lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-9527/7

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 31.08.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-21-9527/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
710
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 31. august 2021, Tallinn Kohtuasja number

2-21-9527

Kohtuasi

X hagi C ja Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16. juuni 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja I C (isikukood XXXXXXXXXX) Kostja II Y (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 16. juuni 2021 määrus muutmata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud kulud X kanda. Hüvitatavaid menetluskulusid ei ole. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.Hageja esitas 14. juunil 2021 Harju Maakohtule hagi kostjate vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostjad kohtumenetluses halvustanud hagejat, avaldades hageja kohta alusetut laimu, et hageja on olnud vägivaldne ja kavandanud vägivalda tunnistaja vastu. Hageja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses au ja hea nime kahjustamisega. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus jättis 16. juuni 2021 määrusega hagi menetlusse võtmata, kuna hagi on perspektiivitu ega ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse kaitseks. (Määruse kuupäevaks on määruse sissejuhatavas osas ekslikult märgitud 15. juuni 2021, tegelikult on määrus tehtud
16.juunil 2021.)
2.1.Seadus ei näe ette, et kohtumenetluses antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul tõendamata, oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama. Samuti ei näe seadus ette seda, et hageja, kelle kohta ütlusi anti, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete ümberlükkamist ning kahju hüvitamist seetõttu, et hageja kohta avaldati kohtumenetluses ütlusi, millega hageja ei nõustu. Kohtuasjas ütluste andmist ei saa käsitada ka avaldamisena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 mõttes.
2.2.Tunnistajal on kohustus ütluseid anda kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 3 alusel ning tal puudub valik ütluste avaldamise või avaldamata jätmise suhtes. Kriminaalasjas otsustavad menetluse, sealhulgas kasutatavate tõendite üle, KrMS § 16 lg 1 järgi menetlejad. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, mistõttu tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest.
2.3.Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
3.Hageja esitas 7. juulil 2021 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus määrus tühistada ja saata hagi maakohtule menetlusse võtmiseks.
4.Määruskaebuse väidete kohaselt on isikute laimamine seaduse kaitsealas ning veelgi enam, kohtus laimamine on kriminaalkorras karistatav. Laim on oma olemuselt „vale“.
5.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Kolleegium leiab, et hageja määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 maakohtu põhjendustega ega korda neid.
7.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et maakohus asus põhjendatult seisukohale, et kriminaalasja kohtuliku arutamise käigus antud ütluste puhul ei saa nõuda nende kui faktiväidete ümberlükkamist tsiviilkohtumenetluses. Vastasel korral võib tekkida olukord, kus tsiviilasja arutav kohus kohustab looma tõendi või loob ise tõendi kriminaalasja arutava kohtu jaoks – see poleks kooskõlas tõendite kogumise ja hindamise reeglitega kriminaalmenetluses. Kriminaalmenetluses antud ütluste õigsuse kohta annab sõltumatult hinnangu asjaomast kriminaalasja lahendav kohus kohtuotsuses ning kohtu järeldusi on võimalik vaidlustada KrMS-is sätestatud alustel ja korras. Samuti ei saa eraldi tsiviilasjas nõuda kahju hüvitamist põhjusel, et hageja kohta avaldati kohtumenetluses ütlusi, mida ta peab valeks. Hinnangut väidetavale süüteole (tunnistaja poolt teadvalt vale ütluste andmine) ei saa anda tsiviilkohtumenetluses. TsMS § 1 kohaselt vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Kuriteokaebuse võib avaldaja esitada prokuratuurile või politseile.
8.Eelnevat arvestades jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
9.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Kuna määruskaebust ei ole kostjatele kätte toimetatud, ei ole kostjatel tekkinud määruskaebuse menetlemise kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Mati Maksing

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja