2-17-19118/37 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Harju Maakohtu 12.03.2018 määrusega kuulutati välja A Ki pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Veli Kraavi. Harju Maakohtu 03.12.2020 määrusega vabastati pankrotihaldur Veli Kraavi võlgnik A Ki (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Kohus nimetas A Ki (pankrotis) pankrotimenetluses uueks pankrotihalduriks Terje Eipre. Harju Maakohtu 11.03.2021 määrusega kinnitati pankrotimenetluses jaotusettepanek. Kohtumäärus on jõustunud. 27.09.2021 esitas pankrotihaldur Terje Eipre kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande. 07.10.2021 kirjaga palus kohus pankrotihaldur Terje Eiprel täpsustada lõpparuandes võlausaldajate nõuete järkusid ja võlausaldajate andmeid. Kohus palus pankrotihaldur Terje Eiprel esitada kohtule korrektse lõpparuande. 09.10.2021 esitas Terje Eipre kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud täiendatud lõpparuande, milles pankrotihaldur palus kinnitada A Ki (pankrotis) lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus; kinnitada A Ki (pankrotis) pankrotimenetluse kulud summas 15 598,98 eurot, sealhulgas pankrotihalduri Terje Eipre tasu summas 10 000 eurot koos käibemaksuga; otsustada A Ki kohustustest vabastamise menetluse algatamine ja määrata A K enda usaldusisikuks ning vabastada Terje Eipre A Ki (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Pankrotihaldur Terje Eipre poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused 01.02.2021 jõustunud pankrotiseaduse (PankrS) § 193 lg 5 näeb ette, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike

1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesoleval juhul kohaldub kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioon. Vastavalt PankrS § 157 p-ile 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 esimese lause kohaselt otsustab kohus kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. A Ki (pankrotis) pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 09.10.2021 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 08.10.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maakohtule vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Haldur on esitatud aruandes märkinud, et kokku on pankrotimenetluse kestel laekunud pankrotipessa rahalisi vahendeid kinnistu (xxx) müügist summas 117 000 eurot. Võlgniku arvelduskonto algjääk pankrotimenetluse alguses oli 390,58 eurot. Võlgnik on saanud seisuga 30.04.2021 Sotsiaalkindlustusametist pensionit kokku summas 24 878,06 eurot ning xxx ülekande summas 250 eurot. Lisaks on kohtutäitur Kaire Põlts teinud täitemenetluses nr 025/2017/1968 tagastuse summas 263,17 eurot ning täitemenetluses 025/2014/3454 tagastuse summas 90 eurot ning laekunud on netointress kontolt summas 4,01 eurot. Kokku 25 485,24 eurot. Kuivõrd võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, sai pankrotihaldur igakuiselt arestida vaid murdosa sissetulekust, mistõttu on võlgniku jooksvatest sissetulekutest arestitud kokku alates pankroti väljakuulutamisest võlausaldajate kasuks summa 1529,58 eurot. Kokku pidi pankrotipesas 30.04.2021 seisuga rahalisi vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks olema summas 139 505,46 eurot, mille arvelt oleks saanud teha pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja rahuldada võlausaldajate nõudeid. Tegelikult oli aga summas 64 135,85 eurot. Pankrotihaldur Terje Eipre on tuvastanud, et endine pankrotihaldur Veli Kraavi on võlgniku kontolt teinud enda isiklikule kontole õigusliku aluseta väljamakseid kokku summas 54 187,20 eurot. Algatatud on kriminaalasi nr xxx (Riigiprokurör Sigrid Nurm) ja pankrotihaldur oli nõus kokkuleppemenetlusega. Tagasi on laekunud Veli Kraavilt nõude 54 187,20 eurot katteks xxx (pankrotis) menetlusest ajutise halduri Veli Kraavi tasu „kahju“ katteks 256 eurot. Seega on võlgnikul nõue Veli Kraavi vastu (peale tasaarveldust) nüüd 53 931,20 eurot. Pankrotihaldur Terje Eipre pani võlgnikule kuuluva kahju hüvitamise nõude Veli Kraavi vastu ka avalikule enampakkumisele, mille alghinnaks määras üldkoosolek 27 093,60 eurot. Kahjuks on kõik enampakkumised nurjunud ning nõue on jäänud müümata. Viimati oli nõue müügis hinnaga 6774 eurot, kuid ka see nurjus. Kui siiski raha peaks laekuma Veli Kraavi kriminaalmenetluse või pankrotimenetluse kaudu, siis saab võlgnik teha ise väljamaksed võlausaldajatele. Laekumised on siiski väga vähe tõenäolised. Seega haldur järeldab, et nõudel Veli Kraavi (pankrotis) vastu summas 53 931,20 eurot puudub turuväärtus, nõue on väärtuseta. Haldur on seega tänaseks realiseerinud kogu võlgniku turuväärtust omava vara. Massikohustused (pangakulu) on 49,38 eurot. Pankrotimenetluse kulud on 15 549,60 eurot, sh ajutise halduri tasu 1584 eurot, pankrotihalduri tasu 10 000 eurot, Kraavi menetluskulu pankrotimenetluses OÜ Kraavi & Partnerid 144 eurot ja Lextal advokaat Henri Ratnik poolt

esindamine ühisvara jagamise kohtuvaidluses 3821,60 eurot. Pankrotivarast teostatud väljamaksed lõpparuande koostamise seisuga moodustavad kokku 15 598,98 eurot (49,38 + 1584 + 10 000 + 144 + 3821,60). Kokku on pankrotimenetluse kulud summas 15 598,98 eurot. Kulud on kinnitatud jõustunud kohtumäärustega, va. osaliselt pangakulu. Halduri tasu alammäär on 13 112,04 eurot, millele lisandub käibemaks. Halduri tasu ülemmäär on 14 856,59 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur Terje Eipre määrati võlgniku A Ki pankrotihalduriks 03.12.2020 kohtumäärusega. Kuupäevani 03.12.2020 oli A Ki pankrotihalduriks Veli Kraavi, kelle tegevuse tulemusena on muu hulgas kontolt puudu 54 187,20 eurot. Pankrotihaldur on pidanud kirjavahetust võlausaldajatega, tutvunud võlgniku varalise seisuga, korraldanud võlausaldajate üldkoosolekuid, vormistanud pankrotimenetluse toimingutega seotud dokumente, tegelenud pankrotivara koosseisu ja väärtuse kindlakstegemisega, tegelenud pankrotivara müügiga ning taganud seadusele vastava pankrotimenetluse. Lisaks on pankrotihaldur Terje Eipre tutvunud võlgniku pangakonto väljavõtetega ning tuvastanud võimaliku kuriteotunnustega teo seoses eelmise pankrotihalduri kohustusega võlgniku vara valitsemisel. Lisaks on pankrotihaldur Terje Eipre pidanud tegelema puudulike pankrotimenetluse dokumentide otsimisega, kuivõrd varasem pankrotihaldur ei ole neid üle andnud (puudub ka raamatupidamisdokumentatsioon, arved, jms.). Pankrotihaldur on koostanud ka kuriteoteate, tutvunud mahuka krim. asja toimikuga. Pankrotihaldur palus kohtul eeltoodust tulenevalt määrata Terje Eipre pankrotihalduri tasuks koos käibemaksuga 10 000 eurot, kuna see oleks antud asjas põhjendatud (pankrotihaldur Terje Eipre on pidanud kogu menetluse üle kontrollima, sh. tutvunud võlgniku arvelduskonto väljavõttega ning teinud selle põhjal kuriteokaebuse) ja õiglane ning võtaks arvesse pankrotihalduri kutseoskust, kogemust ning professionaalse taseme jätkusuutlikkust. Pandipidaja xxxesindaja on Terje Eipre tasu suurusega nõustunud (22.03.2021 võlausaldajate üldkoosolekul), seega pole kellegi huve kahjustatud. Haldur leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud kinnitada A Ki (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne halduri poolt koostatud kujul ning kinnitada pankrotivarast kantud kulud summas 15 598,98 eurot, millises summas sisaldub muuhulgas halduritasu summas 10 000 eurot (PankrS § 146). Pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud. Pankrotihaldur ei palu kohtul lõpparuande kinnitamisel kohaldada halduri tasu määramisel ülemmäära, st. määrata miinimumtasust suurema tasu, kuna see poleks antud asjas põhjendatud ja õiglane. Kohus on ka juba esialgse halduri tasu samas määras kinnitanud. Haldur kinnitab, et kajastatud võlausaldajate nõuded on osaliselt sõltuvalt rahuldamisjärgust rahuldatud ja kõik pankrotimenetluse kulud on tänaseks pankrotivarast välja makstud. Esimeses järgus kuuluvad vastavalt PankrS § 153 lõikele 1 p-ile 1 rahuldamisele pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded summas 746 471,50 eurot. PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgus on nõudeid kokku 1 768 552,95 eurot, mille osas väljamakseid tehtud ei ole. Kolmandas järgus rahuldamisele kuuluvad nõuded puuduvad. Käesolevas pankrotimenetluses on pankrotivara realiseerimise tulemusel saadud rahuldatud esimese järgu võlausaldaja nõue summas 48 680,87 eurot. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks suuremas ulatuses. Müümata vara puudub ja haldurile teadaolevalt pole ka teistelt isikutelt vara saada. Pooleliolevaid kohtumenetlusi ei ole. Haldur ei kavatse ka edaspidi hagisid enam esitada. Pankrotihalduri andmetel puudub võlgniku tegevuses vastavus KarS §-des 384 ja 385 sätestatud pankrotiga seotud kuriteo tunnustele. Pole esinenud ka rasket juhtimisviga. Haldur ei ole esitanud kuriteoteadet võlgnikuga seotud isikute suhtes. Pankrotihalduri hinnangul on tegemist maksejõuetuse tekkimisega muudel asjaoludel pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõttes. Kohus nõustub halduriga maksejõuetuse tekkimise põhjuste osas. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Sama paragrahvi lõike 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Halduri tegevuse tulemusena saadud võlgniku pankrotivara suurus on 139 114,88 eurot, jäädes PankrS § 651 lg 1 esitatud tabelis vahemikku 128 001–320 000 eurot. Vastavalt PankrS §-le 651 on halduri tasu alammäära arvutuskäik järgmine: 139 114,88 – 128 000= 11 114,88 eurot, millest 3,5 % on 389,02 eurot, millele tuleb liita vastavalt tabelile 12 723,02 eurot. Halduri tasu alammääraks on 13 112,04 eurot. Pankrotihalduri on palunud tasuks koos käibemaksuga määrata 10 000 eurot. Võlgnik ja võlausaldajad vastuväiteid halduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et vastavalt pankrotihalduri taotlusele on põhjendatud kinnitada A Ki (pankrotis) pankrotimenetluses lõpparuanne ning kinnitada pankrotivarast kantud kulud summas 15 598,98 eurot, millises summas sisaldub muuhulgas halduritasu summas 10 000 eurot (PankrS § 146). Pankrotivara katab pankrotimenetluse kulud. Lisaks on pankrotihaldur märkinud, et kõik pankrotimenetluse kulud on tänaseks pankrotivarast välja makstud. Tulenevalt eeltoodust kuulub A Ki (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Terje Eipre A Ki (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta tuleb avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise PankrS § 171 lg 1 järgi pankrotimenetluse lõpetamisel raugemise tõttu (PankrS § 158 lg 4) või lõpparuande kinnitamisel. Seega otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise üle sisuliselt pankrotimenetluse lõpus. Praegusel juhul pidanuks võlgnik A K ülaltoodu kohaselt esitama avalduse hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajal, s.o 11.04.2018, kuid võlgnik esitas selle kohtule alles 03.10.2021. Selleks ajaks oli seaduses avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaeg möödunud. Seega ei ole A K järginud avalduse esitamisel PankrS § 170 lg 1

sätestatud tähtaega. Kuna pankrotiseadusest ei tulene, milline on õiguslik tagajärg, kui võlgnik esitab avalduse PankrS § 170 lg-s 1 sätestatud tähtaja möödumisel, tuleb PankrS § 3 lg 2 esimese lause järgi juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-ist 66, mille kohaselt kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega või ei menetle menetlusosalise esitatud avaldust, taotlust, tõendit või vastuväidet TsMS § 331 lg-s 1 sätestatud juhul. TsMS § 331 lg 1 järgi võib kohus hilinenud avaldust menetleda, kui see ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Praegusel juhul ei ole avalduse hilinenult esitamine põhjustanud pankrotimenetluse viibimist, sest võlgnik esitas avalduse enne seda, kui pankrotihaldur esitas kohtule taotluse lõpparuande kinnitamiseks. Võlgnik esitas avalduse 03.10.2021. Pankrotihaldur esitas kohtule lõpparuande kinnitamise taotluse 09.10.2021. Seega ei viivitanud avalduse hilinenult esitamine pankrotimenetluse lõpetamist. Samuti ei põhjustada see kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamise viibimist. Kohus on seisukohal, et avalduse hilisem esitamine ei saa praegusel juhul kuidagi võlausaldajaid kahjustada. Avalduse hilisem esitamine ei ole võtnud võlausaldajatelt võimalust esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta PankrS § 171 lg 1 teise lause kohaselt oma vastuväited. 15.10.2021 esitas pankrotihaldur Terje Eipre kohtule võlausaldajate üldkoosoleku protokolli, milles nähtuvalt jättis üldkoosolek kohtu otsustada A Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Ükski võlausaldaja ei ole esitanud PankrS § 171 lg-s 2 nimetatud vastuväiteid. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei saa kahjustada võlausaldajate huve rohkem, kui menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate peamine huvi on saada oma nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatud. Seda huvi ei pruugi kõige paremini tagada menetluse algatamata jätmine. Võlausaldajate huvid võivad olla paremini kaitstud võlgadest vabastamise menetluses, mille raames on PankrS § 173 lg 1 järgi võlgniku üheks peamiseks kohustuseks tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, et võlausaldajate nõudeid täita. A K (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada A Ki (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruande. Vastavalt käesoleva määruse resolutsiooni punktis 2 ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/