Elisa Eesti AS-i hagi R. K. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1410,07 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: Elisa Eesti AS (registrikood: 10178070, asukoht: Sõpruse pst 145, Kristiine linnaosa, Tallinn, 13425, Harju maakond). esindajad Hageja lepinguline esindaja: A. Ž. (XXX, XXX, e-post: XXX). Kostja: R. K. (isikukood: XXX; aadress: XXX; e-post: XXX). kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elisa Eesti AS-i hagi R. K. e vastu võlgnevuse väljamõistmiseks osaliselt.
2.Välja mõista R. K. elt Elisa Eesti AS-i kasuks võlgnevus summas 908,71 eurot, mis koosneb põhivõlast 824,65 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisest 84,06 eurot.
3.Välja mõista R. K. elt Elisa Eesti AS-i kasuks viivis arvestatuna 824,65 eurolt alates 20.02.2021. a kuni põhivõla täieliku tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud 69% ulatuses R. K. e kanda ja 31% ulatuses Elisa Eesti AS-i kanda.
5.Välja mõista R. K. elt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskulud summas 262,20 eurot.
6.Välja mõista R. K. elt Elisa Eesti AS-i kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 32-36)
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti Elisa Eesti AS-i (hageja) ja R. K. e (kostja) vahel 27.11.2017. a telefoninumbriga XXX seotud liitumisleping nr 6779254, mille alusel kohustus hageja pakkuma kostjale mobiilsidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Sama numbriga seotud liitumislepingu alusel sõlmiti 04.06.2019. a osamaksetega vara müügileping nr 8320021 seadme Huawei P30 ostmiseks, mille osamaksete summa kokku on 629 eurot. Tasumise periood 24 kuud ning igakuise osamaksete suurus 26,208 eurot. Kostja sai soodustust telefoni osamakselt igakuiselt 6,750 eurot.
2.Ajavahemikul 01.10.2019. a kuni 01.01.2020. a esitas hageja kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Kostjal on tasumata arveid kokku summas 919,15 eurot. Põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 94,50 eurot, mis kajastub arvel nr 2026466120. Summa koosneb mh seadme tavahinna ja seadme kliendihinna vahest. Käsitlustasu tasumise kohustus tuleneb osamaksetega vara müügilepingu tingimustest, mille kohaselt, kui Elisa Eesti AS lõpetab kliendiga lepingu kliendi poolse rikkumise tõttu, siis on Elisa Eesti AS -l õigus nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulutuste katteks käsitlustasu ja antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist. Kuna Elisa Eesti AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud üles võlgnevuse tõttu, tuleb kostjal tasuda ka käsitlustasu.
3.Elisa üldtingimuste p 7.10 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,07% võlasummast iga viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viivist sissenõutavaks muutunud iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 19.02.2021. a ning sissenõutavaks muutunud viivisenõue on summas 256,08 eurot. Lisaks soovib hageja täiendavalt viivist 0,07% päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 919,15 eurot, viivise summas 256,08 eurot ning täiendavalt viivise 0,07% päevas tasumata põhiosa jäägilt alates 20.02.2021. a kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS (dtl 152)
5.Kostja on võimeline maksma maksegraafiku alusel 100 eurot kuus.
KOHTU SEISUKOHT
6.Kohus, hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud.
8.Poolte vahel oli 27.11.2017. a sõlmitud liitumisleping nr 6779254 (dtl 37), mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenuseid ning 04.06.2019. a liitumislepingu lisana 8320021 sõlmitud osamaksetega vara müügileping (dtl 38) Huawei P30 (dtl 39) soetamiseks.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
10.Liitumislepingu lahutamatuks osaks olevate üldtingimuste (dtl 40-51) p 7.1 järgi kohustus kostja tasuma teenuste eest vastavalt hageja esitatud arvetele. Hageja on esitanud kostjale arved nr 2025675776 summas 82,18 eurot (dtl 58-59), nr 2025933520 summas 133,03 eurot
(dtl 56-57), nr 2026224931 summas 93,59 eurot (dtl 54-55) ja nr 2026466120 summas 610,35 eurot (dtl 52-53).
11.Kostja nõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
12.Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud lepingud, lepingu lahutamatuks lisaks olevad üldtingimused ja hinnakiri on tüüptingimustel sõlmitud VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Kohtul on kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. Riigikohtu otsused 3-2-1-125-08, p 14, nr 3-2-1-156-13, p 10). Seega tuleb tüüptingimuste võimalikku kasutamist kohtul kontrollida iga tarbija ning majandus- ja kutsetegevuses osaleva isiku vahel sõlmitud lepingust tekkinud vaidluse lahendamisel.
13.VÕS § 42 lõikes 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
14.Kostja poolt tasumata arve nr 2026466120 (dtl 52-53) koosneb muuhulgas käsitlustasust summas 94,50 eurot. Osamaksetega vara müügilepingust (dtl 38) nähtuvalt on Elisal õigus lõpetada ühepoolselt leping ja nõuda lepingu lõpetamisega seotud kulude katteks käsitlustasu summas 126 eurot ning antud hetkeks vara eest tasumata kõigi osamaksete korraga tasumist, kui p 2 järgi lõpetatakse liitumisleping Elisa initsiatiivil kliendi poolse rikkumise tõttu.
15.Kohus leiab, et hageja kehtestatud käsitlustasul on leppetrahvi tunnused VÕS § 158 lg 1 mõttes. Osamaksetega vara müügilepingu puhul on sisuliselt tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 tähenduses. VÕS § 415 lõike 1 viimane lause näeb ette, et kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, on tühine. Kohus leiab, et hageja poolt osamaksetega vara müügilepingus sätestatud kohustuse rikkumise tõttu lepingu lõpetamisega nõutava käsitlustasu näol on tegemist tühise tingimusega VÕS § 415 lg 1 järgi. Kuna käsitlustasu summas 94,50 eurot on tühine tuleb selles osas jätta hageja nõue rahuldamata.
16.Seega on kostjal tasumata arveid kokku summas 824,65 eurot (919,15 – 94,50).
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
18.Kohus leiab, et kuivõrd Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste p-s 7.10 sätestatud viivisemäär 0,07% päevas (s.o 25,55% aastas) ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on see tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 3 p 5 ning § 42 lg 1 järgi tühine (vt Riigikohtu määrus 3-2-1-25-16, p 13). Seega on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
19.Seega on seadusjärgne viivis arve nr 2025675776 summalt s.o 82,18 eurolt (maksetähtaeg 18.10.2019. a) perioodi 19.10.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 8,81 eurot, arve nr 2025933520 summalt 133,03 eurolt (maksetähtaeg 18.11.2019. a) perioodi 19.11.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 13,35 eurot, arve nr 2026224931 summalt 93,59 eurolt (maksetähtaeg 18.12.2019. a) perioodi 19.12.2019. a kuni 19.02.2021. a eest 8,78 eurot ja arve nr 2026466120 summalt 610,35 eurolt (maksetähtaeg 18.01.2020. a) perioodi
19.01.2020. a kuni 19.02.2021. a eest 53,12 eurot. Kokku on viivis seisuga 19.02.2021. a summas 84,06 eurot.
20.Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue TsMS § 367 alusel alates 20.02.2021. a on põhjendatud. Kuna lepingujärgne viivisemäär on tühine, kuulub kostjalt viivis väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras seisuga 19.02.2021. a summas 84,06 eurot ja täiendavalt arvestatuna 824,65 eurolt alates 20.02.2021. a kuni põhinõude täitmiseni.
21.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 908,71 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 824,65 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisest 84,06 eurot ja viivisest arvestatuna 824,65 eurolt alates 20.02.2021. a VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUD
22.Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 173 lg 1, 4 ja § 163 lg 1.
23.Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 69% ulatuses kostja kanda ja 31% ulatuses hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
25.Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks riigilõiv summas 200 eurot ja lepingulise esindaja kulud 480 eurot.
26.Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 1410,07 eurot tasuda riigilõivu 200 eurot, mille hageja on tasunud. Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 138 eurot (200 eurost 69%).
27.Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1, arvestades nõude suurust ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud lepingulise esindaja kuluks 180 eurot (1,5 tunni ulatuses arvestusega 120 eurot tund). Seega tuleb kostjalt vastavalt menetluskulude jaotusele menetluskuluna hageja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 124,20 eurot (180 eurost 69%).
28.Arvestades eeltoodut kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kokku summas 262,20 eurot (138 + 124,20).
29.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda viivist otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.