Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
10. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-13241
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Aleksandr Tarassovi vastu tahteavalduse asendamiseks kohtuotsusega
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 25. augusti 2021 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (hageja): Osaühing Aktiva Finants (rk: 10746479), esindajad vandeadvokaat Carri Ginter ja advokaat Mari Agarmaa Vastustaja (kostja): Aleksandr Tarassov (ik: XXXXXXXXXX)
RESOLUTSIOON
1.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 25. augusti 2021 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24.08.2021 maakohtule Aleksandr Tarassovi (kostja) vastu hagi, milles palus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel asendada kostja tahteavaldus kohtuotsusega, millega kostja palub AS-l Pensionikeskus (Pensionikeskus) kanda kostja II pensionisamba osakute müügist laekunud raha kostja Eesti krediidiasutuse arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX. Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgnikuks täiteasjas nr 197/2020/1732, nõue 5410,61 eurot ja täitekulud 804 eurot, sissenõudjaks on hageja. Hageja nõue põhineb jõustunud kohtuotsusel. Võlgniku suhtes on algatatud kaheksa täitemenetlust kogusummas 22 855,59 eurot. Võlgniku realiseeritavaks varaks on pensionifondi II samba osakud väärtusega 18 127,19 eurot. Kostjalt võla sissenõudmiseks ei ole muid võimalusi, kui nõuda pensioniosakute arestimist ja arestitud osakute väärtuse arvelt nõude rahuldamist. Kostja on esitanud Pensionikeskusele avalduse enda II pensionisamba osakute väljamaksete tegemiseks Leedu panga kontole. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 655/2014, 15. mai 2014, loodud pangakontode Euroopa arestimismääruse kasutamine ei ole mõistlik ega tulemuslik. Kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. Selline käitumine oleks vastuolus ka hea usu põhimõttega. Kostja kohustus lasta raha kanda enda Eesti arvelduskontole tuleneb erinevate sätete koosmõjust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1; § 3 lg 1; § 4 lg 1; § 52 lg 1, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMSRS) § 114, TsÜS § 138 lg 2). Hagi tagamise korras palus hageja keelata Pensionikeskusel väljamaksete tegemine kostjale II samba osakute müügist laekunud rahaliste vahendite arvelt kostja välisriigi krediidiasutustes olevatele arvelduskontodele kuni tsiviilasjas kohtuotsuse jõustumiseni.
MAAKOHTU LAHEND
2.Viru Maakohus jättis 25. augusti 2021 määrusega hagi menetlusse võtmata ja menetluskulud hageja kanda ning hagi tagamise taotluse rahuldamata. Määruse kohaselt peavad selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Kostjale või täitemenetluses võlgnikule ei tulene seadusest ega muust õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus raha kandmiseks mingile enda konkreetsele Eesti Vabariigi pangakontole. Isikul ei ole kohustust teha Pensionikeskusele teatud kindla sisuga tahteavaldust ja järelikult ei ole isikut võimalik selleks ka kohustada.
TsMSRS §-st 114 ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta nõuaks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagi võimalik rahuldada ja hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi perspektiivituse tõttu. Kui eeldada, et Pensionikeskusel on õigus väljamakset teha ainult sellisele arvelduskontole, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest, puudub vajadus sellise hagi esitamiseks, kuna Pensionikeskus ei saaks teha väljamakset kostja välisriigi pangakontole, samas ei välistaks see kostja õigust taotleda väljamakse tegemist välisriiki, nagu hageja on ekslikult järeldanud. Võla sissenõudmiseks täitemenetluses ei ole ainsaks võimaluseks pensioniosakute müügist laekunud raha. Kostjale kuuluvad kaks korteriomandit ja kaks sõidukit (keelumärked seatud).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Osaühing Aktiva Finants esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
