lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-2961/11

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 25.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-2961/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
25.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1762
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Teade
Rahapesu Andmebüroo · Väljaminev kiri · 2024-08-16

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2, 4Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 113 lg 1ViivisVÕS § 145 lg 1, 2Käendaja vastutusTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendisTsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustusTsMS § 232 lg 1Tõendite hindamineTsMS § 5Menetluse toimumine poolte esitatu alusel

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-25-2961/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium22.04.2026

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ CODORI10424296(Kostja)Evergreen Capital OÜ12568964(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. september 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-2961

Hagihind

9988.95 eurot

Tsiviilasi

Evergreen Capital OÜ hagi Codori OÜ ja L Ki vastu võlgnevuse, intresside ja viiviste solidaarseks väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Evergreen Capital OÜ (registrikood 12568964) asukoht Kännu tn 39, 13418 Tallinnn), lepiguline esindaja advokaat Henrik Kirsimäe (Advokaadibüroo Legalia, e-post xxx) Kostja I Codori OÜ (registrikood 10424296), asukoht Laste, 4, 74306, Kehra, Harju maakond, e-post xxx Kostja II L K (isikukood xxx), elukoht xxx

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada. Mõista solidaarselt kostjatelt Codori OÜ ja L K hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 6664,50 eurot, tasumata intress summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 1725,19 eurot.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse kättesaamist otse Tallinna Ringkonnakohtule. Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt 14.11.2019 on kostja I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu 5000 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 150 eurot, intressimääraga 3.7% kuus ning mida käendas kostja II. 15.10.2020 on kostja I kui laenusaaja sõlminud laenulepingu nr xxx, millega hageja kui laenuandja andis laenusaajale laenu 3500 eurot, millest oli tasaarvestatud maha lepingutasu 35 eurot, intressimääraga 3.2% kuus ning mida käendas kostja II. Kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx, mille kohaselt kujundati ümber kostja I kohustused 14.11.2019 ja 15.10.2020 laenulepingu alusel. Kostja I kohustus tasuma oma rahalised kohustused uue maksegraafiku alusel koos intressimääraga 3.3% kuus. Antud kokkuleppe sõlmimise hetkeks moodustas põhivõlg hageja ees summas 6664.50 eurot. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks 10.08.2021 laenulepingu kehtivuse ajal on teostatud hilinenult 2 makset kokku summas 678.56 eurot. Hageja edastas põhivõlgnikule e-kirjaga 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avalduse 10.08.2021 laenulepingu lõpetamiseks, mille järgselt muutus koguvõlg sissenõutavaks. Pärast 10.08.2021 laenulepingu lõpetamist on kostja I teostanud kokku 25 makset kokku summas 3936.83 eurot. Käesoleva seisuga ei ole kostjad oma eelmärgitud rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud. Kostjate seisukoht Kostjad ei võta hagi õigeks ja ei tunnista hagiavalduses Codori OÜ ja L Ki vastu suunatud nõudeid. Hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded, on puudu kollateraalkonto bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (. Täitmise kviitung). Ettepanek, võtta arvesse COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju äritegevusele; lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemist ja lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud tuleb jätta hagejale. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte lg 1 kohaselt. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul kui see on kokku lepitud. lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. lg kohaselt

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
VÕS § 100Kohustuse rikkumise mõiste
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 142 lg 1Käenduse mõiste
VÕS § 149Käendaja vastuväited
VÕS § 197 lg 1Tasaarvestuse mõiste
VÕS § 76 lg 1Kohustuse täitmine
VÕS § 94 lg 1Intress võlasuhtes
VÕS § 95Täitmise kviitung
VÕS § 95
TsMS § 5
TsMS § 230
TsMS § 232
VÕS § 197
VÕS § 142
VÕS § 145
VÕS § 145
VÕS § 149

võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kui võlgnik on kohustust rikkunud VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja leiab, et kostjad ei ole oma laenulepingust ja käenduslepingust tulenevaid rahalisi kohustusi kohaselt ega aegsasti hageja ees täitnud ja palub seega mõista solidaarselt kostjatelt hageja kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 6664,50 eurot, tasumata intressi summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1725,19 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et kostja I ja hageja sõlmisid 10.08.2021 laenulepingu nr xxx, laenusumma suuruseks 6664,50 eurot, intressimääraks 3,3% kuus, viiviseks 0,5% päevas. Kostja II kui käendaja sõlmis hagejaga 10.08.2021 käenduslepingu nr xxx. Käenduslepingu alusel käendas kostja II 10.08.2021 laenulepingust tulenevaid kostja I kohustusi hageja ees. Käenduslepingu punkti 1.1 kohaselt kohustus käendaja hageja ees vastutama kostja I kõigi rahaliste kohustuse täitmise eest kuni summas 13329 eurot. Laenulepingu nr xxx p 3.6 kohaselt loetakse kostja poolt tehtud maksete arvel täidetuks esimeses järjekorras viivised; teises järjekorras lepingu või seaduse alusel tasumisele kuuluvad hüvitised ja tasud; kolmandas järjekorras leppetrahvid; neljandas järjekorras intressid alates varem sissenõutavaks muutunud intressidest; viiendas järjekorras laen; kuuendas järjekorras muud summad. Esitatud asjaolude kohaselt tegi kostja I rahaliste kohustuste täitmiseks 10.08.2021 laenulepingu kehtivuse ajal hilinenult kaks makset kokku summas 678,56 eurot. Hageja teostas makse saamise järgselt vastavalt lepingu p 3.6 mahaarvamised esmalt maksete tegemise ajaks kogunenud viivisest ja intressist. Peale mahaarvamisi oli võlgnevus hageja ees viiviste osas 263,77 eurot, intressi osas 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas 6664,50 eurot. Seejärel ütles hageja 10.06.2022 erakorralise ülesütlemise avaldusega 10.08.2021 laenulepingu üles. Pärast laenulepingu ülesütlemist on kuni 19.11.2022ni kogunenud viivist põhinõudelt summas 5398,25 eurot. Kostja I on teostanud alates 15.08.2022 kuni 30.08.2024 hagejale 25 makset kokku summas 3936,83 eurot, mille hageja on maha arvestanud laenulepingu ülesütlemise ajaks kogunenud viivisest ja peale laenulepingu ülesütlemist kogunenud viivisest ning peale neid mahaarvamisi on viivise jääk 1725,19 eurot. Seega peale viimaste maksete maha arvamisi on võlgnevus hageja ees viiviste osas 1725,19 eurot, intressi osas jätkuvalt 1599,26 eurot ja põhivõlgnevuse osas jätkuvalt 6664,50 eurot.

Kostjad on seisukohal, et hageja on arvestanud ebamõistlikult suured viivise- ja intressinõuded, on puudu kollateraalkonto bilanss aruanne. Pole väljatoodud Codori OÜ kõik maksed, puuduvad täitmise kviitungid, kus on selgelt välja toodud tasutud intressimaksed ja põhimaksed, (VÕS §

95.Täitmise kviitung). Ettepanek, võtta arvesse COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju äritegevusele; lõpetada ebamõistlikult suurte viivise- ja intressinõuetega hagi menetlemist ja lõpetada asjas menetlus. Menetluskulud tuleb jätta hagejale. Kohus leiab, et kostjate vastuväited viivise- ja intressinõuete suuruse osas on põhjendamatud kuivõrd puudub põhjendatud alus leida, et viivise- ja intressinõuded oleksid ebamõistlikult suured. Reeglina peetakse ebamõistlikuks üksnes viivise- ja intressinõudeid, mis ületavad põhinõuet, kuid antud juhul jäävad need kordades väiksemaks kui põhinõue. Nn kollateraalkonto bilanss aruanne aga ei puutu üldse asjasse ega ole kuidagi hageja nõudeõigust kas osaliselt või täielikult välistav asjaolu. Kostjad väidavad ka, et välja ei ole toodud kõiki kostja I makseid, kuid ei ole nimetanud, mis ja millised maksed need on ja millal need on tehtud. Täitmise kviitungite osas aga ei ole kostjad välja toonud, kas nad üldse on neid hagejalt nõudnud. Majanduskriis ei ole mingi seadusekohane alus menetlust lõpetada. Kohus leiab seega, et kostjate poolt asjas esitatud vastuväited ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjad on õigustamatult jätnud täitmata hageja ees laenulepingust ja käenduslepingust tuleneva kohustuse tasuda hagejale tagasi laen koos intresside ja viivistega. Kohus rahuldab seega hagi ja mõistab solidaarselt kostjatelt Codori OÜ ja L K hageja Evergreen Capital OÜ kasuks välja 10.08.2021 laenulepingust nr xxx tuleneva põhivõlgnevuse summas 6664,50 eurot, tasumata intressi summas 1599,26 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise summas 1725,19 eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude

suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Bome Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja