AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Z. G. vastu kahju hüvitamise nõudes
Menetlustoiming
asja lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal (registrikood 12831829, Pärnu mnt 141, Tallinn 11314); Avaldaja lepinguline esindaja: A. L. (telefon: xxx, e-post: xxx); Puudutatud isik: Z. G. (isikukood xxx, xxx).
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata avaldaja 01.07.2021 taotlus tunnistaja V. G. ülekuulamiseks.
2.Jätta avaldus 850 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 4,37 euro ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes rahuldamata.
3.Käesolev määrus kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulud Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu määruskaebuse 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Avaldaja seisukohad
1.Avaldaja palus puudutatud isikult välja mõista kahju 850 eurot ja seisuga 18.09.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 4,37 eurot. Samuti palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista viivise seadusjärgses määras alates 19.09.2020 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
2.Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri Maardus, aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 2320569753.
Kindlustusvõtjaks oli V. G.. Kindlustuslepingus oli kokku lepitud omavastutus 100 eurot.
3.27.05.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 27.05.2020 xxx korteris veekahju. Avaldaja palvel täitis kindlustusvõtja 10.06.2020 varakahju avalduse, milles ta kirjeldas, et ta avastas 28.05.2020 korteris veelekke, mille oli põhjustanud ülemine naaber korteris nr
18.Veeleke oli põhjustanud korteri esiku laes suure veemulli, kust vesi tilkus alla põrandale ning robottolmuimejale. Veelekke tõttu said kahjustada esiku lagi ning robottolmuimeja.
4.Avaldaja tegi korteriühistule päringu kahju põhjuse kohta. KÜ X juhatuse liikme V. G. teate kohaselt toimus 27.05.2020 xxx korteris veeleke, mille tagajärjel sai kahjustada korter 12. Kindlustusvõtja esitas avaldajale fotod kahjustada saanud korterist ning robottolmuimejast. Fotodelt on näha kahjustada saanud esiku lagi, robottolmuimeja ning korteri nr 12 plaan. Korteri plaanilt on näha, et esik ja elutuba on ühine ruum ehk ilma vaheseinata ning neil on ühine lagi.
5.Korteri nr x remondiks tegi hinnapakkumise I OÜ summas 1056,12 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri remondiks tehtud hinnapakkumine mõistlik. Hinnapakkumises näidatud kulud olid vajalikud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks. Elutoa lae viimistlemine (ülevärvimine) oli vajalik laevärvi toonierinevuste vältimiseks põhjusel, et esiku ja elutoa lagi on ühine.
6.Veelekke tagajärjel tilkus vesi robottolmuimejale, mille tagajärjel sai elektriline robottolmuimeja veekahjustuse. Robottolmuimeja veekahjustuse tegi kindlaks F OÜ. F OÜ hoolduse akti kohaselt oli robot niiskusest kahjutatud. Tolmuimeja remondimaksumus on 220 eurot. Seega on veekahju tagajärjel põhjustatud kahju suurus kokku 1276,12 eurot (1056,12 eurot + 220 eurot). Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitab kahju summas 850 eurot kindlustusvõtja arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 850 eurot. Kuna kahju sai alguse puudutatud isiku korterist, esitas avaldaja talle kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, millele puudutatud isik ei vastanud.
7.Avaldaja viitas VÕS § 492 lõikele 1 ja VÕS § 115 lõikele 1. Avaldaja hinnangul on puudutatud isik rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud kohustust. Avaldaja viitas KrtS § 31 lg 1 punktile 1. Avaldaja on tõendanud, et veeleke sai alguse puudutatud isiku korterist. Korteriomanik peab tõendama asjaolusid, milliste esinemise tõttu ta vastutusest vabaneb. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et vannitoas võib toimuda veeleke ning vesi võib tungida gravitatsiooni mõjul läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku (VÕS § 127 lg 3).
8.Korter nr x siseviimistlus (esiku ja elutoa ühine lagi) sai kahjustada ja korterit oli võimalik parandada. Korteri parandamiseks esitas hinnapakkumise I OÜ summas 1056,12 eurot. Robottolmuimeja niiskuskahjustuse tuvastas F OÜ ning F OÜ akti kohaselt on robottolmuimeja parandamise kulu 220 eurot. Seega on veekahju tagajärjel põhjustaud kahju suurus kokku 1276,12 eurot (1056,12 eurot + 220 eurot). Avaldaja ja kindlustusvõtja leppisid kokku, et avaldaja hüvitas kahju 850 eurot. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
9.Avaldaja saatis 12.08.2020 puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude, andis talle mõistliku tähtaja kahju hüvitamiseks ning palus kahju hüvitada hiljemalt 26.08.2020. VÕS § 82 lg 1 ja lg 7 alusel leidis avaldaja, et tema nõue on sissenõutavaks muutunud alates 27.08.2020. Alates 27.08.2020 nõudis avaldaja puudutatud isikult viivise väljamõistmist.
10.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult välja mõista kulud õigusabile summas 360 eurot. Avaldajale osutati õigusabi kokku 3 tundi hinnaga 120 eurot tunnis. Lisaks tasus avaldaja riigilõivu 50 eurot. Kokku on menetluskulud 410 eurot. Avaldaja õigusabikulud on ilma käibemaksuta.
11.01.07.2021 seisukohtades leidis avaldaja, et puudub vaidlus selle üle, et veeleke sai alguse korterist nr 18. Puudutatud isik ei ole avaldusele vastanud ja TsMS § 231 lg 4 alusel saab eeldada, et ta on antud asjaolu omaks võtnud. Nõude rahuldamiseks ei ole üldse oluline, millistel asjaoludel veeleke alguse sai. Nõude eelduseks on puudutatud isiku rikkumine, mida saab eeldada. Eelduse peab ümber lükkama asjast puudutatud isik. Avaldajale kinnitas KÜ X juhatuse liige V. G., et 27.05.2020 toimus xxx korteris veeleke. Avaldaja ei tea, millistel asjaoludel veekahju tekkis. Kuna kohus leiab, et avaldaja peab põhistama, milliste asjaoludel sai veeleke alguse puudutatud isiku korterist, palus avaldaja tunnistajana üle kuulata KÜ X juhatuse liikme V. G.. Tunnistaja oskab öelda, mis asjaoludel veeleke tekkis.
12.Menetluskuludena palus avaldaja puudutatud isikult täiendavalt välja mõista õigusabikulu 20 minuti eest summas 40 eurot ja taotluse koostamise aja 30 minuti eest summas 60 eurot. Kokku on avaldaja õigusabikulud summas 460 eurot. Seega on avaldaja menetluskulud kokku 510 eurot. Puudutatud isiku seisukohad
13.Puudutatud isik avaldaja avaldusele ei vastanud.
KOHTU PÕHJENDUSED
14.Hinnates asjas kogutud tõendeid, leiab kohus, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Esitatud avaldus kuulub läbivaatamisele hagita menetluse korras. TsMS § 613 lg 1 p 1 sätestab, et kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
15.Sisuliselt on avaldaja esitanud korteriomandi eseme valitsemisest tuleneva nõude. VÕS § 492 lg 1 sätestab, et kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Käesolevas asjas on avaldajale kui kindlustusvõtja õigusjärglasele üle läinud ühe korteriomaniku kahju hüvitamise nõue teise korteriomaniku vastu.
16.Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 4 lg 1 järgi on korteriomandi eriomandi esemeks ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg 3 järgi ei ole eriomandi esemeks hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires.
17.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Riigikohus on selgitanud, et (RK TKo 2-18-13649, p 14), et korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, mis on üks tervik ega saa olla jaotatud osadeks, on korteriomanike kaasomandis sõltumata sellest, kas nad asuvad korteriomandi reaalosas või mitte. Kahjustatud korteri omanikul on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju nii juhul, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest kui ka siis, kui see lähtus kaasomandi esemest (samas, p 16). Selleks, et kahjustatud korteri omanik saaks esitada eri- või kaasomandiga seostuva kahju hüvitamise nõude teise korteriomaniku vastu, peab ta tõendama, et teine korteriomanik on rikkunud mõnda oma kohustust, mis seostub tema korteriomandi eriomandi või kaasomandi
esemega. Korteriomaniku kaasomandi osa alalhoiu kohustus tähendab keeldu kaasomandi eset lõhkuda või rikkuda. See hõlmab ka kohustust jälgida eriomandi piires asuva kaasomandi eseme seisukorda ja viivituseta teavitada korteriühistut kaasomandi eseme kahjustumisest või kahjustumise ohust (samas, p 16). Kui aga kahju tekib kaasomandi esemest ja ükski korteriomanik ega ühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahju hüvitamist nõuda korteriühistult (RK TKo 2-18-13649, p 18). Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust (samas, p 21).
18.Eeltoodut arvesse võttes ei piisa ühe korteriomaniku kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks teise korteriomaniku vastu üksnes kahju tekkimise tõendamisest. Kahju nõude esitajal tuleb tõendada, et kahju tekitas sündmus, mis sai alguse teise korteriomandi eriomandi piiridest. Käesoleval juhul ei ole avaldaja seda kohtu hinnangul tõendanud. Avaldaja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, millistel asjaoludel täpselt veeleke tekkis.
19.Kohus selgitas avaldajale 01.07.2021 (toimiku lk 47), et tal tuleb täiendavalt põhistada, millistel asjaoludel sai veeleke alguse nimelt puudutatud isiku korterist. Kohus osundas, et ainus tõend, mis pidi tõendama veelekke alguse saamist puudutatud isiku korterist, oli dokument, mida avaldaja nimetas korteriühistu teateks, kuid mis oli tegelikult kindlustusvõtja enda koostatud allkirjastamata dokument. Teates puudusid põhistused selle kohta, millistel asjaoludel sai veeleke alguse puudutatud isiku korterist.
20.Menetluse käigus asus avaldaja väitma, et kuna puudutatud isik ei ole tema avaldusele vastanud, on ta selles toodud asjaolud omaks võtnud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohus ei lahenda avaldaja kahju nõuet mitte hagimenetluses, vaid hagita menetluses. Hagimenetluses näeb TsMS § 231 lg 4 omaksvõtu eeldusena ette seda, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Olukorras, kus kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vasta, saab kohus hagi hageja nõusolekul TsMS § 407 lg 1 järgi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
21.Vaidluse lahendamisel hagita menetluses ei saa kohus avaldust rahuldada tagaseljaotsusega ega lugeda avaldaja väited teise poole poolt omaks võetuks, kui teine pool avaldusele ei vasta. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 7 näeb ette, et kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
22.Eeltoodust tuleneb, et hagita menetluses peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid (RK TKo 3-2-1-87-14, p 29, 2-17-8643, p 17). Hagita menetluses kehtiv uurimispõhimõte ei võta küll menetlusosalistelt täielikult ära lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, kuid kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem, kui hagimenetluses (RK TKo 2-17-4751, p 14, 2-16-14061, p 17.2). Muuhulgas tuleb avaldajale selgitada tema väidete tõendamise vajadust (RK TKo 2-17-4751, p 14). Samas peab menetlusosaline ka hagita menetluses põhistama, millist asjaolu ta tõendiga tõendada soovib (RK TKo 3-2-1-31-16, p 13).
23.Asjas esitatud tõenditest nähtub, et kindlustusvõtja V. G. oli sõlminud avaldaja kui kindlustusandjaga kodukindlustuse lepingu (poliis toimiku lk 9-10), millega oli kindlustatud korter ja kodune vara aadressil Ringi tn 64a-112, Ringi64a-112-12 Maardus.
24.27.05.2020 teatas kindlustusvõtja V. G. veekahjust (toimiku lk 11), mille põhjuseks on ta märkinud esmalt hoone või seadmete torustiku purunemist. Samas teates märgitu järgi avastas kindlustusvõtja 27.05.2020 oma korteri esiku laes mulli, mille põhjustas naabri korteris olev veeleke valesti ühendatud pesumasinast. 14.07.2020 saatis V. G. avaldajale e-kirja (toimiku lk 12), milles teatas, et 27.05.2020 toimus veeleke korteri nr 18 vannitoas ning põhjustas veekahjustuse allolevas korteris nr 12.
25.10.07.2020 allkirjastas V. G. kindlustusvõtjana varakahju avalduse (toimiku lk 18-19), mille kohaselt avastas ta 28.05.2020 oma korteris veelekke, mille oli põhjustanud naaber. Veelekke tõttu oli korteri laes suur veemull, kust tilkus vesi alla põrandale ja robottolmuimejale. Avaldaja esitas kohtule fotod kahjustatud korterist ja robottolmuimejast (toimiku lk 20-24), kuid ei põhistanud, millist asjaolu ta iga esitatud fotoga tõendada soovis.
26.I OÜ koostas hinnapakkumise veekahjude taastamiseks korteris nr 12 summas 1056,12 eurot (toimiku lk 13). F OÜ koostas hoolduse akti robottolmuimeja kohta, mis aktis märgitu järgi ei töötanud ja mille remondi maksumus oli 220 eurot (toimiku lk 14). Akti kohaselt oli robot niiskusega kahjustatud. Avaldaja kandis V. G.le kindlustushüvitisena üle 850 eurot (toimiku lk 15). Kinnistusraamatu väljavõte (toimiku lk 16) tõendab, et puudutatud isik oli korteri nr 18 omanik. 12.08.2020 saatis avaldaja puudutatud isikule kahju nõude 850 euro tasumiseks (toimiku lk 17).
27.Eeltoodud tõenditest võib kogumis järeldada, et kindlustatud korteris esines kas 27.05.2020 või 28.05.2020 veekahju, mille tõttu sai kahjustada korteri siseviimistlus ja robottolmuimeja. Samuti on tõendatud, et avaldaja kandis kannatanule kindlustushüvitisena üle 850 eurot. Kohtu hinnangul ei nähtu aga esitatud tõenditest selgelt see, kuidas veekahju tekkis ja millistel põhjustel pidas kindlustusvõtja selle tekkimise algkohaks naaberkorterit. Kindlustusvõtja avaldused on lakoonilised ning osaliselt vastuolulised – kord on nendes sündmuse tekkimise kuupäevaks märgitud 27.05.2020, kord 28.05.2020. Kord on nendes veekahju tekkimise põhjuseks peetud veeleket korteri 18 vannitoas, kord hoone või seadmete torustiku purunemist. Kohus ei saa ainuüksi kindlustusvõtja ebaselgete avalduste alusel lugeda tõendatuks veekahju tekkimist naaberkorterist nr 18. Kohtule ei ole teada, et kindlustusvõtjal oleks olnud erialalist pädevust tuvastada, kust veeleke alguse sai ja millistel põhjusel see tekkis.
28.Vastuseks kohtu selgitustele leidis avaldaja 01.07.2021 menetlusdokumendis, et talle ei ole teada, mis asjaoludel veeleke tekkis. Avaldaja palus tunnistajana üle kuulata sama kindlustusvõtja V. G., kelle ütlustega ta soovis tõendada, millistel asjaoludel veeleke tekkis. Kohus leiab, et avaldaja 01.07.2021 tunnistaja ülekuulamise taotlus ei kuulu rahuldamisele. Alles tunnistaja ütlustest ei saa hakata selguma, kas avaldaja nõudel on üldse alust ning kas veeleke sai alguse naaberkorterist või toimus muudel asjaoludel. Avaldajale oleks pidanud juba enne avalduse esitamisest olema teada asjaolud, millistele tuginedes oli tal võimalik puudutatud isikult kahju hüvitamist nõuda. Kohus selgitas eeltoodut avaldajale 02.07.2021 (toimiku lk 53) ja tegi talle ettepaneku tuua välja veekahju tekkimise asjaolud ning esitada selle kohta asjatundja tõend. Vaatamata kohtu selgitustele avaldaja kohtule täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei esitanud.
29.Kuna avaldaja ei ole vaatamata kohtu korduvatele selgitustele toonud välja ega tõendanud kahju nõude rahuldamise peamist eeldust ehk asjaolu, et veeleke sai alguse puudutatud isikule kuuluva korteriomandi eriomandi piiridest, ei ole kohtul võimalik avaldust rahuldada vaatamata sellele, et puudutatud isik sellele ei vastanud.
30.TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline. Lisaks tuleneb TsMS § 172 lõikest 7, et kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse
põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kuna kohus algatas hagita menetluse üksnes avaldaja avalduse alusel, mis jäi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
31.TsMS § 478 lg 1 näeb ette, et hagita menetluse lahend on kohtumäärus. Kohtumäärusele kohaldatakse hagimenetluses tehtava määruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 478 lg 4 sätestab, et määrus hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama sätte järgi võib kohus määrata, et määrus kuulub osaliselt või täielikult täitmisele alates hilisemast ajast, kuid mitte hiljem kui alates jõustumisest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et arvestades pooltevahelise vaidluse sisu, kuulub määrus täitmisele alates selle jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.