25.augusti 2021 määruse tühistamist osas, millega kohus keeldus hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda, ning asja saatmist tagasi samale maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti TsMS § 371 lg 2 p 2 ja keeldus ennatlikult hagi menetlusse võtmisest. Kohus asus menetlusse võtmise hindamise staadiumis lahendama asja sisuliselt; 2) kohaldas kohus ebaõigesti TsÜS § 68 lg-t 5. Kohus leidis ekslikult, et hagi ei ole perspektiivne. Kohus leidis ebaõigesti, et nõude esimene eeldus ei ole täidetud, s.o et kostjale ei tulene seadusest vm õiguslikust alusest kohustust anda tahteavaldus väljamakse tegemiseks kostja Eesti arvelduskontole. Kui kostja on esitanud Pensionikeskusele taotluse II sambast väljamakse tegemiseks, lasub tal kohustus lasta raha välja maksta Eesti arvelduskontole. Vastasel korral ei ole võimalik täita kohtulahendit, millega kostjalt on hageja kasuks raha välja mõistetud. Kostjal lasub seadusest tulenevalt kohustus täita jõustunud kohtulahendit (TsMS § 457 lg 1) ning mitte varjata vara ja täitemenetlusest sellisel viisil kõrvale hoiduda (KarS § 385). Vastav kohustus lasub kostjal ka tulenevalt TMS § 52 lg-st 1 ja § 53 lg-st 1. Lisaks sätestab seadus võlgnikule üldise kohustuse tegutseda heas usus (TsÜS § 138 lg 1, lg 2). Seadusandja viitas enda tahtele TsMSRS § 114 seletuskirjas, milles väljendas, et kuni selle ajani, mil Pensionikeskuse IT-lahendused ei võimalda väljamaksmisele kuuluvat nõuet arestida, tuleks see summa kanda võlgniku arvelduskontole, millele kohtutäituril on võimalik aresti seada, s.o Eesti arvelduskonto. Ka seetõttu, et praegusel juhul on võlgniku vastu elatisenõudeid summas 6034,53 eurot, lasub võlgnikul kohustus võimaldada täitemenetluse läbiviimist temale kuuluva vara suhtes (perekonnaseaduse § 116 lg 2; § 96; § 100 lg 1, KarS § 169); 3) ei täitnud kohus kohaselt kõrgendatud põhjendamis- ja selgitamiskohustust. Kohus ei analüüsinud hagiavalduses esitatud põhjendusi, et selline kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Seejuures kohaldas kohus ebaõigesti TsÜS § 68 lg-t 5 ja eeldas ekslikult, et kohustus anda vastav tahteavaldus peaks seadusest otsesõnu tulenema. Kohus arvestas asjakohatult sellega, kas kostjal on muud vara, mille arvelt nõuet täita; 4) on hagi tahteavalduse andmise kohustamiseks sobivaim viis hageja õiguste kaitseks. Seadusandja ei ole näinud ette efektiivset mehhanismi kohtulahendite täitmiseks väljamaksmisele kuuluva raha arvelt. TsMSRS § 114 järgi ei ole kuni 01.01.2023 võimalik arestida võlgnikule väljamaksmisele kuuluvat summat, kuna selleks puudub IT-tehniline võimekus. Seadusandja tahe ei olnud välistada nõuete täitmine II samba väljamaksete arvelt.
Kui Pensionikeskus kannaks raha otse võlgniku välisriigi arvelduskontole, ei oleks võimalik kohtulahendeid ja võlausaldajate nõudeid ka teiste mehhanismide kaudu efektiivselt täita, sh Euroopa arestimismääruse või täitekorralduse määruse alusel. Täitemenetluse alustamine välisriigis põhjustab ka täiendavat olulist kulu ning on seotud mitmete riskidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 koostoimes TsMS §-ga 659).
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hagis esile toodud asjaoludel ei ole hagiga võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Hageja heidab ette, et maakohus asus hagi menetlusse võtmise otsustamisel asja sisuliselt lahendama, ei põhjendanud määrust piisavalt ega analüüsinud hageja väidet, et hagetav kohustus tuleneb kostjale erinevate sätete koosmõjust ja hea usu põhimõttest. Ringkonnakohus hageja etteheidetega ei nõustu ning vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib järgmist.
5.1.TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel perspektiivituse tõttu. Hageja nõue on TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi perspektiivitu üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (vt näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-193-13). Maakohus tuvastas õigesti, et hageja nõude rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 371 lg 2 kohaldamise peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus. Seega peab kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi edukust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse põhjendusel hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt on hagi rahuldamine või hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines hagiavalduses esitatud asjaoludele. Maakohus hindas hagiavalduses toodu põhjal hagi edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu, et ühestki lepingust või seadusest tuleneks kostjale kohustust anda hageja taotletav tahteavaldus.
5.2.Selleks, et isiku tahteavalduse saaks lugeda kohtulahendiga asendatuks, peavad olema täidetud TsÜS § 68 lg-s 5 sätestatud eeldused. Esmalt peab isikul, kelle tahteavaldust soovitakse kohtulahendiga asendada, olema kas seadusest või muust õiguslikust alusest tulenev kohustus tahteavaldus teha. Teiseks peab tahteavaldusel, mille andmiseks isikut kohustatakse, olema kindel sisu, mis on tuvastatav kas seaduse või lepingu alusel. Kolmandaks peab kohtuotsus kohustama isikut tahteavaldust tegema (Riigikohtu lahend nr 2-17-9986). Seega selleks, et hageja saaks nõuda kostja tahteavalduse asendamist kohtulahendiga, peab seadusest või lepingust selgelt tulenema kostja kohustus teha kindla sisuga tahteavaldus. Maakohus tuvastas õigesti, et ühestki lepingust ega seaduse sättest sellist kohustust kostjale ei tulene. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 431 lg 1 esimese lause kohaselt on isikul, kellel ei ole KoPS § 40 lg 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, õigus nõuda kõigi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa ja kõigil pensioni investeerimiskontodel oleva
raha väljamaksmist nimetatud paragrahvis sätestatud tingimustel. KoPS § 431 lg 4 kohaselt esitatakse avaldus raha väljavõtmiseks ja väljamakse tehakse sama seaduse §-des 524–526 sätestatud korras. KoPS § 524 reguleerib avalduse esitamisega seonduvat ning lg 2 p 4 kohaselt märgitakse avalduses mh isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud. Nimetatud normist ega teistest normidest ei tulene avalduse esitajale kohustust märkida avaldusse Eesti krediidiasutuses avatud konto numbrit. Hageja viitab TsMSRS §-le 114 ja seaduse seletuskirjale. TsMSRS § 114 sätestab, et kuni 01.01.2023 ei ole täitemenetluse seadustiku alusel arestitav, sealhulgas eelarestitav, nõue väärtpaberite registri pidamise seaduse §-s 13 nimetatud pensioniregistri pidaja poolt täitemenetluse võlgnikule KoPS §-s 31 ning § 40 lg-tes 2 ja 3 nimetatud väljamakse tegemiseks. Hageja hinnangul tuleneb seletuskirjast, et seni kuni ei ole võimalik arestida II pensionisamba osakute väljamakse nõuet, on õigus AS-l Pensionikeskus väljamakset teha ainult sellisele arveldusarvele, kuhu kohtutäituril on võimalik seada arest. Nimetatud seletuskirjas selgitatakse, et seni kehtib tänane praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses, kuhu kohtutäituri poolt on võimalik seada arest. Ringkonnakohtu hinnangul võib eeltoodut tõlgendada ka selliselt, et summa kantakse pensionikonto omaniku avalduse alusel talle kuuluvale arveldusarvele krediidiasutuses ja kohtutäitur saab summa arestida. Nimetatud sättest ei tulene täitemenetluse võlgnikule kohustust anda tahteavaldus, millega ta taotleks väljamakse tegemist Eestis registreeritud krediidiasutuses avatud arvelduskontole. Seaduse seletuskiri kohustusi ei tekita, isegi kui seletuskiri ütleks selgesõnaliselt, et täitemenetluse võlgnik on kohustatud laskma väljamakse teha Eestis asuvale arvelduskontole. Juhul, kui seadusandja oleks tahtnud võlausaldajate huvidega hageja väljatoodud viisil arvestada, siis oleks see vastava regulatsioonina seadusesse ka sisse kirjutatud. Seadusandja seda teinud ei ole.
5.3.Hageja tugineb TMS sätetele ja leiab, et kostjal on täitedokumendist tulenevalt kohustus tahteavalduse tegemiseks, kuna juhul, kui isikul on kohustus alluda täitetoimingutele Eesti Vabariigis, siis ei saa isikul samaaegselt olla õigust käsutada oma vara viisil, mis välistab täitemenetluse nõuete täitmise. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et täitemenetluse seadustiku järgi täidetakse muuhulgas nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 3 lg 1 alusel korraldavad täitedokumentide täitmist kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti ning TMS § 4 lg 1 kohaselt pööratakse sissenõue võlgniku varale. TMS § 52 lg 1 kohaselt varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. Sissenõudja nõue rahuldatakse vara müügist saadud raha arvel. Hageja poolt väljatoodud TMS-i sätetest eraldi ega ka koosmõjus ei nähtu kohtu hinnangul kostja kohustust hageja poolt taotletava tahteavalduse andmiseks. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei saa kostja kohustust tuletada ka erinevate seaduste sätete koosmõjust. Ringkonnakohus möönab, et teatud juhtudel võib tahteavalduse andmise kohustus tuleneda mitme normi koosmõjust ja hea usu põhimõttest (Riigikohtu lahend nr 2-17-9986). Lisaks võiks olla oluline, et seadusandja on andnud sissenõudjale õiguse sundtäitmise käigus sekkuda võlgniku privaatautonoomiasse ja lepinguvabadusse (TMS § 14 lg 2, § 118, § 187). Samas on ringkonnakohus seisukohal, et analoogia alusel põhiõiguse riivamine ei ole sunni kohaldamisel õige. Võimalus täitemenetluse raames võlgniku omandiõiguse või lepinguvabaduse riiveks peab seadusest otsesõnu tulenema.
5.4.Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuvalt kostja kohustus tahteavalduse andmiseks tuleks pooltevahelisest lepingust.
5.5.Seega, kuna ühestki lepingust ega seadusest ei tulene selgelt, et kostja peaks andma hageja poolt taotletava tahteavalduse, siis ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega
huvi kaitseks ning ringkonnakohus asub maakohtuga samale seisukohale, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, st perspektiivitu. Maakohus keeldus õigesti hagi menetlusse võtmisest.
6.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.