lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-109903/17

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Narva kohtumaja · 22.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-109903/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.11.2021
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
3139
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus Andres Hallmägi

Kohtuasja number

22. november 2021, Narva kohtumaja 2-21-109903

Kohtuasi

S Si hagi V Ai vastu kahju hüvitamise nõudes

Hageja: S S (isikukood xxx, postiaadress: xxx) Menetlusosalised ja esindajad

Kostja: V A (isikukood xxx, Posti-aadress: xxx) Esindaja: jurist Mihhail Tuštšenko

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale.
3.Välja mõista V Ailt S Si kasuks 1448,66 eurot põhivõlga ja 172,67 eurot riigilõivu kulude hüvitamiseks.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et juhul kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja vältel ise sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-109903

ASJAOLUD

Hageja esitas kostja vastu hagi lepingu rikkumisest tuleneva kahju 2307,13 euro hüvitamise või alternatiivnõudena asja parandamise hüvitamise nõudes. Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue ja põhjendused Faktilised asjaolud Kostja avaldas 22. märtsil 2021 oksjonikeskkonnas www.osta.ee mootorratta BMW K1200S (registrinumber x) müügikuulutuse (oksjoni nr x). Oksjonikirjelduses kirjeldati mootorratta seisukorda järgmiselt: *ideaalses korras mootorratas* BMW K 1200 S Läbisõit:45.000km Motor ja käigukasti töötab ilusti! elektrooniline omanikuvahetus või paber (müügileping). Info xxx (iga päev 17.0021.00). tule enne panuse tegemist MOTORRATAS vaatama. NB! oksjoni võitja. Võtab motorratas kätte.(3 päeva jooksul). Kasutatud esemetel vöib esineda puuduseid-defekte millest müüja pole teadlik ja garantiid ei anna. Tehke pakkumine vaid juhul kui olete oma ostusoovis kindel kuna hilisemate probleemide-pretensioonidega ei soovi oma aega ja närve kulutada! Hageja osales oksjonil ja võitis 05.04.2021 oksjoni hinnaga 3720 eurot. Oksjonikeskkonna tingimuste kohaselt on oksjoni võitja pakkumisega seotud ning sisuliselt kohustatud tehingu sõlmima. Hageja maksis oksjonil kujunenud hinna Osta.ee deposiiti. Hageja ja kostja leppisid oksjonikeskkonnas 04.06.2021 kokku, et mootorratta omaniku ümberregistreerimise tasu kannavad mõlemad pooled võrdselt. Hageja ei ole oma osa registreerimistasust maksnud (48/2=24 eurot). Mootorratta andis kostja hagejale üle 07.05.2021 Narvas, mil hageja vabastas müüja kasuks deposiitmakse. Mootorratta ülevaatuse käigus selgus, et armatuurlaual vilkus ABS-tuli, näidikute blokil oli suur pragu ja parempoolne tahavaatepeegel oli purunenud. Kostja selgitas, et ABS tuli hakkas vilkuma viimase esimeste piduriklotside hoolduse ajal, kui vahetuse käigus vigastati esiratta juures asuvat ABS-andurit (või juhtmeid). Hageja toimetas mootorratta 08.04.2021 BMW autode ja mootorrataste remondile spetsialiseerunud ettevõttesse x, kes kontrollis hageja poolt osundatud puudusi ning tuvastas mootorrattal kolm tehnilist probleemi: mittetöötav kütusenäidik, tagatuli ja ABS-moodul RH-Type AM01. x tegi 09.04.2021 pakkumise nr 73491 viidatud rikete kõrvaldamiseks maksumusega 2361,01 eurot. 10.04.2021 teatas hageja mootorrattal tuvastatud puudustest müüjat ja saatis x esitatud dokumendid. Hageja leidis, et nimetatud puudused on olulised ja müüja vastutab nende puuduste eest, mistõttu soovis hageja mootorratta kostjale tagastada, et viimane saaks puudused parandada või alternatiivselt müügitehingu tagasi pöörata. Müüja keeldus mootorratast parandamast ja tagasi võtmast väites, et tal pole enam raha. ABS-mooduli remont Mootorratta kehtiv tehnoülevaatus lõppes 30.04.2021. ABS-süsteemi ja tagatule rikked

