Renovum OÜ hagi M. U. vastu põhivõlgnevuse 822 euro 78 sendi, intressi, viivise ja lepingu hooldustasu saamiseks
Tsiviilasja hind
1408 eurot 77 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462, asukoht Tartu mnt 50, Tallinn), lepinguline esindaja Aivira Kollamaa Kostja: M. U. (isikukood xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista M. U. kasuks Renovum OÜ kasuks välja laenulepingust nr Y200221051 tulenev võlgnevus 970 eurot 91 senti (põhivõlg 822 eurot 78 senti, intress 112 eurot 14 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 24 eurot 38 senti).
3.Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja viivis põhivõlalt (822 eurolt 78 sendilt) alates 1. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskuludest 26% Renovum OÜ ja 74% M. U. kanda.
5.Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja menetluskulud 340 eurot 40 eurot.
6.Mõista M. U. Renovum OÜ kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340 eurolt 40 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 31. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. U. (kostjalt) 1376 euro 62 sendi saamiseks. Kohus tegi 5. aprillil 2021 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 24. mail 2021 vastuväite. 3. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 28. juunil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevus 1071 eurot 51 senti (s.o põhivõlg 822 eurot 78 senti, intress 112 eurot 14 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti ja 28. juuni 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 124 eurot 98 senti). Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis põhivõlalt alates 1. juulist 2021 kuni selle kohase tasumiseni kokkulepitud lepingujärgses määras (41% aastas). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja Ühisraha OÜ 25. veebruaril 2020 laenulepingu nr Y200221051, mille alusel väljastas Ühisraha OÜ kostjale laenu summas 1000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena perioodiga 30 kuud (intressiga 41% aastas, 0,114% päevas). Vastavalt portaali hinnakirjale on lepingu igakuiseks hooldustasuks 2 eurot 50 senti. Kostja on laenu tagasimakseid tasunud 503 euro 85 sendi ulatuses, millest esmalt on maha arvestatud võlgnevuse sissenõudekulu (70 eurot) ning seejärel põhiosa, intressi ja lepingu hooldustasu (433 eurot 85 senti). Kostja lepingust tulenev põhivõlg on 822 eurot 87 senti, intress alates 25. oktoobrist 2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 18. veebruarini 2021 summas 112 eurot 14 senti ja viivis hagiavalduse esitamise seisuga 124 eurot 98 senti.
3.mail 2020, 2. juunil 2020, 3. juulil 2020, 2. augustil 2020, 2. septembril 2020, 3. oktoobril 2020, 2. novembril 2020, 3. detsembril 2020 ja 2. jaanuaril 2021 edastas Ühisraha OÜ kostjale tasulisi meeldetuletusi võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, siis luges Omaraha OÜ 18. veebruaril 2021 kostja võlgnevuse tervikuna sissenõutavaks muutunuks ning edastas kostjale vastava teatise, nõudes kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei tasunud ning 24. märtsil 2021 loovutas Omaraha OÜ nõude kostja vastu hagejale, teavitades nõude loovutusest kirjalikult ka kostjat.
3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määruse loeb kohus kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3141 lg 2 alusel kätte toimetatuks 14. septembril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (29. septembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressi- ja lepingu hooldustasu nõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõudelt (822 eurolt 78 sendilt) ning viivisemääraks on 0,114% päevas (41% aastas). Seega nõuab hageja kostjalt hagiavalduse esitamise (s.o 28. juuni 2021) seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 124 eurot 98 senti.
7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
8.Laenulepingu üldtingimuste p 3.7 sätestab, et laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulude hüvitamisega viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise arvestamisel lähtutakse tegelikust päevade arvust kuus ja 360-päevasest aastast. Viivise arvestamine lõpetatakse laraliste kohustuste tasumise päeval ning tasumata viiviselt viivist ei arvestata. Viivise määraks on lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivise aasta- ja päevamääraks on lepingu põhitingimustes ettenähtud intressi aasta- ja päevamäär. Laenulepingu põhitingimuste p 1.10 kohaselt on intressimääraks 41% aastas (0,114% päevas).
Kohus on seisukohal, et laenulepingu üldtingimuste p 3.7 ning laenulepingu põhitingimuste p 1.10 puhul on tegemist VÕS § 35 lg 1 mõistes tüüptingimusega, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana lepingusõlmimise ajal kehtinud VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär perioodil 1. juulist 2016 kuni 1. juulini 2017 0,00%. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellele perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 41% aastas (0,114% päevas) ületab seadusjärgset viiekordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Hagiavalduses viitas hageja Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt on laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.
11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja
eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse p-s 3.4 arvestas hageja viivist tasumata makse päevale järgnevast päevast kuni lepingu ülesütlemiseni ning edasi alates ülesütlemise kuupäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamiseni (28. juuni 2021). Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 24 eurot 38 senti (0,48 + 0,32 + 0,14 + 23,44; siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
12.Lisaks sellele on hageja esitanud ka edasiulatuva viivise nõude alates 1. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni lepingujärgses määras, s.o 41% aastas. Arvestades seda, et viivisekokkulepe 41% aastas on praegusel juhul tühine, saab hageja nõuda ka edasiulatuvat viivist üksnes seaduses sätestatud ulatuses (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
13.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 822 eurot 78 senti, intress 112 eurot 14 senti, lepingu hooldustasu 11 eurot 61 senti ja 28. juuni 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 24 eurot 38 senti (kokku 970 eurot 91 senti). Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka viivise põhivõlalt (822 eurolt 78 sendilt) alates 1. juulist 2021 kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 100 eurot 60 senti (124,98 – 24,38), samuti hageja nõude edasiulatava viivise saamiseks lepingujärgse viivisemääraga (41% aastas).
14.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
15.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 1408 eurot 77 senti, kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 1036 eurot 73 senti (970,91 + viivis ühe aasta kohta ca 65,82), s.o ca 74% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 74% ulatuses kostja ja 26% ulatuses hageja kanda.
16.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot, riigilõiv 200 eurot ja õigusabikulud 480 eurot (4 h, ilma käibemaksuta). Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt on põhjendatud maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust, ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot (ilma käibemaksuta; 2 tundi). Hageja kuluks on ka riigilõiv 200 eurot.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 460 eurot (20 + 240 + 200). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot 40 senti (0,74 x 460). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (340 eurolt 40 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.