Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

27.11.2020 vastuses selgitas hageja, et saatis kostjale 12.11.2019 ülesütlemise teate, mitte auto tagastamise nõude. Samal päeval edastas kostja kinnituste teate kättesaamise kohta ja teatas, et on eelnevalt suhelnud hageja esindajaga Ixxx Pxxxxxxx ning andis talle teada, et ei soovi liisingulepingut jätkata ja palus infot kuhu ja kellele auto tagastada. Hageja on enne lepingu ülesütlemist andnud kostjale piisavalt võimalusi võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust ega soovinud liisingulepingu jätkamist. Hagile lisatud vastuvõtu aktist nähtub, et kostja seaduslik esindaja on akti digitaalselt allkirjastanud 28.06.2016. Hageja selgitas, et arve nr 130053831 oli suunatud hagejale ega pidanud sisaldama kostja juhatuse liikme allkirja. Arve tõendab seda, et hageja soetas liisingulepinguga kokkulepitud sõiduki, mille andis kostja valdusse. Hageja valduses ei ole auto üleandmise akti, sest kostja andis auto üle United Motors AS-le. Kuna akt koostati kahes eksemplaris, pidi üks jääma ka kostjale. Hageja esitas hindamisakti, mis oli tehtud pärast seda, kui kostja oli sõiduki hageja esindajale üle andnud. Aktist nähtub, et sõiduki turuväärtus oli lepingu ülesütlemise hetkel 54 900 eurot käibemaksuga ehk 45 750 eurot käibemaksuta. Sõiduk müüdi 44 166,67 euroga (km-ta), mis on 1583,33 eurot odavamalt kui oli turuväärtus. Seega müüs hageja sõiduki sisuliselt turuväärtusega. Liisingulepingus leppisid pooled kokku, et kui vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingujärgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa, siis kohustub kostja katma liisinguandjale hinnavahe. Hindamisaktist nähtub, et autol tuvastati pärast selle üleandmist järgmised puudused: hooldusega 2 aastat üle sõidetud, vaja uusi rehve 4 tk, autole paigaldatud mitteoriginaal tagumine õhkpadi, käändmik ja väljalase ning auto oli põhja alt mudane, mis andis kahtluse kindlustusvälisele avariile. Samuti oli auto esiosa värvitud. Kostja väited auto seisukorra kohta ei vasta tõele. Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et auto müüdi liiga kiiresti. Hageja on käitunud kostja huvides ning on sõiduki võõrandamisel saavutanud parima ja kiireima tulemuse. Hageja ei pidanud vajalikuks komitee otsust esitada, sest hindamisaktiga on tõendatud, et hageja on sõiduki võõrandamisel lähtunud turuväärtusest. Hageja selgitas täiendavalt, et auto müügiga tegelev United Motors AS esindaja Lxxxx Lxxx edastas hagejale kirja, milles teavitas, et üks potentsiaalsetest ostjatest on teinud ostupakkumise 50 000 eurot käibemaksuga. Hageja selle pakkumisega nõus ei olnud ning võimaliku kiire ja parima tulemuse saavutamiseks pakkus hinda 53 000 eurot käibemaksuga. Selle hinnaga müük teostatigi. Hageja selgitas, et pooled pidasid läbirääkimisi perioodil veebruar 2020 – märts 2020 tekkinud võlgnevuse tasumiseks, kuid ei jõudnud kokkuleppele. Hageja märkis, et läbirääkimiste pidamine ei peata hageja õigust nõuda viiviseid perioodi eest, mil peeti läbirääkimisi. Hageja selgitas komisjonitasuga seonduvalt, et sõiduki müügiga tegeles selleks pädev ettevõte United Motors AS. Hagejal ei ole kohustust tegeleda liisinguvara müügiga ise. Komisjonitasu on tasu müügiga tegelemise eest. Hageja täpsustas lisakulude hüvitamise nõuet (arved 530053641 ja 530053645). Hagejal on tegelikkuses nõue arvest nr 530053645 summas 2209 eurot. Algselt esitas United Motors AS arve nr 530053641, kuid selgus, et arves oli tehtud viga ning esitati uus arve, mille hageja ka tasus. See asjaolu sai hageja esindajale teatavaks alles vastuse koostamisel. Hageja palus kostjalt välja mõista 2209 eurot arve nr 530053645 alusel. Hageja teatas, et ülejäänud kostja vastuväited on talle arusaamatud. 05.04.2021 seisukohas teatas hageja, et on ekslikult arvestanud viivist ka intressidelt. Hageja vähendas viivisenõuet ning nõudis kostjalt viivist 4498,70 eurot. Hageja selgitas, et liisinguese suunati müüki 27.11.2019 ning müük toimus 05.12.2019. Hagejal oli õigus lähtuda

koostööpartneri hindamisaktist, sest hagejal endal puuduvad sõidukite hindamiseks vajalikud teadmised. Puudub mõistlik põhjus kahelda koostööpartneri arvamuses liisingueseme turuväärtuse osas. Sõiduk müüdi 3% väiksema hinnaga turuväärtusest. Kuna sõiduk müüdi 8 päevaga, siis on hageja enda arvates teinud müügiprotsessis kõik endast oleneva, et liisingueseme müük oleks võimalikult efektiivne ja liisinguvõtja huvides. Mõistlik ei ole olukord, kus sõiduk seisab müügiplatsil kuid ning seejärel on müügist saadud summa ka väiksem. Liisingueseme müügiperiood on hageja hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Hageja märkis, et tal ei ole seadusest tulenevat kohustust müüa liisinguese turuväärtusest kõrgema hinnaga. Hageja alustas müüki kõrgema hinnaga kui oli hindamisakti järgi sõiduki turuväärtus. Hageja hinnangul võinuks hagejale etteheiteid teha siis, kui ta oleks esimese pakkumise 50 000 eurot kohe vastu võtnud, kuid hageja keeldus ja pakkus kõrgemat hinda. Kuna hageja müüs sõiduki vaid 3% madalam hinnaga kui turuväärtus, siis ei saa hagejale ette heita liiga kiiret müüki. Hageja saatis kostjale e-kirja, milles teavitas liisingueseme müüki suunamisest ning andis kostjale võimaluse müügiprotsessi mõjutada. Kostja sai mõjutada müügiprotsessi, kuivõrd tal oli võimalik müügiprotsessi ja sõiduki müügihinna kujunemist jälgida auto24.ee veebiportaalist. Kostjale oli teada, et liisingulepingu ülesütlemisel läheb sõiduk kohe müüki ning seega oli kostjal võimalus sõiduk välja osta või leida sellele ostja. Tegelikult oleks kostja saanud ostjat otsida juba siis kui ta juulis 2019 võlgu hakkas jääma. Kostja ise ei pöördunud kordagi hageja poole sooviga osaleda müügiprotsessis. Kostja ei avaldanud pretensioone müügiprotsessi ja sõiduki lõpliku hinna osas ka pärast müügi toimumist, kui pooled pidasid läbirääkimisi võlgnevuse tasumise osas. Hageja hinnangul ei ole lepingu p 6.7 tühine tüüptingimus. Hageja asus seisukohale, et juhul kui kohus leiab, et lepingu p 6.7 oli tühine, siis tuleb lähtuda sellest, et liisingueseme turuväärtus oli võrdeline liisingueseme müügihinnaga. Avalikust müügist saab selgeks nõudluse-pakkumise suhe ja sellest tuleneb ka turuväärtus. Sõiduki turuväärtuse määramisel ei ole põhjendatud lähtuda kostja esitatud hindamisaktist, sest hindamisakt on koostatud tagantjärele ning selle tegemiseks ei olnud konkreetse sõiduk enam kättesaadav. Hindamisakt on koostatud müügikuulutuses märgitu alusel, kuid on ilmselge, et kuulutuses ei tooda välja kõiki sõidukil esinevaid puuduseid, mistõttu kostja hindamisaktis ei ole arvestatud liisinguesemel esinenud puuduseid ning seega pole aktis märgitud turuhind tegelikkusele vastav. Ekspert ei ole turuhinna määramisel arvestanud sellega, et tema poolt võrdlusena kasutatud sõiduk müüdi 8 kuud varem kui liisinguese ning tema enda akti kohaselt langevad sõiduki väärtused ca 20-25% aastas. Seega pidanuks liisingueseme müügihind olema novembris 2019 ca 13,6-16% madalama. Seega võis liisingueseme tegelik müügihind 53 000 eurot (km-ga) olla selle turuhinnaks tagastamise hetkel. Hageja hinnangul ei viita fotode puudumine selgelt sellele, et sõidukil puudusi polnud. Hindamisakti koostaja sõnul fotosid ei tehtud, kuid puudusi tõendab tehnilise kontrolli akt, milles on välja toodud kõik puudused, mis on märgitud ka hindamisaktis. See, et vastuvõtmise aktis ei ole märgitud sõidukil esinevaid puudusi, ei tõenda seda, et puudusi ei olnud. Hageja möönis, et vastuvõtmise akt võis olla koostatud pealiskaudselt, kuid arvestades tehnilise kontrolli akti, hindamisakti ja hindamisakti kinnitaja poolt saadetud e-kirja, ei saa asuda seisukohale, et liisinguese oli tagastamise hetkel puudusteta. Potentsiaalsel ostjal on võimalik tutvuda sõiduki täpsema seisukorraga. Hageja ei nõustunud kostja väidetega, mis puudutasid United Motors AS-i sõiduki hindamise juhendist hälbimise osas ning need väited ei anna alust arvata, et sõidukil ei olnud puudusi. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja oletuslikud. Samuti on põhjendamatud kostja väited, et United Motors AS kahjustas ise autot, sest 4kilomeetrine vahe sõiduki läbisõidu osas ei ole kindlasti asjaolu, mille pinnalt seda saaks järeldada.

Hageja parandas enda lisakulude nõuet ning märkis, et oli teinud kirjavea. Lisakulude suurus kokku on 2208,33 eurot. Liisingueseme müügiga tegelemise eest tuleb koostööpartneritele maksta ka tasu. Müügiga seotud kulud on põhjendatud ja vajalik lisakulu, mis on tekkinud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Hageja ei nõustunud kostja taotlusega vähendada viivist ja viivisemäära. Kostja ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt oleks võimalik järeldada, et ta ei ole võimeline maksma viivist. Samuti ei ole kostja põhjendanud, miks viivisemäär 0,25% päevas on ebamõistlikult suur. Majandustegevuses sõlmitud lepingute puhul on Riigikohus pidanud mõistlikuks määraks 0,2% päevas. Hageja hinnangul on meelevaldne kostja seisukoht, et läbirääkimisi peeti 2019.a juulist kuni 2020.a märtsini. Pooled on vahetanud paar e-kirja veebruar-märts 2020, kuid seetõttu, et kostja vastas hageja 25.02.2020 e-kirjale alles 22.03.2020. Seega ei pidanud pooled aktiivselt läbirääkimisi ka veebruar-märts 2020. Ainult läbirääkimiste pidamine ei anna samuti automaatselt alust viivise vähendamiseks. Hageja hinnangul ei saa üldse läbirääkimiste fakti arvestada, sest läbirääkimiste pikkuseks saaks käesoleval juhul pidada ainult 2-3 päeva. 30.04.2021 kirjas selgitas hageja, et kuna United Motors AS on kinnitanud, et ta pole kostjaga sõlminud komisjonimüügilepingut, siis puudub vaidlus, et United Motors AS tegutses liisingueseme müümisel hagejaga sõlmitud koostöölepingu alusel. Hageja jäi sellel juurde, et United Motors AS on osutas hagejale müügivahendamisteenust koostöölepingu alusel. United Motors AS-ga liisingueseme võõrandamise lepingu sõlmimine selle teenuse osutamist ei muuda. Võõrandamise leping on sõlmitud selleks, et hageja ei võta vastutust automüüja ja ostja vahelistes kokkulepetes ega ka auto müümisel hilisemate pretensioonide esinemisel. Hageja juhtis tähelepanu koostöölepingu p-le 6.6 ja 6.7, et selliselt on hageja ja United Motors AS oma koostöös kokku leppinud. Kui United Motors AS ei tegutseks koostöölepingu alusel, polnuks tal põhjust müügihinda hagejaga kooskõlastada ega lõpliku hinna osas hageja kinnitust küsida. Hageja selgitas ka seda, miks müügilepingus lõplikule ostjale oli märgitud auto hinnaks koos käibemaksuga 158 299 eurot. Tegemist on summaga, mis oleks olnud liisingueseme hind uuena. United Motors AS on selgitanud, et arve nr 530053645 koosnes komisjonitasust 2000 eurot, kasutatud sõiduki kontrollteenusest 77,33 eurot ja sõiduki pesust 131 eurot. Hageja hinnangul on nimetatud summad olnud vajalikud müügi ettevalmistamiseks ning müügiprotsessi läbiviimiseks. Hageja märkis, et komisjonitasu ei ole ebamõistlik, sest see on 3,7% auto müügihinnast ning tegelikkuses isegi väiksem keskmiselt makstava tasu suurusest.0 Hageja ei ole teinud põhjendamatuid kulutusi ega kahjustanud kostja huve Komisjonitasu on tasu, mida müügivahendamisega seotud ettevõtted küsivad ning see sisaldab endas kõike seda, mida müügiprotsess endast kujutab, v.a lisakulud, mida tuleb teha sõiduki ettevalmistamisel, pesu, kontroll jms). Hageja jäi seisukohale, et on piisavalt tõendanud sõidukil esinevaid puudusi ning kostja paljasõnalised väited ei kaalu üles hageja dokumentaalseid tõendeid. Hageja täpsustas, et hindamisaktis märgitud kindlustusvälise avarii kahtlus on tekkinud seetõttu, et õhkpadi on vahetatud mitteoriginaalse õhkpadja vastu- see viitab sellele, et õhkpadi on avanenud, mis omakorda viitab sellele, et sõiduk pidi osalema kokkupõrkes. Mitteoriginaalne õhkpadi on märgitud ka tehnilise kontrolli akti. Hageja esitas täiendava foto, millest nähtub, et hooldusajast on üle sõidetud 409 päeva. Kaudselt tõendab see ka asjaolu, et tegemist ei olnud ideaalses korras autoga. United Motors AS-i sõnul tulenes uute rehvide vajadus sellest, et rehvid olid kulunud ebaühtlaselt, milline asjaolu oli märgitud ka kontrollakti. Sellisel puhul tuleb kõik rehvid ära vahetada, et tagada kõikidel telgedel sama mustriga rehvid. 29.06.2021 seisukohas vaides hageja jätkuvalt vastu kostja viivise vähendamise taotlusele. Kostja ei ole esitanud tõendeid, mille pinnalt oleks võimalik asuda seisukohale, et hageja

poolt nõutud viivis on kostjat ebamõistlikult koormav. Kostja on jätnud põhjendamata, mille alusel tuleks pidada hageja viivisenõude summat suureks. Kostja esitatud viiviseraportist ei nähtu, et viivis oleks suurem kui põhinõue. Hageja hinnangul eksitab kostja kohut läbirääkimiste pidamise osas. 05.08.2021 jäi hageja oma varasemate seisukohtade juurde ning juhtis veelkord tähelepanu temale tähtsust omavatele asjaoludele. Hageja selgitas, et koostöölepingu p 6.6 alusel lisatakse koostöölepingu lisas nr 1 sätestatud tasu vara realiseerimise eest vara ostuhinnale üksnes juhtumil kui vara lõplik omandaja oleks olnud United Motors OÜ ise. Käesoleval juhul ei ole aga esitatud tõendite pinnalt võimalik asuda seisukohale, et United Motors OÜ oleks olnud ise vara lõplik omandaja. 27.04.2021 esitatud müügilepingust nähtub, et müügivahendaja United Motors AS on müünud liisingueseme kolmandale isikule täpselt sama hinnaga, mis oli eelnevalt hagejaga läbiräägitud ning sama summa oli märgitud ka United Motors AS-i ja hageja vahel sõlmitud müügilepingus. United Motors AS-i e-kirjaga hagejale on tõendatud, et müügiettevalmistamise kulud 208,33 eurot olid hagejaga läbi räägitud ning kokku lepitud. Hageja märkis, et sõnu õhkpadi ja turvapadi kasutatakse sünonüümidena. Hageja on mõlemat sõna kasutades silmas pidanud sõiduki turvavarustusse kuuluvat elektrooniliselt juhitavat seadet, mis võib vähendada sõidukis viibivate inimeste võimalikke vigastusi kokkupõrke korral. Hageja enda lõplikke seisukohti ei esitanud. Kostja vastuväited Hagivastuses ei nõustunud kostja hagiavaldusega, sest hageja lõpetas liisingulepingu ühepoolselt 12.11.2019. Kostja juhtkond oli palunud anda võimalus kinni maksta tekkinud võlgnevus või auto välja osta, kuid hageja ei olnud nõus ning nõud autot enda kätte 3 päeva jooksul ehk 15.11.2019. Kostja tagastas auto 29.11.2019. Auto üleandmisel ei olnud hageja poolt ühtegi märkust. Auto oli praktiliselt uus, läbisõit väike ega olnud ühtegi kriimu või muud viga. Auto lõppmaksumus oli 56 433,74 eurot käibemaksuta. Auto vastuvõtu aktil nr 201621763, liisingulepingul ja arvel nr 130053832 puuduvad kostja juhatuse liikme allkirjad. Hageja pani 04.12.2019 auto müüki alandatud hinnaga 44 166,67 eurot, kus oli juba ette planeeritud kahjum 12 266,80 eurot. Hageja ei ole esitanud auto hindamisakti, millest nähtuks põhjus, miks praktiliselt uus ja heas seisukorras auto oli hinnatud madalamaks ja praktiliselt samal päeval kohe maha müüdud. Vastavalt hageja 27.11.2019 komitee otsusele oli auto müügihinnaks määratud 44 166,67 eurot käibemaksuta. Pole teada, kuidas oli auto hinnatud. Kostja märkis, et kuna hageja pikendas kirjaga tähtaega kuni 25.03.2020, siis hageja ei saa nõuda viivist. Hageja edastas 06.12.2019 arve nr 530053641, mille seletuses oli komisjoni tasu 1060 eurot, kuid polnud seletatud. mis komisjoni tasuga oli tegemist ning nendel puudusid kliendi ja klienditeenindaja allkirjad. Samal päeval esitas hageja arve nr 530053645 komisjonitasuga summas 2650 eurot, kuid polnud selgitatud mis tasuga tegemist on. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. 21.01.2021 vastuses ei vaielnud kostja vastu sellele, et liisingulepingu ülesütlemise seisuga oli liisingueseme lepinguline jääkväärtus 56 433,47 eurot käibemaksuta ning et hageja müüs liisingueseme 44 166,67 euroga käibemaksuta. Kostja ei nõustu sellega, et hagejal on kostja vastu nõue 12 266,80 eurot (56 433,47-44 166,67). Kostja märkis, et kuna liisinguese on jäänud pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb arvestada kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel ehk liisingueseme jääkväärtust. Kostja asus seisukohale, et liisingulepingu p 6.7 on tüüptingimus ning see kehtib üksnes juhul, kui liisinguandja poolt liisingueseme müügist

saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtusest. Väärtuse ja müügihinna vahe ei tohiks olla suurem kui 10%. Liisinguvõtjal peab jääma võimalus osaleda müügiprotsessis ja seda mõjutada. Kostja hinnangul on lepingu p 6.7 kostjat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ning see on tühine. Kostja oli seisukohal, et sõiduk müüdi oluliselt alla turuhinna. Realistlik pole see, et kolme aasta jooksul vähenes sõiduki väärtus 120 043,34 eurolt (km-ta) 44 166,67 eurole (km-ta). Sõiduk oli müügi hetkel praktiliselt uus ja kahjustamata.. Poolte vahel oli tegemist kasutusrendil põhineva liisingulepinguga. Kulutuste hüvitamise nõue kujuneb selliselt, et teostamata liisingumaksete summale (km-ta) liidetakse liisingueseme kokkuleppeline jääkväärtus ning saadud summast lahutatakse liisingueseme väärtus lepingu lõppemise ja eseme tagastamise hetkel (turuväärtus). Kasutusrendi puhul on erisuseks see, et liisingueseme jääkväärtus arvestatakse teostamata liisingumaksete summast maha üksnes ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat kokkuleppelist jääkväärtust. Kulutuste hüvitise nõude maksimaalse võimaliku suuruse kalkuleerimiseks tellis kostja ekspertiisi sõiduki turuväärtuse hindamiseks. Sellest nähtub, et liisingueseme turuväärtus novembris 2019 oli orienteeruvalt 65 000 eurot (km-ga) ning 54 166,67 eurot käibemaksuta. Sõiduk müüdi seega 20% odavamalt kui oli selle turuhind. Kulutuste hüvitamise maksimaalseks suuruseks saab pidada 2267,06 eurot, kuid kostja hinnangul on hageja nõue siiski täielikult põhjendamata. Hageja ei ole selgitanud, milles seisneb müügiga seotud kulud 2209 eurot. Sõidukeid on internetis võimalik müüa ka lisakuludeta. Kostja leidis, et hageja esitatud sõiduki hindamisakt ei ole adekvaatne ega usaldusväärne. Sõiduki turuväärtuse hindamisel ei ole põhjendatud sellest lähtuda. Aktis märgitud sõidukil esinevate vigade kohta pole aktile tõendina lisatud ühtegi fotot, mis vigade olemasolu kinnitaks. Hindamisaktile lisatud juhendis on välja toodud, kuidas tuleb kahjustused ja rikked aktis välja tuua ning lisada fotod. Nimetatud juhendit järgitud ei ole. United Motors AS ei ole koopiat teinud sõiduki registreerimistunnistusest ega ka mingit fotot. Hindamisaktis ei ole välja toodud, kuidas ning millist metoodikat kasutati. Ebaselge on, kes hindamisakti allkirjastas: koostajaks on märgitud Jxxx Hxxxxx, kelle allkirja aktis ei ole, kuid akti on allkirjastanud Lxxxx Lxxx, kes on akti kohaselt vaid akti kinnitajaks. Kostja märkis, et tegelikult ei ole kumbki isik sõidukite hindamise ekspert ja nende hinnang sõiduki turuväärtusele ei saa pidada adekvaatseks. Kostja sai United Motors AS-lt koopia sõiduki vastuvõtmisaktist, mis koostati 18.11.2019 ning millel puuduvad märked ja kommentaarid mistahes sõidukil esinevate vigastuste kohta. Kuigi aktis on kirjas, et turuväärtus selgub alles pärast auto tehnilist kontrolli, siis on aktiga tõendatud, et üleandmise hetkel puudusid sõidukil välised kahjustused. Kostja rõhutas, et sõiduki üleandmise ja hindamisakti koostamise vahel on ebatavaliselt pikk ajaline vahe ning pole välistatud, et sellel perioodil kahjustas United Motors AS autot ise. Sõiduki läbisõitude võrdlemisel võib asuda seisukohale, et keegi kasutas sõidukit ajal, mil see oli United Motors AS-i valduses. Puuduste mitteesinemist tõendab ka United Motors AS-i kuulutus auto24 veebiportaalis. Kuulutuses on kirjas, et sõiduk on ostetud ja hooldatud BMW esinduses ning autole on teostatud tehniline kontroll ja korraline hooldus 19.11.2019 ning autol on garantii pakett Repair Inclusive. Juhul kui kostja olekski jätnud vahele korralised hooldused, siis ei saanud enam teostada korralist hooldust ning garantii ei kehtiks. Kuulutuses ei ole potentsiaalset ostjat teavitatud vajadusest osta uued rehvid põhjusel, et olemasolevad vajavad kohest vahetamist. Ka ei ole kuulutuses välja toodud, et sõidukil on mitteoriginaalvaruosad või esineks kahtlus kindlustusvälisele avariile. United Motors AS on hindamisaktis üritanud kunstlikult sõiduki väärtust tegelikust madalamana näidata. United Motors AS pani auto müüki 29.11.2019 hinnaga 55 200 eurot (km-ga). Sama päeval auto broneeriti ning müüdi. Kostja hinnangul viitab kiire müük sõiduki võõrandamisele alla turuhinnaga ning müügiga seotud isikule. Tavapäraseks on see, et sõiduki müük võtab aega ning aja möödudes järk-järgult vähendatakse hinda ehk alghinnaks on alati turuhind.

Kostja ei pidanud hageja viivisenõuet põhjendatuks. Kostja hinnangul on hageja viiviseid arvestanud ka intressilt, mis on lubamatu. Hageja viivise nõue saab 11.06.2020 seisuga olla 4498,70 eurot. Hageja vaidles vastu ka lepingujärgse viivisemäära kohaldamisele. Hageja palus viivist ja viivisemäära vähendada. Lepingujärgne viivisemäär 0,25% ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui 10-kordselt. Vastuse esitamise hetkeks oleks viivis juba 12 400,06 eurot, millele lisanduks hagi esitamise seisuga tekkinud viivis. Otsuse tegemise ajaks on viivisesumma objektiivselt nii ebamõistlikult suur, et esineb alus selle vähendamiseks. Läbirääkimiste pidamine on samuti aluseks viivise vähendamiseks. Kostja palus viivisemäära vähendamist mõistliku määrani kogu viivisenõude osas. Kostja hinnangul on mõistlik määr seadusjärgne määr. 12.04.2021 seisukohas jäi kostja enda varasemalt avaldatud seisukohtade juurde. Kostja selgitas, et ei heida hagejale ette seda, et ta kasutas kolmanda isiku abi ja teenust, kuid märkis, et kolmanda isiku poolt tehtud vead ei välista hageja vastutust kostja ees. Hageja kasutab United Motors AS-i pidevalt majandus- ja kutsetegevuses ning United Motors AS-i teod on omistatavad hagejale. Hagejal oli kohustus määrata kindlaks sõiduki turuväärtus ning müüa sõiduk turutingimustel. Hageja vastutab United Motors AS-i poolt tehtud vigade ja tagajärgede eest nagu oma vigade eest. Kostja hinnangul ei olnud käesoleval juhul tarvis teostada sõiduki suhtes kiirmüüki. See viitab sellele, et sõiduk müüdi alla turuhinna. Liisinguvõtja huve arvestav tegevus olnuks sõidukit müüa mõnevõrra kauem, kuid saada see-eest müügist turuhind. Hageja on tõepoolest sõiduki esialgseks hinnaks määranud enda tuvastatud turuhinnast 300 eurot kõrgema hinna, kuid esimese ostuhuvilise soovi peale vähendanud müügihinda kohe samal päeval 2200 euro võrra. Hageja oli võtnud omale laialdasema õiguse sõidukit alla turuhinna müüa kui seda lubab Riigikohtu kehtiv praktika (hageja e-kirjas kostjale +/- 15%). Hageja on küll formaalselt teavitanud kostjat võimalusest müügiprotsessi mõjutada, kuid sisuliseks müügiprotsessi mõjutamise vahendiks ei saa pidada seda, et liisinguvõtjal on võimalus otsida esemel ise ostja, kes on valmis tasuma kõrgema hinna kui on liisinguandja poolt määratud hind. Hageja ei teavitanud kostjat ka muudest võimalustest müügiprotsessi mõjutada, mistõttu ei saa kostja passiivsust talle ette heita. Hageja teatas sõiduki müüki suunamist samal päeval kui kuulutus avaldati ning tegelikkuses sõiduk ka broneeriti. Selleks hetkeks polnud kostjal võimalik müügiprotsessi enam üldse mõjutada. Kostja ettepanek graafiku sõlmimiseks oli suunatud asja kohtuvälisele lahendamisele järeleandmiste teel. Kostja jäi seisukohale, et lepingu p 6.7 on tühine tüüptingimus. Kostja selgitas, et müügi toimumise fakt ei tähenda asja müümist turutingimustel. Liisinguesemega sarnaseid sõidukeid on Eesti turul müügis vähe ning nende keskmist kohalikku turuhinda on seetõttu keeruline leida. Kostja ei nõustunud hageja väidetega müügikuulutuse sisu osas. Kostja ei eelda, et kuulutuses peaksid kirjas olema kõik sõiduki kriimud, täkked jms. Kostja hinnangul on täiesti adekvaatne eeldada, et kui sõiduki müüja (seejuures veel volitatud edasimüüja) poolt avaldatud müügikuulutuses on kirjas, et sõidukil on kehtiv garantii ja see on korraliselt hooldatud, ning ei ole kirjas, et rehvid vajavad kohest vahetamist, sõiduk on avariiline ning sellele on paigaldatud mitteoriginaalvaruosad, on sõiduk nõuetekohaselt hooldatud, kehtiva garantiiga, mitte-avariiline ja originaalosadest koosnev. Müügikuulutus tõendab seda, et United Motors AS on kunstlikult üritanud hindamisaktis sõidukiväärtust tegelikust madalamana näidata puuduste alusel, mida tegelikult ei esine. Kostja selgitas, et tema esitatud hindamisaktis on ekspert viidanud kahele alternatiivsele turuhinna määramise võimalusele (võrdlussõiduki kasutamise meetod ja aastane hinnalangus). Hageja on meelevaldselt kombineerinud mõlemad ja teinud sellest ekslikke järeldusi. Arvestada tuleb seda, kui vanana auto müüki pandi. Sellisel juhul oleks liisingueseme turuväärtus 65 473,80 eurot ehk samaväärne hind kui on ekspert määranud sõiduki

turuväärtusena. Kostja oli seisukohal, et EKEI nimekirja kantud eksperdi poolt koostatud ekspertiisiaktis ei esine ühtegi vastuolulist või mittejälgitavat ebaloogilist järeldust. Ekspert on erinevaid metoodikaid rakendades jõudnud turuhinna osas sarnasele ja kontrollitavale järeldusele. Kostja asus seisukohale, et hageja ei ole sõidukil esinevaid puudusi tõendanud. Kostja ei loe tehnilise kontrolli aktist välja neid puuduseid, millele on viidatud hindamisaktis. Kostja sõnul oli sõiduk oma vanust arvestades laitmatus korras. Kolmeaastase kasutuse käigus sõiduk igal juhul kulub ja veidi ja määrdub, kuid tegemist on hariliku kulumisega ega mõjuta oluliselt sõiduki turuhinda. Sõiduki vastuvõtmise aktis pidanuks olema fikseeritud sõiduki visuaalselt tuvastatud puudused ja kahjustused. Ka koostöölepingu p-st 2.1 tuleneb kohustus visuaalselt märgatavad puudused fikseerida. Akti kohaselt sõiduki üleandmise hetkel ei olnud sõidukil puuduseid. Hageja poolt seisukohale lisatud United Motors AS 26. novembri 2021 e-kiri ei ole iseseisev tõend sõiduki seisukorra kohta, kuivõrd sellesse on kopeeritud üksnes hindamisaktis välja toodud puudused. United Motors AS-i poolt koostatud hindamisakt ei ole metoodiliselt jälgitav ega selles esitatud järeldus turuhinna osas usaldusväärne. Tehnilise kontrolli aktist nähtub, et proovisõitu ei tehtud ning United Motors AS-i plats pole kindlasti nii suur, et sõidukit teenindusjärgselt platsile parkides 4 km sõita saaks. Seega pidas kostja võimalikuks, et keegi kolmas isik on sõidukit kasutanud ja kahjustanud. Kostja rõhutas seejuures, et sõiduki juhusliku kahjustumise risk oli selleks ajaks müüjale üle läinud. Kostjale jäi arusaamatuks lisakulude nõue. Koostöölepingu lisa kohaselt on müüjale makstav tasu 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot. Ebaselge on, miks on siiski esitatud nõue 2208,33 eurot. Tasu 2000 eurot müügiga tegelemise eest ei ole mõistlik ega kujuta vastava teenuse turuhinda. United Motors AS on avaldanud, et sõiduk ei müüdud koostöölepingu alusel. Sellisel juhul on põhjendamatu, et hageja nõuab kostjalt lisakulude hüvitamist. Kostja selgitas, et viivise vähendamise aluseks on ka viivise objektiivselt suur summa. Kohtuotsuse tegemise ajaks ületab viivis põhinõuet, mida peetakse kohtupraktikas eraldiseisvaks aluseks viivise vähendamiseks. 30.04.2021 vastuses selgitas kostja täiendavalt viivise vähendamise taotlust ning märkis, et kui viivis kujuneb erakordselt suureks, äärmuslikel juhtudel mitmekordselt suuremaks kui põhivõlgnevus, ei kanna see enam viivise instituudi eesmärki ning selle nõudmine täies ulatuses võib olla vastuolus hea usu põhimõttega. Põhinõuet ületav viivis oleks kostja jaoks ilmselgelt liialt koormav ning tegemist oleks sanktsioneeriva meetmega. Lisaks viitas kostja Riigikohtu lahendile, milles Riigikohus selgitas, et läbirääkimiste pidamine on üks asjaolu teiste hulgas ning pole välistatud, et sisuliste, mitte pelgalt võla tasumisega venitamise eesmärgil peetud läbirääkimiste pidamine võib anda alust viivise vähendamiseks. Kostja hinnangul on lepingujärgne viivis ebamõistlikult suur ning taotleb selle vähendamist mõistliku määrani nii sissenõutavaks muutunud kui tulevikus sissenõutavaks muutunud viiviste osas. 29.06.2021 seisukohas märkis kostja, et hagejal ei ole tekkinud lisakulude hüvitamise nõuet kostja vastu, sest United Motors AS ei ole hagejale osutanud komisjoniteenust. Komisjonilepingu iseloomulikuks tunnuseks on hagejale kuuluva eseme müümine, kuid United Motors AS on 05.12.2019 sõlmitud müügilepingu alusel hoopis ostnud sõiduki ja selle hiljem iseseisvalt edasi müünud olukorras, kus auto juba oli United Motors AS-i omandis. Kostja hinnangul ei lükka seda ümber ka koostööleping, sest tegemist on üldise raamlepinguga, mitte kõnealuse sõiduki võõrandamiseks sõlmitud komisjonilepinguga. Vara võõrandamise protsess ei ole toimunud koostöölepingus kokkulepitu kohaselt. Kostja juhtis tähelepanu koostöölepingu p-le 6.6 ja selle lisale nr 1. Tasu vara realiseerimise eest tulnuks

sellises olukorras lisada ostuhinnale, mida käesoleval juhul ei tehtud. Kostja leidis, et koostöölepingu p 6.6 ja 6.7 ei ole tavapärane praktika, vaid tegemist on eranditega. Kostja märkis, et e-kirjavahetus hageja ja United Motors AS-i vahel sõiduki müügihinna osas viitab sõiduki müümisele United Motors AS-le. Kostja rõhutas, et käesolevalt ei ole pooled vastavalt viidatud lepingupunktidele tegutsenud ning ei saa pidada tõendatuks, et sõiduki müük on toimunud vastavalt koostöölepingule. United Motors AS on esitanud arve õigusliku aluseta. Kostja leidis, et hageja peaks esitama tõendid, mis viitaksid sellele, et United Motors AS küsis hagejalt nõusoleku auto pesemiseks (ületas koostöölepingus kokkulepitud summat) ja sai ka nõusoleku. Kostja hinnangul on hageja esitatud seisukohad tekitanud veelgi rohkem ebaselgust sõidukil esinevate puuduste tuvastamise küsimuses. Hindamisakti ja tehnilise kontrolli aktis on märgitud, et sõidukil on mitteoriginaalne õhkpadi, kuid hageja on asunud väitma, et sõidukil on hoopis mitteoriginaalne turvapadi. Tegemist on kahe täiesti erineva padjaga. Isegi kui eeldada, et õhkpadi on välja vahetatud, ei viita see kindlustusvälisele avariile, sest õhkpadi ei avane avarii korral. Tehnilise kontrolli aktist ei nähtu, et hooldust pole tehtud ettenähtud ajal. Hindamisaktis märgitud kommentaar korraliste hoolduste kohta on väär ja seda ei tõenda ka muud hageja esitatud tõendid. Hageja esitatud fotolt nähtuv on omakorda vastuolus hindamisaktis väidetuga. Rehvide osas märkis kostja, et pole tõendatud, et esirehvid olid kulunud sellise määrani, et neid olnuks tarvis vahetada. Kontrollakti kohaselt oli rehvimustri sügavust piisavalt. Kui oleks olnud reaalne vajadus rehve vahetada, oleks United Motors AS selle enne müüki ära teinud. 22.07.2021 seisukohas selgitas kostja viivise vähendamise taotlust ja märkis, et tugines taotlust esitades sellele, et viivisesumma on ebamõistlikult suur, mitte sellele, et viivisemäär on seaduses sätestatud määrast suurem. Viivise summa on juba 22 430,34 eurot, ületades seega põhinõuet (22 044,56 eurot). Menetlus ei ole aga veel läbi ja viivis suureneb. Käesolev tsiviilasi sai alguse ca 7000 eurosest võlgnevusest, mida kostjal oli keeruline likvideerida arvestada oma majanduslikku olukorda. Kostja teatas, et ei eksita kohut läbirääkimiste osas. Esitatud on 13 lehekülje ulatuses kirjavahetust, mille käigus on pooled mh vahetanud kirju olukorra lahendamise osas. Tegemist on aktiivsete läbirääkimistega. 27.08.2021 seisukohas ei nõustunud kostja sellega, et hageja ja United Motors AS-i vahel oli komisjonimüügileping. Nende vahel oli sõlmitud müügileping, sest sõiduki omand läks hagejalt üle United Motors AS-le. Kostja jäi seisukohale, et turvapadi ja õhkpadi ei ole samad asjad ega ka sünonüümid. 11.10.2021 esitas kostja enda lõplikud seisukohad, milles esitas kokkuvõtvalt enda varasemalt esitatud seisukohad. Kohtuistung Hageja selgitas, et tal on leping, millega ta müüs auto United Motorsile. Hageja jäi selle juurde, et sisuliselt on tegemist ikkagi vahendamisega, sest United Motors ostis sõiduki endale välja ja müüs kohe edasi. Teenus on see, et United Motors suhtleb lõpliku ostjaga ja näitab ostjale sõidukit. Hageja sõnul ei ole kumbki tehing (müük, vahendus) näilik. Hageja selgitas, et UM sõlmib ise lõpliku ostjaga müügilepingu. Firma näitab sõidukit ostjale ja vastutab selle eest, mida ostjale tutvustab ja näitab. Firma esitab arve hagejale ja hageja edastab selle liisinguvõtjale. Hageja jäi selle juurde, et United Motors peab vastutama vara seisukorra tuvastamise eest.

Pole tõendeid selle kohta, et pooled on sõiduki müügi eraldi läbi arutanud. See, et samal päeva broneerituks märgiti võib olla United Motorsi müügitaktika. Hagejal ei olnud midagi lisada sellele, et müüki pani ta auto sama hinnaga, mis oli sisuliselt hindamisaktis. Ostjaga peeti läbirääkimisi ning jõuti hinnas kokkuleppele. Hinda ei alandatud nii palju, et seda saaks lugeda kostjale kahju tekitamiseks. Hageja selgitas, et hindamisakti digikonteineris on allkirja kuupäev 26.11.2019. Tegu on exceli failiga, siis ta märgib sinna mingi avamise kuupäevasellest ka uuem kuupäev. Üleandmisakti, mille esitas kohtule kostja, on allkirjatanud United Motors ja kostja. Sellest aktist ei nähtu isegi seda, et sõiduk oleks üldse United Motorsile üle antud. Hageja on United Motorsit volitanud selliseid akte koostama, kuid aktil ei ole kirjas, et United Motors on vastu võtnud, kõik kontaktandmeväljad on tühjad. Hageja oli seisukohal, et kostja ei ole tõendanud, et kõik auto hooldused on tehtud. Tehnilise kontrolli akt vastab hindamisaktile (lk 6). Hagejal ei ole esitada ühtegi fotot, aga auto esiosa oli värvitud ja ka turvapadjad ei olnud originaalid. Tehnilise ülevaatuse akti kohaselt on jõutud järeldusele, et sõiduk on värvitud, näitajad ei vasta normidele. See leid tuvastati kontrolli käigus, mitte vara vastuvõtmisel. Hageja selgitas, et müügihind kujunes konkreetselt ostjaga läbirääkimiste teel. Müügileping allkirjastati 06.12 ja selle ajani oli kostjal võimalik seda hinda mõjutada ja esitada vastuväiteid. Ostuhuviline pakkus 50 000, hageja aga kõrgemat hinda ja ostja oli nõus. See ongi läbirääkimistel kujunenud müügihind. Kostja teatas kohtuistungil, et vaidlust ei ole 7166 euro üle, mis on võlgu olevad arved. Kostja avaldas, et ei tunnista lisakulude nõuet, sest pole aru saada, mille eest on sellised arved esitatud, kui United Motors väidab, et pole selle lepingu alusel sõidukit müünud. Kostja selgitas, et kokkuleppeline jääkväärtus tulenes liisingulepingust. Hageja on hagis välja toonud lepingulise jääkväärtusena 56 433,47 eurot. 7100 eurot on eraldi nõue kolme maksmata arve osas. Jääkväärtuse arvestamine algab kostja meelest hetkest, kui enam ei ole arveid väljastatud. Kostja sai aru, et 7100 eurot ei oma rolli jääkväärtuse arvestamisel ja sisuliselt selle üle ei vaidle. Turuväärtus on kostja hinnangul 65 000 eurot (km-ga). Arvutuskäik on sama loogikaga, mis hagejal endal p-s 2.2.2, kuid maha lahutatav summa on teine. Viivise osas märkis kostja, et vahet pole kumba meetodit kasutada, kas vähendada summat või viivise määra, sest summa väheneb igal juhul. Kostja jäi selle juurde, et vähendada määra, sest see ületab seadusjärgset määra 4-kordselt. Üleandmisakt on kostja pool esitatud ja selle küsis ta United Motorsilt välja. Nemad edastasid selle kostjale meili teel. Akti on teiselt poolt allkirjastanud AxxxRxxxxx, kes töötab United Motorsis. Auto on United Motorsile üle antud. Tehnilise kontrolli aktilt tuli välja, et hooldused on tehtud. Kostja selgitas tehnilise kontrolli aktis olevat legendi hooldus tegemise osas. Mittevaieldavad asjaolud Nordea Finance Estonia AS (praegune hageja) ja kostja sõlmisid 13.09.2016 kasutusrendil põhineva liisingulepingu nr 201621763, mille kohaselt omandas hageja kostja poolt määratud müüjalt (United Motors AS) sõiduauto BMW X5 M (tehasetähis WBSKT6106H0T69130, väljalaskeaasta 2016) ning mille hageja andis kostja kasutusse. Hageja kulu liisingueset soetades oli 120 043,33 eurot käibemaksuta. Kostja jättis tasumata arved nr 15259597, 15300486, 15344545, 15384113 ja 15467923 kokku summas 7166,79 eurot. Hageja ütles liisingulepingu üles 12.11.2019. Kostja tagastas liisingueseme 18.11.2019. Liisinguese müüdi 44 166,67 euroga (km-ta). Hageja ei müünud liisingueset ise. Liisingueseme müüs United Motors AS.

Kohtu põhjendused Esmalt märgib kohus, et kuna kostja ei vaidle vastu tasumata arvetest tulenevale nõudele summas 7166,79 eurot, siis tuleb asuda seisukohale, et nimetatud summa on põhjendatud ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Pooled vaidlevad selle üle, kas ja mis summas on põhjendatud hageja kulutuste hüvitamise nõue summas 12 266,80 eurot ning lepingu ülesütlemisel tekkinud lisakulud 2208,33 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. VÕS § 367 lg 2: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kindlakstegemisel lähtutakse liisinguvõtja poolt pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast, millest arvatakse maha lepingust tulenev intress ja muud summad, mis ei seondu liisingueseme omandamiseks tehtud kulutustega. VÕS § 367 lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Kuna poolte vahel oli sõlmitud kasutusrendil põhinev liisinguleping ning kostja tagastas lepingu ülesütlemisel liisingueseme, mis jäi hageja omandisse, siis tuleb lisaks VÕS § 367 lgle 1 ja 2 kohaldada ka lg-t 3. Eeltoodu tähendab, et seaduse alusel esitatava kulutuste hüvitamise nõue kujuneb selliselt, et VÕS § 367 lg 2 alusel tuleb arvutada kokku pärast lepingu ülesütlemist jäänud liisingumaksete summa (intressita) ning arvestada sellest maha liisingueseme väärtus selle tagastamise ajal (jääkväärtus ehk turuväärtus, mitte müügihind, vt nt RKTKo 3-2-1-1-07 p 25) ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa (kokkuleppeline jääkväärtus lepingu korralisel lõppemisel). Vastavat arvutuskäiku on selgitanud ka Riigikohus (vt nt 3-2-1-40-14 p 32). VÕS § 367 ei välista poolte kokkuleppeid muul viisil. Hageja esitas nõude liisingulepingu p 6.7 alusel ehk tegemist on eelmainitud muu viisiga. Liisingulepingu p 6.7 sätestab, et kui lepingu ülesütlemise korral vara võõrandamisel saadud hind on väiksem kui lepingu järgse võlgnevuse, põhimaksete (arvestatuna lepingu tähtaja lõpuni) ja vara jääkväärtuse summa, kohustub liisinguvõtja katma liisinguandjale hinnavahe viie (5) päeva jooksul liisinguandja poolt nõude esitamisest. Hageja on arvestanud kulutuste hüvitamise nõude selliselt, et palunud kostjalt välja mõista ülesütlemise seisuga lepingulise jääkväärtuse (56 433,47 eurot km-ta) ja sõiduki müügist saadud rahaliste vahendite (44 166,67 eurot km-ta) vahe 12 266,80 eurot. Tegemist on tüüptingimusega, milles on liisingueseme väärtuse asemel lähtutud liisingueseme tegelikust müügihinnast. Kostja leiab, et selline tüüptingimus on tühine. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi

selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Riigikohus on avaldanud seisukohta (vt nt 3-2-1-33-08 p 17-18, 3-2-1-21-17 p 23.3), et tüüptingimus sellisel kujul on VÕS § 42 lg-s 1 sätetatut arvestades kehtiv ainult siis, kui liisingueseme müügist saadu ei erine oluliselt liisingueseme turuväärtuses. Seejuures lasub liisinguandjal kohustus korraldada müügiprotsess viisil, mis tagab liisingueseme võõrandamise parima ja kiireima tulemuse. Hinnaerinevus kuni 10% võrra turuväärtusest on Riigikohtu arvates sel juhul mõistlik ja lubatav ning liisinguandja on asja võõrandamisel oma kohustuse kõrgeima tasu saamiseks sel juhul täitnud. Samas peab liisinguvõtjale jääma võimalus müügiprotsessi mõjutada, sest muidu langeks liisingueseme võõrandamine hinnarisk ainult liisinguvõtjale ning see on liisinguvõtjat oluliselt kahjustav. Pooled vaidlevad selle üle, kas liisingueseme võõrandamisel saadud rahaliste vahendite ning sõiduki turuväärtuse vahe on alla 10% või mitte ning kas kostjal oli võimalus müügiprotsessi mõjutada. Hageja sõnul oli sõiduki turuväärtuse ja müügihinna vahe 3%. Kostja sõnul aga 20%. Kostja hinnangul ei olnud tal võimalust müügiprotsessi mõjutada, sest hageja andis müügist teada 27.11.2019 ning samal päeval oli sõiduk broneeritud. Hageja andis kostjale vähem kui päeva ise ostja leidmiseks. Kasutusrendilepingu ülesütlemisel tuleb liisingueseme tagastamisaegse väärtuse määramisel lähtuda väärtusest, mida on käibemaksu võrra vähendatud (vt RKTKo 3-2-1-118-08 p 24). Selleks, et hinnata lepingu p 6.7 kui tüüptingimuse kehtivust, tuleb kindlaks teha liisingueseme turuväärtus selle üleandmise hetkel hagejale. Alles seejärel saab hinnata, kas liisingueseme müügist saadu erineb oluliselt liisingueseme turuväärtusest või mitte. Hageja on esitanud United Motors AS-i poolt koostatud hindamisakti (tl 167-170), mille kohaselt on liisingueseme turuhind 54 900 eurot (km-ga), seega käibemaksuvaba hind 45 750 eurot. Kostja tellis EKEI nimekirja kantud eksperdilt sõiduki turuväärtuse kindlakstegemiseks ekspertiisi (tl 90-106), mille kohaselt oli sõiduki väärtus novembris 2019 65 000 eurot (sh km), seega käibemaksuvaba hind 54 166,67 eurot. Pooled on esitanud liisingueseme turuväärtuse hindamiseks veel järgmised tõendid: sõiduki vastuvõtmise akt (tl 108, lisaks United Motors AS e-kiri, millega akt kostjale saadeti tl 198), sõiduki tehnilise kontrolli akt (tl 140p-141), United Motors AS-i e-kiri hagejale (tl 142) ja sõiduki müügikuulutus (tl 109). Pooltel on vaidlus soiudki seisundi ja puuduste üle, mis mõjutavad sõiduki väärtust. Hageja esitatud hindamisaktis on turuhinda mõjutavate asjaoludena kirja pandud: „Hooldusega 2 aastat üle sõidetud. Vaja uusi rehve 4tk. Autole paigaldatud mitteoriginaal tagumine õhkpadi, käändmik ja väljalase. Auto on põhja alt mudane - kahtlus kindlustusevälisele avariile. Esiosa värvitud.“ Hindamisaktile ei olnud lisatud ühtegi fotot. Hageja on esitanud ka tehnilise kontrolli akti, mis tema sõnul tõendab hindamisaktis kirjapandut. Sellesse on märgitud: sisselaske kollektorid õlised kergelt, E.P veovõlli otsast lekib määret, P. õhkpadi pole originaal, E rehvid sisekülgedelt kulunud, rehvi mustri sügavus on 4mm, uste ja poritiibade värvipaksuse kontroll 100-200μm, katuse/kapoti/tagaluugi värvipaksuse kontroll 130-200μm, juhiistme seljatoe klapil vigastus, sisepolstrid määrdunud. Lisamärkustena on kirja pandud: VE tiival iluplastikul vigastus, VT velg seest kriibitud, P õhkpadi pole originaal, täistulede kang määrdunud, E stangel parkimisandurid üle kleebitud, salong ja polstrid määrdunud, Range 0 km, autol puudub liikluskindlustus, puldi patarei tühi. United Motors AS-i e-kirjast hagejale nähtub, et kuna hooldus on üle sõidetud, siis võib liisinguesemel olla probleeme garantii kehtivusega.

Kostja esitatud sõiduki müügikuulutuse kohaselt on autole teostatud tehniline kontroll ja korraline hooldus 19.11.2019 20 484 km pealt ning autole kehtib garantii pakett Repair Inclusive ja tasuta hoolduste pakett Service Inclusive. Sõiduki läbisõit oli 20 500 km. Kostja esitatud 18.11.2019 sõiduki vastuvõtmise aktist nähtuvalt ei ole aktis ühtegi fotot vastuvõetud sõiduki kohta ning lahtrisse „Mõlgid, kriimustused, kahjustused, turuhinda mõjutavad asjaolud ja kommentaarid“ on kirjutatud „puuduvad“. Sõiduki läbisõiduks märgiti 20 846 km. Kohus leiab, et hageja esitatud selgitused ja tõendid liisingueseme seisundi kohta selle tagastamise ajahetkel on vastuolulised ning neis esineb olulisel määral ebakõlasid. Esmalt märgib kohus, et kuna sõiduki vastuvõtmisaktil on märge, et puuduseid ei esinenud, siis on võimalik järeldada, et liisingueseme tagastamisel ei esinenud sõidukil silmatorkavaid puuduseid. Hageja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit (nt fotosid), millest nähtuks sõiduki seisund konkreetselt selle tagastamise hetkel. Kohus selgitab, et kui liisingueseme vastuvõtmisakti täidetakse pealiskaudselt, siis on see hageja risk ning seda ka siis, kui akti täidab hageja volitatud isik. Olenemata sellest ei ole usutav ka kostja väide, et sõiduk oli ideaalses seisus ja praktiliselt uus, sest tegemist ei olnud kindlasti uue autoga. Sõiduk oli tagastamise hetkel pea kolm aastat vana ning on täiesti reaalne, et sellel esineb kasutamisjälgi ning auto ei saanud olla nö uueväärne. Kohus märgib hindamisakti allakirjutanud isikutega seoses, et eeldatavalt on neil isikutel iseenesest kogemusi hinnata sõidukite väärtust, sest nad tegelevad igapäevaselt sõidukite müümisega. Vaid ametikoha nimetuse pinnalt ei saa üldistavaid järeldusi teha. Kohus selgitab, et sõiduki ülevaataja hindamisakti tähenduses ei pruugi olla sõiduki nö ülekontrollija, kelleks on siiski pädevad mehaanikud vmt isikud ning kes kindlasti ei koosta hindamisakte. Seetõttu ei ole hindamisaktile allakirjutanud isikute ametinimetus automaatselt aluseks järeldada, et hindamisaktis märgitud turuväärtus on vale. Väärtust tuleb hinnata hindamisakti sisust ning muudest kohtule esitatud tõenditest lähtuvalt. Kohus leiab tõendeid kogumis hinnates, et liisingueseme turuväärtus ei saanud olla 45 750 eurot (km-ta) nagu on kirjas hindamisaktis. Kohus leiab, et hindamisaktis kajastatud väärtust mõjutavad puudused on hageja poolt tõendamata ja esitatud dokumentides esineb hulgaliselt vastuolusid ja ebatäpsusi. Ainuke puudus, mis nähtub hindamisaktist ning ka tehnilise kontrolli aktist, on see, et sõiduki õhkpadi ei ole originaal. Kuid ka selles osas ei klapi kirjapandu täielikult. Nimelt on hindamisaktis kirjas, et tagumine õhkpadi pole originaal, kuid tehnilise kontrolli aktis on kirjas, et parem õhkpadi ei ole originaal. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et õhkpadi ja turvapadi on sünonüümid. Kohus selgitab, et tegemist on kahe täiesti erineva asjaga ning neil on täiesti erinevad funktsioonid ja eesmärk. Turvapadi on turvasüsteemi üks osadest ning õhkpadjad (tagumisel sillal on parem ja vasak õhkpadi, hindamisaktis lihtsalt tagumine) on vedrustussüsteemi üks osadest. Kohtu hinnangul ei ole õhkpadja originaalsus sõiduki väärtust oluliselt mõjutav tegur. Hindamisaktist ei nähtu ka see, et kindlustusvälise avarii kahtlus tugineb mitteoriginaalsete turvapatjade või õhkpatjade paigaldusel nagu väidab hageja. Hindamisaktis on kirjas: „Auto on põhja alt mudane - kahtlus kindlustusevälisele avariile“, millest võib välja lugeda, et kahtlus on siiski tekkinud just auto mudasest põhjast. Täiendavalt märgib kohus, et auto mudast põhja pidanuks nägema ka välist vaatlust tehes, kuid sõiduki vastuvõtmisaktis ei ole selle kohta midagi kirjutatud. Samamoodi oleks sõiduki tagastamisel pidanud nägema ebaühtlaselt kulunud rehve ning igasuguseid täkkeid ja mõlke. Kohus märgib, et ebaühtlaselt kulunud esirehvide tõttu ei ole ilmtingimata vajalik kõigi nelja rehvi vahetamine ning selline asjaolu ei ole samuti väärtust oluliselt mõjutavaks teguriks. Tehnilise kontrolli aktist ei nähtu, et käändmik ja väljalase oleks mitteoriginaalid. Samuti pole tõendatud, et auto esiosa oleks värvitud. Tehnilise kontrolli aktist nähtub, et katuse/kapoti/tagaluugi värvipaksuse kontrolli tulemus on 130-200μm ning

normtulemuseks peaks olema 100-150μm. Aktist on välja toodud vaid ebatäpne paksuse vahemik ning pole täpsustatud, kas tulemus on katuse, kapoti või hoopiski tagaluugi kohta ning kas värvipaksus on siis ikkagi üle normpiiri või mitte. Hindamisakti kohaselt on hooldusega 2 aastat üle sõidetud, kuid seda ei nähtu tehnilise kontrolli aktist ega ka teostatud töödest. Dokumendist „service history“ nähtub, et mootoriõli ja filtrite vahetus peaks toimuma 19 000 km pärast. Ühestki kohtule esitatud dokumendist ei nähtu, et kostja oleks hooldusega 2 aastat üle sõitnud. Isegi kui järeldada, et hooldus pidanuks toimuma 10/2018, siis poleks ikkagi hooldusest 2 aastat üle sõidetud. Seda ei tõenda ka hageja esitatud väljavõte väidetava hooldusaja üle sõitmise kohta (tl 188). Samuti pidanuks sellisel juhul tekkima probleeme garantii kehtivusega nagu on kirjas United Motors AS oma e-kirjas hagejale viidanud (26.11.2019, tl 142). Ka sõiduki müügikuulutusest nähtuvalt müüs United Motors AS liisingueset, millel oli kehtiv garantii. Kohus nõustub kostja väitega, et korralist hooldust ei saa teha, kui korraliste hoolduste ajad on nö üle sõidetud, kuid müügikuulutuses on kirjas, et tehniline kontroll ja korraline hooldus tehti 19.11.2019. Kohus märgib, et isegi kui müügikuulutusse pannakse üldine info sõiduki kohta, ei tohi kirjapandud info siiski olla väär. Näiteks teostati tehniline kontroll 22.11.2019, mitte 19.11.2019. Tehniline kontroll teostati läbisõidul 20 484 km, kuid 18.11.2019 vastuvõtmisaktil oli läbisõit 20 846 km. Müügikuulutuses oli selle avaldamise hetkel märgitud läbisõit 20 500 km. Tehnilise kontrolli aktist nähtuvad muud puudused on kohtu hinnangul tingitud sõiduki tavapärasest kasutamisest ja/või kuluosade kulumisest. Need on kõrvaldatavad ega mõjuta oluliselt sõiduki turuväärtust. Sõiduki tehnilisel kontrollimisel ja ülevaatamisel ei ole tehtud ühtegi fotot, mis võinuks hindamisaktis märgitud puuduseid tõendada. Seega ei ole hindamisaktis sõiduki väärtust mõjutavad puudused tõendatud. Hindamisaktis väärtuse määramise aluseks olevad asjaolud on ebaselged. Hageja on kinnitanud, et tema on volitanud United Motors AS-i sõidukit kontrollima ja hindama, sest hagejal endal puuduvad vastavad teadmised ja võimalused. Kohus leiab, et see ei vabasta hagejat vastutusest oma nõuet ja sõiduki väärtust tõendamast, seda ka juhul kui volitatud isik ei ole hindamist ja sõidukit kontrolli läbi viinud korrektselt. Hagejal on õigus esitada sisesuhtest tulenevalt vastavad nõuded United Motors AS-i vastu. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul võimalik lähtuda hageja esitatud hindamisaktis määratletud sõiduki väärtusest, sest hindamisaktis esineb äärmiselt palju ebakõlasid ning hageja ei ole esitanud ebakõlade ümberlükkamiseks esitanud ühtegi tõendit. Riigikohus on väljendanud seisukohta (RKTKo 3-21-157-14 p 12), et liisinguandja peab kulutuste hüvitamist nõudes tõendama nõude aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel, ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel selline, nagu tema väidab. Kui kummagi poole esitatud tõenditest ei saa üheselt järeldada tegelikku turuhinda liisinguesemete tagastamise ajal ja kumbki pool ei taotle liisinguesemete väärtuse tõendamiseks ekspertiisi tegemist, saab kohus otsustada hüvitatavate kulude suuruse määramiseks vajaliku liisingueseme turuväärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kostja on esitanud EKEI ekspertide nimekirja kantud eksperdi poolt 12.01.2021 koostatud liisingueseme turuväärtuse hindamise ekspertiisi akti (tl 90-110), mille kohaselt oli liisingueseme turuväärtus sõiduki tagastamise ajal 54 166,67 eurot käibemaksuta. Kostja hinnangul oli sõiduki väärtus tagastamise hetkel aga palju kõrgem ehk ca 100 000 eurot. Kohus märgib, et väärtus 100 000 eurot ei ole asja materjalide pinnalt mingil moel tõendatud. Arvestades, et auto maksis uuena 122 444 eurot (km-ta, tl 10, 106) ning kostja kasutas autot

pea 3 aastat, pole eluliselt usutav, et auto väärtus vähenes kolme aastaga vaid 22 444 eurot, seda isegi olenemata sellest, et auto läbisõit võis müügi hetkel olla 20 500 km. Kohus leiab, et kostja esitatud ekspertiisi ja sellele lisatud tõendite alusel on üheselt võimalik järeldada, et liisingueseme tagastamise hetkel võis selle tegelik turuväärtus olla aktis märgitud 54 166,67 eurot. Hageja on esitanud vastuväite, et ekspertiis on tehtud tagantjärgi, ekspertiis on tehtud ainult müügikuulutuse pinnalt ning pole arvestatud sõidukil esinenud puuduseid, võrreldav sõiduk võõrandati varem ning ekspert ei arvestanud korrektselt enda poolt nimetatud sõiduki väärtuse alanemist aastate lõikes. Kohus märgib, et käesolevas olukorras polnudki võimalik ekspertiisi teha varem kui tagantjärgi, arvestades, et kostjal oli kohustus liisinguese tagastada hagejale ning see müüdi väga kiiresti ära. Ekspertiisiakt ei saa olla ebausaldusväärne seetõttu, et ekspert on lähtunud müügikuulutusest ning pole väärtuse hindamisel arvestanud väidetavate puudustega, mida isegi hageja ei ole käesolevas menetluses suutnud tõendada (vt ülal). Ekspert on ekspertiisiaktis hindamisel arvestanud, et sõiduk oli tehniliselt korras, salong oli heas seisukorras ja olulisi defekte ei esinenud, kere oli heas seisukorras ning sõiduki üldine seisukord vastas läbisõidule ja vanusest tingitud loomulikule tavapärasele kulumisele. Sisuliselt on ekspert arvestanud ka hageja poolt tõendamata puudustega, sest hageja poolt välja toodud puudused ei mõjutanuks sõiduki üldist seisukorda ning sõiduvõimet. Riigikohus on oma lahendi 3-21-157-14 p-s 12 mh väljendanud, et väärtuse tõendamiseks on kohased tõendid ka müügiportaalide kuulutused, sest liisingueseme tagastamise tõttu liisinguandjale on just liisinguandjal paremad võimalused liisingueseme väärtust tõendada. Ekspertiisiaktist nähtub, et ekspert on sõiduki hindamisel lähtunud lisaks müügikuulutuses avaldatule ka auto tehnilistest näitajatest, avariilisusest LKF andmetel, läbisõidust ja lisavarustusest. Hindamismetoodika osas on ekspert selgitanud, et tavapäraselt kasutatakse võrdlevat meetodit, kuid kuni kolme aasta vanuste sõidukite puhul on võimalik orienteeruvat turuväärtust kasutada ka keskmise hinnalanguse baasil. Ekspert on tuvastanud, et perioodil 01.01.2019-31.12.2019 müüdi liisinguesemele sarnaste näitajatega autosid vaid ühel korral ning seda samal aastal. Eksperdi võrdlus liisingueseme ja sarnase sõiduki osas on jälgitav ja selge ning ta on lisanud vastavad tõendid müügikuulutuste osas. Ekspert hindas, et sarnase sõiduki müügihind võis olla ca 57 500 eurot (km-ga). Ekspert arvestas liisingueseme paremat lisavarustust, väiksemat läbisõitu ja pikemat garantiid ning hindas, et liisingueseme turuväärtus võis olla ca 15-20% kõrgem võrreldavast sõidukist ehk 65 000 eurot (km-ga). Ekspert tõi välja liisingueseme turuväärtuse ka teise meetodi alusel ning märkis, et kolme aasta vanuse liisingueseme väärtus võis olla 64 823 eurot. Ekspert hindas ekspertiisi tulemusena liisingueseme väärtuseks novembris 2019 orienteeruvalt 65 000 eurot (km-ga) ning on selgelt lähtunud võrdlevast meetodist. Kohtule jääb arusaamatuks hageja arutluskäik ekspertiisis märgitud meetodite ja sõiduki turuväärtuse osas. Hageja on võtnud mõlemad meetodid ja need omavahel kombineerinud olukorras, kus ekspert on lähtunud vaid ühest meetodist. Kohus märgib, et isegi kui ekspert oleks teist meetodit kasutanud, olnuks turuhind ikkagi sisuliselt sama. Kohtu leiab, et ei saa lähtuda hageja seisukohast, et liisingueseme turuhind võrdub müügihinnaga. Hageja on väitnud, et on käitunud kostja huvides ja saavutanud sõiduki võõrandamisel parima ja kiireima tulemuse ning müügiprotsess on olnud võimalikult efektiivne. Hageja leidis, et mõistlik ei ole olukord, kus sõiduk seisab müügiplatsil ja selle müügist saadud summa on väiksem. Samuti märkis hageja, et tal pole seadusest tulenevat kohustust müüa liisinguese turuväärtuses kõrgema hinnaga, kuid ta alustas müüki kõrgema hinnaga kui oli hindamisakti järgi sõiduki turuväärtus. Kohus nõustub hagejaga selles osas, et tal puudub kohustus müüa liisinguese turuväärtusest kõrgema hinnaga, kuid samas on tal kohustus lähtuda sõiduki müügil ka liisinguvõtja huvidega samal ajal püüdes sõiduk müüa mõistliku aja jooksul parima hinnaga. Hageja on kohtu hinnangul enda kohustusi rikkunud. Kohus leiab, et hageja on liisingueseme müünud liiga kiiresti püüdmata saavutatagi kõrgemat

s.o liisinguvõtjale soodsamat hinda. Sellisel kiirmüügil ei kajasta müügihind tavaliselt liisingueseme tegelikku turuväärtust- vähemalt ei ole hageja vastupidist tõendanud. Hageja ei ole põhjendanud nn kiirmüügi vajalikkust. Kiirmüügi ainsaks põhjuseks ei saa olla võimalikult efektiivse ja kiireima tulemuse saavutamine sest sellega ei ole hageja saavutanud parimat võimalikku hinda. Asja materjalidest ei nähtu ühtegi mõjuvat põhjust, miks hageja ei saanud liisingueseme alghinnaks määrata kõrgemat hinda nagu tehakse tavapärases praktikas ning seejärel paari nädala möödumisel hinda langetada. Kohus märgib, et liisingueseme seismine müügiplatsil nt paar-kolm nädalat ei vähenda sõiduki turuväärtust märkimisväärses ulatuses, seda eriti olukorras, kus müügi alghind oli kõrgem. Ekspertiisakti lisadest (tl 101p) nähtuvalt müüdi liisinguesemele sarnast sõidukit alguses kõrgema hinnaga (61 900 eurot) ning nelja nädala möödudes alandati hinda 2400 eurot (59 500 eurot). Pärast ühte korda hinna alandamist jõuti müügitehinguni, sest hinna osas enam muutusi polnud ja kuulutus võeti maha. Hageja on käesolevalt alghinnaks määranud ainult 55 200 eurot (km-ga) ning samal päeval läbirääkimiste käigus avaldanud, et ta oleks nõus hinnaga 53 000 eurot ehk 2200 eurot väiksema hinnaga kui alghind (tl 97, 72-73). Hageja ei ole kiirmüügiga saavutanud parimat tulemust ning tegemist ei olnud efektiivse müügiprotsessiga. Liisingueseme müügitulem olnuks teistsuguse müügitaktiga puhul suurem. Seega ei saa asuda seisukohale, et liisingueseme turuhind on sama, mis müügihind, sest müük pole toimunud tavapärases turusituatsioonis. Asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et sõiduki turuväärtus hagejale tagastamise hetkel oli 54 166,67 eurot (km-ta). Seega on sõiduki turuväärtuse ja sõidu müügihinna vahe ca 19,5%, mis on rohkem kui 10% ning pole antud juhul mõistlik ja lubatav. Hageja ei ole täitnud enda kohustust müüa liisinguese kõrgeima võimaliku tasu saamiseks. Järgnevalt hindab kohus seda, kas kostjal oli võimalus müügiprotsessi mõjutada. 27.11.2019 edastas hageja kostjale e-kirja (tl 133), milles teatas, et liisinguese on suunatud United Motors AS-i juurde müüki ning et müügiprotsessi ja vara müügihinna kujunemist on võimalik jälgida (lisatud auto24 veebilink). Samuti juhtis hageja kostja tähelepanu sellele, et kui kostja arvab, et müügihind ei vasta turuväärtusele, siis tuleb kostjal esitada koheselt andmed ostja kohta, kes on valmis ostma vara kõrgema hinnaga. Kostja ainuke võimalus müügiprotsessi mõjutada oli seega leida ostja, kes on nõus maksma rohkem kui algne müügihind. Kohus leiab, et reaalselt puudus kostjal siiski võimalus mõjutada müügiprotsessi. Kohtu hinnangul ei mõjuta seda ka asjaolu, et kostjale oli liisingulepingu alusel teada, et liisinguese kindlasti võõrandatakse, sest kostjale polnud teada liisingueseme võõrandamise aeg ega ka liisingueseme võimalik turuväärtus, mille pinnalt seisukohta kujundada. Liisingueseme müügikuulutus pandi auto24 portaali üles 29.11.2019 ning võeti maha kolm päeva hiljem (tl 97), sest jõuti tehinguni. Kohtu hinnangul on 3 päevane periood liiga lühike leidmaks isikuid, kellel on rohkem kui 55 200 eurot ning huvi osta sellist sõidukit. Asja materjalidest nähtuvalt ei saatnud hageja kostjale enne 27.11.2019 ühtegi kirja ega avaldanud mingit teavet liisingueseme turuväärtuse või müügihinna kohta, et kostja saaks pakkuda välja enda seisukohta müügiprotsessi osas ning osaleda selles. Hindamisakt koostati 26.11.2019 ning komitee otsus müügihinna osas oli samuti 26.11.2019. Kuna puudus mõistlik vajadus liisingueseme kiirmüügi korraldamiseks (vt ülal), siis ei esinenud hagejal kohtu hinnangul takistusi teavitamaks kostjat hindamisakti tulemustest ja liisingueseme algmüügihinna otsusest ning anda talle võimalus esitada oma seisukoht ja võimalikud pakkumised müügihinna ja müügiprotsessi osas. Kohus asub seisukohale, et reaalselt puudus kostjal võimalus osaleda liisingueseme müügiprotsessis. Sellest järelduvalt polnud kostjal võimalik

müügiprotsessi mõjutada ja liisingueseme hinnarisk langes ainult kostjale ning see on kostjat oluliselt kahjustav. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et liisingulepingus kokkulepitud p 6.7 ei ole tüüptingimusena kehtiv ning hageja kulutuste hüvitamise nõude hindamisel tuleb lähtuda seaduses kirjapandud korrast. Kulutuste hüvitamise nõue kujuneb seega lähtuvalt VÕS §-s 367 sätestatust, st VÕS § 367 lg 2 ja 3 alusel tuleb arvutada kokku pärast lepingu ülesütlemist jäänud liisingumaksete summa (intressita) ning arvestada sellest maha liisingueseme turuväärtus selle tagastamise ajal ulatuses, milles see ületab liisingueseme liisinguandjale kuuluvat jääkmaksumuse osa. Pooled leppisid kokku, et kostja tasub liisingueseme omandamise kulud tagasi kuni kokkulepitud jääkväärtuseni. Pooled leppisid liisingulepingu tähtajaks 60 kuud ning vara jääkväärtuseks 30%, s.o 36 013 eurot + km. Tegemist on jääkväärtusega, mis pidi jääma hagejale. Leping allkirjastati 13.09.2016. Esimese graafikujärgse makse pidi kostja tegema oktoobris 2016, seega pidi leping lõppema oktoobris 2021. Kostjal tekkis võlgnevus alates osamaksest, mille tähtaeg oli 16.07.2019 (maksegraafikus 34. osamakse). Hageja esitas eraldi nõude tasumata arvete osas (16.07.2019-16.11.2019) ning selle osas pooltel vaidlust ei ole. Leping öeldi üles 12.11.2019, seega tuleb arvutada kokku liisingumaksete summad (intressita, käibemaksuta) alates detsember 2019-oktoober 2021, s.o 22 osamakset maksegraafiku tabelis alates 39 osamaksest (k.a). Põhimaksete summa tuleb seega 19 570,73 eurot. Kulutuste hüvitamise nõue on kokku 1417,06 eurot [19 570,73€-(54 166,67€-36 013€)], mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Ülesütlemisega seotud lisakulude hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Lisakulud peab tõendama liisinguandja ning hüvitatavad on vaid ülesütlemise tõttu tekkinud mõistlikud kulud, samuti mõistlikud puhastamise kulud (vt RKTKo 3-2-1-157-14 p 13). Hageja nõuab lisakulusid summas 2208,33 eurot. Selle kohta on hageja esitanud 06.12.2019 arve nr 530053645 (tl 19p), mille kirjelduse kohaselt on 2208,33 eurot komisjonitasu. Arve on parandatud versioon 05.12.2019 arvest. United Motor AS esitas 29.04.2021 hagejale e-kirja, milles selgitas, et komisjonitasu arve sisaldab: komisjonitasu 2000 eurot, kasutatud sõiduki kontrollteenuse eest 77,33 eurot ja sõiduki pesu eest 131 eurot. Nimetatud summade kohta muid tõendeid hageja ei esitanud. Hageja oli seisukohal, et ei pea täpsemalt selgitama komisjonitasu sisu. Hageja selgitas, et United Motors AS tegutses liisingueseme müümisel hagejaga sõlmitud koostöölepingu alusel ning on osutanud müügivahendamise teenust. Kostja oli seisukohal, et kuna hageja müüs auto United Motors AS-le ära, siis ei tegutsenud United Motors AS koostöölepingu alusel ning lisakulud on põhjendamatud. Hageja juhtis tähelepanu koostöölepingu p-le 6.6 ja 6.7, et selliselt on hageja ja United Motors AS oma koostöös kokku leppinud. United Motors AS on osutanud hagejale müügivahendamisteenust koostöölepingu alusel olenemata sõiduki võõrandamisest. Koostööleping (tl 143-144) näeb ette koostöö tingimused liisinguesemete komisjonimüügi korraldamiseks. Tegemist on raamlepinguga, mis kehtiv kõikidele võimalikele komisjonimüügile. Koostöölepingu lisa nr 1 (tl 145) kohaselt on United Motors AS-le vara realiseerimise eest makstav tasu 5% vara müügihinnast, kuid mitte rohkem kui 2000 eurot ja

mitte vähem kui 200 eurot. United Motors AS-i hinnakiri on järgmine: pigipesu+salongipuhastus+klaasid+pagasiruum 131 eurot; keemiline pesu (salong) alates 129 eurot; salong kuiv puhastus 19 eurot, remonditööd -20% hinnakirjast (h); tehnika vedu treilerautoga 30 eurot Tallinna piires. Vara müügikorda seadmise eest, st eelnevate teenuste eest (v.a keemiline pesu, tehnika vedu ja kütuse lisamine) on United Motors AS-il õigus nõuda pisiremondi- ja hooldustöid summas 128 eurot. Müügilepingu nr 201621763 (tl 147) kohaselt müüs hageja United Motors AS-le liisingueseme 53 000 euroga (sh km). Lepingu kohaselt on müügihind tasutud, liisinguese ostjale (United Motors AS) üle antud ning vara omandiõigus läheb ostjale üle lepingu allkirjastamisega. Leping on allkirjastatud 05.12.2019. Kohus on seisukohal, et komisjonitasu 2000 eurot ei ole põhjendatud, sest United Motors AS ei tegutsenud koostöölepingu alusel ega teostanud hageja vara suhtes komisjonimüüki. Koostöölepingu p 6.6 näeb ette võimaluse United Motors AS-il osta ise välja liisinguese poolte vahel kokkulepitud hinnaga, millele lisatakse tasu liisingueseme realiseerimise eest liisingueseme ostuhinnale. Punkt 6.7 kohustab United Motors AS-i edastama koopia müügilepingust lõppkliendile, kellele United Motors AS müüb liisinguandjalt välja ostetud liisingueseme edasi. Enne nimetatud punkte käsitleb koostööleping komisjonimüügi tingimusi. Komisjonimüügi korras on United Motors AS kohustatud talle makstud müügisumma maksma edasi koos käibemaksuga hagejale vastavalt lepingu tingimusetele (lepingu p 6.1 jj). Kohtu hinnangul on p 6.6 erisäte, mis annab United Motors AS-le õiguse komisjonimüügi asemel osta liisinguese ise endale välja ning p 6.7 kohustab United Motors AS-i lihtsalt esitama hagejale koopia lepingust, millega United Motors AS müüb auto edasi. Käesoleval juhul on kasutatud erisätet ning 05.12.2019 on United Motors AS ostnud liisingueseme endale ning lepingu kohaselt on sõiduki omandiõigus samuti United Motors AS-le üle läinud. Kohtule jääb arusaamatuks hageja käsitlus sellest, et lepingu p 6.6 ongi poolte tavapärane koostöö ning tegu on ikkagi komisjonimüügiga olenemata sõiduki võõrandamisest komisjonärile. Kohus selgitab, et komisjonimüügiga ei saa tegu olla ka seetõttu, et VÕS § 692 lg-st 1 lähtuvalt pidanuks United Motor AS müüma sõidukit, mis kuulub hagejale. United Motors AS müüs käesolevalt lõppostjale aga endale kuuluva sõiduki, sest ostis selle enne hagejalt ära. See, et hageja ning United Motors AS-i vahelisse müügilepingusse ei lisatud tasu vara realiseerimise eest, ei tähenda, et seda tasu võiks nõuda kostjalt, kui liisingueseme osas ei toimunud komisjonimüüki. Lisakulud kasutatud sõiduki kontrollteenuse eest 77,33 eurot ja sõiduki pesu eest 131 eurot on lisakuludena põhjendatud, olenemata sellest, et United Motors AS ei teostanud komisjonimüüki. Tavapärasest praktikast lähtuvalt kantaksegi selliseid kulusid pärast liisingulepingu ülesütlemist ja sõidki üle andmist liisinguandjale ning just enne kasutatud sõidukite müüki panemist. Käesolevalt on need kulud eelduslikult tehtud enne ühegi müügilepingu sõlmimist. Vaidlust ei saa olla selles, et kasutatud auto tuleb enne müüki kontrollida ning pesta nii seest kui väljast. Nimetatud summad ei ole ebamõistlikult suured ning United Motors AS-i e-kirja kohaselt on hageja neile need summad ka tasunud. Kohtu hinnangul on lisakulud summas 208,33 eurot kantud ülesütlemisega seoses ning põhjendatud ja mõistlikud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lisakulud summas 208,33 eurot. Viivisenõue

Hageja nõuab viivist vastavalt lepingujärgsele määrale 0,25% päevas tasumata arvete (7166,79 eurot) maksmiste tähtaegadest kuni hagi esitamiseni (12.06.2020). Kostja märkis, et hageja on hagis arvestanud viivist ka intressidelt ning arvestas, et viivis pidanuks olema kokku mitte rohkem kui 4498,70 eurot. Hageja vähendas viivist nimetatud summani. Kostja esitas taotluse viivise vähendamiseks. Kostja hinnangul on viiviseprotsent 4 korda suurem kui seadusjärgne viivisemäär. Lisaks oli kostja seisukohal, et viivisesumma on juba objektiivselt suur, ületades lahendi tegemise hetkel põhinõuet. Peale selle pidasid pooled aktiivseid läbirääkimisi, mis on ka koos teiste alustega viivise vähendamiseks. VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et hageja taotlus viivise vähendamiseks tuleb rahuldada. Pooled on mõlemad majandus- ja kutsetegevuses tegutsevad juriidilised isikud. Riigikohus on leidnud, et majandustegevuses sõlmitud tehingute puhul ei ole kokkulepitud viivisemäär 0,2% päevas seadusega vastuolus ka siis kui tegemist oleks tüüptingimusega. Selline viivisemäär ei ole erakordne ja kokkuleppevabadust kuritarvitav tingimus (vt nt 3-2-1-139-14 p 13, 3-2-1-513 p 49). Kohtu hinnangul ei ole poolte vahel kokkulepitud viivisemäär 0,25% päevas samuti vastuolus seadusega. Tegemist ei ole erakordselt suure viiviseprotsendiga. Samuti ei ole 0,25% päevas eriliselt kõrgem määr kui 0,2% päevas. Majandustegevuses kokkulepitud viivisemäära võrdlemine seadusjärgse viivisemääraga pole kohane, sest majandustegevuses ei ole kumbki pooltest nö nõrgem pool, nagu on tarbija, kelle huve tuleb seaduse tasandil kaitsta. Kostja ei ole käesolevalt tarbija ning kohtu hinnangul ei oma tähendust kas kostja on väikeettevõtja või suurettevõtja. Kostjale oli lepingu sõlmimisel teada, et oma kohustustega viivitamise korral on viiviseprotsent 0,25% päevas. Kohtu hinnangul ei ole ainuüksi kõrgem viivisemäär aluseks viivise vähendamiseks. Kostja on mh väitnud, et viivis on objektiivselt suur ning ületab kohtuotsuse tegemise hetkel põhivõlgnevust. Kuna kohus rahuldas kulutuste hüvitamise ja lisakulude nõude osaliselt, siis ületaks viivis käesoleva lahendi tegemisel ikkagi kogunõuet (arvete alusel võlgnevus, kulutuste hüvitamise nõue, lisakulude nõue). Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 8792,18 eurot (7166,79+1417,06+208,33). Kohus leiab, et kuni hagiavalduseni arvestatud viivis 4498,70 eurot on põhjendatud ning mõistlik ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. See, et kostja on esitanud viivise vähendamise taotluse, et tähenda, et viivist üldse nõuda ei tohiks või tuleks viivist vähendada eriti suures ulatuses. Iseenesest on põhjendatud TsMS § 367 alusel välja mõista ka täiendav viivis hagi esitamisest, kuid kohus leiab, et seda tuleks teha piiratult. Riigikohus on leidnud, et viivise ebamõistlikule suurusele võib viidata ka ainuüksi asjaolu, et viivis ületab kordades põhinõuet (vt 3-2-1-16212 p 20). Kohus märgib, et perioodil 12.06.2020-29.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 8792,18 eurolt on kokku 11 100,13 eurot. Kui lisada siia juurde väljamõistetud viivis summas 4498,70 eurot, siis oleks viivise nõude kohtulahendi tegemise ajaga 15 598,83 eurot ning ületaks nn põhinõuet ca 1,8-kordselt. Kohtu hinnangul on tegemist alusega viivise vähendamiseks. Kohus vähendab asjaolusid arvestades viivist selliselt, et piirab täiendava viivise nõude summaliselt, et viivisenõue kokku ei ületaks arvete alusel esitatud võlgnevust, kulutuste hüvitamise nõuet ja lisakulude nõuet. Kohtu hinnangul ei ole viivis ebamõistlik, kui ta jääb põhinõude piiresse. Kuna kohus leiab, et esineb alus viivise vähendamiseks, ei anna

kohus käesolevalt seisukohta pooltevahelistele läbirääkimistele, sest need ei omaks enam täiendavat mõju viivise vähendamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 4498,70 eurot ning täiendava viivise 0,25% päevas alates 12.06.2020 kuni kogunõude täitmiseni, kuid kokku mitte suuremas ulatuses kui 4293,48 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 ja arvestades hagi rahuldamise ulatust, jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses hageja kanda ja 35% ulatuses kostja kanda. Pooled esitasid menetluskulude nimekirjad kohtule. Hageja nimekirja kohaselt on temal seoses menetlusega kulusid kokku 1024,14 eurot. Nimetatud kulud koosnevad riigilõivust 1000 eurot ning kohtuistungile sõitmise kulu 24,14 eurot (km-ga, rongipiletid 2x12,07€). Kostja esitatud nimekirja kohaselt on kostjal seoses menetlusega kulusid kokku 8578,28 eurot. Summa on ilma käibemaksuta. Menetluskulu koosneb lepingulise esindaja kuludest summas 8178,28 eurot (58h 25min x 140€/h) ja ekspertiisikuludest 400 eurot (km-ta). Pooled ei ole esitanud üksteise menetluskuludele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja kuludest on põhjendatud riigilõiv 1000 eurot vastavalt TsMS § 147 lgle 1. Samuti on põhjendatud rongipiletid TsMS § 144 p 2 kohaselt, kuid mitte täiel määral. Kohus leiab, et rongipiletid on TsMS § 174 lg-st 10 lähtuvalt põhjendatud käibemaksuta ehk summas 20,12 eurot, sest hageja kuulub Luminor Bank AS käibemaksugrupi koosseisu (KMKR EE101097527). Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1020,12 eurot. Kostja menetluskuludest on TsMS § 143 p 2 alusel põhjendatud ekspertiisikulu 400 eurot, mis on asja läbivaatamise kuluks. Kostja on esitanud ka taotluse õigusabiga seotud kulude hüvitamiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p-le 1 ja 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis.

Kostjale on õigusabi osutanud advokaat Grete-Kai Teeäär kuni 02.10.2021 ning pärast advokaat Kaisa Lumiste, mõlemad tasumääraga 140 €/h (km-ta). Riigikohus on nt 2013.a leidnud, et põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja tasumäär on 120 eurot nii käibemaksuga kui ilma (01.10.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13, 13.11.2013.a otsus tsiviilasjas 3-2-1-115-13). Eeldatavalt on tasu viimase 7 aasta jooksul tõusnud. Riigikohus on leidnud, et keerukamatel juhtudel on põhjendatud tasumäär isegi 175 eurot ja 190 eurot nii käibemaksuga kui ilma (2-17-13190 p 18, 2-18-17536 p 18). Seega on kohtu hinnangul kostja lepingulise esindaja tasumäär mõistlik ja põhjendatud ning vastab praegu üldteadaolevale keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasumäärale. Arvestades menetluse keerukust, mahtu, kestust ja hageja esindajate kvalifikatsiooni ning nende poolt esitatud menetlusdokumente ja tõendeid, leiab kohus, et õigusabile kulunud 58h 25min on põhjendatud ja vajalik osaliselt. Kohus selgitab, et kohtul ei ole kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, kuid vastaspoolelt väljamõistetav õigusabikulu suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 18.03.2016.a määrus tsiviilasjas nr 2-14-54170). Käesolevalt ei ole tegemist sisulises mõttes eriliselt keerulise ega väga mahuka tsiviilasjaga. Kohus märgib üldistavalt, et kohtumenetluses peaks iga järgnev menetlusdokument sisaldama vaid uut sisu ning võimalikult vähe kordusi eelnevatest menetlusdokumentidest. Piirduda võiks viidetega, kuid kostja esindaja seda igal korral ei teinud. Seetõttu olid kostja seisukohad pikemad kui olnuks vajalik. Kindlasti kulus neile ka rohkem aega kui pidanuks. Samuti pole põhjendatud esindatavaga suhtlemine nii suures ulatuses kui menetluskulude nimekirjas on välja toodud. Eraldi reana on välja toodud suhtlemine iga väiksema toimingu osas, mis pole mõistlik ega põhjendatud. Samuti pole põhjendatud lõplike seisukohta koostamine 2h. Ajakulu sellele on mõistlik 1h ulatuses, sest dokumendis on välja toodud kokkuvõtlikult see, mis on varasemates seisukohtades juba esitatud. Eraldi toob kohus välja selle, et põhjendatud pole sõit kohtuistungile ja tagasi viisil, kuidas see on nimekirja pandud. Nimelt on sõidule kulunud 45 minutit ja tasuks on 105 eurot. Toimingu kirjeldusse on pandud: „arvestatud koefitsiendiga 0,5). Riigikohus on asunud seisukohale (2-14-63261 p 12), et iseenesest on põhjendatud hüvitada lepingulisele esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu, kuid mitte esindaja ja esindatava vahel kokkulepitud tunnihinna järgi. Analoogia korras kohalduvad sõidukulude hüvitamisele riigi õigusabi osutanud advokaadi sõidukulude hüvitamise regulatsioon. Kuna alates 1. augustist 2016 on advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord muutunud, saab alates sellest ajast analoogia korras sõidukulude hüvitamisel lähtuda justiitsministri 26. juuli 2016. a määrusega nr 16 kehtestatud advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise korrast. Seega tuleb lähtuda korra §-st 151 lg-st 1. Kostja esindaja asukoht on Tartus ja istung toimus Jõgeval. Üks suund on 51 km. Korra § 151 lg 1 p 2 kohaselt on hüvitavaks sõiduaja kuluks 20 eurot. Kohus, arvestades ülaltoodut ning menetluse keerukust, aega ja mahtu leiab, et kostja lepingulise esindaja ajakulu on kokku põhjendatud 50h ulatuses. Esindajakulud on kokku seega 7000 eurot (50h x 140€/h) ning põhjendatud ajakulu istungile sõitmiseks on 20 eurot. Kohus hindab kostja põhjendatud menetluskuludeks 7420 eurot (7000+400+20). Hageja menetluskuludest jääb hageja kanda 663,08 eurot ja kostja kanda 357,04 eurot. Kostja menetluskuludest jääb kostja kanda 2597 eurot ja hageja kanda 4823 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 4823 eurot ja kostjalt hageja kasuks 357,04 eurot.

Kohus tasaarvestab TsMS § 445 lg 1 alusel poolelt väljamõistetud kulud ning mõistab hagejalt kostja kasuks 4465,96 eurot. Kostja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel hagejalt kostja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.