C-219/22

EUROOPA KOHTU OTSUS (neljas koda) 5. oktoober 2023 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala – Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2008/675/JSK – Liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmine uutes kriminaalmenetlustes – Artikli 1 lõige 1 – Kohaldamisala – Artikli 3 lõiked 1, 3 ja 4 – Kohustus anda teistes liikmesriikides tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele toime, mis on samaväärne riigisiseste süüdimõistvate kohtuotsuste toimega – Tingimused – Tingimisi mõistetud vangistus – Katseajal toime pandud uus kuritegu – Tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine ja vangistuse tegelik täideviimine – Mõju varasemale süüdimõistvale kohtuotsusele ja kõigile selle täitmisega seotud otsustele – Raamotsus 2008/947/JSK – Artikli 14 lõige 1 – Süüdimõistvate kohtuotsuste tunnustamine, et teostada tingimuslike meetmete ja tingimisi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise üle järelevalvet Kohtuasjas C‑219/22, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Rayonen sad Nesebari (Nesebari rajoonikohus, Bulgaaria) 25. märtsi 2022. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 28. märtsil 2022, kriminaalasjas järgmise isiku suhtes: QS, menetluses osales: Rayonna prokuratura Burgas, EUROOPA KOHUS (neljas koda), koosseisus: koja president C. Lycourgos, kohtunikud L. S. Rossi (ettekandja), J.-C. Bonichot, S. Rodin ja O. Spineanu-Matei, kohtujurist: P. Pikamäe, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – QS, esindaja: advokat G. Koleva, – Euroopa Komisjon, esindajad: S. Grünheid ja I. Zaloguin, olles 20. aprilli 2023. aasta kohtuistungil ära kuulanud kohtujuristi ettepaneku, on teinud järgmise otsuse 1 Eelotsusetaotlus puudutab seda, kuidas tõlgendada nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes (ELT 2008, L 220, lk 32), artikli 3 lõiget 3. 2 Taotlus on esitatud menetluses, mille eesmärk on viia liikmesriigis tegelikult täide teise liikmesriigi kodanikule selles teises liikmesriigis jõustunud süüdimõistva kohtuotsusega tingimisi mõistetud vabadusekaotuslik karistus. Õiguslik raamistik Liidu õigus Raamotsus 2008/675 3 Raamotsuse 2008/675 põhjenduste 2, 5–7 ja 14 kohaselt: „(2) [Euroopa Liidu] Nõukogu võttis 29. novembril 2000 kooskõlas Euroopa Ülemkogu Tampere kohtumise järeldustega vastu meetmeteprogrammi kriminaalasjades tehtud otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamiseks, mis sätestab „ühe või mitme õigusakti vastuvõtmise, millega nähakse ette põhimõte, et ühe liikmesriigi kohtul peab olema võimalik võtta arvesse teiste liikmesriikide kohtutes kriminaalasjades tehtud lõplikke otsuseid, et hinnata õiguserikkuja varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord“. […] (5) Tuleks kinnitada põhimõtet, mille kohaselt peaks muudes liikmesriikides tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olema samaväärse toime kui liikmesriigi kohtutes siseriikliku õiguse alusel tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel olenemata sellest, kas see toime puudutab faktilisi asjaolusid või menetlus- või materiaalõigust. Käesoleva raamotsuse eesmärk ei ole siiski ühtlustada erinevate siseriiklike õigusaktidega varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele antud tagajärgi ja kohustus võtta teistes liikmesriikides tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse kehtib ainult sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse liikmesriigis tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid. (6) Erinevalt muudest vahenditest ei ole käesoleva raamotsuse eesmärk viia liikmesriigis täide teises liikmesriigis tehtud otsuseid, vaid pigem võimaldada ühes liikmesriigis tehtud varasema süüdimõistva kohtuotsuse olemasoluga kaasnevate tagajärgede arvestamist