Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Määruse tegemise aeg ja koht
23.11.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-11877
Tsiviilasi
J U hagi V S vastu tehingust taganemiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks tahteavalduse andmise ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine, hagi tagamise tühistamine, istungiaja tühistamine, kohtu tegevusele vastuväite taotluse lahendamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: J U (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Aivar Pilv ja advokaat Katarina Talumäe (LEADELL Pilv Advokaadibüroo, e-post: [email protected], [email protected]); Kostja: V S (isikukood xxx; elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: advokaat Deivi Vaht (OÜ Kull Advokaadibüroo; e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
omanikukande muutmiseks tahteavalduse andmise ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes; 1.1.3 Pooled on jõudnud vaidlusküsimuse lahendamises kokkuleppele ja soovivad sellest tulenevalt tsiviilasja nr 2-21-11877 menetluse lõpetada. 1.2 J U ja V S loovad kompromissi sõlmimisega uue õigusliku aluse omavahelistele suhetele ning avaldavad ja kinnitavad, et koos kompromissi jõustumisega on J U ja V S loobunud igasugustest vastastikest nõuetest, mis võivad tuleneda käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p-s 1.1.1-1.1.3 märgitud asjaoludest või tsiviilasja nr 2-21-11877 aluseks olevatest faktilistest asjaoludest. 1.3 V S (isikukood xxx) annab üle ja J U (isikukood xxx) võtab vastu V S ́ile (isikukood xxx) kuuluva kinnisasja, asukohaga xxx (registriosa nr xxx), omandi. 1.4 Kinnisasja omanikukannete tegemisega seotud riigilõiv(ud) jäävad V S’i kanda. 1.5 Pooled loobuvad üksteise suhtes kõikidest muudest rahalistest ja mitterahalistest nõuetest ning pretensioonidest seonduvalt kinnisasjaga (registriosa nr xxx) (sh aastatel 2019-2020 teostatud renoveerimistöödega) ja tsiviilasja nr 2-21-11877 aluseks olevate faktiliste asjaoludega.
Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud J U esitas 29.07.2021 Harju Maakohtule hagi V S vastu tehingust taganemiseks ning kinnistusraamatus omanikukande muutmiseks tahteavalduse andmise ning kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes. Koos hagiavaldusega esitas hageja avalduse hagi tagamiseks, mille kohus 29.07.2021 määrusega rahuldas. 12.11.2021 määrusega lahendas kohus poolte menetluslikud taotlused. Kohus määras tsiviilasjas kohtuistungi 18.01.2022 kell 11.00. Hageja esitas 23.11.2021 menetlusdokumendis kohtu tegevusele vastuväite.
Pooled esitasid 23.11.2021 kohtule poolte vahel sõlmitud kompromissi. Pooled paluvad Harju Maakohtul teha kompromissi kinnitav määrus kohtuistungit pidamata ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-11877. Pooled on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled kinnitavad, et kompromissi sõlmimine on nende vaba tahte avaldus ning see ei ole toimunud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse ja/või vägivalla mõjul. Pooled on kokku leppinud kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 tööpäevani. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivust tagastamist. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule avaldatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Kohus märgib, et kompromissikokkuleppe p-des 1.3. ja 1.4. kokkulepitu sisaldub käesoleva kompromissimääruse p-s 2. Kohus lähtub sellest, et nimetatud kokkulepete eesmärk on vaidlusaluse kinnisasja omanikuna kanda sisse J U ning kompromissimäärus peab olema arusaadav ja täidetav ka registripidaja jaoks (vt nt Riigikohtu 25.11.2020 otsuse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-16-17207). Juhul, kui kustutada kinnistusraamatust kostja kohta tehtud kanne, siis puuduks alus hagejat uuesti kinnistusraamatusse sisse kanda, sest sellisel juhul taastuks esialgne olukord. Kohus on hagejale 17.09.2021 e-kirjas selgitanud, et Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 3-2-1-129-05 p-le 17 kohaselt juhul, kui (kinke)lepingust taganemine kehtib, on hagejal võlaõiguslik nõue kostja vastu, et see kannaks hagejale tagasi omandi kinnisasjale. Sama lahendi p-s 18 selgitas Riigikohus, et kostja nõusoleku kinnisomandi tagasikandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68 lg 5 järgi asendada kohtuotsusega. Riigikohus selgitas, et eelviidatud juhul ei saa hageja nõuet pidada AÕS § 65 järgseks nõudeks ebaõige kande kinnistusraamatust kustutamiseks. Kinnistusraamat ei ole ebaõige, kuna kinnisomandi ülekandmise asjaõigusleping ei lõpe kinkelepingust taganemisega. Kohus selgitab pooltele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingu p-s 1.6 kokku, et kinnistu omanikukannete tegemisega seotud riigilõivud jäävad V S kanda. Samuti leppisid pooled kompromissilepingu p 2.2, et kompromissi sõlmimise ja tsiviilasjaga nr 2-21-11877 seonduvad poolte menetluskulud jäävad kompromissi kinnitamisel poolte endi kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud, v.a kinnistu omanikukannete muutmisega seotud võimalikud kulud (riigilõiv), poolte endi kanda. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud tsiviilasja nr 2-21-11877 menetluses riigilõivu kogusummas 1250 eurot. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu, s.o 625 euro, tagastamist G B arveldusarvele nr xxx SEB Pank AS-s. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja taotlus tuleb rahuldada. Kohus jätab rahuldamata hageja 23.11.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Kohus on 12.11.2021 määruses põhjendanud, miks tuleb jätta rahuldamata taotlused T. M, P. K, A. P, V. P ja G. B tunnistajatena ülekuulamiseks. Kohus jääb 12.11.2021 määruses avaldatud põhjenduste juurde. Lisaks on hageja esitatud vastuväide tunnistajate ülekuulamise osas sisutu olukorras, kus pooled soovivad menetluse lõpetamist kompromissiga, mille kohus kinnitab. Kuna kohus kinnitab kompromissi, siis tühistab 18.01.2022 kell 11.00 määratud kohtuistungi aja. Kuna käesoleva tsiviilaja menetlus lõpeb ja kohtuistungit ei toimu, siis ei ole tunnistajate ülekuulamise küsimus aktuaalne. Samuti ei kuula kohus menetluse lõpetamise tõttu ka pooli vande all üle. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega.
/allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.