.3. Lennuliikluse andmeteenuseid osutavad süsteemid ja vahendid projekteeritakse ja toodetakse ning neid hooldatakse nõuetekohaselt, et tagada nende otstarbekohasus. 2.3a.4. Sellised andmed edastatakse õigel ajal, kasutades piisavalt töökindlaid ja kiireid sidevahendeid, mis on kaitstud tahtlike ja tahtmatute häirete ning andmete rikkumise eest.“ ; b) punkt 2.8 asendatakse järgmisega: „2.8. Õhuruumi korraldamine Konkreetsete õhuruumiosade määramist teatavaks kasutuseks jälgitakse, kooskõlastatakse ja avalikustatakse õigel ajal, et vähendada igas olukorras õhusõidukite hajutusmiinimumi rikkumise ohtu. Võttes arvesse liikmesriikide vastutuse alla kuuluvat militaartegevuse ja sellega seotud aspektide korraldust, toetatakse õhuruumi korraldamisega ka ICAO poolt kirjeldatud ja määruse (EL) 2024/2803 alusel rakendatud õhuruumi paindliku kasutamise kontseptsiooni ühtset kohaldamist, et lihtsustada õhuruumi ja lennuliikluse korraldamist ühise transpordipoliitika raames.“ ; c) punkti 5.1 alapunkt c asendatakse järgmisega: „c) tegevuse liigist ja organisatsiooni suurusest sõltuvalt peab teenuseosutaja rakendama ja töös hoidma juhtimissüsteemi, millega tagatakse käesolevas lisas sätestatud oluliste nõuete täitmine, juhtima ohutus- ja julgeolekuriske ning püüdma seda süsteemi pidevalt täiustada;“ ; d) lisatakse järgmine punkt: „7. FINANTSSTABIILSUS, VASTUTUSKINDLUSTUS- JA KINDLUSTUSKAITSE NÕUDED, OMAND JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR Turvalise ja järjepideva teenuste osutamise tagamiseks teevad ATM/ANS-teenuste osutajad järgmist: a) tõendavad piisavat finantsstabiilsust; b) on võtnud asjakohase vastutuskindlustus- ja kindlustuskaitse vastavalt oma õiguslikule staatusele ja kättesaadavale ettevõttekindlustusele ning c) järgivad omandi ja organisatsioonilise struktuuri suhtes kohaldatavaid nõudeid, et vältida mittediskrimineeriva teenuseosutamise tagamiseks huvide konflikte.“

1. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 4 lõiget 2 ja määruse (EÜ) nr 550/2004 artikli 12 lõiget 3 kohaldatakse kuni 2. detsembrini 2026. 2. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artikli 11 lõike 2 kohaselt määratud tulemuslikkuse kontrolli organ jätkab oma funktsioonide täitmist kuni 2. juunini 2025. 3. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklit 11, välja arvatud selle lõiget 2, ja määruse (EÜ) nr 550/2004 artiklit 15 ning nende alusel vastu võetud rakendusakte kohaldatakse jätkuvalt kolmanda ja neljanda võrdlusperioodiga seotud tulemus- ja tasusüsteemide rakendamiseks. 4. Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/709 (23) kohaldamist jätkatakse kuni neljanda võrdlusperioodi lõpuni või kuni käesoleva määruse artikli 38 lõike 3 kohase rakendusakti vastuvõtmiseni, olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem. 5. Määruse (EÜ) nr 549/2004 artiklit 9 kohaldatakse kuni 2. detsembrini 2026.

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Artikli 4 lõikeid 3 ja 5 ning artikli 36 lõiget 3 kohaldatakse siiski alates 2. detsembrist 2026. Artikleid 13–16 kohaldatakse alates kuue kuu möödumisest käesoleva määruse jõustumisest. Artikleid 21–34 kohaldatakse alates käesoleva määruse jõustumisest viienda võrdlusperioodi ja järgnevate võrdlusperioodide tulemus- ja tasusüsteemide rakendamise suhtes. Artiklit 53 kohaldatakse alates 2. detsembrist 2026.