lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-104969/7

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus · 13.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Kohtuasja number
2-21-104969/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2231
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Aktiva Finance Group OÜ; Julianus Inkasso OÜ _avaldus
Õiguskantsleri Kantselei · Sissetulev kiri · 2026-07-09
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-17
Kediidiinkassode ja viivislaenude hõlmamine krediidiregistri alla
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-03-20
Kohapealse kontrolli täpsustus
Andmekaitse Inspektsioon · Sissetulev kiri · 2024-12-04
Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-02-18
Vastamise tähtaja pikendamine
Andmekaitse Inspektsioon · Väljaminev kiri · 2024-07-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 407 lg 1, 2Tagaseljaotsuse tegemine hagile vastamata jätmise korralVÕS § 42 lg 1, 3Tüüptingimuse tühisusTsMS § 163 lg 1Menetluskulude jaotus hagi osalise rahuldamise korralTsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamineTsMS § 317 lg 1Menetlusdokumendi avalik kättetoimetamineTsMS § 436 lg 7Otsuse seaduslikkus ja põhjendatusTsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Aktiva Finance Group OÜ10746479(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-104969

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T. S. vastu põhivõla 500 euro, intressi, viivise ja sissenõudmiskulu saamiseks

Tsiviilasja hind

776 eurot 86 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: OsaühingAktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja: T. S. xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja lepingust nr SR3543703 tulenev võlgnevus 616 eurot 64 senti (põhivõlg 500 eurot, intress 39 eurot 1 senti, viivis

eurot 54 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot).

3.Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõlalt (500 eurolt) alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskuludest 15% Osaühingu Aktiva Finants ja 85% T. S. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 444 lg 3Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa lihtsustamine ning ärajätmine
TsMS § 468 lg 1Viivitamatu täidetavus tagatiseta
TsMS § 4842
VÕS § 1 lg 5Seaduse kohaldamine
VÕS § 34Tarbija
VÕS § 35 lg 1Tüüptingimuse mõiste
VÕS § 415 lg 1Viivis ja ebapiisavate maksete tegemine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
5.Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud 318 eurot 75 senti.
6.Mõista T. S. Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD

1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 26. veebruaril 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T. S. (kostjalt) 663 euro 90 sendi saamiseks. Kohus tegi
4.märtsil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei ole õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 15. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 7. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja lepingust nr SR3543703 tulenev võlgnevus 500 eurot, intress 39 eurot 1 senti, sissenõudekulu 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 157 eurot 82 senti. Põhivõlalt (500 eurolt) palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja viivise alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Placet Group OÜ 15. aprillil 2020 laenulepingu nr SR3543703. Lepingu alusel väljastas Placet Group OÜ kostjale laenu summas 500 eurot, mille kostja kohustus tagastama maksegraafiku alusel intressimääraga 33,63% aastas (0,09% päevas). Kostja laenumakseid tasunud ei ole, mistõttu ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu 30. juulil 2020 ühepoolselt üles ning 31. juulil 2020 loovutas nõude kostja vastu hagejale. Hageja nõuab viivist põhivõlalt (500 eurolt) lepingu ülesütlemisest alates (s.o 30. juulist 2020 kuni hagi esitamiseni 7. juulini 2021) laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras 33,63%. Hagiavalduse esitamise seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 157 eurot 82 senti. Kostjal on ka intressi võlgnevus alates 15. aprillist 2020 kuni
14.juulini 2020 summas 39 eurot 1 senti. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, millest tulenevalt on võlgnevuse sissenõudekuluks 40 eurot.
3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 6. septembril 2021 ning need loeti kostjale kättetoimetatuks
22.septembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (7. oktoobriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressi- ja sissenõudmiskulude nõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt (500 eurolt) ning viivisemääraks on 0,0921% päevas (33,63% aastas). Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 7. juuli 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 157 eurot 82 senti.
7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
8.Tarbimislaenu üldtingimuste p 7.1 kohaselt, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu tagasimakseid tähtaegselt, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 kolmandas lauses nimetatud intressimäärast lähtuvalt ja/või kui muutuvad muud viivisemäära reguleerivad seaduse sätted, siis on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist seadusest lubatud maksimaalses määras. Tarbimislaenu üldtingimuste p 3.1 kohaselt kohustub laenusaaja tagastama laenusumma ja tasuma intressi vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule selles ettenähtud tähtaegadel ja suuruses. Laenu tagastamise ja intresside tasumise graafiku kohaselt on aastane intressimäär 33,63% ning viivisemäär 0,09% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Kohus on seisukohal, et tarbimislaenulepingu üldtingimuste p 7.1 ning laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikus oleva intressi- ja viivisemäära puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada.

Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivisemäär sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivisemäär 33,63% ületab seadusjärgset neljakordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.
11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses.

Hagiavaldusele lisatud viivise arvestuse kohaselt arvestas hageja viivist alates 30. juulist 2020 kuni 7. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 37 eurot 54 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).

12.Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude (alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni). Kuivõrd hageja palub mõista kostjalt edasiulatuva viivise seadusjärgses määras, on selline nõue kohtu hinnangul põhjendatud.
13.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 500 eurot, intressi 39 eurot 1 sendi, viivise 37 eurot 54 senti ja sissenõudmiskulu 40 eurot (kokku 616 eurot 64 senti). Viivise nõude jätab kohus 120 euro 42 sendi ulatuses rahuldamata (157,82 – 37,4). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise alates 8. juulist 2021 kuni põhivõla (500 euro) tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 776 eurot 86 senti, kohus rahuldas hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 656 eurot 64 senti (616,64 + viivis ühe aasta kohta ca 40 eurot), s.o ca 85% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 85% kostja ja 15% hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 175 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot (4 h ilma käibemaksuga). Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 180 eurot (1,5 h, ilma käibemaksuta). Lisaks sellele on hageja tasunud riigilõivu 175 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 375 eurot (20 + 180 + 175). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 318 eurot 75 senti (375 x 0,85). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (305 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
17.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või

kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval