2-21-14221/15 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hageja UAB VLANTANA esitas 09.09.2021 Viru Maakohtule OÜ Artway Group vastu hagi põhivõlgnevuse 47940 euro ja sissenõutavaks muutunud 2060 euro viiviste nõudes. Kostja hagi ei tunnista, väites, et ta ei ole vaidlusaluseid lepinguid sõlminud Hageja nõue ja põhjendused Põhivõlg Hagiavalduse kohaselt 2020. a lõpus – 2021. a alguses UAB „VLANTANA esitas OÜ-le Artway Group 14 arvet osutatud veoteenuste eest. Väljastatud arvete kohaselt kostja oli kohustatud tasuma hagejale kokku 50 000 eurot. Kostjalt laekus arve nr 4640854 tasumiseks kokku 2060 eurot. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 47 940 eurot. Hageja saatis 03.08.2021 kostjale meeldetuletuse 47 940 euro tasumiseks. Kostja arveid temale selleks antud täiendava tähtaja jooksul ei tasunud. Kostja on arvete tasumisega oluliselt viivitanud. Hageja esitas nõude tehtud vedude eest tasumata arvete järgi põhivõlgnevuse ja sellelt arvestatud viivise väljamõistmiseks. Hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (CMR) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR otseselt ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009. a lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Viivised Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriikliku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Viidatud sätte järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. 09.09.2021. a. seisuga on hageja viiviste arvutuskäik järgmine

Kostja vastuväited hagiavaldusele Kostja teatab, et tema hagiga ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Kostja leiab, et hagis esitatud väited ega tõendid ei saa olla aluseks hageja poolt kostjale nõude esitamiseks. Hagis ei esitanud hageja esile väidetavate leping-tellimuste (edaspidi lepingud) sõlmimise asjaolusid. Hageja ei ole esile toonud väidetavate lepingute sõlmimise asjaolusid ning seda, kes konkreetselt allkirjastas nimetatud lepinguid ja tellis väidetavaid teenuseid kostja nimel. Kostja teatab, et tema ei ole hagejalt hagis nimetatud teenuseid tellinud ega hageja nimetatud teenuseid kostjale osutanud. Kostja seaduslik esindaja ega muud hageja volitatud isikud ja töötajad ei ole hagis nimetatud lepingut allkirjastanud. Seega puudusid hageja ja kostja vahel kehtivad õigussuhted hagis nimetatud teenuste tellimisel ja osutamisel. Hageja poolt esitatud lepingutega ei ole võimalik identifitseerida lepinguid allkirjastanud isikuid. Lepingutest on vaid näha väidetavaid lepingu pooli (hageja ja kostja) ja tuvastamata isikute allkirju. Kostja teatab ja kinnitab korduvalt, et lepingutes puuduvad nii kostja seadusliku esindaja kui ka muu lepingute allkirjastamiseks volitatud isikute allkirjad. Kostja ei ole kunagi hagis nimetatud lepingute kohta läbirääkimisi pidanud, hagis nimetatud teenuseid tellinud ega saanud ning ei ole vastavaid lepinguid sõlminud. Kostja leiab, et käesoleval juhul just hagejale langeb kohustus tõendada lepingute sõlmimise asjaolusid, kõigepealt, et kostja nimel allkirja pannud isik tegutses kostja nimel ning et tal olid vastavad volitused tegutseda kostja nimel ning tõendada ka teenuse osutamist tellijale. Hageja ja kostja vahel ei olnud õigussuhted, mille alusel võiks hageja esitada kostja vastu hagi, mistõttu hagi on esitatud vale isiku ehk kostja vastu. Kuna hagi on esitatud vale kostja vastu, siis ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada, mistõttu taotleb kostja hageja hagi kostja vastu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata jätmist.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus nõustub hageja seisukohtade ja argumentatsiooniga. Asja materjalidest nähtub, et hageja osutas kostjale rahvusvahelist veoteenust. Kostja esindajaks lepingusuhetes hagejaga oli E M (sündinud xxx), kes oli vastavalt äriregistrile ajavahemikul 17.02.2017-21.05.2020 kostja juhatuse liikmeks. Maikuus 2020 vahetusid kostja osanik ja juhatuse liige , kuid kostja andis E Mle notariaalselt tõestatud volikirja kehtivusga 10 aastat (tl 62-63, tõlge lk 64). Volikirja alusel oli E M pädevuses OÜ Artway Group nimel tavapärases äritegevuses tehingute ja toimingute tegemine toimingud. Ka käesoleva vaidluse aluseks olevad ja hagiavaldusele lisatud lepingud on alla kirjutanud E M. Lepingusuhtluses kasutas kostja oma ametlikku e-aadressi xxx 07.05.2021 eelpool nimetatud aadressilt saadetud e-kirjas (tl 66) kinnitas E M, et ei ole võlga unustanud ja ei loobu võlgnevuse summa tasumisest. Samas lubas ta saata 11.05.2021 saata hagejale võrdlusakti ja võimaliku maksegraafiku võlgnevuse likvideerimiseks osade kaupa. Kostja vastuväiteid, nagu oleks hagi esitatud vale kostja vastu, ei saa võtta arvesse. Veolepingute pooleks oli OÜ Artway Group. Lepingute täitmise ajal ei vaidlustanud. Kostja hagisummat (põhivõlga ja viiviseid) ei vaidlustanud. On oluline, et arve nr 4640854 2060 eurot kostja tasus. Põhivõlg Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg-tele 1, 2 ja 3 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg-st 2 lähtuvalt, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS §-ist 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS §-dele 102 ja 108 võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada; kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Rahvusvahelise kaupade autoveolepingu konventsiooni (edaspidi CMR) art 1 lg 1 järgi kohaldatakse selle konventsiooni sätteid, kui on täidetud kolm tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides, vähemalt üks neist riikidest, kus toi4

2-21-14221 mub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, on ühinenud CMR-iga ja kaupade transpordi eest makstakse tasu. Vedaja tasunõuet saatja (veose tellija) vastu CMR ei reguleeri, kuid see tuleneb CMR-i üldisest mõttest. CMR art 13 lg 2 alusel saab vedaja nõuda saajalt kaupade üleandmisel veokirjas (saatedokumendis) märgitud maksete tasumist. Riigikohus on 25.02.2009. a lahendi nr 3-2-1-3-09 punktis 12 leidnud, et CMR ei reguleeri kõiki veolepingut puudutavaid küsimusi ja osas, mida CMR ei reguleeri, tuleb veolepingule kohaldada siseriiklikku õigust. Võlaõigusseaduse järgi on saatjal kohustus maksta vedajale veotasu VÕS § 774 lg 1 teise lause ja § 787 lg 1 esimese lause järgi. Viivisenõue Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-165-12 kohaselt ei näe CMR vedajale ette viivisenõuet veotasu maksmisega viivitamise korral. Samas CMR selliseid nõudeid ka ei välista, mistõttu saab neile kohaldada veolepingule kohalduvat siseriikliku õigust. Veotasu maksmisega viivitamisel saab vedaja nõuda saatjalt viivist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel. Viidatud sätte järgi on Hagejal õigus nõuda Kostjalt veotasu maksmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ettenähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. Jaanuari ja 1. Juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sellele lisandub 8% VÕS § 113 lg 1 järgi. Enne 01.07.2021 Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär on 0%. Seega viivise määraks päevas on 0,022%.