Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

2-21-3407

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud S. H. esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 28.03.2021 ja 13.06.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustused. Avaldaja leiab, et võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Avaldajal on püsiv sissetulek igakuise töötasu näol. Võlgnik soovib oma võlgnevusi ümber kujundada vähendades võlgnevuse suuruseid ja pikendades võlgnevuse tasumise tähtaegu. Võlgade ümberkujundamiskava kohaselt tasuks võlgnik võlgnevused 36 osamaksena, mis igakuiselt moodustavad kokku 147.77 eurot. S. H. ́e igakuised sissetulekud kokku moodustavad 1560 eurot (neto), millest töötasu moodustab 1380 eurot (neto), sotsiaaltoetused moodustavad 60 eurot (neto) ja muud sissetulekud 120 eurot (neto). Võlgnikule ei kuulu kinnisvara. Võlgnik on M OÜ (registrikood xxxx) ainuosanik. Võlgniku ülalpidamisel on üks alaealine laps. 13.06.2021 esitatud avalduse täpsustuses on avaldaja selgitanud, et tema elukaaslasel pole ametlikku sissetulekut ja töökohta. Lapse kasvatamisse panustab avaldaja elukaaslane vastavalt võimalustele. Seoses kriminaalasjaga nr xxxx võib tekkida olukord, milles avaldaja elukaaslasele esitatakse suuremahuline tsiviilhagi, mis muudab viimase tuleviku võrdlemisi ebakindlaks ja seetõttu on avaldajal raske või isegi võimatu arvestada viimase panusega eluolu parandamisse. Kohus võttis 15.06.2021 määrusega avalduse menetlusse ja edastas ümberkujundamiskava võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kohus on 15.06.2021 määruses võlausaldajatele selgitanud, et juhul, kui võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks oma seisukohta ümberkujundamiskava kohta ei esita, loetakse võlausaldaja nõude suurusega nõustunuks. Võlausaldajate seisukoht B OÜ teatas oma 18.06.2021 vastuses, et ei nõustu ümberkujundamiskavaga, kuna võlgnikul on piisavad sissetulekud, et võlgnevus mõistliku maksegraafiku alusel tasuda, näiteks tasudes igakuiselt võlgnevuse katteks 355 eurot. Samuti on võlgnik ise süüdi, et tema kohustused käesolevaks ajaks nii suureks on paisunud. Kui võlgnik ei oleks oma kohustuste täitmisest kõrvale hoidunud, oleks tema kohustused viivise, kohtu- ja täitemenetluse kulude võrra väiksemad. Võlgniku väited, et ta ei ole võlausaldajaga kontakti saanud, on valed. Võlgnik on

2(7)

2-21-3407 võlausaldajaga suhtlemisest ise pahatahtlikult kõrvale hoidunud ega ole kohtuväliselt oma probleemidele lahendust otsinud. Kohtutäitur E. V. on 04.08.2021 vastuses teatanud, et ei nõustu ümberkujundamiskavaga. Kohtutäitur on täitemenetluse raames välja selgitanud, et võlgniku igakuise sissetuleku suuruseks on SA P poolt makstav töötasu summas 1750.00 eurot (bruto) ja peretoetus summas 60.00 eurot. Võlgniku töötamine Xxxx käesoleval ajal töötamise registrist ei nähtu. Äriregistri andmetel kuulub võlgnikule äriühingu M OÜ (xxxx) osamakse summas 2556 eurot. Täitemenetlusregistri andmetel ei ole võlgniku suhtes teisi täitemenetlusi algatatud. Arvestades võlgniku sissetulekuid ning täitemenetluse käigus toimunud laekumisi, toimuks täitemenetluses nõude (sissenõudja nõue summas 19 658.51 eurot, kohtutäituri põhitasu summas 1620 eurot ja menetluse alustamise tasu summas 144 eurot) rahuldamine ca 33 kuu jooksul. Kohtutäitur leiab, et võlgnik on võimeline tasuma sissenõudja ja kohtutäituri tasu nõude suuremas ulatuses kui 25% kogunõudest. Seega on kohtutäitur seisukohal, et võlgade ümberkujundamine võlgniku avalduses toodud ulatuses, ei ole põhjendatud. Võlgniku vastus võlausaldajate vastuväidetele Võlgnik on 09.07.2021 esitanud kohtule vastuse võlausaldaja B OÜ vastuväidetele. Võlausaldaja kalkulatsioonid ja järeldused võlgniku maksevõime kohta on ekslikud. Ülevaade võlgniku kuludest ja tuludest on kohtule esitatud 28.02.2021 võlgade ümberkujundamise avalduses, millest ilmneb, et avaldaja igakuised tulud on keskmiselt 1560 eurot ning igakuised kulud on 1395 eurot. Seega käib võlausaldaja 1 pakutud maksegraafik, mille järgi peaks avaldaja igal kuul tasuma võlausaldajale 335 eurot, võlgnikule ilmselgelt üle jõu. Lisaks diagnoositi võlgnikul mais 2021. a xxx, mis on juba kaasa toonud ja võib ka edaspidi võlgnikule ja tema lapsele kaasa tuua senisest väiksemad sissetulekud. Vahemikus 08.05.2021 kuni 04.06.2021 oli võlgnik selle haiguse tõttu haiguslehel, mis sissetulekuid juba vähendas. Haiguslehele jäämise vajadus võib tekkida ka tulevikus, kusjuures selle riski realiseerumine on haiguse olemuse tõttu prognoosimatu, st ei ole teada, millal ja kas üldse avaldaja xxxx täielikult paraneb, kas ja millal võib võlgnikule xxxx kaasneda eluohtlik haigus xxxx, kas ja millal võib praeguse xxxx paranedes tekkida haigus uuesti jne. Lisaks soovib võlgnik rõhutada, et sissetulekud, mis on võlgnikul siiani olnud (st keskmiselt ca 1560 eurot kuus), on tekkinud selliselt, et võlgnik on töötanud kahel töökohal, oma põhitöökohal SA P ja Xxxx. Selline töötamise muster on olnud võlgniku jaoks väga koormav nii vaimselt kui füüsiliselt, arvestades, et mõlemal juhul on tegemist intellektuaalse tööga (Xxxx ja Xxxx), mis on ajalise ja emotsionaalse ressursi mahukas ning mida on võlgnik lisaks n-ö tavapärastele aegadele pidanud väga tihti tegema ka nädalavahetuseti ja öösiti, tihtipeale pikalt istudes ja sundasendis olles ning jõudmata selle kõrvalt piisavalt trenni teha ja muul moel oma tervise eest hoolt kanda. Teisisõnu on võlgniku senise sissetuleku (keskmiselt 1560 eurot kuus) taga aastatepikkune ülekoormuse tingimustes töötamine. See võib olla ka üks põhjuseid, miks nii raske haigus nagu süvaveenitromboos võlgnikul küllaltki varajases nooruses avaldus. Tervise hoidmise nimel on võlgnikul vaja edaspidi ilmselt töötada väiksema koormusega. Xxxx laekuv lepingutasu (mis ühel korral oli 960.91 eurot, kuid enamasti on tegemist väiksema summaga) ei ole laekunud mitte ühe kuu, vaid xxxxi ühe semestri, st ca poole aasta kohta. Seega ei lähe see summa mitte ühe kuu sissetuleku arvesse, vaid tuleb jagada kuuega (pool aastat), arvutamaks seda, kui palju lisandub sellest summast ühe kuu keskmise sissetuleku arvestusse. Esitades kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse 28.03.2021, esitas võlgnik ülevaate oma igakuistest keskmistest sissetulekutest ja väljaminekutest ning seal ongi Xxxx laekuvat lepingutasu selliselt arvestatud (st üks kord poole aasta jooksul laekuv summa on

3(7)

2-21-3407 kuu keskmise sissetuleku arvutamiseks jagatud kuuega, st 720:6=120 eurot kuus). Arvestades, et võlgniku igakuised kulutused on 1395 eurot, tekiks võlausaldaja 1 pakutud 335-eurose kuumakse korral võlgnikul igakuiselt 170-eurone puudujääk. Võlausaldaja suhtumine võlgnikusse on lugupidamatu, soovides jätta võlgnikust mulje kui vastutustundetust ja pahatahtlikust inimesest ning kroonilisest võlgnikust. 27.09.2021 on võlgnik esitanud vastuse kohtutäitur E. V.e vastuväidetele Kohtutäitur ei ole välja selgitanud M OÜ-ga seonduvaid asjaolusid. Kohtutäituril oleks võimalik olnud kindlaks teha, et ettevõte on loodud rohkem kui kümme aastat tagasi. Samamoodi on võimalik tutvuda ettevõtte majandusnäitajatega. Viimasest nähtub, et ettevõte pole viimastel aastatel sõltuvalt võlgniku suurest töökoormusest kuigivõrd aktiivne olnud, mille tõttu on keerukas näha taolisel „vara“ kirjeldamisel muud eesmärki, kui püüdu luua võlgnikust ebameeldiv kuvand. Võlgnikul on soov oma perega inimväärselt edasi elada ja samal ajal saada võimalus osaliselt võlgnevus katta. On ilmne, et elatusmiinimumiga pole Tallinna elamiskulusid arvestades võimalik hakkama saada, mistõttu tuleks suure tõenäosusega kolida Tallinnast võrdlemisi kaugele. Viimane muudaks võlgniku jaoks seniste ametikohtade pidamise ülimalt keeruliseks või sisuliselt võimatuks. Riigikohtu lahendist nr 32-1-28-13 tuleneb, et võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid on võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Sellest tulenevalt on võlgniku kaitsmist vääriva huvina tarvilik arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse selline jaotamine, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võiks arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Täituri hinnang, et nõue on võimalik täies ulatuses rahuldada 33 kuu jooksul ei ole kuigivõrd realistlik ja ei võta karvavõrdki arvesse asjaolu, et kogu täitemenetluse aja on võlgnik püsikulude kandmiseks pidanud võtma laenu ja paluma abi oma lähedastelt. Taolise olukorra jätkumine ei võimalda ilmselgelt makseraskuste ületamist, vaid ainult suurendab neid. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, toimetatakse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastatakse nõustajale. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. S. H. esitas 04.03.2021 Harju Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. 28.03.2021 ja 13.06.2021 esitas avaldaja kohtule avalduse täpsustused. Avaldaja leiab, et

4(7)

2-21-3407 võlgade ümberkujundamisega on võimalik ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. S. H. ́e igakuised sissetulekud kokku moodustavad 1560 eurot (neto), millest töötasu moodustab 1380 eurot (neto), sotsiaaltoetused moodustavad 60 eurot (neto) ja muud sissetulekud 120 eurot (neto). Võlgnik on taotlenud ümberkujundamiskava kinnitamist selliselt, et täidab võlausaldajate nõuded 25% ulatuses 36-kuulise perioodi jooksul. Võlausaldajad B OÜ ja kohtutäitur E. V. vaidlevad ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu, leides, et võlgniku sissetulekud on piisavad, et võimaldada võlgnikul tasuda võlgnevused mõistliku maksegraafiku alusel tasudes 355 eurot kuus. Kumbki võlausaldaja ei pea põhjendatuks vähendada võlgniku kohustusi 75% ulatuses. VÕVS § 24 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Vastavalt VÕVS § 24 lg 4 käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Pankrotimenetluse kohta võrdlusandmete koostamisel lähtutakse sellest, et pankrotimenetlus viiakse läbi võlgade ümberkujundamismenetluse algatamise seisuga. Võrdlemisel arvestatakse ka füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Käesolevas lõikes sätestatu tuuakse ära ümberkujundamiskava kinnitamise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Kumbki võlausaldaja ei ole võlgade ümberkujundamisega nõus, leides, et võlgniku sissetulekud on piisavad, et võimaldada võlgnikul tasuda oma kohustused maksegraafiku alusel, tasudes 355 eurot kuus. Võlgnik on 09.07.2021 ja 27.09.2021 vastustes teatanud, et tema sissetulekud ja vara pole piisavad, et tasuda võlgnevused võlausaldajate poolt pakutud maksegraafiku alusel. Võlgniku igakuised tulud on keskmiselt 1560 eurot ning igakuised kulud on 1395 eurot. Võlgnik on selgitanud, et Xxxx laekuv lepingutasu ei ole laekunud mitte ühe kuu, vaid xxxxi ühe semestri, st ca poole aasta kohta. Esitades kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse 28.03.2021, esitas võlgnik ülevaate oma igakuistest keskmistest sissetulekutest ja väljaminekutest ning seal ongi Xxxx laekuvat lepingutasu selliselt arvestatud (st üks kord poole aasta jooksul laekuv summa on kuu keskmise sissetuleku arvutamiseks jagatud kuuega, st 720 : 6 = 120 eurot kuus). Samuti on võlgnik selgitanud, et temale kuuluv M OÜ osaluse väärtus ei ole selline, et võimaldaks täita kohustused võlausaldajate ees. Seoses asjaoluga, et võlgnik töötab kahel töökohal, on ettevõte viimastel aastatel väheaktiivne, mistõttu pole ettevõttel märkimisväärseid varasid. Riigikohus on 10.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-28-13 asunud seisukohale, et kui võlausaldaja nõue on sisuliselt tagamata, siis võib nõude vähendamine olla põhjendatud. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvideta võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada.

5(7)

2-21-3407 Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. B OÜ ja kohtutäitur E. V.e nõuded ei ole pandiga tagatud. Kinnistusraamatu andmetel ei kuulu võlgnikule kinnisvara. Äriregistri andmete kohaselt kuulub võlgnikule ainuosalus M OÜ-s, kuid äriregistri andmetel on osaühingul seisuga 30.09.2021 esitamata 2019. a majandusaasta aruanne. 2018. a majandusaasta aruande kohaselt oli M OÜ kasum -2975 eurot. Võlgnik on 27.09.2021 vastuses selgitanud, et äriühingule ei kuulu olulist vara. Kohus ei nõustu võlausaldajate seisukohaga, et võlgnik oleks võimeline oma kohustusi suuremas ulatuses kui 25%. Võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps. Võlgnik on selgitanud, et käesoleval ajal ei ole tema elukaaslasel kindlat töökohta ja sissetulekut, mistõttu on pere ülalpidamisega seotud kulud suures ulatuses võlgniku kanda. Samuti on võlgnik selgitanud, et oma igakuise tulu, s.o keskmiselt 1560 eurot kuus on ta saanud tänu kahel töökohal töötamisele, kuid seoses tervise halvenemisega võib juhtuda, et tal pole enam võimalik kahel töökohal töötamist jätkata. Seoses tervise halvenemisega on võlgniku sissetulekud juba vähenenud, kuna võlgnik on viibinud haiguslehel ja selle tõttu on tema sissetulek olnud väiksem. Võlgnik on kohtule esitanud tõendi, mis kinnitab võlgniku väiteid diagnoositud haiguse kohta. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel tagajärjel võib välja kujuneda võlgniku püsiv maksejõuetus, mis võib kaasa tuua võlgniku pankrotimenetluse, kus võlausaldajate nõuete rahuldamismäär oleks tõenäoliselt väiksem ümberkujundamiskavas pakutust. Seetõttu leiab kohus, et võlausaldajate nõuete vähendamine ei seaks neid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Kohtu arvates on väga vähe tõenäoline, et võlausaldajate nõudeid oleks võlgniku pankrotimenetluses võimalik suuremas ulatuses rahuldada, kuna lisaks võlausaldajate nõuete rahuldamise kohustusele lisandub võlgnikule kohustus tasuda pankrotimenetluse kulud. Samuti peab kohus oluliseks anda võlgnikule võimalus oma kohustuste täitmiseks väljaspool pankrotimenetlust. Võlgade ümberkujundamise menetlus on loodud alternatiivina pankrotimenetlusele. Sellise võimaluse andmise tingimus on, et isik peab suutma selle menetluse tulemusena vähemalt osaliselt oma võlad tasuda. Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 3 aasta jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees osaliselt (25% ulatuses) täita. Võlgnik on selgitanud, et ümberkujundamiskava koostamisel lähtus ta enda reaalsetest võimalustest, et tagada kava täitmine. Kohtu hinnangul nähtub võlgniku tahe oma võlgnevuste tasumiseks ka asjaolust, et võlgnik on käesoleva võlgade ümberkujundamise avaldusega kohtu poole pöördunud ja soovib seega leida oma makseraskustele lahendust. Kohtu hinnangul on asjakohatud võlausaldajate vastuväited seoses sellega, et võlgnik on ise pahatahtlikult venitanud oma kohustuste täitmisega ja seega ise oma makseraskustes süüdi. Ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise alused on sätestatud VÕVS § 25 lg 1. Nimetatud sättest ei tulene, et kohus võiks jätta ümberkujundamiskava kinnitamata põhjusel, et võlgnik ei ole suutnud oma kohustusi kohtuväliselt täita või on muul viisil ise oma makseraskustes süüdi. Seega ei ole asjaolu, kas võlgnik ise on oma makseraskustes süüdi või mitte, ümberkujundamiskava kinnitamata jätmise aluseks. Eeltoodust tulenevalt on kava kinnitamine kohtu hinnangul poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda kumbagi võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teise võlausaldajaga.

6(7)

2-21-3407

VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Eeltoodust tulenevalt on võlgnikul kohustus esitada iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tähtaegadeks. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. VÕVS § 35 lg 1 järgi võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 26 lg 2 järgi määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.