nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462; asukoht Tartu mnt 50, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10115) Kostja: M. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx xxxx, xxx linnaosa, xxx, Harju maakond, xxxxx; e-post xxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Renovum OÜ hagi M. T. vastu võlgnevuse nõudes osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt M. T.`ilt hageja Renovum OÜ kasuks M. T.’ilt Renovum OÜ kasuks 10.12.2019.a kostja ja Xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr XXXXXXXXXX tulenev põhivõlgnevus 771,11 eurot, intress 81,46 eurot, lepingu hooldustasu 8,75 eurot ja seisuga 23.03.2021 sissenõutavaks muutunud viivis summas 25,91 eurot.
Välja mõista kostjalt M. T.’ilt hageja Renovum OÜ kasuks viivis alates 24.03.2021 põhinõudelt (771,11 eurot) kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja M. T. kanda.
5.Välja mõista kostjalt M. T.`ilt hageja Renovum OÜ kasuks menetluskuludena kokku 460 eurot, so riigilõiv 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja kulud õigusabile 240 euro ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele M. T.l temalt välja mõistetud kulud üle kanda Renovum OÜ arveldusarvele
XXXXXXXXXXX.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal M. T.il tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
2-21-102937 ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Renovum OÜ esitas hagi M. T. vastu võlgnevuse nõudes. Hagi kohaselt taotleb hageja kostjalt põhivõlgnevuse summas 771,11 eurot, intressi 81,46 eurot, lepingu hooldustasu 8,75 eurot, seisuga 23.03.2021 sissenõutavaks muutunud lepingujärgsee viivise 124,56 eurot ja lisanduva viivise väljamõistmist.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 10.12.2019 (laenuvõtja) Xxx OÜ-ga (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr XXXXXXXXXX 1000,00 euro saamiseks. Pooled sõlmisid internetiportaali vahendusel kirjalikult taasesitatavas vormis laenulepingu, mis koosneb hagiavaldusele lisatud laenulepingu põhitingimustest ja laenulepingu üldtingimustest. Laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel võttis kostja laenu 1000,00 eurot intressiga 38,00% aastas ja 0,106% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 10.01.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 62,61 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1 532,64 eurot (igakuised osamaksed 62,61 eurot x 24 kuud + lepingutasu 30,00 eurot). Xxx OÜ maksis kostjale laenusumma välja 10.12.2019. Sellega said laenuandja kohustused täidetud ja kostjal tekkis kohustus laenulepingus sätestatud tingimusi täita ning igakuiseid ettenähtud makseid tähtaegselt portaalipidaja laenulepingu põhitingimustes näidatud kontole tasuda. Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 523,06 eurot. Makseviivituse tõttu saatis laenuandja kostjale korduvalt nii tasuta kui ka tasulisi meeldetuletusi. Tasuta meeldetuletused on saadetud kostjale 14.01.2019, 14.02.2019, 14.03.2019, 14.04.2019, 14.05.2019, 14.06.2019, 14.07.2019, 14.08.2019, 14.09.2019 ja 15.10.2019.
3.18.01.2019, 18.02.2019, 18.03.2019, 18.04.2019, 18.05.2019, 18.06.2019, 18.07.2019, 18.08.2019 ja 18.09.2019 edastas Xxx OÜ kostjale tasulise meeldetuletuse võla tasumiseks. Kostja sellele ei reageerinud ning oma kohustust laenuandja ees ei täitnud. 26.08.2020 ja 25.09.2020 edastas Xxx OÜ kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles kostjal paluti
2-21-102937 tekkinud võlgnevus tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul, kostjat hoiatati, et võla tasumata jätmisel öeldakse laenuleping üles ning nõutakse kogu võla kohest tasumist. Samuti pakuti kostjale kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust. Kostja võlgnevust ei tasunud.
4.26.10.2020 edastas Xxx OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Xxx OÜ laenulepingu nr XXXXXXXXXX 26.10.2020 üles. Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 07.12.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Xxx OÜ kostjale 07.12.2020 teatise.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja esitas e-kirjaga teate 03.04.2021.a, milles kirjutab, et „Soovin vaidlustada esitatud arve. Ma ei ole nõus maksma välja mõeldud teenuste eest.“
6.16.04.2021.a vastuses selgitab kostja, et „Mina M. T. ik: xxxxxxxxxxx ei ole nõus Renovum OÜ nõudega, soovin nõude vaidlustada ning võimalusel esitada vastuhagi minu M. T. ik. xxxxxxxxxxx sihiliku eksitamise ja maine rikkumise eest. Palun võimalust lisatähtaja saamiseks, et mul oleks võimalik pöörduda oma ala professionaalide poole, kes saaks mind juriidiliselt esindada ning kaitsta. Renovum OÜ ei saa olla objektiivne antud nõudes, kuna menetluse alguses oli Renovum OÜ nii minu M. T. kui ka võlausaldaja Ühiraha OÜ esindaja üheaegselt ning nagu kohtupraktika näitab on siin tegu huvide konfliktiga.
7.03.05.2021.a on kostja esitanud kompromisspakkumise, mille kohaselt kostja pakub, et „Mina M. T. ik: xxxxxxxxxxx olen nõus tasuma Renovum Oü ́le laenuleping nr XXXXXXXXXX kasuks 1127,98 eurot ning kõrvalkuludena 150.- eurot, ehk siis kokku 1277,98 eurot. Võlgnevust saab hakata tasuma alates 25.mai 2021 ning seda igakuiselt summas 50.- eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
9.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
10.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab
2-21-102937 ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
11.Vaidlus puudub selles, et 10.12.2019 sõlmis kostja (laenuvõtja) Xxx OÜ-ga (registrikood 11948363, edaspidi ka laenuandja) laenulepingu nr XXXXXXXXXX 1000,00 euro saamiseks. Laenulepingu nr XXXXXXXXXX alusel võttis kostja laenu 1000,00 eurot intressiga 38.00% aastas ja 0.106% päevas, tagasimakseperioodiga 24 kuud, kohustusega tasuda alates 10.01.2020 annuiteetgraafiku alusel iga kuu 10. kuupäevaks laenu põhiosast, intressist ja lepingu hooldustasust koosnevaid makseid summas 62,61 eurot. Laenulepingu alusel kohustus kostja saadud laenu tagastama hiljemalt 10.12.2021. Kokku kohustus kostja tasuma 1 532,64 eurot (igakuised osamaksed 62,61 EUR x 24 kuud + lepingutasu 30,00 EUR). Peale laenulepingu sõlmimist on laenuandjale laekunud kostjalt kokku 523,06 eurot. 26.10.2020.a edastas Xxx OÜ kostjale teate laenulepingu ülesütlemise kohta, milles teatas laenulepingu ennetähtaegsest ülesütlemisest ning nõudis kogu laenulepingu alusel võlgnetava summa tasumist 14 päeva jooksul. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt ütles Xxx OÜ laenulepingu nr XXXXXXXXXX 26.10.2020 üles. Kostja ei reageerinud Xxx OÜ nõuetele, misjärel Xxx OÜ loovutas 07.12.2020 talle kuuluva nõude kostja vastu Renovum OÜ-le. Nõude loovutamise kohta edastas Xxx OÜ kostjale 07.12.2020 teatise.
12.Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja TsMS § 436 lõikest 7 saab kohus tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Xxx OÜ on andnud kostjale laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames ja kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud lepingu alusel väljastas hageja kostjale laenu kokku summas 1000,00 eurot. 10.12.2019 sõlmitud laenulepingu nr XXXXXXXXXX krediidi kulukuse määr on 57,25% (dtl 36). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2018. aasta novembris (10.12.2019 lepingu sõlmimisel) oli 19,37%. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Kohus leiab, et krediidi kulukuse määr ei ületanud lepingute sõlmimisel Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning seega on tarbijakrediidileping kehtiv.