teises liikmesriigis toimuvate uute kriminaalmenetluste puhul sellises ulatuses, nagu varasemate siseriiklike süüdimõistvate kohtuotsuste tagajärgi võetakse arvesse kõnealuse teise liikmesriigi õiguse kohaselt. […] (7) Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse toime peaks olema samaväärne siseriikliku otsuse toimega kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ja karistuse täideviimisel. […] (14) Kohtuotsusesse või selle täideviimisse sekkumine hõlmab muu hulgas olukordi, kus teise liikmesriigi õiguse kohaselt varasema kohtuotsusega määratud karistus liidetakse muu karistusega või lisatakse muule karistusele, mis seejärel tegelikult täide viiakse, juhul kui esimest karistust ei ole veel täide viidud või selle täideviimist ei ole üle antud teisele liikmesriigile.“ 4 Raamotsuse artikli 1 „Sisu“ lõikes 1 on sätestatud: „Käesoleva raamotsuse eesmärk on kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt võetakse liikmesriigis isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses arvesse sama isiku suhtes teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid.“ 5 Raamotsuse artikli 2 „Mõisted“ kohaselt: „Käesolevas raamotsuses kasutatakse järgmist mõistet „süüdimõistev kohtuotsus“ – igasugune kriminaalkohtu tehtud lõplik otsus, millega mõistetakse isik süüdi kuriteos.“ 6 Raamotsuse artikli 3 „Teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine uues kriminaalmenetluses“ lõigetes 1–4 on sätestatud: „1. Kõik liikmesriigid tagavad, et isiku vastu alustatud kriminaalmenetluses võetakse sama isiku kohta teistes liikmesriikides muudel asjaoludel tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse sellises ulatuses, nagu siseriikliku õiguse kohaselt võetakse arvesse siseriiklikult tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ning neile antakse samaväärne õiguslik toime nagu siseriiklikult tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele. 2. Lõiget 1 kohaldatakse kriminaalmenetluse kohtueelses etapis, kohtumenetluse käigus ning süüdimõistva kohtuotsuse täideviimisel eelkõige seoses kohaldatava menetluskorraga, sealhulgas seoses eelvangistuse, kuriteo määratlemise, karistuse liigi ja raskusastme määramise või kohtuotsuste täitmise korraga. 3. Lõikes 1 ette nähtud teistes liikmesriikides tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel ei ole sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud kohtuotsuste täideviimisega uut menetlust läbi viivas liikmesriigis. 4. Vastavalt lõikele 3 ei kohaldata käesoleva artikli lõiget 1 sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes.“ Raamotsus 2008/947/JSK 7 Nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/947/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet (ELT 2008, L 337, lk 102), artikli 1 lõigetes 1 ja 3 on sätestatud: „1. Raamotsusega püütakse hõlbustada süüdimõistetud isikute sotsiaalset taasintegreerumist, parandada kannatanute ja avalikkuse kaitset ning hõlbustada sobivate tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist õigusrikkujate puhul, kes ei ela süüdimõistva otsuse teinud riigis. Nende eesmärkide saavutamiseks sätestatakse käesolevas raamotsuses eeskirjad, mille kohaselt liikmesriik, mis ei ole isiku süüdi mõistnud liikmesriik, tunnustab kohtuotsuseid ja vajadusel vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevaid otsuseid ning teostab kohtuotsuse alusel määratud tingimuslike meetmete või sellises kohtuotsuses sisalduvate alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet ning võtab vastu kõik muud selle kohtuotsusega seotud otsused, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. […] 3. Raamotsust ei kohaldata: a) selliste kriminaalasjades tehtud kohtuotsuste täitmise suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed ning mis kuuluvad [nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsuse 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (ELT 2008, L 327, lk 27)] reguleerimisalasse; […]“. 8 Raamotsuse 2008/947 artikli 14 lõikes 1 on ette nähtud: „Täidesaatva riigi pädeva asutuse pädevusse kuulub kõigi täitmisele mittepööratud karistuse, tingimisi vabastamise, tingimisi karistuse ja alternatiivse mõjutusvahendiga seotud edasiste otsuste vastuvõtmine, eelkõige tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendi mittetäitmise korral või kui süüdimõistetud isik paneb toime uue kuriteo. Selliste edasiste otsuste alla kuulub eelkõige: a) tingimusliku meetme või alternatiivse mõjutusvahendiga seotud kohustuste või juhiste muutmine või tingimisi karistuse kestuse muutmine; b) kohtuotsuse täitmise peatamise tühistamine või tingimisi vabastamist käsitleva otsuse tühistamine ja c) alternatiivse mõjutusvahendi või tingimisi karistuse korral vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava meetme määramine.“ Bulgaaria õigus 9 Karistusseadustiku (Nakazatelen kodeks, edaspidi „NK“) artikli 8 lõikes 2 on sätestatud: „Teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust teo eest, mis on [NK] kohaselt kuritegu, võetakse arvesse igas kriminaalmenetluses, mida sama isiku suhtes viiakse läbi Bulgaaria Vabariigis.“ 10 Karistusseadustiku artikli 68 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kui süüdimõistetu paneb enne kohtu poolt määratud katseaja lõppu toime uue tahtliku kuriteo, mille suhtes prokuratuur alustab kriminaalmenetlust, ja isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, peab süüdimõistetu ära kandma ka tingimisi mõistetud karistuse, isegi kui katseaeg on selleks ajaks lõppenud.“ Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus 11 QS on Rumeenias elav Rumeenia kodanik. 12 3. aprilli 2019. aasta kohtuotsusega, mis jäeti muutmata Curtea de Apel Cluji (Cluji apellatsioonikohus, Rumeenia) 24. juuni 2019. aasta kohtuotsusega ning mis on jõustunud, mõisteti QSile ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus tingimisi kaheaastase katseajaga kuni 24. juunini 2021 (edaspidi „esimene süüdimõistev kohtuotsus“) mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest (edaspidi „esimene kuritegu“). 13 1. septembril 2020 pani QS esimeses süüdimõistvas kohtuotsuses ette nähtud katseajal Bulgaaria territooriumil toime uue kuriteo, milleks oli mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes (edaspidi „teine kuritegu“). 14 Rayonen sad Nesebari (Nesebari rajoonikohus, Bulgaaria) 9. märtsil 2022 jõustunud otsusega mõisteti QSile karistuseks kolme kuu pikkune vangistus, rahatrahv summas 150 Bulgaaria leevi (ligikaudu 77 eurot) ja mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamine 12 kuuks (edaspidi „teine süüdimõistev kohtuotsus“). 15 Eelotsusetaotluse esitanud kohus sai 23. märtsil 2022 Rayonna prokuratura Burgase (Burgase rajooniprokuratuur, Bulgaaria) prokuröri taotluse pöörata NK artikli 68 lõike 1 alusel täitmisele esimene süüdimõistev kohtuotsus, sest teine kuritegu pandi toime selle kohtuotsusega määratud katseajal. 16 Tekkinud olukorras on eelotsusetaotluse esitanud kohtul kahtlusi raamotsuse 2008/675 tõlgendamises. Kohus märgib siinkohal, et NK artikli 8 lõikega 2 võeti üle selle raamotsuse artikli 3 lõige 1, nähes ette, et isiku suhtes teises liikmesriigis kui Bulgaaria Vabariigis tehtud jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust teo eest, mis on NK järgi kuritegu, võetakse arvesse igas sama isiku suhtes Bulgaarias alustatud kriminaalmenetluses. 17 See kehtiks ka esimese süüdimõistva kohtuotsuse osas, sest QSile mõisteti Rumeenias jõustunud kohtuotsusega ühe aasta ja kuue kuu pikkune vabadusekaotuslik karistus ning vastastikuse õigusabi korras kogutud teabega on tehtud kindlaks, et esimese kuriteo koosseisu täitnud tegu on kuritegu ka NK järgi. 18 Eelotsusetaotluse esitanud kohus tõdeb lisaks, et käesoleval juhul on täidetud kõik NK artikli 68 lõikes 1 esimese süüdimõistva kohtuotsuse tegelikult täideviimiseks ette nähtud tingimused. Nimelt pani QS enne selles süüdimõistvas kohtuotsuses ette nähtud katseaja lõppu toime teise tahtliku kuriteo, mille eest mõisteti talle vabadusekaotuslik karistus. 19 Seega leiab nimetatud kohus, et tuleb võtta arvesse esimest süüdimõistvat kohtuotsust ja pöörata see tegelikult täitmisele NK artikli 8 lõike 2 alusel koosmõjus sama seaduse artikli 68 lõikega 1. Siiski tekib küsimus, kas raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõige 3 välistab sellise arvessevõtmise. 20 Eelotsusetaotluse esitanud kohus väidab, et nimetatud säte, nagu seda on tõlgendanud Euroopa Kohus eelkõige 21. septembri 2017. aasta kohtuotsuses Beshkov (C‑171/16, EU:C:2017:710), nõuab, et varasema süüdimõistva kohtuotsuse täitmist puudutavat otsust ei vaadataks uuesti läbi. Ta leiab siiski, et käesolev kohtuasi erineb nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud kohtuasjast selle poolest, et esimese süüdimõistva kohtuotsuse täitmise korra võimalik muutmine ei tulene selle kohtu kaalutlusotsusest, vaid nähtub NK artikli 68 lõikes 1 ette nähtud õiguslikust kohustusest. 21 Neil asjaoludel otsustas Rayonen sad Nesebar (Nesebari rajoonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse: „Kas raamotsuse [2008/675] artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus selline riigisisene õigusnorm nagu [NK] artikli 68 lõige 1 koostoimes [NK] artikli 8 lõikega 2, mis sätestab, et liikmesriigi kohus, kellele on esitatud taotlus teise liikmesriigi kohtu varasema süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks, võib sel eesmärgil karistuse täitmisele pööramise määruse tegemise käigus muuta viimasena nimetatud karistuse täideviimise viisi?“ Eelotsuse küsimuse analüüs 22 Oma eelotsuse küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et see lubab liikmesriigi kohtul, kellele on esitatud taotlus sellise karistuse täideviimiseks, mis mõisteti tingimisi teises liikmesriigis varem muudel asjaoludel tehtud lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega, selline tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata ja määrata karistuse tegelik täideviimine. 23 Kõigepealt tuleb kontrollida, kas selline taotlus kuulub raamotsuse 2008/675 kohaldamisalasse. 24 Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud raamotsuse eesmärk on selle artikli 1 lõike 1 kohaselt kindlaks määrata tingimused, mille kohaselt tuleb liikmesriigis varem isiku suhtes tehtud süüdimõistvaid kohtuotsuseid arvesse võtta uues kriminaalmenetluses, mida on teises liikmesriigis sama isiku suhtes alustatud muudel asjaoludel (5. juuli 2018. aasta kohtuotsus Lada, C‑390/16, EU:C:2018:532, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti tuleb märkida, et vastavalt raamotsuse artiklile 2 tähistab mõiste „süüdimõistev kohtuotsus“ igasugust kriminaalkohtu tehtud lõplikku otsust, millega isik mõistetakse süüdi kuriteos. 25 Sellest järeldub, nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 36 sisuliselt märkis, et raamotsust 2008/675 tuleb kohaldada kõikidele uutele kriminaalmenetlustele, mida on ühes liikmesriigis alustatud isiku suhtes, kes on varem teises liikmesriigis lõpliku kohtuotsusega muudel asjaoludel süüdi mõistetud. 26 Lisaks nähtub sama raamotsuse artikli 3 lõikest 2, arvestades raamotsuse põhjendusi 2 ja 7, et selle kohaldamisel hõlmab mõiste „uus kriminaalmenetlus“ kriminaalmenetluse kohtueelset etappi, kohtumenetlust ennast ja süüdimõistva kohtuotsuse täideviimist (vt selle kohta 5. juuli 2018. aasta kohtuotsus Lada, C‑390/16, EU:C:2018:532, punktid 29 ja 30). 