2(9)

2-21-109903 on olulised rikked ning nendega poleks mootorratas tehnoülevaatust läbinud. Alates 01.05.2021 ei oleks hageja saanud enam mootorratast kasutada. Kuna müüja keeldus mootorratta müügitehingut tagasipööramisest või puudusi kõrvaldamast, otsustas hageja lasta mootorratta parandada omal kulul. ABS-mooduli parandamiseks oli kaks võimalust - selle täielik asendamine, mille maksumus oleks olnud üle 2000 euro või mooduli remont, mis oli uuest moodulist poole odavam. Eestis ei ole ettevõtet, kes suudaks ABS-moodulit remontida. BMW mootorrataste ABS-moodulite remondile on spetsialiseerunud ettevõte x Saksamaal. Hageja saatis ABS-mooduli Saksamaale. Mooduli parandus maksis 1028,16 eurot, millele lisandusid transpordikulud Eestist Saksamaale 23,4 eurot. xxx demonteeris esialgu rikkega ABS-mooduli ja monteeris parandatud mooduli hiljem (kulu 53 eurot), vahetas kütusetasemeanduri (kulu 238.5 eurot) ja tagatule (kulu 105.6 eurot) 07.05.2021. Loetletud remonttööde maksumus kokku oli 1448.66 eurot (ei sisalda parempoolset tahavaatepeeglit ja näidikute bloki vahetust). Hageja korraldas mootorratta tehnoülevaatuse 07.05.2021 ning mootorratas läbis ülevaatuse edukalt. Diagnostika raport näitab, et esimeses pidurikontuuris on rõhk liiga suur, mistõttu on ABS deaktiveeritud. Pidurikontuuri rõhku kontrollibki ABS-moodul. xxx teavitas 07.05.2021 hagejat, et mootorratta margiesinduses (x) on võimalik teha kolm tööd:

1.mootoriketi piiraja vahetus;
2.tagaratta kinnitusflantsi vahetus;
3.kütusepumba vahetus. Hageja viis 19.05.2021 mootorratta margiesindusse (x). Enne nimetatud töid tehti margiesinduses mootorrattale veel täiendav ülevaatus. Lisaks x aprillis 2021 vastavalt hageja juhiste kohaselt kontrollitud ilmsetele puudustele leidis X Xi 19.05.2021 läbi viidud ülevaatuse käigus mootorrattal täiendavad järgmised puudused:
1.mootori ketipinguti vahetus (indikatiivne maksumus 125.43 eurot);
2.tugijalg raamu küljest murdunud (indikatiivne maksumus 3644.79 eurot);
3.esimeste šarniiride vahetus (indikatiivne maksumus 554.52 eurot);
4.kardaanitunneli kummi muhv praguline (indikatiivne maksumus 120.75 eurot);
5.tagumise reduktori tihendi leke (indikatiivne maksumus 61.84 eurot). Indikatiivne kogukulu puuduste nr 1,3,4,5 kõrvaldamiseks X X’is oleks olnud 862.54 eurot. Hageja andis kostja esindajale täiendavatest puudustest teada 27.05.2021 e-kirja teel ning pakkus võimalust lahendada asi kompromissiga. Hageja esindaja saatis kostjale 28.05.2021 ekirja, milles lubas kirja sisuga tutvuda ja vastata. Käesoleva hagiavalduse kirjutamise ajal (15.06.2021) ei ole kostja esindaja hageja kirjale vastanud. Hageja lasi viidatud puudused (v.a raami vahetus) parandada ettevõttes x 01.06.2021 ja kandis järgmised kulud:
1.mootori ketipinguti remont (tegelik kulu 169,90 eurot);
2.esimeste šarniiride vahetus (tegelik kulu 525.11 eurot);
3.kardaanitunneli muhvi paigaldus (tegelik kulu 106.6 eurot);
4.tagumise reduktori rõngastihendi vahetus (tegelik kulu 32.86 eurot). 3(9)

2-21-109903 Kokku kulus hagejal loetletud puuduste kõrvaldamiseks x 834.47 eurot. Koos varasemalt x x kulutatud summa ja ABS-mooduli paranduseks kulutatud rahasummaga on hagejal kulunud puuduste kõrvaldamiseks 2283,13 eurot, mille hüvitamist hageja soovib. Kuigi enamus puudusi on kõrvaldatud, on mootorrattal endiselt üks oluline puudus – purunenud raam, mille vahetus maksaks 3644.79 eurot. Purunenud raam mõjutab oluliselt mootorratta väärtust. Hageja õiguslikud põhjendused Kostja on rikkunud VÕS § 14 lg-tes 1 ja 2 sisalduvat lepingueelset teavitamiskohustust. Hageja leiab, et kostja müüdud mootorratas ei vastanud lepingupoolte poolt kokkulepitud tingimustele ning andis üle lepingutingimustele mittevastava asja. Lepingueelne kostjapoolne teavitamiskohustuse (nn. tõekohustuse) rikkumine seisneb selles, et müüja esitas Osta.ee keskkonnas teadlikult mootorratta seisukorra kohta ebaõiget infot. Aktsioon on sõiduki hooldus, mille käigus remonditakse sõiduki defektid tootja kulul. Müüja teadis või pidi teadma mootorrattal esinevatest puudustest ning pidi seetõttu hoiduma väitest, et mootorratas on ideaalses seisukorras. Osta.ee keskkonnas märkis kostja mootorratta seisukorra kohta, et see on ideaalses seisukorras ning et mootor ja käigukast töötavad ilusti. Tegelikkus esines mootorrattal mitmeid olulisi puudusi, sh mootoril, millest kostja teadis või pidi teadma. Kostja sai Maanteeameti väljavõtte kohaselt sõiduki omanikuks 05.04.2019 ja kostja on mootorratta tehnoülevaatuse teostanud oma omanikuks olemise ajal kahel korral. Selline aeg on piisav selleks, et kostja vähemalt pidi teadma mootorrattal esinevatest puudustest. Kuivõrd puuduste likvideerimine oli kulukas (eeskätt ABS-mooduli remont), leidis kostja tõenäoliselt, et mõistlikum on mootorratas maha müüa. Kostja teadlikkust mootorrattal esinevatest puudustest kinnitab seegi, et kostja pani Osta.ee oksjonikeskkonda üles pildid, millel oli tahtlikult üritatud vältida nende kohtade pildistamist, millel oleksid vähemalt osad puudused välja tulnud. Muuhulgas vältis kostja sisse lülitatud süütega armatuurlaua (millelt oleks nähtunud vilkuv ABS-i märgutuli ja pragu selle kattes), katkisest parempoolset tagavaatepeeglist ning selle külje, millel oli parandatud raami, pildistamisest. Võimalik, et eriteadmisega isik oleks suutnud raami paranduse selliselt pildilt tuvastada, kuid kostja ei soovinud sellega riskida. Kostja rikkus teavitamiskohustust ka mootorratta üleandmisel 07.04.2021, mil ta selgitas, et ABS moodulirike tekkis pärast viimast esimeste piduriklotside vahetust, mil lõhuti „mõned juhtmed“ ja mille parandamine „ei maksa suurt midagi“. Kõik need loetletud asjaolud viitavad sellele, et kostja oli tegelikult teadlik kõikidest käesolevas hagiavalduses välja toodud puudustest ning selline käitumine on vastuolus VÕS § 14 lg-tega 1 ja 2. Riigikohus on oma praktikas selgitanud, et eristada tuleb asja tavapärasel ülevaatamisel avastatavaid puudusi ning varjatud puudusi. Varjatud puudusteks on lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus asjas nr 2-14-37663). Hageja leiab, et välisel vaatlusel ei olnud tal võimalik tuvastada järgmisi puudusi ning neid tuleb käsitleda varjatud puudusa:

1.defektne ABS-moodul; 4(9)

2-21-109903

2.defektne kütusenäidik;
3.defektne tagatuli;
4.defektne mootori ketipinguti;
5.defektsed esimesed šarniirid;
6.defektne kardaanitunneli muhv;
7.defektne tagareduktori rõngastihend. Hageja nõustub, et ta tuvastas mootorratta ülevaatusel järgmised puudused ning aktsepteeris neid:
1.praguline näidikuteblokk;
2.katkine parempoolne tahavaatepeegel. Mootorrattal ei olnud kokkulepitud omadusi, kostja on VÕS-st tulenevalt rikkunud müügilepingut. Mootorratta seisukorda puudutavad (ja müügilepingu osaks muutunud tingimused) tulenevad eeskätt kostja poolt Osta.ee keskkonda lisatud mootorratta kirjeldusest. Oksjonikeskkonnas oli mootorratta seisukorraks märgitud ideaalses seisukorras olev mootorratas, mis oli hageja jaoks määrava tähtsusega asjaolu mootorratta soetamisel. Kuigi mootorratta ülevaatusel selgus, et selline mootorratta kirjeldus on ebaadekvaatne, oli hageja naiivne ning uskus kostja suulisi selgitusi, et tegemist on pisivigadega (eeskätt mis puudutab ABS-mooduli seisukorda). Hageja oli nõus aktsepteerima katkist parempoolset tahavaatepeeglit ning pragulist näidikuteblokki (armatuurlaud), kuid hageja ja kostja pole kunagi kokku leppinud, et hageja võtab üle kõikide võimalike varjatud puudustega mootorratta. Hageja soovis mootorratast kasutada sihtotstarbeliselt ehk sõiduvahendina. VÕS § 77 lg 1 sätestab kohustuse täitmine kvaliteedile nõuded, mille kohaselt peab võlgnik kohustuse täitma lepingule vastava kvaliteediga. Lepingu esemeks oli ideaalses seisukorras olev mootorratas, mis keskmise mõistliku inimese jaoks tähendab seda, et mootorratta seisukord on oluliselt parem kui keskmine kvaliteet. Võõrandamislepingule kohalduvad erisätted asuvad võlaõigusseaduse (VÕS) 2. osa 11-s peatükis. Müügilepingu esemeks oleva asja vastavust müügilepingule reguleerib VÕS-i § 217, mille kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta muu hulgas kokku lepitud tingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja poolt soetatud mootorrattal ei olnud kokkulepitud omadusi, mistõttu saab selgelt väita, et kostja on lepingut rikkunud. VÕS § 217 lg 2 p 3 sätestab, asi ei vasta samuti kokku lepitud tingimustele, kui asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. Sõiduki ülevaatusel kontrollitavate osade, seadmete, sõlmede ja nendel avastatud vigade loetelu ning kontrollimise metoodika on kehtestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011. a määruses nr 77 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord” (edaspidi määrus) ja selle lisas 14 (edaspidi lisa 1). Kaks puudust, millega mootorratas tehnoülevaatust poleks läbinud, olid defektsed tagatuli ja ABSmoodul. Määruse lisa 1 peatükk 1 sätestab nõuded pidurisüsteemile ja selle kontrollimise metoodika. Sama peatüki punkti 1.6 kohaselt kontrollitakse blokeerumatu pidurisüsteemi (ABS) vaatlusega ja märgutule kontrolliga. Kuna hageja ostetud mootorrattal ABS märgutuli vilkus, siis oleks seda loetud oluliseks rikkeks või puuduseks, millega ei saa tehnoülevaatust läbida. Piduritulele esitatavad nõuded ja kontrollimise metoodika tuleneb Määruse lisa 1 peatükist 4, 5(9)

2-21-109903 mille punkt 4.3.2 kohaselt kontrollitakse piduritule vastavust proovilülitamisega. Kui lülitamine ei vasta nõuetele, loetakse see oluliseks puuduseks. Hageja on kostjat nõuetekohaselt puudustest teavitanud. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. VÕS § 220 lg 1 nõuab, et ostja peab asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjat teavitama mõistliku aja jooksul, kui ta lepingule mittevastavusest teada sai. Hageja sai mootorratta lepingule mittevastavusest teada 09.04.2021 ning teavitas sellest müüjat 10.04.2021. Hageja soovis mootorratta kostjale tagastada, et tehing tagasi pöörata või et kostja remondiks ise mootorratta. Kostja ei soovinud mootorratast tagasi, väites, et tal pole enam raha. Hageja uuris kostjalt korduvalt, milline on tema ettepanek müügilepingu täitmiseks, kuid kostja enam hageja päringutele ei vastanud, vaid esitas 21.04.2021 Osta.ee keskkonnas pretensiooni hageja kohta, kuna viimane andis tema tegevusele osta.ee platvormil negatiivse tagasiside. Pretensiooni menetlemine on kohtumenetluse tõttu peatatud, kuid Osta.ee on oma esialgses hinnangus kinnitanud, et kostja oksjonikirjelduses sisalduv info oli vastuoluline. Pretensioonis sisalduv on oluline ka seetõttu, et sellest nähtub, et kostja ei ole tegelikult kunagi kavatsenud müügilepingut nõuetekohaselt täita, sest tema arvates piisab tema vastutuse välistamisest sellest, kui oksjoni kirjelduses on kirjas, et hilisemaid pretensioone ei arvestata. Esiteks midagi sellist oksjonikirjelduses pole, teiseks selline kostja vastutuse piirang ei saa kehtida varjatud puuduste suhtes. X Xi 19.05.2021 läbi viidud ülevaatuse käigus tuvastatud täiendavatest varjatud puudustest teavitas hageja kostja esindajat 27.05.2021. Hageja lepingu täitmise nõue põhineb VÕS § 222 lg 5 (parandamisnõue) Kuivõrd kostja ei vastanud enam hagejale (sh ei pakkunud selgelt mootorratta parandamist), ei jäänud hagejal muud üle kui mootorratas ise remontida, sest alates 01.05.2021 ei oleks hageja enam mootorratast kasutada selliseks otstarbeks, milleks ta oli selle soetanud, kuna mootorratta tehnoülevaatus lõppes 30.04.2021. Kuigi hageja ei andnud kostjale kindlat tähtaega lepingu täitmiseks, siis pidi kostja aru saama, et kuna mootorratta tehnoülevaatuse viimane päev on 30.04.2021, siis oli puuduste kõrvaldamise küsimus pakiline. 20 päevaga mootorratta selliste puuduste kõrvaldamine oleks olnud teostatav (või vähemalt vastava kokkuleppe sõlmimine) ning seetõttu tuleb kostjale puuduste kõrvaldamiseks antud mõistlikuks ajaks lugeda 20 päeva (VÕS § 82 lg 3). Kostja ei ole hagejale kordagi mõista andnud, et ta sooviks puudusi mingilgi moel kõrvaldada. Pigem on ta hagejat ignoreerinud ja oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidnud. Kostja ainuke ettepanek olukorra lahendamiseks oli 27.04.2021 tehtud mootorratta tagasi ostmise pakkumine hinnaga 3000 eurot, millest hageja keeldus. Kuivõrd kostja keeldus õigustamatult asja parandamast, siis on kostja käitumine käsitletav lepingu olulise rikkumisena VÕS § 223 lg 1 mõttes. Hageja alternatiivne nõue VÕS § 115 lg 1 alusel (kahju hüvitamine). Kui kohus peaks leidma, et VÕS § 222 lg 5 lepingu täitmise nõude eeldused ei ole täidetud, soovib hageja alternatiivselt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kuivõrd hagi esitamise ajaks on hageja ise mootorratta puudused kõrvaldanud, soovib hageja VÕS § 115 lg 1 alusel kahju hüvitamist ulatuses, mis vastab tema poolt kantud reaalsetele mootorratta parandamise kuludele. Hageja hinnangul vastutab kostja müüjana antud juhul mootorrattal esinenud varjatud puuduste ja nende kõrvaldamise tulemusel hagejal tekkinud kahju eest. Üldreeglina on VÕS § 115 kohaldamise eelduseks võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine. VÕS § 115 lg 3 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda ka täiendavat tähtaega

6(9)

2-21-109903 määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust. Hageja on seisukohal, et kostjale täiendava tähtaja andmisel ei oleks tulemust. Kostja lepingu rikkumine oli oluline ka VÕS § 116 lg 2 mõttes, kuna hageja jäi olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis. Hageja märgib, et vähetähtis ei ole ka asjaolu, et isegi juhul, kui tema poolt mootorratta parandamiseks kantud kulutused hüvitatakse, on mootorratta raami purunemise tõttu mootorratta turuhind oluliselt madalam. Hageja nõude osaks on ka kostja osa registreerimistasust (24 eurot). Kostja vastuväited hagiavaldusele Nagu varem esitatud vastuväites hageja avaldusele maksekäsu kiirmenetluses kostja avalduses toodud asjaoludega põhjendustega ei nõustu. Vastab tegelikkuse, et 07.04.2021 a oli sõlminud mootorratta BMW K1200S ostu- müügitehing. Müüja ei ole kinnitanud ostjat, et mootorrattas oli suurepärases seisukorras, aga vastupidi, müüja nimetas olemasolevad mootorratta nõrgad kohad. Just selle tõttu mootorratta müügihing oli vähem keskmise turuhinnast. Ostu müügilepingu sõlmimisel kontrollis hageja mootorratta seisundit ja korrasolekut. Hageja väited lepingu taganemisest 09.04.2021 aga samuti eeldatava mootorratta remondi suuruse kohta on paljasõnalised. Taganemist ei toimunud, õigust lepingu taganemiseks ka ei ole, ning jääb arusaamatuks eeldatavate remonditööde maksumus. (tuvastatud rikked, vajaliku tööde nimekiri ning eelarve remonditööde teostamiseks). Samuti kostja väidab, et kuna hageja nõuab mõistliku kulude hüvitamist, kantud kulude mootorratta remontimiseks hüvitamist ning alternatiivnõudena – kahju hüvitamist, siis hageja peab eelkõige tõendama, et ta on tegelikult on nimetatud kulude kandnud ning seda, et antud kulud on mõistlikud aga samuti seda, et varaline kahju on tõesti eksisteerib. Hageja ei esitanud tõendid selle kohta, et ta on tegelikult kandis kulud seoses mootorratta remontimisega. Hageja poolt esitatud tõenditest on näha, et: Lisa 3 – teksti koopia võõrkeeles; Lisa 4 –tellimuse-lepingu koopia, hageja ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on tasunud antud teenuse eest; Lisa 7 – dokumentide koopia võõrkeeles, antud dokumendist ei ole näha, et tegemist on Kostjalt ostetud sõidukist (ei ole märgitud Vin-kod ja registrinumber), aga samuti Hageja ei ole esitanud tõendi, et ta on teostanud vastava makset; Lisa 9 – arve koopia, hageja ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on teostanud antud arve tasumist; Lisa 10 – pakkumise kirjelduse koopia, hageja ei esitanud tõendi, et ta on teostanud antud teenuse tasumist. Samuti hageja on esitanud arve koopia postikuludele ning sellest ka ei ole näha, et antud arve puudutab käesoleva hagi eset. Hageja ka ei esitanud tõendi selle kohta, et ta on teostanud antud arve tasumist. Täiendavalt eelpool toodule hageja ise kinnitab, et on teostas mootorratta ülevaatust üleandmisel müüjalt ning asja seisund teda rahuldas. Hageja ei tagastanud asja kostjale. Hageja on 7(9)

2-21-109903 teostanud mootorratta tehniline ülevaatust ning nagu kostjale on teada, hageja kasutab mootorratast sihtotstarbeliselt. Kõik järgsed hageja pretensioonid kostja vastu müüdid asja kohta on ülemääralised. Hageja ostis kasutatud asi hinnaga, mis on turuhinna vähem, asja üleandmises hagejale asjas olevad puudused oli kostja poolt hagejale teatatud. Seega, kostja ei täitnud menetlusliku TsMS 230 lg 1 ettenähtud tõendamiskohustust ning ei esitanud tõendid faktiliste asjaolude kohta, millistel tema nõuded rajanevad. Kostja on nõus käesoleva asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuistung Kohtuistungil jäid poolel varem kirjalikult avaldatud seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus nõustub kostjaga nii asjaolude kui õigusliku argumentatsiooni osas, kuid leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja kuulutuse ideaalkorras olevast mootorrattast internetikeskkonnas Osta.ee avaldas. Kostja näitas ratta läbisõiduks 45 000 km. Seega pakkus kostja müügiks kaupa arvestades sellele läbisõidule vastavat normaalset kulumist. Tegelikult avastas aga hageja rattal olulisi vigu, sealhulgas liiklus- ja eluohtlikke (ABS). ABS-i olukorda tunnistas kostja ka ise, kuid väitis hagejale, et see ei maksa midagi. Kui valmistajatehas on paigaldanud sõidukile ABS-i, peab see olema töökorras. ABS-i töö kontrollitakse tehnoülevaatustel. Töötava ABS-ta sõidukid ei ole avalikku teeliiklusesse lubatud. Hageja käitus lepingus heas usus ja parimal võimalikul moel. Hageja tunnistas ratta üleandmisel avastatuid ilmseid ja nähtavaid puudusi (näidikuteblokk ja tahavaatepeegel). Samuti teavitas hageja kostjat hiljem avastatud muudest puudustest, tehes ettepaneku ratas tagasi võtta ja tehing tagasi pöörata. Samuti saatis hageja kostjale kõik ratta vigade avastamisega seotud dokumendid. Hageja käitus ratast liikluskõlbulikuks seades säästlikult – ei asendanud ABSmoodulit uuega, vaid remontis olemasoleva. Hageja esitas nõuetena mootorratta seitsme osa maksumuse.

1.defektne ABS-moodul;
2.defektne kütusenäidik;
3.defektne tagatuli;
4.defektne mootori ketipinguti;
5.defektsed esimesed šarniirid;
6.defektne kardaanitunneli muhv;
7.defektne tagareduktori rõngastihend. Kohus leiab, et nõue tuleb rahuldada esimese kolme osas 1448,66 euro ulatuses (ABS-mooduli parandamine ja postikulu Saksamaalt Eestisse – 1028,16 eurot, mooduli postikulu Eestist 8(9)

2-21-109903 Saksamaale 23,40 eurot, parandatud mooduli montaaž Eestis 23,40 eurot, kütuseandur 238,50 eurot ja tagatuli 105,60 eurot). Kuludokumendid on hageja kostjale saatnud ja esitanud ka kohtutoimikusse. Hageja esitatud vigu ja puudusi 4-7 loeb kohus tekkinuks mootorratta mõistliku kulumise tagajärjel. Nende puhul ei näe valmistajatehas ette ülevaatus- või vahetamisvälpa, vaid need osad vahetatakse vastavalt kulumisele. Kohus jätab detailide 4-7 osas hagi rahuldamata. Kostja vastuväiteid ei saa võtta arvesse. Asjaolu, et hageja mootorratta remontis ja seda kasutab, ei tähenda, et tal poleks õigust nõuda kostjalt kahju. Kohus teeb otsuse VÕS § 14 lg-te 1 ja 2, § 115 lg-te 1 ja 3, § 116 lg 2; § 217 lg 2 p-de 1 ja 3 ja § 218 alusel.

Menetluskulud Kohus jätab menetluskulud kostja kanda proportsionaalselt rahuldatud haginõude osale. Hageja on kohtukuluna esitanud tasutud riigilõivu 275 eurot, seega on tuleb kostjalt välja mõista 172,67 eurot (1448,66 x 275 : 2307,13) tasutud riigilõivu hüvitamiseks.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 30.09.2022 kohtuotsusega.

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja