27. august 2021. a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn
Tsiviilasja number
2-19-126219
Tsiviilasi
OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo hagiavaldus R. V.i (V.) vastu raha tasumise nõudes
Tsiviilasja hind
6610,72 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja
OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318, aadress Tatari tn 25, 10116 Tallinn) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Madis Vinni
Kostja
R. V. (isikukood xxxx, aadress xxxx)
Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja mõista R. V.ilt (V., isikukood xxxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) kasuks 6124 (kuus tuhat ükssada kakskümmend neli) eurot.
3.Välja mõista R. V.ilt (V., isikukood xxxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) kasuks viivis põhinõude 6084 (kuus tuhat kaheksakümmend neli) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 17.09.2019.a (seitsmeteistkümnendast septembrist kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 6084 (kuus tuhat kaheksakümmend neli) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud R. V.i (V., isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista R. V.ilt (V., isikukood xxxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) kasuks menetluskulud riigilõiv 450 (nelisada viiskümmend) eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 (viissada nelikümmend) eurot.
6.Välja mõista R. V.ilt (V., isikukood xxxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) kasuks viivis menetluskulude 990 (üheksasada üheksakümmend) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.
1 (7)
7.Jätta kindlaks määramata ja R. V.ilt (V., isikukood xxxx) OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (registrikood 11455318) kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 (kakssada seitsekümmend) eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo (hageja) esitas 17.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R. V.i (kostja) vastu raha tasumise nõudes (dtl-d 4-7). Pärnu Maakohus tegi 08.10.2019 kostjale makseettepaneku (dtl-d 8-9). Makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 02.04.2020 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses (dtl 27). Harju Maakohus jättis avalduse 03.04.2020 kohtumäärusega käiguta ja kohustas hagejat esitama kohtule oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest (dtl 30). Hageja esitas 16.04.2020 kohtule kostja vastu hagiavalduse (dtl-d 39-43). Kohus võttis hagi 21.04.2020 menetlusse (dtl 58). Kostja vastas hagile 11.05.2020 (dtl-d 62-64). Hageja esitas 02.02.2021 arvamuse kostja vastuse kohta (dtl-d 65-68). Kohus määras 23.05.2021 kirjaliku menetluse asja lahendamiseks seda kohtuistungil arutamata (dtl 100). Kostja esitas 30.06.2021 menetlusdokumendi (dtl-d 109-110). Hageja esitas 12.08.201 arvamuse kostja menetlusdokumendi kohta (dtl-d 112-114).
2.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista tasu õigusteenuse eest 6084 eurot, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel hüvitise 40 eurot ja põhinõude 6084 eurot tasumata osalt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 17.09.2019 (dtl 40). Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste asjaoludega.
2.1.Pooled sõlmisid 17.12.2015 õigusabiteenuse osutamise lepingu (kliendileping). Õigusteenus seondus kostja kui äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest tulenevate nõuetega. Hageja osutas kostjale õigusteenust kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule ning selle tegutsemisega seoses. Hageja osutas kostjale teenust ja esitas selle eest kostjale arved, mille tasumise tähtaeg oli viis pangapäeva. Hageja on väljastanud kostjale 12.02.2016 arve nr 88 tasumise tähtpäevaga 29.08.2016, 27.03.2017 arve nr 245 tasumise tähtpäevaga 30.03.2017, 27.03.2017 arve nr 246 tasumise tähtpäevaga 30.03.2017, 09.08.2017 arve nr 568 tasumise tähtpäevaga 14.08.2017. Kostja võlgneb hagejale 6084 eurot. Kostja kinnitas 31.07.2017 võlgnevuse olemasolu ja lubas arved tasuda. Kostja vaatamata lubadusele arveid ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt raha tasumise kohustuse täitmist (dtld 40-43, 16.04.2020 hagiavaldus).
2.2.Kostjale osutatud teenused nähtuvad arvete spetsifikatsioonidest. Hageja nõuded ei ole aegunud. 12.02.2016 arvel nr 88 märgitud nõude aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2017 ning 27.03.2017 arvel nr 245, 27.03.2017 arvel nr 246, 09.08.2017 arvel nr 568 märgitud nõuete 2 (7)
aegumistähtaeg hakkas kulgema alates 01.01.2018. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse 17.09.2019, mis peatas aegumise. Seega ei ole nõuded aegunud. Hageja väljastas arved kostjale arvetel näidatud kuupäevadel. Hageja nõudis kostjalt arvete tasumist korduvalt. Hageja esitas 12.02.2016 arve nr 88, 27.03.2017 arve nr 245 ja 27.03.2017 arve nr 246 kostjale 27.03.2017 koos kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega. Hageja palus kinnitada e-kirja kättesaamist, mida kostja 31.03.2017 kell 11:57 e-kirjaga tegi. Hageja edastas 09.08.2017 arve nr 568 kostjale 09.08.2017. Kostjal ei ole olnud etteheiteid arvete sisu ega tehtud töö osas. Hageja kirjutas kostjale 05.07.2017 poolelioleva kohtuvaidluse perspektiivist, kriminaalasjas tehtud kulutuste sissenõudmisest ja 27.03.2017 meiliga saadetud arvetest ning ebameeldivast üllatusest seoses kostja poolt arvete tasumata jätmisega. Kostja vastas sellele 31.07.2017 lubadusega arved tasuda ja küsis maksegraafiku võimaluse järele. Kostja andis 31.07.2017 e-kirjas võlatunnistuse, mis katkestas aegumise. Kostja teatas 10.10.2017 hagejale, et ei näe mõtet maakohtu menetluses tehtud kohtuasja edasikaebamisel, soovis hagejalt täiendavat õigusabi ja andis hagejale detailse ülevaate äriühingus toimunust. Hageja keeldus 25.10.2017 vastuses täiendava käsundi täitmiseks võtmisest põhjendusel, et kostjal on hageja ees võlgnevus (dtl-d 66-68, 02.02.2021 hageja seisukoht).
2.3.Hageja 27.03.2017 e-kirja päisest on näha arvete edastamine kostjale koos e-kirjaga. Kostja on 31.03.2017 kinnitanud e-kirja kättesaamist. Kostja ei ole avaldanud arvete mittesaamist. Kostja oli teadlik osutatud õigusabi sisust, arvete esitamisest ja nende tasumata jätmisest. Seda tõendab pooltevaheline kirjavahetus. Kostja ei ole selgitanud, miks, millisel õiguslikul alusel ja millises ulatuses ta arveid ei aktsepteeri. Kriminaalasjas tekkinud õigusabikulud jäid riigi poolt hüvitamata kostjast tingituna. Õigusabikulude hüvitamise eelduseks on nende eelnev kandmine ehk advokaadibüroole tasumine. Hageja juhtis sellele 27.03.2017 e-kirjas kostja tähelepanu. Kostja jättis õigusabikulud advokaadibüroole tasumata, millega kaotas ka võimaluse saada õigusabikulud riigi poolt hüvitatud. Kostja töötus ja ülalpeetava staatus ei oma tähtsust asja lahendamise seisukohast (dtld 112-114, 10.08.2021 hageja seisukoht).
3.Kostja ei pea hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vaidleb hagile vastu ja põhjendab vastuväiteid järgmiste asjaoludega.
3.1.Kostja elus on olnud viimased viis aastat väga keerulised ja segased ajad. Kostja ei mäleta seoses läbi elatud väga suure stressi ja šoki tõttu üpriski palju detaile viimastest aastatest, kaasa arvatud hageja ja kostja vahelisest arveldusest. Kostjal puudub endal säilinud taasesitataval kujul igasugune informatsioon, mis puudutab hageja ja kostja vahelist suhet. Kostja mäletab, et hageja pakkus kostjale 2016.a mingeid õigusalaseid teenuseid, hageja esitas mingeid arveid, kostja tasus mingeid arveid. Millise summa eest on hageja kostjale arveid esitanud ja millise summa eest on tasutud, seda kostja ei mäleta. Kostja ei ela Eestis alates 2016.a lõpust. Kostja seos Eestiga on alates 2016.a lõpust olematu, seega jääb kostjale käesolev nõue arusaamatuks. Kostjale jääb arusaamatuks, miks ei ole varem nõude esitamiseks kohtu poole pöördutud. Hageja nõuetest enamus on vanemad kui nõuete aegumistähtaeg kolm aastat. Hagi lisaks olevast 31.07.2017 e-kirjavahetusest ei nähtu, millistest arvetest, kelle arvetest ja millistest summadest on e-kirjavahetuses jutt. 12.02.2016 arve nr 88 summas 1638 eurot tasumise tähtpäevast 29.08.2016 on üle kolme aasta möödunud. Kostjale ei meenu arve sisu ega see, kas ta on arvet varem näinud. Kostjal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. 27.03.2017 arve nr 245 summas 2496 eurot tasumise tähtpäevast 30.03.2017 on üle kolme aasta möödunud. Kostja ei mäleta, et sellist arvet oleks kostjale esitatud. Kostjal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. 27.03.2017 arve nr 246 summas 1456 eurot tasumise tähtpäevast 30.03.2017 on üle kolme aasta möödunud. Kostja ei mäleta, et sellist arvet oleks kostjale esitatud. Arve sisu ei ole kostjale tuttav. Kostjal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. 09.08.2017 arve nr 568 summas 494 eurot tasumise tähtpäevast 14.08.2017 on vastuse esitamise ajaks möödunud kaks aastat ja üheksa kuud. Arvel on märgitud õigusabi toimingud tsiviilasjas nr 2-16-228. E-toimiku andmetel on vastavas tsiviilasjas hagiavaldus esitatud 08.01.2016, mis on vastuse esitamise ajaks neli aastat ja neli kuud tagasi. Kostja on olnud veendunud, et antud hagiga on poolte vahel kõik arveldatud. Hagi pidi olema kindel võit kostja kasuks. E-toimikust on näha, et antud asjas on olnud vastaspoole esindajaks T. K., 3 (7)
kellel puudub igasugune esindusõigus. Kostja ei mäleta, et sellist arvet oleks kostjale esitatud. Kostjal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. Kostjale tundub, et siin on mingi hagejapoolne arusaamatus (dtl-d 63-64, 11.05.2020 kostja vastulause hagile).
3.2.Kostja tunnistas 31.07.2017 e-kirjas võlgnevuse olemasolu, kuid ei aktsepteeri ega ole kunagi aktsepteerinud hageja poolt esitatud võlgnevuse suurust. Seda, et kostja on kinnitanud e-kirja kättesaamist, millele justkui on lisatud arved, on pahatahtlik automaatselt lugeda kostja poolt hageja arvete aktsepteerimiseks. Kostja on juba varem kinnitanud, et ei aktsepteeri hagis esitatud arveid. Kostja on töötu ja ülalpeetav alates 31.10.2019 ja ei oma vähimatki sissetulekut. Kostja on tulevikus pikemaajaliselt maksevõimetu. Kostja võlad kasvavad kiiremas tempos, kui kostja suudab neid tasuda. Võlgade tasumisel esimeses järjekorras on elatisrahade võlgnevus. Elatisrahade tasumise kohustus on kostjal veel vähemalt 10 aastat, kuni juunini 2031.a. Kostja teeb hagejale ettepaneku hagi lahendada järgmistel tingimustel. Kostja kinnitab eelnevat lepingulist suhet hagejaga. Riik pidi kostjale kogu kriminaalmenetlusega nr 15730000634 seotud õigusabi kulud katma. Kostja palub hagejal ise riigi käest tagasi kostja kriminaalmenetluse nr 15730000634 esindamisel tekkinud õigusabikulud. Kostjal selline võimalus seoses maksevõimetusega puudub. Hageja on antud hagiga esitanud kostjale palju erinevaid segaseid arveid, millega kostja nõus pole. Seetõttu teeb kostja hagejale ettepaneku ülejäänud hageja nõuetest kostja vastu, mis pole seotud kriminaalmenetluse, jätta hageja nõusolekul 10% kostja kanda (dtl 110, 30.06.2021 kostja vastus hageja 02.02.2021 seisukohtade osas). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, mille kohaselt on pooled sõlminud õigusabiteenuse osutamise lepingu. Kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, mille kohaselt on pooled sõlminud kliendilepingu. Kuivõrd pooled ei vaidle kliendilepingu sõlmimise üle, ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Hageja on tõendina esitanud kohtule hageja juhatuse liikme I. K. ja kostja poolt 17.12.2015 digitaalselt allkirjastatud kliendilepingu (dtl-d 33-37). Kohus leiab, et kliendilepingus sisalduvate kokkulepete sõnastus on tõendatud kliendilepingu dokumendiga. Advokatuuriseaduse (AdvS) § 55 lg 1 kohaselt sõlmib õigusteenuse osutamiseks advokaadibüroo pidaja isikuga kliendilepingu. AdvS § 55 lg 3 sätestab, et kliendilepingule kohaldatakse käsundit reguleerivaid sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Kliendilepingul on käsunduslepingu tunnused, sest selles on lepitud kokku teenuse osutamises tasu eest. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja on advokaadibüroo pidaja. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kliendilepingule kohaldatakse eeltoodut arvestades advokatuuriseaduses kliendilepingu kohta sätestatut ja võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut.
5.Kliendilepingu punktist 3.1 nähtuvalt on pooled leppinud kokku järgmises: „3.1. Käesoleva käsundi ning teiste Kliendi poolt antavate käsundite täitmisel osutatavate õigusteenuste eest tasub Klient Büroole tunnitasu lähtudes tunnitasu määrast 130 eurot/h. Bürool on õigus iga Lepingu kehtivusaasta möödumisel suurendada seni kehtinud tunnitasu määra 5 euro võrra. Büroo peab arvestust osutatud õigusteenuste sisu ja mahu kohta ning esitab vastava arvestuse koos Kliendile esitatava arvega“ (dtl 35, p 3.1). Kliendilepingu punktist 3.3. nähtuvalt on pooled leppinud kokku järgmises: „3.3. Klient tasub Büroo poolt esitatavad arved viie pangapäeva jooksul nende kättesaamisest. Kõikidele käibemaksuga maksustavate teenuste eest tasumisele kuuluvale summale lisandub käibemaks. Kliendi poolt Büroole tasumisele kuuluvate maksete tähtaegselt tasumata jätmise korral kohustub Klient tasuma Büroole viivist 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest“ (dtl 3.3). Pooled ei vaidle selle üle, millises tasumääras kokku lepiti ning 4 (7)
millised olid tasumise tingimused. Seetõttu ei vaja asjaolud eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Kostja on avaldanud, et ei mäleta arvete esitamist. Seega on kostja vaidlustanud arvete kättesaamist ning sissenõutavaks muutumist kliendilepingu punkti 3.3 järgi. Kohtu hinnangul tõendab 12.02.2016 arve nr 88, 27.03.2017 arve nr 245 ja 27.03.2017 arve nr 246 kostjale saatmist 27.03.2017 e-kiri, mille manuse kirjelduses on viide arvetele (dtl 69). Kostja on hageja 27.03.2017 e-kirja kättesaamist kinnitanud 31.03.2017 e-kirjaga, mis tõendab kohtu hinnangul arvete kättesaamist kostja poolt (dtl 87). Arvete saamist kinnitab ka see, et kostja on hagejale saadetud 31.07.2017 e-kirjas avaldanud, et ta arvete tasumisest mitte kuhugi ei pääse (dtl 54). Kostja ei ole põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt on ta kirjutanud muude arvete kui hageja poolt kostjale saadetud arvete kohta. Samuti ei ole kostja põhistanud, et ta on kirjutanud muudest hageja saadetud arvetest. Hageja 05.07.2017 ekirjast kostjale nähtub, et hageja on konkreetselt viidanud 27.03.2017 saadetud e-kirjale ja kostja võlgnevusele (dtl 55). Kostja 31.07.2017 e-kiri on vastusena saadetud hageja 05.07.2017 e-kirjale, mis nähtub mõlema e-kirja päisest teema (Subject) realt. 09.08.2017 arve nr 568 kostjale saatmist tõendab 09.08.2017 e-kirja ja selle manuse väljatrükk (dtl-d 89-93). E-kiri on saadetud kostja epostiaadressile xxxx, mille vahendusel on pooled omavahel suhelnud ning millele on hageja arveid kätte toimetanud. Ülaltoodut arvestades on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud arvete kostjale kättetoimetamist e-posti vahendusel. 12.02.2016 arve nr 88, 27.03.2017 arve nr 245 ja 27.03.2017 arve nr 246 saab lugeda kostja poolt kätte saaduks hiljemalt 31.03.2017 ning 09.08.2017 arve nr 568 saab lugeda kostja poolt kätte saaduks hiljemalt 09.08.2017. Eeltoodust tulenevalt on arvetel märgitud tasunõuded muutunud sissenõutavaks.
6.Kostja on avaldanud, et tal puudub kinnitus, et ta oleks arve sisu aktsepteerinud ja arve vastu võtnud. Samuti on kostja avaldanud, et ta ei aktsepteeri arveid. Kliendilepingust nähtuvalt ei ole pooled leppinud kokku selles, et kokkulepitud tasu muutub sissenõutavaks alates arve aktsepteerimisest kostja poolt. Seejuures ei sisalda kliendileping arvete aktsepteerimise korda. Kohus leiab, et seetõttu on hagejal õigus nõuda tasu maksmist vaatamata sellele, et kostja ei ole arveid aktsepteerinud. Hageja poolt osutatud õigusteenuse sisu on märgitud arvete lisadeks olevates spetsifikatsioonides. Kostja on kinnitanud üldsõnaliselt võlgnevuse olemasolu, kuid ei aktsepteeri selle suurust. Eeltoodust tulenevalt ei vaidle pooled selle üle, et hageja on kostjale osutanud õigusteenust ning hagejal on tekkinud kostja vastu tasu maksmise nõue, mida kostja ei ole täitnud. Kostja ei ole välja toonud ega põhistanud asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole hageja kostjale arvete spetsifikatsioonides märgitud teenust osutanud või on osutanud seda spetsifikatsioonis märgitust väiksemas mahus. Kohus leiab, et kostja üldsõnaline ja asjaoludega põhistamata väide võlgnevuse suuruse mitteaktsepteerimise kohta ei pane hagejale teenuse osutamise tõendamise osas täiendavat tõendamiskoormist. Hageja täiendav tõendamiskoormis oleks tekkind siis, kui kostja oleks põhistanud spetsifikatsioonides märgitud õigusteenuse mitteosutamise või osutamise väiksemas mahus. Kostja seda teinud ei ole, mistõttu on kostjale õigusteenuse osutamine tõendatud 12.02.2016 arve nr 88 spetsifikatsiooniga (dtl 72), 27.03.2017 arve nr 245 spetsifikatsiooniga (dtl 76), 27.03.2017 arve nr 246 spetsifikatsiooniga (dtl 74) ja 27.03.2017 arve nr 246 spetsifikatsiooniga (dtl 92).
7.Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 ls 2 sätestab, et kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Kliendilepingu punkti 3.3 kohaselt on hageja tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldus arve esitamine ja kostja poolt kättesaamine. Seetõttu kohalduvad aegumisele TsÜS § 146 lg 1 ja 147 lg 3 ls 2. Tulenevalt eeltoodust algas 12.02.2016 arvel nr 88 märgitud tasunõude aegumistähtaeg 31.12.2016 ning pidi mööduma 31.12.2019. 27.03.2017 arvel nr 245, 27.03.2017 arvel nr 246 ja 5 (7)
27.03.2017 arvel nr 246 märgitud tasunõude aegumistähtaeg algas 31.12.2017 ning pidi mööduma 31.12.2020. TsÜS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 sätestab, et hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas kostja vastu 17.09.2019 maksekäsu kiirmenetluse avalduse eelnevalt nimetatud arvetel märgitud tasu maksmise nõudes (dtl-d 4-7). Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse enne aegumistähtaegade möödumist ning avalduse esitamine peatas aegumise. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuded aegunud ja kostjal puudub õigus arvete tasumisest keeldumiseks TsÜS § 142 lg 1 ls 2 alusel. Kohus leiab, et hagejale saadetud kostja 31.07.2017 e-kirjas avaldatu, mille kohaselt kostja arvete tasumisest mitte kuhugi ei pääse (dtl 54), ei kujuta endast nõude tunnustamist TsÜS § 158 lg-de 1 ja 2 mõistes ega võlatunnistust VÕS § 30 lg 1 mõistes. Kostja avaldatu ei sisalda tahteavaldust ega tegu, millest saaks järeldada nõude tunnustamist või kohustuse olemasolu tunnistamist. Tegemist on kostja poolt muu jutu sees arvamuse avaldamine, millel puudub tahteavalduse kvaliteet.
8.Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hagejal on õigus nõuda kostjalt õigusteenuse eest tasu maksmist vastavalt kliendilepingu punktidele 3.1 ja 3.3 ning VÕS §-le 619. Hagejal on õigus tehtud töö eest tasu nõuda. Pooled on kokku leppinud, et tasu makstakse arve alusel. Arvete tasumise tähtajad on möödunud ja hagejal on õigus nõuda tasu maksmist (VÕS § 108 lg 1). Kohus rahuldab hagiavalduse tasu maksmise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 6084 eurot.
9.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt ostuhinnalt arvestatud viivise tasumist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud ulatuses alates 17.09.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Pooled on kliendilepingu punktis 3.3 leppinud kokku viivisemääras 0,1% päevas võlgnetavalt summalt. Hagejal on õigus nõuda kokkulepitud viivisest väiksemas määras viivise tasumist, mistõttu on kohus seisukohal, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras viivise tasumist põhinõudelt 6084 eurot. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust sellega, et tal on tekkinud kahju, mis ületab summaliselt põhinõuet. Kohus rahuldab seetõttu hagiavalduse viivise protsendina tasumise nõudes osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 6084 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lõike 1 ls 2 ettenähtud ulatuses alates 17.09.2019 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui 6084 eurot.
10.VÕS § 1131 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on põhjendanud hagiavaldust väitega, et kostja ei sõlminud kliendilepingut tarbijana, vaid majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna. Kohtu hinnangul nähtub õigusteenuse seos kostja majandus- või kutsetegevusega pooltevahelisest ekirjavahetusest. Seetõttu kohaldub pooltevahelisele võlasuhtele VÕS § 1131. Kohus tuvastas, et hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist. Seetõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavalt sissenõudmiskulude 40 eurot hüvitamist. Kohus rahuldab hagiavalduse sissenõudmiskulude 40 eurot tasumise nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 40 eurot.
11.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavad.
6 (7)
12.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
13.Hageja on palunud kindlaks määrata ja kostjalt välja mõista riigilõivu 450 eurot. Hageja on avaldanud lepingulise esindaja kulu suuruseks 810 eurot ning lepingulise esindaja osutatud õigusabi mahuks 4,5 tundi. Hageja on avaldanud, et lepingulise esindajaga on kokku lepitud tulemustasus suurusega 20% kostjalt väljamõistetavast summast. Hageja on olnud nõus lähtuma keskmisest turuhinnast 180 eurot tunnis, milline tasu sisaldab käibemaksu. Kohus leiab, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on põhjendatud riigilõivu 450 eurot osas, sest riigilõiv on vältimatu kohtukulu, mille hageja peab kohtusse pöördumisel tegema. Kohus määrab hageja kohtukulude suuruseks 450 eurot. Kohus võtab menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel muuhulgas arvesse asja keerukust ja mahtu. Kohus on seisukohal, et käesolev asi ei ole eriliselt keerukas ja selle maht ei ole suur. Hageja on märkinud menetluskulude nimekirjas järgmised toimingud ja nendele kulunud aja: 16.04.2021 hagiavalduse koostamine 3 tundi 10 minutit, 01.02.2021 hageja seisukoha koostamine kostja vastusele 1 tund 20 minutit. Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja tehtud toimingud on olnud vajalikud. Hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine on vältimatu toiming oma nõuete kohtulikuks maksmapanekuks. Vastaspoole menetlusdokumentidega tutvumine ning nende osas arvamuste esitamine kujutavad endast TsMS §-s 199 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamist ning on seega vajalikeks toiminguteks. Kohus leiab, et toimingute tegemisele kulunud ajakulu ei ole ülemäärane ning on vastavuses toimingute vähese mahu ja keerukusega. Kohus on seisukohal, et tunnitasumäär 180 eurot (sh käibemaks) ületab sarnase teenuse eest makstava tasu turuhinda. Pooltevaheline vaidlus tuleneb füüsilise isikuga sõlmitud teenuse osutamise lepingust ning pooled vaidlevad tasu maksmise kohustuse üle. Kohtu hinnangul on tegemist väikse mahu ja vähese õigusliku keerukusega vaidlusega. Arvestades, et õigusteenust osutas advokaat, saab pidada põhjendatud tunnitasumääraks 120 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja on avaldanud, et on käibemaksukohustuslane, mistõttu palub kulud välja mõista ilma käibemaksuta (dtl 107, p 7). Kohus on seisukohal, et eeltoodut arvestades on hageja vajalike ja põhjendatud lepingulise esindaja kulude suurus 540 eurot (ajakulu 4,5 tundi x tunnitasu 120 eurot = 540 eurot). Kohus määrab hageja lepingulise esindaja kulu suuruseks 540 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja riigilõivu 450 eurot ja lepingulise esindaja kulu 540 eurot. Kohus jätab kindlaks määramata ja kostjalt hageja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 270 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise väljamõistmist kostjalt. Kohus rahuldab avalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulude 990 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.