27 Seega, raamotsust 2008/675 ei tule kohaldada mitte üksnes selliste menetluste suhtes, milles tuvastatakse ja tehakse otsus menetlusaluse isiku võimaliku süüditunnistamise kohta, vaid ka selliste menetluste suhtes, mis puudutavad karistuse täideviimist, mille puhul tuleb arvesse võtta karistust, mis on mõistetud varem teises liikmesriigis tehtud süüdimõistva kohtuotsusega ja mis on jõustunud (vt selle kohta 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus Beshkov, C‑171/16, EU:C:2017:710, punkt 28). 28 Käesoleval juhul on kohtuotsuse punktis 15 nimetatud taotlus põhikohtuasjas esitatud ühes liikmesriigis, see tähendab Bulgaaria Vabariigis, isiku kohta, kelle suhtes on varem esimene lõplik süüdimõistev kohtuotsus tehtud teises liikmesriigis, nimelt Rumeenias. 29 Lisaks, kuigi taotlus puudutab esimese süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistuse tegelikku täideviimist, on see esitatud seetõttu, et Bulgaarias tehti selle isiku suhtes muudel asjaoludel teine süüdimõistev kohtuotsus, ning see taotlus on osa teise süüdimõistva kohtuotsuse täitmise menetlusest, milles tuleb arvesse võtta Rumeenias esimese süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistust. 30 Nimelt nagu kohtujurist oma ettepaneku punktis 40 märkis, nähtub kohaldatavast riigisisesest õigusest, nagu seda on kirjeldatud eelotsusetaotluses, et kui – nagu põhikohtuasjas – isikule, kellele on varem mõistetud tingimisi vangistus, sh kui seda tehti teises liikmesriigis, mõistetakse uuesti vabadusekaotuslik karistus tahtliku süüteo eest, mis pandi toime esimeses süüdimõistvas kohtuotsuses määratud katseajal, teeb pädev kohus uue karistuse mõistmisel otsuse ka esimeses süüdimõistvas kohtuotsuses ette nähtud tingimisi mõistetud karistuse täideviimise kohta. 31 Eeltoodust nähtub, et põhikohtuasjas esitatud taotlus on esitatud uue kriminaalmenetluse raames, mida on ühes liikmesriigis alustatud isiku suhtes, kes on varem teises liikmesriigis lõpliku kohtuotsusega muudel asjaoludel süüdi mõistetud, ning seetõttu kuulub see taotlus raamotsuse 2008/675 kohaldamisalasse. 32 Neil asjaoludel tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimust mõista nii, et sellega soovitakse sisuliselt teada, kas raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad liikmesriigi kohtul, kellele on – uue kriminaalmenetluse raames, mida on alustatud isiku suhtes, kellele on varem teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus, mida ei ole veel täies ulatuses täide viidud – esitatud taotlus nimetatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks, selline tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata ja määrata karistuse tegelik täideviimine. 33 Sellega seoses tuleb kõigepealt rõhutada, et eelmises punktis nimetatud raamotsuse põhjenduse 6 kohaselt ei ole selle eesmärk viia liikmesriigis täide teistes liikmesriikides tehtud otsuseid. Raamotsuse eesmärk on seevastu – nagu nähtub selle põhjendustest 2 ja 5–7 –, et iga liikmesriik tagaks teises liikmesriigis tehtud varasematele süüdimõistvatele kohtuotsustele samaväärse õigusliku toime kui liikmesriigi kohtutes riigisisese õiguse alusel tehtud süüdimõistvatel kohtuotsustel, et hinnata asjaomase isiku varasemat karistatust, teha kindlaks, kas ta on toime pannud korduvaid kuritegusid ja määrata kohaldatavad karistusliigid ja nende täitmisele pööramise kord (vt selle kohta 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus AV (liitkaristus), C‑221/19, EU:C:2021:278, punktid 47–49 ja seal viidatud kohtupraktika). 34 Selle eesmärgi kohaselt paneb raamotsuse artikli 3 lõige 1 koostoimes raamotsuse põhjendusega 5 liikmesriikidele kohustuse tagada, et isiku suhtes alustatud uues kriminaalmenetluses võetakse teises liikmesriigis muudel asjaoludel tema suhtes tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, mille kohta on saadud teavet vastavalt vastastikust õigusabi või karistusregistrite andmete vahetamist käsitlevatele kohaldatavatele õigusaktidele, arvesse esiteks sellises ulatuses, nagu riigisisese õiguse kohaselt võetakse arvesse riigisiseselt tehtud varasemaid süüdimõistvaid kohtuotsuseid, ja teiseks antakse neile samaväärne õiguslik toime nagu riigisisese õiguse alusel tehtud otsustele olenemata sellest, kas see toime puudutab faktilisi asjaolusid või menetlus- või materiaalõigust (vt selle kohta 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus AV (liitkaristus), C‑221/19, EU:C:2021:278, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika). 35 Raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõike 3 kohaselt ei tohi teises liikmesriigis tehtud varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmisel uues kriminaalmenetluses selles kontekstis olla sekkuvat, tühistavat ega läbivaatavat toimet varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste ega selliste otsuste suhtes, mis on seotud kohtuotsuste täideviimisega uut kriminaalmenetlust läbiviivas liikmesriigis, neid otsuseid tuleb arvesse võtta just sellisena, nagu need on kuulutatud (15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus AV (liitkaristus), C‑221/19, EU:C:2021:278, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika). 36 Selle sätte jätkuks on raamotsuse artikli 3 lõikes 4 täpsustatud, et artikli 3 lõiget 1 ei kohaldata sellisel juhul, kui varasem süüdimõistev kohtuotsus oleks olnud uut menetlust läbi viiva liikmesriigi kohtu tehtud otsus ja kui sellise varasema süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisel oleks olnud kõnealuse liikmesriigi õiguse kohaselt sekkuv, tühistav või läbivaatav toime varasemate süüdimõistvate kohtuotsuste või selliste otsuste täidesaatmise suhtes. 37 Raamotsuse artikli 3 lõigete 3 ja 4 kohaldamiseks on selle põhjenduses 14 täpsustatud, et „[süüdimõistvasse k]ohtuotsusesse või selle täideviimisse sekkumine“ hõlmab muu hulgas olukordi, kus uue menetluse toimumiskoha liikmesriigi õiguse kohaselt varasema süüdimõistva kohtuotsusega määratud karistus liidetakse muu karistusega või lisatakse muule karistusele, mis seejärel tegelikult täide viiakse, juhul kui nimetatud karistust ei ole veel täide viidud või selle täideviimist ei ole üle antud sellele liikmesriigile. 38 Selle kohta on Euroopa Kohus esiteks otsustanud, et raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõiget 3 tuleb selle põhjendust 6 arvestades tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, milles on ette nähtud, et liikmesriigi kohus, kes viib läbi uut kriminaalmenetlust, võib täitmisele pöörata sellise tingimisi kohaldamata jäetud karistuse, mis on mõistetud varem teises liikmesriigis lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega ja juba täies ulatuses täidetud, ning muuta karistuse kinniseks vangistuseks. Nimelt tooks sellises olukorras süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine kaasa selle, et karistuse täideviimise kord vaadatakse uuesti läbi (vt selle kohta 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus Beshkov, C‑171/16, EU:C:2017:710, punktid 44–47). 39 Sellest järeldub, et raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõiked 3 ja 4 ei luba raamotsuse põhjendusi 6 ja 14 arvestades liikmesriigi kohtul varem teises liikmesriigis lõpliku kohtuotsusega tingimisi mõistetud vabadusekaotusliku karistuse puhul, mis on täies ulatuses täide viidud, võtta seda süüdimõistvat kohtuotsust arvesse samamoodi nagu enda riigi kohtuotsust ja anda sellele samaväärse toime kui liikmesriigi süüdimõistvale kohtuotsusele, kui selle tagajärjel tuleb kohaldatava riigisisese õiguse järgi pöörata selle süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus täitmisele ja muuta see karistus kinniseks vangistuseks. 