13.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt dtl 36-60) ja kostja vastuväited (29.03.2021; 16.04.2021; 03.05.2021) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja on viidanud, et hageja on olnud tema esindaja ning seetõttu on nõue tühine. Samas ei ole kostja oma seisukohti kuidagi täpsustanud. Veelgi enam ei ole kostja vastu vaielnud nõude suurusele ega arvutuskäigule. Liiatigi ei ole eluliselt usutav, et kostja pakuks hagejale kompromissi, milles viitab, et on valmis tasuma põhinõude summas 1277,98 eurot, millest laenulepingust XXXXXXXXXX tulenev võlgnevus 1127,98 eurot ning poolt lisatud kulud summas 150 eurot.
14.Kostja on teinud lepingu täitmiseks makseid. Laekumised summas 523,06– sissenõudmisega seotud kulud 75,00eurot = 448,06 eurot arvestab hageja põhiosa, intressi ja hooldustasu katteks. 2. järjekorras loeb hageja seoses tasumisega osaliselt tasutuks põhivõla, so põhinõue 219,10 eurot (tasutud on 1.-7. osamakse) 3. järjekorras hageja loeb intressi nõuetekohaselt tasutuks kuni 10.07.2020 (tasutud 1. – 7 osamakse), so tasutud intress 201,67
2-21-102937 eurot. 4. järjekorras hageja loeb hooldustasu nõuetekohaselt tasutuks kuni 10.07.2020 (tasutud 1.7. osamakse), so tasutud hooldustasu 2,50 EUR * 7 = 17,50 eurot. Enamtasutud summa 9,79 eurot (448,06 – 219,10 – 201,67 – 17,50) läks põhiosa (osaliselt tasutud 8.osamakse summas 9,79 euro, võlg 35,38 – 9,79 = 25,59 euro) katteks. Seega põhiosa võlgnevus on summas 771,11 (1000,00 – 219,10 – 9,79) eurot.
15.Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning kogu võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 771,11 eurot.
16.VÕS § 397 lg 1 sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenulepingu nr XXXXXXXXXX sõlmimisel on lepingupooled kokku leppinud, et laenu intressi suurus on 442,64 eurot (dtl 36-37). Intresside võlg vastavalt maksegraafikule ülesütlemise seisuga s.o 26.10.2020 oli summas 81,46 eurot. Laenulepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress aastamääraga 38,00 %. Kostjal on intressi võlgnevus alates kaheksandast osamaksest, millest tulenevalt on hageja arvestanud intressi vastavalt maksegraafikule esimesest tasumata osamaksest 10.08.2020 kuni lepingu ülesütlemiseni 26.10.2020 summas 81,46 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja poolt toodud intressinõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista laenu intress summas 81,46 eurot.
17.Hageja nõuab kostjalt põhinõudelt viivise määraga 38% aastas tasumist. Hageja põhjendab viivisenõuet sellega, et Xxx AS ja kostja on kokku leppinud tüüptingimustes, mille kohaselt on Xxx AS-il õigus nõuda kostjalt maksete mittetähtaegsel tasumisel viivist vastavalt lepingu punktile 3.7. Kohus märgib, et VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata maksegraafiku osamaksed. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Seega on viivisenõue iseenesest põhjendatud, kuid kohus ei nõutu viivisemääraga.
18.Riigikohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 selgitanud, et kui ebaproportsionaalselt suure viivise ja leppetrahv nõue on kokku lepitud tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Lisaks on Riigikohus märkinud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).
2-21-102937
19.Kohus on seisukohal, et Xxx OÜ ja kostja vahel sõlmitud lepingu lepingutingimus, millega Xxx OÜ ja kostja lepivad kokku, et viivise määr on 38% aastas ja 0,106% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tühine. Viivise nõue, mis ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on tühine. Kostjaks on tarbija ning Xxx OÜ on kutse- või majandustegevuses tegutsev isik. Kohtu hinnangul juhul, kui kokkulepitud viivisemäär, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav ja ületab seadusjärgset määra rohkem kui kolm korda, pole proportsionaalne seaduses sätestatud viivisemääraga. Ainuüks asjaolu, et pooled on tarbijat ebamõistlikult kahjustavas viivisemääras kokku leppinud, ei muuda viivisele kohalduvat määra kehtivaks. Ebaproportsionaalselt suure viivise määramine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus sissenõutavaks muutunud viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud viivisemäära järgi (8% aastas). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamise päeva sissenõutavaks muutunud viivis 25,91 euro ulatuses.
Viivise arvestuse algus 11.08.2020 11.09.2020 11.10.2020 27.10.2020 Kokku
Viivise arvestuse lõpp 26.10.2020 26.10.2020 26.10.2020 23.03.2021
Võlgnevus, eur
Viivitatud päevade arv
25,59 36,5 37,66 771,11
Viivise määr aastas / 360 päeva 8% / 360 8% / 360 8% / 360 8% / 360
Viivise summa, eur 0,43 0,37 0,13 24,98 25,91
20.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab põhinõudelt viivise protsendina väljamõistmist põhinõudelt 771,11 alates 24.03.2021. Kohus rahuldab hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhisumma tasumata osalt tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise seaduses sätestatud määras alates 24.03.2021.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
21.Hageja nõuab kostjalt lepingu haldustasu väljamõistmist summas 8,75 eurot. Vastavalt portaali hinnakirjale (dtl 60) on laenulepingu igakuine hooldustasu füüsiliste isikute puhul 0,25% laenusummast. Laenulepingu põhitingimuste maksegraafik sätestab igakuiseks hooldustasuks 2,50 eurot. Kostja võlgneb teenustasu laenulepingu kehtivuse 3 kuu ja 15 päeva eest eest (alates 8. kuni 10. osamaksed, osaliselt 11. osamakse) summas 3 x 2,50 eur + 2,50 eur x 15 päeva/30 päeva = 8,75 eurot. Kohtu hinnangul on hageja nõue põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista lepingu hooldustasu summas 8,75 eurot.
22.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 771,11 eurot, intressi 81,46 eurot, lepingu hooldustasu 8,75 eurot ja seisuga 23.03.2021 sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivise summas 25,91 eurot. Lisaks mõistab kohus kostjalt välja viivise alates 24.03.2021 põhinõudelt 771,11 eurolt kuni selle kohase tasumiseni seaduses sätestatud määras. Hageja sissenõutavaks muutunud viivis jääb 98,65 euro ulatuses rahuldamata (124,56-25,91). Menetluskulude jaotus
23.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
2-21-102937 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
25.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja kulutused õigusabile kokku summas 810 eurot eurot (antud summa ei sisalda käibemaksu). Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: • 15.03.2021 vestlus kliendiga asjaolude selgitamiseks, tõendite tellimine, kogumine 0,5h • Riigikohtu praktika ja tõenditega tutvumine ja analüüs 1,5h • Hagiavalduse koostamine ja esitamine 2h • 26.03.2021 hagiavalduse täiendus 1,5h • 13.05.2021 seisukoha koostamine 1h • Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 h
26.Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Samas leiab kohus, et hageja kulutused ei ole õigusabikulude osas täies ulatuses põhjendatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud ei ole mõistlikus proportsioonis vaidlusaluse rahalise nõudega. Võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja sisu, on käesolevas tsiviilasjas tehtud toimingutele piisav 2 tundi so summas 240 eurot (2x120 = 240).
27.Maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 200 eurot on tuvastatud toimiku materjalide ja kohtute infosüsteemi põhjal. Kostjalt tuleb hageja kasuks TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 200 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot ja kulud õigusabile 240 euro (sh käibemaks) ulatuses.
28.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
29.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.