Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Merike Varusk
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. august 2021, Tallinna kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-16847
Tsiviilasi
SIA Pro Machinery hagi Pyramax osaühingu vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja SIA Pro Machinery (registrikood 44103049115); hageja lepinguline esindaja Vassili Kosteitšuk (e-post: xxx); kostja Pyramax osaühing (registrikood 14038472, asukoht Narva mnt 2, Toila vald, Voka alevik, Ida-Viru maakond, epost [email protected]).
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
2-19-16847 kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. I Menetluse käik SIA Pro Machinery esitas 30.10.2019 Viru Maakohtu Narva kohtumajale hagi Pyramax osaühingu vastu võlgnevuse nõudes. 12.11.2019 saatis Viru Maakohtu Narva kohtumaja tsiviilasja lahendamiseks Viru Maakohut Jõhvi kohtumajale, kuna kostja asukoht oli Pikk 68, Toila alevik, Toila vald, Ida-Viru maakond. 18.11.2019 kohtumäärusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse. Kostja esitas 27.12.2019 vastuse hagile, milles viitas kohtualluvuse kokkuleppele. 30.12.2019 kohtumäärusega saatis Viru Maakohus tsiviilasja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule. Tsiviilasi jõudis Harju Maakohtusse 15.01.2020. II Hageja nõue ja seisukohad 20.10.2017 sõlmisid pooled töövõtulepingu. Lepingu p 2.1 kohaselt kohustus hageja osutama veoteenuseid. Lepingu p 4.1 alusel kohustus kostja maksma hagejale töö eest 39 eurot ühe töötunni eest + km 20%. Kokkulepitud maksetähtajaks oli 30 päeva töö vastuvõtmisest ja arve väljastamisest. Lepingu p 8.3. kohaselt kui klient ei tasu tehtud töö eest tähtajaks, maksab klient viivist 0,6% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja teostas töid alltöövõtu korras. Tööde teostamine toimus kostja poolt antud töölehtede alusel. Töölehed olid kinnitatud ja tööd vastu võetud peatellijate poolt. Töölehtedelt tulenevalt teostas hageja kostja tellimusel töid 894 töötunni ulatuses. Nende töötundide eest esitas hageja kostjale kolm arvet xxx summas 7208.11 eurot, xxx summas 10 843.08 eurot ja xxx summas 3939.73 eurot. Kostja sai nimetatud arved kätte. Ühtegi pretensiooni arvetes märgitu ja hageja tööde osas ei ole kostja esitanud. Kaks esimest arvet tasus kostja osaliselt (xxx summas 5979.61 eurot, xxx summas 7843.08 eurot), kolmanda arve xxx jättis täies ulatuses tasumata. Kokku jättis kostja hageja poolt teostatud töö eest tasumata 8168.23 eurot. Kostja ei ole ka lepinguga ettenähtud viivist tasunud. Hageja arvestab viivist kogu nõude summalt 8168.23 eurot alates 01.11.2018 kuni 29.10.2019. Sissenõutavaks muutunud viivise summaks on 17 790.40 eurot. Mõistlikkuse põhimõtte alusel vähendab hageja viivise nõude põhinõude suuruseni ja nõuab kotjalt viivist 8168.23 eurot. Kostja väidab, et 26.10.2018 lahkus hageja objektilt, kuid nimetatud kuupäeva seisuga oli kostja kolme hagi aluseks oleva sissenõutavaks muutunud arve tasumisega viivituses. Hageja arvete tasumise viivitamisega põhjustas rikkumise ja väidetava kahju tekkimise kostja ise. Kostja väidetav kahju ja selle suurus, hageja süü ning põhjuslik seos on tõendamata. III Kostja vastuväited Kostja on esitatud kirjaliku vastuse hagiavaldusele, mille kohaselt märgib, et ta hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et temal on õigus jätta hagejale maksmata 8163.23 eurot, sest hageja on oma käitumisega tekitanud kostjale kahju 8386.54 eurot ja seetõttu kostja teostas tasaarvestuse. Pooltevahelise lepingu p 3.1. kohaselt on lepingu kehtivusaeg 20.10.2017 kuni 20.10.2018.
2-19-16847 Lepingu p 2.2. kohaselt töö peab vastama järgmistele tingimustele/omadustele: lepingu lisa 1. Lepingu lisa 1 p 7 kohaselt leping nr xxx, sõlmitud 20.10.2017, pikeneb automaatselt, kui pooled ei ole teineteisele kirjalikult teatanud 14 päeva ette enne käesoleva lepingu lõppemist. Seega lepingu lõpetamisest olid pooled kohustatud teatama enne 06.10.2018. Lepingu lõpetamise teadet hageja kostjale pole esitanud. Seega kostjal oli seaduslik alus arvestada, et leping kehtis ka peale 20.10.2018. Hageja poolt kostja objektilt traktorite äravedu 26.10.2018 oli lepingu rikkumine, mis tõi kostjale täiendavad kulutused. IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga selle eest maksma. TsMS § 403 lg-ga 1 võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled on kohtule avaldanud, et nõustuvad tsiviilasja nr 2-19-16847 kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 8168.23 eurot ja viivise 8168.23 eurot. Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväidete kohaselt tekitas hageja oma käitumisega kostjale kahju 8386.54 eurot ja seetõttu kostja teostas tasaarvestuse hagejale võlgnetavas summas. Esitatud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 20.10.2017 töövõtulepingu nr xxx (tl 3-8, tõlge tl 910).
2-19-16847 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja teostas kostja tellimusel 20.10.2017 töövõtulepingu alusel töid, mille eest esitas arveid kogusummas 21 990.92 eurot ning kostja jättis hageja poolt teostatud töö eest tasumata 8168.23 eurot. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja tekitas kostjale kahju, kui lahkus hageja objektilt 26.10.2018 ning kostjal oli seetõttu õigus teostada tasaarvestust. Hageja teostas pooltevahelise lepingu alusel töid 894 töötunni ulatuses, mille eest esitas kolm arvet xxx summas 7208.11 eurot (tl 11, tõlge tl 12), xxx summas 10 843.08 eurot (tl 13, tõlge tl 14) ja xxx summas 3939.73 eurot (tl 15, tõlge tl 16), kokku summas 21 990.92 eurot. Selles osas puudub vaidlus, et kostja ühtegi pretensiooni arvetes märgitu ja hageja tööde osas ei esitanud. Eeltoodust tuleneb, et hageja on oma töövõtulepinguga pandud kohustuse täitnud. Kostja on tasunud hageja poolt teostatud tööde eest 13 822.69 eurot (tl 17), kuid jätnud tasumata 8168.23 eurot, põhjendades seda hageja poolse lepingu p 2.2. ja lisa 1 p 7 rikkumisega seoses objektilt 26.10.2018 lahkumisega. Kostja on seisukohal, et pooltevaheline leping kehtis ka peale 20.10.2018, kuna hageja ei teatanud lepingu lõppemisest ette 14 päeva ning hageja objektilt lahkumisel tekkis kostjale kahju 8386.54 eurot, mille kostja tasaarvestas hageja nõudega vastavalt VÕS §-le 197. Kohus leiab, et kuna kostja ei ole tõendanud oma väidetavat kahju tekkimist ja kahju suurust, siis on tema väited tekkinud kahju kohta paljasõnalised. Kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 200 lg 4 ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Riigikohus on 16.06.2010 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-59-10 selgitanud, et VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei ole tasaarvestus lubatud, kui teine pool esitab tasaarvestava poole nõudele sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (p 10). Hageja on asunud seisukohale, et arvete tasumisega viivitamisel, mis olid muutunud sissenõutavaks enne hageja objektilt lahkumist, põhjustas kostja ise lepingurikkumise ning väidetava kahju tekkimise. Kuna hageja on kostja kahju hüvitamise nõudele esitanud vastuväited ja käesolevas menetluses ei ole kostja tõendanud, et talle on hageja tegevuse tulemusena kahju tekkinud, siis ei ole nõuete tasaarvestamine käesoleval juhul võimalik. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu nr xxx p 4.1 kohaselt kohustub klient maksma töövõtjale töö eest tasu 39 eurot ühe töötunni eest (+ km 20%) 30 päeva jooksul alates iga kuu lõpust alates töö vastuvõtmisest ja kliendi väljastatud või kliendi aktsepteeritud arve väljastamisest ning kooskõlas õigusaktidega. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Seega on kostjal kohustus tasuda hagejale töövõtulepingu nr xxx alusel esitatud arved. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostjal on tasumata hageja poolt esitatud arve xxx summas 1228.50 eurot, xxx summas 3000 eurot ja xxx summas 3939.73 eurot, kokku 8168.23 euro ulatuses. Kohus on eelnevalt selgitanud, et kostja ei ole tõendanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid, mistõttu on kohus seisukohal, et hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks 8168.23 euro ulatuses on põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise 8168.23 eurot, mis on arvestatud töövõtulepingu nr xxx p 8.3 sätestatud määras 0,6 % tasumata summalt kalendripäevas. Töövõtulepingu nr xxx p 8.3 esimese lause kohaselt maksab klient juhul, kui ta ei tasu tehtud töö eest tähtajaks, viivist 0,6% tasumisele kuuluvast summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Mõistlikkuse põhimõtte alusel on hageja vähendanud viivise nõuet põhinõude suuruseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna
2-19-16847 kostja on jätnud hageja poolt esitatud arved tähtajaks tasumata ja seega on hagejal tekkinud õigus arvestada tähtaegselt tasumata summadelt viivist poolte vahel sõlmitud lepingus kokkulepitud määras, siis on hageja viivisenõue põhjendatud. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 16 336.46 eurot, millest põhivõlg moodustab 8168.23 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 8168.23 eurot.
V Menetluskulud Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Kuna kohus rahuldas hagi, siis jätab kohus menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg-st 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.