G.V pangakontode Euroopa arestimismääruse taotlus. Menetlusse võtmisest keeldumine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 27.05.2025 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
G.V 28.05.2025 määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja) G.V
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 27.05.2025 määruse resolutsioon jätta muutmata, arvestades lisaks käesoleva määruse põhjendustega.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud avaldaja kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Saksamaal elav G.V (avaldaja) esitas 20.03.2025 Harju Maakohtule taotluse, milles palus teha pangakontode Euroopa arestimismääruse Y (võlgnik) suhtes. Avaldaja tõi esile, et Ukraina kohus on teinud otsuse võlgnikult teatava rahasumma väljamõistmiseks. Avaldaja andmetel võib võlgnik olla avanud pangakontosid Eestis jt riikides eesmärgiga hoida otsuse täitmisest kõrvale.
MAAKOHTU MÄÄRUS
2.Maakohus tegi 27.05.2025 määruse (vaidlustatud määrus), millega keeldus avaldust menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda.
2.1.Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole ta pädev Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 655/2014 (määrus nr 655/2014) järgi arestimismäärust tegema.
2.2.Määruse nr 655/2014 art 6 lg 3 järgi kuulub juhul, kui võlausaldaja on kohtuotsuse või kohtuliku kokkuleppe juba saanud, selle kindlaksmääratud nõude kohta arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kus kohtuotsus tehti või kohtulik kokkulepe kinnitati või sõlmiti. Avaldajal on olemas Ukraina kohtu otsus, mistõttu nõue, mille kohta arestimismääruse tegemist taotletakse, ei tulene Eesti Vabariigi kohtuotsusest. Seetõttu ei allu maakohtu hinnangul avaldus Eesti Vabariigi kohtutele ning selle menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 2 alusel.
MÄÄRUSKAEBUS
3.Avaldaja esitas 28.05.2025 määruskaebuse ja 01.09.2025 sellele täienduse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja anda välja arestimismäärus.
3.1.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuginenud valedele määruse nr 655/2014 sättele. Kohus oleks pidanud tuginema määruse art 5 punktile a, mis võimaldab võlausaldajal taotleda arestimismäärust enne liikmesriigis kohtuotsuse saamist. Sellisel juhul kuulub määruse art 6 lg 1 järgi arestimismääruse väljastamise pädevus selle liikmesriigi kohtule, kus käib asja arutamine.
3.2.Avaldaja selgituste järgi on ta esitanud Harju Maakohtule avalduse Ukraina kohtuotsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eestis. Seetõttu taotleb avaldaja arestimismääruse tegemist enne liikmesriigis kohtuotsuse tegemist.
3.3.Avaldaja täiendas 01.09.2025 määruskaebust, selgitades, et arestimismääruse tingimused on täidetud ning arestimismääruse tegemisest keeldumine oleks vastuolus määruse nr 655/2014 eesmärkide ja liikmesriikide kohustustega Haagi konventsiooni alusel.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse resolutsiooni muutmata ja määruskaebuse rahuldamata, aga täiendab määruse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21, § 659). Kaebemenetluses ainsana osalev avaldaja kannab ise oma menetluskulud.
5.Küsimus on selles, kas Eesti kohtud on pädevad arestimismäärust tegema, kui avaldaja nõue tuleneb Ukraina kohtuotsusest, mille tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise avalduse saab mh esitada Eesti kohtule. Lähtudes TsMS § 70 lg 4 p-st 5, tuleb kohtualluvust kontrollida määruse nr 655/2014 sätete kaudu.
6.Määruse nr 655/2014 art 3 lg 2 järgi tuleb piiriülest olukorda ja seega ka kohtualluvust hinnata avalduse esitamise aja seisuga. Avaldaja esitas maakohtule arestimismääruse avalduse 20.03.2025. Seega tuleb olukorda ja avaldaja argumente hinnata samuti 20.03.2025 seisuga.
7.Määruse nr 655/2014 art 5 järgi on arestimismäärust võimalik teha kahes erinevas olukorras: enne, kui võlausaldaja liikmesriigis võlgniku vastu sisulise menetluse algatab või kõnealuse menetluse mis tahes etapis (punkt a) või pärast seda, kui võlausaldaja on liikmesriigis saanud kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku dokumendi, millega võlgnikult võlausaldaja nõude tasumist nõutakse (punkt b). Avaldaja menetluslikku olukorda saab põhimõtteliselt liigitada ka täpsemalt (vt nt EK kohtujuristi 29.07.2019 ettepanek kohtuasjas C-555/18, p-d 53–59), aga käesoleva asja lahendamiseks on piisava eelnev eristus määruse art 5 punktide põhjal. 2 (3)
8.Praegusel juhul nõustub ringkonnakohus avaldajaga, et tegemist määruse art 5 punkti a juhuga ehk olukorraga, kus avaldaja ei ole liikmesriigi kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti veel saanud. ,,Kohtuotsus“ määruse nr 655/2014 tähenduses on määruse art 4 p 8 järgi liikmesriigi kohtu otsus, olenemata sellest, kuidas seda kohtuotsust nimetatakse. Arestimismääruse avalduse esitamise ajal oli avaldajal olemas Ukraina kohtu otsus. Maakohus sedastas asjakohaselt, et Ukraina ei kuulu Euroopa Liitu, mistõttu ei ole tegemist liikmesriigi kohtuotsusega määruse nr 655/2014 tähenduses. Seega ei ole avaldajal veel kohtuotsust, mille täitmise tagamiseks saaks teha arestimismääruse määruse nr 655/2014 art 5 punkti b järgi.
9.Kui võlausaldaja ei ole veel saanud kohtuotsust, kohtulikku dokumenti või ametlikku dokumenti, reguleerib kohtualluvust määruse nr 655/2014 art 6 lg 1. Sel juhul kuulub arestimismääruse tegemine selle liikmesriigi kohtute pädevusse, kes asjakohaste kohaldatavate kohtualluvuse eeskirjade kohaselt on pädevad asja sisuliselt lahendama.
10.Eesti kohtud praegusel juhul sellele tunnusele ei vasta. Määruse nr 655/2014 põhjenduse 13 järgi tähendab asja sisuline lahendamine mis tahes menetlust, mille eesmärk on hankida asjaomase nõudega seoses täitmisele pööratav täitedokument. Seega on arestimismääruse tegemise pädevus selle liikmesriigi kohtutel, kes on pädevad lahendama n-ö põhikohtuasja. Vastupidisel juhul kaotaks tähenduse tarbijat kaitsev lause samas põhjenduses, aga ka määruse nr 655/2014 art 6 lg 2, mille järgi peaks tarbija puhul, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kuuluma arestimismääruse tegemine üksnes selle liikmesriigi kohtutele. Neil kaalutlustel ei ole juba sisuliselt tehtud otsuse liikmesriigis tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus asja ,,sisulise lahendamine“ määruse nr 655/2014 art 6 lg 1 tähenduses.
11.Asja materjalidest ei nähtu, et Eesti kohtutel oleks pädevus vaidlust sisuliselt lahendada. Võlgniku elukoht ei ole Eestis ja avaldaja ei ole esile toonud muid aluseid, miks Ukraina kohtus juba sisuliselt lahendatud vaidlus saaks alluda ka Eesti kohtule. Kuna Eesti kohtud ei ole pädevad vaidlust sisuliselt lahendama, leidis maakohus lõppjärelduses õigesti, et arestimismääruse avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 477 lg 1 ja § 371 lg 1 p 2 alusel rahvusvahelise kohtualluvuse puudumise tõttu.
12.Kaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Teiste menetlusosaliste puudumise tõttu pole vaja kulusid rahaliselt kindlaks määrata. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).
13.Avalduse menetlusse võtmisest keeldumise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 372 lg 5, § 696 lg 1 ls 2). Kuivõrd ringkonnakohus ei tee avalduse rahuldamata jätmise otsustust, siis kohaldub TsMS § 661 lg 2 järgne 15-päevane, mitte aga määruse nr 655/2014 art 21 lg-s 2 ette nähtud 30-päevane kaebetähtaeg. (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.