Harju Maakohus
Kohtunik
Viktor Bome
Otsuse tegemise aeg ja koht
25. september 2025.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-25-2961
Hagihind
9988.95 eurot
Tsiviilasi
Evergreen Capital OÜ hagi Codori OÜ ja L Ki vastu võlgnevuse, intresside ja viiviste solidaarseks väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964) asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinnn), lepiguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post xxx) Kostja I Codori OÜ (registrikood 10424296), asukoht Laste, 4, 74306, Kehra, Harju maakond, e-post xxx Kostja II L K (isikukood xxx), elukoht xxx
Hagi rahuldada. Mõista solidaarselt kostjatelt Codori OÜ ja L K hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 6664,50 eurot, tasumata intress summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1725,19 eurot.
Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue
Hagiavalduse kohaselt 14.11.2019 on kostja I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu 5000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 150 eurot, intressimääraga 3.7% kuus ning mida käendas kostja II. 15.10.2020 on kostja I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu 3500 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 35 eurot, intressimääraga 3.2% kuus ning mida käendas kostja II. Kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt kujundati ümber kostja I kohustused 14.11.2019 ja 15.10.2020 laenulepingu alusel. Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3.3% kuus. Antud kokkuleppe sõlmimise hetkeks moodustas põhivõlg hageja ees summas 6664.50 eurot. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks 10.08.2021 laenulepingu kehtivuse ajal on teostatud hilinenult 2 makset kokku summas 678.56 eurot. Hageja edastas põhivõlgnikule e-kirjaga 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avalduse 10.08.2021 laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus koguvõlg sissenõutavaks. Pärast 10.08.2021 laenulepingu lõpetamist on kostja I teostanud kokku 25 makset kokku summas 3936.83 eurot. Käesoleva seisuga ei ole kostjad oma eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud. Kostjate seisukoht Kostjad ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses Codori OÜ ja L Ki vastu suunatud nõudeid. Hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded, on puudu kollateraalkonto bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (VÕS § 95. Täitmise kviitung). Ettepanek, võtta arvesse COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju äritegevusele; lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemist ja lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud tuleb jätta hagejale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul kui see on kokku lepitud. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. VÕS § 149 lg kohaselt 2
võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja leiab, et kostjad ei ole oma laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud ja palub seega mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 6664,50 eurot, tasumata intressi summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1725,19 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx, laenusumma suuruseks 6664,50 eurot, intressimääraks 3,3% kuus, viiviseks 0,5% päevas. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Laenulepingu nr xxx p 3.6 kohaselt loetakse kostja poolt tehtud maksete arvel täidetuks esimeses järjekorras viivised; teises järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; kolmandas järjekorras leppetrahvid; neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud intressidest; viiendas järjekorras laen; kuuendas järjekorras muud summad. Esitatud asjaolude kohaselt tegi kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks 10.08.2021 laenulepingu kehtivuse ajal hilinenult kaks makset kokku summas 678,56 eurot. Hageja teostas makse saamise järgselt vastavalt lepingu p 3.6 mahaarvamised esmalt maksete tegemise ajaks kogunenud viivisest ja intressist. Peale mahaarvamisi oli võlgnevus hageja ees viiviste osas 263,77 eurot, intressi osas 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas 6664,50 eurot. Seejärel ütles hageja 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avaldusega 10.08.2021 laenulepingu üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kuni 19.11.2022ni kogunenud viivist põhinõudelt summas 5398,25 eurot. Kostja I on teostanud alates 15.08.2022 kuni 30.08.2024 hagejale 25 makset kokku summas 3936,83 eurot, mille hageja on maha arvestanud laenulepingu ülesütlemise ajaks kogunenud viivisest ja peale laenulepingu ülesütlemist kogunenud viivisest ning peale neid mahaarvamisi on viivise jääk 1725,19 eurot. Seega peale viimaste maksete maha arvamisi on võlgnevus hageja ees viiviste osas 1725,19 eurot, intressi osas jätkuvalt 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas jätkuvalt 6664,50 eurot.
3
Kostjad on seisukohal, et hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded, on puudu kollateraalkonto bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (VÕS §
suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.