Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sealhulgas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõivu saab tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE571010220229377229 Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank EE221700017003510302 Selgitusse tuleb märkida tsiviilasja number ja nimi kelle eest riigilõivu tasutakse. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtu põhjendused

Harju Maakohus menetleb M Vi hagi OÜ Boatbox vastu vallasasjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise ja kahju hüvitamise ning viivise nõudes.

Hageja on Sea-Doo GTX LIMITED 300 jeti (registreerimistunnus xxx) ja Tiki BS300L haagise (registreerimistunnus xxx) omanik (dtl 9-19). 2022. aastal tõi hageja palvel tema sõber S jeti koos haagisega kostja juurde remonti. Hageja ja kostja leppisid kokku, et teostatava remondi eesmärk on jett täielikult korda teha. Hageja suhtles remonttööde teostamise osas üksnes kostja esindaja R N. Kõik kokkulepped tööde teostamise osas sõlmiti vahetult hageja ja kostja vahel. Pärast tööde teostamist tehti jetiga testisõite 9 tunni jagu, mille käigus veenduti, et jeti mootor ning kere on töökorras. Kostja palvel esitas xxx tehtud tööde eest omakorda hageja palvel arve nr 20139 xxxle summas 3062 eurot, kirjeldusega „Mootori remont“. Tööde teostajaks oli kostja. Arve sai tasutud 04.10.2022, peale mida viis hageja jeti koos haagisega n.ö talvituma ja 2023. aasta hooaega ootama. 2

2-25-11226

2023. aasta kevadel, s.o enne hooaja algust, soovis hageja jetile varuvõtme teha. Sel eesmärgil viidi jett uuesti kostja juurde. Kokkuleppe kohaselt pidi teenuse hind olema 100 eurot, millele lisandub käibemaks. Jett koos haagisega jäi kostja valdusesse aadressile xxx.

2023. aaasta suvel teatas kostja, et varuvõti on küll valmis, kuid vahepeal teostas kostja jeti mootoris ka suuremahulise remondi. Tagantjärele põhjendas kostja mootoriremondi vajadust sellega, et kui varuvõtme tegemise järgselt hakkas kostja jetti testima, siis hakkas jeti ohutuli põlema. Hageja on seisukohal, et kuivõrd kostja teostas testsõite esimese remondi järel 9 tunni ulatuses ning mistahes vigu ei esinenud, siis kui midagi mootoriga juhtus, on see kostja süü. Mootoriremondi väidetavast vajadusest, selle tegemisese kavatsusest ega hinnakalkulatsioonist koos hinnapakkumisega kostja hagejat ei teavitanud, töid ei kooskõlastanud ega sõlminud selles osas muid kokkuleppeid töö teostamiseks. Kostja teatas, et hagejal tuleb tasuda veel üle 3000 euro tööde eest, mida ta pole tellinud, vastu võtnud ega heaks kiitnud. Kostja teatas, et teostatud tööde vajadus, maht ja maksumus said jooksvalt kooskõlastatud kolmanda isikuga ehk S. Hageja ei ole andnud S volitust enda esindamiseks ega mistahes kokkulepete sõlmimiseks. Si ainus puutumus hagi aluseks olevate asjaoludega oli 2022. aastal jeti transport kostja juurde. Kõik kokkulepped 2022. aastal teostatud tööde, lisaks varuvõtme valmistamise osas sõlmis kostjaga hageja. Kostja esitas ka tagantjärgi, s.o 31.01.2024, hageja ettevõttele xxx pakkumise nr 496, mille kogumaksumus oli 3172,17 eurot. Kostja on järjepidevalt keeldunud jeti ja haagise tagastamisest tuginedes töövõtulepingust tulenevale pandiõiguse teostamisele. Võtme valmistamise arvet pole kostja seni esitanud, kuigi seda on hageja palunud.

Kostja ei ole tõendanud, et ta 2023. aastal üldse mingeid töid teostas. Isegi, kui remonttöid tellis S (millist väidet hageja omaks ei võta), siis saaks kostjal olla nõue Si vastu, kuid võlaõigusseaduse (VÕS) § 654 lõige 1 ei luba pandiõigust teostada selles olukorras hagejale kuuluva jeti ja haagise osas, mis polnud töövõtulepingu objekt. Hageja ei teadnud, et S oleks kostjaga sõlminud hageja nimel mis iganes kokkuleppeid mootoriga seotud remonttööde tegemiseks. Hageja palub enda otsesesse valdusesse kostja ebaseaduslikust valdusest välja nõuda hagejale kuuluva jeti Sea-Doo GTX LIMITED 300 (registreerimistunnus xxx) ja haagise Tiki BS300-L (registreerimistunnus xxx). Hageja palub määrata kindlaks otsuse täitmise korra nii, et nimetatud vallasasjade valdus tuleb hagejale üle anda 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja on kasutanud kohtueelses menetluses õigusabi oma õiguste maksma panekuks. Seetõttu tekkis hagejal kahju kokku 3313,75 eurot (dtl 42-45), mille hüvitamist hageja kostjalt nõuab. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras kahjunõudelt 3313,75 eurot alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast ehk 12.07.2025 kuni kahju täieliku hüvitamiseni.

Kohus võttis 21.07.2025 määrusega hagi menetlusse, andis kostjale 20 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kohus luges hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kättetoimetatuks 27.08.2025 TsMS § 3111 lõike 51 alusel. Vastamise tähtpäev oli 16.09.2025. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

TsMS § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi 3

2-25-11226 kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Juhindudes TsMS § 407 lõikest 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega.

Jätta rahuldamata hageja taotlus otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks.

Hageja on palunud kindlaks määrata otsuse täitmise korra nii, et jeti ja haagise valdus tuleb hagejale üle anda 3 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 468 lg 1 punkti 2 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus võib TsMS § 445 lõike 1 esimese lause alusel otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohtu hinanngul ei sisalda hageja taotlus põhimõtteliselt midagi erinevat seadusest (vt nt RKTKo 3-2-1-138-10, 09.02.2011, p 45), sealjuures ei oleks jõustumismärkega sidumine hageja enda huvides. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja taotluse otsuse täitmise korra kindlaksmääramiseks rahuldamata.

TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud kostja kanda. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõivu 1260 eurot. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik kulu.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 6 tunni ja 30 minuti eest summas 1072,50 eurot koos käibemaksuga. TsMS § 175 lõike 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse ja menetluskulude nimekirja koostamise ning kohtumäärustega tutvumisega. Samuti nähtub hagile lisatud kohtueelsetest nõudekirjadest, et nende sisu kattub suures osas hagiavalduses esitatuga. Kohus on tagaseljaotsusega rahuldanud hageja nõude kohtueelses menetluses kantud õigusabikulude kahjuna kostjalt väljamõistmiseks. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel kokku kolm tundi. Kohtu hinnangul saab praegusel juhul tunnitasu suurust 165 eurot (käibemaksuga) pidada tavapäraseks ja põhjendatuks. Hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud on kokku 495 eurot käibemaksuga. Hageja on kinnitanud TsMS § 174 lõikest 10 lähtuvalt, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lähtudes TsMS § 178 lõikest 8 tuvastab kohus, et hageja ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad lepingulise esindaja kulud kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele käibemaksuga.

Kohus määrab hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1755 eurot.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma 4

2-25-11226 kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte.

Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele (TsMS § 468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik

5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.