Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302, EE567700771003819792 LHV Pank. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi alus Hageja esitas Harju Maakohtusse 16.04.2025 hagiavalduse solidaarkostja R. L. vastu. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid C OÜ (laenuandja) ja 24 OÜ (laenusaaja) 03.01.2024. a laenulepingu nr XXX (laenuleping). Laenulepingu kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu 4500 eurot ning laenusaaja kohustus tasuma laenujäägilt intressi 6% kuus. Laenuandja kandis laenusumma laenusaaja arvelduskontole 03.01.2024. Laenuleping on oma olemuselt vaba tagasimaksega leping, mille puhul laenuandja annab laenusumma tähtajatult laenusaaja kasutusse ja laenusaaja kohustub tasuma laenusumma kasutamise eest igakuiselt lepingus kokku lepitud intressi kuni laenusumma täieliku tagastamiseni või laenulepingu lõppemiseni. Laenuandja ja laenusaaja juhatuse liige R. L. (kostja) sõlmisid 03.01.2024. a laenusaaja laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu nr XXX. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja laenusaaja poolt tagastamata laenusumma, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 9000 eurot. 13.02.2025. a sõlmisid laenuandja ja hageja nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt loovutas laenuandja laenulepingust ning käenduslepingust tulenevad nõuded hagejale. Hageja esitas 18.02.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse laenusaaja ja kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Solidaarvõlgniku 24 OÜ (registrikood XXX) osas on tehtud 27.03.2025 maksekäsk ning käendaja osas anti asi üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kostjale on hagimaterjalid koos menetlusse võtmise määruse ning menetluskulude nimekirjaga kätte toimetatud 08.08.2025 Ametlike Teadaannete kaudu. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (12.09.2025) hagile vastanud.

2

Kohtu selgitused Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks hagilt tasutud riigilõivu summas 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 626,26 eurot, kokku 1326,26 eurot. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv põhjendatud kohtukulu, mis tuleb kostjatelt välja mõista. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni (advokaat) ja keskmisi turuhindu leiab, et tunnihind 140 eurot on põhjendatud ja ei ületa keskmisi turuhindu. Kohus hageja seisukohaga, et kui menetlus läheb üle hagimenetluseks, siis TsMS § 484 2 piirang ei kehti. Tartu Ringkonnakohus on 01.07.2020 tsiviilasja 2-19-136682 määruse punktis 12.1 ja 12.2 sedastanud, et „Praegusel juhul anti asi maksekäsu kiirmenetlusest üle hagimenetlusse. Seega tuleb hageja menetluskulude kindlaksmääramisel lähtuda lisaks TsMS § 175 lg-le 1 ka §-s 4842 sätestatust. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu TsMS §-s 4881 ette nähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Seega kehtib TsMS §-s 4842 piirang, mille kohaselt maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata avaldaja kantud menetluskulusid suuremas ulatuses kui 20 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul kehtib see ka olukorras, kus asja lahendamine jätkub hagimenetluses“. Kohus ei mõista kostjalt eraldi välja järgmiste toimingute ajakulu: maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamine (18.02.2025), võlaarvestuse koostamine (18.02.2025) ja maksekäsuga tutvumine ja täitmiseks edastamine (27.03.2025). Maksekäsu kiirmenetlusega seoses mõistab kohus välja 20 eurot vastavalt TsMS § 4842. Võttes arvesse asja keerukust ja mahtu, samuti menetlusdokumentide mahtu ja sisu on kohus seisukohal, et ülejäänud menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingud ja neile toimingutele kulunud aeg on põhjendatud ja vajalik summas 396,67 eurot (käibemaksuta). Kuivõrd hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, siis tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga summas 483,94 eurot. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4). TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt) Tiia Bergson kohtunik

3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.