40 Teiseks täpsustas Euroopa Kohus, et teises liikmesriigis varem tehtud jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse, mida ei ole täielikult täide viidud, arvessevõtmine sama isiku suhtes muudel asjaoludel alustatud uues kriminaalmenetluses sellise liitkaristuse mõistmiseks, milles võetakse arvesse varasema süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistust, ei mõjuta süüdimõistvat kohtuotsust või selle täideviimisega seotud otsuseid raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõike 3 tähenduses, arvestades raamotsuse põhjendust 14, kui see süüdimõistev kohtuotsus on raamotsuse 2008/909 kohaselt edastatud ja tunnistatud täidetavaks teises liikmesriigis, kus toimub uus kriminaalmenetlus (vt selle kohta 15. aprilli 2021. aasta kohtuotsus AV (liitkaristus), C‑221/19, EU:C:2021:278, punktid 55 ja 56). 41 Selles kontekstis tuleb märkida, nagu rõhutas ka kohtujurist oma ettepaneku punktis 51, et vabadusekaotuslikku karistust tingimisi ette nägeva lõpliku kohtuotsuse – nagu põhikohtuasjas – edastamist selle liikmesriigi pädevale asutusele, kus toimub uus kriminaalmenetlus, ja selle kohtuotsuse tunnustamist ei reguleeri mitte raamotsus 2008/909, vaid raamotsus 2008/947 (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus A. P. (tingimuslikud meetmed), C‑2/19, EU:C:2020:237, punkt 59). Nimelt on nende raamotsuste kohaldamisalad üksteist välistavad, nagu nähtub raamotsuse 2008/947 artikli 1 lõike 3 punktist a. 42 Vastavalt viimati nimetatud raamotsuse artikli 14 lõikele 1 on tingimisi mõistetud vabadusekaotusliku karistuse tunnustamise üks tagajärgi just nimelt anda vahistamismäärust täitva liikmesriigi pädevale asutusele õigus võtta esialgse tingimusliku karistuse suhtes meetmed, mida peetakse vajalikuks, kui süüdimõistetu paneb toime uue kuriteo, ja nende meetmete hulka kuulub tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pööramine (vt selle kohta 26. märtsi 2020. aasta kohtuotsus A. P. (tingimuslikud meetmed), C‑2/19, EU:C:2020:237, punktid 47–49). 43 Eeltoodust järeldub, et vabadusekaotusliku karistuse puhul, mis on mõistetud tingimisi varem teises liikmesriigis tehtud jõustunud kohtuotsusega ja mida ei ole täies ulatuses täide viidud, ei ole ainult juhul, kui see süüdimõistev kohtuotsus on edastatud ja täidetavaks tunnistatud kooskõlas raamotsusega 2008/947, raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõigetega 3 ja 4, võttes arvesse selle raamotsuse põhjendusi 6 ja 14, vastuolus see, kui liikmesriigi kohus võtab seda süüdimõistvat kohtuotsust arvesse samamoodi nagu riigisisest kohtuotsust ja annab sellele samaväärse toime, kui on süüdimõistvatel riigisisestel kohtuotsustel, kui sellise arvessevõtmise tagajärjel pööratakse tingimisi mõistetud karistus täitmisele ja määratakse karistuse tegelik täideviimine. Nimelt, ainult sellisel juhul ei mõjuta sama süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine kohtuotsuse täitmist puudutavaid otsuseid nimetatud sätte tähenduses. 44 Käesoleval juhul nähtub eelotsusetaotlusest esiteks, et pärast seda, kui QSile mõisteti Rumeenias ühe aasta ja kuue kuu pikkune vangistus, mis jäeti tingimisi kohaldamata kaheaastase katseajaga, mis kestis 24. juunini 2021, pani QS 1. septembril 2020 ehk esimeses süüdimõistvas kohtuotsuses ette nähtud katseajal toime teise kuriteo, milles mõisteti ta süüdi Bulgaarias. Sellest järeldub, et teise kuriteo toimepanemise ajal ei olnud esimest süüdimõistvat kohtuotsust täielikult täide viidud. 45 Teiseks on eelotsusetaotluse esitanud kohus seisukohal, et põhikohtuasjas esimese süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmine samamoodi nagu riigisisese süüdimõistva kohtuotsusega arvestamine ja sellele samaväärse toime andmine nagu riigisisestele süüdimõistvatele kohtuotsustele tähendaks riigisisese õiguse kohaselt, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus on seda tõlgendanud, et kohus peaks tingimisi mõistetud karistuse täitmisele pöörama ja määrama selle karistuse tegeliku täideviimise. 46 Ent nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, saab esimest süüdimõistvat kohtuotsust arvesse võtta üksnes siis, kui selle täitmine on edastatud ja seda on tunnustatud uut kriminaalmenetlust läbi viivas liikmesriigis, see tähendab käesoleval juhul Bulgaarias, järgides raamotsuses 2008/947 ette nähtud tingimusi. 47 Eelotsusetaotlusest ei nähtu siiski kuidagi, et käesoleva kohtuotsuse punktis 12 nimetatud Curtea de Apel Cluji (Cluj apellatsioonikohus) otsus oleks edastatud selle raamotsuse alusel Bulgaaria pädevatele asutustele tunnustamiseks ja otsuses ette nähtud tingimuslike meetmete järelevalveks, mida peab siiski kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus. 48 Tuleb veel lisada, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu viidatud asjaolu, et selline mõju esimese süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud karistuse täideviimise viisidele sellises vormis, nagu see karistus on mõistetud, ei tulene selle süüdimõistva kohtuotsuse uuesti läbivaatamisest kohtu või süüdimõistetu algatusel, vaid Bulgaaria õiguse järgi sellise süüdimõistva kohtuotsuse arvessevõtmisest nii, nagu oleks selle mõistnud Bulgaaria kohtud, ei oma selles osas tähtsust. Nimelt piisab kui tõdeda, et liikmesriigi kohus ei saa sellisel viisil arvesse võtta teises liikmesriigis tehtud varasemat lõplikku süüdimõistvat kohtuotsust, välja arvatud raamotsuses 2008/947 ette nähtud juhtudel. 49 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esitatud küsimusele vastata, et raamotsuse 2008/675 artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad liikmesriigi kohtul, kellele on – uue kriminaalmenetluse raames, mida on alustatud isiku suhtes, kellele on varem teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus, mida ei ole veel täies ulatuses täide viidud – esitatud taotlus nimetatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks, selline tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata ja määrata karistuse tegelik täideviimine tingimusel, et see süüdimõistev kohtuotsus on kooskõlas raamotsusega 2008/947 edastatud liikmesriigile, kus toimub uus kriminaalmenetlus, ja seda on seal tunnustatud. Kohtukulud 50 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (neljas koda) otsustab: Nõukogu 24. juuli 2008. aasta raamotsuse 2008/675/JSK, mis käsitleb Euroopa Liidu liikmesriikides tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste arvessevõtmist uutes kriminaalmenetlustes, artikli 3 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis lubavad liikmesriigi kohtul, kellele on – uue kriminaalmenetluse raames, mida on alustatud isiku suhtes, kellele on varem teises liikmesriigis muudel asjaoludel tehtud lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud tingimisi karistus, mida ei ole veel täies ulatuses täide viidud – esitatud taotlus nimetatud süüdimõistva kohtuotsuse täitmiseks, selline tingimisi mõistetud karistus täitmisele pöörata ja määrata karistuse tegelik täideviimine tingimusel, et see süüdimõistev kohtuotsus on kooskõlas nõukogu 27. novembri 2008. aasta raamotsusega 2008/947/JSK (vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kohtuotsuste ja vangistuse tingimisi kohaldamata jätmist käsitlevate otsuste suhtes, et teostada tingimuslike meetmete ja alternatiivsete mõjutusvahendite järelevalvet) edastatud liikmesriigile, kus toimub uus kriminaalmenetlus, ja seda on seal tunnustatud. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: bulgaaria.