Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Viru Maakohus Angelina Abol 27. august 2021, Rakvere kohtumaja 2-21-1927 M. K. avaldus võlgade ümberkujundamiseks avalduse lahendamine kirjalikus menetluses Avaldaja/ võlgnik: M. K. (IK xxxx; elukoht xxxx, e-post xxxx) Nõustaja: E. S. (e-post xxxx) Võlausaldajad: 1) Osaühing A (RK xxxx, e-post xxxx) 2) O OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 3) O OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 4) B AS (RK xxxx, e-post xxxx) 5) H AS (RK xxxx, e-post xxxx) 6) N OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 7) G OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 8) C AS (RK xxxx, e-post xxxx) 9) R OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 10) I OÜ (RK xxxx, e-post xxxx) 11) Kohtutäitur O. K. (e-post xxxx) 12) Kohtutäitur A. K. (e-post xxxx) 13) Kohtutäitur A. B. (e-post xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M. K.a avaldus võlgade ümberkujundamiseks.
2.Kinnitada M. K.a võlgade ümberkujundamiskava järgmiselt: Võlausaldaja nimi (ärinimi/ eesja perekonnanimi)
Kohustuse kogusumma / sh.põhi- summa + riigilõiv Kohtutäituri menetluse algatamise tasu / põhitasu / sissenõudja nõude rahuldamise %
3.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus.
4.Kohustada M. K.a esitama kord aastas 30. septembriks kohtule ja võlausaldajatele aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb esitada kohtule 30. september 2021.
5.Vabastada nõustaja E. S. nõustaja ülesannetest.
6.Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada nõustajale. Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus on kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.
7.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud M. K.a kanda.
8.Määrata nõustaja E. S.i tasu suuruseks 900 (üheksasada) eurot.
9.Nõustaja tasu 900 eurot maksta välja M. K.a poolt 05.04.2021 ja 10.04.2021 deposiidina tasutud vahenditest MTÜ Majandamisnõustaja (RK 80292324) arvelduskontole nr xxxx S AS-is.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Nõustaja 2(9)
2-21-1927 tasu kindlaksmääramise peale võib määruskaebuse esitada võlgnik ja nõustaja (VÕVS § 19 lg 6 ja SanS § 18 lg 6). Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD
1.M. K. esitas 07.02.2021 Viru Maakohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse põhjal on avaldajal kohustusi ligikaudu 61 640 euro ulatuses. Avaldajale kuulub sõiduauto ja järelhaagis ning kaasomanikuna hoonestamata kinnistu suurusega 2,05 ha, muu vara avaldajal puudub. Avaldaja osutab järelhaagisega veoteenust, samuti on teeninud lisatulu niitmise ja trimmerdamisega, pisemaid ehitustöid ja lisatööd kullerina. Avaldaja on omandanud Rakvere ametikoolis üldehitaja eriala, tööstaaž 15 aastat (s.h mitteerialasel tööl). Avaldajal on kaks ülalpeetavat.
2.Kohus võttis 23.03.2021 avalduse menetlusse ja määras nõustaja. Avaldaja pidi tasuma deposiidina 900 eurot nõustaja kulude katteks kahe osamaksena.
3.Avaldajale määratud nõustaja esitas kohtule 04.05.2021 ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kohaselt on võlgnikul kohustusi 14 võlausaldaja ees kogusummas 61 392,58 eurot. Kohustuste ümberkujundamisel on iga võlausaldaja nõuded liidetud ja kajastatud kavas ühe summana. Kavaga taotletakse võlgniku tagatiseta rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik töötab S OÜ-s, tema keskmine töötasu 12 kuu jooksul oli 1887,83 eurot. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Võlgniku varaks on sõiduauto xxxx (2007 aasta väljalase) haagisega (hinnanguline väärtus 4000 eurot) ja kaasomandis hoonestamata maatulundusmaa (võlgniku osa hinnangulise väärtusega 5400 eurot). Võrdlusena võlausaldajate nõuete rahuldamisele pankrotimenetluses kuuluks võlgniku sissetulekust arestimisele 609 eurot/kuus, kohustustest vabastamise perioodil tuleks võlgnikul võlgnevuste katteks loovutada ca 457 eurot/kuus. Kokku koguneks võlgniku pankroti korral sissetulekutest ja vara müügist ca 44100 eurot, millest tuleks maha arvestada menetluskulud. Ümberkujundamiskava kinnitamise korral on võlgnik valmis loovutama kuus üle 670 euro ning lisaks loovutama võlgnevuste katteks II pensionisambasse kogunenud raha – 12050 eurot. See võimaldab tasuda võlausaldajate nõuete katteks üle 52300 euro ning rahuldada kõikide võlausaldajate põhinõuded 100% ulatuses. Pankrotimenetlusega võrreldes on võlgade ümberkujundamine seega võlausaldajate jaoks soodsam menetlus. Võlgniku suhtes on algatatud seitse täitemenetlust kolme kohtutäituri juures. Kohtutäiturite nõuete ümberkujundamisel on arvestatud järgnevaga: 1) kavaga ei taotleta sissenõutavaks muutunud täitemenetluse algatamise tasu ümberkujundamist: täidetakse kõik menetluse algatamise tasu nõuded; 2) kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub seaduse kohaselt sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud nõue täita ning kas nõue täidetakse otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või täitemenetluse väliselt; 3) kohtutäituril on õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutava summaga (KTS § 32 lg 5). Kohtutäiturid on põhitasu arvestanud kogu täitedokumendis märgitud võlgnevuselt, võlgade ümberkujundamise tulemusena täidetakse võlgnevused sissenõudjatele vähendatud ulatuses. Seega on põhjendatud kohtutäituri põhitasu vähendamine proportsionaalselt sissenõudja nõuete vähendamise ulatusega; 4) ümberkujundamiskava kinnitamisel jätkatakse täitemenetlust üksnes nende nõuete suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti (VÕVS § 31 lg 2), seega juhul, kui kava kinnitatakse ja võlgnik seda täidab, täitemenetlused ei jätku. Nõude rahuldamisel täitemenetluse väliselt on kohtutäituril õigus saada maksimaalselt pool tasust (Riigikohus 3-2-1-32-16, KTS § 41 lg 2). 3(9)
2-21-1927
4.Kohus edastas kava 12.05.2021 võlausaldajatele seisukoha esitamiseks. Kavaga hõlmatud võlausaldajatel tuli esitada kohtule 14 päeva jooksul kohtunõude kättesaamisest seisukoht, kas võlausaldaja nõustub võlgniku andmetega tema nõude ja selle tagatuse kohta, võlgnikupoolse võla arvestusega ja võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Kohus selgitas võlausaldajatele, et kui võlausaldaja ei nõustu võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil, peab ta märkima, kas ta nõustuks võla ümberkujundamisega muul viisil. Kui võlausaldaja ei nõustu esitatud andmetega, tuleb teatada, mis osas ta nõudega ei nõustu ja esitab neid asjaolusid kinnitavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud.
5.H AS ja G OÜ nõustusid kava kinnitamisega. Vastuväited kavale esitasid O OÜ, O OÜ, N OÜ, C AS, R OÜ ja kohtutäitur O. K.. Ülejäänud võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud. O OÜ vastuse järgi on võlausaldajal võlgniku vastu nõuded: 1) tsiviilasjast nr 2-20-135290 seisuga 23.03.2021 võla suurus koos viivistega 2978,42 eurot (võlgnevus 2786,09 eurot +viivis 192,33 eurot); 2) I AS ja M. K. vahel sõlmitud lepingust nr xxxx tulenev nõue, leping on 21.01.2021 üles öeldud ja loovutatud O OÜ-le. Seisuga 23.03.2021 on võla suurus 3265,42 eurot (põhivõlg 2000 eurot, intress 1070,70 eurot, viivised 156 eurot ja nõudekulud 38,72 eurot). O OÜ täpsustab, et O OÜ nõudeid on kokku kaks. Põhjendamatult on määratud ümberkujundamiskavas kohustuse täitmise protsendiks 77%. Esimese nõude puhul on võlausaldajal olemas kehtiv täitedokument, seega vähendamine sellises määras ei ole mõistlik. Võlgnikul tuleks tasuda tagasi võlgnevuse põhisumma ja raha kasutamise eest vähemalt seaduslikku intressi. Samuti ei ole mõistlik kohustuste täitmise tähtaeg ca 5 aastat, maksimaalne tagasimaksete arv peaks olema 36 kuud. O OÜ osutab, et võlgnevus on 23.03.2021 seisuga tulenevalt tsiviilasjast nr 2-20-131119 kokku 5786,06 eurot, viiviseid ei lisandu ja tsiviilasjast nr. 2-20-131120 kokku 2199,41 eurot. Maksekäsust tulenevalt lisandub viivis 0,065750% päevas summalt 1156,41 eurot alates 13.10.2020 (lisanduv viivis 122,41 eurot). Põhjendamatult on määratud ümberkujundamiskavas kohustuse täitmise protsendiks 78%. Võlausaldajal on olemas kehtivad täitedokumendid, seega vähendamine sellises määras ei ole mõistlik. Võlgnikul tuleks tasuda mõlema nõude puhul vähemalt maksekäskudega kinnitatud nõutavad võlgnevuste summad, s.o 5786,06 eurot ja 1545,28 eurot. N OÜ ei nõustu sellega, et laenu põhisumma on vähendatud ning nõuete vähendamise osa on kõikidel võlausaldajatel erinev, mis omakorda kahjustab võlausaldaja huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikul tuleks tasuda raha kasutamise eest vähemalt seaduslikku intressi, samuti tuleks võlgnikul välja tuua, mis ulatuses on võlgnik varasemalt tasunud kõikidele võlausaldajatele nõudeid, et oleks tagatud kõikide võlausaldajate võrdne kohtlemine. Võlgnik ei ole üritanud kohtuväliselt kokku leppida võlausaldajaga, mis näitab, et ümberkujundamist taotlev isik on pahatahtlikult võtnud laenu ning ei soovinud tagasi maksta. M. K. võlgneb teatud rahalise summa 14-le võlausaldajale. Osade võlausaldaja nõuded rahuldatakse 100% ulatuses ja osade 61% ulatuses jne, samas N OÜ nõue soovitakse rahuldada üksnes 76% ulatuses, millest on näha, et võlgnik eelistab teatud võlausaldajaid teistele ning N OÜ ei ole teadlik, millest tuleneb teatud võlausaldajate eelistamine. Selleks mõjuva põhjuse puudumisel tuleb jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Kuigi VÕVS otseselt ei sätesta kohustuse täitmise tähtaja- ja ositi täitmise maksegraafiku maksimaalset pikkus, on võlakaitse eelnõue seletuskirja kohaselt Euroopas selle tavaliseks pikkuseks kolm kuni viis (3–5) aastat, kusjuures viis aastat üksnes erandjuhtudel. Lisaks on võlgnik arvestanud oma kohustused ümber tänase päeva majandusliku seisuga, arvestamata tulevikuperspektiivi (töötasu suurenemine, olemasolevate varade väärtuste suurenemine jms.), st võlgniku ümberkujundamiskava ei kajasta tulevikutulu adekvaatselt ning on võlausaldajat ülemäära kahjustav. Võlausaldaja on nõus ajatama, võlgniku kohustust pikemaks kui 5 aastat juhul, kui tagastatava nõude suuruseks on 2834 eurot, ilma, et võlgniku igakuine rahaline koormus suureneks. Võlausaldaja palub jätta esitatud võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata või juhul, kui kohus peab esitatud kava siiski põhjendatuks, kinnitada kava N OÜ nõudes alljärgnevatel 4(9)
2-21-1927 tingimustel: kohustuse täitmise summa kokku 2834,00 eurot (nõude põhisumma + intress), kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv/suurus- kokku 72 kuud 72/39,36 eurot. C AS oleks nõus võlgniku ümberkujundamiskavaga, mille kohaselt võlgnik tasuks kokku 2458,60 eurot, millest ühekordne makse 430 eurot ja ülejäänud võlasumma 2028,60 eurot tasutakse 84 kuulise perioodi jooksul igakuiselt 24,15 eurot. R OÜ ei nõustu ümberkujundamiskava esitatud võlasumma suurusega ja ümberkujundamise viisiga. Võlgnevus R OÜ ees on 1661,32 eurot, lisanduvad täiendavad viivised, võlausaldajale laekunud 6,89 eurot. Avaldaja võlgnevus oli maksekäsust tsiviilasjas nr 2-20-128821 tulenevalt võlausaldaja ees summas kokku 1667,55 eurot 21.09.2020 seisuga (1000 eurot põhivõlg, 52,50 eurot sissenõudekulud lepingu kehtivuse ajal, 50 eurot sissenõudekulud pärast lepingu lõppemist, 136,55 eurot intress, 229,16 eurot leppetrahv, 125,36 eurot viivis, 53,98 eurot riigilõiv, 20 eurot menetluskulu). Menetlusse võtmise päeva seisuga lisandus nõudele täiendav viivis 119,57 eurot. 23.03.2021 seisuga moodustas R OÜ nõue 1780,23 eurot, millest viivised 244,93 eurot, ülejäänud nõuded 1535,30 eurot. Enne võlgade ümberkujundamist tuleks avaldaja vara realiseerida. Võlausaldaja ei ole nõus avaldaja seisukohaga kinnistu väärtuse osas. Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetele tuginedes võib eeldada, et kinnistu turuväärtus on vähemalt 11275 eurot. Arvestades hüpoteekide puudumist ja kinnistu hinnangulist väärtust, on võimalik kinnistu realiseerimisest laekuvatest vahenditest osaliselt katta kohustusi tagamata nõuetega võlausaldajatele summas 11 275,00 eurot x 2/3 = 7516,67 eurot, sh kohustusi R OÜ ees summas 150,33 (2% x 7516,67 eurot) eurot. Kui võlgniku varast ei jätku nõuete katmiseks, tuleb esmalt võlga ümber kujundada pikema maksetähtaja võimaldamise teel. Avaldaja ei toonud välja kinnisomandi säilimise kaalukaid põhjusi, kinnisvara emotsionaalne ja perekondlik väärtus ei või olla olulisem kui võlausaldajate majanduslikud huvid. R OÜ on seisukohal, et mõistlik oleks loovutada võlausaldajale 01.01.2022 võlgnevuste katteks II pensionisambasse kogunenud raha summas 241 eurot, müüa võlgnikule kuuluva kaasomandi osa ja müügist saadud raha arvelt katta R OÜ ees kohustus summas 150,33 eurot ning ülejäänud võlgnevus 1388,90 (1780,23 – 241- 150,33) eurot tasuda 84 kuu jooksul, mille tulemusena täidetakse võlausaldaja nõue 100% ulatuses. Võlgnik on rikkunud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, eelistades mõnda teistele, võlgnik ei ole avalduses põhjendanud võlausaldajate erinevat kohtlemist. Kohtutäitur O. K. osutab viitega kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg-le 3, et vabatahtliku täitmise tähtaeg on võlgniku suhtes kohtutäituri poolt läbiviidavates täitemenetlustes (nr 084/2020/5501, 084/2020/5909 ja 084/2020/5910) möödas, seega ka võlgniku soovi korral tasuda täitmisel olevad nõuded kohtutäituri vahenduseta, s.h ümberkujundamiskava alusel, tuleb tal tasuda kohtutäituri tasu ja täitekulud täies ulatuses (kokku summas 1785,97 eurot), kohtutäitur nõude vähendamisega nõus ei ole.
6.Nõustaja E. S. esitas kohtule seisukoha võlausaldajate vastuväidetele 18.08.2021 ja täienduse 25.08.2021. C AS, R OÜ ja N OÜ esindajate ettepanekuga kava tähtaja pikendamiseks ei saa nõustuda kolmel põhjusel: 1) võlgnik loovutab kava alusel igakuuliselt võlausaldajate nõuete katteks rohkem, kui seaduse kohaselt loovutamisele kuuluks, lisaks loovutab ta II pensionisambasse kogutud raha. Makseperioodi pikendamine oleks võlgniku ja tema pere jaoks ebamõistlikult koormav; 2) maksejõuetusmenetluste tähtajad on võrdluses Euroopa Liidu riikidega liiga pikad ning alates 2022. aastast on kavas pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse tähtaega (mis on võrdlusperiood võlgade ümberkujundamise menetlusele) lühendada kolme aastani; 3) võlausaldajate arvamused kava tähtaja osas on erinevad: OK OÜ esindaja teeb ettepaneku kava tähtaja lühendamiseks kolme aastani. O OÜ ja O OÜ esindaja märgib õigesti, et võlgade ümberkujundamisel tuleb arvestada nii võlgniku kui võlausaldaja huvidega, kuid pole mõistnud, milles poolte huvidega arvestamine seisneb. Võlgniku ja võlausaldaja huvid on menetluses vastandlikud: võlgnik soovib nõuete 5(9)
2-21-1927 vähendamist ja võlausaldaja seda, et nõuded võimalikult suures ulatuses rahuldatakse. VÕVS § 1 lg 1 kohaselt on seaduse eesmärgiks makseraskustes isikule võlgade ümberkujundamise tulemusel makseraskuste ületamise võimaldamine. Selle eesmärgi täitmiseks peab ümberkujundamiskava täitmine olema võlgnikule jõukohane. Võlausaldajate huvidega arvestatust hinnates ei ole oluline aga mitte nõuete rahuldamise ulatus, vaid see, et ümberkujundamise tulemusel ei satuks võlausaldajad oluliselt halvemasse olukorda võrreldes olukorraga, milles nad oleksid võlgniku pankroti korral. Riigikohus on lahendis 3-2-1-28-13 p-s 16 selgitanud, et: „Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist. Oluline on aga see, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral.“ Lisaks teatas võlausaldajate esindaja, et kaks O nõuet ei ole tegelikult O loovutatud ja menetluse ajal on loovutatud I AS nõue. Ümberkujundamiskavas on võlausaldajad ja nende nõuded kajastatud vastavalt võlausaldajate poolt nõustajale päringule saadetud vastustele: O OÜ esindaja R. P. teatas 26.03.2021 kolmest nõudest, samas teatas kohtutäitur O. K. kahest täitemenetluses olevast O OÜ nõudest. Seetõttu kajastuvad kavas need kaks nõuet topelt. Kuigi VÕVS § 20 lg 2 kohaselt ei saa võlausaldaja võlgade ümberkujundamise menetluse kestel võlgnikuga sõlmitud lepingut lõpetada, on I OÜ seda ilmselt siiski teinud, loovutades oma nõude OK OÜ-le. Kujunenud olukorda arvestades tuleb ümberkujundamiskava kinnitamisel kavas vastavad muudatused teha, mille kohaselt O OÜ kohustuse suuruseks on vastavalt 6243,84/4293,33 (2978,42/ 2199,41 +93,32; 3265,42/ 2000), osamaksed 60/55,14; 1/985, kohustuse täitmise summa 4293,40 ja kohustuse rahuldamise määr 59/100. R OÜ esindaja märgib nõude kogusummaks koos lisandunud kõrvalkuludega 1780,23 eurot, põhisumma suurus ei muutu. Seega tuleb kava kinnitamisel muuta kogunõude summa ja nõude rahuldamise protsent: kohustuse suurus 1780,23/1000+53,98, kohustuse rahuldamise määr 63/100. R OÜ ettepanekuga võlgnikule kuuluva kinnisvara müümiseks ei saa nõustuda. Võlgnik loovutab võlausaldajate nõuete katteks pensionifondi II sambasse kogunenud raha, mida on üle kahe korra rohkem kui oleks võimalik saada kinnisvara realiseerimisel. Pensionifondi II samba rahale ei saaks sissenõuet pöörata, võlgnik loovutab selle vabal tahtel selleks, et täita kõikide võlausaldajate põhinõuded. N OÜ ja O OÜ esindajad on välja toonud, et võlgnik peaks lisaks põhisummale tasuma vähemalt seaduse järgset intressi. Jääb arusaamatuks, millisest intressimäärast on jutt. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga poolt viimaste avaldatud andmete kohaselt on see määr 0,00%. N OÜ ja R OÜ esindajate seisukohaga võlausaldajate ebavõrdsest kohtlemisest ei saa nõus olla. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kõikide võlausaldajate kõrvalnõuded jäävad täitmata ja põhinõuded rahuldatakse 100% ulatuses. VÕVS seletuskirja kohaselt peab kohustuste vähendamine toimuma eeskätt kõrvalkohustuste arvel, st. kui võlgniku maksevõime ei võimalda kõiki kohustusi täita, siis jäävad esimeses järjekorras tasumata kõrvalnõuded. Olukorras, kus võlausaldajate nõuded sisaldavad erinevas ulatuses kõrvalnõudeid, ei saa kava koostamisel lähtuda kogunõudest ning seada seeläbi eelisolukorda need võlausaldajad, kes on kõrvalnõuded võimalikult suureks paisutanud. Lisaks tuleks N OÜ arvates kava koostamisel arvestada võlgniku sissetulekute võimaliku suurenemisega. Ümberkujundamiskava ja pankrotivõrdluse koostamisel ei saa lähtuda prognoosidest ja ennustustest. VÕVS § 24 lg 4 kohaselt arvestatakse pankrotivõrdluse koostamisel võlgniku võlgadest vabastamise võimalust lähtuvalt võlgniku sissetulekust ümberkujundamismenetluse ajal. Sama kehtib ka ümberkujundamiskava kohta. Kui võlgniku 6(9)
2-21-1927 sissetulek või varaline seisund menetluse ajal oluliselt muutub, on pooltel võimalik esitada kohtule taotlus ümberkujundamiskava muutmiseks (VÕVS § 35 lg 1). Arvamuse täienduste kohaselt nõuete vähendamisega mitte nõustudes tugineb kohtutäitur O. K. alates 19. aprilli 2021 kehtivale KTS § 41 lg-le 3, mille kohaselt nõude täitmisel sissenõudjale kohtutäituri vahenduseta tuleb võlgnikul tasuda kohtutäituri tasu ja täitekulud vastavalt kohtutäituri tasu või täitekulude otsusele. Kohtutäituri hinnangul tuleb võlgnikul ka võlgade ümberkujundamise korral täita kogu kohtutäituri nõue (kolme täiteasja kohta kokku 1785,97 eurot). Kohtutäituri seisukohaga ei saa nõustuda alljärgnevatel põhjustel: 1) kui täitmisel olev rahaline nõue täidetakse osaliselt, on kohtutäituril õigus saada põhitasu summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (KTS § 32 lg 5); 2) võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik kujundada ümber põhimõtteliselt kõiki isiklikke nõudeid, sh kohtutäituri tasunõuet (Riigikohus 3-2-1-70-15 p 25). Võlgade ümberkujundamist võimaldatakse kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel (VÕVS § 2 lg 1). Seega on kohtutäituri tasunõuded ümberkujundatavad, mh ka nõuete vähendamise teel; 3) võlgade ümberkujundamise menetluses on oluline võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõte, eelkõige tähendab see võlausaldajate samaliigiliste nõuete ümberkujundamist võrdsetel alustel. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlused kolme kohtutäituri juures. Neist on M. K.a võlgade ümberkujundamise kavale vastuväiteid esitanud ainult O. K.. Ühe kohtutäituri nõuete eelistamine (teistest suuremas ulatuses rahuldamine) ei ole põhjendatud; 4) M. K.a võlgade ümberkujundamise kava on koostatud võlgniku maksevõimet arvestades. Võlausaldajatele suuremate maksete tegemine muudaks kava täitmise võlgnikule üle jõu käivaks. Nõustaja hinnangul on kohtutäiturite nõuete kavakohane vähendamine, arvestades täitemenetluste peatumisega võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuni, põhjendatud. Kõigi kohtutäiturite nõudeid on kava kohaselt vähendatud samade põhimõtete kohaselt. Nõustaja leiab ka, et võlausaldajate vastuväiteid M. K.a võlgade ümberkujundamise kavale ei saa lugeda põhjendatuks ning nõustaja hinnangul ei anna need alust ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks. Kava alusel loovutab võlgnik suure osa oma töötasust ning II pensionisambasse kogutud raha võlgade tasumiseks. Nii täidab võlgnik kõikide võlausaldajate tagatiseta põhinõuded koos kohtumenetlustes tasutud riigilõivudega, tagades sellega võlausaldajate võrdse kohtlemise.
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus, tutvunud tsiviilasjas esitatud avalduse ja selle lisadega ning esitatud seisukohtadega, leiab, et avaldus on põhjendatud ning ümberkujundamiskava tuleb kinnitada.
8.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 17 järgi menetleb kohus käesolevat tsiviilasja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
9.Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kolmeteistkümnest võlausaldajast (I OÜ loovutas nõude O OÜ-le) (46%) esitanud vastuväited kuus võlausaldajat, kelle tagatiseta nõuded (23 194,54 eurot) moodustavad 43% nõuete kogusummast. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kuna vastuväite esitanud võlausaldajate 7(9)
2-21-1927 nõuded moodustavad vähem kui seaduses sätestatud määr, saab kava VÕVS § 24 lg 2 alusel kinnitada.
10.Kohus nõustub nõustaja 18.08.2021 ja 25.08.2021 arvamuses esitatud selgitustega ja ei pea vajalikuks neid siinkohal üle korrata.
11.M. K.al on kohustusi kogusummas 54057,87 eurot (s.h põhinõuded 44574,31) ning kohtutäituritele tasumisele kuuluv menetluse algatamise tasu ja KTS § 32 lg 5 alusel maksmisele kuuluv põhitasu kokku 4350,38 eurot, millest ümberkujundamiskava alusel tasutakse 46671,40 eurot. Kohus nõustub sellega, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlausaldajate võrdne kohtlemine on tagatud sellega, et kohustuste vähendamine toimub kõrvalnõuete arvel ja põhinõuded täidetakse 100%liselt kõikide võlausaldajate osas, kavast nähtuv erineva kohustuse rahuldamise määra suurus sõltub kõrvalnõuete suurusest. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Arvestades avaldaja sissetulekut, olemasolevat vara ja kahe alaealise lapse ülalpidamiskohustust kohus nõustub, et käesoleval juhul ei seata esitatud kava kinnitamisel võlausaldajaid oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Ükski vastuväite esitanud võlausaldajatest ei ole põhistanud, kuidas võlgniku vara ja kohustusi hinnates oleksid võlausaldajate huvid paremini kaitstud võlgniku pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg 4 ja lg 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Kohus nõustub nõustajaga, et kuigi avaldajal on kinnisasja kaasomandiosa näol olemas vara, mille arvel võlgnevust tasuda, tuleb arvestada võlgniku valmisolekuga kasutada kohustuste täitmisel pensionifondi II sambasse kogunenud raha 12050 eurot, mis ületab kinnisasja kaasomandiosa eeldatavat väärtust ning millele muidu ei saaks sissenõuet pöörata.
12.Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnik on motiveeritud oma kohustusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Kohus märgib, et VÕVS § 35 lg 1 1. lause kohaselt võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel.
13.Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega ja asjaolu, et võlgnik ei ole ümberkujundamiskava kinnitamise ajaks veel teinud avaldust II pensionisamba raha väljavõtmiseks, peab kohus TsMS § 477 lg 5 ja kooskõlas VÕVS § 24 lg 5 mõttega põhjendatuks võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega muuta järgmiselt: igakuiste maksetega alustamise aeg 01.09.2021 ja kohustuse täitmise tähtaeg 31.08.2026 ning ühekordne makse alates 01.05.2022 ja kohustuse täitmine 30.06.2022 (avalduse esitamisel 01.08-30.11 tehakse väljamakse mai kuu jooksul).
8(9)
2-21-1927
14.VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus (VÕVS § 34). Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).
15.Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
16.VÕVS § 8 lg 1 ja TsMS § 172 lg 7 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning nõustaja tasu ja kulud M. K.a kanda.
17.Nõustaja esitas kohtule taotluse nõustaja tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Nõustaja palus määrata enda tasuks 900 eurot (15 töötundi määraga 60 eurot/tund). VÕVS § 19 lg 5 alusel kehtestatud Justiitsministeeriumi 04.04.2011 määruse nr 21 „Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ § 2 lg 4 alusel arvestab kohus tasu määramisel nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka füüsilisest isikust ettevõtja võlgniku tegevusalast, võlausaldajate arvust, ümberkujundamiskavas osalevate võlausaldajate arvust, nõustaja kutseoskusest, mis on vajalik ümberkujundamiskava koostamiseks ja võlausaldajatega suhtlemiseks, võlgade ümberkujundamise menetluse tulemuslikkusest ning muudest asjaoludest. Määruse § 3 lg 1 kohaselt makstakse nõustajale võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus.” Kehtiva Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt on töötasu alammäär 2021. aastal 584 eurot. Kohus on seisukohal, et nõustaja tasutaotluses märgitud tegevused (tutvumine avalduse materjalidega, päringute koostamine ja saatmine, võlausaldajate nõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine, võlgniku sissetulekute ja maksevõimelisuse selgitamine, ümberkujundamiskava koostamine ja avaldajale tutvustamine, selgituste koostamine ja kava esitamine, tutvumine võlausaldajate seisukohta ja vastuväidetega, nõustaja arvamuse koostamine ja esitamine) on olnud põhjendatud, vajalikud ja proportsioonis tehtud töö mahuga. Nõustaja nimetatud ajakulu on põhjendatud. Nõustaja poolt arvestatud tunnitasu 60 eurot on põhjendatud ning vastavuses nõustaja poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Nõustaja tasu 900 eurot jääb eelviidatud määruses märgitud tasumäära piiridesse. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus nõustaja tasuks 900 eurot (15h x 60 eurot), mis tuleb nõustajale tasuda võlgniku poolt makstud nõustaja tasu ettemaksust (05.04.2021 450 eurot ja 10.04.2021 450 eurot).