09. november 2021, Viru Maakohtu Narva kohtumaja 2-21-12848
Kohtuasja number Kohtuasi
Hagihind Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja esindajad
Storent OÜ hagi Narva linna vastu Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu lepinguliste kohustuste täitmiseks 2620,16 eurot Kirjalik menetlus Hageja: Storent OÜ (registrikood 11682327) Lepinguline esindaja: Priit Pääbo [email protected])
(e-post:
Kostja: Narva linn (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) (registrikood 75039729; asukoht: Peetri plats 3, Narva linn) Lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Storent OÜ hagi Narva linna vastu Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu lepinguliste kohustuste täitmiseks rahuldamata.
2.Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ja jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Mõista hagejalt Storent OÜ-lt kostja Narva linna kasuks välja menetluskulud summas 1350 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. 1(4)
2-21-12848 Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.
ASJAOLUD
1.Storent OÜ esitas 16.08.2021 hagi Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu) vastu lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue 1150,08 eurot, kahjuhüvitisena sissenõudekulud 320 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1046,57 eurot ja alates 17.08.2021 viivise põhinõudelt (1150,08 eurot) 0,2% päevas, kuid mitte rohkem kui 103,51 eurot.
2.Haginõude aluseks on asjaolu, et hageja ja kostja sõlmisid 27.03.2020 lepingu nr CON12034, millega hageja üüris kostjale piirdeaiad. Kostja tagastas piirdeaiad hagejale defektsetena, mille eest esitas hageja kostjale arved. Nõude aluseks on defekteerimise aktid, millest nähtuvalt on kostja tagastanud hagejale vigastusega piirdeaia osasid. Inventari rikkumise ja/või puudujäägi korral on üürnik kohustatud hüvitama üürileandjale sellest tingitud kahju, mille hüvitamist hageja nõuab. Hageja on nõus asja arutama kirjalikus menetluses.
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Esitatud arvetest ei ole väidetava kahju suurus selge ega arusaadav, kostja tagastas üüritud asjad seisundis, mis vastas nende lepingujärgsele kasutamisele. Kahju hüvitamise nõudele ei ole õige lisada käibemaksu. Piirdeaiad tagastati hagejale märtsis-aprillis 2020, hageja teatas kostjale väidetavatest defektidest alles mais-juunis 2020. Kostja arvates on hageja kaotanud õiguse nõuda kostjalt kahju hüvitamist tagastatud asjade ülevaatamisega viivitamise tõttu VÕS § 336 lg 1 2. lause alusel. Arvestades, et hageja teatas üüritud asjade väidetavatest puudustest hilinenult, puudub võimalus tuvastada, kas piirdeaedade puudused ilmnesid ajal, mil need olid kostja kasutuses. Seega ei saa tuvastada põhjuslikku seost kostja tegevuse või tegevusetuse ja väidetavalt tekitatud kahju vahel. Samuti leiab kostja, et üüritud asjadega seotud kahju hüvitamise nõue on igal juhul aegunud võlaõigusseaduse (VÕS) § 338 lg 1 alusel. Kostja on nõus asja arutama kirjalikus menetluses.
4.Hageja oma täiendavas seisukohas leiab, et nõue ei ole aegunud. Seejuures viitab hageja Riigikohtu 04.06.2016 otsusele 3-2-1-7-16 ja 17.02.2011 otsusele 3-2-1-168-10, milles kohus on selgitanud, et seadusest ei tulene otseselt, millal võib võlausaldaja nõuda lepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, ning et nõude aegumise üle otsustamiseks on vaja kindlaks teha, kas on möödunud mõistlikult vajalik aeg kahju tekitamisest selle hüvitamiseks. Hageja hinnangul on nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Kahju hüvitamise nõude sai hageja esitada alles siis, kui kahju ulatus oli selgunud. Hageja on tõendanud, et kostja tagastas inventari vigastustega, seega peab kostja tõendama vastupidist.
5.Hageja taotles tunnistajana J H ülekuulamist, et tõendada inventari kahjustusi ning seega asjaolu, et kostja on tagastanud inventari kahjustatult. Kostja vaidles tunnistaja ärakuulamisele vastu, leides, et tunnistaja ei saa olla kahju põhjuste ja ulatuse tõendamise allikaks. Alternatiivselt palus kostja, et tunnistajana kuulataks üle ka T L , kes võib selgitada, millises seisundis piirdeaiad kostjale üle anti ja millises seisundis need tagastati hagejale. Kohus jättis määrusega mõlema poole taotluse tunnistaja ülekuulamiseks rahuldamata, sest taotluste põhjal võis eeldada, et tunnistajate ütlustest ei selguks midagi uut, mida ei oleks tõendatud juba kohtule esitatud tõenditega. Kohus andis ka pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks või lõplike seisukohtade esitamiseks.
6.Täiendavas seisukohas jääb kostja aegumise vastuväite juurde. Kostja lisab, et hageja on rikkunud lepinguga ettenähtud kahju hüvitamise protseduuri, mistõttu ei olnud kostjale arvete 2(4)
2-21-12848 esitamine põhjendatud. Lisaks toob kostja esile, et lepingu punkt 2.6 on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 1 alusel. Juhul kui viidatud lepingupunkt ei ole tühine, tuleb tuvastada, millised olid hageja tegelikud kulud, mis tekkisid seoses kahjustatud paneelide taastamise või uute samaväärsete ostmisega.
7.Lõplikus seisukohas jääb hageja oma varem esitatud seisukohtade juurde. Nõue ei ole aegunud, kostja tagastas defektse inventari ja rikkus sellega oma lepingulist kohustust.
8.Ka kostja jääb lõplikus seisukohas oma varem esitatud seisukohtade juurde. Hageja nõue on aegunud, sest üüritud asja kahjustamisest tulenevale nõudele on kehtestatud lühem aegumistähtaeg. Kostja esitab täiendavalt tõendina hageja ja A G OÜ vahel sõlmitud lepingu tõendamaks, et hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu punkt 2.6 on tüüptingimusena tühine.
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud hagiavalduse, poolte seisukohtade ja menetluse käigus esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
10.Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel oli sõlmitud üürileping piirdeaedade kasutamiseks.
11.Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kahju hüvitamiseks on aegunud, kas kahju suurus on tõendatud ning kas lepingu punkt 2.6 on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine.
12.Esmalt annab kohus hinnangu aegumise vastuväitele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõike 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. VÕS § 338 lõike 1 kohaselt on üürileandja üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. VÕS § 338 lg 1 on TsÜS § 146 lg 1 suhtes erinorm. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel sõlmitud leping oli üürileping. Riigikohtu otsustes, millele on viidanud hageja, on vaidlused puudutanud arvelduskonto lepingut ja väärtpaberikontolt tehtud ülekannet, mille puhul ei ole aegumise tähtaja osas kehtestatud erinormi ja mille puhul VÕS § 338 lg 1 ei kohaldu.
13.Üürniku vastutuse alusnorm on VÕS § 334 lg 2, mis sätestab üürniku vastutuse üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja kahjustamise eest. Seadus ei sätesta kahju tekkimise asjaoludest tulenevaid nõude esitamise aegumise eriregulatsioone, vaid kõigi üüritud asja kahjustamisest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on sätestatud ühes normis (VÕS § 338 lg 1). VÕS § 338 lõike 1 eesmärk on piirata ajaliselt üüritud asja kahjustamise nõuete esitamise tähtaega sõltumata kahju tekkimise asjaoludest. Sama on leidnud Tartu Ringkonakohus 04.02.2013 otsuses 2-1158163 (p 9).
14.VÕS § 338 lõike 2 1. lause järgi algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Pooled ei vaidle selle üle, et piirdeaiad tagastati märtsis-aprillis 2020. Hageja ei ole toonud esile aegumise katkemise või peatumise aluseid ega kokkulepet aegumistähtaja alguse edasilükkamise kohta. Piirdeaedade tagastamisest oli hagi esitamise ajaks möödas enam kui kuus kuud, mistõttu on hageja nõue aegunud.
15.Seetõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
16.Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, ei ole kohtu hinnangul vajalik analüüsida poolte neid väiteid, mis puudutavad kahju suuruse tõendatust ja lepingu punkti 2.6 tühisust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3(4)
2-21-12848
17.Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel asja lõpetavas lahendis.
18.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et antud juhul tuleb põhjendatud menetluskulud jätta hageja kanda.
19.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostja nimetatud menetluskulud on õigusabikulud 2850 eurot.
20.Kooskõlas TsMS § 175 lg 1 leiab kohus, et kostja õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt, 1350 euro ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud on tunnitasu, kuid leiab, et ajakulu on põhjendamatult suur. Kohus arvestab kostja õigusabikulude hindamisel asjaolu, et kuigi pooled on esitanud oma seisukohti mitmes dokumendis, on need olnud suures osas sisult kattuvad, mis vähendab nii dokumendiga tutvumise kui ka vastuse koostamise aega, seega ei peaks õigusteadmistega isikul kuluma vastuste koostamiseks ja materjalide kohtule esitamiseks 19 tundi. Kohus leiab, et põhjendatud ajakuluks on kokku 9 tundi. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kostja ei ole pidanud osalema kohtuistungil. Kohus leiab, et põhjendatud menetluskulud on õigusabikulud 1350 eurot.