2.Välja mõista A. L.ilt AS-i Morrison Invest kasuks 965 (üheksasada kuuskümmend viis) eurot.
3.Menetluskulud jätta menetlusosaliste kanda võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele (hageja kanda 58%, kostja kanda 42%). Välja mõista A. L.ilt AS-i Morrison Invest kasuks menetluskulude katteks 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot 50 senti.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.AS Morrison Invest esitas 09.07.2021.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. L.ilt 2312, 81 euro saamiseks. Kohus tegi 17.07.2019.a. võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 22.07.2019.a. A. L. esitas makseettepanekule vastuväite, 02.09.2019.a. määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja AS Morrison Invest nõue A. L.i vastu anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus tegi 30.01.2020.a. määruse, millega andis tsiviilasja kohtualluvusel lahendamiseks Viru Maakohtule. Kohtumäärus saadeti Viru Maakohtule 03.09.2020.a. Viru Maakohus rahuldas ekslikult 02.11.2020.a. otsusega (tagaseljaotsusega) AS Morrison Invest märkamata Kohtute Infosüsteemis Harju Maakohtu menetluses tehtud menetlustoiminguid (sh asjaolu, et kostja oli hagile vastanud). Kuivõrd kostja esitas kohtule menetluse taastamise avalduse (kaja) ja kohtul õiguslik alus tagaseljaotsuse tegemiseks puudus, rahuldas kohus kostja kaja ja taastas menetluse.
HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmis AS Morrison Invest 31.07.2018 Tallinnas Juhkentali tn 11 hoones I korrusel asuvate ruumide kasutamiseks perioodiks 31.07.2018-30.07.2023.a. A. X OÜ-ga äriruumide üürilepingu. 31.07.2018 üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis kostja ruumid vastu. 11.04.2019 toimus ruumide ülevaatus, mille käigus avastati kahjustused. Üürnik kohustus need vastavalt kirjalikult koostatud aktile kompenseerima. Maksekäsu kiirmenetluses esitaud 29.07.2019.a. e-kirjas väidab kostja, et üürnik soovis seoses makseraskustega üürilepingu lõpetamist. See ühepoolne sooviavaldus lepingut ei lõpetanud, kuna makseraskused ei ole õiguslik alus lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks. Kuna selgusid üürniku võlgnevus ja ka makseraskused, otsustas hageja üürnikuga üürilepingu lõpetada. 31.05.2019 kirjaga nr 1970 esitas hageja üürnikule nõustumuse üürilepingu lõppemisega 31.05.2019 ja pretensiooni võla tasumiseks. Üürileping lõppes seega kokkuleppel 31.05.2019 ja hageja võttis ühepoolselt (üürnik kohale ei ilmunud) ruumid 31.05.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga üle. Üürnik ja käendaja on kohustaud oma lepingulised kohustused täitma. Kuigi üürilepingu p 7.6.2 järgi saanuks üürnik ühepoolselt lõpetada lepingu 6-kuulise etteteatamisega, nõustus hageja lepingu varem lõpetama, mistõttu üürniku kohustused pärast 31.05.2019 enam ei kasvanud. Üürnik on jätnud tasumata üüri ja lepinguliste lisatasude maksed (lepingu p 3.1-3.8) ning viivise 0,5% (lepingu p 5.2). Kostjal on tasumata järgmised arved ja viivis:
-01.03.19 arve nr 18770 784, 28, viivitatud päevi 70, viivis 0,50% päevas, viivis 274, 50 eurot, -01.04.19 arve nr 18840 tasumata 681,10, viivitatud päevi 70, viivis 0,5% päevas, viivis 238,39 eurot, -01.05.19 arve MT01052019, tasumata 750, 30 eurot, viivitatud päevi 65, viivis 0,50% päevas, viivis 243,85 eurot, -31.05.19 arve MT31052019, tasumata 102,70 eurot, viivitatud päevi 34, viivis 0,050%, viivis 17,46 Kokku tasumata 2318 eurot ja viivis 774,19 eurot. Üürilepingu p 3.1 märgitud garantiisumm 780 eurot on vastavalt lepingu p-dele 3.2 ja 5.13 hageja poolt tasaarvestatud eelkõige viivistega ning garantiisumma jääk 5,81 eurot põhivõlgnevusega. Seisuga 09.07.2019 on kostja võlg hageja ees 2312,57 eurot. 31.07.2018 äriruumide üürilepingu p 5.17 kärgi käendab lepingu allkirjastanud A. L. isiklikult üürniku lepingulisi kohustusi summas 2340 eurot. Kuivõrd üürnik on lepingulised kohustused jätnud täitmata, on hagejal õigus nõuda võla tasumist käendajalt /kostjalt. Hageja palub kostjalt välja mõista 2312, 57 eurot ja menetluskulud jätta kostja kanda.
4.27.01.2021.a. esitatud menetusdokumendis täpsustas hageja nõuet (I kd tl 174 jj) Hageja ei muuda haginõude suurust, kuid korrigeerib selle jaotumist põhinõudeks ja kõrvalnõueteks: haginõudest 2312,57 eurot on põhinõe 1947,96 eurot ja 364,61 viivis (I kd tl 177). Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Väär on kostja väide, et üürileandja palus üürnikul lahkuda enne üürilepingu lõppemist 31.05.2019. Väide on vastuolus ka 11.04.2019 ruumide ülevaatuse aktiga. Selle kohaselt toimus ruumide ülevaatus nende seisundi kontrollimiseks ja kahjustuste fikseerimiseks. Asjaolu, et üürnik seepeale ruumidest lahkus, ei lõpetanud üürilepingut ning üürileandja võttis ruumid üle alles lepingu lõppemisel 31.05.2019 ruumide ülevaatuse aktiga. Kostja viitab 18.06.2019 saldoteatisele, aga seda esitatud ei ole. Õige arvestus on esitatud üürileandja 31.05.2019 esitatud kirjas nr 19/70 esitatud tasumata arvete kokkuvõte ja garantiisumma tasaarvestusest. Hageja on ära toonud ka selle, mille katteks on hageja kostja tasutud maksed arvestanud. Kostja väide, et ruumide üleandmisel hagejal pretensioone ei olnud, käib tõenäoliselt 31.05.2019 ruumide ülevõtmise kohta. Seevastu 11.04.2019 ülevaatus ei olnud ruumide üleandmine ja selles on kostja oma allkirjaga kinnitanud kahjustused, mille suhtes on üürileandjal üürniku suhtes pretensioonid. Üürnik ei ole üürilepingu lõpetamist allkirjastanud ja kostja sellekohane väide on väär. Üürniku enneaegne lahkumine ei muutnud üürilepingu kehtivust kuni 31.05.2019 millal üürileandja nõustus üürnikule vastu tulles 6-kuulise enneteatamise tähtaja lõppu üürilepingu lõpetamisega. Väär on ka kostja sellekohane väide, et X OÜ-le esitatud üüriarved on tasutud. Üürnik on jätnud tasumata arved nr 18770, 18840, MT01052019 ja MT31052019. Üürnik on jätnud tasumata märtsi, aprilli ja mai 2019 üüri ja lepingujärgsete lisatasude (elekter, vesi) maksete tasumise kohustuse (lepingu p 3.1-3.8). Summadele lisandub lepingu kohaslt käibemaks ja iga tasumisega viivitatud päeva eest on üürnik kohustatud tasuma viivist 0,5% tasumata võlast (p 5.2). Põhjusel, et hagiavalduses esitatud garantiisumma tasaarvestus on näidatud mitte 30.05.2019 vaid maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise aja järgi, korrigeerib hageja võla arvestust. Kostjal on tasumata arved nr 18778V, 18770, 18840, 18850V, 18891V, 1052019 ja 31052019. Põhivõlg on kokku 2319, 37 eurot viivis viivisarvetes kokku 376, 01 eurot ja ajavahemikul 01.05-30.05.2019 219,96 eurot, kokku 595, 97 eurot (I kd tl 176) Varem esitatud arvestuses on välja jäetud hagis esitatud makseteatis 01.05.2019 nr 01052019 viivised põhjusel, et hagejal ei ole võimalik tõendada makseteatise esitamist enne 31.05.2019.
Garantiisumma 780 eurot tasaarveldus 30.05.2019 viivisega summas 595,97 eurot ja jääk 184,03 eurot 1.03.2019 arvega 18770 summas 785,27 eurot (1770 jääk 601,24 eurot). Seoses asjaoluga, et 18.09.2019 hagiavaldusega esitatud nõude summas 2312, 57 eurot arvestuses olid viivised garantiisummaga tasaarvestatud seoses maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ekslikult alles 09.07.2019 ja suuremas summas kui neid oli 30.05.2019 seisuga, lisas hageja garantiisummaga peale viiviste ka osaliselt tasaarvestatud põhinõude jäägi viivise arvestuse (arvestades 16.06,2019 ja 17.06.2019 laekumisi kostjalt) kuni 17.06.2019 kui kostja maksetest tulenevalt muutus põhivõla jääk (I kd tl 176). Kuna kostja tasus 16.06.2019 80 eurot ja 17.06.2019 297 eurot, läks see vastavalt üürilepingu p 5.12 esmajärjekorras viiviste (178,94-10,68=189,62 eurot) ja jääk 187,38 eurot 01.03.2019 arve 18770 jäägi (601,24) katteks, kusuures arve jäägiks jäi 413,86 eurot. Pärast kostja 16.17.06.2019 tasutud makseid on põhivõlg kokku 1947,48 eurot ja viivis kokku 5746,48 eurot, kuid hageja nõuab viivist 2312,57-1947,96.
KOSTJA VASTUVÄITED
5.Kostja hagi ei tunnista ja märgib, et võlgnevust AS Morrison Invest ees ei ole. Kostja selgitab, et 30.04.2019 tegi avalduse üürileandjale üürlepingu lõpetamiseks, kuna oli tekkinud olukord kus tööd üldse ei olnud ja sellega seoses tekkisid makseraskused. Hageja seaduslik esindaja, M. V. palus lahkuda kohe. Kostja palus nädala väljakolimiseks. 11.04.2019.a. hommikul andis ruumid ja võtme üle, viimase arve sai kostja 04.05.2019 summas 376, 01 eurot ja 12.05.2019 kirja sama summa 376,01 euro ulatuses. 376,01 eurot on kostja tasunud (17.06.2019 279 eurot ja 16.06.2019 80 eurot), varem polnud võimalik. Maksekorraldusele märkis kostja ekslikult vale arve numbri, teatas sellest kohe ka Morrison Invest raamatupidajale. 11.04.2019 kuni käesoleva ajani pole hagejalt kostjale muid arveid tulnud. 18.06.2019 sai kostja saldoteatise, mille kohaselt kostja justkui võlgneb 1538, 38 eurot. Kostja ei ole saanud arveid MT01032019 summas 785,27 eurot, MT01052019 summas 750,30 eurot ja MT31052019 summas 102,70 eurot. Saldo väljavõttest näeb kostja, et Morrison Invest raamatupidaja arvestas maha 780 eurot ettemaksusumma miinustades arve 18770 ja arve 18840. Kuna üürileping lõppes 11.04.2019, siis see summa mis jäi puudu 10 päeva eest tasus kostja arvega 18891 summas 376,01 eurot. Ruumide üleandmisel ei olnud pretensioone. M. V. võttis ise ruumid koos sekretäriga üle. Hiljem saatis M. V. telefonile sms-id millest teatab, et kostja on võlgu üle 2000 euro. kostja on seisukohal, et tema võlga ei ole ja sellistele põhjendamatutele nõudmistele ei pea reageerima.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud asja materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Hageja nõuab kostjalt 2312,57 euro (millest põhinõue 1947,96 eurot ja viivis 364,61, I kd tl 177) väljamõistmist. Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
8.Vaidlust ei ole selles, et 31.07.2018.a sõlmisid hageja AS Morrison Invest ja X OÜ äriruumide üürilepingu xxx korrusel asuvate
ruumide kokku 65 m2 , kasutamiseks (lepingu p 2.1) (I kd tl 54-62)
Üleandmise-vastuvõtmise aktiga võttis X OÜ juhatuse liige ruumid vastu (I kd tl 64-65) Üüri suurus ja maksetingimused on sätestatud lepingu p-s 3. Kostja A. L. ei ole üürilepingu pool. Võlaõiguslikust lepingust saavad kohustused tuleneda üksnes lepingupooltele (vt VÕS § 8), kolmandale isikule saavad lepingust kohustused tuleneda üksnes juhul, kui ta ise kohustuste võtmisega nõustub (vt Riigikohtu 07.06.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-44-11) Lepingu p 5.17 kohaselt käendas X OÜ juhatuse liige A. L. üürilepingu täitmist 2340 euro ulatuses oma isikliku varaga (tl 58-59). Hageja on esitanud nõude käendaja vastu. VÕS § 142 lg 1, § 145 lg-d 1 ja 2 kehtestavad käendaja vastutuse ja selle ulatuse põhivõlgniku kohustuse täitmise ehk käendatava kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees kohustuse rikkumise korral solidaarselt, kui käenduslepingus ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käesoleval juhul ei tulene lepingu p-st 5.17, et A. L. vastutab käendajana üksnes juhul, kui X OÜ vastu ei saa nõuet rahuldada. Tulenevalt VÕS § 65 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
9.Vastavalt VÕS § 271 kohustub üürileandja üürilepinguga andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega (VÕS § 292 lg 1). Hageja ja X OÜ sõlmisid äriruumide üürilepingu (VÕS § 272 lg 1 2.lause)
10.Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal üürileping lõppes. Hageja on seisukohal, et üürileping lõppes poolte kokkuleppel 31.05.2019 (I kd tl 67, 175, 186 pöördel). Kostja vaidleb sellele vastu. Kostja leiab, et üürileping lõppes 30.04.2019 üürnikupoolse erakorralise ülesütlemisega (I kd tl 89), maksekäsu kiirmenetluses esitatud materjalides väidab kostja et üürileping lõppes 11.04.2019 (I kd tl 22) A. L. on esitanud 08.04.2019 avalduse, milles palub äriruumide üürilepingu lõpetada 30.04.2019, X OÜ-l tekkinud makseraskuste tõttu (I kd tl 143) Pooled on erinevatel seisukohtadel ka 11.04.2019.a. teostatud ruumide ülevaatuse akti osas. Hageja on seisukohal, et ülevaatuse ja akti koostamise eesmärk oli ruumide ülevaatus ja seisukorra kindlakstegemine (I kd tl 175, 186 pöördel) mitte üürilepingu lõpetamine. Kostja väidab, et 11.04.2019 andis ta ruumid ja võtmed üle (I kd tl 66). ka hageja märgib 27.01.2021.a menetlusdokumendis, et kostja lahkus pärast 11.04.2019 ruumidest (I kd tl 175).
11.Üürileping oli sõlmitud tähtajaga 30.07.2023.a. (lepingu p 1.4, I kd tl 54). Vastavalt VÕS § 313 lg 1 võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
Erakorraline ülesütlemine on lubatud eelkõige VÕS §-des 314–319 nimetatud asjaoludel (VÕS § 313 lg 2) .
Tulenevalt VÕS § 313 lg 3 ei pea üürilepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatama, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingu erakorralise ülesütlemise eesmärk on ülesütlemist soovival poolel vabaneda lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks peab esinema õiguslik alus, vastupidisel juhul ei too see kaasa lepingu lõppemist. Üles öelda sooviv pool (kostja) pidi käesoleval juhul tõendama, et leping pärast 30.04.2019 ei kehtinud ning ülesütlemiseks olid täidetud ülesütlemise eeldused ehk õiguslik alus ja ülesütlemisavalduse tegemine teisele poolele. Hageja on seisukohal, et kostjal õiguslik alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudus. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ühepoolne sooviavaldus lepingut ei lõpetanud ja makseraskused ei ole aluseks lepingu ühepoolseks ülesütlemiseks. Kostja on ülesütlemisavalduses viidanud makseraskustele. Olukorras, kus lepingupool teavitab, et makseraskuste tõttu ei suuda tulevikus lepingujärgseid kohustusi täita, on mõjuv põhjus olemas lepingu ülesütlemiseks. 08.04.2019 üürileandjale esitatud avalduses tunnistab kostja võlgnevust üürileandja ees, mis viitab üheselt makseraskustele. Kaaludes mõlemapoolseid huve - ühelt poolt tekib üürnikul võlgnevus üüri ja kõrvalkohustuste täitmata jätmise näol, teisest küljest jääb üürileandjal saamata tasu, samal ajal kui ruumid on hõivatud ja puudub võimalus maksejõulisema kliendile ruumide üürimiseks - ei ole sellises olukorras lepingu jätkamine mõistlik ja otstarbekas. Ka hageja ise oma 31.05,2019 kostjale saadetud kirjas / pretensioonis viitab omapoolse ülesütlemise põhjusena X OÜ maksejõuetusele (I kd tl 67), seega on põhjendamatu hageja väide, et üürniku makseraskused on tõendamata (I kd tl 186 pöördel). Hageja on ka oma tegevuse / käitumisega möönnud oma teadmist X OÜ kui lepingupoole makseraskustest, mistõttu on nõue esitatud lepingupoole juhatuse liikme A. L.i kui käendaja vastu. Õiguslik alus üürilepingu ülesütlemiseks tuleneb kohtu hinnangul VÕS § 313 lg 1 sätestatust (..mõjuval põhjusel...).
12.Lepingu ülesütlemiseks tuleb VÕS § 195 lg 1 alusel teha avaldus teisele poolele ja ülesütlemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tehinguga TsÜS § 67 lg 2 2. lause mõttes. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 muutub tahteavaldus kehtivaks selle kättesaamisega. Hageja väidab, et ei ole saanud kostja kirjalikku ülesütlemisavaldust (I kd tl 186 pöördel, 189) Kohus möönab, et kostja ei ole vaatamata kohtu nõudmisele (I kd tl 189 pöördel) esitanud väidetavat e-kirja AS-le Morrison Invest ülesütlemisavalduse saatmise kohta. Samas ei näe seadus ette tahteavalduse kohustuslikku vorminõuet. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Tahteavaldus võib TsÜS § 68 lg 3 järgi olla kaudne, väljendudes teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Kaudne on selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg. Selle hindamiseks, kas leping on kaudse tahteavaldusega üles öeldud, tuleb hinnata tegu, millega kaudne tahteavaldus võiks olla väljendatud. ( vt Riigikohtu 17.03.2021 .a lahend tsiviilasjas nr 2-19-11650/28 p 11) Hageja kinnitas kohtuistungil, et ... kostja soovis lõpetada üürilepingut, on küll õige.. (I kd tl 186 pöördel). Hageja oli teadlik kostja soovist üürileping lõpetada, seega oli kostja tahteavaldus lepingu lõpetamiseks hageja poolt kätte saadud. Eeltoodut kinnitab ka ruumide ülevaatus 11.04.2019. Hageja esindaja möönis istungil, et .. ilmselt soovis hageja tõepoolest selle jutu peale, et soovitakse üürilepingut lõpetada, aegsasti ruumide seisukorraga tutvuda...(I kd tl 186 pöördel).
Erakorralise ülesütlemise jaoks õigusliku aluse olemasolul vastava tahteavaluse teisele lepingupoolele tegemisega üürileping lõpeb (VÕS § 186 lg 6) (vt
Eeltoodust tulenevalt on kohus on seisukohal, et 31.07.2018 sõlmitud üürileping lõppes üürnikupoolse erakorralise ülesütlemisega 30.04.2019.a
13.Hageja nõuab kostjalt tasumata arvete eest 2312,57 euro (millest põhinõue 1947,96 eurot ja viivis 364,61, I kd tl 177) väljamõistmist. Kohus märgib, et hageja ei ole menetluses olnud järjepidev ei nõude aluseks olevate tasumata arvete ega arvestuste osas. Kui maksekäsu kiirmenetluse avalduses ja hagiavalduses esitas hageja nõude aluseks neli arvet - arved nr 18770, 18840, makseteatised MT01052019 ja MT31052019 (I kd tl 6 ja 52), siis hagiavalduse täienduses on lisandunud viivisarved ja muutunud põhinõude / viiviste arvestus kostja tasutud garantiisumma tasaarvestusega (I kd tl 176, 177). Kostja vaidleb hageja esitatud makseteatistele MT01052019 ja MT31052019 vastu, väites, et ei ole neid saanud. Ka hageja ei ole millegagi tõendanud, et viidatud makseteatised/arved oleks kostjale saadetud / kätte toimetatud. Hagi täpsustusele on hageja lisanud e-kirjad arvete nr 18770 ja 1840 saatmise kohta (I kd tl 180-181). Lepingu ülesütlemisavalduses on üürnik kinnitanud, et 08.04.2019 seisuga on võlgnevus 1537, 37 eurot (I kd tl 143) ja ta tasub selle hiljemalt 30.04.2019. Seega on kostja selles osas täitmata kohustuste suuruse omaks võtnud. Arvestades, et võlg 08.04.2019 seisuga oli 1537,37 eurot, sai see tuleneda kuni märts 2019 esitatud arvetest (ehk peamiselt arved 18770 ja 18840, I kd tl 71-72). Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, et Morrison Invest raamatupidaja arvestas maha garantiina tasutud 780 eurot miinustades arved 18770 ja 18840 ja kuna üürileping lõppes 11.04.2019, siis summa, mis jäi puudu 10 päeva eest, tasus kostja arvega 18891V summas 376,01 eurot (I kd tl 22). Kohus leidis, et üürileping lõppes 30.04.2019.a. 08.04.2019 seisuga tunnistas kostja võla olemasolu 1537, 37 eurot. Arve nr 18891V, millele viitab kostja, ei ole mitte aprillikuu 10 päeva teenuste ja üüri, vaid arvestatud arvetelt nr 18770 ja 18840 viivise eest (I kd tl 102). Viidatud arve kohaselt oli seisuga 30.04.2019 tasuda arvete 18770 ja 18840 tasumisega viivitamise eest viivist 202, 93 eurot + varasema perioodi tasumata osa 173,08 eurot – kokku 376, 01 eurot. Kostja on tõendanud, et arve 18891V on tasutud 16. ja 17.06.2019 (297+80 eurot) ja lisatud selgitus ekslikult märgitud vale arve nr kohta (I kd tl 16, 28-29, 92-93). Hageja esitatud raamatupidamise õiendi (I kd tl 179) kohaselt on ajavahemikul 01.12.2018 30.04.2019 (lepingu lõppemiseni) esitatud üürnikule arveid kokku 4277,38 eurot, millest kostja on samal perioodil tasunud 2532,38 eurot, tasumata osa seega 1745 eurot (4277,382532,38) Kostja ei ole millegagi tõendanud, et tal on hageja ees kõik esitatud arved täies ulatuses tasutud. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja viitab küll väidetavale saldoteatisele, mille kohaselt tal justkui võlgnevust hageja ees ei ole, kuid kohtule seda saldoteatist esitatud ei ole (kohus nõudis tõendi esitamist 28.01.21 istungil, I kd tl 189 pöördel).
Kuna korrektselt kohustust ei täidetud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 76 lg 1, § 100 mõttes, mis annab võlausaldajale õiguse VÕS § 101 sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamiseks (sh nõuda kohustuse täitmist üles VÕS § 101 lg 1 p 4, 6)
Kuivõrd üürilepingu p 3.1 kohaselt oli üürnik tasunud garantiina 780 eurot, siis tasaarvestades vastavalt lepingu p 3.2 viimasele lausele selle üürniku arvete alusel tasumata summaga, jääb kostja võlgnevuseks 965 eurot (1745-780). Arved, mis on kostjale esitatud pärast 30.04.2019, jätab kohus tähelepanuta. Kohus jätab tähelepanuta ka kostja esitatud telefonisõnumite väljatrükid, kuivõrd need on loetamatud ja ei oma tähtsust asja lahendamise seisukohast (I kd 155-159, 197-204). Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks 965 eurot. Hageja ei ole hagis esitanud korrektset viivisenõuet, mistõttu ei arvesta kohus tasumata summalt viivist.
14.Arvestades hagihinda, menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
15.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kohus jaotab TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste vahel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 42% ulatuses, seega 42% hageja menetluskuludest jääb kostja kanda, 58% kostja menetluskuludest jääb hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja esitanud ei ole, mistõttu leiab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Hageja menetluskulu on nimekirja kohaselt kokku 891,70 eurot, millest hagi esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot, õigusabikulu 625 eurot + kulu sõidukulu istungile Tallinn-Jõhvi-Tallinn kokku 16,70 eurot (lisatud kuludokumendid). Kohtu hinnangul on esindaja kulu (TsMS § 175 lg 1) mõistliku suurusega, arvestades nii töötunni hinda, teostatud toiminguid, kui neile kulutatud aega. Kuna kohus rahuldab hagi 42% ulatuses, mõistab kohus kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 374,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.